Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
|
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
SISSEJUHATUS ORTOGRAAFIA
SÕNAMOODUSTUS SÜNTAKS LEKSIKOLOOGIA | ORTOGRAAFIATÄHEORTOGRAAFIAVõõrsõnade kirjutamineNäpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel 1. Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus ei olene rõhust, sest eri isikud rõhutavad erinevalt. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, atentaat, limonaad, tomahook, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaž. Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole: üks täishäälik
kaks täishäälikut
Sõnades aktsionär, leegionär, pensionär on võimalik kahesugune hääldus: [-si-o-] ja [-sjo-], [-gi-o-] ja [-gjo-]. 2. Kahesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus oleneb enamasti rõhust. Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik kirjutatakse ühe tähega: arter, bakter, bulvar, hektar, kanal, kvartal, meetod, tomat jt. Kahel kujul on võimalikud:
3. Kahe- või kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsulghäälik Kirjutus ei olene alati rõhust, vaid põhineb osalt traditsioonil:
|