[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 51 artiklit

aalant, aalandi 'aedvaak (ilu- ja ravimtaim) (Inula helenium)' < kasks ālant, âlantwort 'id.' [Liitsõnas aalandijuur on järelosis tõlkeline.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 103 Alandi Juur 'Aland'; Alandi Rocht 'Aland'; Helle 1732: 297 Alandi jured 'Alant-Wurzel'; Hupel 1766: 21 need Alandi juured; Hupel 1780: 141 alandi juur r. 'Alantwurzel'; Jannau 1857: 15 Kui rinnad röggased ja kinni .. wötta peneks leigatud ja ärrakoritud Alanti juri
Murded: aalant, aalandijuur Jäm EMS I: 49; aalant, aalandijuur Jäm Khk Vll Rei Kul Koe Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ālandi-, ālanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wiedemann 1893: 60 ālandi-, ālanti-, ārlanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wallner 1929: 5 aalandi juur 'vaagi juur (Radix helenii)'; ÕS 1980: 26, 761 aedvaak 'bot ilutaim, Inula helenium'; vaak 'bot rohttaim, Inula'; Tuksam 1939: 33 Alant 'bot vaak'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 10 alant 'Name einer würzhaften Pflanze'; Schiller-Lübben âlantwort 'Alantwurzel'; MND HW I ālant 'Alantwurz, Glockenwurz'; Kluge Alant 'Helenenkraut (früher Heilkraut und Gewürz, bes. die Wurzel)'
Käsitlused: < kasks ālant (-d) Liin 1964: 58; < sks Alantwurzel [Teilübersetzung] EEW 1982: 3
Muud keeled: rts alant [15. saj] 'bot aedvaak' RES 2004: 35; lt ālants 'Alant (Pflanze)' < kasks ālant Sehwers 1953: 6; ālanda, ālande < kasks ālant 'Alant' Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm oolanninjuuri [1644 Olandin juuri] 'isohirvenjuuri / Alant' < rts, vrd nrts ålandsrot, vrts aland, kasks alant SSA 2: 269

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 73 höfel : höflist 'Hobel'; Gutslaff 1648: 219 Höfli 'Höfel'; Göseken 1660: 89 Höwel 'Höbel'; Vestring 1720-1730: 37 Höwel, -wli 'der Hobel'; Helle 1732: 94, 322 höwel, -i, -et 'der Hobel'; Piibel 1739 lükkab sedda hööwlidega silledaks; Hupel 1780: 156 höwel : höwli r. d. 'Hubel, Höfel'; Lunin 1853: 29 höwel : hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel : hȫwli; hȫwli : hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174: höövel; Tuksam 1939: 500 Hobel 'höövel'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1; Köbler 2014 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
Käsitlused: < kasks hovel 'Hobel' Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; < asks hövel EEW 1982: 466; SSA 1: 218; < asks hovel 'höövel' EES 2012: 86; EKS 2019
Muud keeled: rts hyvel [15. saj] 'höövel' RES 2004: 388; lt ẽvele [1638 Ehweles] 'Hobel' < kasks hōvel, hövel Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34; † ẽveļbeņ̃ķis 'Hobelbank' < asks hövelbenk Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm höylä 'Hobel' < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel Bentlin 2008: 116; sm höylä, höveli, heveli [1637] 'Hobel' < nrts hyvel [‹ asks hövel]; krj höylä; is hövelin < sm höylä SSA 1: 218; lv ēvil´ 'hobel' < kasks hövel; ēvil´-beŋ̄k̀ 'hobelbank' Kettunen 1938: 50; lv ēviļ 'höövel / ēvele'; ēviļbenk 'höövelpink / ēvelsols'; lv grūoipēviļ 'rupphöövel / gropēvele' LELS 2012: 60, 65; vdj hevel 'höövel / рубанок, струг' VKS: 255
Vt hööveldama

iil, iili '(lame)kaan (Glossiphonia complanata)' < asks îl(e) 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iil. Werre Iil 'Blut Igel'; Hupel 1780: 161 iil (werre-iil), -i r. 'Blutegel'; Lunin 1853: 35 iil, werre iil r. 'пiявка'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 īl´ : īl´i; were-īl´ 'Blutigel'; EÕS 1925: 116 iil 'zool kaan'; ÕS 1980: 180 iil : iili 'kaan (Glossiphonia)'; Tuksam 1939: 161 Blutegel 'kaan'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 îl(e) 'Egel, Blutegel'
Käsitlused: < asks ile 'kaan' Ariste 1933a: 11; EES 2012: 90; EKS 2019
Muud keeled: rts igel [15. saj] 'zool kaan; piltl vereimeja' RES 2004: 405
Sugulaskeeled: sm iili, iilimato [1637] 'Egel' < nrts igel SKES: 103; SSA 1: 222

jaht, jahi 'küttimine, jahipidamine; jahilkäik' < kasks jacht 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 109 teye wihastate se porto jachti; Stahl 1637: 74 portojacht : portojachtust 'Hurerey'; Göseken 1660: 89, 245 Hoorajacht 'Hurerey'; portojacht 'Hurerey'; Vestring 1720-1730: 44 Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; Helle 1732: 97 jaht 'der Lärm, Unruh'; Hupel 1780: 159 jaht : jahhi r. d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; Arvelius 1787: 17 läks jahhi peäle; Lunin 1853: 33 jaht : jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
Murded: jaht : `jahti 'küttimine' R; jaht eP eL EMS II: 26
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht : jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; EÕS 1925: 132 jaht 'küttimine'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine'; Tuksam 1939: 531 Jagd 'jaht, jahipidamine, küttimine'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
Käsitlused: < kasks jacht Ariste 1963: 90; Raun 1982: 19; SSA 1: 233; < kasks jacht ~ sks Jagd EEW 1982: 533; < asks jacht 'jaht, tagaajamine' EES 2012: 96
Muud keeled: rts jakt [15. saj] 'küttimine; jahipidamine' RES 2004: 433; rts † hor(e)jakt [1624] 'hoorajaht' SAOB; lt jakts 'Jagd; Spaß, Scherz, Possen' < asks jagd 'Jagd; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' Sehwers 1953: 43
Sugulaskeeled: sm jahti [1593] 'pyynti, metsästys / Jagd' < vrts iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' [‹ kasks jacht]; krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts SSA 1: 233; sm jahti 'Jagd' < asks jacht ~ rts jakt Bentlin 2008: 117; lv jak̄t´ 'jagd (auch lärm)' < kasks jacht Kettunen 1938: 84; lv jakt 'jaht / medības' LELS 2012: 82
Vt jahtima

kahvel, kahvli 'hark; söögiriist' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Helle 1732: 105, 322 kahwel 'die Gabel'; Piibel 1739 Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; Hupel 1780: 170 kahwel, -wli r. d. 'die Gabel'; Lunin 1853: 46 kahwel, -wli r. d. 'вилка'
Murded: `kahvel : `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel : `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver : `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver : `kahvre Pä Ha Jä VlPõ EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel; Tuksam 1939: 351 Gabel 'kahvel; hark, vigel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 108 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel'
Käsitlused: < kasks gaffele, geffele 'vigel; söögiriist' Liin 1964: 51, 56; < kasks gaffele Raun 1982: 27; < kasks gaffel(e) 'Gabel' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'suur puust või rauast hark' EES 2012: 117; EKS 2019
Muud keeled: rts gaffel [15. saj] 'kahvel; hang; ahing' RES 2004: 315; lt gapele 'Gabel' < kasks gaffele Sehwers 1918: 49, 147; gapele 'Gabel, Tischgabel' < asks gaffel Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] 'haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke' < vurts gaffel 'hanko, syömähaarukka' [‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel] SSA 1: 274; sm kahveli 'Gabel; Forke' < asks gaffel(e) ~ rts gaffel Bentlin 2008: 120; lv gaffõl 'kahvel / dakšiņa' LELS 2012: 62

kajut, kajuti 'eluruum laevas' < asks kaiute, kajüte 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 30 Kargasid mehhed .. kajúti; Masing 1825: 285 siis heitis Keiser peäle lõunat, kajüti lae peäle polest tunnist puhkama
Murded: kajut : kajuti 'eluruum laevas' Hlj VNg Vll Mär Tor Juu Trm Plt Hls; kajuti VNg Vai; kajot´ Trv Krk; kaiut Sa Phl L Ha JMd EMS II: 550; kaiutes : kaiutse Mar; kaivat´ : kaivati San EMS II: 546
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 206 kaiut : kaiuti (D) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 188, 196 kaiut : kaiuti (D) (kajut, kajüt) 'Kajüte'; laewa-kamber 'Kajüte'; ÕS 1980: 225 kajut; Tuksam 1939: 539 Kajüte 'kajut, kabiin'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 166 kajute 'Schiffskajüte'; Schiller-Lübben kaiut 'Schiffs-kajüte'; MND HW II: 1 kajüte (kayute), kojüte 'Schiffskajüte, Wohnraum für den Schiffsführer'
Käsitlused: < kasks kaiute 'Kajüte' GMust 1948: 55, 76; < kasks kajute ~ sks Kajüte EEW 1982: 659; < kasks kajute Raun 1982: 27; SSA 1: 280
Muud keeled: rts kajuta [15. saj] 'kajut' RES 2004: 444; lt kajīte 'kajut' ELS 2015: 243
Sugulaskeeled: sm kajuutta, kajutta, kajutti [1745] 'veneen t. laivan hytti; koppi / Kajüte; elende Hütte' < nrts kajuta, kajut '(laivan) hytti' [‹ kasks kajute] SKES: 145; SSA 1: 280; is kajutti; krj kajutti < vn; vdj kajutti < vn ~ ee SSA 1: 280; lvS kajut 'Kajüte' SLW 2009: 76; vdj kajutti 'kajut / каюта' VKS: 365

kamper, kampri 'lõhnaaine' < asks kamper 'id.', sks Kampfer 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 152 Kamper 'Campffer'; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga; Hupel 1818: 354 kamper r. d. 'Campfer'; Masing 1822a: 823 Kampwer 'Kampfer'; Kampwer piritus 'Kampferspiritus'; Jannsen 1859: 247 ja pango .. tümma linnase nartsuga kampreölli (Campheröhl) peäle
Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I EMS II: 623-624; `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää EKI MK; EMS II: 623-624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper : kamperi '= kampwer'; kampwer : kampweri 'Kampfer'; EÕS 1925: 171 kamper 'arstirohi (Kampfer)'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)'; Tuksam 1939: 543 Kampfer 'kamper'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus camphora), häufiges Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kamper 'Kampfer' Liin 1964: 58; Liin 1968: 49; < sks Kampfer EEW 1982: 684; Raun 1982: 29; < asks kamper 'kamper' EKS 2019
Muud keeled: rts kamfer [15. saj] 'kamper' RES 2004: 448; lt kam̃pars 'Kampfer' < asks kamper Sehwers 1953: 46; lt kam̃pars 'Kampfer' ME: II: 151
Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. [1764 campher pulveri] 'kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer' < vrts kamfer SSA 1: 294; sm kanvertti 'kamper' Mägiste 1931: 147; lv kam̄p̆pə̑r 'kampfer' Kettunen 1938: 104; lv kampõr 'kamper / kampars' LELS 2012: 102; vdj kamfõra 'kamper / камфара' VKS: 376

kerss, kersi 'rohttaim, kress (Rorippa)' < asks kerse 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 60, 206 Kärsid 'Kresse'; Helle 1732: 104 kärsid 'Kresse'; Hupel 1780: 168, 415 kärsid r. 'Pl. Kreß'; porri hain d. 'Kresse'; Hupel 1818: 64, 81 kärsid pl. r. 'Kreß'; kersid pl. r. 'Kreß'; Lunin 1853: 44, 56 kärsid r. 'кресъ'; kersid r. 'кресъ'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 294 keŕs : pl. keŕsid 'Kresse'; hal´l´ika-keŕsid 'Brunnenkresse (Nasturtium officinale L.)'; EÕS 1925: 203 kerss 'lill: Nasturtium (Brunnenkresse)'; ÕS 1980: 257 kerss 'rohttaim (Rorippa)'; Tuksam 1939: 594 Kresse 'kress (taim)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kerse (kertze), kērse (keirsse), karse 'Kresse (Lepidium sativum als Gartenkresse, oder Nasturtium officinale Brunnenkresse) als Nahrungsmittel, Salat, Gewürz, Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kerse, karse Liin 1964: 62; < kasks, sks Kresse EEW 1982: 783; < kasks kerse Raun 1982: 35; < asks kerse, karse '(salat)kress' EES 2012: 145; < asks kerse 'kress' EKS 2019
Muud keeled: rts krasse [15. saj] 'bot kress; mungalill' RES 2004: 502; lt † ķẽrši, ķẽrkši [1638 Kehr∫ehi] 'Brunnenkresse' < asks kerse 'Kresse' Sehwers 1918: 34, 89, 149; Sehwers 1953: 64; lt šķẽrši, ķẽrši 'Kresse' < kasks kerse 'Kresse' Sehwers 1953: 132; lt ķērsa 'Schaumkraut (cardamine)' < kasks kerse 'Kresse' ME: II: 274
Vrd kress

kraapima, kraabin 'kõva esemega korduvalt tõmbama; kratsima' < asks schrapen 'id.', ee kraap

