[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 254 artiklit, väljastan 100

aalant, aalandi 'aedvaak (ilu- ja ravimtaim) (Inula helenium)' < kasks ālant, âlantwort 'id.' [Liitsõnas aalandijuur on järelosis tõlkeline.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 103 Alandi Juur 'Aland'; Alandi Rocht 'Aland'; Helle 1732: 297 Alandi jured 'Alant-Wurzel'; Hupel 1766: 21 need Alandi juured; Hupel 1780: 141 alandi juur r. 'Alantwurzel'; Jannau 1857: 15 Kui rinnad röggased ja kinni .. wötta peneks leigatud ja ärrakoritud Alanti juri
Murded: aalant, aalandijuur Jäm EMS I: 49; aalant, aalandijuur Jäm Khk Vll Rei Kul Koe Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ālandi-, ālanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wiedemann 1893: 60 ālandi-, ālanti-, ārlanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wallner 1929: 5 aalandi juur 'vaagi juur (Radix helenii)'; ÕS 1980: 26, 761 aedvaak 'bot ilutaim, Inula helenium'; vaak 'bot rohttaim, Inula'; Tuksam 1939: 33 Alant 'bot vaak'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 alant 'Name einer würzhaften Pflanze'; Schiller-Lübben âlantwort 'Alantwurzel'; MND HW I ālant 'Alantwurz, Glockenwurz'; Kluge Alant 'Helenenkraut (früher Heilkraut und Gewürz, bes. die Wurzel)'
Käsitlused: < kasks ālant (-d) Liin 1964: 58; < sks Alantwurzel [Teilübersetzung] EEW 1982: 3
Muud keeled: rts alant [15. saj] 'bot aedvaak' RES 2004: 35; lt ālants 'Alant (Pflanze)' < kasks ālant Sehwers 1953: 6; ālanda, ālande < kasks ālant 'Alant' Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm oolanninjuuri [1644 Olandin juuri] 'isohirvenjuuri / Alant' < rts, vrd nrts ålandsrot, vrts aland, kasks alant SSA 2: 269

aam, aami 'suur vaat; endisaegne vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Haam, -i 'Hahm'; Hupel 1780: 529 aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; Hupel 1818: 15 aam, -i r. d. 'Stueckfass, Ahme'
Murded: aam 'suur vaat, tünn' eP(voa-, vua-); aaḿ Saa M San Krl; `aami R EMS I: 50
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām : āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'; Tuksam 1939: 731 Ohm 'aam (mõõt)'; SES 2007: 876 Ohm 'aj aam (endisaegne mahumõõt)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß'
Käsitlused: < kasks ame Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46; < kasks ame, am Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' EEW 1982: 3; < asks am(e) 'veini, harvem õlle mõõt' EES 2012: 41; EKS 2019
Muud keeled: rts åm [1474] 'suur vaat; aam' RES 2004: 1295; lt † ãms, ãma 'Ohm' < kasks āme, ām Sehwers 1918: 141; lt ãms, ãma 'Ohm (Flüssigkeitsmaß)' < asks āme, ām 'Ohm' Sehwers 1953: 6; lt āma, āms 'ein Ohm, ein Flüssigkeitsmaß' < kasks âm(e) ME: I: 238
Sugulaskeeled: sm aami [Agr] 'vanha neste- (155 l.) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß' < vrts aam 'vanha vetomitta' [‹ kasks ame] SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524: 60 Amen; Koell 1535: 68 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen; Tuksam 1939: 37 Amen 'aamen'; SES 2007: 53 amen 'aamen (palve, õnnistuse jne lõpetuseks)'
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'; EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Muud keeled: rts amen [14. saj] 'relig aamen' RES 2004: 40; lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

ahhaat, ahhaadi 'poolvääriskivi' < kasks agat 'id.', sks Achat 'id.' [Mõlema keele mõju ilmneb veel 19. sajandil.]

