EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

ORTOGRAAFIA

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA

Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega.

Suur algustäht tähistab: 1) lause algust, 2) nimesid (pärisnimesid), 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks, 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht).

Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on:

1) esisuurtäht – algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt „Tõde ja õigus”, Seitsmeaastane sõda;

NB! Nimesid ei tule kirjutada kursiivkirjas. Käesolevas raamatus on nad kursiivis näidete muust tekstist eristamiseks.

Nimi või suurtäheline nimetus võib olla: 1) kohal, ehitisel, 2) asutusel, ettevõttel, organisatsioonil, ühendusel, 3) riigil, osariigil, 4) isikul, olendil, 5) perioo­dikaväljaandel, 6) teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil, 7) ajaloosündmusel, 8) autasul, 9) üritusel, 10) taimesordil, 11) kaubal, 12) sõidukil jne.

Kohad, ehitised

Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt

• territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald;

• linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda, Väike‑Maarja, Kilingi‑Nõmme, Õngu küla;

• väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu;

• maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri ehk Põhja‑Jäämeri, Kura kurk, Krimmi poolsaar ehk Krimm, Prints Edwardi saar, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg;

• maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa (Ida‑Eesti osa), Siber, Ees‑Aasia, Lähis‑Ida, Ida‑Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde‑Aafrika maade koondnimi),

• Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani, Islandi, Fääri saarte ja Gröönimaa koondnimi);

• maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Antarktis;

• taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju, Koot ja Reha, Väike Lõvi, Siirius, Põhjanael, Linnutee, Maa, Päike, Kuu (kui viimased kolm ei ole tekstis universumi kohanimedena, siis maa, päike, kuu);

• ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uinumise klooster, Pühavaimu kirik, Pääsupesa, Kadrioru staadion, Kuldjalatorn, Suur Ranna­värav, Tuulepalee, Taevatempel, Inglisild, Patkuli trepp, Vabadussammas, Sõpruse naftajuhe (vrd nimetused raekoda, lennujaam, kaubahall, linnahall);

• ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba, Hiidude tuba, Põrgulava (vrd nimetused koosolekusaal, kammersaal, sammassaal, kaminasaal, nurgatuba, valge saal, talveaed).

Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Katel, Aadama Sild, Kara Värav.

Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Kalad, Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Kalade märgi all, Jüri on Skorpion. Mari ja Kadri on Kak­sikud.

Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: maailma kuklapool (Austraalia ja Uus-Meremaa), püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal (Rooma), jäämander (Antarktika), geisrite saar (Island), suur lomp (Atlandi ookean). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Must Mander (Sahara-tagune Aafrika), Roheline Mander, Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn. Suurtähelised on ka ümberütlevates nimetustes sisalduvad teised nimed: Neevalinn, Taaralinn, Emajõe Ateena, põhjamaa Venezia.

Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. Pole vaja ehitada uusi Lasnamägesid ja Annelinnu. See talu on olnud minu Vargamäe. – Üksikud seesugused kohanimed on üldnimestunud, nt mahtra ‘lööming, madin’, soodom ‘suur segadus’.

Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees‑Aasia, Taga‑Kaukaasia, Kesk‑Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana‑Vändra, Uus‑Lõuna‑Wales, Lõuna‑Eesti, Ida‑Euroopa, Põhja‑Iirimaa, Väike‑Maarja, Suure‑Jaani, Ladina‑Ameerika, Välis‑Eesti, Kodu‑Eesti, Kõrg‑Tatra, Mandri‑Eesti, Stepi‑Krimm, Mägi‑Krimm, Muinas‑Egiptus, Vana‑Kreeka, Antiik-Rooma, Tsaari‑Venemaa.

Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi (Suurele Munamäele), Väike Tütarsaar (Väikesel Tütarsaarel).

Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Euroopa, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, taide Pariis, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena.

Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik ja vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised – Euroopa ja mitte‑Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini‑Lasnamäe, nüüdis‑Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised – kuum tusk oma kopli‑Vargamäe pärast, tolleaegse taide‑Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole.

Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühen­dites: Eesti lipp, Rootsi aeg, Prantsuse lennuk, Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tène’i kultuur, Saaremaa dolomiit, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Maastrichti leping, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles’ rahu, Mahtra sõda, Austria õlu, Maroko apelsinid, Tallinna kilud, Camemberti juust, Hispaania avang, Hiina köök, Rootsi laud, Türgi saun, Siberi katk, Rootsi punane.

Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites:

1. taime‑ ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig (vt ka märkus 3);

2. loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, herefordi veis, jorkširi siga, põhjakaukaasia pronkskalkun (vt ka märkus 3);

3. keelenimetused: eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; Kanada eesti keel, Briti inglise keel;

4. rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud.

Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud, jaapani kunst, vene ballett, araabia maad. Näiteks kui kirjutame väikese tähega prantsuse maalikunstnik, siis tahame sellega märkida, et ta on prantsuse rahvusest, või toonitada, et ta esindab prantsuse rahvuslikku maalikunsti; vrd Prantsuse maalikunstnik = Prantsusmaa maalikunstnik, maalikunstnik Prantsusmaalt.

Märkus 2. Varem kirjutati kohanimesid väikese tähega ka mitmesugustes liiginimetustes (kaubad, viisid, meetodid, haigused, ravimid, värvused jm), nüüd on soovitatav kirjutada need üldreegli kohaselt suure tähega (vt ülal reegli viimased kaheksa näidet).

Märkus 3. Erandite 1) ja 2) rühm näitavad botaanikas, zooloogias ja loomakasvatuses kujunenud väikesetähelist tava, kuid üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. Nt ei pea mittezooloog teadma, et Aafrika pühvel ja Austraalia sipelgasiil on liigid ja zooloogid kasutavad seetõttu väikest algustähte.

Märkus 4. Keelerühmituste (hõimkondade, keelkondade, keelerühmade) nimetustes on soovitatav säilitada kohanimede harilik kirjutusviis, nt Adamaoua-Oubangui keeled, Altai keelkond, Filipiini keeled, Kaukaasia keeled, Kordofani keelkond, Pamiiri keeled, Uurali keelkond. Sama on soovitatav ka kaugemate keelte nimetustes sisalduvate kohanimede puhul, nt indiaani keeled Coeur d’Alene’i, Erie, Euchre Creeki keel.

Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused

Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi:

1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, Vaesed Rüütlid, valimisliit Selg Sirgeks, võrkpallimeeskonnad Riida ja Volle;

2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, aktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, Forseliuse gümnaasium, Tallinna loomaaed, Illusiooni kino, Kalevi üksik-jalaväepataljon, laste- ja noortekoor Hellas;

3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor.

Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga).

Nt Eesti Kontsert, Eesti Raudtee, aktsiaselts Saarte Liinid ~ AS Saarte Liinid, aktsiaselts Järvakandi Klaas ~AS Järvakandi Klaas, aktsiaselts LBM, Paal & Piil, Kadaka Reisid, aktsiaselts Kaatsi Kaev, osaühing Niks ja Naks ~ OÜ Niks ja Naks, külalismaja Kuus Sõlme, Värska laulukoor Leiko,

Hansapank, Krahvi baar, Suure Tõllu kauplus, Hella Hundi kõrts, Kirju Kuke kohvik, Estonia teater, Kuku raadio, Kullerkupu koor, Õige Tee partei.

Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti sekundaarnimede puhul: „Lembitu” talvejope (isikunimi ettevõtte nimena), otsime teda „Virust” ja „Kunglast” (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena).

Üksikut kohanime ei saa tavaliselt pidada asutuse või ettevõtte enda nimeks, vaid tegemist on asukoha määranguga. Seega ei asetse kohanimi mitte tüübinimetuse järel, vaid selle ees. Nt mitte kauplus Juuru, vaid Juuru kauplus, mitte kohvik Tihase, vaid Tihase kohvik (tänava järgi). Iseasi on kohanimed, mis ei seostu asukohaga, nt kauplus Minsk ~ Minski kauplus (nt Tallinnas), restoran Kaunas ~ Kaunase restoran (nt Tartus).

Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed).

Nt riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, sotsiaaldemokraatlik erakond, Tartu linnavalitsus, Põlva maavalitsus, Tallinna tolliinspektuur, Otepää tarbijate ühistu, Tapa raudteejaam, Nõmme gümnaasium, Kopli kunstikeskkool, Vara põhikool, Narva postkontor, Emmaste rahvamaja, Kose loomakliinik, Järveotsa kauplus, Magdaleena haigla.

Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte. Dokumentides on tavaks näidata nimetuste ametlikkust nende asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste puhul, mis on juriidilised isikud.

Nt Riigikohus, Riigikontroll, Statistikaamet, Riigi Tööinspektsioon, Siseministeerium, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kristlik Kirik, Eesti Üliõpilaste Selts, Ingerisoomlaste Liit, Tartu Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Tallinna Tolliinspektuur, .. , Magdaleena Haigla.

