[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 105 artiklit, väljastan 100

aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Haam, -i 'Hahm'; Hupel 1780: 529 aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; Hupel 1818: 15 aam, -i r. d. 'Stueckfass, Ahme'
Murded: aam 'suur vaat, tünn' eP(voa-, vua-); aaḿ Saa M San; `aami R EMS I: 50
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām : āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß'
Käsitlused: < kasks ame Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46; < kasks ame, am Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' EEW 1982: 3; < asks am(e) 'veini, harvem õlle mõõt' EES 2012: 41; EKS 2019
Läti keel: lt † ãms, ãma 'Ohm' < kasks āme, ām Sehwers 1918: 141; lt ãms, ãma 'Ohm (Flüssigkeitsmaß)' < asks āme, ām 'Ohm' Sehwers 1953: 6; lt āma, āms 'ein Ohm, ein Flüssigkeitsmaß' < kasks âm(e) ME: I: 238
Sugulaskeeled: sm aami [Agr] 'vanha neste- (155 l.) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß' < mr aam 'vanha vetomitta' [‹ kasks ame] SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524; Koell 1535; EKVTS 1997: 60, 99 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'
Saksa allikadA: EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Läti keel: lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'sõge, rumal; narr', sks albern 'sõge, hull; naeruväärne'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136? Albi Peter; Halbi Peter; Hornung 1693: 28 Halp : Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; Vestring 1720-1730: 32 Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; Helle 1732: 91 halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; Hupel 1780: 152 halp, -i (auch: alp) r. 'närrisch'; Lunin 1853: 13 alp, -i 'глупый, дурацкiй'
Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V EMS I: 293-294
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p : hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm'
Saksa allikadA: EWD 2005 albern 'kindisch, töricht, unseriös'
Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee [deskr] EEW 1982: 62; < vrd asks alf 'alp naisisik' Raun 1982: 4; < ee [deskr], vrd sks albern 'alp, lapsik, narr' EES 2012: 49
Läti keel: lt alveris 'ein Ausgelassener, Alberner' < kasks alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' ME: I: 69; Sehwers 1953
Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks 'alp, narr / āksts'; ǭlpatõ 'alpida, narrida / ākstīties' LELS 2012: 217

altar, altari 'usutalituste laud kirikus; ohverduskoht' < kasks altar 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 74 altari peel; Müller 1600-1606: 40 Altarÿ : Altare : Altarist; Rossihnius 1632: 45 Se Sacrament sest Altarist; Stahl HHb I 1632: 6 se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; Gutslaff 1647-1657: 48 ütte Altarit; Göseken 1660: 87 Altar/ i 'Altar'; Helle 1732: 321 Altar 'der Altar'; Hupel 1780: 142 altar, -i r. d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; Lunin 1853: 13 altar, -i r. d. 'Aлтарь'
Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä EMS I: 299
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar : altari 'Altar'; altre : altre; altri : altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar
Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar'
Saksa allikadA: EWD 2005 Altar 'Opferstätte, Opfertisch'
Käsitlused: < kasks altar, alter Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43; < sks Altar ~ kasks altar, alter EEW 1982: 65; < kasks altar 'Altar' Raun 1982: 4; < sks Altar SKES: 16-17; SSA 1: 71; < asks altar 'altar' EKS 2019
Läti keel: lt al̃tãris [1585 taes Altaers] 'Altar' < kasks altar Sehwers 1953: 2; altāris 'altar' LELS 2012: 29
Sugulaskeeled: sm alttari [Agr altari] 'alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar' < mr altari, altáre SSA 1: 71; is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь SSA 1: 71; lv ālt̆tar < sks Altar SKES: 16-17; lv āltar < lt alters 'alttari' SSA 1: 71; lvS altar SLW 2009: 44; lv å̄lt̆tar, ālt̆tar 'Altar' Kettunen 1938: 18, 20; lv āltar 'altar / altāris' LELS 2012: 29; vdj jolttari 'altar / алтарь' VKS: 319

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 40-41 Am̃eti : Ammeti : Am̃etist; Müller 1600/2007: 80 Kuÿ tæma oma Am̃eti siße astis 18.12.1600; Rossihnius 1632: 45 Se Inimene ei the sedda .. essi, enge Ammeti perrast; Stahl 1637: 36 Ammet : ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma 'Vom Ampt verstossen'; Gutslaff 1648: 206 Ammit 'Ampt'; Gutslaff 1647-1657: 171 panni .. kelri ammite pähle; Göseken 1660: 87 Ammet/ i 'Ambt'; Helle 1732: 86 ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; Helle 1732: 356 Temmal on hea küne-ammet 'er lä∫t die Finger gerne kleben'; Hupel 1766: 118 öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; Hupel 1780: 142 ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; Lunin 1853: 13 ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L EMS I: 321-323; am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut EMS I: 315
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33, 34, 39 amet : ameti (SW, S) '= ammet'; ammet : ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; annep : annepi (W) '= ammet'; ÕS 1980: 41 amet
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung'
Saksa allikadA: EWD 2005 Amt 'Dienststelle, Aufgabe, Verpflichtung'
Käsitlused: < kasks ammet Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; EEW 1982: 69; Raag 1987: 324; < kasks am(me)t Raun 1982: 4; < asks am(m)at, ammet, anep 'käsitöö; tsunft; amet' EES 2012; EKS 2019
Läti keel: lt amats [1585 ammate] 'Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe' < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' Sehwers 1918: 70, 141; amats 'das Amt, der Beruf, das Handwerk' < kasks ammet ME: I: 70
Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe' < kasks ambacht, ambecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' Bentlin 2008: 61; sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino' < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti 'ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula' < sm SSA 1: 73; vdj ammatti, ammõtti, ammatši 'ammatti, työ' < sm ammatti SKES: 17; SSA 1: 73; lv amàt̀ handwerk, amt Kettunen 1938: 9; lv amāt 'käsityö, toimi' < lt amats [‹ kasks] SSA 1: 73; lv amāt 'amet, käsitöö / amats, profesija' LELS 2012: 29; vdj ammatti, ammõtti 'amet, tööala; ametikoht / профессия, ремесло, род занятий; должность' VKS: 129

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 44 Apostel : Apostlit : Apostelix : Apostlill : Postlilt; Müller 1600/2007: 102 sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 49 omma Apohstlide söamet lebbi om̃a pöha Waimo ollet leutnut; Stahl HHb II 1637: 87 Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; Gutslaff 1647-1657: 281 neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; Göseken 1660: 87, 250 Postel/ i 'Apostel'; postel 'Junger Schüler'; Hupel 1780: 142 apost|el, -li r. d. 'der Apostel'; Lunin 1853: 14 apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel ~ aabostel eP; `apoo·stel ~ `apoo·stli eL EKI MK; `poostel : `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬śtli); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel : āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' '= tohoh nurjatu!'; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote'
Saksa allikadA: EWD 2005 Apostel 'Sendbote, Verkünder einer Lehre'
Käsitlused: < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5; < sks Apostel ~ kasks apostel EEW 1982: 84; < sks Apostel SSA 1: 79; EKS 2019
Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] 'Apostel' < kasks apostel Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54
Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] 'Apostel' < mr ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол SSA 1: 79; lvS apustil, -d 'Apostel' SLW 2009: 47; lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ 'apostel' Kettunen 1938: 12, 19; lv apostõl 'apostel / apustulis' LELS 2012: 32; vdj apostola, apostoli 'apostel / апостол' VKS: 136

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 102 Reÿede artzte ['haavaarstide']; Müller 1600-1606: 47 Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; syß pañeb se Arzt; Rossihnius 1632: 52 peab se Arsti kette langema; Stahl 1637: 37 Arst : arstist 'Arst'; Stahl HHb II 1637: 183 üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; Gutslaff 1648: 198 Temma tulleb .. Arstilt; Göseken 1660: 283 Arst, -i 'Arzt'; Göseken 1660: 123, 476 Arst, -i 'Barbier'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; Vestring 1720-1730: 21 arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; Helle 1732: 87, 321 arst 'der Arzt'; Hupel 1780: 143 arst, -i r. d. 'der Arzt'; Lunin 1853: 15 arst, -i r. d. 'лѣкарь'
Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R EMS I: 444
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕst : aŕsti 'Arzt'; aŕstinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt'; EWD 2005 Arzt 'Fachmann auf dem Gebiet der Medizin, der Kranke heilt'
Käsitlused: < kasks arste Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; < asks arste 'arst' EES 2012: 53; EKS 2019
Läti keel: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] 'Arzt' < kasks arste Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; lt ārste, ārsts 'der Arzt' < kasks arste ME: I: 244
Sugulaskeeled: lv ar̄´št arzt Kettunen 1938: 14; lv aŗšt 'arst / ārsts' LELS 2012: 35
Vt arstima

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < asks esel 'id.', sks Esel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 138 moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601); Stahl HHb II 1637: 8 ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; Gutslaff 1647-1657: 180 ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; Göseken 1660: 88 Esel, -i 'Esel'; Göseken 1660: 180 Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; Vestring 1720-1730: 24 Eesel 'der Esel'; Hupel 1780: 147, 148 emma esel r. d. 'Eselin'; esel r. d. 'der Esel'; Lunin 1853: 20 esel : eesli r. d. 'оселъ'
Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R EMS I: 579
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel : ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel
Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
Käsitlused: < kasks esel, essel 'Esel' Liin 1964: 63; < sks Esel ~ kasks esel EEW 1982: 160; < kasks esel Raun 1982: 7; < asks esel, essel ~ sks Esel EES 2012: 57; < asks esel, sks Esel EKS 2019
Läti keel: lt ẽzelis [1587 E∫els] 'Esel' < kasks esel Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34; lt ẽzelis, ezelis 'der Esel' < kasks esel ME: I: 578
Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] 'Equus asinus / Esel' < mr asni, asne SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 22; lv ēzil´, ēzə̑l´ 'esel' < kasks esel Kettunen 1938: 49; lv ēzõl 'eesel / ēzelis' LELS 2012: 60; vdj ehsels 'eesel' (Kreevini murdes) VKS: 194

evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium 'id.', lad euangelium 'id.'

Esmamaining: Ametivanne 1535
Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61 Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; Müller 1600/2007: 64 neet Euangeliumit (18.12.1600); Rossihnius 1632: 73 lebbi se Evangelium heickanut; Piibel 1739 Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; Hupel 1766: 34 Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; Hupel 1780: 149 ewangelium, -i r. d. 'Evangelium'; Lunin 1853: 21 ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'Uue Testamendi osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu EMS I: 842-843
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)'
Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
Käsitlused: < kasks ewangelium Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39; < sks Ewangelium EEW 1982: 219
Läti keel: lt evaņģēlijs 'evangeelium' ELS 2015: 124
Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] 'Evangelium' < mr euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' SSA 1: 110; lv evangēlium 'evangeelium / evaņģēlijs' LELS 2012: 60; vdj evankeljumi, jevangeli(a) 'evangeelium / евангелие' VKS: 222, 317

haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1559 Hamer, Hans (ein undutsche); Müller 1600/2007: 710 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz (05.09.1606); Stahl LS I 1641: 213 üx Hamer 'ein Ham̃er'; Göseken 1660: 89 Hammer/ i 'Hammer'; Göseken 1660: 226 Wassar 'Ham̃er'; Piibel 1739 ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; Hupel 1780: 152 hamer r. 'der Hammer'; Hupel 1818: 39 hamer : haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; Lunin 1853: 24 hamer : haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa-, `(v)ua-); `aamer M; `aamri : `aamri T EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber : hāmbri '= hāmer'; hāmer : hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Pl. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
Käsitlused: < kasks hamer Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; < sks Hammer EEW 1982: 240; SSA 1: 136; < asks hamer 'haamer' EES 2012: 64; EKS 2019
Läti keel: lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] 'Hammer' < kasks hamer Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6; āmurs, āmars 'Hammer' < kasks hamer ME: I: 238-239
Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari [1643 '(väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik' < mr hamar, hamare SKES: 53; lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer SSA 1: 136; lvS āmer SLW 2009: 40; lv ō̬mə̑r 'hammer' < sks Kettunen 1938: 267

hunt, hundi 'koerasarnane kiskja, susi (Canis lupus)' < kasks hunt 'koer'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Piotr Hund; Tallinna Linnaarhiiv 1625 Hund, Hanß (karmann); Stahl 1637: 131 Hunt : huntist 'Wolff'; Stahl HHb IV 1638: 221 Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nende huntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; Göseken 1660: 474 Hunt hullub 'wolff heulet'; Helle 1732: 96 hunt 'der Wolff'; Helle 1732: 182 sussi 'der Wolf'; Hupel 1780: 158, 298 hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; Hupel 1818: 48 hunt : hundi r. 'der Wolf'; Lunin 1853: 31 hunt : hundi r. d. 'волкъ'
Murded: uńt eP M T; unt R(`unti); unt Hi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 huńt : huńdi 'Wolf'; ÕS 1980: 168 hunt
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
Käsitlused: < kasks hunt 'koer' Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raun 1982: 14; Raag 1987: 325; < sks Hund ~ kasks EEW 1982: 407; < asks hunt 'koer' EES 2012: 81; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm huntti [1874] '(murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump' < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee SSA 1: 185; lv uńt 'wolf' Kettunen 1938: 453

† ilis, ilise 'vaestemaja' < kasks hillich 'püha'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94 meye spittale ninck hillisse sisse
Murded: ilissemaja 'vaestemaja' Kod EMS I: 929
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1571 ilis : ilize (d), ilize-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1869: 627 waeste-maja 'Armenhaus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 hillig 'heilig' '(oft Bezeichnung des Hospitals)'
Käsitlused: < kasks dat hilliche hus Ariste 1940a: 112; < kasks EEW 1982: 500

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 68 sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; Müller 1600/2007: 72 mitte v̈chex Englix (18.12.1600); Rossihnius 1632: 102 sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; Stahl 1637: 52 Engel : Englist 'Engel'; Gutslaff 1648: 212 Engel 'Engel'; Göseken 1660: 173 Jngel 'engel'; Engli koggodus 'engelschaar'; Virginius 1687-1690 Nink Jssand üttel selle Engelille; Helle 1732: 99, 322 ingel 'der Engel'; Hupel 1780: 162 ingel : ingli r. 'Engel'; Hupel 1818: 33 engel, -gli d. 'Engel'; Lunin 1853: 19, 37 engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L; `eńgel M TLä; `eńgli T V EMS I: 1010
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 111, 137 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; iṅṅel : iṅgli 'Engel'; ÕS 1980: 187 ingel
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger'
Käsitlused: < kasks engel Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raun 1982: 18; Raag 1987: 323; < sks Engel, vrd kasks EEW 1982: 511; < asks engel 'ingel' EES 2012: 92; EKS 2019
Läti keel: lt eņ̃ģelis [1585 touws ∫chweetez Engels] 'Engel' < kasks engel Sehwers 1918: 79, 147; eņģelis 'Engel' < kasks engel Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] 'Engel' < mr ängil, engil SSA 1: 105; lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil 'Engel' SLW 2009: 56; lv eŋ̄gə̑lZ 'engel' Kettunen 1938: 46; lv engõl 'ingel / eņģelis' LELS 2012: 59; vdj aŋgeli, eŋkeli 'ingel / ангел' VKS: 130, 211

jaht, jahi 'küttimine, jahipidamine; jahilkäik' < kasks jacht 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 109 teye wihastate se porto jachti; Stahl 1637: 74 portojacht : portojachtust 'Hurerey'; Göseken 1660: 89, 245 Hoorajacht 'Hurerey'; portojacht 'Hurerey'; Vestring 1720-1730: 44 Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; Helle 1732: 97 jaht 'der Lärm, Unruh'; Hupel 1780: 159 jaht : jahhi r. d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; Arvelius 1787: 17 läks jahhi peäle; Lunin 1853: 33 jaht : jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
Murded: jaht : `jahti 'küttimine' R; jaht eP eL EMS II: 26
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht : jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; EÕS 1925: 132 jaht 'küttimine'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
Käsitlused: < kasks jacht Ariste 1963: 90; Raun 1982: 19; SSA 1: 233; < kasks jacht ~ sks Jagd EEW 1982: 533; < asks jacht 'jaht, tagaajamine' EES 2012: 96
Läti keel: lt jakts 'Jagd; Spaß, Scherz, Possen' < asks jagd 'Jagd; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' Sehwers 1953: 43
Sugulaskeeled: sm jahti [1593] 'pyynti, metsästys / Jagd' < mr iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' [‹ kasks jacht]; krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts SSA 1: 233; sm jahti 'Jagd' < asks jacht ~ rts jakt Bentlin 2008: 117; lv jak̄t´ 'jagd (auch lärm)' < kasks jacht Kettunen 1938: 84; lv jakt 'jaht / medības' LELS 2012: 82
Vt jahtima

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 122 Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; Rossihnius 1632: 130 temma om se kambre sissen; Stahl 1637: 63 kamber : kambrist 'Gemach'; Gutslaff 1647-1657: 188 temma .. letz Kambrihe; Göseken 1660: 90 Kamber 'Kammer'; Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 106 kamber 'die Kammer'; Hupel 1780: 171 kamber, -bri r. d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; Hupel 1818: 69 kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; Lunin 1853: 47 kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber '(rehielamu) eluruum; ait' R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõŕ V; `kambrõ V EMS II: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber : kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer : kambri, kambre '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < asks kamer, kamber Ariste 1963: 91; < kasks kamer, asks cammer Liin 1964: 52, 61; < kasks kamer EEW 1982: 679; SSA 1: 294; < bsks Kammer Raun 1982: 29; < asks kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba' EES 2012; EKS 2019: 125
Läti keel: lt kam̃baris [1587 Kammer] 'Kammer' < kasks kamer Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45; kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris 'Kammer; das Zimmer, die Stube' < kasks kammer (neben kāmer) Jordan 1995: 65
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] 'vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer' < mr kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄maŕ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm SSA 1: 294; SKES: 153; lvS kamer, kamär, kämär 'Kammer' SLW 2009: 77; lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r 'kammer' < kasks kamer Kettunen 1938: 149; lv kǭmaŗ 'kamber / kambaris' LELS 2012: 132; vdj kammari, kammõri 'kamber, tuba / комната, горница' VKS: 376; is kammari 'kamber' Laanest 1997: 60

kant, kandi 'serv, äär' < kasks kant(e) 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 kanti Jaen; Gutslaff 1648-1656 peat Sinna nelli sarwat teggema temma nelli kantide pähle; Göseken 1660: 164 Kant 'Ecke (am Stein)'; Hupel 1780: 173 kant, -i r. d. 'die Seite, liefl. Kante'; Lithander 1781: 501 pissikessed kolmekantilissed öhhukesseks rullitud tükkid; Lunin 1853: 49 kant, -i r. d. 'бокъ, сторона, край, кайма'
Murded: kańt : kandi (-ń-) 'äär, serv' eP eL; kant : kandi Hi; kant : `kandi R EMS II: 691
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańt : kańdi 'Kante'; ÕS 1980: 234 kant
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kant, kante 'Kante, Ecke, Rand, Seite'
Käsitlused: < kasks kant(e) Liin 1964: 65; Raun 1982: 30; < sks Kante EEW 1982: 695; < asks kant(e) 'nurk, äär, serv' EES 2012: 128; EKS 2019
Läti keel: lt kañte 'Kante' < kasks kante Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 46; kante, kants 'die Kante, der Rand' < sks ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kantti [1786] 'syrjä, särmä, laita, reuna / Kante, Rand, Seite' < rts kant [‹ kasks kante]; krj kantti < sm SSA 1: 303; lvS kańt 'Ecke' SLW 2009: 78; lv kan̄´`t 'kante, rand; richtung; gegend' < kasks kant, kante Kettunen 1938: 105; kaņţ 'kant, serv / mala, kante' LELS 2012: 105
Vt kantima

keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; Rossihnius 1632: 140 Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; Stahl 1637: 77 Kei∫er : kei∫ri∫t 'Keiser'; Gutslaff 1648: 221 Keiser 'Keiser'; Gutslaff 1647-1657: 269 selle kaiserille; selle kaisarille; Göseken 1660: 90 Keijser, -i 'Käyser'; Piibel 1739 Paulus otsib kohhut Keisri jurest; Hupel 1780: 177 keiser, -sri r. d. 'der Keiser'; Hupel 1818: 78 keiser : keisri r. d. 'Keiser'; keisri : keisri d. 'Keiser'; Lunin 1853: 55 keiser : keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
Murded: `keiser : `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser : `keisre Pä VlPõ M EMS II: 961; `keisri T V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer : keiźri; keiźri : keiźri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser Raag 1987: 338; < asks keiser 'keiser' EES 2012: 142; EKS 2019
Läti keel: lt ķeĩzers, ķeizars [1586 tam Key∫eram] 'Kaiser' < kasks keiser Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63; ķeizars 'der Kaiser' ME: II: 360
Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] 'Kaiser' < rts kejsare [‹ kasks keiser]; krj keisari < sm SKES: 178; SSA 1: 338; lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar 'Kaiser' SLW 2009: 96; lv kēzar 'kaiser' Kettunen 1938: 118; kēzar 'keiser / ķeizars' LELS 2012: 115

