Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
- Sissejuhatus
- VERBIMOODUSTUS
- SM 8
- Verbiliited
SM 9 - Verbiliited
Kausatiivi- ja faktitiiviliited
SM 10 - Verbiliited
Refleksiiviliited
SM 11 - Verbiliited
Translatiiviliited
SM 12 - Verbiliited
Kontinuatiiviliited
SM 13 - Verbiliited
Momentaaniliited
SM 14 - Verbiliited
Frekventatiiviliited
SM 15 - Verbiliited
Frekventatiiviliited
SM 16 - Otsetuletus
SM 17 - Võõrtüveliste verbide tuletusest
SM 18 - Liitverbid
SM 19
- NIMISÕNAMOODUSTUS
- OMADUSSÕNAMOODUSTUS
- MÄÄRSÕNAMOODUSTUS
- Enamkasutatavaid võõrliiteid
- Kirjandust sõnamoodustuse kohta
LEKSIKOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
VERBIMOODUSTUS
Verbiliited
Põhifunktsiooni järgi jagunevad verbiliited kaheks. Ühed näitavad tegevuse ja selle osalise suhet, teised tegevuse laadi.
Esimesed tuletavad:
- subjektist väljapoole suunatud põhjustavat tegevust väljendavaid verbe ehk kausatiive, nt Jüri õhu/ta/b tuba. Jüri kallis/ta/b Marit; lihtsalt tegevuse sooritamist väljendavaid verbe ehk faktitiive, nt Laps kelgu/ta/b;
- subjekti endaga toimuvat tegevust väljendavaid verbe ehk refleksiive, nt Jüri riie/t/u/b. Uks sulg/u/b.
Tegevuslaadiliited tuletavad seisundimuutusverbe ehk translatiive, nt noore/ne/ma ‘nooremaks muutuma’, kestvat tegevust väljendavaid verbe ehk kontinuatiive, nt näpi/tse/ma, ühekordset tegevust väljendavaid verbe ehk momentaane, nt nors/ata/ma, ja korduvat tegevust väljendavaid verbe ehk frekventatiive, nt vehk/le/ma.
- kausatiivi- ja faktitiiviliited -ta-, -da-, -sta-, -nda-, -lda-, -rda-, -t-
- refleksiiviliited -u-, -bu-, -bi-
- translatiiviliited -ne-
- kontinuatiiviliited -tse-, -ise-
- momentaaniliited -ata- (-ahta-), -a-
- frekventatiiviliited -le-, -dle-, -tle- (-tele-), -skle- (-skele-), -i-, -ki-, -gi-, -ku-, -gu-, -u-