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265, 367 krassima / krapima 'krazen'; krazima / krahpima 'Schrepffen'; Hupel 1818: 251 raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Arvelius 1782: 43 Üks korstna krapia; Hupel 1818: 100, 197 kraapma r. d. 'kratzen'; raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Lunin 1853: 72, 153 kraapma r. d. 'чистить скребницей, скоблить'; krapima r. d. 'скоблить, чесать'; raapma d. 'чистить (рыбу)'
Murded: `kraapima 'kraabiga töötama; kratsima, kriipima' R Hi L K I(-oa-, -ua-); `kraapma Mar Tõs Kod T V(-ṕ-); `raapima Sa L; `raaṕme M EMS III: 786
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāpima : krābin 'kratzen, scharren'; Wiedemann 1893: 385 krāpima : krābin (krāpsama, krāpsima, rāpima, krāpama) 'kratzen, scharren'; ÕS 1980: 307 kraapima
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 335 schrapen '(mit Geräusch) schaben, kratzen, schrapen'; MND HW III schrāpen, schrappen 'scharren, kratzen'
Käsitlused: < kasks schrapen Liin 1964: 54; < ee [deskr], vrd kasks schrapen EEW 1982: 947; < lms [deskr], vrd kasks schrapen ~ rts skrapa Raun 1982: 50; < lms [deskr], vrd sm raapia [või asks schrapen 'kraapima' mõju] EES 2012: 181
Muud keeled: rts skrapa [15. saj] 'kaapima, kraapima, kriipima' RES 2004: 935; lt skrãpêt 'schaben, striegeln' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 106; skrāpēt 'schrapen, striegeln, kratzen' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' ME: II: 889
Sugulaskeeled: sm krapata, kravata [Agr] 'kaapia; sukia' < nrts skrapa 'kaapia, raapia; sukia' SSA 1: 417; sm raapia [1880; 1745 kraappia]; is rāppia, krāppia; krj roapie raapia, kynsiä; vdj krāpin 'raapin'; ee kraapida < nrts skrapa 'raapia' [ainakin osittain] SSA 3: 34; lv krō̬pšə̑ 'kratzen, schaben; schälen' Kettunen 1938: 156; lv krǭpšõ 'kraapida / skrāpēt' LELS 2012: 141; lv rǭibõ 'kokku kraapida / grābt, raust' LELS 2012: 272; vdj kraappia 'kraapida, kaapida; kratsida / (на)скрести; (на)скоблить' VKS: 482
Vt kraap

kruuk, kruugi '(joogi)kruus' < kasks krûke 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 173 Chri∫tus ke∫k wet nende kruhkide ∫i∫∫e wallama 'Chri∫tus befahl Wa∫∫er in die krüge zu gie∫∫en'
Murded: kruuk : kruugi 'joogikruus' Jäm Hi Kul Ha Kad; kruuk : `kruugi Jõe Kuu EMS III: 886
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūk : krūgi 'Krug, Kruke'; ÕS 1980: 312 kruuk 'murd kruus'; Tuksam 1939: 598 Krug 'kruus; pott'; Kruke 'kruus; kivi-, saukann'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kruke 'Krug urceus'; MND HW II: 1 krûke (kruike, krucke) 'tönerner Krug zur Aufnahme von Wasser, Öl, Getränken, Arzneien'
Käsitlused: < kasks kruke 'Krug, Kruke' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 56; EEW 1982: 1000; < asks kruke 'kruus; kann; pott' EES 2012: 184; EKS 2019
Muud keeled: rts kruka [15. saj] 'pott; kann; kruus' RES 2004: 508; lt † krũka 'Krug' < kasks krūke [vrd asks kruka] Sehwers 1918: 151; krũka 'die Kruke' < kasks kruke 'Krug' ME: II: 291; lt krũka 'Kruke, Krug' < asks krūk 'Krug' Sehwers 1953: 60
Sugulaskeeled: sm ruukku [1637 kruku] 'saviastia, -pata / Topf, Krug' < rts, vrd vrts kruka 'ruukku' [‹ kasks krūke] SSA 3: 113; SKES: 888; lv kruk̄, krūk̀ 'kruke' < kasks krūke Kettunen 1938: 157
Vrd kruus

kuul, kuuli 'metallkera; tulirelva kuul' < asks kule, kûle 'id.' [Laensõnale eelnes varem laenatud sünonüüm.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 löhd, -i 'Kugel'; Hupel 1780: 207 lööd, -i od. löe 'die Kugel'
Murded: kuul (-l´) : kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul : `kuuli R EMS IV: 145
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´ : kūli 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul; Tuksam 1939: 600 Kugel 'mat kera, sfäär; tehn kuul'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 193 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'; Deutschbaltisch 2019 Kugel, im nd. kule 'Schießkugel'
Käsitlused: < sks Kugel EEW 1982: 1072; < asks Kuele Raun 1982: 57; < bsks Kugel 'kuul' EES 2012: 197; < asks kuel 'kuul' EKS 2019
Muud keeled: rts kula [15. saj] 'kuul, kera; sport kuul' RES 2004: 513
Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo [1786] 'luoti, ammus / Kugel' < nrts kula 'luoti; kuhmu; pallo' SSA 1: 456; kūgə̑l 'kugel' Kettunen 1938: 169

lahtima, lahin 'veristama, tapma' < asks slachten 'looma tapma' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 tappema 'schlachten'; Göseken 1660: 358 lachtima 'schlachten'; Vestring 1720-1730: 106 Lahhima 'Schlagen, prügeln'
Murded: `lahtima 'looma tapma; looma lahkama või tükeldama' Kuu Hlj Muh Hi L KPõ Iis KJn EMS IV: 841
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 493 lahtima : lahin 'schlachten'; Tuksam 1939: 848 schlachten '(maha) tapma; ohverdama'
Saksa leksikonid: MND HW III slachten '(Vieh) schlachten'
Käsitlused: < kasks slachten ~ sks schlachten EEW 1982: 1211; < asks slachten SSA 2: 34; < asks slachten 'tapma, veristama' ~ sks schlachten 'tapma, veristama' EES 2012: 222
Muud keeled: rts slakta [15. saj] '(looma) tapma; tükeldama' RES 2004: 953; lt † slaktêt [1638 ∫lakteht] < kasks slachten 'schlachten' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109
Sugulaskeeled: sm lahdata [Agr slachta] 'teurastaa / schlachten' < vrts slakta, slagta 'teurastaa' [‹ kasks slachten] SSA 2: 34; sm lahdata 'schlachten' < asks slachten ~ rts slagta, slakta Bentlin 2008: 133
Vt lahter

liist, liistu 'kingaliist' < asks līste 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 278 leisti 'leiste (zum Schuhe)'; Hupel 1818: 118 leest, -i d. 'Schuhleisten'; Lunin 1853: 86, 90 leest, -i d. 'колодка (сапожная)'; liist, -i r. d. 'колодка (сапожная)'; Jannsen 1862: 108 mönned wanna liisto järrele kooldund pead
Murded: liist : liistu 'jalatsimudel' Kaa Vll Muh Käi L Ha Jä I Trv Plt Hls TLä San; liist : `liistu RId; liist : liisti Kod Lai Hls Krk San; list : listi Krl Vas EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544 lēśt : lēśti 'Leisten'; EÕS 1925: 392 liist '(Leiste)'; ÕS 1980: 371 liist; Tuksam 1939: 630 Leisten 'liist, koost'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêst, lêste 'Leisten'; Schiller-Lübben lêste 'Leisten'; MND HW II: 1 lêͥst 'Schuhform des Schuhmachers, Leisten'; Köbler 2014 līste 'Leiste'; Kobolt 1990: 172 Leiste [mnd. līste] 'Schusterleisten'
Käsitlused: < ? sks Leisten, kasks lîste EEW 1982: 1265
Muud keeled: rts läst [15. saj] 'kingsepaliist' RES 2004: 582; lt lĩste 'die Leiste' < mnd. liste ME: II: 490; liẽste, liests 'Schuhmacherleiste' < kasks lēste Sehwers 1953: 71; lieste 'Schusterleiste; Stück, Teil' < kasks lêst Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: sm lesti, lesta [1637] '(kengän) malli, muotti / Leisten' < vurts läst SSA 2: 65
Vrd laist

lossima, lossin 'kaubalaeva tühjendama' < asks lossen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `lossima 'laeva tühjaks laadima' Hlj Rei Ris; lośsitama 'lossima' Hää; `lossama 'lossima' R Mus Phl EMS V: 453-454; `leśsima 'lossima' Hää EMS V: 117; lössima 'lossima' Emm EMS V: 752
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laewa tühjendama 'ein Schiff löschen'; ÕS 1980: 382 lossima 'tühjendama (laeva)'; Tuksam 1939: 644 löschen 'fig (Schiffe) lossima, välja lastima, tühjendama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lossen 'ent-, ausladen, löschen (von Schiff, von Waren)'; Schiller-Lübben lossen 'los, leer, leicht machen; ent-, auslossen, jetzt löschen'; MND HW II: 1 lössen 'Schiffsgut entladen, löschen'
Käsitlused: < kasks lossen 'löschen, ausladen' GMust 1948: 67, 82; Raun 1982: 80; < asks lossen 'tühjaks laadima' EES 2012: 251; EKS 2019
Muud keeled: rts lossa [15. saj] 'maha laadima, lossima' RES 2004: 562; lt † lasêt 'löschen (ein Schiff)' < asks lossen Sehwers 1918: 152
Sugulaskeeled: sm lossata [1798] 'purkaa lastia / löschen, aus-, entladen' < nrts lossa 'purkaa lastia' [‹ kasks lossen] SSA 2: 95; lv leššõ 'lossida / izkraut (kuģi)' LELS 2012: 43, 166

mekkima, mekin 'maitsma' < asks smecken 'id.', sks schmecken 'id.', ee mekk

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 maitzma 'schmecken'; Lenz 1796: 57 Kui nüüd ne Marja jo nakkawa mekkimist sama; Hupel 1818: 139 mekkima r. d. 'schmecken, kosten'; Lunin 1853: 104 mekkima r. d. 'отвѣдывать, пробовать'
Murded: mekkima (-mä) R; mekkima eP; `mek´mä (-me) Kod KJn Krk Hel TLä San Rõu Plv EMS VI: 12; mekk : mekki 'maitse, maik' Rid(mekk : megi Kuu VNg, mekki Jõe Vai); mekk : meki eP; mek´k : meki Krk T Har Rõu Vas Se EMS VI: 12
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 mekk : meki 'Schmecken'; mekkima : mekin 'schmecken, kosten'; ÕS 1980: 414 mekkima; mekk : meki kõnek 'maik'; Tuksam 1939: 857 schmecken 'maitsma; proovima; fam mekkima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smecken 'Geschmack haben; kosten, schmecken'; smacken 'schmecken; schmatzen, mit den Lippen (namentl. beim Essen, wie die Schweine thun)'; smek-mêster 'Speisemeister, der die Speisen und Getränke zu schmecken hat'; Schiller-Lübben smecken 'Geschmack haben, Geruch haben, riechen; kosten, schmecken'; smaken 'schmecken, kosten'; smak 'Schmecken, Genießen; Geschmack'; MND HW III smāken, smecken 'Geschmack besitzen; schmecken, kosten, prüfen, genießen'
Käsitlused: < ee mekk 'Schmecken, Geschmack' EEW 1982: 1526; < kasks smecken Raun 1982: 91; < asks smecken 'maitsma' EES 2012: 280; < sks schmecken EKS 2019
Muud keeled: rts smaka [15. saj] 'maitsma, proovima, mekkima; (toidu) maitset proovima' RES 2004: 967; lt smeķêt [1638 smeckeht] 'schmecken' < kasks smecken Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; lt smeķēt 'schmecken, kosten' < kasks smecken (neben smāken) Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lvS ∫chmeckeb [1769] 'schmecken' SLW 2009: 186; lv smek̀kə̑ 'schmecken' < kasks smecken Kettunen 1938: 375; lv smek̄ 'geschmack' Kettunen 1938: 375; lv mak̆kà 'geschmack; beigeschmack' < kasks smak Kettunen 1938: 215; lv smekkõ 'maitsta, maitseda / garšot, nogaršot'; lv smekīg 'maitsev / garšīgs' LELS 2012: 297; vdj mekkiä 'mekkida, maitsta / отведывать, пробовать' VKS: 717