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck 'id.' [Alamsaksa laensõna jekk ~ kekk on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa geck toel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Inimeste keckide Sædtuße wasta; Rossihnius 1632: 111 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; Stahl 1637: 94 Geck 'Narr'; Gutslaff 1648-1656 Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema; Göseken 1660: 89, 398 Keck, Jeck 'Geck'; Jeck 'Stocknarr morio'; Göseken 1660: 306 keckima 'Närren (einen Mensch)'
Murded: kekk (kek´k) : keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut EMS II: 964
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk : keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; EÕS 1925: 200 kekjas, kekk '(schmuck)'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
Käsitlused: < kasks geck Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; < kasks geck, sks geck EEW 1982: 765; < kasks Geck 'Narr' Raun 1982: 35; < asks geck 'rumal, totter; narr, tola' EES 2012: 142
Läti keel: lt ģeķis [1587 Jeckis] 'Geck' < kasks geck Sehwers 1918: 80, 147; lt jeķis [1587 Jeckis] 'Geck, Tor, Narr' Sehwers 1953: 43; ģeķis 'Geck, Tor, Narr; Spötter' < kasks gek Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìᴅ 'narr' < kasks geck Kettunen 1938: 56

kelder, keldri 'maasse ehitatud säilitusruum' < kasks keller, kelder 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 Kelry Naen; Müller 1600/2007: 612 Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); Stahl 1637: 77 Keller : kelrist 'Keller'; Gutslaff 1648: 221; 78 Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; Göseken 1660: 254 keller 'keller'; Helle 1732: 322 keller 'der Keller'; Piibel 1739 sa ollid ta keldri üllewataja; Hupel 1780: 177 kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; Arvelius 1790: 15 aidad ja keldrid; Hupel 1818: 79 kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller : keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; Lunin 1853: 55 kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller : keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
Murded: `kelder : `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder : `keldre KPõ Plt; `keller : `keldri RId; keller : `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V EMS II: 971
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder : kel´dri, keldre 'Keller'; keller : kel´dri, keldre '= kelder'; ÕS 1980: 254 kelder
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
Käsitlused: < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' Ariste 1963: 92; < kasks keller Liin 1964: 52; SSA 1: 340; < kasks kelder ~ sks Keller EEW 1982: 766; < kasks kelder Raun 1982: 35; < asks keller 'kelder (vanglana)' EES 2012: 142; EKS 2019
Läti keel: lt ķelderis 'Keller' < asks kelder 'Keller' Sehwers 1953: 63
Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] 'Keller' < mr källare SSA 1: 340; lvS keldar (1846) 'Keller' SLW 2009: 81; lv kēldar 'keller' (nur in einem volkslied) Kettunen 1938: 117; lv kēldar 'kelder / pagrabs' LELS 2012: 112; vdj kellõri 'kelder, panipaik / погреб, кладовая' VKS: 423

kink, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Kyncke, Andres; Gutslaff 1648-1656 Ja wöib kinckis anda; Virginius 1687-1690 nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; Vestring 1720-1730: 79 Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; Helle 1732: 113 kinkitus 'das Geschenke'
Murded: kink : kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink : `kingi R; kińk : kińgi Lei EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink
Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
Käsitlused: < kasks kenk EEW 1982: 834; < kasks schenke Raag 1987: 324; < asks schenke 'kinkimine, (tervitus)kink, and' EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis 'Geschenk; Schenke (als Hofbeamter)' < kasks schenke Sehwers 1953: 133; šķiņķis 'das Geschenk' < germ ME: IV: 42
Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ 'geschenk' < kasks schenke Kettunen 1938: 396; lv škink 'kingitus / dāvana' LELS 2012: 312
Vt kinkima

kool, kooli 'õppeasutus' < kasks schole 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Kolie Mikk; Müller 1600-1606: 149 Schoel : Schole : Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; Rossihnius 1632: 153 mönne sahte teye peßma teye kohli sissen; Stahl HHb II 1637: 18 kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; Gutslaff 1648: 236 Kôli 'Schule'; Göseken 1660: 94, 369 Kooli 'Schuel'; Kohli 'schule'; Helle 1732: 119 kool 'die Schule'; Helle 1732: 308 suur kool 'die Trivial-Schule'; Hupel 1766: 117 se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; Hupel 1780: 189 kool, -i r. d. 'Schule'; Lunin 1853: 69 kool, -i r. d. 'школа, училище'
Murded: kool : kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel : kooli Sa Muh Lä; ku̬u̬l : kooli VlPõ eL; `kuol(i) R EMS III: 593
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōl´ : kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
Käsitlused: < kasks schole 'Schule' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; < asks schole 'kool' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt skuõla [1587 tho Skole] 'Schule' < kasks schōle 'Schule' Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108; skuola, škuola 'Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst' < kasks schôle 'Schule' Jordan 1995: 88
Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] 'Schule' < rts skola [= kasks schole] SSA 1: 414; lv skùo̯l 'Schule' < kasks schole Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328; skùo̯lə̑ 'schulen' < sks Kettunen 1938: 373; lv skūol 'kool / skola'; lv skūolõ, skūoltõ 'koolitada / skolot' LELS 2012: 296; is koulu 'kool' Laanest 1997: 81

korv, korvi 'punutud pealt lahtine nõu' < kasks korf 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1538 Korue, Mattis; Rossihnius 1632: 156 minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja; Stahl 1637: 80 korw : korwi∫t 'Korb'; Gutslaff 1647-1657: 171 korwi sissen; Göseken 1660: 90, 263 Korw/ i 'Korb'; Göseken 1660: 148, 455, 129 Leiba korwi 'brodkorb'; Wanckri korw 'Wagen Korb'; suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; Vestring 1720-1730: 93 Korw 'der Korb'; Hupel 1780: 190 korw, -i r. d. 'der Korb'; Lithander 1781: 550 et se kui üks korw seäl ülle seisab; Hupel 1818: 99 korw, -i r. d. 'Korb'; Lunin 1853: 71 korw, -i r. d. 'корзина'
Murded: koŕv : korvi (-ŕ-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv : korvi Muh Hi Aud Saa; korv : `korvi R; koŕb : korbi (-ŕ-) L; kori : korvi Jäm Mus Hää Saa Hls EMS III: 727
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 koŕw : koŕwi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
Käsitlused: < kasks korf 'korv' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; Raun 1982: 49; SSA 1: 402; < kasks korb 'Korb' EEW 1982: 962; < asks korf 'korv' EES 2012: 179; EKS 2019
Läti keel: lt kur̃vis [1587 kurwes] 'Korb' < kasks korf Sehwers 1918: 29, 80, 152; kur̃vis 'der Korb; der Korb auf dem Schlitten; ein Netz' < kasks korf ME: II: 326
Sugulaskeeled: sm kori [Agr] 'koppa, vasu, vakka; korireki, korja / Korb; Schlittenkasten' < mr korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm SSA 1: 402; lvS kurb 'Korb' SLW 2009: 91; lv kur̄v 'korb' < kasks korf Kettunen 1938: 168; lv kurv 'peenem korv / kurvis, grozs' LELS 2012: 154

krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Hans Kranc '(Ahjas)'; Rossihnius 1632: 157 et nemmat ütte krantzi .. sahwat meije enge ütte ilma|erra|nerwetamatta; Stahl 1637: 81 krantz : krantzist 'Krantz'; Gutslaff 1648: 223 Wannick /o 'Kranz'; Göseken 1660: 265 Ranzi 'Krantz'; Ranzi pail 'Krantz-Band'; Piibel 1739 teggi temmale kaks kuld-röngast ta krantsi alla; Hupel 1780: 190 krants r. d. 'der Kranz; Hund (Scheltw.)'; Lithander 1781: 554 punnu neid kaks ja kaks krantsi wisi kokko; Lunin 1853: 72 krants, -i r. d. 'вѣнокъ'
Murded: krants : `krantsi 'pärg; vanik' R; krants : krantsi Hi; krańts, krań(t)si K I T V; rańts, ran(t)si Sa Muh; rańts, rań(t)si L KJn Kõp M Urv(-ńd-) EMS III: 807-809
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krańts : krańtsi 'Kranz'; EÕS 1925: 275 krants 'pärg'; ÕS 1980: 307 † krants 'pärg'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kranz 'Kranz'; MND HW II: 1 krans (kranz, krantz) 'Kranz, Blumen- oder Blattkranz'
Käsitlused: < kasks kranz Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 51; < sks Krantz ~ kasks krans EEW 1982: 979; < asks kranz 'pärg, krants' EES 2012: 181; EKS 2019
Läti keel: lt † krañcis [1638 Krantzis] 'Kranz oder Streifen' < kasks kranz Sehwers 1918: 90, 151; lt krancis 'Kranz; Bauschicht, eine Schicht Balken im Quadrat' < sks Kranz 'Balkenkranz, Balkenschicht' ME: II: 259; Sehwers 1953: 57
Sugulaskeeled: sm kranssi, ranssi [1622 krantzi] 'seppele, kiehkura, rengas, takan reunus / Kranz, Ring, Kaminsims' < rts krans, mr krantz 'seppele, kehä, kiehkura, reunus' [‹ kasks kranz] SKES: 228; SSA 1: 417; lv kran̄ts 'rand; kranz' Kettunen 1938: 153; lv kraņtš 'krants / krancis'; kǭŗa kraņtš 'karjakrants / ganu krancis' LELS 2012: 139

kroon, krooni '(valitseja) peaehe' < kasks krône 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 154 Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; Rossihnius 1632: 158 temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; Stahl 1637: 81 krohn : krohni∫t 'Krone'; Gutslaff 1648: 223 Krôni 'Krone'; Göseken 1660: 154 Rooni 'Chron corona'; Helle 1732: 322 kroon 'die Crone'; Piibel 1739 ja panni kroni ta pähhä; Hupel 1780: 191 kroon r. d. 'die Krone'; Hupel 1818: 101 kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; Lunin 1853: 72 kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
Murded: kroon (-ń) : krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (-ń) : krooni Hel T V; kruon : `kruoni R; roon (-ń) : rooni Sa Muh L; ru̬u̬ń : rooni Saa KJn M EMS III: 867
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōń : krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōń : krōni (rōń) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
Käsitlused: < kasks krone Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45; Raun 1982: 52; < kasks krône ~ sks Krone EEW 1982: 996; SSA 1: 422; < kasks krone, rts krona Raag 1987: 336, 341; < asks krōne 'kroon' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt kruõnis [1587 kronis] 'Krone, Kranz' < kasks krōne Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruona 'Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen' < kasks krōne 'Tonsur' Sehwers 1953: 59; kruonis 'die Krone, der Kranz; die Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes' < kasks krone ME: II: 294-295
Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu] 'hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone' < rts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' [‹ kasks krōne, krūne]; krj kruunu '(vihki)kruunu, valtio' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯n(ə̑) 'krone; staatlich' < kasks krone Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroon / kronis' LELS 2012: 141
Vt kroonima

kruus, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'id.', bsks Gruus 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Crus, Michell; Gutslaff 1648-1656 teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus; Göseken 1660: 89 grues / Rües 'Gries'; Helle 1732: 162 prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; Hupel 1780: 191, 261 kruus, -i r. d. 'Gruus, Kieß'; krusane r. d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; Arvelius 1790: 189 sawwe ja penikest krusi; Hupel 1818: 101 kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; Lunin 1853: 73 kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
Murded: kruus : kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg Saareste II: 580; kruus : `kruusi R; ruus : ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus : kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus : `kruusa RId; ruus : ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz : krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz : rūza; rūź : rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz : rūza; rūź : rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes. von Steinen'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'; Hupel 1795: 83 Grus (nach der Aussprache lieber Gruus) 'Grand, Kies, Graus'
Käsitlused: < bsks Grus Ariste 1963: 248; < kasks grûs Liin 1964: 62; EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt grũzis, gruzis [1644 grus] 'Abfälle, Schutt, Graus' < kasks grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37

kruus, kruusi 'kruss' < asks krûs 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 kahare 'krauß'; Lithander 1781: 502, 534 agga siis peab pissikessed krusitud Wormid ollema
Murded: kruus : kruusu 'keerd; kähar' Tõs; kruuś : kruusi Kan Krl Vas(-a) EMS III: 888
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūź : krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūź-pea 'Lockenkopf'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krûs 'kraus, wirr, verschlungen'; krusen 'kraus machen, kräuseln'; Schiller-Lübben kruse 'Krause'; MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt'
Käsitlused: < kasks krûs EEW 1982: 1001
Läti keel: lt krũze [1587 Kru∫es] 'Krause' < kasks krūs; † krũzs 'kraus' < kasks krūs Sehwers 1918: 71, 80, 151; krũze, krũsa 'die Krause' < kasks kruse 'Krause' ME: II: 294; krũzêt < asks krusen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60; krūze 'Krause' < kasks krûse 'Falte' Jordan 1995: 70
Sugulaskeeled: sm kroosi, kroossi, roos(s)i, krossi 'rintaneula, -solki; kaulus, kaularöyhelö / Anstecknadel, Brosche; Kragen, Halskragen' < rts krås 'röyhelö, poimukaulus' [‹ sks Krause] SSA 1: 420; sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu 'koriste; koristelu' < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] 'kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422; lv krūzlimi 'kraus' Kettunen 1938: 158
Vrd krous, kruss

kunst, kunsti 'loov inimtegevus; oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94, 158 ohma kÿtusse kunste; Se on nuit se eike Kunst; Stahl 1637: 82 Kun∫t : kun∫ti∫t 'Kun∫t'; Stahl HHb II 1637: 112 Jssand .. hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR .. bhüt mich für falschen Tücken'; Göseken 1660: 91, 333, 111 Kunst/ i 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida 'Rede-Kunst'; Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; Vestring 1720-1730: 101 Kunst, -sti 'Die Kunst; Die Zauberey'; Helle 1732: 124 kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; Hupel 1766: 131 Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; Hupel 1780: 195 kuns, -i; kunst, i r. d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; Lunin 1853: 77 kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
Murded: kunst : kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst : `kunsti Kuu VNg; kuńst : kuństi Noa Iis Võn V; kuńts : kun(t)si (-ń-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts : kuntsi Hi Mih KJn; kunts : `kuntsi RId; konst : konsti San EMS IV: 38-40
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kuńs : kuńsi 'Kunst; Hexerei'; aptēki-kuńs 'Chemie'; kuńst, kuńts '= kuńs'; Wiedemann 1893: 411 kuńs(t), kuńsi 'Kunst; Hexerei'; kōlitamize-kuńs 'Pädagogik'; ÕS 1980: 319 kunst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
Käsitlused: < kasks kunst Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; Raun 1982: 56; < sks ~ kasks konst, kunst EEW 1982: 1049; < asks kunst 'oskus, teadmised' EES 2012: 192; EKS 2019
Läti keel: lt skuñste 'Kunst, Geschicklichkeit' < kasks kunst Sehwers 1918: 46, 158; lt skuñste 'die Kunst' ME: III: 905; lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] 'Geschicklichkeit' < kasks kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' Sehwers 1918: 80
Sugulaskeeled: sm konsti [Agr] 'temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand' < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' [‹ kasks konst, kunst]; is konsti 'keino, tapa, temppu'; krj konsti 'keino, niksi, konsti; metku, temppu' < sm SSA 1: 397; lv kun̄´št, skun̄´št 'kunst' Kettunen 1938: 162, 373; lv kuņšt 'kunst / māksla' LELS 2012: 146; vdj konsti 'temp, vigur; mustkunst, nõidus / шутка; фокус; колдовство' VKS: 463

kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189 Kuuesepp Tito; Müller 1600-1606: 162 hallÿ kuwe kaas; Stahl 1637: 101 Kuhb 'Rock'; Stahl HHb III 1638: 190 Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel wm̃ dich'; Gutslaff 1648: 226 Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; Göseken 1660: 288, 277 Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock tunica'; Hornung 1693: 41 Kuub : Kue : Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; Vestring 1720-1730: 102 Kuub : kue 'Der Rock'; Helle 1732: 125 kuub 'der Rock'; Hupel 1780: 197 kuub : kue r. 'der Rock'; Arvelius 1787: 118 serkid ja kued
Murded: kuub : kuue 'üleriie' eP; kuub : `kuue R; kuub : kuvve I sporM sporV; kuup : kuuba Har EMS IV: 138, 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb : kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub
Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' EEW 1982: 1070; < sks, vrd küsks schūbe Raun 1982: 57; < vrd küsks schūbe EES 2012: 197
Sugulaskeeled: lv kūbə̑ 'breiter rock der braut mit zwei reihen bänder als garnitur' < kasks Kettunen 1938: 169

köök, köögi 'söögivalmistamise ruum' < kasks kȫke 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 140 Janus koeke; Gutslaff 1648: 223 Köki 'Küche'; Göseken 1660: 91, 268 Köeck/ i 'Küche'; Vestring 1720-1730: 85 Köök, -gi 'Die Küche'; Helle 1732: 116, 322 köök 'die Küche'; Hupel 1780: 185 köök : kögi r. d. 'die Küche'; Arvelius 1790: 147 toa körwas olli temmal köök; Lunin 1853: 64, 69 köök : kögi r. d. 'кухня'; köök, -e d. 'крестьянская кцхня'
Murded: köök : köögi eP(-üö-, -üe-); kü̬ü̬k´ : köögi eL; küök : `küögi R EMS IV: 629
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫk : kȫgi 'Küche'; ÕS 1980: 340 köök
Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke, kokene, koke-hûs 'Küche; alles, was zur Küche gehört = Hoflager'; MND HW II: 1 kȫke (kocke, kogge), kāke, kȫke(ne) 'Küche, Kochhaus, Kochgelegenheit, Feldküche; allg. Versorgung mit Speisen, Verpflegung'
Käsitlused: < kasks kokene, koke Liin 1964: 52; < kasks köke Ariste 1972: 95; < kasks koke EEW 1982: 1162; Raun 1982: 64; < kasks Raag 1987: 324; < asks koke, köke 'köök' EES 2012: 212; < asks koke 'köök' EKS 2019
Läti keel: lt ķẽķis 'Küche' < kasks kȫke 'Küche' Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 64
Sugulaskeeled: sm kyökki, köökki, köykki [1732] 'keittiö / Küche' < rts kök 'keittiö' [‹ kasks koke, kokene]; vdj kȫkki < sm ~ ee SSA 1: 469; SKES: 258; lv kēk̀, kē'k̀ 'küche' < kasks koke Kettunen 1938: 117; lv kēk 'köök / virtuve, ķēķis' LELS 2012: 112; vdj köökki 'laevaköök, kambüüs / кухня, камбуз' VKS: 551

kütt, küti 'jahimees' < asks schütte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 105 Ninda kudt needt pü∫∫i meehet öhe tehhe pehle la∫ckwat 'Wie die Schützen nach eienm Zeichen schießen'; Göseken 1660: 370 Kütti kuub 'schützen-Rock'; kütti 'schütze'; Hornung 1693: 33 Püssi-Mees 'ein Schütze'; Virginius 1687-1690 Nink need Küttid lasksid Müüri pääld sino Sullaste päle; Vestring 1720-1730: 98, 192 Küt, -ti 'Der Schütze'; Püssi mees 'Ein Schütze'; Helle 1732: 123 küt 'der Schütz'; Helle 1732: 163 püssi-mees 'der Schütze'; Hupel 1780: 183, 193 kit r. d. 'Schütze, Jäger'; küt : kütti r. d. 'Jäger, Schütz'; Lunin 1853: 61, 75 kit, -ti r. d. 'стрѣлокъ, егерь'; küt : kütti r. d. 'стрѣлокъ, охотникъ'
Murded: küt´t : küti (-t´-) 'jahimees' Sa Muh L KPõ Plt I eL; kütt : küti Hi; kütt : kütti VNg Lüg; küttä Vai EMS IV: 721
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 478 küt´t´ : küti 'Schütze; Jagd'; ÕS 1980: 344 kütt 'jahimees'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schutte 'Schütze; Geschütz, Schiessgewehr jeder Art; Schutz, Verteidigung'; Schiller-Lübben schutte 'Schütze'; MND HW III schütte 'der Pfeil und Bogen, eine Schußwaffe handhabt, Schießender; mit Schußwaffe ausgerüsteter Wachmann in städtischem Dienst'
Käsitlused: < kasks schutte Ariste 1933a: 11; Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1181; Raun 1982: 66; < kasks schutte 'Schütze', vrd rts skytt, vrts skytte Raag 1987: 338, 341; < rts skytta, skytte SSA 1: 466; < asks schutte 'kütt' EES 2012: 215; EKS 2019
Läti keel: lt šķutas 'Schutzbrett' < asks schutte 'Schütze an Mühlenschleusen' ME: III: 907; Sehwers 1953: 134
Sugulaskeeled: sm kyttä [1637; 1593 skyttäri 'ampuma-ase'] 'metsämies, (sala)metsästäjä, ampuja; vaanija / Jäger, Wilddieb, Schütze; Lauerer, Spitzel'; is küttä 'metsästäjä'; krj küttäkoira 'ajokoira'; vdj šküttä 'metsämies'; ee kütt 'metsämies'; lv küt mīez 'metsämies' < mr skytta, skytte 'ampuja, jousimies' [‹ kasks schutte] SSA 1: 466; SKES: 257; lv küt̄ mìe̯z 'jäger, schütze' < vrd kasks schutte, mr skytte Kettunen 1938: 175; lv kitmīez 'kütt / mednieks' LELS 2012: 125; is küttämês [Porkka 1885] 'kütt' Laanest 1997: 92

küün, küüni '(heinte) panipaik' < kasks schü̂ne 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 kühn : kühni∫t '∫chewr'; Gutslaff 1648-1656 ei olle neihl aita, ei Kühne; Göseken 1660: 355 kühn 'scheune'; (hühde) kühn '(Korn) scheure'; Hupel 1780: 193 küün, -i r. d. 'die Scheune'; Lunin 1853: 75 küün, -i r. d. 'анбаръ, житница'
Murded: küün (küin) : küüni (küini) 'hoidla' eP(küe-, köe-); küün (-üi) : küüni (-üi-) T; küüń : küüni M V; küün : `küüni R EMS IV: 726
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 479 kǖń : kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; ÕS 1980: 344 küün
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schune 'Scheune'; schunen 'in eine Scheune bringen'; Schiller-Lübben schune 'Scheune'; MND HW III schü̂ne (schůne, schuene) 'bäuerliches Wirtschaftsgebäude, Getreidescheune'
Käsitlused: < kasks schune 'Scheune' Ariste 1963: 94; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1182; Raun 1982: 66; < asks schune 'küün' EES 2012: 215; EKS 2019
Läti keel: lt šķũnis [1587] 'Scheune' < kasks schune Sehwers 1918: 33, 81, 162; lt šķũnis 'Scheune' < asks schǖne 'Scheune' Sehwers 1953: 134
Sugulaskeeled: lvS kǖn 'Scheune' SLW 2009: 96; lv kīń, skīń, (alt) škǖń 'scheune' < kasks schune Kettunen 1938: 134, 372; kīņ 'küün, sara / šķunis' LELS 2012: 123

lahter, lahtri 'lihunik' < kasks slachter 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Tonnis Slachter; Gutslaff 1648: 235 Lehaneck 'Schlächter'; Göseken 1660: 94, 294 Lachter/ i 'Schlachter'; lachter 'metzger (Fleischer)'; Hupel 1780: 531 lahter : lahtri 'Schlachter, Fleischer'; Hupel 1818: 114 lahter, -tri r. d. 'Schlachter, Fleischer'; Lunin 1853: 82 lahter, -tri r. d. 'мясникъ'
Murded: `lahter : `lahtri 'lihunik' Sa Rei JMd; `lahter, `lahtar, `lahtur, -i R EMS IV: 838
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 492 *lahter : lahtri 'Schlachter, Metzger'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slachter 'Schlachter'; Schiller-Lübben slachter 'Schlachter' < [Diese jetzt [1878] allein übliche Form begegnet im Mnd. gar nicht oder höchst selten. Es wird dafür knokenhouwer, vleshouwer, küter gebraucht.]; MND HW III slachter 'Schlachter, Fleischer'
Käsitlused: < kasks slachter Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; < kasks slachter ~ sks Schlachter EEW 1982: 1210
Läti keel: lt slakteris [1638] 'Schlachter' < kasks slachter 'Schlachter' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109; slakteris 'Schlächter, Knochenhauer' < kasks slachter 'Schlachter, Fleischer' Jordan 1995: 89
Sugulaskeeled: sm lahtari, laahtari [1609 slachtari] 'teurastaja / Schlachter' < mr slachtare [‹ kasks slachter] SSA 2: 35; krj lahtaŕi < sm lahtari SKES: 269; lvS slakter 'Schlachter; Metzger' SLW 2009: 176; lv slak̆tàr, slak̄tə̑r 'schlächter' < kasks slachter Kettunen 1938: 374; lv slaktār 'lihunik / miesnieks'; šlaktā[r] 'lihunik / miesnieks, slakteris' LELS 2012: 296, 313
Vt lahtima

lamp, lambi 'valgusti' < kasks lampe 'id.', sks Lampe 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 137 Lamp Oloff; Rossihnius 1632: 182 ninck tulli sinna törwa kühnlede lampide, möhkade ninck oade kahn; Gutslaff 1648: 224 Lampe 'Lampe'; Gutslaff 1647-1657: 277 meije lampet Kistwat erra; Göseken 1660: 91 Lampi 'Lampe'; Helle 1732: 128, 322 lamp 'die Lampe'; Hupel 1780: 200 lamp, -i r. 'Lampe'; Hupel 1818: 115 lamp, -i r. d. 'Lampe'; Lunin 1853: 84 lamp, -i r. d. 'лампада'
Murded: lamp : lambi eP; lamp : `lambi R; laḿp : lambi (-ḿ-) eL EMS IV: 899
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 500 lamp : lambi 'Lampe'; ÕS 1980: 353 lamp '(valgustusvahend)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lampe 'Lampe, Leuchte'; MND HW II: 1 lampe 'Lampe, Leuchte, Beleuchtungsgerät mit Öl'
Käsitlused: < kasks lampe Ariste 1963: 95; Liin 1964: 53; Raun 1982: 69; < sks Lampe ~ kasks lampe EEW 1982: 1226; < asks lampe ~ sks Lampe EES 2012: 226; < asks lampe 'lamp' EKS 2019
Läti keel: lt lam̃pa 'Lampe' Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 68; lampa Kettunen 1938: 184; LELS 2012: 159
Sugulaskeeled: sm lamppu [Agr] 'Lampe' < mr lampa [‹ kasks lampe]; is lamppu; krj lamppu < sm SSA 2: 43; krj lamp, lamppa; vps lamp < vn лампа; is lamppi; vdj lamppi < ee; lv lamp < ? ee lamp ~ lt lampa [‹ sks] SSA 2: 42-43; lv lam̄`p 'lampe' Kettunen 1938: 184; lv lamp 'lamp / lampa' LELS 2012: 159; vdj lamppa, lamppi, lamppu 'lamp / лампа' VKS: 574; is lamppu 'lamp' Laanest 1997: 96

lappima, lapin 'paikama; parandama' < kasks lappen 'id.', ee lapp

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; Müller 1600/2007: 536 lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); Göseken 1660: 190 lappima 'flicken (alt Kleid)'; Vestring 1720-1730: 109 lappima 'flicken, ausbessern'; Piibel 1739 wannad lappitud kingad; Hupel 1818: 116 lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; Lunin 1853: 84 lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-ṕ-) Kod V; laṕme M EMS IV: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima : lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
Käsitlused: < kasks lappen Liin 1964: 56; Raun 1982: 70; < kasks, sks lappen EEW 1982: 1233; < asks lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama' EES 2012: 227
Läti keel: lt lāpīt 'lappima, paikama' ELS 2015: 412, 597
Sugulaskeeled: lv lǭipõ 'paigata, lappida / lāpīt' LELS 2012: 172
Vt lapp

lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 192-193 sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿm̃o kaas Iumala Sana tagka nouwdma; Rossihnius 1632: 194 Sis saht sinna omma lusti neggema; Stahl HHb II 1637: 9 ∫üddame lu∫ti .. kahs 'mit Hertzen lust'; Gutslaff 1648: 225 Lusti 'Lust'; Gutslaff 1647-1657: 68 peab minnule weel häh lusti sahma; Göseken 1660: 91 lusti/ i 'Lust'; Göseken 1660: 284 meeleheh oppri pehl 'lust zum Opffer'; Vestring 1720-1730: 126 Lust, -sti 'Die Lust'; Helle 1732: 135, 322 lust 'die Lust'; Hupel 1780: 210 lust, -i r. d. 'die Lust'; Arvelius 1782: 103 lusti pärrast; Hupel 1818: 131 lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; Lunin 1853: 96 lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
Murded: luśt : lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; luśt : luśti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust : `lusti R EMS V: 524
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 luśt : luśti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust
Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
Käsitlused: < kasks lust Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; < kasks lust ~ sks Lust EEW 1982: 1392; < kasks lust(e) Raun 1982: 81; Raag 1987: 324; < asks lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine' EES 2012: 256; EKS 2019
Läti keel: lt luste 'Lust' < kasks lust, luste Sehwers 1918: 153; luste, lusta 'Lust' < kasks lust Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] 'huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig' < mr lust, lyst; is lusti; vdj luśt´si < ee SSA 2: 119; lvS lust 'Lust' SLW 2009: 113; lv luš́̄t 'lust' < kasks lust Kettunen 1938: 209; lv lušt 'rõõm, lust / jautrība, luste'; vdj lusti 'ilus, nägus; ilu; lust rõõm / красивый; красота; веселье, радость' VKS: 646
Vt lustima

mats, matsi 'maamees; harimatu, kommeteta inimene' < asks Matz, Matts 'kohtlane, lihtsameelne inimene'

Esmamaining: Talupoja vanne 1550
Vana kirjakeel: Talupoja vanne 1550; EKVTS 1997: 78 Mynna Matz Seyssa syn; Hornung 1693: 24 Mats 'Nom. propr.'
Murded: mats : `matsi 'maamees; mühakas' R(`matsi Vai); mats : matsi Hi; mat´s : mat´si (-t-) Sa Muh L Ha JJn Rak TaPõ Plt KJn eL EMS V: 987
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 Mats : Matsu; Mat´s : Mat´si 'männl. Name'; Wiedemann 1869: 635 ei sē taha mā-Maŕdiga tegemist teha 'sie will mit einem bäuerlichen Manne nichts zu thun haben'; ÕS 1980: 411 mats
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben Matz 'Koseform für Matthäus; einfältiger, lächerlicher Mensch. (Ein Schimpfname mit allerley Beysätzen: Matz-Pump, Matz-Fisel, Matz-Fotz, Pluder-matz etc.)'; MND HW II: 1 Mas, Matz 'Kurzform für Matthias, Matthäus'; meyster Matz 'Spottwort für den Henker'
Käsitlused: < sks Matthias EEW 1982: 1515; < kasks Matz Raun 1982: 90; < asks Mats 'kohtlane, lihtsameelne inimene' [‹ Matthias] EES 2012: 278; < asks Matts, Matz 'lihtsameelne, loll' EKS 2019
Läti keel: lt macs 'Matz (einfältiger Mensch)' Sehwers 1953: 75

meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'id.'

