EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÕNAMOODUSTUS

NIMISÕNAMOODUSTUS

Nimisõnaliited

Tegevusliited

Tegevusliidete abil tuletatakse peamiselt tegevuse nimetusi.

-mine on produktiivne liide, mis tuletab mis tahes verbist tegevust nimetavaid nimisõnu – teonimesid, nt rääki/ma > rääki/mine, kasva/ma > kasva/mine. Põhijuhul ei muuda -mine tuletusaluse verbi mõistemahtu, nt rääkimine osutab igasugusele rääkimistegevusele. Olenevalt kontekstist võivad teonimed küll esitada tegevuse kord protsessina, kord nähtusena, vrd Õuna söömisel (protsess) hakkas ta kõht valutama : Õuna söömine (nähtus) on meeldiv tegevus. Ka süntaktiliselt on teonimi sarnane verbiga: alusverbi rektsioon säilib (nt räägib tööst > tööst rääkimine), vaid alus ja sihitis muutuvad omastavakäändelisteks täienditeks (Sina räägid > sinu rääkimine; räägib uudiseid > uudiste rääkimine) (vt SÜ 138).

Teonimede hulgas on peale sõnaliigituletiste ka mõistetuletisi – kitsamas tähenduses nähtusenimetustena kasutatakse mine-tuletisi õppeainete ja tegevusalade nimetamisel, nt laulmine, joonistamine, võimlemine, käimine, matkamine. Põhiline tegevusala väljendaja on siiski -us.

-m : -ma on tähenduselt sama üldine kui -mine, kuid ei ole produktiivne. Tuletusaluseks on mõned ühesilbilise vokaaltüvega verbid. Tuletised esinevad peamiselt liitsõna eesosana, nt söömaaeg, joomalaul, saamahimu, löömamees, harva omaette sõnana, nt (läks) löömaks, (on) käima (peal), söömad-joomad.

-us tuletab põhijuhul a) verbitüvedest tegevust nimetavaid nimisõnu, b) verbi käändelistest vormidest ja käändsõnadest olekut, nähtust või omadust väljendavaid nimisõnu.

Verbaalsest tuletusalusest lähtuvad us-tuletised väljendavad omaette sõnana esinedes harilikult:

1. tegevust kui nähtust, nt armasta/ma > armast/us;

2. tegevuse üksikjuhtu, nt võistle/ma > võistl/us, seiklus, taotlus;

3. tegevuse tulemust, nt joonista/ma > joonist/us, kritseldus;

4. tegevusala, nt keevita/ma > keevit/us, suhtekorraldus, jäätmekäitlus.

Liitsõna eesosana eelistatakse us-tuletist kui lühemat mine-tuletisele ka protsessitähenduse korral, nt puhastusvahend, täienduskursused.

Üksikud verbilähtesed us-tuletised väljendavad tegijate kollektiivi, asutust või kohta, nt valitsus, juhatus, toimetus, esindus, kirjastus, kaevandus, kauplus.

Omadussõnadest ning v- ja tud-kesksõnast lähtuvad us-tuletised nimetavad olekut, nähtust või omadust, nt sõbralik > sõbralikk/us, pikkus, haigus, tarkus, eakus, kartmatus, formaalsus, vanem > vanemus, veetlev (naine) > (naise) veetlevus, kõrvaldatav (viga) > (vea) kõrvaldatavus, lõpetatud (töö) > (töö) lõpetatus. nud-kesksõna us-tuletisi ei anna, tulemusolekut väljendavad tuletised, mis saadakse us-i liitmisel ma-tegevusnimele, nt solvu/ma > solvu/m/us (solvunud olek), kohkumus, joobumus, tülpimus, roidumus. mus-lõpulised tuletised võivad väljendada ka muud tulemust, nt uurimus, tellimus, pakkumus, tulemus, või arvuliselt mõõdetavat tulemit, nt sündimus, suremus.