meski, meski 'rukkijahuleotis, käärimata õlle- või viinavedelik' < asks mêsch, meisch 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 416 mechkil 'tranck potus'; Hornung 1693: 23 Mesk 'Mesch im Brauen'; Vestring 1720-1730: 136 Mesk 'Die Mesche vom Bier (Reval)'; Helle 1732: 139 mesk 'die Mesche vom Bier'; Hupel 1780: 216 mesk r. 'die Mesche vom Bier'
Murded: `meski (-e) 'käärimata õlle- või viinavedelik' R S Lä; `meśki K Trm MMg Lai; mõśk : mõse (`mõśki) Mär Kse Pä Ris Plt KJn; meśs : meśsi Kod T Rõu Vas Se EMS VI: 30; miss : miśsi 'meski' Hää Saa Vil eL EMS VI: 31
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 meśk : meśki; meske : meśki, meski : meske; meśś : meśśi, mesi (d) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; ÕS 1980: 417 meski 'leotis õlle või viina tegemiseks'; Tuksam 1939: 654 Maische 'meski'; Deutschbaltisch 2019 Meische 'fast allgemein gebräuchlich für das frühere Masche, Meusche, Meisch u. Mesche. Letzteres fürt Sallmann auf und dazu mnd. mesch u. estn. mesk.'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 masch, mêsch 'Maische, Biermaltz'; 'meisch = mêsch'; mêske-wert 'Meischwürtze'; Schiller-Lübben (masch), mesch 'Maische, Biermalz'; meskewert 'Maischwert'; MND HW II: 1 mêͥsch 'Maische, Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung'; mê(i)schewert
Käsitlused: < kasks (masch) mesch Liin 1964: 55; < kasks mêsch, meisch EEW 1982: 1531; Raun 1982: 91; < asks mēsch, meisch 'meski, õllelinnased' EES 2012: 281; < asks mesche 'meski' EKS 2019
Muud keeled: rts mäsk [15. saj] 'meski' RES 2004: 645
Sugulaskeeled: sm mäski < nrts mäsk SKES: 360; sm mäski 'Schlempe, Treber; Maische' < asks mêⁱsch 'Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung' ~ rts mäsk 'Maische' Bentlin 2008: 147

† mirr, mirri 'mürr, healõhnaline puuvaik' < kasks mirre 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Mirra 'Mirre'; Göseken 1660: 92, 313 myrrit 'Myrrhen'; mijrrit 'Myrrhe'; Piibel 1739 kallid rohhud ja kallist waiko ja mirrid; Hupel 1766: 83 Mirrid penikesseks toukatud üks loot
Murded: mirr : mirri '(piiblis) mürr' Tõs Tor Ris Nõo(-ŕr); mirri KJn Trv Har(-ŕr); `mirri VNg Jõh; `mirri : miri Vai; miri Pal; miir : `miiri Tõs EMS VI: 85
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 672 mirr : pl. mirrid (bl) 'Myrrhe'; EÕS 1925: 510 mirr '= mürr'; Tuksam 1939: 697 Myrrhe 'mürr (van mirr), healõhnaline puuvaik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mirre '(die bittere) Myrrhe'; MND HW II: 1 mirre (myrre, myere) 'Myrrhe, Gummi myrrha, Harz von Balsamodendron myrrha (als Arzneimittel, als Räucherharz im Gottesdienst, als Duftstoff zum Einbalsamieren der Toten'
Käsitlused: < asks Myrrhen Ariste 1963: 97; < kasks mirre Liin 1964: 40; Raun 1982: 91
Muud keeled: rts myrra [15. saj] 'mürr (mürripuu kummivaik)' RES 2004: 638; lt † mir̃res [1587 Myrren] 'Myrrhen' < kasks mirre Sehwers 1918: 80, 154; lt mirres 'Myrrhe' VLV 1944: 366; lt mirres 'mürr' ELS 2015: 535
Sugulaskeeled: sm mirhami 'mürr, mirr' Mägiste 1931: 326; sm mirha [Agr] 'itämainen rohdos / Myrrhe' < vrts mirra [‹ kas mirrhe] SSA 2: 168; lv mi`rrə̑ᴅ 'myrrhen' Kettunen 1938: 225; lv mirrõd 'pl. mürr / mirres'; mirrõpū 'mürripuu / mirres koks' LELS 2012: 190
Vrd mürr

münt, mündi 'rohttaim (Mentha)' < kasks minte 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686 münt; Vestring 1720-1730: 141, 207 Münt, -di 'Die Krause Müntze'; Helle 1732: 141, 295 münt 'die Krausemünze'; müntid 'Krausemünze'; Piibel 1739 teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; Hupel 1766: 135 Ehk keeta müntid ma-winaga; Hupel 1780: 219 münt, -i r.; münti d. 'Krausemünze'; Lithander 1781: 677 Münti wiin 'Krausemünz-Brandwein'; Lenz 1796: 19 Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto .. istutada; Hupel 1818: 144 münt, -i od. -di r. d. 'Krausemünze'; Lunin 1853: 109 münt, -i r. d. 'мята'
Murded: mińt (mint, ment) 'münt (taim)' S; münt : `mündi RId(`münti Vai); müńt : müńdi (-n-) sporL sporKPõ I VlPõ M EMS VI: 83, 404
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 müńt : pl. müńdid 'Minze'; Wiedemann 1893: 638 müńt : pl. müńdid (meńt) 'Minze'; ÕS 1980: 444 münt 'rohttaim (Mentha)'; Tuksam 1939: 677 Minze 'münt (taim)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben minte 'die Pflanze Münze, kruse mynte, menta'; MND HW II: 1 minte 'gemeinsamer Name verschiedener Minzenarten, meist Mentha arvensis (Ackerminze, als Arznei- und Gewürzpflanze)'
Käsitlused: < kasks minte 'Minze' Liin 1964: 62; EEW 1982: 1638; Raag 1987: 325; < kasks mynte Raun 1982: 99; < asks minte 'münt' EES 2012: 300; EKS 2019
Muud keeled: rts mynta [15. saj] 'bot münt' RES 2004: 638
Sugulaskeeled: sm minttu, myntti [Agr] 'Mentha (kasvi) / Minze' < vrts mynta [‹ asks münte, minte] SSA 2: 167
Vt kruuse|mint, pipar|münt

papagoi, papagoi 'troopikalind (Psittaciformes)' < asks papagoie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 319 Papakoij 'Papagoy psitaccus'; Kreutzwald 1849: 10 perdikud ja pappakoid, mis mahhapekstud pu oksade läbbi surma leidnud; Jannsen 1858: 257 sesinnane kotkaskul on üht pabokoid ärramurdnud; Jakobson 1867: 47 kirjud pappakoid, weiksed koolipriid, kensakad ahwid ja muud loomad; Jakobson 1868: 100 rohelised tuikesed, mustad luiged ja pappakoid
Murded: papagoi Lüg Vai Jäm Khk Vll Hää KJn M TLä; papakoi V(papakohv, -i Vas); paabagoi Mar JMd Koe Iis Kod Plt; papugoi Kuu; paabugoi Muh Phl Mar Mär Kse Tõs Aud Hää Juu Trm KJn; pabogoi (pabu-) Ris Juu JMd; paabukana Muh; paabulind Tõs EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855, 857 pābogoi; pābakoi (pāpagoi) 'Papagei'; pāpagoi '= pābogoi'; ÕS 1980: 492: papagoi; Tuksam 1939: 740 Papagei 'papagoi'; Deutschbaltisch 2019 Papagoi 'Papagei (nd. papagoje)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 papa-, papegoie 'Papagei; der Vogel als Ziel der Schützen'; papagoien-bôm 'Vogelstange'; Schiller-Lübben pape-, papagoie 'Papagei'; MND HW II: 2 papegôie (-goge, -goyge), papegoye, papagôie, papagoy, papigôie, pavegôie, papegeye 'tropischer Vogel, Papagei; Holzfigur als Ziel beim Vogelschießen'
Käsitlused: < kasks papagoie (papegoie) Liin 1964: 64; EEW 1982: 1930; < kasks papagoie Raun 1982: 116; Raag 1987: 323
Muud keeled: rts papegoja [15. saj] 'zool papagoi' RES 2004: 750; lt papagailis, papugailis 'der Papagei' ME: III: 80, 84; lt papagajs (neben papagailis) 'Papagei' < kasks papegôie Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm papukaija [1644 papu-caja] 'Papagei' < rts, vrd vurts papegoja 'papukaija' SSA 2: 312; SKES: 489; lv papāgoj 'papagoi / papagailis' LELS 2012: 227

peeker, peekri 'jooginõu' < kasks beker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Karritz 'Becher'; Gutslaff 1647-1657: 171 Pharao Bickr olli Minnu käjen; Minna .. anni sedda Bickrit Pharao kettehe; Göseken 1660: 87, 125 Picker, -i 'Becher'; Virginius 1687-1690 Höbbe Peekride tarwis, igga Peekrille oma Kaal; Piibel 1739 Ja ma pannin Rekabide suggu laste ette peekrid täis wina; Hupel 1780: 238, 241 peker : peekri r. d. 'Becher, Kelch'; pikker, -kri d. 'der Becher'; Hupel 1818: 176 peker : peekri r. d. 'Becher, Kelch'; Lunin 1853: 136 peker : peekri r. d. 'бокальъ, кубокъ'
Murded: `peeker : `peekri (-ie-) Kuu VNg IisR Vai Sa Muh sporL KPõ Iis Kod Trv Puh; `pi̬i̬ker : `pi̬i̬kri KJn; `pieger : `piegri (-ee-) IisR Mus Plt; `peekel : `peekli Khk EMS VII: 296
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 888, 898 pēker : pēkri; pēkri : pēkri (d), 'Becher'; piker : pikri (G, d, bl) '= pēker'; Wiedemann 1893: 806 pēker : pēkre, pēkri; pēkre : pēkre; pēkri : pēkri (d), (piker) 'Becher'; ÕS 1980: 501 peeker; Tuksam 1939: 117 Becher 'peeker; karikas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben beker 'Becher, als bestimtes Mass für flüssige und drockene Dinge'; MND HW I bēker 'Becher, Gefäß; ein Maß'
Käsitlused: < kasks bicker Liin 1964: 56; < kasks beker EEW 1982: 1967; Raun 1982: 118; < asks beker 'peeker, tops; mõõtühik' EES 2012: 358; EKS 2019
Muud keeled: rts bägare [15. saj] 'peeker, karikas, pokaal' RES 2004: 162; lt biķeris [1586 Bickers] 'Becher' < [vgl. mnd beker] Sehwers 1918: 143; biķeris 'Becher' Sehwers 1953: 12; biķeris 'der Becher, Kelch' < kasks bēker ME: I: 295
Sugulaskeeled: sm pikari [Agr] 'jalallinen lasi t. muu juoma-astia, malja / Kelch, Pokal, Becher'; is pikāri; krj pikari; vdj pikari < vrts bikar(e) SSA 2: 360; lv bik̆kàr 'becher' Kettunen 1938: 23; lv bikār 'peeker / biķeris' LELS 2012: 43; vdj pikari 'viinaklaas, pits; peeker / рюмка, чарка' VKS: 917

pekk, peki 'rasvane sealiha' < asks speck 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Zigga Leha 'Speck von Schwein'; Göseken 1660: 94 pecki 'Speck'; Vestring 1720-1730: 175 Pek, -ki 'Speck'; Helle 1732: 156 sea-pek 'Speck'; Hupel 1780: 238 pek, -ki (sea pek) r. d. 'Speck'; Lithander 1781: 562 Munna kook pekkiga 'Eyerkuchen mit Speck'; Lunin 1853: 136 pek, -ki r. d. 'сало, жиръ, тазъ'
Murded: pekk(i) : pegi Kuu Vai; pekki : pekki VNg Lüg Jõh; pekk : peki eP; pek´k : peki (-k´-) eL EMS VII: 328
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk : peki 'Speck'; ÕS 1980: 502 pekk; Tuksam 1939: 909 Speck 'pekk; rasv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spek 'Speck'; Schiller-Lübben speck 'Speck'; MND HW III spek 'Gewebefett, Speck des geschlachteten Schweines'
Käsitlused: < kasks speck Liin 1964: 55; Raun 1982: 119; < sks Speck EEW 1982: 1981; < asks speck ~ sks Speck EES 2012: 360; < asks speck 'pekk' EKS 2019
Muud keeled: rts späck [15. saj] 'pekk' RES 2004: 1006; lt speķis [1638 Speckis] 'Speck' < kasks speck 'Speck' Sehwers 1918: 55, 96, 159; Sehwers 1953: 114; Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm päkki [1880] '(eläimen) rasva, ihra, silava / Speck' < nrts späck [‹ kasks spek]; vdj päkki < sm SSA 2: 457; lvS spiek´ 'Speck' SLW 2009: 178; lv spek̄, špek̄ 'speck' < sks Kettunen 1938: 378, 397; lv spek 'pekk / speķis' LELS 2012: 302; vdj pekki 'pekk, rasv / шпик, жир' VKS: 895; is spiik 'pekk' Laanest 1997: 186
Vrd pikkima