Esmamaining: Ametivanne 1535
Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61, 125 Mester Saxa ordenß lifflandi maell; Müller 1600-1606: 209-210 oma Arma Issanda ninck Meistre kz; Rossihnius 1632: 213 wihket se ruwa|meistri kette; Stahl HHb II 1637: 48 eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; Gutslaff 1647-1657: 270 Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma; Göseken 1660: 91, 292 meister/ i 'Meister'; Göseken 1660: 125, 391 Puuseppa Meister 'Bawmeister'; Tallmester 'stallmeister'; Hupel 1766: 118 siis piddi temma kül omma tööd .. weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; Hupel 1780: 215 meister, -tri r. d. 'der Meister'; Hupel 1818: 139 meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; Lunin 1853: 104 meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
Murded: `meister : `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V EMS VI: 10; `möister : `möistri Jäm Khk Mus Kaa Pha EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister : meiśtri (meistre) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'
Käsitlused: < kasks mester, meister Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; < kasks meister Raun 1982: 91; < asks meister, mester 'meister; isand; õpetatud inimene' EES 2012: 280; EKS 2019
Läti keel: lt meĩsteris 'Meister' Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78; † mestri 'Ordensmeister in Livland' < kasks mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' Sehwers 1918: 154; meisteris 'Meister, Handwerksmeister' < kasks meyster Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] 'mestari, opettaja / Meister, Lehrer' < rts mästare [‹ kasks meister, mēster]; krj mestari 'etevä; mestari, taituri' < sm SSA 2: 162; lvS meister 'Meister' [lat´tmeister ’Hutmacher’] SLW 2009: 120; lv mēstar, mēstaŕ 'meister' < sks Kettunen 1938: 220; lv mēstar 'meister / meistars' LELS 2012: 187; vdj maasteri, meisteri 'meister / мастер' VKS: 687, 716; is maasteri 'meister' Laanest 1997: 112

† mirr, mirri 'mürr, healõhnaline puuvaik' < kasks mirre 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Mirra 'Mirre'; Göseken 1660: 92, 313 myrrit 'Myrrhen'; mijrrit 'Myrrhe'; Piibel 1739 kallid rohhud ja kallist waiko ja mirrid; Hupel 1766: 83 Mirrid penikesseks toukatud üks loot
Murded: mirr : mirri '(piiblis) mürr' Tõs Tor Ris Nõo(-ŕr); mirri KJn Trv Har(-ŕr); `mirri VNg Jõh; `mirri : miri Vai; miri Pal; miir : `miiri Tõs EMS VI: 85
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 672 mirr : pl. mirrid (bl) 'Myrrhe'; EÕS 1925: 510 mirr '= mürr'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mirre '(die bittere) Myrrhe'; MND HW II: 1 mirre (myrre, myere) 'Myrrhe, Gummi myrrha, Harz von Balsamodendron myrrha (als Arzneimittel, als Räucherharz im Gottesdienst, als Duftstoff zum Einbalsamieren der Toten'
Käsitlused: < asks Myrrhen Ariste 1963: 97; < kasks mirre Liin 1964: 40; Raun 1982: 91
Läti keel: lt † mir̃res [1587 Myrren] 'Myrrhen' < kasks mirre Sehwers 1918: 80, 154; lt mirres 'Myrrhe' VLV 1944: 366; lt mirres 'mürr' ELS 2015: 535
Sugulaskeeled: sm mirhami 'mürr, mirr' Mägiste 1931: 326; sm mirha [Agr] 'itämainen rohdos / Myrrhe' < mr mirra [‹ kas mirrhe] SSA 2: 168; lv mi`rrə̑ᴅ 'myrrhen' Kettunen 1938: 225; lv mirrõd 'pl. mürr / mirres'; mirrõpū 'mürripuu / mirres koks' LELS 2012: 190
Vrd mürr

mood, moodi 'komme, tava' < asks môde 'id.', sks Mode 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 ? Modykas, Safferyn; Gutslaff 1647-1657: 241 teije is hejtta Leino mohdolle; Göseken 1660: 202 mohdo 'Gebrauch'; Hupel 1818: 480 mood, -i r. d. 'Mode'; Mode 'wiis r. d.; mood r. d.'; Lunin 1853: 108 mood, -i r. d. 'мода, обычай'
Murded: muod : `muodi 'tava, harjumus, komme' R(`muodi Vai); moed : moe (moodi) Sa Muh Lä Ris; mood : moodi (-uo-) Hi L K I; mu̬u̬d : moodu eL EMS VI: 116
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676, 678 mōd : mōe; mōd : mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; mōt´ : mōdi; mōt : mōdu '= mōd´'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood : moe
Käsitlused: < asks Mood Raun 1982: 92; < sks Mode EEW 1982: 1548; SSA 2: 179; < sks Mode 'tava, harjumus, komme' EES 2012: 283
Läti keel: lt muõde [1782] 'Mode' Sehwers 1953: 81
Sugulaskeeled: sm muoti [1749] 'Mode' < rts mod 'käytäntö; tapa; muoti; kuosi'; is muoti < sm ~ ee SSA 2: 179; lvS muoda 'Art, Weise, Mode' SLW 2009: 124; lv mùo̯ᴅ 'mode, weise, art' Kettunen 1938: 234; lv mūod 'mood / mode' LELS 2012: 199; vdj mooda 'komme, tava, mood / обычай, обряд, мода' VKS: 739

munk, munga 'eraldi kogukonnas, kloostris elav mees' < kasks monk 'id.', vrts munk 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1514 Monkepete, Madelene ''Mönchsbetrüger''; Kullamaa 1524: 140 Han Muck '? muuk'; Müller 1600-1606: 216 nente Mukade hæ Töh; Rossihnius 1632: 221 kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; Stahl 1637: 91 munck : muncka∫t 'münch'; Gutslaff 1648: 227 Munck 'Muenck'; Gutslaff 1647-1657: 261 Kumbat essi munckis om heitnut; Göseken 1660: 92 Munck 'Münch'; Vestring 1720-1730: 142, 144 Munk, -ka 'Der Münch'; Muuk 'der Mönch'; Helle 1732: 141, 322 munk 'der Mönch'; Hupel 1780: 219, 220 munk, -a r. d. 'der Mönch'; muuk, -a r. d. 'der Mönch'; Lunin 1853: 109 munk, -a r. d. 'монахъ'
Murded: munk : `munga VNg Lüg Vai; munk : munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V EMS VI: 184; muuk : `muuga Jõe Kuu; muuk : muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk : muugi Hää Kod Plt Krl Se EMS VI: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
Käsitlused: < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43; < vrts munk ~ kasks monk 'Mönch' EEW 1982: 1571; < kasks monk Raun 1982: 94; < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk EES 2012: 288; < vrts munk EKS 2019
Läti keel: lt mũks [1638 Muhks] 'Mönch' < vasks *munik Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154; mũks 'der Mönch' < germ munk ME: II: 678
Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] 'Mönch' < rts munk [‹ kasks monk, monik] SSA 2: 178; lv mū`k 'mönch' < germ Kettunen 1938: 237; lv mūk 'munk / mūks' LELS 2012: 198

mölder, möldri 'veskimees, viljajahvataja' < kasks möller, mölner 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 103, 139 moysa moller; Kucki moller; Tallinna Linnaarhiiv 1561 Molder, Jacob; Gutslaff 1648: 227 Möller /e 'Müller'; Göseken 1660: 301 moller 'müller'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Möldri Jahni Tohmas; Vestring 1720-1730: 138 Mölder, -dri 'Der Müller'; Helle 1732: 140, 322 mölder 'der Müller'; Helle 1732: 347 Möldri sead ning junkro hobbosed on ikka lihhawad 'der Müller ihre Schweine und des Amtmanns Pferde sind allzeit am fettsten'; Hupel 1780: 217 mölder, -dri r. d. 'der Müller'; Hupel 1818: 141 mölder, -dri r. d. 'der Müller'; möltre d. 'der Müller'; Lunin 1853: 106 mölder, -dri r. d. 'мѣльникъ'; möltre d. 'мѣльникъ'
Murded: `mölder : `möldri (-re) 'veskimees' R Sa Muh Rei L K I M TLä; `möldre (-ri) T V; `melder : `meldri Kse EMS VI: 375
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mölder : möldre (d), möldre, möl´dri 'Müller'; ÕS 1980: 443 mölder
Saksa leksikonid: Lübben 1888 molner, molre, moller 'Müller'; Schiller-Lübben molner, molre 'Müller'; MND HW II: 1 möller(e), mölre, mölner(e) (mollener), müller(e), mülre, mül(le)ner 'Müller, Mühlenbesitzer, -pächter'
Käsitlused: < kasks möller Liin 1964: 50; < kasks moller Ariste 1972: 96; < kasks molner, molre EEW 1982: 1631; Raag 1987: 324; < kasks moller, molner Raun 1982: 98; < asks molner, molre 'mölder' EES 2012: 298; EKS 2019
Läti keel: lt mel̃deris 'Müller' < kasks moller, asks möller Sehwers 1918: 29, 153; mel̃deris 'Müller' < asks möller 'Müller' Sehwers 1953: 78; melderis 'Müller' < kasks möller(e) Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm mylläri [1580] 'Müller'; is mülläri; vdj mülläri < mr myllare, mylnare SSA 2: 187; lv mēldaŕ, mēldar 'müller' < kasks mölre Kettunen 1938: 220; lv mēldar´ 'Müller' < kasks molner, molre Raag 1987: 327; lv mēldar 'mölder / dzirnavnieks, melderis' LELS 2012: 186; vdj mülläri 'mölder / мельник' VKS: 780

müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 224 kuÿ üx kindel Mühr; Rossihnius 1632: 229 lebbi se mühri; Stahl 1637: 90 mühr : mühri∫t 'Maur'; Stahl HHb II 1637: 69 Jerus∫alem̃i mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; Gutslaff 1648: 226 Müri 'Mawr'; Göseken 1660: 91, 391 mühr/ i 'Maur'; Lihna Mühr 'stadtmaur'; Hornung 1693: 24 Müür 'eine Maur'; Vestring 1720-1730: 142 Müür, -ri 'Die Mauer'; Helle 1732: 141 müür 'die Mauer'; Helle 1732: 308 kloostri müri tagga 'hinter der Kloster-Mauer'; Hupel 1780: 219 müür, -i r. d. 'die Mauer'; Lunin 1853: 109 müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
Murded: müür : `müüri R(`müüri Vai); müür : müüri Rei Iis Trm SJn M(-ŕ); müür : müürü Khn San V(-ŕ); müir : müiri Sa Muh L TLä; müir : müüri (müiri) K Kod EMS VI: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖŕ : mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
Käsitlused: < kasks mure Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; < kasks mûre, mûr EEW 1982: 1645; < asks mure 'müür' EES 2012: 302; EKS 2019
Läti keel: lt mũris [1587 to Mure] 'Mauer' < kasks mūre Sehwers 1918: 76, 80, 154; mũris, mũrs 'Mauer' < kasks mūre Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] 'tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel' < mr mur 'muuri, muurikivi' SSA 2: 186; lvS mǖrnika 'Maurer'; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] SLW 2009: 127; lv mīr (mǖr) 'mauer' < kasks mure Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328; lv mīr 'müür / mūris' LELS 2012: 190; vdj müüri, müürü 'müür / каменная стена' VKS: 782
Vt müürima

ohver, ohvri 'annetus, (ohvri)and; hukkunu, ohverdatu' < kasks offer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 lebbÿ se aino Offere; Rossihnius 1632: 249 teye omma ihut annate se offri mannu, kumb sähl ellaw, pöhalick, ninck Iummala mehle perrast om; Stahl 1637: 96 Offer : offri∫t 'Opffer'; Gutslaff 1648: 229 offr 'offer'; Göseken 1660: 317 opper 'Opffer'; oppri watz 'Opffer kuchen'; oppri preester 'Opffer Priester'; Hornung 1693: 3 Ohwer 'Opffer'; Vestring 1720-1730: 161 Ohwer, -wri 'Das Opffer'; Helle 1732: 150 ohwer 'das Opfer'; Hupel 1780: 230, 232 ohwer, -wri r.; ohwri d. 'das Opfer'; owwer d. 'Opfer'; Lunin 1853: 124, 127 ohwer, -wri r. d. 'жертва; жертвоприношенiе'; owwer, -wri d. 'жертва'
Murded: `ohver : `ohvri (-e) 'and, annetus; kannatanu, hukkunu' R Sa Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn SJn M Puh San; `ohvri V(upuŕ Lei) EMS VI: 905
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775 ohwer, ohwr (bl) : ohwri 'Opfer'; Wiedemann 1893: 704 ohwer, ohwr (bl) : ohwri (owri) 'Opfer'; ÕS 1980: 472 ohver
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offer 'Opfer, Messopfer; die einer Kirche oder (an bestimten Festtagen, für Spendung der Sacramente etc.) den Geistlichen zu leistende Gabe in Geld oder Naturalien'; opper '= offer'; MND HW II: 1 offer, opper 'Opfer, Opfergabe (oblatio), Kirchenspende; Opfer (hostia); heidnisches Götzenopfer (idolacium)'
Käsitlused: < kasks offer 'Opfer' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1819; Raun 1982: 110; < kasks offer, opper Liin 1964: 42; < asks offer 'ohver' EES 2012: 335; EKS 2019
Läti keel: lt upuris [1587 vppers] 'Opfer' < kasks opper Sehwers 1918: 35, 81, 163; lt upuris, uperes, uperis 'Opfer' < kasks opper 'Opfer' Sehwers 1953: 149; upuris, uperis 'Opfer; Kollekte; Klingelbeutel' < kasks opper (neben offer) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhri [Agr wffri] 'Opfer' < rts, vrd mr offer 'uhri' [‹ asks offer]; krj uhri < sm SSA 3: 367; lvS opper 'Opfer' SLW 2009: 140; lv o`ppə̑r, u`ppə̑r 'opfer' < kasks opper Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõr 'ohver / upuris, ziedojums' LELS 2012: 217, 377
Vt ohverdama

ohverdama, ohverdan 'annetama, loovutama' < kasks offeren 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 üxkordt on ülles|offertuth, keike Inimeste Pattude eddest; Müller 1600-1606 offri(tze)ma, ohvrima, owwritzema, offerdama; Offere Iumalalle Auwo; Rossihnius 1632: 249 Sest meil om kahn ütz offer|lammas, Se om Christus, meye ehst offritut; Stahl 1637: 96 offrima : Offrin : ofri∫in : offrinut 'Opffern'; Gutslaff 1647-1657: 233 offrize sedda Ande, Kumba Moses sähdnut om; Vestring 1720-1730: 161 Ohwrima | Ohwerdama 'Opffern'; Helle 1732: 150 ohwrima, ohwerdama 'opfern'; Piibel 1739 nemmad ohwerdasid Jehowale tappa-ohwrid ja ohwerdasid Jehowale pölletamisse-ohwrid; nemmad neile mitte ei piddand ohwrima; Hupel 1780: 230 ohwerdama, ohwrima r.; ohwritsema d. 'opfern bl.'; Arvelius 1790: 182 rahha ohwerdama; Hupel 1818: 162, 165 ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'opfern'; owritsema od. owwritsema bl. d. 'opfern'; Lunin 1853: 124, 127 ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'приносить жертву'; owritsema d. 'приносить жертву'
Murded: `ohverdam(m)a R(`uoverdama Jõe); ohverdama Sa Muh Rei L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä; ohverdeme (-teme) M San; ohvõrdam(m)a Krl Har VId; ohvritsõmma Har EMS VI: 906
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775, 776 ohwerdama, -dan 'opfern'; ohwrima, -rin; ohwritsema, -sen '= ohwerdama'; ÕS 1980: 472 ohverdama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offeren 'opfern, als offer darbringen'; offerên 'opfern, darbieten'; opperen '= offeren'; Schiller-Lübben opperen, offeren 'opfern'; MND HW II: 1 offeren, offern 'opfern'; offerêren '= offeren; darbieten, anbieten, schenken'
Käsitlused: < asks offeren, opperen 'opfern' Ariste 1940: 17; Liin 1964: 42; < kasks offeren 'opfern' Ariste 1963: 98; < ee ohver EEW 1982: 1819
Läti keel: lt upurêt, uperêt [1587 kad tu vppere] 'opfern' < kasks opperen 'opfern' Sehwers 1918: 81, 163; Sehwers 1953: 148; upurēt, uperēt 'opfern; beisteuern; Opfer einsammeln' < kasks opperen (neben offeren) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhrata [Agr wffrata] 'käyttää, kuluttaa, tuhlata; manata, kirota' < rts, vrd mr offra 'uhrata' [‹ kasks offrōn] SSA 3: 367; SKES: 1517; lv o`ppə̑rt̆tə̑, u`ppə̑rt̆tə̑ 'opfern' < kasks opperen Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõrtõ 'ohverdada / upurēt' LELS 2012: 217; lv uppõrtõ 'ohverdada, annetada / ziedot' LELS 2012: 346
Vt ohver

palk, palgi 'laasitud puutüvi' < kasks balke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1583
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1583 Palke, Mats; Rossihnius 1632: 265 sedda Balcki sinnu silma sissen ei näghe sinna mitte; Stahl 1637: 39 Palck : palcki∫t 'Balck'; Stahl LS II 1649: 685 Palcki ommas Silmas 'des Balcken in deinem Auge'; Gutslaff 1648: 207 Hirs /e 'Balcke'; Gutslaff 1647-1657: 230 sedda Balcki, kumb sinnu Silman om; Göseken 1660: 87 Palck, -i 'Balcke'; Göseken 1660: 393 üx palck 'steg / schmale Brücke ponticulus'; Göseken 1660: 242 palcki mets 'Ban Holtz'; palcki puh 'Ban Holtz'; Hornung 1693: 29 Palk : Palgi / Acc. pl. Palka 'ein Balcken'; Vestring 1720-1730: 171 Palk, -gi 'Ein Balcken'; Helle 1732: 154 palk 'der Balcken'; Piibel 1739 ärrawallitsetud seedri-palgid; Hupel 1780: 235 palk, -i r. d. 'der Balken'; Lunin 1853: 132 palk : palgi r. d. 'балка, бревно'
Murded: palk : `palgi R(`palki Vai); palk : palgi Hi; pal´k : palgi (-l´-) Sa Muh L K I eL EMS VII: 158
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 837 pal´k : pal´gi 'Balken'; ÕS 1980: 489 palk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balke 'Balken; Korn-, Heuboden, die Decke des Zimmers; Wagebalken'; Schiller-Lübben balke 'Balken'; MND HW I balke 'Balken; Wagebalken'
Käsitlused: < kasks balke 'Balken' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1913; Raun 1982: 115; < asks balke 'palk' EES 2012: 350; EKS 2019
Läti keel: lt baļ̃ķis [1587 tho Balcke] 'Balken' < kasks balke 'Balken' Sehwers 1918: 142; ME: I: 261
Sugulaskeeled: sm palkki [1584] 'veistetty hirsi, lankku / Bohle, Balken, Planke'; is palkki 'hirsi'; krj palkka, palkki 'paksu lattia- t. kannatinpalkki' < rts balk 'parru, (kannatin)palkki; lain kaari'; vdj balkka 'parru'; vps balk 'parru; kannatinpalkki' < vn балка 'parru, palkki' SSA 2: 301; lvS palt´ (palkis 1829) 'Balken' SLW 2009: 144; lv baĺ̄k̀ 'balken' Kettunen 1938: 20-21; baļk 'palk / baļķis' LELS 2012: 42; vdj balkka, palkki 'tahutud palk, tala, aampalk / балка; бревно' VKS: 157, 873

paradiis, paradiisi 'õndsate asupaik taevas' < kasks paradîs 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 252 Mea Iumall Issa iße se Paradise sid: on toÿwutanuth; Rossihnius 1632: 268 Temma sai tombatut se Paradysi sisse; Stahl HHb II 1637: 18 ∫e∫t illu∫a∫t Paradi∫i∫t 'zu schönen Paradeiß'; Göseken 1660: 319 paradijs 'Paradis'; paradijs lind 'Paradis Vogel'; VT 1686 tähmbä saht sinna minnoga Paradisin ollema; Piibel 1739 tänna pead sa minnoga Paradisis ollema; Lunin 1853: 134 paradis r. d. 'рай, царство небесное'
Murded: paradiis : `paradiisi Kuu VNg Lüg Vai; paradiis : paradiisi Jäm Khk Muh Mar Tõs Tor Ris JMd Kod KJn Trv Krk Nõo VId(paradiids, -i Plv); paradis, -i Juu Trm Hls Krl; parades, -i Khn; paradeis, -i Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāradīz : pāradīzi 'Paradies'; ÕS 1980: 492: paradiis
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paradîs 'Paradies; Vorhof, Vorbau einer Kirche'; MND HW II: 2 paradîs 'Garten Eden, Paradies; himmliches Paradies, Himmel; Vorhof, Vorraum einer Kirche'
Käsitlused: < kasks paradîs Ariste 1963: 99; Liin 1964: 39; Raun 1982: 116; < sks Paradies 'paradiis' EEW 1982: 1932; EKS 2019
Läti keel: lt paradĩze [1585 tho paradi∫e] 'Paradies' < kasks paradīs Sehwers 1918: 80, 155; Sehwers 1953: 86
Sugulaskeeled: sm paratiisi [Agr] 'Paradies' < mr paradis 'paratiisi' SSA 2: 314; lv paràdīz 'paradies' Kettunen 1938: 275; lv paradīz 'paradiis / paradīze' LELS 2012: 228