Eriti tarvilik võib suurtäht olla mõne ainulise nimetuse eristamiseks samakujulisest liiginimetusest: Eesti Pank kui ühe panga ametlik nimetus (vrd: Ühispank ja Hansapank on praegu edukamaid Eesti panku), Eesti Üliõpilaste Selts kui ühe seltsi nimetus (vrd: Eriti rohkesti tekkis Eesti üliõpilaste seltse XX sajandi algul), Suur Teater kui üks Moskva teatreid (vrd: Estonia on üsna suur teater).

Alati on väiketäheline üksi konteksti jääv tüübinimetus: vallavalitsus, tarbijate ühistu, raudteejaam, postkontor, gümnaasium, selts, liit, erakond, aktsiaselts, advokaadibüroo, kammerkoor, naisansambel jne.

Läbiva suurtähega on ametlik nimetus Vabariigi Valitsus, tavakasutuses Eesti valitsus, valitsus. Põhiseaduse kohaselt võib asutuse ehk institutsioonina juriidilistes vm ametlikes tekstides käsitada ka Vabariigi Presidenti (tavakuju president on väikese algustähega, nii nagu ametiisikute nimetustes üldiselt).

Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega.

Nt Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi (~ Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja hoolekandeosakond, Eesti Päevalehe sporditoimetus, Rahva Postiteenuse ASi kojukandetalitus, riigikogu (~ Riigikogu) keskfraktsioon, Eesti teaduste akadeemia (~ Teaduste Akadeemia) meeskoor, Tallinna muusikakeskkooli (~ Muusikakeskkooli) sümfooniaorkester.

Väikese algustähega kirjutatakse ka (ettevõtete, ühenduste jne) juhatuste, nõukogude jne nimetused, nt Emakeele Seltsi juhatus, Eesti Panga nõukogu, Tallinna Sadama nõukogu.

Riigid, osariigid

Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära (vt O 25 kohad: territooriumi haldusüksused).

Riigid (ja riikide ühendused): Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Soome Vabariik, Taani Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Austraalia Liit, Kesk‑Aafrika Vabariik, Araabia Ühendemiraadid, Sõltumatute Riikide Ühendus, Mari Eli Vabariik, Püha Tool ehk Püha Aujärg ehk Vatikani Linnriik

või: Belgia kuningriik, Andorra riik, Monaco vürstiriik, Läti vabariik, Saksamaa, Jamaica, Antigua ja Barbuda, Uus‑Meremaa, Marimaa, Vatikan.

Osariigid: Texase Osariik, Alam‑Austria Liidumaa

või: Põhja‑Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam‑Austria.

Emma‑kumma võimaluse valik oleneb sellest, kas tahame rõhutada riigi või osariigi nime ametlikkust või mitte: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik või Ühendkuningriik või Suurbritannia (või isegi Inglismaa), Mari Eli Vabariik või Marimaa, Monaco Vürstiriik või Monaco vürstiriik või Monaco. Meie riigi ametlik nimi on Eesti Vabariik ja mitteametlik Eesti vabariik ehk Eesti.

Isikud, olendid

Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. Nt

• isikud: Juhan, Tiit‑Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Sidorov, Madelaine Renaud, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I, paavst Johannes Paulus II; ka varju‑ ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja‑Prits, Kaval‑Ants, Punahabe, Tiiger, Kibe Käsi;

• loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu;

• müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles, Perun;

• personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus, Karu, Rebane; Jumal (kristlaste ainujumalana), Püha Vaim, Allah.

Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula), Lucia legendi meister (anonüümne kunstnik XV saj‑st). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut (Jeruusalemma Ahasveerus).

Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d’Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. Poisid tundsid end saarel Robinsonidena. Ja Saulused said Paulusteks. – Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kvisling, frits, mats.

Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, Vaikse ookeani taifuunid Alice, Betty, Cora, Doris, Elsie, Flossie, Grace, Helen jne.

Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement.

Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval‑Ants, Räpsi‑Rein, Kniks‑Mariihen, Plära­lära‑Leenu, Pime‑Kaarli, Piibu‑Leenu, Julk‑Jüri, Habeme‑Karla, Kõverkaela‑Juku, Kupja‑Prits, Karja‑Eedi, Kupu‑Kai, Sauna‑Madis, Torupilli‑Juss.

Märkus. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Tõll (Suure Tõlluga).

Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, raamatu Minna ja filmi Minna, Pinna Napoleon, Abeli Kiir.

Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik või vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: pseudo‑Praxiteles, lisas senistele oma lava‑Pearu.

Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem, Avogadro arv, Volta element, Alzheimeri tõbi, Corti elund, Berthollet’ sool, Engelmanni kuusk, Steineri pedagoogika, Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Saalomoni otsus, Aleksandr Nevski katedraal, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Juhan Liivi luuleauhind, J. V. Veski päev, Napoleoni kook, Rummu Jüri õlu.

Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega usundinimetustes, nt luteri usk, buda usk, muhamedi usk.

Perioodikaväljaanded

Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega:

• ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees;

• ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt;

• muud perioodikaväljaanded: Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Postimehe lisa Siiliga Serviti, õpilasalmanahh Oma Sulega.

Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega.

Ladina tähestikuga keeltest võetud nimede algustäheortograafiat ei muudeta, teistest tähestikest transkribeerimisel kohaldatakse oma reeglit: Helsingin Sanomat, The Official Gazette of the United States Patent Office, Lietuvos rytas, Literaturnaja Gazeta, Argumentõ i Faktõ, ajalehest Moskovskije Novosti.

Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: Emakeele Seltsi aastaraamat, Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, Tartu Tähetorni kalender, Praha Ülikooli toimetised.

Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid

Teose‑, dokumendi‑, sarja‑ ja rubriigipealkirjad kirjutatakse jutumärkides esi­suurtähega. Nt

• ilu‑ ja tarbekirjandusteosed: luuletus „Ma lillesideme võtaks”, Marie Underi luulekogu „Sonetid”, Madis Kõivu näidend „Tagasitulek isa juurde”, „Tõe ja õiguse” V osa, „Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi”, Veljesto VII koguteos „Vanad ja noored”, „Eesti entsüklopeedia”, „Inglise‑eesti majandusterminite seletussõnastik”, „Kalastaja käsiraamat”, artikkel „Eesti raamatuajaloo probleeme”, sõnum „Kristjan Raua preemiad 1999”;

  Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrus nr 318 „Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine”;

• filmid: „Viimne reliikvia”, „Suurlinna tuled”, „Tavaline rästik”, Soome film „Mees ilma minevikuta”;

• muusika‑ ja koreograafiateosed: ballett „Luikede järv”, ooper „Reigi õpetaja”, rahvatants „Targa rehealune”, Beethoveni „Heroiline sümfoonia”, Liszti „Obermanni org” tsüklist „Rännuaastad”, „Marseljees”, „Tiliseb, tiliseb aisakell”, Schuberti „Duett viiulile ja klaverile A‑duur”, Debussy „Sonaat” (vt ka viimane lõik);

• kujutava ja tarbekunsti teosed: skulptuur „Äreval ootel”, maal „Tütarlaps allikal”, Peeter Ulase „Suur kammeljas”, vaip „Valged lilled”, seinaplaat „Ülased õitsevad”, pannoo „Vana Tallinn”, külalisraamat „Tüdruk lilledega”, monument „Sõduri ema”;

• fotod: „Ohutusse kohta”, „Vanad külad”, „Sügisel pargis” II;

• saated (ringhäälingus, televisioonis): „Meil on kümme kärmet sõrme”, Ita Everi show „Igihaljas vaatemäng”, „Kas Eestis rikutakse inimõigusi?”;

• sarjad, rubriigid: fotosari „Eesti tüübid”, kontserdisari „XIX sajandi heli­loojad”, raamatusarjad „Väike luuleraamat”, „Eesti mõttelugu” ja „Maailm ja mõnda”, saatesarjad „Entel‑tentel” ja „Miljon miksi”, rubriigid „Aktuaalne kaa­mera”, „Seitsmesed uudised”, „Maailm täna”;

• mängud: „Pall püüdjale”, „Jänes põõsas”, „Kull ja kanad”.

Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: 2005. aasta teatmikkalender, äriseadustik, autoriõiguse seadus, keeleseadus, kaitseministeeriumi põhimäärus, liikluseeskiri; Schuberti duett viiulile ja klaverile A‑duur, Tšaikovski orkestrisüit, Debussy sonaat, Brahmsi viiulikontsert, Nikolai Triigi tehtud Juhan Liivi portree, Salome Trei natüürmort, A. H. Tammsaare monument, Linda kuju, 1991. aasta augustisündmuste mälestuskivi, Eduard Vilde kogutud teosed, Mats Traadi valitud teosed.