petersell, peterselli 'maitsetaim (Petroselinum crispum)' < asks petersilie, peterselie 'id.', sks Petersilie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 320 petarsillien 'Petersilien'; Helle 1732: 298 petersilli 'Petersillien'; Hupel 1766: 139 Monned andwad ka Petersilli seemned; Hupel 1780: 240 petersilli r. d. 'Petersilien'; Lithander 1781: 540 panne .. hakkitud Petersilli lehti senna sekka; Marpurg 1805: 14 Medda-reigas, kali, nari, porkna, peterselli, maa ubbina, sibbula, ridda; Hupel 1818: 179 petersilli r. d.; peterselli, petersilge d. 'Petersilie'; Lunin 1853: 138 petersilli r. d.; petersilge d. 'петрушка (растенiе)'
Murded: `pietersell, -i Kuu Lüg; `piedersilli Vai; piidersel´l, -i Tõs; peetersill (-sell), -i Sa Rei Kse Hää Koe Plt; petersel´l (pi-, pie-), -i Mar Vig Lih Ris Juu JMd IisK Kod Pil Puh San V; pitersel´l, -i KJn Trv; pi̬i̬tersel´l (pi̬i̬der-), -i M EMS VII: 378
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 886, 890 pētersel : pl. pēterselid; pētersil : pl. pētersilid 'Petersilie'; ÕS 1980: 507 petersell; Tuksam 1939: 749 Petersilie 'petersell'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 petersilie, pettercillige 'Petersilie'; MND HW II: 2 pêtersilie (peeter-, sillye, -cilie, -cyllye), -sil(l)ige, -selie 'Petersilie (als Speisegewürz, Arzneimittel)'
Käsitlused: < kasks pettercillige 'Petersilie' Liin 1964: 63; < sks Petersilie EEW 1982: 2003; VL 2012; < kasks petersilie Raun 1982: 120; < asks petersilie 'petersell' EKS 2019
Muud keeled: rts persilja [15. saj] 'petersell' RES 2004: 764; lt pẽtersĩļi [1638 Petersilles] 'Petersilie' < kasks petersilie Sehwers 1918: 93, 155; lt pẽtersĩļis 'Petersilie (petroselinum sativum)' Sehwers 1953: 88; pētersīlis, pētersile 'die Petersilie (petroselium sativum)' ME: III: 211
Sugulaskeeled: sm persilja [1644 petersilia] 'mauste(kasvi) / Petersilie' < rts, vrd nrts persilja SSA 2: 341; lv pēt̆tə̑rsi`l 'petersilie' Kettunen 1938: 283

pinn, pinni 'vasara õhem ots; väike nael, tift' < asks pin, pinne 'id.', sks Pinne 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 v̈che raudtse Pinna kz oma waßkise Lauwa siße kaiwnuth
Murded: pinn : `pinni 'haamri osa' Lüg Jõh Vai; pińn : pinni Sa Muh Emm sporL Juu Kos I Äks Plt KJn T sporV Har Rõu; peńn : penni Mär PJg EMS VII: 504
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 906 pińń : pińńi 'Klemme, Zwicke; Instrument zum Hämmern der Sensen und Sticheln; kleiner eiserner Stift (O)'; EÕS 1925: 777 pinn 'pinnivasara õhem ots; kinnisti (Zwecke)'; ÕS 1980: 515 pinn 'vasara õhem ots'; Tuksam 1939: 756 Pinne 'väike nael; (Stift) tift'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock; Schusterzweck'; Schiller-Lübben pin, pinne 'Pinne, Spitze, (bes. hölzerner) Nagel, Schusterzweck, Pflock'; MND HW II: 2 pin, pinne 'kleiner länglich-spitzer Gegenstand; Pflock; (Dreh-)Zapfen; Spitze; verstärktes Ende eines Bandes'
Käsitlused: < kasks pin, pinne Liin 1964: 52; < sks Pinne 'kleiner Stift' EEW 1982: 2067; < kasks pin(ne), sks Pinne Raun 1982: 122; < asks pin, pinne 'väike nael, teravik', sks Pinne 'väike nael; aeru või rooli käepide' EES 2012: 371
Muud keeled: rts pinn(e) [15. saj] 'tikk, pilk, puunael' RES 2004: 768; lt † piñne [1694 Diwi Pinnes] 'Schießnagel' < kasks pinne Sehwers 1918: 93, 155; lt pinne 'Schließnagel' < asks pinne 'ein kleiner Nagel' Sehwers 1953: 88; pinne 'Schießnagel' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen; Schusterzweck; Pfriem, Schusterahle' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm pinni [1745] 'puunaula; (pyörän) puola; (hius)neula / Holznagel; Speiche; (Haar)nadel' < nrts pinne 'puikko, tikku, piikki' [vrd sks Pinne 'puunaula, nasta'] SSA 2: 369
Vt pinnima

plank, plangu 'paks laud; laudtara' < asks planke 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 plancki 'plancke planca'; Hupel 1818: 184 plank, -i r. d. 'die Planke'; Lunin 1853: 143 plank, -i r. d. 'планка, тонкая доска'
Murded: plank : plangi 'paks (laeva)laud; plankaed' Jäm Mar Mär Ris Trm Kod Äks Plt KJn; plańk : plangi (-ń-) T V; lank : langi Khk Mus Phl Hää M(lańk); plank : `plangu Jõe Kuu Vai(`planku); plank : plangu Emm Rei Var Khn Tor Hää Ris; lank : langu Khk Kaa Vll Pöi Muh Aud Vän Tor; plank : `planga VNg Lüg Jõh EMS VII: 566
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 502, 923 laṅk : laṅgi '= plaṅk'; plaṅk : plaṅgi, plaṅgu (SW) 'Planke, Brett'; ÕS 1980: 519 plank 'paks laud; laudtara'; Tuksam 1939: 758 Planke 'plank'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 planke 'Planke, Bohle, bes. Pallisade; Plur. jede Einfriedigung durch Bretter; seltener die Verschanzung auf dem Schlachtfelde'; Schiller-Lübben planke 'Planke, Bohle, bes. Pallisade; im Plur. die hölzerne Befestigung, Umzäunung von Städten und Burgen, auch die Verschanzung auf dem Schlachtfelde'
Käsitlused: < kasks planke 'Planke, Brett' GMust 1948: 5, 21, 87; < kasks planke Liin 1964: 52; Raun 1982: 124; < sks Planke 'dickes Brett' EEW 1982: 2094; < kasks planke ~ sm lankku SSA 2: 44; < asks planke ~ sks Planke 'paks laud; laudtara' EES 2012: 375; < asks planke 'paks laud' EKS 2019
Muud keeled: rts planka; plank [15. saj] 'plank, paks laud; plankaed' RES 2004: 772; lt blañka 'Planke' < kasks blanke Sehwers 1918: 24, 143; lt blanka 'Planke, dickes, großes Brett' < kasks blanke Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56
Sugulaskeeled: sm lankku, plankku [1664] 'Planke' < vrts planka 'plankku' [‹ kasks planke]; is plaŋkku 'lankku' < sm ~ rts SSA 2: 44; sm lankata, plankata (itämurt.) 'jakaa huone väliseinällä / eine Zwischenwand einziehen' < rts plank 'lauta-aita, lautaseinä, väliseinä' SSA 2: 44; lv plāŋk̆ka, plaŋ̄k̆kə̑ 'planke' < rts planka Kettunen 1938: 302; lv blānka 'puuplank / planka' LELS 2012: 44; vdj plankka, plankki 'plank, laud / планка, доска' VKS: 935

platt, plati 'tasane, lame' < asks plat 'id.', sks platt 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: platt : platti 'tasane, lame' Hlj Lüg Vai; plat´t : plati (-t´-) Phl Rid Koe Kad Lai Plt EMS VII: 574
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 *plat´t´ : plati 'flach, niedrig'; Salem 1890: 284 platt 'плоский'; Tuksam 1939: 758 platt 'lame, lapergune; tasane, lage'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben plat 'platt, nicht erhaben'; MND HW II: 2 plat 'ganz flach, eben, nicht erhaben; flach, niedrig'
Käsitlused: < kasks plat(t) ~ sks platt EEW 1982: 2096
Muud keeled: rts platt [15. saj] 'lame, lapik, tasane' RES 2004: 773
Sugulaskeeled: sm flaata 'litteä, matala / flach' < nrts flat 'litteä, latuskainen, matala' SSA 1: 116; sm lattea [1874] 'platt, falch' vrt sm latistaa, latistua; is latistua 'litistyä'; krj latakka 'litteä'; vdj лatikke̮; ee latakas < vrd nrts flat, sks platt SSA 2: 52; vdj latikkõ, latsõlko 'lame, lapik / плоский' VKS: 583

† pook|pender, -pendri 'raamatuköitja' < asks bôkbinder 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 246 pookpender, -dri r. d. 'der Buchbinder'; Hupel 1818: 189 pookpender od. pookpinder, -dri r. d. 'Buchbinder'; Lunin 1853: 146 pookpender, -dri r. d. 'переплечикъ'
Murded: pook`pender : pook`pendri 'köitja' Plt; puok`pänder VNg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 pōkpender (pōkbinder) : pōkpendri 'Buchbinder'; Salem 1890: 287 pookpender 'переплëтчикъ'; Tuksam 1939: 174 Buchbinder 'raamatuköitja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôk 'Buch'; binden 'binden'; MND HW I bôkbinder, bö̂kebinder 'Buchbinder'
Käsitlused: < asks Bookbinner (-binder) EEW 1982: 2133
Muud keeled: rts bokbindare [15. saj] 'raamatuköitja' RES 2004: 135; lt buokbinderis [1782] 'Buchbinder' < asks bōkbinner 'Buchbinder' Sehwers 1953: 21
Vt pookima

pool, pooli 'kääv, lõngapool' < kasks spôle 'id.' [i-tüvelised variandid on asks, a-tüvelised tõenäoliselt rts laenud.]

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Peter Poli; Müller 1600-1606: 270-271 nÿ pea, kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees katke lehab; Göseken 1660: 390, 454 Kangri pool 'spulpfeiffe'; kangro kehwe 'Waffel Spuel (spuelpfeiffe)'; Virginius 1687-1690 Mino Päiwad omat nobbedambast ärra läänut, kui ühhe Kangri-pool; Vestring 1720-1730: 186 Polid 'Weber-Spulen'; Helle 1732: 161 polid 'Weber-Spulen'; Hupel 1780: 246 poli d.; polid r. 'Weberspuhlen'; pool, -i r. d. 'die Spuhle'; Lunin 1853: 146 pool, -i r. d. 'матушка, шпулька'
Murded: puol : `puoli (-a) 'süstikupool; vokivärten' R; poel : pooli Sa Muh Lä Ris; pool : pooli (-a) Hi; pool´ : pooli L sporKPõ Iis Trm Äks Plt; pu̬u̬l´ : pooli KJn SJn Vil eL EMS VII: 660
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 *pōl´ : pōli; pōl : pōla (D) 'Spule'; ÕS 1980: 527 pool; Tuksam 1939: 918 Spule 'pool, kääv; värten'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spole 'Spule, Federspule, bes. Weberspule'; MND HW III spôle (spoele, spöle, spule) 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben'
Käsitlused: < kasks spole Liin 1964: 51; Raun 1982: 126; < kasks spôle 'Spule' EEW 1982: 2134; < asks spole '(lõnga)pool' EES 2012: 380; EKS 2019
Muud keeled: rts spole [15. saj] 'süstik; pool, värten; kangapool' RES 2004: 999; lt spuõle [1638 Spohle] 'Spule' < kasks spōle 'Spule, besonders Weberspule' Sehwers 1918: 96, 160; Sehwers 1953: 118; spuole, špuole 'Spule des Spinnrades' < kasks spôle 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben' Jordan 1995: 94
Sugulaskeeled: sm puola [1637] 'käämi; (tikkaiden) poikkipuu; pinna / Spule; Sprosse, Speiche' < vrts spole 'käämi; (pyörän) puola; säle, sukkula' [vrd kasks spole, sks Spule] SSA 2: 430; lv spùo̯ĺ 'spule' < kasks spōle Kettunen 1938: 380; Raag 1987: 327; lv spūoļ 'pool / spole' LELS 2012: 304
Vrd koots|pool

