EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

ORTOGRAAFIA

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Määrsõnade üldreegel

Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku.

Nt väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud, kaugemale sõitmine, lähedale tulek, kaugemalt vaatajad.

Märkus. Mõnikord võib määrsõna olla liitnimisõna täiendosaks (vt O 40 „Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna”), vahel liituda kesksõnaga, moodustades kokku iseseisva omadussõna, nagu näiteks paljutõotav algus, väheütlev ettekanne. Määrsõnade kokku‑ ja lahkukirjutamise kohta ühendverbivormides vt O 44 „Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine”.

Liitmäärsõnade üldreegel

Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks (mõni neist võib esineda ka siduvas või kaassõna funktsioonis), kirjutatakse nad kokku.

Nt aegamööda, aegapidi ‘aeglaselt’, alailma, alatasa ‘alati, ühtelugu’, allamäge, avasilmi, eeskätt ‘esmajoones’, eesotsas, eestpoolt, harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kusjuures, kustkaudu, kõigepealt, käsikaudu, läbisegi, mistõttu, muudkui, mõnikord, niisiis, niiviisi, nüüdsama, omapead, otsejoones, otsekohe, otsekui, pealtnäha, puupüsti, rahumeeli, salamahti, sedamaid, seepärast, siinpool, siitsaadik, sinnamaani, tagaselja, tükkhaaval, ummisjalu, vastupidi, ühtelugu, üksipulgi, üleeile, ümberringi.

Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel.

Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär‑ või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast ühendist (nt aegamööda, kahevahel, kõigepealt, vastuoksa, ülekäte), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees‑ või järelosa samas funktsioonis iseseisva sõnana pole tarvitatav: alatasa, avasüli, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, mispoolest, seejuures, kusjuures; ajapikku, hullupööra, tasapisi, üksipäini, sedamaid; uisapäisa).

Kui sisu ja vorm nii selgelt kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku. Kokku saab sõnu kirjutada kindlate liitsõnade analoogial (nt muudkui, otsekui analoogial ka justkui; päripäeva, pärituul, vastutuul analoogial ka pärituult, vastutuult; aegamööda, kordamööda, pikkamööda eeskujul ka meeltmööda, jõudumööda, kontimööda), kuid neid võib tavaliste sõnaühendite analoogial kirjutada ka lahku (just nagu analoogial ka just kui, vastu seina analoogial ka vastu tuult jne, töö oli poisile konti mööda ~ kondi järgi). Oma olemuselt ebakindlate ja seega kaheti kirjutatavate juhtude hulka kuuluvad ka seesugused tavaks saanud kokkukirjutised nagu minupärast, minugipoolest, sellepoolest, sellegipoolest, millegipoolest.

Kaheti võib kirjutada ka kahesilbilise eesosaga viisiütleva juhtumid: piki + silmi, kinni + silmi, üksi + silmi, palja + päi, purjus + päi, püsti + päi, palja + käsi, ristis + käsi, palja + jalu, harkis + jalu, üksi + sõnu, teisi + sõnu, vanu + igi, suuri + vaevu. Pikema täiendiga viisiütlevad kirjutatakse lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, vankuvi jalu, värisevi käsi.

Fakultatiivseiks, st võimalikeks, kuid mitte kohustuslikeks tuleb pidada vahetegemisi, nagu nii palju, kui palju ja niipalju ‘niivõrd’, kuipalju ‘kuivõrd’, selja taga (otseses tähenduses) ja seljataga ‘möödas (ruumiliselt või ajaliselt); tagaselja’, nii pea ja niipea (kui), nii kaua ja niikaua ‘seni’, nii kaugel ja niikaugel ‘sealmaal’ jms.

Kas või kirjutatakse alati lahku.

Kaassõnade üldreegel

Kaassõna (ees‑ või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku.

Nt mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber, vastu seina, ukse ees, jõe ääres, rehe all, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi.

Märkus. Ainult sel korral, kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku, kirjutatakse ta liitmäärsõnade reegli põhjal kokku: aegamööda, pealekauba, tagaselja, altkulmu, otsakorral, ümberringi.

