EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

ORTOGRAAFIA

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA

Taimesordid

Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (ilukirjandus, ajalehed jm) jutumärkides esisuurtähega: kartul „Jõgeva piklik”, kaer „Agu”, õunasort „Liivi kuldrenett”, „Eesti pirn”, punane sõstar „Hollandi punane”, „Baccara” roosid.

Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: ‘Valge klaarõun’, kirsisort ‘Viljandi kollane’, maasikas ‘Mall’, ‘Non plus ultra’ redisesort, porgand ‘Nantes 4’, ‘Krameri seemik nr 15’, ‘Lutsu võipirn’.

Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia ‘Spring Beauty’, roosid ‘Super Star’ ja ‘Brennende Liebe’, ‘Warley White’ krookus, ‘Lange Rote’ porgand, paprika ‘California Wonder’, kartul ‘Priekulu agrie’ (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort ‘Samõi severnõi’, söögipeedid ‘Ranneje tšudo’ ja ‘Krasnõi šar’ (muu tähestikuga keelest transkribeeritud).

Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese algustähega ilma jutumärkideta tarvitus: nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldreneti alla, ostis valgeid klaare.