pasun, pasuna 'puhkpill' < kasks bas(s)ûne 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 lauluge ytlep, pasunie ka; Müller 1600-1606: 254 Kÿtket sen Issanda Paßunadde kaas; Rossihnius 1632: 270 se Issand sahb .. se Iummala passuna kahn alla tullema taiwast; Stahl LS I 1641: 14 Jum̃ala pa∫∫una kahs 'mit der Po∫aunen Gottes'; Gutslaff 1648: 242 Passûn /a 'Tromete'; Göseken 1660: 93 passun, -a 'Posaun'; Virginius 1687-1690 need Pristrid, Puhhusid Passunadega Jum̃ala Kirstu ees; Vestring 1720-1730: 173 Passun, -na 'Die Posaune'; Passunat ajama 'Posaunen'; Helle 1732: 155; Hupel 1780: 237 passun, -a r. d. 'Posaune'; Hupel 1818: 174 passun, -a r. d. 'Posaune, Trompete'; Lunin 1853: 135 passun, -a r. d. 'труба'
Murded: pasun, -a R S L sporKPõ I Äks KJn SJn M(-e); passun (-ń) : pasuna T V(pasunõ Krl) EMS VII: 237
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855 pazun : pazuna 'Posaune'; pazundama 'ausposaunen, austrompeten'; ÕS 1980: 497 pasun
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben basune, bassune 'Posaune'; MND HW I basûne, bassûne (bosune) 'Posaune, überhaupt ein Blasinstrument'
Käsitlused: < kasks bas(s)une Ariste 1963: 99; Liin 1964: 60; Raun 1982: 117; SSA 2: 322; < kasks bas(s)ūne EEW 1982: 1952; < asks basune, bassune 'pasun' EES 2012: 356; < asks basūne 'pasun' EKS 2019
Läti keel: lt bazũne, bazũnes [1638 Ba∫une] 'Posaune' < kasks basūne Sehwers 1918: 38, 83, 142; Sehwers 1953: 9; bazūne 'die Posaune' < kasks basune ME: I: 269; lt bazūnêt 'posaunen' < kasks basūnen 'blasen' Sehwers 1953: 9
Sugulaskeeled: sm pasuuna [Agr] 'vaskipuhallin / Posaune' < rts basun 'pasuuna' [‹ kasks bas(s)ūne] SSA 2: 322; lv bazùn, bazōn 'posaune' < lt bazūne Kettunen 1938: 21; lv bazōn 'pasun / bazūne' LELS 2012: 43

peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spêgel 'id.' [Murdeis esineva peil-variandi laenuallikaks on tõenäoliselt rts spegel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 258 ia kuÿ v̈x SPegel; Rossihnius 1632: 273 Meye kajeme nüd lebbi ütte Spegli ächk warjo|kajetawa ütte pimmeda sönna sissen; Stahl LS I 1641: 266 ke omma palgke ∫pegli ∫ees katzup 'der ∫ein leiblich Ange∫icht im Spegel be∫chawet hat'; Göseken 1660: 94 peigel 'Spiegel'; Göseken 1660: 387 pegel 'spiegel speculum'; Hornung 1693: 24 Peel 'ein Spiegel'; Vestring 1720-1730: 175 Pegel, -li 'Der Spiegel'; Helle 1732: 156, 322 pegel : peegli 'der Spiegel'; Hupel 1780: 238 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Hupel 1818: 176 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Lunin 1853: 136 pegel : peegli r. d. 'зеркало'
Murded: `piegel Kuu Lüg Vai; `peegel : `peegli (-ie-) Muh Emm Rei Mar Kse Var sporPä VJg I; `pi̬i̬gel : `pi̬i̬gli Hää M; `pi̬i̬gli Ote Rõn San V EMS VII: 295; peel : peeli (-ie-) 'peegel' Jäm Kul Mär Kir PJg Ha JMd Koe I Plt Pil; pi̬i̬l : peeli Kod KJn T; peel : peele Sa Lä Han EMS VII: 296; peil : `peili 'peegel' R(`peili VNg Vai); peil : peili Emm Rei Jür HJn Koe VMr Kad I EMS VII: 324
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 888 peil´ : peili '= pēgel'; pēgel : pēgli; pēgli : pēgli (d) 'Spiegel'; ÕS 1980: 501 peegel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spegel, spiegel, speiel 'Spiegel'; spêgelen, spiegelen 'spiegeln'; MND HW III spêgel (speygel), speyl, spigel (spiegel) 'Spiegel (als Gerät und Handelsware, Mittel der Bespiegelung)'
Käsitlused: < kasks spegel Ariste 1963: 99; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 118; SSA 2: 330; < kasks spegel, speigel Liin 1964: 53; < kasks spêgel EEW 1982: 1967; < asks spegel 'peegel' EES 2012: 358; EKS 2019
Läti keel: lt spiẽģelis [1587 Spegel] 'Spiegel' < kasks spēgel Sehwers 1918: 81, 159; lt spiẽģelis 'Spiegel' < kasks spēgel 'Spiegel' Sehwers 1953: 115; spieģelis 'Spiegel' < kasks spêgel ME: III: 1006; spieģelēt 'spiegeln' < kasks spegelen Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm peili [1637 speili] 'Spiegel'; krj peili < rts spegel [‹ kasks spēgel]; is speili < sm SSA 2: 330; lvS spiegel, spiegil 'Spiegel' SLW 2009: 178; lv spìe̯giĺ 'spiegel' < kasks spegel; spìe̯giĺt́̆t́ə̑ 'sich spiegeln' < sks Kettunen 1938: 378; lv spīegiļ 'peegel / spogulis'; spīegiļtõ 'peegeldada / atspoguļot' LELS 2012: 302; vdj špeili 'peegel / зеркало' VKS; is peili 'peegel' Laanest 1997: 144

peeker, peekri 'jooginõu' < kasks beker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Karritz 'Becher'; Gutslaff 1647-1657: 171 Pharao Bickr olli Minnu käjen; Minna .. anni sedda Bickrit Pharao kettehe; Göseken 1660: 87, 125 Picker, -i 'Becher'; Virginius 1687-1690 Höbbe Peekride tarwis, igga Peekrille oma Kaal; Piibel 1739 Ja ma pannin Rekabide suggu laste ette peekrid täis wina; Hupel 1780: 238, 241 peker : peekri r. d. 'Becher, Kelch'; pikker, -kri d. 'der Becher'; Hupel 1818: 176 peker : peekri r. d. 'Becher, Kelch'; Lunin 1853: 136 peker : peekri r. d. 'бокальъ, кубокъ'
Murded: `peeker : `peekri (-ie-) Kuu VNg IisR Vai Sa Muh sporL KPõ Iis Kod Trv Puh; `pi̬i̬ker : `pi̬i̬kri KJn; `pieger : `piegri (-ee-) IisR Mus Plt; `peekel : `peekli Khk EMS VII: 296
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 888, 898 pēker : pēkri; pēkri : pēkri (d), 'Becher'; piker : pikri (G, d, bl) '= pēker'; Wiedemann 1893: 806 pēker : pēkre, pēkri; pēkre : pēkre; pēkri : pēkri (d), (piker) 'Becher'; ÕS 1980: 501 peeker
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben beker 'Becher, als bestimtes Mass für flüssige und drockene Dinge'; MND HW I bēker 'Becher, Gefäß; ein Maß'
Käsitlused: < kasks bicker Liin 1964: 56; < kasks beker EEW 1982: 1967; Raun 1982: 118; < asks beker 'peeker, tops; mõõtühik' EES 2012: 358; EKS 2019
Läti keel: lt biķeris [1586 Bickers] 'Becher' < [vgl. mnd beker] Sehwers 1918: 143; biķeris 'Becher' Sehwers 1953: 12; biķeris 'der Becher, Kelch' < kasks bēker ME: I: 295
Sugulaskeeled: sm pikari [Agr] 'jalallinen lasi t. muu juoma-astia, malja / Kelch, Pokal, Becher'; is pikāri; krj pikari; vdj pikari < mr bikar(e) SSA 2: 360; lv bik̆kàr 'becher' Kettunen 1938: 23; lv bikār 'peeker / biķeris' LELS 2012: 43; vdj pikari 'viinaklaas, pits; peeker / рюмка, чарка' VKS: 917

pekk, peki 'korjandustaldrik; kauss' < kasks becken 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 275 perräst wallas tem̃ä wet ütte Becki sisse; Stahl HHb III 1638: 207 pecki sisse; Gutslaff 1648: 207 Bicken /e 'Becken'; Göseken 1660: 125 Pecki 'Becken'; Göseken 1660: 305 kambri pecki 'Nacht-Scherbel'; Hornung 1693: 33 Pek : Pekki / Acc. pl. Pekkisid 'ein Bekken'; Vestring 1720-1730: 175 Pekken 'Das Becken'; Helle 1732: 156 pek 'das Becken'; Piibel 1739 Ja noad, ja pekkid, ja suitsetamisse-rohho kausid; Hupel 1780: 238 pekken r. selt. 'das Becken'; Hupel 1818: 176 pekken r. d. selt. 'das Becken'
Murded: pekk : peki 'korjanduskarp kirikus' Khk Han Tõs Jür; pek´k : peki (-k´-) Hls Krk Nõo Har Rõn Plv Vas EMS VII: 328
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk : peki 'Becken'; EÕS 1930: 737 pekk 'korjanduskarp kirikus (Becken)'; Tuksam 1939: 117 Becken 'kauss (Schale); pekk (Armenbüchse)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW I becken 'Becken, Schüssel'; Schiller-Lübben becken 'Becken'
Käsitlused: < kasks becken 'Becken' Ariste 1963: 100; Liin 1964: 54; EEW 1982: 1981; Raun 1982: 119
Läti keel: lt † beķenis [1587 Bekenne] 'Becken' < kasks becken Sehwers 1918: 143; beķenis 'Becken' < kasks becken 'Becken' Sehwers 1953: 10
Sugulaskeeled: sm päkkinä [1787] 'malja, (läkkipeltinen) astia, kippo / Schale, Gefäß, Napf' < rts bäckin 'malja; kaste-, kolehtimalja; yöastia etc' [‹ kasks becken] SSA 2: 457

pidal, pidali 'pidalitõbi, leepra; hospidal' < kasks spit(t)âl 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94 meye spittale ninck hillisse sisse; Müller 1600-1606: 261 nĩck nedt Piddaliku Reÿat tæmalle neuthma; Rossihnius 1632: 278 need söggedat neggewat, need jallatomat keuwad, need piddali|többitzet sahwat puchtas; Göseken 1660: 116 piddalitöbbe 'Aussatz'; Vestring 1720-1730: 178 Piddal 'das Hospital'; Piddali Többi 'Der Außsatz'; Helle 1732: 157 piddalitöbbi 'der Aussatz'; Piibel 1739 Siria üllem-pealik saab piddalitöwwest terweks; Hupel 1780: 240 piddalitöbbi r. d. 'der Aussatz'; Lunin 1853: 139 piddali-többi r. d. 'проказа'; Jannsen 1861: 28 Nelli haiget said warsi piddalisse widud
Murded: pidal, -i 'haigla, hospidal' Pä; pidäl´, -i Trv Krk San EMS VII: 384; pidal (-l´), -i 'haigus, leepra' Jäm Kse Juu M Krl Plv Saareste I: 167; Saareste II: 1115; pidali `aigus Lüg Krk; pidalitobi Vai; pidalitöbi Sa Käi; pidalitõbi Muh sporL Ris Juu Koe I Plt KJn Hls Nõo Krl VId EMS VII: 384
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pidal : pidali 'Spital, Hospital'; pidali-maja 'Spital, Lazaret'; pidali-tõbi 'Aussatz'; ÕS 1980: 507 pidal 'pidalitõbi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spit(t)âl; spet(t)âl, spettâl 'Pflegehaus für Alte, Kranke, Arme, Siechen-, Leprosenhaus; Aussatz, lepra; Schimpwort auf einen Nichtznutz'; MND HW III spētâl, spettâl, spittâl (spital, -ael) 'Hospital, Siechenhaus, spez. für Aussätzige, Leprosenhaus; Armenhaus; Aussatz, Lepra'
Käsitlused: < kasks spittâl 'Kranken-, Siechenhaus' Ariste 1963: 100; Raag 1987: 324; < kasks spetâl, spittâl Liin 1964: 58; < kasks ~ asks spit(t)âl, spetâl 'Hospital, Lepra' EEW 1982: 2007; < kasks spit(t)âl Raun 1982: 120; < asks spetāl, spittāl 'haigemaja; leepra' EES 2012: 364
Läti keel: lt spitãļi 'Aussatz, Würmer in alten Wunden, ein fressender Schade' < kasks spittāl 'Aussatz (lepra)' Sehwers 1953: 116; lt lepra, spitālība 'pidalitõbi' LELS 2012: 311
Sugulaskeeled: sm pitaali [1787 pitalitauti] 'lepra / Aussatz, Lepra, Syphilis' < mr spital(i) 'spitaali, sairaala, et. spitaalisia varten' SSA 2: 377; SKES: 580; sm spitaali [Agr] 'lepra / Lepra' < mr spitali SSA 3: 206; lv spitàliʙ, spit̆tàliʙ 'lepra, aussatz' < lt spitalība Kettunen 1938: 379

piin, piina 'vaev, valu, kannatus' < kasks pîne, pîn 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Pynonyck, Andreß 'piinaja (?)'; Rossihnius 1632: 281 Awitab temma meit sest pörko|hauwa pinast; Stahl 1637: 96 pihn : pihnast 'Pein'; Gutslaff 1648: 230 Pîna / Wallu 'Peine'; Gutslaff 1647-1657: 278 neh sahwat se iggawetze pihna sisse minnema; Göseken 1660: 92 pijhn/ a 'Pein'; Göseken 1660: 320 pijhn 'Pein tormentum'; Vestring 1720-1730: 179 Piin, -na 'Pein, Schmertzen'; Helle 1732: 157 piin 'die Pein'; Piibel 1739 Ja tundwad hirmo, paljo pina ja wallo; Hupel 1780: 241 piin, -a r. d. 'Pein, Marter'; Lunin 1853: 139 piin, -a r. d. 'мука, мученiе, пытка'
Murded: piin : `piina 'valu, vaev, kannatus' R(`piina VNg Vai); piin : piina sporSa Muh Rei sporL Ris Juu Kos JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San sporV EMS VII: 432
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīn : pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; ÕS 1980: 510 piin (+ piinakamber, piinapink)
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîn(e) 'Pein, Schmerz, Qual, bes. Folter; Strafe'; MND HW II: 2 pîne, pîn 'Leid, Qual, Pein, Plage'
Käsitlused: < kasks pîn(e) Liin 1964: 58; Raun 1982: 121; Raag 1987: 324; < skand, vrd rts pina, kasks pîn(e) EEW 1982: 2028; < vrts pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad' EES 2012: 367
Läti keel: lt pĩna, pĩne 'Pein' < kasks pīn(e) 'Pein, Qual; Strafe' Sehwers 1953: 90; lt pīne < kasks pîn(e) 'Pein, Schmertz, Qual' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piina [Agr] 'Marter, Pein, Qual'; is piina; krj piina < mr pina 'piina, vaiva, tuska', vrd kasks pīn(e); vdj piin < ee SSA 2: 355; lv pīn´ 'Qual, Pein' Kettunen 1938: 297; lv pīņ 'piin / mokas' LELS 2012: 244; vdj piina 'piin / мучение' VKS: 915
Vt piinama

piiskop, piiskopi 'kõrgem vaimulik' < kasks bischop 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 264 üx Apostel echk Bisschop; Müller 1600/2007: 104 Christus, se on, Kunningkas ninck Pee Pisub (28.12.1600); Rossihnius 1632: 282 Vtz Bischop peab ilma|nuchtlematta ollema, ütte Naise Mehs; Göseken 1660: 87, 141 Pijskopp, -i 'Bischopff'; Pyskopp 'Bischopff'; VT 1686 Titulle / Kreetaliste Koggodusse eesmätzelle töstetu Pihskoppille; Hupel 1780: 241 piiskop, -i r. d. 'Bischop, Generalsuperintendent'; Lunin 1853: 140 piiskop, -i r. d. 'Архiерей'
Murded: `piiskop : `piiskoppi (-bi) Kuu VNg Lüg; `piiskop, -i Sa Muh Rei Mar Kse sporPä Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn; `piiskoṕ (-ś), -i M Puh San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 921 pīskop : pīskopi 'Bischof, Superintendent'; ÕS 1980: 511 piiskop
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bischop 'Bischof'; MND HW I bischop (bischup) 'Bischof'
Käsitlused: < kasks bischop Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42; Raun 1982: 121; < kasks bîschop Ariste 1972: 92; < asks bischop 'piiskop' EKS 2019
Läti keel: lt bĩskãps (1586 Py∫kopam) 'Bischof' < kasks bischop Sehwers 1918: 143; bīskaps, bīskāps < kasks bischop 'Bischof' Sehwers 1953: 13; bīskaps 'Bischof' < kasks bischop Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm piispa [Agr] 'Bischof' < mr bisp, biisp 'piispa' SSA 2: 359; lv bīskoṕ 'bischof' < kasks bischop Kettunen 1938: 24; lv bīskop 'piiskop / bīskaps' LELS 2012: 44

pood, poe 'müügikoht' < kasks bôde 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 286 neggi temma ütte Inimesse se tolli pohti sissen istwat; Gutslaff 1648: 209 Bôdi 'Bude'; Gutslaff 1647-1657: 234 neggi t. ütte Innemisst Jähvke Bohdi sissen istwat; Göseken 1660: 150 Poedi 'Bude'; Poodi-Mees 'budensitzer'; Hupel 1780: 246 pood : podi d.; pood : poe r. 'die Bude'; Lunin 1853: 146 pood, poe ~ poodi r. d. 'лавка'
Murded: puod : pue (`puodi) R; poed : poe Sa Muh Lä; pood : poodi Hi; pood´ : poe (pue) L; pood´ : poe ~ pue K I; pu̬u̬d´ : poe Hää Kod KJn M; pu̬u̬t´ : poodi T V EMS VII: 652
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pōd´ : pōe 'Bude, Kramladen'; rohu-pōd 'Gewürzladen'; pōdik : pōdiku, pōdiki 'kleine Bude, kleiner Laden'; ÕS 1980: 526 pood
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bode 'kleines von Handwerkern u. sog. kleinen Leuten bewohntes Haus; Baracke, Zelt; Verkaufs- u. Arbeitsbude der Handwerker'; MND HW I bôde (bude) 'Verkaufs- und Arbeitsbude; Bude, Baracke, Zelt'
Käsitlused: < kasks bode Ariste 1963: 101; Liin 1964: 48; Raun 1982: 126; SKES: 648; < kasks bôde EEW 1982: 2131; < asks bode 'barakk, telk; käsitööliste müügi- ja tööruum' EES 2012: 379; EKS 2019
Läti keel: lt buõde [1587 Buude] 'Bude' < kasks bōde 'Bude' Sehwers 1918: 79, 102, 145; Sehwers 1953: 21; buõde 'Bude' < kasks bôde Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm puoti [1609] 'kauppa, aitta, varastohuone / Kaufladen; Vorratsgebäude, -kammer' < rts bodh 'kauppapuoti; aitta; koju'; krj puoti 'puoti, kauppapuoti' < sm SSA 2: 433; lv bùo̯ᴅ´ 'bude, laden' < kasks bōde Kettunen 1938: 31; lv būoḑ 'pood / veikals, bode' LELS 2012: 51; is pooᴅi 'pood' Laanest 1997: 152

pool, pooli 'kääv, lõngapool' < kasks spôle 'id.' [i-tüvelised variandid on asks, a-tüvelised tõenäoliselt rts laenud.]

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Peter Poli; Müller 1600-1606: 270-271 nÿ pea, kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees katke lehab; Göseken 1660: 390, 454 Kangri pool 'spulpfeiffe'; kangro kehwe 'Waffel Spuel (spuelpfeiffe)'; Virginius 1687-1690 Mino Päiwad omat nobbedambast ärra läänut, kui ühhe Kangri-pool; Vestring 1720-1730: 186 Polid 'Weber-Spulen'; Helle 1732: 161 polid 'Weber-Spulen'; Hupel 1780: 246 poli d.; polid r. 'Weberspuhlen'; pool, -i r. d. 'die Spuhle'; Lunin 1853: 146 pool, -i r. d. 'матушка, шпулька'
Murded: puol : `puoli (-a) 'süstikupool; vokivärten' R; poel : pooli Sa Muh Lä Ris; pool : pooli (-a) Hi; pool´ : pooli L sporKPõ Iis Trm Äks Plt; pu̬u̬l´ : pooli KJn SJn Vil eL EMS VII: 660
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 *pōl´ : pōli; pōl : pōla (D) 'Spule'; ÕS 1980: 527 pool
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spole 'Spule, Federspule, bes. Weberspule'; MND HW III spôle (spoele, spöle, spule) 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben'
Käsitlused: < kasks spole Liin 1964: 51; Raun 1982: 126; < kasks spôle 'Spule' EEW 1982: 2134; < asks spole '(lõnga)pool' EES 2012: 380; EKS 2019
Läti keel: lt spuõle [1638 Spohle] 'Spule' < kasks spōle 'Spule, besonders Weberspule' Sehwers 1918: 96, 160; Sehwers 1953: 118; spuole, špuole 'Spule des Spinnrades' < kasks spôle 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben' Jordan 1995: 94
Sugulaskeeled: sm puola [1637] 'käämi; (tikkaiden) poikkipuu; pinna / Spule; Sprosse, Speiche' < mr spole 'käämi; (pyörän) puola; säle, sukkula' [vrd kasks spole, sks Spule] SSA 2: 430; lv spùo̯ĺ 'spule' < kasks spōle Kettunen 1938: 380; Raag 1987: 327; lv spūoļ 'pool / spole' LELS 2012: 304
Vrd koots|pool

pott, poti 'anum, keedunõu' < kasks pot 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Potte, Hans; Müller 1600-1606: 272 v̈che katla echk Potte siddes ketab se tulle æres; Rossihnius 1632: 288 ütte pot|seppa; Stahl LS I 1641: 106 Se∫t kudt ∫e ahhi kiu∫ap needt uhet pottit 'Dann gleich wie der Offen bewehrt die newen Töpffe'; Gutslaff 1648: 231 padda 'Pott'; Gutslaff 1647-1657: 285 ostsit neihnde ehs ütte pottseppa; Göseken 1660: 95 pott/ i 'Topff'; Göseken 1660: 415 pott 'topff'; potti sepp 'töpffer figulus'; Vestring 1720-1730: 188 Pot, -ti 'Der Topf'; Helle 1732: 161 pot 'der Topf, Pott'; Helle 1732: 322 pot 'der Topf'; Hupel 1780: 247 pot, -ti r. d. 'Topf, Pott'; Hupel 1818: 190 pot, -ti r. d. 'Topf; lf. Pott, Napf'; Lunin 1853: 147 pot, -ti r. d. 'горшокъ; скудельникъ, урыльникъ, чашка'
Murded: pott : podi (potti) R; pot´t : poti (pot´i) Sa Muh L sporK TaPõ eL EMS VII: 713
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´ : poti 'Topf'; ÕS 1980: 532 pott '(keedunõu)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pot, put 'Topf, bes ein irdener; Ofentopf'; MND HW II: 2 pot, put 'rundlichbauchiges Gefäß, Topf, Krug; Trinkgefäß, Kanne'
Käsitlused: < kasks pot Ariste 1963: 101; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 127; < kasks pot, put Liin 1964: 56; < sks Pott ~ kasks pot EEW 1982: 2156; < asks pot, put 'pott, savipott; ahjupott; kaardimast' EES 2012: 383; EKS 2019
Läti keel: lt puods 'Topf; Kessel' < kasks pot, put Jordan 1995: 84; lt pods, katls 'pada, pott' LELS 2012: 223
Sugulaskeeled: sm potti (potta, pottu) [1699 pottu] 'saviruukku, pata; pullo; yöastia / Tonkrug, Topf; Flasche; Nachttopf' < rts pott 'ruukku; pullo; nestemitta' [‹ kasks pot, put 'ruukku'] SSA 2: 406; lv pot̆´t´à 'topf; napf' Kettunen 1938: 306; lv poţā 'savipott / māla pods' LELS 2012: 251; vdj potti 'pott, anum / посуда, горшок' VKS: 956
Vrd pott