poom|vill, -villa 'puuvill' < asks bômwulle 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Berg 1811
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 125 Saxa mah lamba willat 'Baumwolle'; Berg 1811: 96 seäl kaswab se kohwepu, se suhkro-roog, se poom-willa-pu, te-pu, wina-puud; Hupel 1818: 190 poom-willad r. 'Baumwolle'; Lunin 1853: 147 poom-willad r. 'хлопчатая бумага'; puvil, -i r. d. 'хлопчатая бумага'
Murded: puomvill R(-`villa Vai); poomvill (-uo-) : -villa Sa Muh Rei Lä Tõs Tor Hää sporHa JMd Koe VJg I Plt; pu̬u̬mvill KJn M TLä San sporV EMS VII: 682
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 941 pōm-will, pl. -willad 'Baumwolle'; EÕS 1930: 811 poomvill 'puuvill'; ÕS 1980: 529 poomvill 'van puuvill'; Tuksam 1939: 116 Baumwolle 'puuvill'
Saksa leksikonid: MND HW I bômwulle 'Baumwolle'
Käsitlused: < kasks poom- 'Baum' [+ ee vill] EEW 1982: 2139; < asks bōmwulle 'puuvill' EES 2012: 380; < sks Baumwolle 'puuvill' EKS 2019
Muud keeled: rts bomull [15. saj] 'puuvill' RES 2004: 136; lt bùomelis 'Baumwolle' EH: I: 259
Sugulaskeeled: sm pumpuli [1770 bomullia] 'puuvilla / Baumwolle' < vrts, nrts bomull 'puuvilla' SSA 2: 426; lv bùo̯m-vīla 'baumwolle' Kettunen 1938: 32; lv būomvīla 'puuvill / kokvilna' LELS 2012: 51; vdj puuvilla 'puuvillane lõng; puuvill / хлопочатобумажная пряжа; хлопок' VKS: 986

proovima, proovin 'midagi teha püüdma; katsetama; maitsma' < asks proven 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92, 326 pröwima 'Prüfen'; pröwima 'Probieren / prüfen'
Murded: `pruovima R; `proovima (-uo-) Jäm Khk Muh Rei sporLä Tõs Pär Hää Ris sporJä VMr sporI; `proomima Plt; `pru̬u̬vima KJn; `pru̬u̬vma Ran Rõn; `pru̬u̬ḿma T V; `roovima Sa Tor; `roobima Mih; `ru̬u̬vima KJn; `ru̬u̬vme Hls Krk EMS VII: 760
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 968 prōwima, -in; prōwitsema, -sen 'versuchen, probiren, prüfen, examiniren'; prōmima '= prōvima'; ÕS 1980: 538 proovima; Tuksam 1939: 771 proben = probieren 'proovima, katsutama; järele katsuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 proven 'kennen lernen, merken, versuchen, probieren, suchen nach'; Schiller-Lübben proven 'kennen lernen, merken, wahrnehmen, ermeßen'; MND HW II: 2 pröven (proyven), prôven, prü̂ven 'wahrnehmen, erkennen, vernehmen; nachweisen, feststellen; prüfen, überprüfen, probieren'
Käsitlused: < kasks proven Ariste 1972: 96; EEW 1982: 2180; Raun 1982: 128; < asks proven 'proovima' EES 2012: 386
Muud keeled: rts prova [15. saj] '(järele) proovima; katsetama' RES 2004: 798; lt pruõvêt 'probieren' < kasks prōven 'probieren' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 95; lt prauvêt 'probieren' < asks prauwen 'probieren' Sehwers 1953: 94; prauvēt, pruovēt 'probieren, versuchen' < kasks proven Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: lv prōvə̑ 'proben, versuchen' < vrd lv prōv Kettunen 1938: 312; lv prōvõ 'proovida, katsuda / mēģināt, provēt' LELS 2012: 254; vdj proobata, proovata, proovvia 'proovida / пробовать' VKS: 963; is prooppuaɢ 'proovida, maitsta' Laanest 1997: 154
Vt proov

pulber, pulbri 'süüteaine; arstim' < asks pulver 'id.', sks Pulver 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 püssi Rocht /u 'Pulver'; Helle 1732: 91 se pulwer 'der Zunder'; Helle 1732: 169 püssi-rohhi 'Schieß-Pulver'; Hupel 1766: III mil wisil sa ennesele pead walmistama sedda pulwert; Hupel 1780: 250 pulwer, -wri r. d. 'Pulwer (Arzney)'; pulwer, -wri d. 'Zunder im Feuerzeug'; Lithander 1781: 344 Ööstri Pulwer 'Austernpulver'; Hupel 1818: 195 pulwer, -wri r. d.; pulper, -pri d. 'Pulver (Arzney); Zunder im Feuerzeuge'; Lunin 1853: 151 pulwer, -wri r. d. 'лекарственный порошокъ; трутъ'
Murded: `pulber : `pulbri (-re) 'pesupulber; ravim; väetis' R S Tõs Hää sporK Iis Trm M; `pul´bri : `pul´bri V; `pul´bre : `pul´bre T; `pulver : `pulvri (-re) VNg Vai Käi L Ha Trm Vil Trv EMS VII: 826
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978, 983 pulber : pul´bri 'Pulver'; pulwer : pul´wri '= pulber'; Wiedemann 1893: 888 pulber : pul´bri (pulper, pulwer) 'Pulver'; ÕS 1980: 546 pulber; Tuksam 1939: 777 Pulver 'pulber; püssirohi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pulver 'Staub; Pulver; Schiesspulver'; Schiller-Lübben Pulver 'Staub'; MND HW II: 2 pulver, pulfer, polver 'Erde, Schmutz, Staub; Asche; Pulver; Schießpulver'
Käsitlused: < kasks pulver Raun 1982: 130; < asks pulver 'tolm', sks Pulver 'pulber; püssirohi' EES 2012: 390; < sks Pulver 'pulber' EKS 2019
Muud keeled: rts pulver [15. saj] 'pulber' RES 2004: 803; lt pul̃veris [1638 Pullwers] 'Pulver (zum Schießen und zur Arznei)' < kasks pulver Sehwers 1918: 93,156; Sehwers 1953: 96
Sugulaskeeled: sm pulveri [1750] '(pesu-, lääke)jauhe / Pulver' < vurts pulver [‹ kasks, sks Pulver 'pulveri, jauhe'] SSA 2: 425; lvS pulver [1829 pulwar] 'Pulver' SLW 2009: 154; lv pul̄vie̯r 'pulver' Kettunen 1938: 314; pulvõr 'pulber / pulveris' LELS 2012: 256

püts, pütsi 'veeämber (laevas)' < asks pütz, butze 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: püts : pütsi 'puust või puldanist veeämber, mida laevadel tarvitatakse' Hi; pits : pitsi Emm Saareste II: 1202
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püts : pütsi (D) '„Pütze“, Wassereimer'; lāg-püts 'Eimer zum Schöpfen von aussen'
Saksa allikadA: Lübben 1888; Schiller-Lübben butze, buse 'kleines Schiff zum Heringsfang'; MND HW I büse, büsse (butze, buyse) 'Büse, kleines Schiff in der Frachtfahrt und Fischerei (Heringsfang), 15. Jh.'
Käsitlused: < asks Pütze 'Pfütze, Wassereimer' GMust 1948: 52, 89; < kasks pütz EEW 1982: 2352; < kasks pütz SKES: 674; < sks Pütze SSA 2: 452
Muud keeled: rts pyts [1784] '(väike) ämber, pang' RES 2004: 807
Sugulaskeeled: sm pytsy [1863] 'puusanko (et. laivassa); puupytty / Holzeimer, Pütz; kleines Holzfäßchen' < nrts pyts 'laiva- t. palosanko' [‹ asks, vrd hol puts] SSA 2: 452; lvS put´̄s 'Pfütze'; lv put´̄š SLW 2009: 156

ruut, ruudi 'rohttaim (Ruta)' < asks krût 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 teije Kümnest annate sest Kappost hainast, wihnruhtest, n. keickesugkuzest aijahainast; VT 1686 Kümnist annate Müntä nink Ruhta nink kigesuggutze Roho eest; Piibel 1739 teie kümnest maksate mündist ja rudist, ja keigest aia-rohhust
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 *rūt´ : rūdi 'Raut, Pflanze'; wīna-rūt´ 'Winraute'; EÕS 1937: 1176 ruut 'bot taim (Ruta, Raute)'; ÕS 1980: 603 ruut 'rohttaim (Ruta)'; Tuksam 1939: 791 Raute 'ruut (taim)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben krût, krude '(grünes) Kraut; Gewürz, Spezerei, vor allem zur Bereitung des Gewürzweines, der Gewürzwein selbst'; MND HW II: 1 krût (kruet, kruyt) 'Kraut, „herba“, Pflanze, grünes Gewächs; Gewürzpflanze; Heilkraut, Arzneikraut'
Käsitlused: < kasks rude Liin 1964: 62; < kasks krût 'rohttaim' Raun 1982: 146; < asks krūt, krude 'taim, maitseaine' EES 2012: 440; < asks rude 'ruut (Ruta)' EKS 2019
Muud keeled: rts ruta [15. saj] 'bot ängelhein; (aed)ruut' RES 2004: 861; lt rũta, rũte 'Raute' ME: III: 573; lt rũta, rũte [1638 Wien-Ruhdes] 'Weinraute' < sks Sehwers 1918: 94; lt rũde 'Raute (Pflanze)' < kasks rūde 'Raute' Sehwers 1953: 104
Sugulaskeeled: sm ruuta [Agr ruta] 'eräs yrtti-, mauste- ja koristepensas / Raute' < rts, vrd vurts, nrts ruta 'Ruta graveolens'; is rūti; vdj krūti < sm SSA 3: 115; sm ryyti [1820] 'mauste, yrtti / Gewürz' < rts, vrd vrts kryde 'mauste' [‹ kas krūt, krude 'mauste, kasvi'] SSA 3: 121; sm ruutapensas 'ruut, ruudipõõsas (Ruta)' Mägiste 1931: 473

rõigas, rõika 'kultuurtaim, köögivili (Raphanus)' < kasks redik 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 100 reickas : reicka∫t 'Rettich'; Gutslaff 1648: 232 Ruttikas 'Rettig'; Göseken 1660: 93, 337 Reddikas, Reickas 'Rettich'; reijckas 'rettig raphanus'; Hornung 1693: 19 Reigas : Reika : Reigast 'ein Rettig'; Vestring 1720-1730: 202, 206 Reigas, -ga 'Der Rettig'; Röigas, Röikas 'der Rettig'; Helle 1732: 167 reigas 'der Rettich'; Helle 1732: 298 mädda reikas 'Merrettig'; reikas 'Rettig'; Hupel 1766: 142 kui teie pannete jure kabitud mädda-reika juurt, siis on temma weel kangem; Hupel 1780: 255, 258 reigas (reikas), -ka r. d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'Rettig'; Lunin 1853: 161 röikas, -ka d. 'рѣдька'
Murded: `reigas : `reika Kuu VNg Vai; reigas : `reika Sa Käi Ris Jür Koe; `rõigas : `rõika Lüg; rõigas (rõe-) : `rõika Muh L Juu JMd Ann I Ksi Plt KJn; rõigass (rõe-) : `rõika M TLä Kam San Krl Har Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044, 1047, 1084 redikas : redika (G) '= reigas'; reigas : reika 'Rettich'; rõigas : rõika '= reigas'; ÕS 1980: 604 rõigas 'kultuurtaim (Raphanus)'; Tuksam 1939: 807 Rettig 'rõigas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 redik, -ek, -ich 'Rettich, bes. wol Ackerrettich'; Schiller-Lübben redich, redik 'Rettich'; MND HW II: 2 rēdik (redich), rētik, rēdek, reddik, rādik 'Rettich'
Käsitlused: < kasks redich, redik Liin 1964: 63; < kasks redik, vrd sks Rettich EEW 1982: 2573; < kasks redik Raun 1982: 146; < asks redich, redik 'rõigas' EES 2012: 441; < asks redik 'rõigas' EKS 2019
Muud keeled: rts rättika [15. saj] 'bot rõigas' RES 2004: 872; lt rīdiks 'Rettich' < kasks redik, redek, redich Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm retikka [1637 rätickä] 'Rettich, Hederich; Radieschen' < vurts rettikia, rättikia 'retikka' [‹ sks Rettich]; sm räätikkä [1644] 'lanttu'; krj reätikkä 'ruokaretikka' < vrts rädikia 'retikka' [‹ kasks redik] SSA 3: 68; vdj rettšä, rütki 'rõigas / редька' VKS: 1047, 1096