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Se kolmas höhlas peawat ütz Lyncuri kiwwi, ütz Achati kiwwi, ninck ütz Amethisti kiwwi ollema; Virginius 1687-1690 Kolmas kord: Lünkurer, Aggat nink Ametist; Hupel 1780: 327 Agatstein 'merre kiwwi d.'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 9, 10, 66 *ahat, -i 'Agat'; *ahkat, -i '= ahat'; *āgāt, -i 'Agat'; EÕS 1925: 5 ahaat '(mineraal)'; ÕS 1980: 29 ahhaat 'min poolvääriskivi, kaltsedoni teisend'; Tuksam 1939: 27 Achat 'ahhaat'
Saksa leksikonid: MND HW I agat, agatstê(i)n 'Halbedelstein in verschiedenen Farben; Achat; Bernstein'
Käsitlused: < asks Achat Liin 1968: 47; Liin 1968A: 134; < sks Achat 'ahhaat' EEW 1982: 25; EKS 2019
Muud keeled: rts agat [1519] 'min ahhaat' RES 2004: 31; lt achāts 'Achat' VLV 1944: 26; lt ahāts 'ahhaat' ELS 2015: 25
Sugulaskeeled: sm akaatti [1642 Achat] 'kvartsijalokivi / Achat' < vurts achat SSA 1: 64

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'sõge, rumal; narr', sks albern 'sõge, hull; naeruväärne'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136? Albi Peter; Halbi Peter; Hornung 1693: 28 Halp : Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; Vestring 1720-1730: 32 Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; Helle 1732: 91 halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; Hupel 1780: 152 halp, -i (auch: alp) r. 'närrisch'; Arvelius 1789: 29 temma hopis halpiks on jaenud sind naehhes; Lunin 1853: 13 alp, -i 'глупый, дурацкiй'
Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V EMS I: 293-294
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p : hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp; Tuksam 1939: 33 albern 'alp, reba, pilakas; rumal, loll'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm'; EWD 2005 albern 'kindisch, töricht, unseriös'
Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee [deskr] EEW 1982: 62; < vrd asks alf 'alp naisisik' Raun 1982: 4; < ee [deskr], vrd sks albern 'alp, lapsik, narr' EES 2012: 49
Muud keeled: lt alveris 'ein Ausgelassener, Alberner' < kasks alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' ME: I: 69; Sehwers 1953
Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks 'alp, narr / āksts'; ǭlpatõ 'alpida, narrida / ākstīties' LELS 2012: 217

altar, altari 'usutalituste laud kirikus; ohverduskoht' < kasks altar 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535: 74 altari peel; Müller 1600-1606: 40 Altarÿ : Altare : Altarist; Rossihnius 1632: 45 Se Sacrament sest Altarist; Stahl HHb I 1632: 6 se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; Gutslaff 1647-1657: 48 ütte Altarit; Göseken 1660: 87 Altar/ i 'Altar'; Helle 1732: 321 Altar 'der Altar'; Hupel 1780: 142 altar, -i r. d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; Lunin 1853: 13 altar, -i r. d. 'Aлтарь'
Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä EMS I: 299
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar : altari 'Altar'; altre : altre; altri : altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar; Tuksam 1939: 36 Altar 'altar'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar'; EWD 2005 Altar 'Opferstätte, Opfertisch'
Käsitlused: < asks altar, alter 'Altar' Ariste 1940: 6; < kasks altar, alter Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43; < sks Altar ~ kasks altar, alter EEW 1982: 65; < kasks altar 'Altar' Raun 1982: 4; < sks Altar SKES: 16-17; SSA 1: 71; < asks altar 'altar' EKS 2019
Muud keeled: rts altare [13. saj] 'relig altar' RES 2004: 39; lt al̃tãris [1585 taes Altaers] 'Altar' < kasks altar Sehwers 1953: 2; altāris 'altar' LELS 2012: 29
Sugulaskeeled: sm alttari [Agr altari] 'alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar' < vrts altari, altáre SSA 1: 71; is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь SSA 1: 71; lv ālt̆tar < sks Altar SKES: 16-17; lv āltar < lt alters 'alttari' SSA 1: 71; lvS altar SLW 2009: 44; lv å̄lt̆tar, ālt̆tar 'Altar' Kettunen 1938: 18, 20; lv āltar 'altar / altāris' LELS 2012: 29; vdj jolttari 'altar / алтарь' VKS: 319

