Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
- Sissejuhatus
- VERBIMOODUSTUS
- NIMISÕNAMOODUSTUS
- OMADUSSÕNAMOODUSTUS
- Omadussõnaliited
SM 33 - Omadussõnaliited
SM 34 - Omadussõnaliited
Mitteproduktiivseid omadussõnaliiteid
SM 35 - Omadussõnaliited
Eesliited
SM 36 - Liitomadussõnad
Põimliitomadussõnad
Nimisõna + omadussõna
SM 37 - Liitomadussõnad
Põimliitomadussõnad
Omadussõna + omadussõna
SM 38 - Liitomadussõnad
Põimliitomadussõnad
Muutumatu sõna + omadussõna/kesksõna
SM 39 - Liitomadussõnad
Rindliitomadussõnad
SM 40
- Omadussõnaliited
- MÄÄRSÕNAMOODUSTUS
- Enamkasutatavaid võõrliiteid
- Kirjandust sõnamoodustuse kohta
LEKSIKOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
OMADUSSÕNAMOODUSTUS
Omadussõnaliited
Tänapäeva eesti keele produktiivsed omadussõnaliited on -ne, -lik, -line, -tu, -kas ja -jas. Nimi- ja tegusõnale liitudes loovad nad alussõnaga võrreldes uue mõiste ja jagunevad järgmisteks liikideks:
- üldised omadussõnaliited -ne, -line, -lik
- omaduse puudumist väljendav liide-tu
- omaduse rohkust väljendav liide -kas
- sarnasust väljendav liide -jas
Omadussõnale liitudes on kõik need liited ühtviisi vaid vähendava tähendusega, nt puna/ne > puna/kas, mõrkjas, arglik. Produktiivne on selles funktsioonis vaid -kas, nt punakas, kreemikas, hapukas jne.
Määrsõnatüvele liitudes muudab ne-liide vaid sõnaliiki, nt lahti > lahti/ne.
Mitteproduktiivsed omadussõnaliited on -ik, -lane, -ldane, -mine, -(V)s, -(u)r, -v.
Käändsõnaliitena tuletab omadussõnadest omadussõnu ka vähendusliide -ke(ne), nt kehvake(ne).