-us liitub konsonanttüvele, v.a hoius, avaus, priius, laius, täius. Alustüveks on hrl ma-tegevusnime ja nimetava tüvi, nt kart/ma > kartus, rumal > rumal/us, arglik > arglikk/us. Kui alustüvi lõpeb vokaaliga, siis viimane harilikult kaob, nt ärata/ma > ärat/us, haige > haig/us. Kui alustüvi oma häälikstruktuuri tõttu lüheneda ei saa, liitub sellele konsonandiga algav liitevariant, hrl -dus, nt harima > hari/dus, segadus, vajadus, omadus, headus, truudus, kenadus, kaunidus, tublidus; hrv -tus, nt noomi/ma > noomi/tus, eksitus; -sus, nt kirju > kirju/sus, isiksus. Üksikjuhtudel oleneb liitevariandi valikust tuletise tähendus, vrd vanadus ‘vana olemine’ – vanus ‘iga’, õigsus – õigus, peensus ‘detail’ – peenus ‘peen olek’.

ne-, line-, jas- ja kas-liiteliste sõnade puhul liitub -us lühenenud omastava tüvele, nt vaene : vaese > vaes/us, helilisus, kogukus.

Astmevahelduslike tüvede korral on tuletustüvi harilikult tugevas astmes, nihkunud tähendusega tuletiste puhul esineb ka nõrka tuletustüve, nt kütus, katus, matus, hoius.

-lus annab olekut ja nähtust väljendavaid tuletisi substantiividest, nt sangar > sangar/lus, reeturlus, pagulus, rahvuslus, kolklus, hulkurlus, sponsorlus. Liitub ka nimele, nt Schopenhauer > schopenhauer/lus.

-u tuletab:

1. tele-, skele-liitelistest verbidest tegevust väljendavaid nimisõnu, nt aru/tele/ma > aru/tel/u, mõti/skele/ma > mõti/skel/u (tle-, skle-liitelistele verbidele liitub -mine või -us, nt mõti/skle/ma > mõti/skle/mine, mõti/skl/us);

2. mõnedest kahesilbilistest esmavältelistest a- ja e-tüvelistest verbidest mitmesuguse tähendusega nimisõnu, nt sada/ma > sad/u, pese/ma > pes/u, jagu, valu, elu, tänu, pidu, lugu, nägu, olu, tähelepanu.

-e : -e tuletab verbidest nimisõnu, mis väljendavad:

1. tegevust üldse, esinedes peamiselt liitsõna eesosana, nt kõrb/e/lõhn, mõõteriist, harvemini omaette sõnana, nt tek/e, ränne;

2. tegevuse üksikjuhtu (kui tuletusaluseks on korduvat tegevust väljendav verb), nt huika/ma > huig/e, tõuge, hüpe, vanne, heide, hüüe, hõise, norse;

3. tegevusvahendit, nt küt/e, täide.

-e on andnud tuletisi ka käändsõnadest, nt (N) sõna > sõn/e ‘tekstisõna’, jäide, ulme; (Adj) hapu > hap/e, hüve, pahe.

-e liitub nõrgaastmelisele konsonanttüvele, pika vokaali ja diftongi puhul ka vokaaltüvele, nt muie, hüüe, nõue. Sõnadel võime ja loome on liide liitunud ma-tegevusnime tunnusele.

-ng tuletab verbidest nimisõnu, mis väljendavad:

1. tegevuse üksikjuhtu, nt löö/ma > löö/mi/ng, sööming, oleng, istung, loeng, treening, otsing, solvang;

2. tegevuse tulemust, nt looming, toodang, leping, soeng, graveering, tätoveering.

Üksikuid tuletisi on ka käändsõnadest, nt (N) tugi > toeng, värving, astang, iiling; (Adj) hüva > hüvang.

-k tuletab verbidest nimisõnu, mis väljendavad:

1. tegevuse üksikjuhtu, nt tule/ma > tule/k, minek, panek, müük, seisak, rünnak, uinak;

2. tegevuse tulemust, nt saak, jääk;

3. tegevuse objekti, nt söök, jook;

4. tegevusvahendit, nt tõstuk, sõiduk, hõljuk.

-k annab tuletisi ka käändsõnadest, nt (N) kari : karja > karja/k, labak, õlak, veok, liivak, seljak, soolak, kümnepäevak, viisaastak; (Adj) püha > püha/k, erak.