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 40-41 Am̃eti : Ammeti : Am̃etist; Müller 1600/2007: 80 Kuÿ tæma oma Am̃eti siße astis 18.12.1600; Rossihnius 1632: 45 Se Inimene ei the sedda .. essi, enge Ammeti perrast; Stahl 1637: 36 Ammet : ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma 'Vom Ampt verstossen'; Gutslaff 1648: 206 Ammit 'Ampt'; Gutslaff 1647-1657: 171 panni .. kelri ammite pähle; Göseken 1660: 87 Ammet/ i 'Ambt'; Helle 1732: 86 ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; Helle 1732: 356 Temmal on hea küne-ammet 'er lä∫t die Finger gerne kleben'; Hupel 1766: 118 öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; Hupel 1780: 142 ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; Lunin 1853: 13 ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L EMS I: 321-323; am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut EMS I: 315
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33, 34, 39 amet : ameti (SW, S) '= ammet'; ammet : ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; annep : annepi (W) '= ammet'; ÕS 1980: 41 amet; Tuksam 1939: 37 Amt 'amet'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung'; EWD 2005 Amt 'Dienststelle, Aufgabe, Verpflichtung'
Käsitlused: < asks ammet Ariste 1940: 6; < kasks ammet Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; EEW 1982: 69; Raag 1987: 324; < kasks am(me)t Raun 1982: 4; < asks am(m)at, ammet, anep 'käsitöö; tsunft; amet' EES 2012; EKS 2019
Muud keeled: rts amt [1626] 'haldusala, maakond (Taanis)' RES 2004: 41; lt amats [1585 ammate] 'Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe' < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' Sehwers 1918: 70, 141; amats 'das Amt, der Beruf, das Handwerk' < kasks ammet ME: I: 70
Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe' < asks ambacht, ambecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' Bentlin 2008: 61; sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino' < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti 'ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula' < sm SSA 1: 73; vdj ammatti, ammõtti, ammatši 'ammatti, työ' < sm ammatti SKES: 17; SSA 1: 73; lv amàt̀ handwerk, amt Kettunen 1938: 9; lv amāt 'käsityö, toimi' < lt amats [‹ kasks] SSA 1: 73; lv amāt 'amet, käsitöö / amats, profesija' LELS 2012: 29; vdj ammatti, ammõtti 'amet, tööala; ametikoht / профессия, ремесло, род занятий; должность' VKS: 129

antvärk, -värgi 'käsitööline' < asks hant-werk 'käsitöö(lised); tsunfti liikmed' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Arvelius 1790
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; Arvelius 1790: 181 hantwerki mees; Marahwa Kalender 1824: 23 õppind ja kawwalaid hantwärgi rahwast; Jannsen 1861: 82 Kes hantwärgi tööd möistab tehha; Jakobson 1867: 107 Üks hantwärgisel reisis talwel kange külmaga
Murded: `antvärk 'ametimees (mõisas); käsitööline' eP M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V EMS I: 376
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-väŕk : -wäŕgi 'Handwerk(er)'; hant-werkel : -weŕkli 'Handwerker'; hant-wärkre : -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wäŕgi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 van antvärgid 'käsitöölised; keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 van antvärk 'käsitööline; ametimees'; Tuksam 1939: 454 Handwerker 'käsitööline'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker'; EWD 2005 Handwerk 'mit Hand und (einfachem) Werkzeug ausgeübte Berufstätigkeit'
Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; < kasks ~ sks SSA 1: 140; < asks hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed' EES 2012: 52
Muud keeled: rts hantverkare [1552] 'käsitööline' RES 2004: 364
Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] 'käsityö / Handwerk'; hantvärkkäri, -verkkari [1727] 'käsityöläinen' < nrts hantverk [‹ kasks hantwerk t. sks Handwerk] SSA 1: 140