salvei, salvei 'ravim- ja maitsetaim (Salvia)' < asks salveie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Salwy 'Salbey salvia'; Hupel 1780: 263 salw, -i r. d. 'Salbe; Salbey'; salwi r. 'Salbey'; Lenz 1796: 19 woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto .. istutada; Schmidt 1816: 19 Parrem on, kui Salvei lehhed wee sees kedetakse; Masing 1822a: 326 Salwei 'Salbeikraut'; Lunin 1853: 167 salw, -i r. d. 'мазъ шалфей'; Jannau 1857: 43 Salw ehk Salwei rohhi
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w, -i, sal´wi-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; Wiedemann 1893: 1001, 1002 sal´w, -i, sal´wi-rohi; salwei-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; EÕS 1937: 1252 salvei 'bot (Salvia; Salbei)'; ÕS 1980: 615 salvei 'bot. rohttaim (Salvia)'; Tuksam 1939: 825 Salbei 'salvei (taim)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 315a salvie 'Salbei'; MND HW III: 19 salvî[g]e 'Salbei'; Köbler 2014 salvei, salvye, salvige, salveige, salvei 'Salbei'
Käsitlused: < asks salveie 'salvei' EKS 2019
Muud keeled: rts salvia [15. saj] 'bot salvei' RES 2004: 884; lt zalvijes 'Salbei' < kasks salvei, salvye 'Salbei' Sehwers 1953: 161; lt zalpetes, zal̃pija 'die Salbei' ME: IV: 685
Sugulaskeeled: sm salvia [Agr] 'eräs mausteena ja koristeena käytettävä huulikukkaiskasvi / Salbei' < rts salvia SSA 3: 150

seep, seebi 'pesuvahend' < kasks sêpe 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 333 ninck kui se sehp sest mösckjast, temma sahb istma ninck sullatama; Stahl 1637: 113 Seep : seepi∫t '∫eiffe'; Stahl HHb III 1638: 170 ninck kudt ∫e ∫eep ∫e∫t pe∫∫eja∫t 'vnd wie die Seiffe der wäscher'; Gutslaff 1648: 238 Sêpi 'Seiffe'; Göseken 1660: 94, 378 Seep 'Seiffe'; Hornung 1693: 28 Seep : Sebi / Acc.pl. Sepisid 'Seiffe'; Vestring 1720-1730: 218 Seep, -pi 'Seiffe'; Helle 1732: 174 seep 'die Seife'; Helle 1732: 352 Sata sigga saksa male, pesse sigga sebiga, sigga tulleb koio, sigga jääb sigga 'und flög eine Gans gleich übers Meer, so käm ein Gickgack wieder her'; Piibel 1739 pesseksid, ja wottaksid ennesele paljo sepi; Hupel 1766: 85 ehk sa woid [paistetusele] ka wina ja seepi peälepanna; Hupel 1780: 265 seep, -i r. 'Seife'; Schmidt 1816: 54 Pead sepiga pesta, on mitto innimestele tarwis.; Hupel 1818: 218 seep, -i r. d. 'Seife'; Lunin 1853: 169 seep, -i r. d. 'мыло'
Murded: seep : seebi (-ie-) S L KPõ I Plt; siep : `siebi R(`siepi Vai); si̬i̬ṕ : seebi Hää Kod KJn Vil eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sēp : sēbi 'Seife'; ÕS 1980: 624 seep; Tuksam 1939: 887 Seife 'seep'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sêpe 'Seife'; Schiller-Lübben sepe 'Seife'; MND HW III sêͥpe (seepe, cepe) 'Seife'
Käsitlused: < kasks sepe Ariste 1963: 103; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; < kasks sēpe EEW 1982: 2735; < kasks sêpe Raun 1982: 154; Raag 1987: 325; < asks sepe 'seep' EES 2012: 464; < asks sēpe 'seep' EKS 2019
Muud keeled: rts såpa [15. saj] 'vedelseep' RES 2004: 1073; lt pl. ziẽpes [1587 ta Sepe] 'Seife' < kasks sēpe 'Seife' Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 164; ziepes, ziepe 'Seife' < kasks sêpe Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: lv zēp̀ 'seife' < kasks sepe Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328; lv zēp 'seep / ziepes' LELS 2012: 376

selts, seltsi 'kaaslane, selts(kond)' < kasks sel(t)schop 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 319 kenesse Selsix wotta; Selsyweliet; Müller 1600/2007: 236 keicke tæma Selschoppÿ kaas (15.05.1603); Rossihnius 1632: 337 'temma piddi ollema neine seltside sean'; Stahl 1637: 62 ∫eltz : ∫eltzi∫t 'Gefert'; Stahl HHb III 1638: 101 kutzu∫it om̃a ∫eltzi '∫ie wincketen jhren ge∫ellen'; Gutslaff 1648: 215 Seltz/i 'Gefaehrte'; Göseken 1660: 89 Seltz/ i 'Gesellschafft'; Göseken 1660: 204 seltz 'Gefehrte'; selzi mees 'Gefehrte'; Vestring 1720-1730: 220 Selts, -si 'Die Gesellschafft'; Helle 1732: 175 selts 'die Gesellschaft'; Piibel 1739 ärgo sago mo au mitte nende seltsiga ühte; Hupel 1780: 266 sels, -i d.; selts, -i r. d 'die Gesellschaft'; Lunin 1853: 170 selts, -i r. d.; sels, -i d. 'oбщество, компанiя'
Murded: selts : `seltsi Jõe Kuu Lüg IisR; `seltsi VNg Vai; selts : seltsi (-l´-) sporSa Muh Rei Rid; sel´ts : sel´tsi (sel´si) L Ha JJn Tür Koe Kad VJg Sim I VlPõ Trv Pst; sel´ts : sel´dsi TLä TMr Kam Võn San Krl Har Plv Räp Se EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1138, 1139 sel´ts : sel´tsi 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; sel´tseüs, -ze (d) '= sel´tsiüs'; sel´tsiüs, -ze (d) '= sel´ts'; ÕS 1980: 629 selts; Tuksam 1939 Gesellschaft '(Verein) selts, ühing'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 selleschop, selschop, -schap 'Gesellschaft, Versammlung; Umgang'; Schiller-Lübben selle-, sel-, seltschop 'Gesellschaft, bes. Handelsgesellschaft'; MND HW II: 1 geselschop, geselle-, -schup, -schap 'Gemeinschaft, Gesellschaft; Berufsgemeinschaft der Kaufleute oder Handwerker'
Käsitlused: < kasks sel(t)schop Ariste 1963: 104; Raun 1982: 155; Raag 1987: 323; < kasks selle-, sel-, seltschop Liin 1964: 47; < kasks selschop, selschap EEW 1982: 27552756; < asks selleschop, selschop, seltsschop 'ühing, selts, kaubandusühing' EES 2012: 467
Muud keeled: rts sällskap [1320-1350] 'seltskond; selts, ühing' RES 2004: 1076; lt selcis 'die Reihe (im „Gänsemarsch“)' < ? ee ME: III: 815
Sugulaskeeled: lv sel̄´tš, šel̄´tš, 'gesellschaft; gemeinde' < ee Kettunen 1938: 357; lv seļtš 'selts / biedrība' LELS 2012: 283; vdj selttsi 'selts, artell, ühistu / оьщество, товарищество, артель' VKS: 1129

siirup, siirupi 'vedel magus toiduaine' < asks sirup, sirop 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 406 Syruppi 'Syrup syropus'; Lithander 1781: 500 Touka siis Möösri sees, ja keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; Henning 1824: 384 Kahhe naela siruppi jure wötta 2 naela nissojahho
Murded: `siirup, -i Lüg; `siirup : `siirubi Kuu Vai; siirup : siirubi Jäm Rei; siirup, -i Khk Vll Muh Emm Vig Kse Var sporPä Ris Juu JMd Koe VJg I Äks Plt KJn Trv Hls TLä TMr San; siiroṕ, -i sporV(tsiiroṕ Krl Rõu); siirap, -u Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144, 1161 sērup : sērupi '= sīrup'; sīrup : sīrupi (sērup) 'Syrup'; ÕS 1980: 636 siirup; Tuksam 1939: 900 Sirup 'siirup'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sirup, sirop 'Sirup, überh. ein Medicintrank'; MND HW III sirop, -rōp, -rup 'dickflüssige Zuckerlösung'
Käsitlused: < asks Sirup, Sirop Liin 1964: 55; < sks Sirup ~ kasks EEW 1982: 2785; < kasks sirup Raun 1982: 156; < asks sirup, sirop ~ sks Sirup 'siirup' EES 2012: 471; < asks sirup, sirop 'siirup; magus püdel arstim' EKS 2019
Muud keeled: rts sirap [15. saj] 'siirup' RES 2004: 910; lt sĩraps 'Sirup' < kasks sirup, sirop Sehwers 1918: 54, 157; lt sĩrups 'Sirup' Sehwers 1953: 105; sīrups 'Syrup' < kasks sirup, sirop Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm siirappi, sirappi [1756] 'Sirup' < nrts sirap, sirop SSA 3: 177; vdj siroppi 'siirup / сироп' VKS: 1152

skorpion, skorpioni 'soojamaa mürgine ämblikulaadne (Scorpio)' < asks scorpiôn 'id.', sks Skorpion 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 696 scorpion; ke temmal öhe Scorpion ∫ehl eh∫ packup 'der jhm ein Scorpion darfür biete'; Gutslaff 1648-1656 pallawat siwut, Scorpionit ninck jannu; VT 1686 korpion ~ korpiohn; Piibel 1739 Ja neil ollid sawwad, otsekui korpionidel; Hupel 1780: 189 korpion r. d. 'Scorpion'; Hupel 1818: 98 korpion, -i r. d. 'Scorpion'; Lunin 1853: 71 korpion, -i r. d. 'скорпiонъ'; Jakobson 1867: 197 kihwtised skorpionid, sippelgad ja mõned kullid
Murded: `korpion, -i 'skorpion' Jäm Tor; skorpioń, -i 'üks hirmus loom' San; korbijon, -i Kod; koŕbijoon, -i 'kuri loom' VJg(-juun Puh); korbejoon, -i Krk; korpejoon, -e Jäm; korbinuuds 'skorpion' Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1162 *skorpiōn, -i 'Scorpion'; ÕS 1980: 644 skorpion, -i 'ämblikulaadne'; Tuksam 1939: 901 Skorpion 'zool skorpion'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorpie, schorpiôn 'Scorpion'; Schiller-Lübben schorpie 'Scorpion'
Käsitlused: < asks Scorpion Ariste 1963: 104; < asks Scorpion(en) Liin 1964: 63; < sks Skorpion EEW 1982: 2832; EKS 2019; < sks Skorpion SSA 3: 192; < asks scorpiôn 'Scorpion' Vaba 2013: 116
Muud keeled: rts skorpion [15. saj] 'zool skorpion' RES 2004: 934; lt skarpija 'der Skorpion' ME: III: 874; lt skarpijs 'Skorpion' < kasks schorpie 'Skorpion' Sehwers 1953: 106; lt skorpions 'skorpion' ELS 2015: 793
Sugulaskeeled: sm skorpioni [Agr] 'myrkyllinen hämähäkkieläin / Skorpion' < vrts skorpion SSA 3: 192; sm skorpioni [Agr] < rts skorpion Häkkinen 2004: 1170; lv skorpion 'skorpion / skorpions' LELS 2012: 295

suhkur, suhkru 'magus kristalne toiduaine' < asks sucker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 96, 486 Sucker 'Zucker'; Sucker 'zucker saccharum'; Laulo-Ramat 1727 Ehk ka sukkur maggus sul, Jesus on weel maggusam; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga; Hupel 1780: 273, 275 suhker d. 'Zucker'; sukker r. d. 'Zucker'; Lithander 1781: 546 Sukro Laastad 'Zuckerspäne'; panne 12 Loti riwitud ja soölutud Sukrut senna sisse; Hupel 1818: 230, 232, 295 suhker d. 'Zucker'; sukker r. d. 'Zucker'; zukker, -kro 'Zucker'; Lunin 1853: 179, 181, 336 suhker, -kro d. 'сахаръ'; sukker, -kro r. d. 'сахаръ'; zukker, -kro 'сахаръ'
Murded: sukkur : `sukru R Sa Muh LNg Kul Mär Kir Var Tor KPõ Iis Trm; sukur : `sukru Hi JMd VMr VJg; `suhkur : `suhkru Mar Lä Hää TaPõ VlPõ M TLä; `suhkru Nõo; `tsukru Võn Kam Rõu Plv Vas; `tsuhkru (-o) Rõn Räp; tsukõŕ (tsukur) : `tsukru San Urv Krl Har Rõu Räp; `suhkuri VNg Vai; `suhker : `suhkri Vai Se; `sukri Se; `tsukri Lut; `t´šukri Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1197, 1200 suhkur : suhkru '= sukur'; sukur : sukru 'Zucker'; Wiedemann 1893: 1085, 1087 suhkur : suhkru '= sukur'; sukur : sukru (suhkur : suhkre) 'Zucker'; ÕS 1980: 662 suhkur; Tuksam 1939: 1154 Zucker 'suhkur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sucker 'Zucker'; MND HW III sucker (zucker, tzucker, czucker), suckar (zuccar) 'Zucker'
Käsitlused: < kasks sucker Liin 1964: 55; Raun 1982: 162; EKS 2019; < sks Zucker EEW 1982: 2898; EES 2012: 485
Muud keeled: rts socker [15. saj] 'suhkur' RES 2004: 984; lt sukurs [1638 Suckurs] 'Zucker' < kasks sucker Sehwers 1918: 55, 97, 161; lt cukurs 'der Zucker' ME: I: 397; cukurs, sukurs 'Zucker' < kasks sucker Jordan 1995: 59
Sugulaskeeled: sm sokeri [1786 sokuri] 'Zucker' < vrts soker [‹ kasks sucker]; krj sokeri < sm SSA 3: 195; lvS sukkur SLW 2009: 181; lv tsuk̀kə̑r 'zucker' Kettunen 1938: 434; lv tsukkõr 'suhkur / cukurs' LELS 2012: 333; vdj suukkuri 'suhkur, tükksuhkur / сахар, кусковый сахар' VKS: 1188; is sukkuri 'suhkur' Laanest 1997: 187