praost, praosti 'kõrgem vaimulik' < kasks pravest 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92 Prawest 'Probst'; Hupel 1780: 247 praos, -se r. d.; pravest, -i d. 'der Probst'; Hupel 1818: 191 praos, -se r. d. 'Probst, Präpositus'; prausk u. prawusk u. prawest d. 'Probst'; Lunin 1853: 147 praos, -se r. d. 'протоiерей, настоятель'
Murded: praust : `prausti (-ao-) sporR; praost : praosti (-au-, -ou-) Jäm Khk Rei Mar Ris Koe VJg Plt; praosk (-śk) : `praoski Äks Pil KJn TLä San Urv Har Rõu; praavośk, -i Plv; praavusk, -i Vas; praavaśt, -i Lei; raośk : `raoski M; praos : `praose (-au-) Muh Tõs Hää HJn Amb; `praaus, -e Vll; praośs : praośsi Pal; raost : raosti Pöi Vig EMS VII: 737
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prāośk : prāośki (d) '= prāust'; prāus, -e; prāusk, -i '= prāust'; prāust : prāusti 'Probst'; prāwest : prāwesti '= prāust'; Wiedemann 1893: 873, 874 prāośk : prāośki (d) '= prāust'; prāwest : prāwesti '= prāust'; prāust : prāusti (praośk, prāus, prāusk, prāwest, prāwusk) 'Probst'; prāustinna : prāustinna 'Pröpstin'; ÕS 1980: 533 praost '(vaimulik)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prâst, prōst, pravest, provest 'Propst'; Schiller-Lübben prâst, prawest, provest, prôst 'Probst'; MND HW II: 2 prōvest (prouwest, proewest), prōbest, prôfst, prôst, prāvest, prâpst, prâst 'Vorsteher, Aufsichtsgeistlicher einer Hauptkirche, eines Klosters, eines Stifts, Probst'
Käsitlused: < kasks pravest Liin 1964: 42; Raun 1982: 127; < asks Pravest, Provest 'praost' EKS 2019
Läti keel: lt prãvests [1638 Proue∫ts] 'Probst' < kasks prawest Sehwers 1918: 93, 156; prãvests 'Propst' < kasks prāvest 'Propst' Sehwers 1953: 95; prāvests 'Probst; auch: Ältester, Anordner' < kasks pravest (neben provest) 'Vorsteher eines Domkapitels, Klosters etc.' Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: sm rovasti [1593 provasti] 'Propst' < mr provaste(r), prouester '(et. pappien) esimies, tuomiorovasti' [‹ kasks provest, pravest] SSA 3: 99; lv prō̬vest 'probst' < kasks prawest Kettunen 1938: 312; lv prōpst, prǭvest 'praost / prāvests' LELS 2012: 254

prii, prii 'vaba, sõltumatu; tasuta' < kasks vrî 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Prylickeleib '?priilik leib'; Müller 1600-1606: 272 se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; Gutslaff 1648: 213 wabba 'frey (liber)'; Göseken 1660: 194 Wryherr, -i 'Freyherr'; Forselius 1694 pri; Vestring 1720-1730: 188, 297 Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; Helle 1732: 162 pri 'frey'; Hupel 1780: 247, 317 pri r. d. 'frey'; wri r. 'frey'; Lunin 1853: 148, 235 pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M EMS VII: 746
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī : prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī : prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
Käsitlused: < kasks frî [?] EEW 1982: 2170-71; < kasks vrî Raun 1982: 128; < kasks vrî 'frei' ~ rts fri Raag 1987: 339; < asks vri 'vaba' EES 2012: 385; EKS 2019
Läti keel: lt brĩvs [1585 briwe] 'frei' < kasks vrī Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17; brīvs 'frei' < kasks vrî Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] 'vapaa / frei' < mr fri 'vapaa, verovapaa' [‹ asks vrī] SSA 1: 118; lv brī 'frei, ledig' < kasks vrī Kettunen 1938: 29; lv brī 'prii / brīvs' LELS 2012: 48

prohvet, prohveti 'jumala tahet või ilmutusi kuulutav ennustaja' < kasks prophête 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 se Propheti Joelis häle mele panku; Müller 1600-1606: 272-273 loehme meÿe nente Prophetide Kiria siddes; Rossihnius 1632: 68 Ninck sähl olli ütz Propheti Emand, nimme kahn Hanna; Stahl HHb II 1637: 3 lebbi ommade pöhade Prophetide ∫uh 'durch den Mund ∫einer heiligen Propheten'; Gutslaff 1647-1657: 79 temma om ütz Propheth; Göseken 1660: 326 Proweht 'Prophet'; prowehti Emmand 'Prophetin'; VT 1686 Nink meil om kindmämb Proweeti Sönna; Vestring 1720-1730: 188 Prohwet 'Der Prophet'; Helle 1732: 162 prohwet 'der Prophet'; Piibel 1739 Suur wahhe on walle- ja tössiste prohwetide wahhel; Hupel 1780: 247 prohwet, -i bl. r. 'Prophet'; proweet, -i bl. d. 'Prophet'; Lunin 1853: 148 prohwet, -i r. d. 'пророкъ'; proweet, prowet, -i d. 'пророкъ'
Murded: `prohvet : `prohvedi Kuu Lüg Vai; `prohvit, -i Vll; prohvet, -i Jäm Khk Rei Lä Tõs Tor Ris JMd Iis Trm Pal Plt KJn Puh San sporV(prohvet´ Har); prohveet : prohveedi Muh Koe; `rohvet, -i Khk Pöi Mih PJg M(-t´) EMS VII: 757
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 967, 968 prohwet : prohweti; prohwēt : prohwēti 'Prophet'; prōwēt, -i (d. bl) '= prohwet'; ÕS 1980: 537 prohvet
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prophête 'Prophet'; MND HW II: 2 profête (prophete) 'Weissager, Seher; Mittler zwischen Gottheit und Gläubigen, Prohpet'
Käsitlused: < asks Prophet Ariste 1963: 101; < asks Prophet(e) Liin 1964: 40; < sks Profet EEW 1982: 2178; < kasks prophête Raun 1982: 128; < asks prophēte 'prohvet' EES 2012: 385; EKS 2019
Läti keel: lt praviẽts [1587 to Prophete] 'Prophet' < kasks prophēte Sehwers 1918: 81, 156; Sehwers 1953: 94; pravietis 'Prophet, Seher' < kasks prophête Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: sm profeetta 'prohvet' Mägiste 1931: 419; lvS praviet 'Prophet' SLW 2009: 152-153; lv pravie̯t̀, pravie̯`š 'prophet' Kettunen 1938: 312; profēt 'prohvet / pravietis' LELS 2012: 254

pruut, pruudi 'mõrsja' < kasks brût 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 kauniste ehituth kudt v̈x Brudt; Stahl HHb I 1632: Diij Prudt; omma Pruti 'Braut; ewre Braut'; Stahl 1637: 44 prühdt : prühdti∫t 'braut'; Brockmann 1637: 93 Se Pruth on kaunis kül; Göseken 1660: 87, 147 Pruhdt/ i 'Braut'; Vestring 1720-1730: 188 Pruut, -ti 'Die Braut'; Helle 1732: 162 pruut, -i 'die Braut'; prudike 'das Bräutgen'; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Hupel 1780: 248 pruut, -i r. 'Braut'; Hupel 1818: 192 pruut, -i r. d. 'Braut'; Lunin 1853: 148 pruut, -i r. d. 'невѣста'
Murded: pruut : `pruudi R(`pruuti VNg Vai) pruut : pruudi Jäm Khk Hi L K I T V(-t´) ruut : ruudi Sa Muh Mih Tor Kõp Vil M(-t´) EMS VII: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūt´ : prūdi 'Braut'; ÕS 1980: 541 pruut 'mõrsja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 brût 'Braut; (auch) Gemahlin'; Schiller-Lübben brût 'Braut; auch von der rechtmässigen Gemahlin'; MND HW I brût 'Braut; junge Frau'
Käsitlused: < kasks brût Ariste 1963: 101; Liin 1964: 57; Raun 1982: 128; < asks brūt 'pruut; seaduslik naine' EES 2012: 387; EKS 2019
Läti keel: lt brũte [1586 Brute] 'Braut' < kasks brūt Sehwers 1918: 32, 144; brūte 'Braut' < kasks brût Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: lvS prūt ~ brūt´ [1839 pruut] SLW 2009: 153; lv brū`t´ 'braut' < kasks brūt Kettunen 1938: 30; brūţ 'pruut / līgava, brūte' LELS 2012: 49

pöök, pöögi 'lehtpuu (Fagus sylvatica)' < ? kasks bö̂ke 'id.', vrd rts bök 'id.' [Alamsaksa päritolus tekitab kahtlusi hiline esinemus kirjakeeles ning andmete puudumine murretes. Pole välistud soome kaudlaen.]

Vana kirjakeel: Göseken 1660: 231 saxamah wachter puh 'Hayn büche'; Helle 1732: 299 saksama saar 'Buchbaum'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 saksa-mā-sāŕ 'Buche'; EÕS 1930: 944 pöök 'bot puu: Fagus (Buche)'; ÕS 1980 pöök = pöögipuu '(Fagus)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boke 'Buche'; MND HW I bö̂ke 'Buche'
Käsitlused: < kasks bôk 'Buche' EEW 1982: 2335; < rts bök ~ kasks boke Raun 1982: 136; < asks boke ~ rts bok, bök 'pöök' EES 2012: 406
Sugulaskeeled: sm pyökki [1580 böki] 'Fagus silvatica / Buche' < rts böök, bök SSA 2: 454; lv būg̀-boù̯m 'buche, buchenbaum' < kasks bōk 'buchecker' Kettunen 1938: 33; lv būg-boum 'Buche' Raag 1987: 328; lv bukspū 'pöök / dižskābardis' LELS 2012: 50

püss, püssi 'laskeriist, käsitulirelv' < kasks busse 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 287 Sodda|Rista, suhre Püßide echk muh aßja kz; Stahl 1637: 101 Püs : püssi∫t 'Rohr damit man ∫cheußt'; Stahl 1637: 45; 98 pü∫∫irocht 'büch∫enpulver'; Gutslaff 1648: 232 püsse 'Rohr, Büchse'; Göseken 1660: 87, 150 Püß, -i 'Büchs'; Püssi 'büchs (damit man schießet)'; Hornung 1693: 33 Püs : Püssi / Acc. pl. Püssa 'eine Büchse'; Vestring 1720-1730: 191 Püs, -si 'Die Büchse, Flinte Rohr'; Helle 1732: 163 püs 'die Büchse, Flinte, das Rohr'; Hupel 1780: 249 püs, -si r. d. 'Büchse, Flinte, Schießrohr'; Hupel 1818: 194 püs, -si r. d.; -sa Rg 'Büchse, Flinte'; Lunin 1853: 150 püs, -si r. d. 'ружье, пищаль, карабинъ'
Murded: püss : `püssi (-ü) R; püśs : püśsi (-ss-) eP M T; püśs : püssü Khn San Urv; püśs : püssä San V EMS VIII: 108
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1004 püśś : püśśi; püss : püssü (d) 'Flinte, Büchse'; ÕS 1980: 564 püss
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Schiessrohr, Kanone'; bussen-krût 'Schiesspulver'; MND HW I büsse, busse 'Schießrohr, Handfeuerrohr, grobes Geschütz, Kanone'
Käsitlused: < kasks büsse 'Schiessrohr, Handfeuerrohr, Kanone' Ariste 1963: 102; < kasks busse Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; < kasks büsse, busse SSA 2: 451; SKES: 672; < kasks busse 'Flinte' ~ rts bössa, byssa, pl. bysser Raag 1987: 338; < asks busse 'lasketoru, käsitulirelv' EES 2012: 408
Läti keel: lt bise [1644 büsse] 'Flinte, Büchse' Sehwers 1918: 56, 84, 143; bise 'Büchse, Flinte' < kasks büsse 'Schießrohr, Handfeuerrohr' Sehwers 1953: 12; lt busa, buse 'Büchse (Gewehr)' < asks busse Sehwers 1953: 22; lt bise 'Büchse, Flinte' < kasks büsse Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm pyssy [1555] 'ampuma-ase; kärrynpyörän laakeri / Büchse (Gewehr, Gefäß); Wagenradbuchse' < mr byssa, bössa 'rasia; pyssy; kärrynkapan rautaholkki' [‹ kasks büsse, busse 'rasia; pyörän, akselin metallinen vahvikeputki; aseen piippu']; is püssü; krj pyssy < sm SSA 2: 451; lvS püss 'Büchse, Flinte' SLW 2009: 161; lv bis̄ (büs̄) 'büchse, flinte, schiessgewehr' < kasks büsse Kettunen 1938: 23; lv bis 'püss / bise' LELS 2012: 44; vdj püssü 'püss / ружьё' VKS: 1016; is püssü 'püss' Laanest 1997: 161

püts, pütsi 'veeämber (laevas)' < asks pütz, butze 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: püts : pütsi 'puust või puldanist veeämber, mida laevadel tarvitatakse' Hi; pits : pitsi Emm Saareste II: 1202
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püts : pütsi (D) '„Pütze“, Wassereimer'; lāg-püts 'Eimer zum Schöpfen von aussen'
Saksa allikadA: Lübben 1888; Schiller-Lübben butze, buse 'kleines Schiff zum Heringsfang'; MND HW I büse, büsse (butze, buyse) 'Büse, kleines Schiff in der Frachtfahrt und Fischerei (Heringsfang), 15. Jh.'
Käsitlused: < asks Pütze 'Pfütze, Wassereimer' GMust 1948: 52, 89; < kasks pütz EEW 1982: 2352; < kasks pütz SKES: 674; < sks Pütze SSA 2: 452
Sugulaskeeled: sm pytsy [1863] 'puusanko (et. laivassa); puupytty / Holzeimer, Pütz; kleines Holzfäßchen' < rts pyts 'laiva- t. palosanko' [‹ asks, vrd hol puts] SSA 2: 452; lvS put´̄s 'Pfütze'; lv put´̄š SLW 2009: 156

raad, rae 'linna omavalitsusorgan, linnanõukogu' < kasks rât 'nõu(anne); nõukoda'

Esmamaining: ametivanne 1570
Vana kirjakeel: ametivanne 1570; EKVTS 1997: 79 ninck außull Rhade, Isandee nynck ßelle tallÿya Lÿnnhall; Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94 keick auwusts Rads Isandette ehen tunnistut; Rossihnius 1632: 302 se om selle Rattile wölgo; Stahl 1637: 98 Rahd : rahdi∫t 'Rath'; Gutslaff 1648: 231 Raht/ e 'Raht'; Gutslaff 1648: 78 Rathi Isand 'Senator; raehärra'; Göseken 1660: 93 Raad/ i 'Rahd'; VT 1686 andke teije nühd Üllembälle Pähmehelle nink Rahdille teedä; Vestring 1720-1730: 194 Raad, -di 'Der Rath, Magistrat'; Helle 1732: 164 raad 'der Rath, magistrat'; Helle 1732: 322 raad 'der Rath'; Piibel 1739 üks mees, Josep nimmi, kes rae-issand olli; Hupel 1780: 251 raad : raadi od. rae r. d. 'Rath, Stadtrath'; Lunin 1853: 153 raad : raadi ~ rae r. d. 'магистратъ, совѣтъ, судъ'
Murded: raad : rae Jõh EKI MK; rae oone Khk; rae ärra Plt; rae isand Jäm Emm Kos KJn Har; rae koda Lüg Jäm Khk Kod Nõo Har; rae kohus Emm Trv; rae mõis Mar Tõs EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rād´ : rāe 'Rath, Stadtrath, Magistrat'; ÕS 1980: 566 raad '(linnaomavalitsuse organ)'; Tuksam 1939: 787 Rat 'nõu(anne); nõukogu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rât 'Rat, Ratschlag; Beratung; beratende Versamlung'; Schiller-Lübben rât 'Rath; Beschluss; der Rat, Senat'; MND HW II: 2 rât (rad, raad, rait) 'Beschluß, Entscheid; Gruppe von Personen, beratende Versammlung; Gemeinschaft, Stadtrat, (in Rom:) Senat'
Käsitlused: < kasks rât Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 47; Raun 1982: 137; < kasks rât, vrd sks Rat EEW 1982: 2359; < asks rāt 'nõu, abi; nõukogu' EES 2012: 410
Läti keel: lt *rãtũzis 'Rathaus' < kasks rāthūs Sehwers 1918: 156; lt rãteskuñgs [1587 Rateskungems] 'Ratsherr' < sks Sehwers 1918: 81
Sugulaskeeled: sm raati [Agr radhi] 'neuvosto, maistraatti' < mr radh 'neuvosto; neuvo, apu' SSA 3: 35; sm raati < asks rât 'Fürsorge, Verfügungsgewalt' ~ rts råd 'Rat; Ratschlag, Hilfe' Bentlin 2008: 166; lv rō̬`t-izànd 'ratsherr' < sks rat Kettunen 1938: 345
Vrd raatus

reis, reisi 'teekond; sõit, retk' < kasks reise 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 293 se Te echk Reise pæle iethma; Gutslaff 1648: 232 Teh 'Reise'; Göseken 1660: 93 Reisi 'Reise'; Hupel 1780: 255 reisi kot d. 'der Ränzel, Reisesack'; reisja mees d. 'ein Reisender'; Luce 1812: 43 siis läks Herra temmaga reisimisse peäle; Lunin 1853: 158 reis, -si r. d. 'поѣздка, путешествiе'
Murded: reis : `reisu 'käik, sõit; retk, rännak' Kuu VNg Lüg; reis : reisu Khk Mar Mär Tõs Tor Ha Koe Iis Trm; reis : `reisi Vai; reis : reisi S Kse Han Tõs Khn Hää Juu JMd Trm Plt KJn M TLä Rõn San V(-ś); reis : reesi Khn Kod MMg KJn TLä EMS VIII: 298
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reiź : reizi; reiz : reizu 'Reise, Fahrt, Gang'; ÕS 1980: 583 reis
Saksa leksikonid: Lübben 1888 reise 'Aufbruch, Reise; Kriegszug zu Lande oder See; Handelsreise'; Schiller-Lübben reise 'Aufbruch zum Kriegszuge, Feldzug; Handelsreise oder andere Reise'; MND HW II: 2 rêͥse (rese, royse) 'Fahrt zu einem entfernten Ort, Reise (Handelsfahrt, Botengang, Kriegszug, Kreuzzug); Wegstrecke'
Käsitlused: < kasks reise 'Reise' Liin 1964: 49; EEW 1982: 2452-2453; Raag 1987: 324; < asks reise 'sõjaretkele minek; kauba- vm reis' EES 2012: 424; EKS 2019
Läti keel: lt † reĩze 'Reise' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 99; ziemas reiss 'talvereis' LELS 2012: 328
Sugulaskeeled: sm reissu [1580] 'matka, retki; väylä, reitti / Reise; Route, Strecke'; krj reissu < mr resa [‹ kasks reise] SSA 3: 62; SKES: 761; is reisu 'matka' < sm; vdj reisu 'matka' < is ~ sm SSA 3: 62; lv reì̯z 'reise, fahrt' < kasks reise Kettunen 1938: 332; lv reiz 'reis, teekond / ceļojums' LELS 2012: 265; vdj reisi, reisu 'reis, (laeva)sõit / посадка, рейс' VKS: 1044
Vt reisima

riim, riimi 'luuleriim' < asks rîm 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 93, 335 rijhmi 'Reim'; Riem 'reim rhytmus'; Hupel 1818: 512 Reim 'sündis sanna r.; ütte-hälelinne sõnna d.'
Murded: riim : `riimi 'teksti korraldav häälikuline kooskõla; ladusus' Kuu RId; riim : riimi Sa Muh Mär Tõs Hää I Plt KJn M Ran Kan Plv; riiḿ : riimi Krk Har; riiv´ : riivi Krl Se EMS VIII: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 *rīm : rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; ÕS 1980: 595 riim
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rîm, rime 'Reim'; rimen 'reimen/Verse machen'; Schiller-Lübben rîm 'Reim, Reimspruch'; rimen 'reimen, passen'; MND HW II: 2 rîm 'Verszeile in gebundener Sprache; gereimter Bruch, Strophe, Gedicht'
Käsitlused: < kasks rîm Liin 1964: 60; SKES: 874; EEW 1982: 2477; Raun 1982: 142; SSA 3: 73; < asks rīm 'riim, luuletus' EES 2012: 427; EKS 2019
Läti keel: lt rĩme 'Reim, Gedicht' < kasks rīm 'Reim; Reimspruch; Dichtung überhaupt' Sehwers 1953: 102; rīme 'Rein; Gedicht' < kasks rîm 'Reim, Dichtung überhaupt'; *rẽmêt 'reimen' < kasks rīmen Sehwers 1918: 157; rẽmêt 'reimen; dichten' < kasks rīmen 'reimen, Verse machen' Sehwers 1953: 102
Sugulaskeeled: sm riimi [1583] 'loppusointu, loppusoinnullinen runo / Reim, Vers' < mr rim, riim 'säe, runo, riimi' [‹ kasks rīm] SSA 3: 73; SKES: 784; lv rīm 'reim' Kettunen 1938: 340

roos, roosi 'lill; nahahaigus' < kasks rose 'id.', sks Rose 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301 Roside pæl piddame keuwma; Stahl HHb II 1637: 107 taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; Stahl 1637: 101 Rohse : rohsi∫t 'Rose'; Gutslaff 1648: 232 Roseninni 'Rose'; Göseken 1660: 93 Roese 'Rose'; Göseken 1660: 340 Rohse 'rose (flos)'; Rosanini 'rose flos'; Virginius 1687-1690 ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; Vestring 1720-1730: 209 Roos, -si 'Eine Rose'; Hupel 1780: 259, 260 roos, -i r. d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r. d. 'der Rosenstock'; Lenz 1796: 21 Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; Schmidt 1816: 99 Mis siis rosist saab, kui sedda ei arstitakse; Hupel 1818: 209 roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; Lunin 1853: 162 roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
Murded: ruos : `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes : roosi Sa Muh Lä; roos : roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬ś : roosi Hää Kod KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´ : rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
Käsitlused: < sks Rose SKES: 891; EEW 1982: 2537; < kasks rose Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raun 1982: 145; Raag 1987: 325; < asks rose 'roos', sks Rose 'erüsiipel' EES 2012: 436; < asks rose 'roos' EKS 2019
Läti keel: lt ruõze [1585] 'Rose' < kasks rōse Sehwers 1918: 81, 157; † ruõdze 'Rose (Krankheit)' Sehwers 1918: 54, 157; lt ruõdze 'Rose; Rotlauf' Sehwers 1953: 103; ruoze 'Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf' < kasks rose 'Rose' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm ruusu [Agr rosi] 'ruusukukka; ruusutauti / Rose' < mr rōs, rōsa 'ruusu' [‹ kasks rose, ruse]; is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' [‹ sks rose] SSA 3: 115; lvS ruoš, ruož 'Rose (auch die Krankheit)' SLW 2009: 167; lv rùo̯ž 'rose; krankheit' < sks Kettunen 1938: 348; lv rūož 'roos / roze (Rosa)'; lv rūož 'roospõletik, roos, erüsiipel / roze' LELS 2012: 278; vdj rooza 'roos / роза' VKS: 1074; vdj ruuso 'roos (sügav nahapõletik) / рожа' VKS: 1083

roov, roovi 'katuselatt; lattidest alus' < kasks rôf 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1544
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1544: 110 Hans Rowisep; Göseken 1660: 93 Roowi 'Roff'; Vestring 1720-1730: 209 Roow, -wi 'Küche mit einem gewölbe, ohne Schornstein'; Helle 1732: 170 roow 'die Küche oder Gewölbe ohne Schornstein'; Hupel 1780: 259 roow, -i r. d. 'der Roof, Küche ohne Schornstein'; Hupel 1818: 210 roow, -i r. d. 'Küche; lf. Roof'; Lunin 1853: 162 roow, -i r. d. 'кухня'
Murded: ruov : `ruovi 'katuselatt, ritv; katuselatistik' R(`ruovi Vai); roov : roovi (-uo-, ua-) Kul Kse Tõs Tor Saa KPõ Iis Trm Ksi Plt; roob : roobi Kul Mih Juu; ru̬u̬v : roovi Kod KJn M sporT V(-v´); ruov : `ruovi 'võlvlagi reheahju suu ees, ahjukumm' Lüg; roov : roovi Jäm Khk Vll Pöi Muh Phl sporVar Tõs Hää; roob : roobi Lä Pil; ru̬u̬v : roovi 'mõisaköök; ahjukapp' Krk Har Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1080, 510 rōw : rōwi 'Dach; Rauchfang; Gewölbe'; rōw-lat´t´, rōwi-lat´t´ 'Latten, auf welchen die Strohschichten des Daches ruhen'; ÕS 1980: 600 roov 'katuselatt; roovitis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôf 'Schutzdach über Mauern, Planken; Decke, Deckel (über e. Wanne, Kufe, Wagen)'; Schiller-Lübben rôf (ruf) 'Decke, Deckel'; MND HW II: 2 rôf (roeff, roff), rûf 'Abdeckung, Deckel; Dach'
Käsitlused: < kasks rôf Kobolt 1931: 151; < kasks rôf (ruf) Liin 1964: 52; < kasks rôf EEW 1982: 2541; Raun 1982: 145; < asks rōf, ruf 'kate; ahjukumm; korsten; ruhv, kajut' EES 2012: 437; < asks rōf 'katus' EKS 2019
Läti keel: lt ruõvis, ruõve 'das Gewölbe über dem Feuerherd; der Feuerherd, der ein Gewölbe über sich hat' < kasks rōf 'Schutzdach über Mauern' Sehwers 1953: 103; lt ruovis 'Gewölbe über dem Feuerherd, gewölbtes Funkendach; oberer Teil des Riegenofens; Küche mit einem Feuerherd etc.' < kasks rôf 'Decke, Deckel (über einer Wanne, Kufe etc.)' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: vdj rooittaa 'roovida (katust) / обрешетить (крышу)' VKS: 1070
Vrd ruhv