Mõned juhtumid kuuluvad siin ebakindlate hulka, nagu näiteks üle talve ehk ületalve (pidama), jõudu mööda ehk jõudumööda (vt ka eelmise reegli ebakindlad kokkukirjutised).

Näpunäiteid sõnuti

pool, poole, poolt

• käändsõnast lahku: metsa pool, vasakul pool, minu pool, igal pool, lõpu poole, lõuna poole, sügise poole, teisele poole, kummale poole, kummalegi poole, seina poolt, mõnelt poolt, omalt poolt, enda poolt

• määrsõnaga kokku (määrsõna käändub seejuures kolmes kohakäändes): sealpool, sinnapoole, sealtpoolt, seespool, sissepoole, seestpoolt, väljaspool, väljapoole, väljastpoolt, kuspool, kuhupoole, kustpoolt, tagapool, tahapoole, tagantpoolt, eespool, ettepoole, eestpoolt, allpool, allapoole, altpoolt, ülalpool, ülespoole, ülaltpoolt

kombel

• käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel

• eritähenduslikud väljendid kokku: imekombel, õnnekombel

moodi ja viisi ‘moodi’

• käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi

• käändsõna osastava puhul on kokku‑ või lahkukirjutamine vaba: vanamoodi ja vana moodi, uutmoodi ja uut moodi, üht(e)moodi ja ühte moodi, samamoodi ja (seda)sama moodi, endistviisi ja endist viisi, teistviisi ja teist viisi, kaht(e)viisi ja kahte viisi

• eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi ‘tublisti’ (vrd poiss on juba mehe moodi), omamoodi

• määrsõnaga kokku: niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi

• vorm nõuab kokkukirjutamist: mismoodi, misviisi

pidi

• käändsõnast harilikult lahku: teed pidi (= teed mööda), mereteed pidi, nurki pidi (= nurki mööda), rööpaid pidi (= rööpaid mööda); hõlma pidi, sanga pidi

• kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi, viisi’: kaht(e)pidi ja kahte pidi, mitutpidi ja mitut pidi, kumbagipidi ja kumbagi pidi

• eritähenduslikud väljendid kokku: (veab) ninapidi, (tunneb) nägupidi, (teretab) kättpidi, kaelapidi ‘kaelakuti’, aegapidi ‘aeglaselt’

• vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi

teel

• käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel, meili teel

jõul

• käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul

väel

• käändsõnast lahku: kuue väel, kampsuni väel, aluspesu väel, vrd imeväel, nõiaväel (mille taga on sõnad imevägi, nõiavägi)

jooksul ja kestel

• käändsõnast lahku: aja jooksul, elu kestel

korral ja puhul

• käändsõnast lahku: tarbe korral, surma puhul

• vorm nõuab kokkukirjutamist: mispuhul, seepuhul (vrd mille puhul, selle puhul)

• eritähenduslikud väljendid kokku: otsakorral ‘lõppemas’

kaupa ja viisi ‘kaupa’

• ainsuse omastava puhul on kokku‑ ja lahkukirjutamine vaba: nädalakaupa ja nädala kaupa, kaheksakaupa ja kaheksa kaupa, tükiviisi ja tüki viisi, tosinaviisi ja tosina viisi

• mitmuse omastavast kirjutatakse alati lahku: nädalate kaupa, kuude viisi

pealt, peale, pärast

• käändsõnast harilikult lahku: käigu pealt, päeva pealt (lahti), päeva peale (paistab), viguri pärast, moe pärast, nalja pärast

• eritähenduslikud väljendid kokku: kõigepealt ‘esiteks’, korrapealt ‘otse­kohe’, (abi oli) käepärast, (annab leiba) jaopärast, priipärast

• vorm nõuab kokkukirjutamist: mispärast, seepärast (vrd mille pärast, selle pärast), mispeale, seepeale (vrd mille peale, selle peale)

mööda

• käändsõnast harilikult lahku: teed mööda, serva mööda

• eritähenduslikud väljendid kokku: aegamööda ‘aeglaselt’, kordamööda, pikkamööda ‘pikkamisi’

• kaheti võib kirjutada: meelt mööda ja meeltmööda, jõudu mööda ja jõudu­mööda, konti mööda ja kontimööda