Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
- Kiri ja tähestik
- Kirjaviis
- Ortograafia mõiste
- Ortograafia põhimõtted
- HÄÄLIKUD JA FONEEMID
- TÄHEORTOGRAAFIA
- ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA
- KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
- LÜHENDAMINE
- NUMBRITE KIRJUTAMINE
- KIRJAVAHEMÄRGID
- Kirjandust ortograafia kohta
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
ORTOGRAAFIA
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA
Autasud
Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed).
Nt Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind (autasu välja pannud isiku järgi), Kristjan Raua kunstipreemia, Juhan Liivi luuleauhind, Kutuzovi I järgu orden (isiku järgi, kelle auks on autasu asutatud), Eesti Vabariigi teaduspreemia, Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Spordilehe karikas (autasu välja pannud riigi, asutuse, ühenduse vm järgi), Brüsseli maailmanäituse suur hõbemedal, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi).
Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega:
Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Valge Roosi orden (Soome), Silmapaistvate Teenete orden (Suurbritannia), Ema Au orden (NSV Liit), II liigi 1. järgu Vabadusrist, Rahu kuldmedal, Sirbi ja Vasara medal (NSV Liit), Kuldkiiver, Kuldnaelkingad, Hõbevaas, Hõbeflorett, Suur Merevaik, Kuldne Palmioks, Punase Nelgi auhind, Vändra Karu auhind, Piisonikarikas, Kuldviljapuu rinnamärk, aumärk Mõõk ja Ilves, Murtud Rukkilille märk.