rull, rulli 'toruja kujuga ese' < kasks rulle 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1503
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1503 Trull, Jurgen; Tallinna Linnaarhiiv 1567 Trull, Jurgen; Vestring 1720-1730: 210 Rul, -li 'Die Rolle'; Hupel 1780: 260, 288 rul, -li r. d. 'die Rolle'; trul, -li r. d. 'die Rolle'; Lithander 1781: 497 Rulli siis se taigen Taarti-rulliga laua peäl wägga öhhukesseks wälja; Hupel 1818: 252 trul, -li r. d. 'Rolle; Walze'; Lunin 1853: 199 trul, -li r. d. 'катокъ, скалка, валёк'
Murded: rull : `rulli 'rull, valts' Kuu; rul´l : rulli S L Ha VlPõ M San Lei; trull : `trulli R; trul´l : trulli Mär KPõ I Äks Plt T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ : rul´l´i 'Rolle, Walze'; ÕS 1980: 602 rull
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rulle 'Rolle, Walze; Drehscheibe; Zusammengerolltes, v. Waren'; Schiller-Lübben rulle 'Rolle, Walze; Rolle, Papierrolle'; MND HW II: 2 rulle, rul, rolle, rol 'aufgerolltes Stück (beschriebenes) Pergament oder Papier, Schriftrolle; Dokument, Urkunde; zylindrisch aufgerollte flache Materialien; zylindrisches Holzstück, Walze; Laufrad'
Käsitlused: < kasks rolle, rulle Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 98; < kasks rulle 'Rolle' EEW 1982: 2552; Raun 1982: 145; < vrd kasks drullen 'keerama' [rull ~ trull] Raun 1982: 182; < asks rulle 'rull' EES 2012: 438; EKS 2019
Läti keel: lt rul̃lis 'Wäscherolle, Feldwalze' < kasks rulle Sehwers 1918: 25, 157; lt rul̃lis, rul̃le 'Wäscherolle; Feldwalze; Papierrolle' < asks rulle 'Rolle, Walze; Papierrolle, Urkunde' Sehwers 1953: 102
Sugulaskeeled: sm rulla [1637 rulli] 'Rolle' < mr rulla, rulle [‹ kasks rulle, rolle]; is rulla 'jyrä, rulla'; vdj rulla; krj rulla '(rukin) rulla' < sm SSA 3: 102; SKES: 859; lv rul̄ 'Rulle, Walze' < kasks rulle; vdj rulla < rts rulla SKES: 859; lv ruĺ̄ 'rolle, walze' < sks Kettunen 1938: 347; lv ruļ 'rull / rullis' LELS 2012: 276; vdj rulla '(kanga)rull; (niidi)rull; (põllu)rull; (tee)rull / катушка, каток, укатка' VKS: 1078; is rulla 'rull' Laanest 1997: 170
Vt rullima

ruun, ruuna 'kohitäkk' < kasks rūne 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97, 126 ruhn 'Wallach'; Gutslaff 1648: 245 Rûn /e 'Wallach'; Göseken 1660: 321 ruhn 'Wallach'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Runapä Jurri; Vestring 1720-1730: 25, 210 Ruun 'Ein Wallach'; Runama 'Wallachen'; Helle 1732: 171 ruun 'der Wallach'; runama 'wallachen'; Hupel 1780: 261 ruun, -a r. d. 'der Wallach'; runama od. ärrarunama r. d. 'wallachen'; Hupel 1818: 212 ruun, -a r. d. 'Wallach'; Lunin 1853: 164 ruun, -a r. d. 'меринъ'
Murded: ruun : `ruuna R; ruun : ruuna S sporL KPõ I Plt KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūn : rūna 'Wallach'; ÕS 1980: 603 ruun
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rune 'verschnittener Hengst, Wallach'; MND HW II: 2 rûne, *rûn 'verschnittener Hengst, Wallach'
Käsitlused: < kasks rūne 'Wallach' Liin 1964: 63; EEW 1982: 2565; Raun 1982: 146; < asks rune 'ruun' EES 2012: 440; EKS 2019; < rts rune Raag 1987: 335
Läti keel: lt † rũnis [1638 Ruhna] 'Wallach' < kasks rūne Sehwers 1918: 35, 93, 157; rūnis 'Wallach' < kasks rūne 'verschnitterer Hengst, Wallach' Sehwers 1953: 104; rūnīt 'kastrieren' < kasks runen 'kastrieren' ME: III: 571
Sugulaskeeled: sm ruuna [1580] 'kuohittu ori / Wallach' < rts rune 'kuohittu ori' [‹ kasks rune]; is rūna; krj ruuna < sm ruuna; vdj rūna; lv rūna < ee SSA 3: 114; sm ruuna verschnittener Hengst, Wallach < kasks rûne ~ rts rune Bentlin 2008: 89-90; lv rūna 'wallach' < kasks rune Kettunen 1938: 349; lv ru’inə̑; rūnə̑ '(mit einem stumpfen messer) schneiden; verschneiden, kastrieren' < kasks runen Kettunen 1938: 346, 349; lv rūnõ 'kohitseda, ruunata / kastrēt, rūnît' LELS 2012: 277; vdj ruuna 'ruun(hobune) / мерин' VKS: 1083; is ruuna 'ruun' Laanest 1997: 171

rääs|tool, -tooli 'kantsel' < asks predek-stōl, predik-stōl 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 165 räästool 'die Cantzel'; Helle 1732: 376 mis issand on rööstoli peält öölnud 'welches der Herr von der Cantzel uns gesagt'; Hupel 1780: 252 räästool, -i r. 'Kanzel'; Hupel 1818: 198 räästool, -i r. 'Kanzel'; Lunin 1853: 153 räästool, -i r. 'кафедра'
Murded: räästool (-tuol, -tuel) 'kantsel kirikus' Kuu Lüg Hi Mar Mih Ris Juu Pee KJn Pst; `räästul (rea-), -i Jõe VJg Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1042 rǟs-tōl´ (reastōl) : -tōli 'Kanzel'; kiriku-rǟstas = rǟs-tōl´; EÕS 1937: 1204 räästool 'kiriku kantsel (Predigtstuhl)'; ÕS 1980: 607 † räästool '(kiriku)kantsel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 predik-stôl 'Kanzel; Klappstuhl'; Schiller-Lübben predek-, predikstôl 'Kanzel, Klappstuhl'; MND HW II: 2 prēdikstôl (predick-, predig-), -stûl; prēdekstôl, prēdicht-, prēdistôl, prēdegestôl, preddick-, preddekstôl 'Kanzel, Klappstuhl'
Käsitlused: < asks predek-stōl, predik-stōl 'kantsel; klapptool' EES 2012: 447-448; EKS 2019
Läti keel: lt sprediķis [1586 to predicke] 'Predigt' < kasks predike Sehwers 1918: 35, 81, 159; lt prediķēt 'predigen' < kasks prediken, predeken Sehwers 1953: 95; Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: lv spreḑīktõ 'jutlustada / sprediķot' LELS 2012: 303

rööv, röövi 'röövimine, riisumine' < kasks rôf 'id.'

Esmamaining: LiiviTalu 1550
Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 Keß Roivi wise uhest teisest Wottap; Stahl HHb III 1638: 248 ninck temma peap needt wegkiwat rohwix sahma 'vnd er sol die starcken zum Raube haben'; Hupel 1780: 258 rööwliminne r., d. 'Raub'
Murded: rüöv : `rüövi Lüg Vai; rööv : röövi Khk Emm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫw : rȫwi 'Raub'; ÕS 1980: 608: rööv
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rôf 'Raub, das Rauben, die Raubthat'; MND HW II: 2 rôf (roef, roff, rouff) 'gewaltsame Wegname, Beraubung; Beschlagname, Pfandung; Entführung; geraubtes Gut'
Käsitlused: < kasks rôf 'Raub' Ariste 1940a: 110; Liin 1964: 45; < kasks rôf, vrd rts rof Raag 1987: 336; < asks rōf 'röövimine, riisumine; röövitud vara' EES 2012: 449
Sugulaskeeled: sm ryöväys 'röövimine, riisumine, röövtegu' Mägiste 1931: 477; lv rēviļtimi 'rööv / laupīšana' LELS 2012: 266
Vt röövel, röövima

rüütel, rüütli 'keskaja ratsasõjamees; alama astme aadlik; heade kommetega, daamide vastu tähelepanelik mees' < kasks rü̂ter 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 138 Manthw rutlypoyck; Mantu Rutlipoick; Manth Rutlypoyck; Gutslaff 1648: 232 Ruetel/e 'Reuter'; Gutslaff 1647-1657: 211, 212 temma rühtel maha langeb taggase; Göseken 1660: 93, 336 Rühtel 'Reutter'; Rütel 'reiter sessor'; Virginius 1687-1690 Nink Salomon Koggus kokko Wankrid ja Rüütlid; Vestring 1720-1730: 210 Rütel : rüütli 'Der Reuter'; Helle 1732: 171 rütel : rüütli 'der Reuter'; Piibel 1739 kunningas Pennadad peäsis ärra hobbose selgas rüütlidega; Hupel 1780: 260 rütel : rüütli r. d. 'der Reiter'; Lunin 1853: 163 rütel : rüütli r. d. 'всадникъ, рейтаръ'
Murded: `rüütel : `rüütli 'vanaaja sõjamees; rannavaht' Kuu VNg Lüg M(`rüütel : `rüütle); `rüitel : `rüitli (-le) sporSa Muh Rei sporL Ha Koe Kad Rak VJg Iis Trm Plt KJn Kõp Trv; `rüütli (`rüitli) Nõo San Krl Vas Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1096, 1097, 1098 rǖdel : rǖd´li '= rǖtel'; rǖtel : rǖt´li 'Reiter; Ritter'; rǖter : rǖt´ri '= rǖtel'; ÕS 1980: 609 rüütel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ruter 'Wegelagerer, Strassenräuber, bes. der ritterliche; Söldner'; ruterie 'Ritterschaft; Kriegswesen'; Schiller-Lübben ruter 'Reiter (Ritter)'; MND HW II: 2 rü̂ter, reuter 'berittener und bewaffneter Edelmann, Ritter'
Käsitlused: < kasks ruter, rüter 'Räuberritter; Reiter' Ariste 1940: 109; EEW 1982: 2639; < kasks ruter Liin 1964: 44; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 149; < kasks ruter 'Ritter', vrd vrts riddare, rts riddare Raag 1987: 337; < asks ruter 'ratsanik, rüütel' EES 2012: 452; EKS 2019
Läti keel: lt † rĩtelis 'Reiter' < kasks rǖter Sehwers 1918: 157; rĩtelis 'Reiter' < asks rǖter 'Reuter' Sehwers 1953: 102; rītelis, rīteris 'Reiter' < kasks ruter Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm ritari [1580 riddari] 'Ritter' < mr riddare [‹ kasks ridder 'ritari'] SSA 3: 83; sm ritari 'Ritter' < asks ridder(e) 'Hauptmann, Anführer' ~ rts riddare 'Ritter' Bentlin 2008: 174

saatan, saatana 'kurat; kirumissõna' < kasks Satân 'id.', sks Satan 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 308 Sathan, tæma on meddÿ keicke suhremb Wainlane; Rossihnius 1632: 319 om minule antut ütz tulp se ihu sisse, nimme kahn, se Satana Engel; Stahl HHb III 1638: 48 Tagkana müñust Sathan 'Heb dich weg von mir Sathan'; Gutslaff 1647-1657: 222 Minne Sathan erra; VT 1686 Abrahami Tüttär om / kumba Satanas olli kinnikeütnu; Vestring 1720-1730: 212 Sadan | Satan, -na 'Der Teuffel, Satan'; Helle 1732: 172, 322 sadan 'der Satan'; Hupel 1780: 261, 264 sadan r. 'der Satan'; satan r. 'der Satan'; Hupel 1818: 213, 217 sadan, -a bl. r. 'der Satan'; satan, -a r.; -i d. 'der Satan'; Lunin 1853: 165, 168 sadan, -a r. 'сатана'; satan, -a r. d. 'сатана'
Murded: `saadan, -a R S L Rap Juu Amb JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh VId; `saadanas : `saadana Kaa Kse Tõs San; `saadanas, -e VNg IisR; `saadan, -i (-e) Nõo Kam San Kan Urv Krl Har Plv; `saatan, -a Kse Hää Trm Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1121 sādan : sādani; sādanas : sādana 'Satan'; sātan : sātani; sātanas : sātana '= sādan, sādanas'; ÕS 1980: 611 saatan
Saksa leksikonid: MND HW III Satân, Satanâs, Satenâs 'Satan, Bezeichnung des Teufels'
Käsitlused: < asks Sathan Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; EES 2012: 454; < kasks Sathan Raun 1982: 150; < sks Satan EEW 1982: 2657; EKS 2019; < rts ~ sks SSA 3: 140
Läti keel: lt sãtãns [1575 ta Satanna] 'Satan' < sks Sehwers 1918: 81, 157; lt sãtãns, sãtans 'Satan' Sehwers 1953: 104
Sugulaskeeled: sm saatana [Agr] 'Satan; starker Kraftausdruck'; is sātana; krj soatana; vdj sātana < mr sathan, satan 'saatana, sielunvihollinen; voimasana' [‹ sks satan] SSA 3: 140; lv sāt̆tan, så̄t̆tə̑nz < ? ee ~ lt; vdj satana; sm saatana < rts SKES: 941; lv sāt̆tan 'satan' Kettunen 1938: 356; lv sǭtõn 'saatan / sātans' LELS 2012: 300; vdj saatana 'saatan, kurat / сатана, чёрт' VKS: 1102

sakrament, sakramendi 'ristiusu püha talitus' < kasks sacrament 'id.', vrd lad sacramentum 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 74 Seel omat kax Sacramentyt Jumalast sysse seetut; Stahl HHb I 1632: Aiij Mea on ∫e Sacrament ∫e∫t Altari∫t? 'Was i∫t das Sacrament des Altars?'; Rossihnius 1632: 321 Se Sacrament sest pöhast Ristimissest; Göseken 1660: 93, 344 Sakrament 'Sacrament'; Hupel 1780: 261, 263 saakrament, -i d. 'das Sakrament'; sakrament, -i r. d. 'ein Sakrament'; Lunin 1853: 164, 166 saakrament, -i r. d. 'таинство'; sakrament, -i r. d. 'таинство'
Murded: `sakrament : `sakramendi Kuu VNg Lüg Hi Ris Juu JMd VJg Plt KJn; sakrameńt : sakrameńdi (-n-) Sa Muh Kse Tõs Puh Vas Lut; saakrameńt Tor TLä San Rõu; sagrameńt Mar Mär Hää Juu Trv; saagrameńt Ran Krl Har Plv; sahkrament Koe; sakarmeńt Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 sakrament : sakramenti 'Sacrament'; Wiedemann 1893: 998 sakrament : sakramenti (sākrament) 'Sacrament'; EÕS 1937: 1241 sakrament 'kristlik usundiline toiming'; ÕS 1980: 613 sakrament 'teat usundiline toiming, näit ristimine'; Tuksam 1939: 825 Sakrament 'sakrament'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sacrament(e) 'Sacrament, bes. des Altars; Hostie; auch Bezeichnung Christi'; MND HW III sacrament(e), sakerament, sackelment 'Sakrament; Hostie, Monstranz'
Käsitlused: < kasks sacrament Ariste 1940a: 110; < asks sacrament [‹ lad sacramentum] Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; < sks Sakrament [‹ lad sacramentum] EEW 1982: 2677; < sks Sakrament 'sakrament' EKS 2019
Läti keel: lt zakraments [1585 Sacramentez] 'Sakrament' < sks Sehwers 1918: 82, 165; lt sakraments 'Sakrament' VLV 1944: 431
Sugulaskeeled: sm sakramentti [Agr] 'pyhä toimitus / Sakrament' < mr sakrament SSA 3: 145; lv sak̄ramen`t 'sakrament' Kettunen 1938: 353

sant, sandi 'kerjus, vigane; paha, halb' < kasks sante 'püha', vrd lad sanctus 'püha'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Santh, Mert; Tallinna Linnaarhiiv 1571 Santekarck, Jurgen; Tartumaa 1582 Sondyhans '= ? Sandi Hans'; Müller 1600-1606: 312 kuÿ nedt paliadt nĩck Allaste Santit tullema; Stahl 1637: 37 ∫ant : ∫anti∫t 'Ein armer'; Brockmann 1643: 171 Olcko Kucker sant echk rickas; Gutslaff 1648: 208 Sant/e 'Betler'; Göseken 1660: 111, 135 Sant, -i 'armer'; sant/ i 'betler'; Hornung 1693: 28 Sant : Sandi / Acc. pl. Santa 'ein Bettler'; Hornung 1693: 61 Sant : Sandi / Comp. Sandimb 'schlecht; Bettlerisch'; Vestring 1720-1730: 215 Sant, -di 'Arm, schlecht, gering, ein Bettler'; Helle 1732: 173 sant, g. i 'arm, schlecht, gering; ein Bettler'; Helle 1732: 351 Puhho olleme rikkad, teise sandid 'bald reich, bald arm, bald gar nichts'; Piibel 1739 omma wennale, omma häddalissele ja omma sandile ommal maal; Hupel 1766: 102 nemmad peawad santi wisil omma leiba moisas palluma; Hupel 1780: 264 sant : sandi r.; santi d. 'der Bettler; schlecht, arm, gering'; Hupel 1818: 216 sant, -i d.; sandi r. 'schlecht; arm; gering; ein Bettler'; Lunin 1853: 167 sant, -i d.; sandi r. 'худой; бѣдный, убогiй, нищiй'
Murded: sant : `sandi 'paha, halb; kerjus, vigane' R(`santi VNg Vai); sańt, sandi eP sporeL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1109 sańt : sańdi 'arm, ärmlich, Bettler'; ÕS 1980: 618 sant
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sante 'heilig (von Heiligennamen)'; santen, santelen 'weichen, heiligen, santificare'; Schiller-Lübben sent, sunt(e) 'sanct'; MND HW III sante, sente, sinte, sünte 'sanctus'
Käsitlused: < kasks sante 'püha' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 43; EEW 1982: 2699-2700; Raun 1982: 152; < asks sante 'püha' EES 2012: 460; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm santti [1564 sanchtt johannexen] 'arkipyhä / nicht auf einen Sonntag fallender kirchlicher Feiertag' < rts, vrd mr sankte 'pyhä' SSA 3: 155; SKES: 368; lvS sańd : sańted/sańtid [1828 ∫and] 'schlecht; schwach, elend; arm, Bettler' SLW 2009: 172; lv san̄´`t´, san̄´`t 'bettler; gebrechlich, lahm; schwach, elend; arm' < lad sanctus Kettunen 1938: 354-355; lv saņt 'sant, kerjus / ubags' LELS 2012: 280; vdj santti 'sant, kerjus / нищий, попрошайка' VKS: 1112

seep, seebi 'pesuvahend' < kasks sêpe 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 333 ninck kui se sehp sest mösckjast, temma sahb istma ninck sullatama; Stahl 1637: 113 Seep : seepi∫t '∫eiffe'; Stahl HHb III 1638: 170 ninck kudt ∫e ∫eep ∫e∫t pe∫∫eja∫t 'vnd wie die Seiffe der wäscher'; Gutslaff 1648: 238 Sêpi 'Seiffe'; Göseken 1660: 94, 378 Seep 'Seiffe'; Hornung 1693: 28 Seep : Sebi / Acc.pl. Sepisid 'Seiffe'; Vestring 1720-1730: 218 Seep, -pi 'Seiffe'; Helle 1732: 174 seep 'die Seife'; Helle 1732: 352 Sata sigga saksa male, pesse sigga sebiga, sigga tulleb koio, sigga jääb sigga 'und flög eine Gans gleich übers Meer, so käm ein Gickgack wieder her'; Piibel 1739 pesseksid, ja wottaksid ennesele paljo sepi; Hupel 1766: 85 ehk sa woid [paistetusele] ka wina ja seepi peälepanna; Hupel 1780: 265 seep, -i r. 'Seife'; Schmidt 1816: 54 Pead sepiga pesta, on mitto innimestele tarwis.; Hupel 1818: 218 seep, -i r. d. 'Seife'; Lunin 1853: 169 seep, -i r. d. 'мыло'
Murded: seep : seebi (-ie-) S L KPõ I Plt; siep : `siebi R(`siepi Vai); si̬i̬ṕ : seebi Hää Kod KJn Vil eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sēp : sēbi 'Seife'; ÕS 1980: 624 seep
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sêpe 'Seife'; Schiller-Lübben sepe 'Seife'; MND HW III sêͥpe (seepe, cepe) 'Seife'
Käsitlused: < kasks sepe Ariste 1963: 103; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; < kasks sēpe EEW 1982: 2735; < kasks sêpe Raun 1982: 154; Raag 1987: 325; < asks sepe 'seep' EES 2012: 464; < asks sēpe 'seep' EKS 2019
Läti keel: lt pl. ziẽpes [1587 ta Sepe] 'Seife' < kasks sēpe 'Seife' Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 164; ziepes, ziepe 'Seife' < kasks sêpe Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: lv zēp̀ 'seife' < kasks sepe Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328; lv zēp 'seep / ziepes' LELS 2012: 376

selts, seltsi 'kaaslane, selts(kond)' < kasks sel(t)schop 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 319 kenesse Selsix wotta; Selsyweliet; Müller 1600/2007: 236 keicke tæma Selschoppÿ kaas (15.05.1603); Rossihnius 1632: 337 'temma piddi ollema neine seltside sean'; Stahl 1637: 62 ∫eltz : ∫eltzi∫t 'Gefert'; Stahl HHb III 1638: 101 kutzu∫it om̃a ∫eltzi '∫ie wincketen jhren ge∫ellen'; Gutslaff 1648: 215 Seltz/i 'Gefaehrte'; Göseken 1660: 89 Seltz/ i 'Gesellschafft'; Göseken 1660: 204 seltz 'Gefehrte'; selzi mees 'Gefehrte'; Vestring 1720-1730: 220 Selts, -si 'Die Gesellschafft'; Helle 1732: 175 selts 'die Gesellschaft'; Piibel 1739 ärgo sago mo au mitte nende seltsiga ühte; Hupel 1780: 266 sels, -i d.; selts, -i r. d 'die Gesellschaft'; Lunin 1853: 170 selts, -i r. d.; sels, -i d. 'oбщество, компанiя'
Murded: selts : `seltsi Jõe Kuu Lüg IisR; `seltsi VNg Vai; selts : seltsi (-l´-) sporSa Muh Rei Rid; sel´ts : sel´tsi (sel´si) L Ha JJn Tür Koe Kad VJg Sim I VlPõ Trv Pst; sel´ts : sel´dsi TLä TMr Kam Võn San Krl Har Plv Räp Se EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1138, 1139 sel´ts : sel´tsi 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; sel´tseüs, -ze (d) '= sel´tsiüs'; sel´tsiüs, -ze (d) '= sel´ts'; ÕS 1980: 629 selts
Saksa leksikonid: Lübben 1888 selleschop, selschop, -schap 'Gesellschaft, Versammlung; Umgang'; Schiller-Lübben selle-, sel-, seltschop 'Gesellschaft, bes. Handelsgesellschaft'; MND HW II: 1 geselschop, geselle-, -schup, -schap 'Gemeinschaft, Gesellschaft; Berufsgemeinschaft der Kaufleute oder Handwerker'
Käsitlused: < kasks sel(t)schop Ariste 1963: 104; Raun 1982: 155; Raag 1987: 323; < kasks selle-, sel-, seltschop Liin 1964: 47; < kasks selschop, selschap EEW 1982: 27552756; < asks selleschop, selschop, seltsschop 'ühing, selts, kaubandusühing' EES 2012: 467
Läti keel: lt selcis 'die Reihe (im „Gänsemarsch“)' < ? ee ME: III: 815
Sugulaskeeled: lv sel̄´tš, šel̄´tš, 'gesellschaft; gemeinde' < ee Kettunen 1938: 357; lv seļtš 'selts / biedrība' LELS 2012: 283; vdj selttsi 'selts, artell, ühistu / оьщество, товарищество, артель' VKS: 1129