tampima, tambin 'tallama, sõtkuma' < asks stampen 'id.', sks stampfen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 tampima 'Stampffen'; Vestring 1720-1730: 242 Tampima 'Stampfen, stoßen'; Helle 1732: 185 tampima 'im Mörsel zerstossen'; Hupel 1766: 48 wöttad need tored lehhed, tampi neid ja wauta puhta linnase rie läbbi; Hupel 1780: 280 tampima r. 'im Mörsel stoßen'; Hupel 1818: 240 tampima r. d.; tampma d. 'stampfen; im Mörsel stoßen'; tamp, -i r. d. 'Stampfe; Stampfeisen; große hölzerne Mörserkeule'; Lunin 1853: 188 tampima r. d.; tampma d. 'толочь въ ступкѣ'; tamp, -i r. d. 'толчея, пестъ'
Murded: `tampima 'tallama; sõtkuma; peksma' R eP(`tampma Kod); `taḿpma (-me) eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1233, 1234 tammima, -in '= tampima'; tampima, -bin; tampma (d) 'stampfen, zerstossen'; ÕS 1980: 694 tampima; Tuksam 1939: 922 stampfen '(peeneks, puruks) tampima; kinni tampima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stampen 'zerstampfen'; MND HW III stampen 'stampfen, mit dem Mörser zerkleinern'
Käsitlused: < kasks stampen 'stampfen' Liin 1964: 52, 54; EEW 1982: 3071; Raun 1982: 171; < asks stampen 'tampima' EES 2012: 513; EKS 2019
Muud keeled: rts stampa [15. saj] 'tampima, trampima' RES 2004: 1011; lt stam̃pêt, stam̃pât 'stampfen' < kasks stampen 'stampfen' Sehwers 1953: 119; lt stampēt 'stampfen' < kasks stampen Jordan 1995: 94; stam̃pa 'Stampfe' < kasks stamp 'Stampfe' Sehwers 1953: 119; stampa 'Stampfe' < kasks stamp 'Mörser', vrd kasks stamp(e) 'Stampfer einer Lohmühle; Ölstampfe; Vorrichtung am Brunnen' Jordan 1995: 94
Sugulaskeeled: sm tampata [1766] 'vanuttaa sarkaa; tallata' < nrts stampa 'polkea; survoa; vanuttaa sarkaa' [‹ kasks stampen] SSA 3: 266; SKES: 1220; lv tem̄p̆pə̑, töm̄p̆pə̑ 'stampfen' < sks stampfen, kasks stampen Kettunen 1938: 413; lv temp 'tamp, pudrunui / bliete, stampa'; tempõ 'tampida / stampāt' LELS 2012: 321

teemant, teemandi 'vääriskivi' < asks dêmant 'id.', sks Demant 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Rubini kiwwi, ütz Saphiri kiwwi, ninck ütz Demanti kiwwi; Göseken 1660: 157 Demanti-kiwwi 'Demant'; VT kk 1690: 191 Töine-kord olgo: Rubin, Sahwir nink Tiamant; Piibel 1739 Ma ollen so pea-otsa teinud kui temanti-kiwwi, kowwamaks kui kaljo; Hupel 1780: 282 temanti kiwwi r. d. 'Diamant'; Masing 1818: 54 Temant on õtse kalli kiwwide kuningaks arwata; Lunin 1853: 192 temanti kiwwi r. d. 'алмазъ'
Murded: `tiemant : `tiemandi VNg Lüg Vai; `teemant : `teemandi (-ie-) Sa Muh Rei Mar Mär Var Vän Tor Ris Juu Kos Koe VJg Iis Kod KJn; `tiimańt : tiimandi Plt; timat, -i Kod Nõo Plv; timant, -i Hls; timmańd (-t), -i Trv Krk Ran Rõu; timmat´, -i Hls Krk Nõo Kam Kan Har Plv Vas; `tüäment Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1271 *tēmand : tēmandi; tēmant : tēmanti 'Diamant'; tēmanti-kiwi 'Diamant'; ÕS 1980: 700 teemant; Tuksam 1939: 195 Diamant 'teemant'
Saksa leksikonid: MND HW I dêmant 'Diamant'
Käsitlused: < kasks dêmant Liin 1964: 62; Raag 1987: 325; < sks Demant EEW 1982: 3108; EKS 2019; < asks dēmant ~ sks Demant EES 2012: 520
Muud keeled: rts diamant [15. saj] 'teemant' RES 2004: 189; lt demants, dimants, deimants 'Diamant' < asks demant Sehwers 1953: 26
Sugulaskeeled: sm timantti [1642 Dimant] 'Diamant' < vurts diamant SSA 3: 296; lv dīmant̀ 'diamant' Kettunen 1938: 38; lv dimant 'teemant / dimants' LELS 2012: 53

teljed pl, telgede 'kangaspuud' < kasks stelle, stel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 282 telle d. 'der Weberstuhl'; tellid r. 'der Weberstuhl (Pl.)'; Hupel 1818: 244 tellid pl. r., telli od. telle d. 'Weberstuhl'
Murded: `teljed Hlj Lüg Jõh Vai; `tellid VNg; tellid (-l´l-) Sa Pär Vän Juu Tür; tel´led Vll L K; teljed Muh Rei Var HJn KuuK JJn I; tel´le M; `telle (-l´l-) T Urv Krl Har Plv Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tel´g : tel´je (tele), telle (SO) 'Webstuhl'; tel´l´ : pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; ÕS 1980: 704 telg : telje; teljed 'mitm kangaspuud'; Tuksam 1939: 402 Gestell 'pukk; alusjalg; telling; raamistik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stel, stelle 'Gestell, z.B. des Wagens; Webestuhl, Baugerüst'; Schiller-Lübben stelle, stel 'Gestell, z.B. des Wagens, bes. Webergestell'; MND HW III stel(le) 'Gestell des Webstuhls'
Käsitlused: < kasks stelle, stel Ariste 1930: 9-10; EEW 1982: 3122; Raag 1987: 324; < asks stelle, stel 'kanderaamistik; kangasteljed; tellingud' EES 2012: 522; EKS 2019
Muud keeled: rts ställning [15. saj] 'raamistik, (tugi)raam, sõrestik; platvorm' RES 2004: 1045; lt pl. stel̃les, strel̃les [1638 Stelles] 'Webstuhl' < kasks stel, stelle 'Webstuhl' Sehwers 1918: 55, 96, 160; Sehwers 1953: 120; stelles (pl.) 'Gestell, Webstuhl' < kasks stel(le) 'Gestell des Webstuhls' Jordan 1995: 95
Sugulaskeeled: sm tellit [1886] 'kangaspuut / Webstuhl' < nrts ställ 'teline, alusta; kangaspuut' [‹ kasks stelle 'teline, alusta; kangaspuut'] SSA 3: 281

telling, tellingu 'abikonstruktsioon (ehitusel)' < kasks stellinge 'id.', vrd rts ställning 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 212 tellinge 'gestelle / Stellung antes'; Hupel 1780: 282 telling, -i r. 'das Gerüste'; Lunin 1853: 192 telling, -i 'подмостки, лѣса'
Murded: `telling, -i (-e) R(`tellingud Kuu); telling, -u (-l-) Jäm Khk Vll Hää Rap VJg Iis Hls Krk; telling, -i (-l-) Muh Hi sporL sporKPõ TaPõ VlPõ Hel TLä Kam San sporV; `trelling, -e VNg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tel´l´iṅg : tel´l´iṅgi, tel´l´iṅga, tel´l´iṅgu 'Gestell, Stellage, Gerüst'; ÕS 1980: 704 telling; Tuksam 1939: 402 Gestell 'telling, toestik; kande-, tugialus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stellinge 'Stellung, Lagerung; Gestell, Bühne, bes. Baugerüst, Abteilung desselben'; Schiller-Lübben stellinge 'Stallung, Stall, Gestell'; MND HW III stellinge 'Stellage, Podium; Gestell, Baugerüst; Stockwerk'
Käsitlused: < kasks stellinge 'Gestell, Gerüst' GMust 1948: 5, 23, 93; < kasks stellinge Liin 1964: 54; Raun 1982: 174; < kasks stellinge ~ rts ställning 'Stellung' EEW 1982: 3124; < asks stellinge 'laut, tall; raamistik, alus; tellingud', rts ställning 'telling; raamistik; platvorm' EES 2012: 523; < asks stellinge 'laut, tall; raamistik' EKS 2019
Muud keeled: rts ställning [15. saj] '(ehitus)tellingud, töölavad' RES 2004: 1045; lt stiliņ̃ģis, stiliņ̃š, steliņ̃ģis, steliņ̃š 'Pferdestand im Stalle' < kasks stellinge Sehwers 1918: 160; steliņš, steliņģis 'der Pferdestand im Stalle' < kasks stellinge 'Stellung, Stall' Sehwers 1953: 120; Jordan 1995: 95
Sugulaskeeled: sm tellinki, tällinki [1880] '(rakennus)teline / Baugerüst' < nrts ställning 'teline, jalusta; asema, asento, tila' SSA 3: 281; SKES: 1264

till, tilli 'maitsetaim (Anethum graveolens)' < asks dille 'id.', sks Dill 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 159 Tilli 'Dill'; VT 1686 Kümnist annate Müntä / Tilli nink Köömnide eest; Vestring 1720-1730: 248 Til, -li 'Dille'; Hupel 1780: 284 til, -li r. 'Dill'; Lithander 1781: 312 Keeda sedda siis wee sees Tilli, terwe Pipra, terwe Muskatplomi, ja Lorbäri lehtega; Hupel 1818: 246 til, -li r. d. 'Till, Tille'; Lunin 1853: 194 til, -li r. d. 'укропъ'
Murded: till :`tilli R(`tilli Vai); till (-l´l) : tilli Jäm Hi sporLä Tor Hää Juu JMd Koe VJg IisK Iis Kod Lai Plt KJn SJn M Puh San sporV EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1279 til´l´ : til´l´i 'Dill'; ÕS 1980: 712 till : tilli; Tuksam 1939: 199 Dill 'bot till (taim)'
Saksa leksikonid: MND HW I dille 'Dill'
Käsitlused: < asks dille Liin 1964: 63; EES 2012: 530; EKS 2019; < sks Dill EEW 1982: 3171; < germ, vrd sks dill, rts dill Raun 1982: 176
Muud keeled: rts dill [15. saj] 'bot till' RES 2004: 191; lt pl. dil̃les [1638 Dilles] 'Dill (Pflanze)' < kasks dille Sehwers 1918: 86, 146; Sehwers 1953: 26; lt dilles LELS 2012: 53
Sugulaskeeled: sm tilli [Agr] 'maustekasvi Anethum graveolens / Dill' < vrts dil, vurts, nrts dill SSA 3: 295; lv dillõd 'till, aedtill / dilles' LELS 2012: 53

