EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

ORTOGRAAFIA

TÄHEORTOGRAAFIA

Häälikute pikkuse märkimine

Kõik häälikud, v.a b, d, g, f ja š, kirjutatakse ühe tähega, kui nad on lühikesed, ja kahe tähega, kui nad on pikad või ülipikad:

	üks täht	kaks sama tähte	kaks sama tähte
täishäälik	roogib kalu	elu on kaalul	kolm kaalu
	pime öö	piimalehm	jõin piima
l	vilu suvi	poisi nimi Villu	istusid puude villu
m	küdev kamin	kammin pead	ei taha kammida
n	ilus lina	suured linnad	nägi suurt linna
r	puude varu	lapse varrud	läks vihast marru
s	kasi koju	kassi käpad	ema söötis kassi
h	tahke keha	krahhi kartuses	kardeti krahhi
v	pikk rivi		võtke ühte rivvi
j	väike oja		laps kukkus ojja

h vt ka võõrsõnade kirjutamine.

Erand

Viimane häälik mõnedes ühesilbilistes sõnades (enamasti ase- või abi­sõnad): mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, mus, sus, tas, ses, tos, kas, kes, kus, mis, las, on, et, ja (sidesõna), ju, ka, va, ma, sa, ta, me, te, nad (pikk a), mu, su, ah, oh, jah, noh, näh, säh, kah, aitäh, tohoh.

b, d, g, p, t, k

Lühikesed sulghäälikud kirjutatakse b, d, g, pikad p, t, k, ülipikad pp, tt, kk:

Üks nõrk täht	üks tugev täht	kaks tugevat tähte
hobuse kabi	ostis uue kapi	hiir läks kappi
töökoda	vanad kotad jalas	minge töökotta
toa lagi	ära põrandat laki	ostis põrandalakki

Üks p, t, k kirjutatakse:

1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike;

2. kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pea­rõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, šašlõkk, hopakk. Vt ka võõrsõnade kirjutamine.

f, š vt võõrsõnade kirjutamine.