Christoph Blume epistlitõlked (1667)
Selgitusi. Anonüümset käsikirja on Kai Tafenau võrrelnud Blume käekirja ja ortograafiaga ning jõudnud otsusele, et tegemist on osaga Blume omakäelisest tõlkest (Tafenau 2006: 297). Ehkki käsikiri sisaldab vaid nelja UT kirja (Rm osaliselt, 1Kr, 2Kr, Gl osaliselt), pakub see häid võrdlusvõimalusi teiste tõlkijate töödega.
Transkriptsioon. Sisestuse aluseks on Eesti Rahvusarhiivis säilitatav käsikiri 1187-2-5323. Käsikirjas on kohati põhiteksti kohale kirjutatud (sageli halvasti loetavalt) teine tõlkevariant (alternatiivne tõlge või parandus). Need pealekirjutused on konkordantsi tekstis asetatud sulgudesse. Vähemal määral esineb käsikirjas samasuguseid tõlkevariante ka jooksvas tekstis (samuti sulgudes). Neid kahte tüüpi täiendusi ei ole võimalik konkordantsi tekstis eristada. Autori läbi kriipsutatud sõnad on tekstis ka nii edasi antud. Edastamata on jäänud võõrkeelsed tekstiosad, samuti osa salmide allajoonimine. Ei ole edastatud ka raamatute sissejuhatavaid osi. Mõne sõne kohal on numbrid – nendega on püütud lauses muuta sõnade järjekorda. Konkordantsis on number eelneva sõnega koos: Sest minna ütlen Armo2 lebbi1. Käsikirjas pikendusmärgiga tähtede m̃ ja ñ asemel on konkordantsi tekstis mm ja nn. Ligatuuri tz asemel võiks olla ka z, sest selget t-märki pole. Z jäi siiski vaid pärisnimedesse, mujal on tz nagu ka Blume trükitekstides. Kahekordse e puhul on Blumel kasutusel katusega e (e-tsirkumfleks). Tühjad nurksulud võivad tähistada kohti, mida autoril oli ilmselt kavas hiljem täiendada.