siid, siidi 'õhuke läikiv riie' < kasks sîde 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 320 kuÿ üx vaña Rÿe, ia kudt se Sit piddama; Rossihnius 1632: 339 Sinno Sammet ninck sinno sidi|reiwat; Gutslaff 1648: 238 Sîde 'Seide'; Göseken 1660: 94 Sijhdi 'Seide'; Hornung 1693: 24 Siid 'die Seide'; Vestring 1720-1730: 222 Siid, -di 'Seide'; Helle 1732: 176 siid 'die Seide'; Helle 1732: 354 Sitke kannab sidi, heldel polle helmige kaelas 'der Sparer hat wol was, wenn nur der Zehrer was hätte'; Piibel 1739 pannin peent kallist linnast riet so ümber, ja katsin sind sidiga; Hupel 1780: 267 siid, -i r. d. 'Seide'; Hupel 1818: 221 siid od. siit, -i r. d. 'die Seide'; Lunin 1853: 172 siid, siit, -i r. d. 'шелкъ'
Murded: siid : `siidi '(siid)riie; rätik; juuksepael' Kuu Jõh; `siidi VNg Lüg Vai; siid : siidi Sa Muh Emm L K I M TLä Ote San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1160, 1162 sīd´ : sīi '= sīt´'; sīt´ : sīdi 'Seide, seidenes Band oder Tuch'; ÕS 1980: 635 siid
Saksa leksikonid: Lübben 1888 side 'Seide'; Schiller-Lübben side, siden 'Seide'; MND HW III sîde 'Seide'
Käsitlused: < kasks side, siden 'Seide' Ariste 1963: 104; < kasks side Liin 1964: 56; EEW 1982: 2780; Raun 1982: 156; Raag 1987: 324; < asks side 'siid' EES 2012: 471; EKS 2019
Läti keel: lt zĩds, zĩde [1587 Szide] 'Seide' < kasks sīde 'Seide' Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 165; zīds, zīde, zīdis 'Seide' < kasks sîde Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: sm silkki [Agr] 'Seide' < mr silke; krj silkki SSA 3: 181; lv zīᴅ´ 'seide' < kasks side Kettunen 1938: 401; Raag 1987: 328; lv zīḑõz 'siid / zīds' LELS 2012: 377; vdj silkki 'siid / шёлк' VKS: 1141

sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1550 Hans Syck; Tallinna Linnaarhiiv 1570 Syck, Hans; Tartumaa 1582 Hans Szyk; Müller 1600-1606: 322 eb kz mitte Sicko sinu Lautast; Stahl 1637: 44 sick : sickast 'bock'; Stahl HHb III 1638: 56 Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; Gutslaff 1648: 208 sick/a 'Bock'; Gutslaff 1647-1657: 131 Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat sickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; Göseken 1660: 144 Sick 'bock / Ziegen bock hircus'; Sickaken 'böcklein'; Hornung 1693: 34 Sik : Sikko : Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; Vestring 1720-1730: 222 Sik, -ko 'Ein Bock'; Helle 1732: 176 sik 'der Bock'; Hupel 1766: 89 Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa .. sullata sedda kokko; Hupel 1780: 267 sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; Hupel 1818: 221 sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; Lunin 1853: 172 sik, -ko r. d. 'козелъ'
Murded: sikk : sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk : siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk : sika eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk : siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sickel, tzicken, tzicke-lîn, -len, -ken 'Zicklein'; Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
Käsitlused: < kasks sicke, tzicke 'Zicke' Liin 1964: 63; < lms EEW 1982: 2789; < lms, vrd asks Sick, sks Zicke Raun 1982: 156; < asks sicke, tzicke 'kits' EES 2012: 472

summa, summa 'kokkuvõte' < kasks summa 'id.', sks Summa 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 327 se Summa sest Pöha Risti Oppetußest; Gutslaff 1648-1656 M. olle ütte suhre summa Kah toht Kohut hennelle ostnut; Göseken 1660: 617 se Summ 'Summa'; Frey 1806: 26 Järrele watas näggi Koolmeister römoga, et Summa öige olli; Masing 1825: 370 Nisuggune märato summa näitab meiesugguste arwust ja melest arwamata summa
Murded: `summa '(raha)hulk; kokkuvõte' Kuu Lüg Vai; summa Jäm Khk Vll Muh Mih Tõs Ris Juu JMd Koe VJg Trm Plt Pil KJn Trv Hls Puh Nõo San Har; summ : `summa Lüg; summ : summa Mih Tõs VJg KJn Krk Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1203 summa : summa 'Summe'; hiṅṅe-summa 'Seelenzahl'; ÕS 1980: 665 summa
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben summe 'Summe'; MND HW III summa 'Menge, Quantität; Geldbetrag; Zusammenfassung'
Käsitlused: < asks summa, kasks summe Liin 1964: 48; < sks Summa [‹ lad summa] EEW 1982: 2917; EKS 2019; < vrd lad summa, vn сумма Raun 1982: 163; < kasks summe, summa ~ sks Summe 'summa; kokkuvõte' EES 2012: 488
Läti keel: lt zum̃ma [1585 tah Summa] 'Summe' < sks Sehwers 1918: 82, 165; lt zum̃ma < kasks summe Sehwers 1953: 165; lt summa 'Summa, Summe' VLV 1944: 514
Sugulaskeeled: sm summa [Agr] 'Summe' < mr summa, kasks summe; is summa < vn; krj summa < sm SSA 3: 212; lv summa 'summa / summa' LELS 2012: 307; vdj summa 'summa, hulk, kogus / сумма' VKS: 1183

taaler, taalri 'endisaegne rahaühik' < kasks dāler 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 344 kuÿ tæmalle mitto tuhat Talerit echk Kuld Penningit saab antuth; Gutslaff 1648: 90 Wannathaler 'Thalerus'; Gutslaff 1647-1657: 257 [saht] ütte pohle Thaleri leuwda; Göseken 1660: 335 Saxa wanna Thaler 'ReichsThaler'; Helle 1732: 339 Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; Hupel 1780: 277, 279 tader, -i d. 'der Thaler'; taler : taalri r. 'der Thaler'; Hupel 1818: 234, 235, 239 taalder, -dri r. d. 'der Thaler'; tader, -i r. d. selt. 'der Thaler'; taler : taalri r. d. 'Thaler'; Lunin 1853: 184, 187 taalder, -dri r. d. 'талеръ'; tader, -i r. d. 'талеръ'; taler : taalri r. d. 'талеръ'
Murded: `taaler : `taaldri Kuu Jäm Rei Kse Vän Trv San Plv(`taalõr); `taalder : `taaldri Sa Muh Rei Mar Han Mih Ris Kos JMd VJg; `talder : `taldri Kse Juu; `taader : `taadri Kul Han Khn Hää Plt KJn Kõp Trv; `taadri Har Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244, 1245 tāder : tādri (P) '= tāler'; tālder : tāl´dri (P) '= tāler'; tāler : tāl´ri, tāl´dri 'Thaler'; ÕS 1980: 687 taaler 'aj (hõbemünt); maa hindamise ühik Liivimaal'
Saksa leksikonid: MND HW I dāler, dalder 'Taler'
Käsitlused: < kasks dāler, dalder Liin 1964: 48; < asks da(a)ler Raun 1982: 168; < sks Thaler (‹ Joachimsthaler), vrd kasks da(a)ler EEW 1982: 3025; < asks dāler, dalder ~ sks Taler EES 2012: 505
Läti keel: lt dãlderis [1638 Dahlderis] 'Taler' < kasks dāler Sehwers 1918: 22, 86, 145; lt dalderis, dãlderis 'Taler' < kasks dāler, dalder Sehwers 1953: 25
Sugulaskeeled: sm taalari [1572 sata dalarita] 'vanha rahayksikkö / Taler' < rts daler [‹ asksks da(a)ler] SSA 3: 248; SKES: 1186; lv dōldər < ee taalder SKES: 1186; lv dō̬ldə̑r 'taler' < vrd lt dālderis Kettunen 1938: 39; lv dǭldõr 'taaler / dālderis' LELS 2012: 53; vdj tanderi 'taaler (hõbemünt) / серебреник (монета)' VKS: 1266

tall, talli 'hoone, hrl hobuste elupaik' < kasks stal 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1532
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1532 Sittetal, Lauri; Tallinna Linnaarhiiv 1557 Zyttetalle, Zymen; Tallinna Linnaarhiiv 1571 Talpoyß, Hanß '('Stalljunge')'; Müller 1600-1606: 347-348 sen Talli siddes on Ilmalle tulnut; sen Weddichse Talli siddes walatama; Stahl 1637: 116 Tal : talli∫t 'Stall'; Gutslaff 1648: 240 Talli 'Stall'; Göseken 1660: 94 Tall/ i 'Stall'; Göseken 1660: 321 Hobbose Talli 'Pferde-stall'; Vestring 1720-1730: 241 Tal, -li 'Der Pferde Stal'; Helle 1732: 185 tal 'der Pferde-Stall'; Helle 1732: 322 tal 'der Stall'; Helle 1732: 363 Hobbone tallis, sabba räästas 'das Pferd im Stall, der Schwanz an der Dachtraufe (d.i. der Rauch)'; Piibel 1739 Salomonil olli nelli-tuhhat hooste talli ja wankrit; Hupel 1780: 279 tal, -li r. d. 'der Pferdestall'; Lunin 1853: 187 tal, -li r. d. 'стойло, конюшня'
Murded: tall : `talli R(`talli Vai); tal´l : talli eP eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1230 tal´l´ : tal´l´i 'Stall'; ÕS 1980: 693 tall
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stal 'Stall'; Schiller-Lübben stal 'Stall'; MND HW III stal, stāl 'Stallung, Gehege; Viestall, bes. Pferdestall'
Käsitlused: < kasks stal Ariste 1963: 104; Liin 1964: 52; EEW 1982: 3062; Raun 1982: 170; SSA 3: 263; < asks stal 'tall, laut, kuur' EES 2012: 512; EKS 2019
Läti keel: lt stal̃lis [1638 Stallis] 'Stall' < kasks stal(l) Sehwers 1918: 28, 96, 160; lt stal̃lis 'Stall, vorzugsweise Pferdestall' < kasks stal(l) Sehwers 1953: 118; stallis, stalis 'Stall, vorzugsweise Pferdestall' < kasks stal Jordan 1995: 94
Sugulaskeeled: sm talli [Agr stalli] '(Pferde)stall' < rts stall 'talli, pilttuu'; is talli 'talli; pilttuu'; krj talli; vdj talli < sm SSA 3: 263; lvS tal´ 'Stall' SLW 2009: 192; lv taĺ̄ 'stall' < kasks stal Kettunen 1938: 407; lv taļ 'laut, tall / kūts, stallis' LELS 2012: 317; vdj talli '(hobuse)tall / конюшня' VKS: 1262; is talli 'tall' Laanest 1997: 194

tants, tantsu 'teatavad sammud muusika rütmis; kunstiliik' < kasks dans, danz 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Tansyalk, Hanß '(? tantsujalg)'; Tallinna Linnaarhiiv 1570 Kuckedanß, Jurry '(? kuketants)'; Gutslaff 1648-1656 neggi sedda wassicka, ninck sedda tantzi; Göseken 1660: 335, 408 tantz 'reihe / Tantz reigen'; Virginius 1687-1690 piddasid röömu Tantsi; Vestring 1720-1730: 242 Tants, -si 'Der Tantz'; Tantsiminne, -se 'Das Tantzen'; Helle 1732: 186 tans 'der Tanz'; tantsiminne 'der Tanz'; Hupel 1780: 280 tans; tants, -i r.; -o d. 'der Tanz'; Lunin 1853: 189 tans; tants, -i r. d.; -o d. 'танецъ, пляска'
Murded: tants : `tantsu R(`tantsu Vai); tańts : tantsi (tansi) Sa Muh Lä Khn Aud Ris Amb Koe VMr Kad; tants : tantsu (tansu) Hi L Ha JJn VJg Sim I Plt KJn M; tants : tandsu T V(tands) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1234 tańts : tańtsi; tants : tantsu (tandzo) d. 'Tanz'; ÕS 1980: 695 tants
Saksa leksikonid: Lübben 1888 danz, dans 'Tanz'; Schiller-Lübben dans, danz 'Tanz'; MND HW I dans 'Tanz (Reihen und Sprung), Tanzfest'
Käsitlused: < kasks dans, danz Liin 1964: 60; EES 2012: 514; < sks Tanz EEW 1982: 3075
Läti keel: lt dañcis [1638 Dantzis] 'Tanz' < kasks danz, dans Sehwers 1918: 35, 86, 145; dancis 'Tanz' < kasks dans Jordan 1995: 59
Sugulaskeeled: sm tanssi [Agr] 'Tanz' < rts, vrd mr danz SSA 3: 268; sm tantsu 'tanssi / Tanz'; is tantsu, tantsi; krj tantsu, tantsi; krjA tantsi̮; vps tantsi̬ida; vdj tantsu < vn танец, vur dantz [(suurimmalta osalta ‹ ven tanec; muoto tantsu voi olla omalta pohjalta syntynyt mukautuma u-johtimisiin teonnimiin)] SSA 3: 268; SKES: 1225-1226; lv dan̄´tš, tan̄ts 'tanz' < kasks danz Kettunen 1938: 36, 409; lv daņtš 'tants / deja' LELS 2012: 52; vdj tanttsu 'tants / танец' VKS: 1267; is tantsu 'tants' Laanest 1997: 195
Vt tantsima

teenima, teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 jätta se yli|kaugni ninck rem̃sa taiwase isa maha, kwn temale tienut ninck sana wötnut oli; Müller 1600-1606: 353 kÿtat, niñck tenidt Iumala; Rossihnius 1632: 367 teddä thenimä ilma pelckmatta sinno ello jgga; Stahl HHb II 1637: 118 Hammo on verdenitud ∫e palck 'Fürleng∫t i∫t ∫chon verdient der Lohn'; Stahl 1637: 48 denima : denin : deni∫in : deninut 'Dienen'; Gutslaff 1647-1657: 115, 233 Rahgwat thenikut Sinulle; Göseken 1660: 159, 114, 424 teenima 'Dienen'; teenima 'Auffwarten'; teenima 'verdienen mereri'; Vestring 1720-1730: 246 Tenima 'Dienen'; Helle 1732: 187 tenima 'dienen, verdienen'; Hupel 1766: 40 omma waeste laste ning perre toidust ärraraiskad ning iggawest hukkatust tenid; Hupel 1780: 282 tenima r. d. 'dienen'; Lunin 1853: 192 tenima r. d. 'служить, прислуживать'
Murded: `teenima (-ie-) R eP; `teenma (-mä) Mar Tõs Khn Vän; `ti̬i̬nima (-mä) Hää KJn; `ti̬i̬ńmä (-me) Kod eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnima, -in; tēńmä (d) 'dienen'; ÕS 1980: 700 teenima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênen 'dienen'; Schiller-Lübben denen 'dienen'; vordênen 'durch Dienst erwerben, verdienen, durch Gegendienste erwidern, vergelten, dienend leisten'; MND HW I dênen 'dienen, Dienst verrichten, leisten, helfen'
Käsitlused: < kasks denen Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50; < kasks dênen EEW 1982: 3109; Raun 1982: 173; Raag 1987: 324; < asks dēnen 'teenima, teenistuses olema; kohustusi täitma' EES 2012: 520; EKS 2019
Läti keel: lt diẽnêt 'dienen' < kasks dēnen 'dienen' Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26; dienēt 'dienen' < kasks dênen Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: sm tienata [1860] 'ansaita (rahaa) / (Geld) verdienen'; is tēnata 'ansaita'; krj tienata < rts tēna, tjäna 'palvella; soveltua, kelvata, hyödyttää, auttaa; ansaita' SSA 3: 289; lvS dienub 'dienen' SLW 2009: 53; lv dēn´ə̑ 'dienen' Kettunen 1938: 37; lv dēņõ 'teenida, teenistuses olla / dienēt, kalpot'; lv dīenõ 'teenida (sõjaväes) / dienēt' LELS 2012: 52-53; vdj teeniä 'teenida / служить, зарабатывать' VKS: 1280
Vrd teener, teenistus

trumm, trummi 'löökpill' < kasks trumme 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 Drom, Tomes; Gutslaff 1648: 242 Rumm /e 'Tromel'; Gutslaff 1647-1657: 135 laullo kahn, rummede ninck kandelite kahn; Göseken 1660: 95, 319, 419 Rumm 'Trummel'; Rumme 'Paucke / Trommel'; Rumm 'trummel tympanum'; Vestring 1720-1730: 256 Trum, -mo 'Die Trummel'; Helle 1732: 191, 323 trum 'die Trummel'; Hupel 1780: 288 trum, -mi r. d. 'Trommel'; Lunin 1853: 163, 199 rumm, -ma r. d. 'барабанъ'; trum, -mi r. 'барабанъ, литавра'
Murded: trumm : `trummi Kuu VNg Lüg; `trummu Lüg Vai; trumm : trummi Jäm Lä Ris Juu JMd VJg Sim I Plt TLä San V(troḿm); rumm : rummi Khk Muh Han Pä KJn Vil M Rõu; rumm : rumma Khk Kaa Vll EKI MK; Saareste III: 837
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1326 trumm : trummi, trummu 'Trommel, Pauke'; Wiedemann 1893: 1200 trumm : trummi, trummu (krumm, rumm) 'Trommel, Pauke'; ÕS 1980: 729 trumm 'teat löökpill'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben trumme 'Trommel, Werbetrommel'
Käsitlused: < kasks trumme 'Trommel' Liin 1964: 61; EEW 1982: 3281; Raun 1982: 182; Raag 1987: 324; SSA 3: 103; < asks trumme 'trumm' EES 2012: 547
Läti keel: lt trumulis < asks trummel Sehwers 1953: 145
Sugulaskeeled: sm rumpu [Agr trumpu] 'lyömäsoitin; Trommel' < rts trumba 'rumpu laskuputki' [‹ asks, üsks trumba 'torvi, pasuuna'] SSA 3: 103; vdj trummu 'rumpu' < ee trumm; krj rumppu '(kärryn t. rukin) pyörän rumpu' < sm rumpu SSA 3: 103; sm rumpu 'Trommel' < rts trumma 'Trommel' Bentlin 2008: 175; vdj trummu 'trumm / барабан' VKS: 1307

tund, tunni 'ajaühik, 60 minutit' < kasks stunde, stunt 'id.'

Esmamaining: Völker 1585
Vana kirjakeel: Völker 1585; EKVTS 1997: 81 nink se tunde sisen, meie surmas; Müller 1600-1606: 365 sen wÿmse Surma Stunni siddes; Müller 1600/2007: 266 v̈che onsa Aÿa ninck Stunni perrast (19.08.1603); Rossihnius 1632: 385 SEst et meye ni|suggust tyame, nimme kahn se aick, et se tund sähl om, ülles|tousta sest maggamissest; Stahl HHb I 1632: Ciij kus meije Wihmane tund on tulnut 'Wenn vn∫er Stündlein kompt'; Stahl 1637: 119 tund : tundi∫t '∫tunde'; Stahl HHb III 1638: 1 eth ∫e tund nühdt on ülle∫tou∫ta 'das die ∫tunde da i∫t auffzu∫tehen'; Brockmann 1638: 117 Sel Tundil olli röhmsamb Aigk; Gutslaff 1648: 244 Tunni Kella 'Vhr'; Gutslaff 1647-1657: 233 pois saih terwes selsammal Tundil; Göseken 1660: 94, 404 Tund/ i 'Stund'; Tund 'Stunde hora'; Hornung 1693: 39 Tund : Tunni : Tundi 'eine Stunde'; Vestring 1720-1730: 260 Tund, -ni 'Die Stunde'; Hupel 1780: 291 tund : tunni r. d. 'die Stunde'; Lunin 1853: 204 tund : tunni r. d. 'часъ'
Murded: tund : `tunni R(`tundi Vai); tund (-ń-), tunni S; tuńd : tuńni (-nn-) L sporK I; tuńn : tuńni Saa eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1349 tuńd : tuńni 'Stunde'; ÕS 1980: 737 tund
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stunde, stunt 'Stunde, bestimmte Zeit, Zeit überhaupt'; MND HW III stunde, stunt 'Zeitpunkt; Augenblick; Zeit einer Verabredung; Wendepunkt; Zeitmaß, Stunde'
Käsitlused: < kasks stunde, stunt Ariste 1963: 106; Liin 1964: 65; < kasks stunde, stunt ~ sks Stunde EEW 1982: 3355; < kasks stunde Raun 1982: 184; < asks stunde, stunt 'tund; (kindel) aeg; kord' EES 2012: 554; EKS 2019
Läti keel: lt stuñda [1585 ∫tunde] 'Stunde' < kasks stunde Sehwers 1918: 29, 81, 161; Sehwers 1953: 126; stunda, stunde, stunds 'Stunde' < kasks stunde Jordan 1995: 98
Sugulaskeeled: sm tunti [Agr stunti] 'Stunde' < rts, vrd mr stund 'hetki' SSA 3: 327; krj tunti < rts; is tunni; vdj tunni < ee SSA 3: 327; lvS tunn, tuńń [1829] 'Stunde' SLW 2009: 201; lv stun̄´ᴅ 'stunde' < kasks stunde Kettunen 1938: 383-384; lv stuņḑ 'tund / stunda' LELS 2012: 305; vdj tunni, tunti 'tund / час' VKS: 1391, 1392

undrehti 'ebaõiglaselt; valesti; ülekohtuselt' < kasks un-recht 'id.', sks unrecht 'id.'

Esmamaining: LiiviTalu 1550
Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 Keß Unrechti kaiwap; Müller 1600-1606: 379 sesama Oppetus on Valsch ninck Vnrecht; Hupel 1818: 266 unrehti r. selt. 'unrecht'; Lunin 1853: 212 unrehti d. 'несправедливый'
Murded: `undrehti 'ülekohtuselt; valesti' R S L K Iis M Puh Plv; `unrehti Mär Han Aud KJn; `un(d)retti Kuu PJg Ris Nis Jür Hls; `unriti San; `undrehki Rõu Vas; `undrohki Rõu; `undreht, -i 'ebaõiglus; ülekohus' R Sa Mar Kse Pä Juu Koe; `undrek, -u 'ebaõige' Muh; `unreht, -i 'ebaõige' Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1387 undrehti 'unrichtig, falsch, widerrechtlich'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 un-recht(e)liken 'unrichtig, unrechtlicher Weise'; un-rechtich 'ungerecht, böse, schlecht'; Schiller-Lübben unrechtich 'ungerecht, böse, schlecht'; unrechteliken 'unrechtlicher Weise'
Käsitlused: < kasks unrecht 'Unrecht, Gebühr' Ariste 1940a: 110; Liin 1964: 45; < sks unrecht, kasks un-recht EEW 1982: 3556; < sks unrecht 'ebaõiglaselt, ülekohtuselt' EKS 2019

uur|maaker, -maakri 'kellassepp' < asks ûr-maker 'id.'

Esmamaining: Kreutzwald 1849
Vana kirjakeel: Kreutzwald 1849: 52 Amerikas olli .. üks tark urmaker 1788 auro-laewa ehhitanud; Jannsen 1858 05. XI: temmast sai uurmaker
Murded: uur`maaker : -`maakri 'kellassepp' R(-`maakar VNg); uur`maaker : -`maakri (-re) Sa Käi L KPõ I VlPõ M; uur`maager Rei Phl Nõo San; uuŕ`maagri V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 ūŕ-māker 'Uhrmacher'; EÕS 1937: 1624 uurmaaker 'kellassepp'; ÕS 1980: 761 † uurmaaker 'kõnek kellassepp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ûr(e) 'Uhr (1531)'; + maker 'Macher'
Käsitlused: < asks Uhrmaker EKS 2019
Läti keel: lt ũrmãķeris 'Uhrmacher' Sehwers 1953: 150
Sugulaskeeled: lv urmǭk̆kə̑r 'uhrmacher' (= kìe̯lat-sͥep̆pà) Kettunen 1938: 458
Vt uur

valsk, valski 'võlts, vale(lik)' < kasks valsch 'id.'