Ajaloosündmused

Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks kasutatakse esisuurtähte: Veebruarirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 4. mai liikumine, XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon (toimumisaja järgi), Stalingradi lahing, Hispaania pärilussõda, Tartu rahu (toimumiskoha järgi, mis on nagunii suure algustähega), Seitsmeaastane sõda (kestuse järgi), Kuues ristisõda, Teine maailmasõda ~ II maailmasõda, Esimene oopiumisõda (järjenumbri järgi), Kollaste Turbanite ülestõus, Balti laevastiku jääretk (sündmuse toime pannud ühenduse järgi).

Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda.

Autasud

Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed).

Nt Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind (autasu välja pannud isiku järgi), Kristjan Raua kunstipreemia, Juhan Liivi luuleauhind, Kutuzovi I järgu orden (isiku järgi, kelle auks on autasu asutatud), Eesti Vabariigi teaduspreemia, Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Spordi­lehe karikas (autasu välja pannud riigi, asutuse, ühenduse vm järgi), Brüsseli maailmanäituse suur hõbemedal, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi).

Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega:

Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Valge Roosi orden (Soome), Silmapaistvate Teenete orden (Suurbritannia), Ema Au orden (NSV Liit), II liigi 1. järgu Vabadusrist, Rahu kuldmedal, Sirbi ja Vasara medal (NSV Liit), Kuldkiiver, Kuldnaelkingad, Hõbevaas, Hõbeflorett, Suur Merevaik, Kuldne Palmioks, Punase Nelgi auhind, Vändra Karu auhind, Piisonikarikas, Kuldviljapuu rinnamärk, aumärk Mõõk ja Ilves, Murtud Rukkilille märk.

Üritused

Üritusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed).

Nt rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, XV olümpiamängud, XXIV üldlaulupidu, IV sisekergejõustiku MM-võistlused, kohalike omavalitsuste nõupäev, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalmängud, Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidustused, Soome-Eesti filateelianäitus, rahvusvaheline muusikakasvatuse konverents, rahvusvaheline raamatuaasta, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Salme Raunami metallehistööde näitus, ÜRO Peaassamblee XXX istungjärk, Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Avinurme pütilaat, Tallinna päevad Kotkas, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival, Eesti mükoloogide X suvelaager, USA grand prix’ võistlused, Sõpruse karika turniir.

Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna (festival, turniir, võistlus, konverents, sümpoosion, näitus jm), pealkirjalaadsed jutumärkides esi­suurtähega.

Nt Floriaad, Eurovision, Lumefestival, Suhkruturniir, Rahumaraton, Piimatuur, Sõpruse velotuur, Kolme Krossi laat, Pimedate Ööde filmifestival, Rukkilille mängud, Valgete Ööde ralli, Valge Daami muusikapäevad, Viie Veski kross; sümpoosion „Inimene ja seadus”, konverents „Balti riigid Euroopa koostöös”, kontsert „Renessansist Beethovenini”, matkavõistlus „Tunne oma kodumaad”, rahvusvaheline maimess „Ettevõtlus 2008”, näitus „Raamat ja kiri 1999”, turvavöökampaania „Traksid peale!”, ümarlaud „Noorte osalus kodukandi elus”.

Taimesordid

Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (ilukirjandus, ajalehed jm) jutumärkides esisuurtähega: kartul „Jõgeva piklik”, kaer „Agu”, õunasort „Liivi kuldrenett”, „Eesti pirn”, punane sõstar „Hollandi punane”, „Baccara” roosid.

Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: ‘Valge klaarõun’, kirsisort ‘Viljandi kollane’, maasikas ‘Mall’, ‘Non plus ultra’ redisesort, porgand ‘Nantes 4’, ‘Krameri seemik nr 15’, ‘Lutsu võipirn’.

Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia ‘Spring Beauty’, roosid ‘Super Star’ ja ‘Brennende Liebe’, ‘Warley White’ krookus, ‘Lange Rote’ porgand, paprika ‘California Wonder’, kartul ‘Priekulu agrie’ (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort ‘Samõi severnõi’, söögipeedid ‘Ranneje tšudo’ ja ‘Krasnõi šar’ (muu tähestikuga keelest transkribeeritud).

Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese algustähega ilma jutumärkideta tarvitus: nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldreneti alla, ostis valgeid klaare.

Kaubad

Kaubanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Vikerkaare kommid, Viljaveski leib, Vanapoisi sai, Ämmapäts (sai), Veskimees (teraleib), Lossivein 27, Kolme Koka kook, kakao Meie Mark, šokolaadikarp Punased Roosid, joogivesi Saku Läte, õlu Seitse Munka ~ Seitsme Munga õlu, klaasid Trips-Traps-Trull.

Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud: Ford Transit, Volkswagen Jetta, Opel Kadett Caravan, Volvo 720, BMW 316, Peugeot 106 Rallye, Toshiba T1950, IBM PS/VP, Mercedes-Benz, Daimler Benz, Levi’s 501, Salomon Brothers, World Class Gym, Geisha, WordPerfect. Neid tuleb käänata nagu muid võõrnimesid: Jonseredi saed, Philipsi triikraud, Samsungi olmeelektroonika, Cemexi ehitusmaterjalid, Mercedes-Benzi sõiduautod, IBMi ~ IBM-i arvutid, Google’i otsingumootor.

Märkus. Kuigi keelekorraldajail ei oleks midagi mõne tuntuma kaubamärgi üldsõnastumise vastu (pepsi ~ pepsikoola, koka ~ kokakoola, lükra jms), jälgivad patendivolinikud hoolega kaubamärkide puutumatust (Pepsi-Cola, Coca-Cola, Lycra).

Kõigil kaupadel ei ole nimesid. Koostisainet, valmistusviisi, kuju, otstarvet vms näitavad sõnad ei ole kaubanimed ning neid kirjutatakse nagu üldsõnu: kaeraküpsised, sidrunijook, soolapulgad, suitsujuust, maitsestatud kaelakarbonaad, vigurküünal, kätekreem, pesuvalgendi, salatikaste.

Koha- ja isikunimi kirjutatakse kaubanimetuses suure tähega oma harilikul kujul: Brie juust, Toolse leib, Viini sai, Saku õlu, Costa Rica kohv, Vene sinep, Türgi diivan, Soome kelk, Norra kampsun; Aleksandri kook, Heleni neljaviljahelbed, Juku juust, Holmesi müts, Nehru kuub.

Sõidukid

Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laev Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool, tuletõrjeauto Kärmas Katariina, lennukid Virmaline, Koit, Tuuslar, Hämarik.

Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega.

Nimi võib olla veel kalliskivil (teemant Roosa Panter), kellal (Kambja kiriku kellad Usk, Lootus ja Armastus, Big Ben Londonis, Tsaar-kell Moskvas) ja paljul muul.

Kokkuvõte

Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega

Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused

Nt veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, valge kepi päev, luukapäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, lihavõttepühad, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, tulipühvli aasta.

Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid

Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister, Eesti Panga president, rahandusministeeriumi (~ Rahandusministeeriumi) kantsler, Eesti kaitseväe ülemjuhataja, Eesti Kütuse peadirektor, AS Vaso juhatuse esimees, riigikogu (~ Riigikogu) esimees, Turu ülikooli audoktor, USA riigisek­retär, Prantsuse Vabariigi president; aasta naine, sajandi eestlane, aasta vilistlane, aasta sotsiaaltöötaja.

Suurt algustähte ei ole tarvis kasutada ka kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!).

Põhiseaduse kohaselt on Vabariigi President käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda kirjakuju tuleks kasutada juriidilistes ja ametlikes tekstides. Tavakasutuses on aga sobiv tarvitada väiketähte nagu ametinime­tuste kirjutamisel: president ~ riigi president ~ Eesti president. Kohatud on suurtähelised President ja Eesti President või lühendus EV president.

Erilist austust väljendab mõnede tiitlite ülimussuurtäht (maiuscula maiestatis): Tema Pühadus XIV dalai-laama, Tema Majesteet Norra kuningas Harald, Nende Majesteedid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia.

Kokkuvõte

Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse:

1. isiku- ja olendinimed,

2. koha- ja ehitisenimed,

3. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel),

4. riigi- ja osariiginimed,

5. perioodikaväljaannete nimed,

6. ajaloosündmuste nimed,

7. autasunimed,

8. üritusenimed,

9. kaubanimed,

10. sõidukinimed jm nimed.

Liigisõna algustähe kohta vt iga nimerühma juures.

Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse:

1. teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad,

2. pealkirjalaadsed üritusenimed,

3. sordinimed.

Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust, mis ei ole nimed.

Märkus. Seaduste, määruste jm õigusaktide nimetamisel ei ole esisuur­tähega ja jutumärkideta kasutus õige. Need kirjutatakse kas harilike nime­tustena (energiaseadus, isikuandmete kaitse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus) või nagu pealkirjad (Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määrus nr 196 „Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord”).