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 44 Apostel : Apostlit : Apostelix : Apostlill : Postlilt; Müller 1600/2007: 102 sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 49 omma Apohstlide söamet lebbi om̃a pöha Waimo ollet leutnut; Stahl HHb II 1637: 87 Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; Gutslaff 1647-1657: 281 neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; Göseken 1660: 87, 250 Postel/ i 'Apostel'; postel 'Junger Schüler'; Hupel 1780: 142 apost|el, -li r. d. 'der Apostel'; Lunin 1853: 14 apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel ~ aabostel eP; `apoo·stel ~ `apoo·stli eL EKI MK; `poostel : `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬śtli); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel : āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' '= tohoh nurjatu!'; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger'; Tuksam 1939: 64 Apostel 'apostel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote'; EWD 2005 Apostel 'Sendbote, Verkünder einer Lehre'
Käsitlused: < asks apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote' Ariste 1940: 7; < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5; < sks Apostel ~ kasks apostel EEW 1982: 84; < sks Apostel SSA 1: 79; EKS 2019
Muud keeled: rts apostel [13. saj] 'relig apostel' RES 2004: 57; lt apustulis [1585 Apo∫telle] 'Apostel' < kasks apostel Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54
Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] 'Apostel' < vrts ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол SSA 1: 79; lvS apustil, -d 'Apostel' SLW 2009: 47; lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ 'apostel' Kettunen 1938: 12, 19; lv apostõl 'apostel / apustulis' LELS 2012: 32; vdj apostola, apostoli 'apostel / апостол' VKS: 136

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 102 Reÿede artzte ['haavaarstide']; Müller 1600-1606: 47 Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; syß pañeb se Arzt; Rossihnius 1632: 52 peab se Arsti kette langema; Stahl 1637: 37 Arst : arstist 'Arst'; Stahl HHb II 1637: 183 üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; Gutslaff 1648: 198 Temma tulleb .. Arstilt; Göseken 1660: 283 Arst, -i 'Arzt'; Göseken 1660: 123, 476 Arst, -i 'Barbier'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; Vestring 1720-1730: 21 arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; Helle 1732: 87, 321 arst 'der Arzt'; Hupel 1780: 143 arst, -i r. d. 'der Arzt'; Lunin 1853: 15 arst, -i r. d. 'лѣкарь'
Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R EMS I: 444
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕst : aŕsti 'Arzt'; aŕstinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst; Tuksam 1939: 67 Arzt 'arst, fam tohter'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt'; EWD 2005 Arzt 'Fachmann auf dem Gebiet der Medizin, der Kranke heilt'
Käsitlused: < asks arste 'Arzt' Ariste 1940: 7; < kasks arste Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; < asks arste 'arst' EES 2012: 53; EKS 2019
Muud keeled: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] 'Arzt' < kasks arste Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; lt ārste, ārsts 'der Arzt' < kasks arste ME: I: 244
Sugulaskeeled: lv ar̄´št arzt Kettunen 1938: 14; lv aŗšt 'arst / ārsts' LELS 2012: 35
Vt arstima

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < asks esel 'id.', sks Esel 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 138 moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601); Stahl HHb II 1637: 8 ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; Gutslaff 1647-1657: 180 ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; Göseken 1660: 88 Esel, -i 'Esel'; Göseken 1660: 180 Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; Vestring 1720-1730: 24 Eesel 'der Esel'; Hupel 1780: 147, 148 emma esel r. d. 'Eselin'; esel r. d. 'der Esel'; Lunin 1853: 20 esel : eesli r. d. 'оселъ'
Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R EMS I: 579
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel : ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel; Tuksam 1939: 288 Esel 'eesel'
Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
Käsitlused: < kasks esel, essel 'Esel' Liin 1964: 63; < sks Esel ~ kasks esel EEW 1982: 160; < kasks esel Raun 1982: 7; < asks esel, essel ~ sks Esel EES 2012: 57; < asks esel, sks Esel EKS 2019
Muud keeled: rts åsna [14. saj] 'eesel' RES 2004: 1298; lt ẽzelis [1587 E∫els] 'Esel' < kasks esel Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34; lt ẽzelis, ezelis 'der Esel' < kasks esel ME: I: 578
Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] 'Equus asinus / Esel' < vrts asni, asne SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 23; lv ēzil´, ēzə̑l´ 'esel' < kasks esel Kettunen 1938: 49; lv ēzõl 'eesel / ēzelis' LELS 2012: 60; vdj ehsels 'eesel' (Kreevini murdes) VKS: 194

evangeelium, evangeeliumi 'armuõpetus, kuulutus Jeesusest kui lunastajast' < kasks ewangelium 'id.', lad euangelium 'id.'