Esmamaining: LiiviTalu 1550
Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 Keß Wal[s]kist tunnistap; Müller 1600-1606: 395 se|sama Oppetus on Valsck ninck Vnrecht; Müller 1600/2007: 254 valsche Oppetuße ollÿ errakustututh ninck erraunnututh (17.07.1603); Stahl 1637: 54 wal∫ch : wal∫chi∫t 'Fal∫ch'; Stahl HHb III 1638: 38 nende fal∫chide wennade ∫ehs 'vnter den fal∫chen Brüdern'; Göseken 1660: 88 walsk/ i 'Falsch'; Göseken 1660: 183, 232 walsck 'Falsch'; walsck 'Heimisch subdolus'; Forselius 1694 walsk; Vestring 1720-1730: 280 Walsk, -ki 'Falsch'; Helle 1732: 203 walsk 'falsch'; Piibel 1739 Piddago walskid uled suud kinni; Hupel 1780: 305 walsk, -i r. 'falsch'; Lithander 1781: 529 Walsk juusto kook 'Ein falscher Käsekuchen'; Lunin 1853: 221 walsk, -i r. 'ложный'
Murded: valsk : `valski 'vale' Kuu Lüg; val´sk Hää JMd; valtsk VNg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438, 1439 wal´ks : wal´ksi (P) '= wal´sk'; wal´sk (indecl.) 'falsch'; wal´sk kaup 'Contrebande'; ÕS 1980: 771 † valsk 'võlts, valelik, petlik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
Käsitlused: < kasks valsch, vals Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45, 65; < kasks valsch Ariste 1972: 92; Raun 1982: 197; < kasks valsch ~ sks falsch EEW 1982: 3691; < kasks valsch, vals 'falsch' ~ vrts falsk, falsch Raag 1987: 339; < asks valsch 'vale; võlts' EES 2012: 589
Läti keel: lt val̃šķis [1638 Wall∫chkis] 'Fälscher, Betrüger, Heuchler' < kasks valsch Sehwers 1918: 99, 164; Sehwers 1953: 151; valšķs 'heuchlerisch, falsch' < kasks valsch Jordan 1995: 107; valšķēt 'Falschheit üben, sich mit Falschheit, Betrug abgeben, heucheln; lügen' < kasks valschen [fälschen]
Sugulaskeeled: sm falski [Agr] 'petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich' < rts falsk [‹ kasks valsch, sks falsch]; is valski; krj valški, valski < sm SSA 1: 111; lv fal̄š̀ 'falsch' Kettunen 1938: 54; vdj fal´šši 'valskus, pettus; valelik / фальшь, ложь; фальшивый' VKS: 223
Vrd võlts

vammus, vammuse 'rõivas' < kasks wammes, wams 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Hans Vamus; Rossihnius 1632: 411 Sihs saiscket nüd ümber|keutetut teye nyutut se tötte kahn, ninck pähle tömbatut se raud|reiwa wammusse kahn sest euckedussest; Gutslaff 1648: 245 Wammus 'Wambs'; Göseken 1660: 95, 456 wammus 'Wambs'; Wammus 'Wambs thorax'; Vestring 1720-1730: 280 Wammus, -se 'Weisse baur unter kleid'; Helle 1732: 203 wammus 'das weisse Bauer-Unter-Kleid'; Piibel 1739 kes so kue ärrawottab, ärra kela ka mitte wammust; Hupel 1818: 276 wammus r. d. 'Kamisol; weisses Unterkleid r.'; Lunin 1853: 222 wammus r. d. 'камзолъ, фуфайка'
Murded: `vammus : `vammukse (-sse) 'kuub' R; vammus, -(s)e '(pikk)kuub; jakk; kampsun' Sa Muh Emm L Ha JMd Hls Hel Puh; vammuss, -e I VlPõ Trv Pst KodT Urv Rõu; vammusk, -i '(üle)kuub' Krl Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1441, 1442 wambus, -e (S) '= wammus'; wammus : wammuse, wammukse 'Wams, Kamisol, Bauerrock'; ÕS 1980: 772 vammus '(riietusese)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wambois, -bôs, -bous, -bus, -bes 'Wams, ein Teil der Rüstung, dann überh. Kleid für Brust und Leib, Camisol'; wammes, -mas, -mis, wames, wams '= wambois'; Schiller-Lübben wambôs (-bois), -bes, -bus, wammis 'Wamms'
Käsitlused: < kasks wambôs (-bois), wambus Liin 1964: 57; < sks Wams, vrd küsks wambis, wambois EEW 1982: 3699; < kasks wams, wammes Raun 1982: 197; < asks wambōs, wambus 'kampsun; pihtkuub' EES 2012: 590; < asks wambōs, wambus, wambes 'jakk soomusrüü all; jakk, kuub, ülakeha kattev rõivas' EKS 2019
Läti keel: lt † pl. vam̃ži [1638 Wamba∫chi] 'Wams, Kamisol' < kasks wammes Sehwers 1918: 42, 99, 164; lt vambaži, vambži, vamži, vamziz 'Wams, kamisol' < kasks wambes, wammes, wams 'Kleid für Brust und Leib, Kamisol' Sehwers 1953: 151; vambadži, vambaži, vambudži, vamziz 'Wams, Kamisol' < kasks wambois, -bôs, -bous, -bus, wammis Jordan 1995: 107
Sugulaskeeled: lvS vams, vamz, vambš 'Kleid, Rock' SLW 2009: 216; lv vāmž, vām’ž, vāmbə̑ks 'wams, frauenjacke mit taille' < sks wams ~ küsks wambis, wambois Kettunen 1938: 468

vatman, vatmani 'kodukootud vanutatud üleriie' < asks watmal 'id.'

Esmamaining: Schüdlöffel 1844
Vana kirjakeel: Helle 1732: 121 kue-rie 'Wattmann, Tuch zu Bauer-Kleidern'; Hupel 1780: 191 kue rie (ride) r. 'Watman, Tuch zu Bauerkleidern'; Hupel 1818: 102 kue rie od. ride 'Bauertuch; lf. Watman, Watmal'; Schüdlöffel 1844: 16 suwisel ajal peab tema wadmanist kuube; Kreutzwald 1849: 116 Selle särk-kue ülle kantakse watmanist ehk ehk põdranahhast tehtud mantli suggune ülekuub; Lunin 1853: 225 watmanni rie r. d. 'грубое крестьянское сукно'
Murded: `vatman, -i (-t´-) Jäm Phl EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1417, 1461 vadmal : wadmali '”Wadmal”, Bauertuch'; watlas : watla; watman : watmani '= watel'; watel : watla (P) 'Wadmal, Bauertuch'; ÕS 1980: 778 vatman 'kodukootud vanutatud villane riie'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wât-mâl, -mel, wat-man 'grobes Wollenzeug'; wât 'Gewand, Kleidung'; Schiller-Lübben wâtmâl, wammâl, wâtmel (wâtman) 'grobes Wollentuch'
Käsitlused: < kasks watmal 'grobes Wollentuch' EEW 1982: 3763; < vn ватман 'vatman' EKS 2019
Läti keel: lt vadmala, vadmals [1587 Wadmalle] 'selbst gewebtes wollenes Zeug' < kasks wātmāl Sehwers 1918: 34, 82, 163; vadmala 'grobes, selbstgewebtes wollenes Zeug' < kasks wātmāl 'grobes Wollenzeug' Sehwers 1953: 150
Sugulaskeeled: lvS vadmal [1846] 'Tuch, Wollenzeug; Wollstoff' SLW 2009: 213; lv va’dmə̑l 'wollstoff, wand' < kasks watmal Kettunen 1938: 464; lv va'dmõl 'vatman (kodukootud vanutatud villane riie) / vadmala' LELS 2012: 348; vdj vadmalad 'kalev, vatman / сукно'

viidikas, viidika 'kala (Alburnus alburnus)' < asks witik, witeke 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Wyttyka, Pagel; Vestring 1720-1730: 63 Widikas, -ka 'Ein Wiedchen'; Hupel 1780: 311, 535 widik, widikas r. 'Füdchen (Fisch)'; widikenne r. d. 'Füdchen (Fisch)'; Lunin 1853: 228 widik, -a; widikas, -ka r. d. 'уклейка (рыба)'
Murded: `viidikas : `viidika Jõe IisR Vai(-ga); viidikas : viidika Sa Muh L Ris Trm Äks KJn Kõp; viidik : viidika (-ä) Kod Vil Trv; viidik : viidike (-ge) T V(viit´k Räp Se); viidik : viidiku (-gu) Hi Hää Saa Iis Trv Hls San; viiding, -i Khk Plt Hel(-e); viidingas : viidinga Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīdik : wīdiku, wīdike (d); wīdikas : wīdika; wīdikene : wīdikeze 'Füdchen, Weissfisch'; wīdiṅg : wīdiṅgu '= wīdikas'; ÕS 1980: 788 viidikas '(Alburnus alburnus)'; Deutschbaltisch 2019 Fidchen, Fiedchen, Füdchen od. Fittchen 'eine Abart des Rebses, estnisch widdik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 witink, witik, witeke 'ein Weissfisch (cyprinus alburnus)'; Schiller-Lübben witink 'eine Art kleiner Fische'; witteke 'ein kleiner Weißfisch (cyprinus alburnus)'
Käsitlused: < vn ~ kasks EEW 1982: 3817; < vrd bsks Füdchen Raun 1982: 203; < asks witik, witeke, witink 'viidikas' EES 2012: 602; Kendla 2014: 161; < asks witik, witeke 'viidikas' EKS 2019
Läti keel: lt vīķe < asks wittke 'Weißfisch' Sehwers 1953: 157; lt vīķe 'viidikas' ELS 2015: 1006
Sugulaskeeled: sm viitikka '(Suomenlahdella) salakka' Vuorela 1979: 512; vdj viitikkõ; is viidikka < ee viidikas EES 2012: 602; vdj viitikka 'viidikas / уклейка' VKS: 1528

viik, viigi 'viigipuu, -mari (Ficus carica)' < kasks vîge 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 407 Eike ninda kudt üx Wina echk Vige Puh; Rossihnius 1632: 208 Ächk figi marjo neist ohokist; Rossihnius 1632: 421 Kajeket se figi puh, ninck kihkede puide pähle; Stahl LS I 1641: 18 wallataket ∫e figi puh 'Sehet an den Feygenbaum'; Gutslaff 1647-1657: 230 figit neihst ohhackeisist; Gutslaff 1648: 265 neggi ütte Figipuh Teh wehren; Göseken 1660: 185 wijhgi 'Feige'; wijhgi puh 'Feigen Baum'; Vestring 1720-1730: 289 Wiig, -gi | Wigi marri 'Eine Feige'; Helle 1732: 139 metswigipu 'der wilde Feigenbaum'; Helle 1732: 207 wigi-pu 'der Feigen-Baum'; Helle 1732: 208 wiig 'die Feige'; wigi-marri 'die Feige'; Piibel 1739 Üks nisso ja odra ja wina ja wigi pude ja kranatiouna pude Ma; wata, seäl olli üks korw wigimarjo; Hupel 1780: 312 wiig, -i (od. wigi marri) r. 'die Feige'; wiji marri; wiji pu d. 'die Feige; Feigenbaum'; Lunin 1853: 228 wiig, -i r. d.; wiig : wiji d. 'фига'; wiji marri 'винная ягода'; wiji pu 'смоковница'
Murded: `viigi(leht, -mari, -puu) R; viigi(leht, -mari, -puu) Jäm Khk Muh Rei sporL sporKPõ Plt KJn M Puh San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīg : wīi, wījä, wīji (d.); wīji-mari 'Feige'; wīgi-pū, wījä-pū (d) 'Feigenbaum'; ÕS 1980: 789 viik 'viigimari'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vige 'Feige'; MND HW I vîge 'Feige, getrocknete Feige'
Käsitlused: < kasks vige Ariste 1963: 109; Liin 1964: 62; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 203; < kasks EEW 1982: 3818; < asks vīge 'viigimari' EES 2012: 602; EKS 2019
Läti keel: lt vĩģe [1587 Vyge oges] 'Feige' < kasks vīge Sehwers 1918: 49, 82, 164; vīģe 'Feige' < kasks vîge 'Feige' Jordan 1995: 109
Sugulaskeeled: sm viikuna [Agr fikuna] 'Ficus carica / Feige' < rts, vrd mr fikon [‹ kasks vīge 'viikuna'] SSA 3: 440; lv vīɢ, vīk-pū, vīgə̑-pū 'feige' < kasks vige Kettunen 1938: 492; lv vīgõdpū 'viigipuu / vīģeskoks'; vīgõmǭŗa 'viigimari / vīģe'; vīgõz 'viik / vīģe' LELS 2012: 364

viin, viina 'vein; viin' < kasks wîn 'id.', vrd rts vin 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 408 ninck wægkewa Wina siña siße wallanuth; Müller 1600/2007: 496 Inimene hoischkab, ke tews Wina on (03.05.1605); Rossihnius 1632: 422 Se om meije Issanda IEsusse Christusse töisine Ihu ninck werri, all se Leiba ninck Wina, meile Risti|rahwalle Süwa ninck Iuwa; Stahl 1637: 128 Wihn : wihnast 'Wein'; Gutslaff 1648: 246 Wina 'Wein'; Marja Wina 'Wein'; pallatut Wina 'Brantwein'; Gutslaff 1647-1657: 76 Sihs andsit nemmat ommale Issale wihna juhwa; Göseken 1660: 95, 300, 112 wijhn/ a 'Wein'; nohr wijhn 'most mustum'; Hornung 1693: 20 Wiin 'Wein'; Vestring 1720-1730: 289 Wiin, -na 'Der Wein, Branntwein'; Helle 1732: 208, 323 wiin 'der Wein'; Piibel 1739 iggaühhele, leiwa-kakko ja kauni tükki lihha, ja plasko wina; Hupel 1766: 5 sa jood wina ja piprad seggaminne; Hupel 1780: 312 wiin : wina r. 'Wein, Brantewein'; jodaw wiin r. d. 'Wein'; Lithander 1781: 531-532 Jodawa wina Munkid 'Weinmunken'; Te siis wet ja jodawat wina .. walla sedda Munkide peäle; Lunin 1853: 229 wiin r. d. 'вино, горѣлка'; saksa wiin 'водка'
Murded: viin : `viina 'vodka; vein' R; viin : viina eP eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1526 wīn : wīna 'Branntwein, Wein'; ÕS 1980: 789 viin
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben wîn 'Wein'
Käsitlused: < germ, vn Liin 1964: 55; < germ EEW 1982: 3823; < ? vvn vino ~ kasks wîn Raun 1982: 203; < germ, vrd rts vin 'vein', sks Wein 'vein' EES 2012: 603
Läti keel: lt vĩns [1587 to Wyne] 'Wein' < kasks wīn 'Wein' Sehwers 1918: 82, 165; Sehwers 1953: 159; vīns 'Wein' < kasks wîn Jordan 1995: 110
Sugulaskeeled: sm viina [Agr wina] 'Branntwein, Schnaps'; is viina; krj viina; vps vīn : pl. vīnad; vdj vīna < germ, vrd mr vin, küsks wīn, sks Wein 'viini' SSA 3: 442; sm viini [1830-luv.] 'rypäleistä valmistettu alkoholijuoma / Wein' < rts vin 'viini' [vrd kasks wīn, sks Wein] SSA 3: 443; lvS vīn 'Wein' SLW 2009: 223; lv vīn 'wein' < kasks wîn Kettunen 1938: 493; lv vinõ 'vein / vīns' LELS 2012: 366; vdj viina 'viin; vein / водка; вино' VKS: 1524; is viina 'viin' Laanest 1997: 223

viiruk, viiruki 'lõhnaaine (Gummi olibandum)' < kasks wî-rôk 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 423 Nemmat sahwat kihk sabast tullema, kulda ninck wyroki tohma; Stahl HHb II 1637: 14 wirock 'Weihrauch'; Stahl LS I 1641: 81 kudt wihrock 'wie Weihrauch'; Gutslaff 1648: 246 Sauwrocht /u 'Weyrauch'; Gutslaff 1647-1657: 221 weihit temmalle Kostit: Kulda, wihrokit n. mÿrrhe; Göseken 1660: 95 wijrohk 'Weyruch'; VT kk 1690: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Vestring 1720-1730: 292 Wirook, -ki | Wiruk, -ki 'Weyrauch'; Helle 1732: 209 wirook 'der Weyrauch'; Piibel 1739 need maggusa haisoga rohhud, ja head selged wirukid; Hupel 1780: 314 wirok, wirook, wiruk, -i r. d. 'Weyrauch'; Lunin 1853: 231, 235 wirok, -i r. d. 'ладанъ, ѳимианъ'; würok, -i d. 'ладанъ; морщина'
Murded: viiruk (viirok), -i S Mar Kse Pä Ris Juu Koe VJg Kod Pal Plt KJn Krk Puh San Plv; `viiruk : `viirugi Kuu Lüg; viirup, -i Kse Nõo
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1529, 1560 wīruk : wīruki 'Weihrauch'; wīrok : wīroki (d) '= wīruk'; wǖruk : wǖruki '= wīruk'; ÕS 1980: 790 viiruk 'suitsutamisel kasutatav lõhnaaine'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wî-rôk, -rik, -rek, wîrk 'Weihrauch'; Schiller-Lübben wîrôk 'Weihrauch'
Käsitlused: < kasks wirôk Liin 1964: 40; < kasks wirōk EEW 1982: 3830; < kasks wî-rôk Ariste 1963: 109; Raun 1982: 203; Raag 1987: 323; < asks wirōk 'vaik lõhnaainena' EES 2012: 604; EKS 2019
Läti keel: lt vĩrãks [1587 Wyrock] 'Weihrauch' < kasks wīrok, wīrak Sehwers 1918: 31, 82, 165; lt vĩrãks, vĩraks, vĩruoks 'Weihrauch' < kasks wīrōk 'Weihrauch' Sehwers 1953: 159; vīraks 'Weihrauch' < kasks wîrôk, -rik, -rek Jordan 1995: 110
Sugulaskeeled: lv vi’r, vīràk̀, vi’rrə̑z 'weihrauch' < kasks wīrōk Kettunen 1938: 489, 494; lv vīrak 'viiruk / vīraks' LELS 2012: 366

viisi 'kombel, moel' < kasks wîse 'id.'

Esmamaining: LiiviTalu 1550
Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 Keß Roiwi wise uhest teisest Wottap; Göseken 1660: 303 wijhsi perrast 'nach Art (more)'; Virginius 1687-1690 pari wiisi, Issasit nink Emmasit; Helle 1732: 210 sedda wisi 'auf die Weise'; Piibel 1739 need rattad ollid tehtud wankri ratta wisi; Hupel 1766: III mil wisil sa ennesele pead walmistama sedda pulwert; Hupel 1780: 314 wisi, seda wisi r. d. 'auf die Weise'; Lithander 1781: 507 on se nüüd sedda wisi tehtud; Lunin 1853: 232 ühte wisi d. 'равным образомъ'
Murded: `viisi R eP eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1531 küzija wīzi 'fragweise'; nädala wīzi 'wochweise'; õiguze wīzil 'auf rechtliche Weise'; ÕS 1980: 790 [paari-, kuude] viisi
Saksa leksikonid: Lübben 1888 in wat wîse 'wie'; in richtes wîse 'gerichtlich'; gastes wîse 'als Gast'
Käsitlused: < kasks wis(e) 'Art und Weise' Ariste 1940a: 110; SSA 3: 445
Sugulaskeeled: sm viisi [1787] 'tavalla, lailla / (auf diese, dieselbe) Weise' < mr vīs [vrd kasks, kys wis(e), sks Weise]; is vīsi 'tapa'; vdj vīsi 'tapa, laatu' < ee [‹ kasks]; lv vīž < kasks SSA 3: 445; lv vīt̆´t´ə̑ 'auf eine art, weise' Kettunen 1938: 495-496; vdj viisii 'viisi, viisil, kombel, moel / способом, обычаем, манерой' VKS: 1526
Vt viis

vilt, vildi 'vanutatud vill' < kasks vilt 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 140 Hans Wyllt; Hupel 1780: 313, 535 wilt, -i d. 'Filz'; wilt, -i r. d. 'Filz'; Lunin 1853: 230 wilt, -i r. d. 'войлокъ'
Murded: vilt : `vildi VNg Lüg Vai; vilt : vildi (-l´-) Jäm Khk Muh Hi sporL Juu Jä VJg I Plt Trv Hls Ran San Har VId; vildid (-l´-) 'viltsaapad' Jõh Muh Rei Mär Vig Vän Hää Ris Hag Koe VJg Iis Lai Plt KJn; vildi (-l´-) Krk Puh Ote Rõn Krl Har Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1508 wil´t : wil´di '‹ Filtz'; wil´ts : wil´tsi '= wil´t'; ÕS 1980: 793 vilt
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vilt 'Filz'; vilt-hôt 'Filzhut'; vilt-mantel 'Filzmantel'; Schiller-Lübben vilt 'verdichte Wolle, Filz'; MND HW I vilt 'Filz, Stück Filz (als Material)'
Käsitlused: < kasks vilt Liin 1964: 56; EEW 1982: 3852; Raun 1982: 205; < asks vilt 'vilt' EES 2012: 606; EKS 2019
Läti keel: lt viltne 'der Filz' < asks filt 'Filz' Sehwers 1953: 158; viltne 'Filz' < kasks vilt Jordan 1995: 110; filce 'Filz' Kettunen 1938: 54
Sugulaskeeled: sm viltti [1678 filti] 'huopa, peite / Filz, Filzdecke' < vrd rts fijlt, fildt 'huopa' [‹ kasks vilt]; krj viltti 'huopa, peite' < sm SSA 3: 450; lv vil̄´`t´ 'filz' < kasks vilt Kettunen 1938: 488; lv fil̄t (pil̄ts) 'filz' Kettunen 1938: 54; Raag 1987: 328; lv filts, viļt 'vilt / filcs' LELS 2012: 61, 365

viss, vissi 'kindel, tugev, vastupidav' < kasks wisse 'id.', rts viss 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 410 se on wiß nĩck toßÿ; Müller 1600/2007: 224 is olle kaas mitte wißimb, kudt se (15.05.1603) 'kindlam'; Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib, sihs kähne händas Iummala pohle; Stahl LS I 1641: 413 Ninck eth ∫e wiß on 'Vnd weil es gewiß i∫t'
Murded: wiśs : wissi 'kindel, tugev; sitke, vastupidav' S L EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśś : wiśśi (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; ÕS 1980: 796 viss 'murd kindel, tugev, vastupidav'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wisse 'sicher, fest, zeverlässig, gewisslich'; Schiller-Lübben wisse, wis 'sicher, fest'
Käsitlused: < kasks wisse, wis 'sicher, fest' Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; < rts viss, kasks wisse EEW 1982: 3892; < kasks wis(se), vrd rts viss Raun 1982: 207
Sugulaskeeled: sm vissi [Agr] 'varma; tietty; tosi / sicher, gewiß, bestimmt; wahr' < mr vus, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, luetattava'; is vissī 'varmaan'; krj vissi 'varma' < sm SSA 3: 462; lv viš̄ 'fest, stark, schwer zerreissbar' < sks Kettunen 1938: 490; lv viš 'vastupidav, tugev, kõva / stirps' LELS 2012: 367
Vt vissisti

vokk, voki 'ketrusriist' < kasks wocke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 Wocke, Hans; Göseken 1660: 473, 388 woicke 'Wocke'; Wock 'SpinRad girgillum'; Hornung 1693: 33 Wok : Wokki / Acc. pl. Wokka 'ein Spinnwokken'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Wocki Perna Tönno; Vestring 1720-1730: 296 Wok, -ki 'Ein Spinnwocken'; Helle 1732: 212 wok 'der Spinn-Wocken'; Helle 1732: 306 wok 'ein Spinnwock'; Hupel 1780: 316 wok, -ki r. d. 'Wock, Spinnrad, Spinnwock'; Hupel 1818: 292 wok, -ki r., d. 'Spinnrad, lf. Wock'; Lunin 1853: 234 wok, -ki r. d. 'пряслица, прялка'
Murded: vokk : vogi (vokki) R; vokk : voki Hi K I; okk : oki Sa Muh L VlPõ; ok´k : oki M; vok´k : voki T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 779, 1533 hokk : hoki (P) '= wokk'; wokk : woki 'Spinnrad'; ÕS 1980: 798 vokk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wocke 'Spinnrocken'; Schiller-Lübben wocke 'der Stock, um welchen der zu spinnende Flachs gewickelt wird; Spinnrocken'
Käsitlused: < kasks wocke Viires 1960: 184; Liin 1964: 51; EEW 1982: 3901; Raun 1982: 208; < asks wocke 'kedervars, koonal' ~ sks Wocke 'koonlalaud; koonal; kedervars' EES 2012: 611; < asks Wocke 'vokk' EKS 2019
Läti keel: lt † vaķe [1638 Wagkis] 'Kunkel' < kasks wocke Sehwers 1918: 29, 99, 164; † vuķis 'das Brettchen am Spinnrad, worauf Flachs gesteckt wird' < kasks wocke Sehwers 1918: 165; vaķe 'die Kunkel (am Spinnrad)' < kasks wocke 'der Stock, um welchen der zu spinnende Flachs gewickelt wird; Spinnwocken' Sehwers 1953: 150
Sugulaskeeled: sm vokki [1787] 'rukki / Spinnrad' < ee vokk [‹ kasks wocke] SSA 3: 469; SKES: 1807; sm vokki 'Spinnrad' < kasks wocke Bentlin 2008: 101; vdj vokki 'vokk / самопрялка' VKS: 1543; is vokki 'vokk' Laanest 1997: 226

veebiliides @ veebihaldur