Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
|
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007 |
|||||||||||||
SISSEJUHATUS ORTOGRAAFIA
SÕNAMOODUSTUS SÜNTAKS LEKSIKOLOOGIA | ORTOGRAAFIANUMBRITE KIRJUTAMINEKuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamineKuupäeva kirjutamise võimalusi:
Rahvusvahelise standardiga ettenähtud viisidest on meil eelistatav 1994-04-20, 2000-03-02 Ajavahemiku väljendamisel algus- ja lõpukuupäevaga on järgmised võimalused: Turniir toimub 16.–26. mail. Turniir toimub ~ kestab 16.–26. maini. Turniir toimub ~ kestab 16. kuni 26. maini. Turniir toimub 16. ja 17. mail. Aastaarvude kirjutamise võimalusi: 1994. aastal 1994. a aastal 1994 aastail 1994–1997, 1994–97 aastad 1908–1918, 1908–18 Johannes Aavik (1880–1973) 1920.–1930. aastad 1920ndail 1920. aastail (vrd sõnaga XX sajandi kahekümnendail aastail) 1905.–1907. a sündmused, sündmused aastail 1905–1907 1994.–95. õa, 1994.-95. õa, 1994/95. õa (Kirjutusviis ’94 on väljapoole õigekeelsust jääv kujundustava.) Kellaaja ja ajavahemiku kirjutamisel eraldatakse tunnid, minutid ja sekundid üksteisest punktiga, kümnendiksekundid komaga: kell 19.30 algab 8.00 ja lõpeb 9.15 6.18.24 (6 t 18 min 24 s) 2.36,15 (2 min 36,15 s) Rahvusvahelises standardis on tundide ja minutite vahel mõlemalt poolt kokkukirjutatav koolon. Kuupäeva ja kellaaja vahel on eralduseks T-täht: 6:18.24 1994-12-24T19:00 (1994. aasta jõululaupäeva õhtul kell seitse) Üldkeele tekstis kasutatakse järgmisi lühendeid: s – sekund, min – minut, t – tund, p – päev, ööp – ööpäev, näd – nädal, k – kuu, a – aasta. Rahvusvahelisi lühendeid h – tund ja d – ööpäev seal harilikult ei tarvitata. |