treek, treegi 'riba, triip' < asks streke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: triek : `triegi 'kriips (kompassil); (tuule)hoog; rida, rivi' Kuu; treek : treegi Jäm Emm Phl Khn Hää; reek : reegi Khk Krj Pha Muh; triek : triegi 'hoop, löök' JJn VJg; striik : striigi 'rida, kiht' Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1322 trēk : trēgi 'Strich, Windstrich; fig. ein Weniges'; sūred trēgid 'die Striche, welche die acht Hauptwinde bezeichnen'; kell on trēgi sēz kümme 'es ist Punkt zehn Uhr'; EÕS 1937: 1568 treek '1/64 osa kompassiketta ringist, kompassikodar'; Tuksam 1939: 943 strecke 'mat [sirg]lõik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 streke 'Strich, Streifen, Linie, Streke, Streich, Schlag'; Schiller-Lübben streke 'Strich; Strick, Strang, Schnur'; MND HW III strēke 'dünne gezogene Linie, Strich; Kennmarke, Eichstrich; Farbstrich, farbider Streifen; Landstrich'
Käsitlused: < kasks streke 'Strich' GMust 1948: 64, 94; EEW 1982: 3264
Muud keeled: rts streck [15. saj] 'joon, kriips' RES 2004: 1028; lt strẽķis 'Strecke, Raumteil, Zeitteil' < kasks streke Sehwers 1918: 160; strẽķis 'eine Strecke, ein Raumteil, ein Zeitteil; die Ornung' < asks strēk 'Strich, Streifen; Strich Weges, Strecke; Strich Landes, Gebiet' Sehwers 1953: 124; strēķis, strēķe 'Reihe, Schicht; Strecke, Raumteil; Zeitteil, Weile; Regenschauer' < kasks strēke 'dünne gezogene Linie, Strich; Längenmaß; geograph. Erstreckung, Ausdehnung, Landstrich' Jordan 1995: 96
Sugulaskeeled: lv strēk̀, trēk̀ 'weile, strich in der windrose' < kasks streke 'strich' Kettunen 1938: 382

türann, türanni 'hirmuvalitseja' < asks tyranne 'id.', sks Tyrann 'id.' [Alamsaksast pärit i-line tiran(n) muutus hiljem ü-liseks ülemsaksa mõjul.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 377 Enne olli tæma üx Tÿran ninck werrÿ koir; Stahl LS I 1641: 198 nende Röhmi∫kide Tyrannide alla 'vnter den Römi∫chen Tyrannen'; Hupel 1780: 284 tirrand, -i d. 'Tyranne'; Lunin 1853: 194 tirrand, -i d. 'тиранъ'
Murded: `tiiran, -i 'Türgi valitseja' Kuu; tirań ~ tiraa·ń 'hurjutav sõimusõna' Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1283 tiran, -i; tirand, -i 'Tyrann'; Grenzstein 1884: 154 tirann (Tyrann) 'hirmus, armuta walitseja'; EÕS 1937: 1609 türann 'ainuvalitseja; vägivalla-, omavolivalitseja'; ÕS 1980: 752 türann 'hirmuvalitseja'; Tuksam 1939: 981 Tyrann 'türann (vägivallavalitseja)'
Käsitlused: < asks tyranne Ariste 1940: 30; Ariste 1963: 107; < sks Tyrann 'türann' EEW 1982: 3498; EKS 2019
Muud keeled: rts tyrann [15. saj] 'türann, hirmuvalitseja' RES 2004: 1165; lt tiranns 'Tyrann' VLV 1944: 536; lt tirāns 'türann' ELS 2015: 944
Sugulaskeeled: sm tyranni [Agr] 'yksinvaltias, hirmuvaltias / Tyrann' < vrts, vurts tyrann SSA 3: 347

valgutama, valgutan 'vanutama; nõrutama' < asks, sks walken 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `valgutama 'nõrguda laskma; nõrutama' Hlj EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1436 walgutama, -tan (O) 'walken'; EÕS 1937: 1637 valgutama 'valguma panema, valguda laskma'; ÕS 1980: 770 valgutama 'valguma panema'; SES 2007: 1358 walken 'pesu käte vahel puhtaks hõõruma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 walken 'stampfend waschen und reinigen, walken; rollend, wälzend durchkneten'; Schiller-Lübben walken 'rollend, wälzend durchkneten; Gewand walken, stampfend waschen und reinigen'
Käsitlused: < sks walken ~ kasks walken ~ ? rts valka EEW 1982: 3679
Muud keeled: rts valka [15. saj] 'vanutama (nt kangast)' RES 2004: 1224
Sugulaskeeled: sm valkata [1826] 'vanuttaa (villakangasta saraksi); lyödä, iskeä / Wollgewebe zu Loden walken; schlagen' < nrts valka 'vanuttaa' SSA 3: 399

valsk, valski 'võlts, vale(lik)' < kasks valsch 'id.'

Esmamaining: LiiviTalu 1550
Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 Keß Wal[s]kist tunnistap; Müller 1600-1606: 395 se|sama Oppetus on Valsck ninck Vnrecht; Müller 1600/2007: 254 valsche Oppetuße ollÿ errakustututh ninck erraunnututh (17.07.1603); Stahl 1637: 54 wal∫ch : wal∫chi∫t 'Fal∫ch'; Stahl HHb III 1638: 38 nende fal∫chide wennade ∫ehs 'vnter den fal∫chen Brüdern'; Göseken 1660: 88 walsk/ i 'Falsch'; Göseken 1660: 183, 232 walsck 'Falsch'; walsck 'Heimisch subdolus'; Forselius 1694 walsk; Vestring 1720-1730: 280 Walsk, -ki 'Falsch'; Helle 1732: 203 walsk 'falsch'; Piibel 1739 Piddago walskid uled suud kinni; Hupel 1780: 305 walsk, -i r. 'falsch'; Lithander 1781: 529 Walsk juusto kook 'Ein falscher Käsekuchen'; Lunin 1853: 221 walsk, -i r. 'ложный'
Murded: valsk : `valski 'vale' Kuu Lüg; val´sk Hää JMd; valtsk VNg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438, 1439 wal´ks : wal´ksi (P) '= wal´sk'; wal´sk (indecl.) 'falsch'; wal´sk kaup 'Contrebande'; ÕS 1980: 771 † valsk 'võlts, valelik, petlik'; Tuksam 1939: 298 falsch 'vale, väär; valelik, võlts, valsk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
Käsitlused: < kasks valsch, vals Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45, 65; < kasks valsch Ariste 1972: 92; Raun 1982: 197; < kasks valsch ~ sks falsch EEW 1982: 3691; < kasks valsch, vals 'falsch' ~ vrts falsk, falsch Raag 1987: 339; < asks valsch 'vale; võlts' EES 2012: 589
Muud keeled: rts falsk [15. saj] 'vale, võlts, väär' RES 2004: 247; lt val̃šķis [1638 Wall∫chkis] 'Fälscher, Betrüger, Heuchler' < kasks valsch Sehwers 1918: 99, 164; Sehwers 1953: 151; valšķs 'heuchlerisch, falsch' < kasks valsch Jordan 1995: 107; valšķēt 'Falschheit üben, sich mit Falschheit, Betrug abgeben, heucheln; lügen' < kasks valschen [fälschen]
Sugulaskeeled: sm falski [Agr] 'petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich' < vrts falsker, nrts falsk [‹ kasks valsch, sks falsch]; is valski; krj valški, valski < sm SSA 1: 111; lv fal̄š̀ 'falsch' Kettunen 1938: 54; vdj fal´šši 'valskus, pettus; valelik / фальшь, ложь; фальшивый' VKS: 223
Vrd võlts

vamm, vammi 'pesukäsn; majaseen; suuvalge' < asks swam 'id.', sks Schwamm 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 351 wött ütte Schwammi n. teutis se ätika n. Isopi kahn; Göseken 1660: 371 Wammi 'Schwam (spongia)'; Schmidt 1816: 18-19 Pissokessed walged willid suus, mis saksad wam nimmetawad
Murded: vamm : `vammi 'pesukäsn; majaseen' Kuu IisR Vai; vamm : vammi eP; vaḿm : vammi Muh sporPä eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1220, 1441 *swamm, swammi 'Schwamm'; wamm : wammi 'Schwamm'; Grenzstein 1884: 170 wamm (Schwamm) 'wäikene wesielajas, kaswab ükstõise küljes; nende nahad, koorikud pruugitakse pesuwammiks'; ÕS 1980: 772 vamm 'majavamm'; Tuksam 1939: 875 Schwamm 'med (im Munde) suuvalge, soor'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben swam(p) 'Schwamm'; MND HW III swam, swamp 'Schwamm, Meeresschwamm; als Gebrauchsgegenstand bes. Badeschwamm'; Paul 1956: 541 Schwamm 'für die auf dem Boden von Gewässern lebenden Schwämme (Spongien) verwendet. Auch als Krankheitsbezeichnung gebraucht (Schwämmchen im Munde).'
Käsitlused: < sks Schwamm ~ kasks EEW 1982: 3698; < kasks swam Raun 1982: 197; < sks Schwamm 'pesukäsn; seen' ~ asks swam(p) 'seen, käsn' EES 2012: 589-590; < asks wam, wamp 'käsn, seen; pesukäsn' EKS 2019
Muud keeled: rts svamp [1587; 15. saj] 'seen; (pesu)käsn' RES 2004: 1057; lt † svam̃mis 'Schwamm' < kasks swam Sehwers 1918: 55, 161; lt svammis [1705] 'Schwamm' < kasks swam (-mm-) 'Schwamm' Sehwers 1953: 128; lt švam̃mis 'Schwamm' Sehwers 1953: 140
Sugulaskeeled: sm vamppu [1880] 'pesusieni / Badeschwamm' < nrts svamp 'sieni, kääpä, pesusieni' SSA 3: 404; lv švam 'käsn / sūklis' LELS 2012

viss, vissi 'kindel, tugev, vastupidav' < kasks wisse 'id.', rts viss 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 410 se on wiß nĩck toßÿ; Müller 1600/2007: 224 is olle kaas mitte wißimb, kudt se (15.05.1603) 'kindlam'; Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib, sihs kähne händas Iummala pohle; Stahl LS I 1641: 413 Ninck eth ∫e wiß on 'Vnd weil es gewiß i∫t'
Murded: wiśs : wissi 'kindel, tugev; sitke, vastupidav' S L EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśś : wiśśi (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; ÕS 1980: 796 viss 'murd kindel, tugev, vastupidav'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wisse 'sicher, fest, zeverlässig, gewisslich'; Schiller-Lübben wisse, wis 'sicher, fest'
Käsitlused: < kasks wisse, wis 'sicher, fest' Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; < rts viss, kasks wisse EEW 1982: 3892; < kasks wis(se), vrd rts viss Raun 1982: 207
Muud keeled: rts viss [1320-1350] 'kindel; määratud' RES 2004: 1259
Sugulaskeeled: sm vissi [Agr] 'varma; tietty; tosi / sicher, gewiß, bestimmt; wahr' < vrts vis, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, luetattava'; is vissī 'varmaan'; krj vissi 'varma' < sm SSA 3: 462; lv viš̄ 'fest, stark, schwer zerreissbar' < sks Kettunen 1938: 490; lv viš 'vastupidav, tugev, kõva / stirps' LELS 2012: 367
Vt vissisti

võlts, võltsi 'vale(lik)' < asks valsch 'id.', sks falsch 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Wölsk /a 'Lügen'; Gutslaff 1647-1657: 253 wargkusset, wölsk tunnistusset n. seumusse pajatusset; Gutslaff 1647-1657: 261 ei pea wölsk Tunnistusst tunnistama; VT 1686 teije seddä tijäte / nink et ützik Wöls Töttest ei olle; Hupel 1780: 315 wöls, -i d. 'die Lügen; falsch'; wölslik, -ko d. 'lügenhaft'; Hupel 1818: 290 wöls, -i d. 'falsch; Lüge'; wölslik, -ko d. 'lügenhaft'; Lunin 1853: 233 wöls d. 'ложный, поддѣльный, фальшивый; ложъ'; wölslik d. 'лживый'
Murded: võl´ts : võl´tsi (võl´si) 'vale(lik)' Vän Tor Hää Kod VlPõ; võl´ts : võl´dsi TLä Kam; võl´ss : võl´si M Võn San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1547 wõl´s : wõl´si (SW) 'falsch, unwahr, Lüge'; ÕS 1980: 803 võlts; Tuksam 1939: 298 falsch 'vale, väär; valelik, võlts, valsk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
Käsitlused: < kasks valsch, vals, sks falsch EEW 1982: 3947; < kasks vals(ch) Raun 1982: 210; < kasks velschliken 'falsch', vrd vrts falskelika, -lige, rts falskliga Raag 1987: 337; < asks valsch 'vale, võlts' EES 2012: 589; < sks falsch 'väär, vale' EKS 2019
Muud keeled: rts falsk [15. saj] 'vale, võlts, väär' RES 2004: 247
Sugulaskeeled: sm falski [Agr] 'petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich' < vrts falsker, nrts falsk [‹ kasks valsch]; is valski; krj valški, valski < sm SSA 1: 111; vdj fal´šiivõi 'võlts, vale / фальшивый, ложный' VKS: 223
Vt võltsima. Vrd valsk, valts

veebiliides @ veebihaldur