-ndus tuletab peamiselt nimisõnadest, harva verbidest nimisõnu, mis väljendavad:

1. põhiliselt tegevusala, nt aed : aia > aia/ndus, karjandus, kalandus, pangandus, sõjandus, kaubandus;

2. harvemini tegevust ennast, nt (V) korjandus;

3. tegevuskohta, nt (V) istandus, kasvandus;

4. kogumit, nt kirjandus, varandus.

-nd tuletab verbidest ja käändsõnadest nimisõnu, mis väljendavad midagi, mis on mingil viisil seotud tuletusalusega märgitud tegevuse, asja või omadusega, nt (V) oma/ma > oma/nd, rebend, visand, olend, lisand; (N) vari : varju > varju/nd, seisund, isand, emand, kirjand, malend, keelend; (Adj) kõre > kõre/nd; (arvsõna) kümme : kümne > kümnend; (asesõna) ise > ise/nd.

-e : -me tuletab peamiselt verbidest nimisõnu, mis väljendavad:

1. tegevuse tulemust, nt pühki/ma > pühk/med, jäätmed, riismed, heitmed, lõikmed, viilmed, puurmed, lendmed, pritsmed, sademed, säilmed; andmed, teade : teatmed ‘andmed’ (vrd teade : teated ‘sõnum; teadaanne; teatamine’), mõõde : mõõtmed ‘dimensioon; ulatus’ (vrd mõõde : mõõte ‘mõõtmine’), pake : pakme ‘veoks, töötluseks vm ühendatu, kokkuköidetu’, nt palgipake, tellisepake, toorikupake (vrd pakk, pakett ‘väike pakk’);

2. muud tegevusega seotud asja, nt (vee)lahe, iste, seade, aste, liige.

Üksikuid tuletisi on ka käändsõnadest, nt (N) suu > suu/e, vööde, rööbe; (Adj) toores > toore, tühe ‘orv, nišš, lohk’ (= tühemik, vrd tühik = tühimik ‘tühi koht’). Moodustuslikult liigendamatud on nt ranne, habe, kübe, nääre, lõke : lõkmed, ige, ebe, suge.

-e liitub konsonanttüvele, v.a juhul, kui liitele eelneb poolvokaal, nt suue, haue. Kui konsonanttüvi pole häälikuliselt võimalik, rakendub konsonandiga algav liitevariant -de : -tme, nt vöö > vööde : vöötme. Uusmoodustises olme : olme ‘eluolu’ kasutatakse erandlikult ka nimetavas liitekuju -me.

-m : -mi tuletab peamiselt verbidest, harvemini käändsõnadest nimisõnu, mis väljendavad asja või nähtust, harva isikut, millel või kellel on mingi seos tuletustüvega tähistatuga, nt (V) arsti/ma > arsti/m, ravim, andam, kandam, sulam, verevalum, juhtum, hõljum, luiskam, ajam, lugem, tulem, veerem, unelm; (N) jalg : jala > jala/m, kivim, sõnum, kasum, kahjum, kogum, sülem; (Adj) eri > eri/m, mühkam.

-is tuletab verbidest nimisõnu, mis väljendavad peamiselt:

1. tegevuse tulemust, nt jaota/ma > jaot/is, moodustis, korrutis, hautis, kirjutis, väljamõeldis, eritis, saadetis, kujutis, ohatis, härmatis;

2. tegevusvahendit, nt elatis, väetis, teatis, peibutis, hüvitis, ehis;

3. tegijat (halvustavalt), nt laterda/ma > laterd/is, lõhverdis, vaterdis, kohmerdis, käperdis, sahmerdis, koperdis, paterdis, puterdis, pudrutis, jorutis, laaberdis, kekutis, eputis.

Muudest sõnaliikidest lähtuvaid tuletisi on vähe: (N) sõrm > sõrm/is, kätis, sepis, emis, sopis, küünis, osis; (Adj) jõle > jõle/tis, koletis, jäletis, süvis, uudis, tervis; (arvsõna) kümnis; (muutumatu sõna) pealis, ümbris, muistis.

-is liitub konsonandiga lõppevale tuletustüvele. Kui alustüvi lõpeb vokaaliga, viimane kas kaob, nt tuleta/ma > tulet/is, või rakendub konsonandiga algav liitevariant -tis (kõige sagedamini kahesilbiliste esmavälteliste tüvede korral), nt taga/ma > taga/tis, kole > kole/tis.