Esmamaining: Ametivanne 1535
Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61 Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; Müller 1600/2007: 64 neet Euangeliumit (18.12.1600); Rossihnius 1632: 73 lebbi se Evangelium heickanut; Piibel 1739 Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; Hupel 1766: 34 Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; Hupel 1780: 149 ewangelium, -i r. d. 'Evangelium'; Lunin 1853: 21 ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'Uue Testamendi osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu EMS I: 842-843
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)'; Tuksam 1939: 290 Evangelium 'evangeelium'
Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
Käsitlused: < kasks ewangelium Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39; < sks Ewangelium EEW 1982: 219
Muud keeled: rts evangelium [1527] 'evangeelium, kristlik kuulutus' RES 2004: 238; lt evaņģēlijs 'evangeelium' ELS 2015: 124
Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] 'Evangelium' < vrts euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' SSA 1: 110; lv evangēlium 'evangeelium / evaņģēlijs' LELS 2012: 60; vdj evankeljumi, jevangeli(a) 'evangeelium / евангелие' VKS: 222, 317

haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1559 Hamer, Hans (ein undutsche); Müller 1600/2007: 710 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz (05.09.1606); Stahl LS I 1641: 213 üx Hamer 'ein Ham̃er'; Göseken 1660: 89 Hammer/ i 'Hammer'; Göseken 1660: 226 Wassar 'Ham̃er'; Piibel 1739 ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; Hupel 1780: 152 hamer r. 'der Hammer'; Hupel 1818: 39 hamer : haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; Lunin 1853: 24 hamer : haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa-, `(v)ua-); `aamer M; `aamri : `aamri T EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber : hāmbri '= hāmer'; hāmer : hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer; Tuksam 1939: 449 Hammer 'vasar, haamer'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Pl. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
Käsitlused: < kasks hamer Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; < sks Hammer EEW 1982: 240; SSA 1: 136; < asks hamer 'haamer' EES 2012: 64; EKS 2019
Muud keeled: rts hammare [11. saj] 'haamer' RES 2004: 360; lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] 'Hammer' < kasks hamer Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6; āmurs, āmars 'Hammer' < kasks hamer ME: I: 238-239
Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari [1643 '(väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik' < vrts hamar, hamare SKES: 53; lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer SSA 1: 136; lvS āmer SLW 2009: 40; lv ō̬mə̑r 'hammer' < sks Kettunen 1938: 267

hunt, hundi 'koerasarnane kiskja, susi (Canis lupus)' < kasks hunt 'koer'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Piotr Hund; Tallinna Linnaarhiiv 1625 Hund, Hanß (karmann); Stahl 1637: 131 Hunt : huntist 'Wolff'; Stahl HHb IV 1638: 221 Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nende huntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; Göseken 1660: 474 Hunt hullub 'wolff heulet'; Helle 1732: 96 hunt 'der Wolff'; Helle 1732: 182 sussi 'der Wolf'; Hupel 1780: 158, 298 hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; Hupel 1818: 48 hunt : hundi r. 'der Wolf'; Lunin 1853: 31 hunt : hundi r. d. 'волкъ'
Murded: uńt eP M T; unt R(`unti); unt Hi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 huńt : huńdi 'Wolf'; ÕS 1980: 168 hunt; Tuksam 1939: 513 Hund 'koer, peni'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
Käsitlused: < kasks hunt 'koer' Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raun 1982: 14; Raag 1987: 325; < sks Hund ~ kasks EEW 1982: 407; < asks hunt 'koer' EES 2012: 81; EKS 2019
Muud keeled: rts hund [13. saj] 'koer' RES 2004: 383
Sugulaskeeled: sm huntti [1874] '(murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump' < germ, vrd nrts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee SSA 1: 185; lv uńt 'wolf' Kettunen 1938: 453

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 73 höfel : höflist 'Hobel'; Gutslaff 1648: 219 Höfli 'Höfel'; Göseken 1660: 89 Höwel 'Höbel'; Vestring 1720-1730: 37 Höwel, -wli 'der Hobel'; Helle 1732: 94, 322 höwel, -i, -et 'der Hobel'; Piibel 1739 lükkab sedda hööwlidega silledaks; Hupel 1780: 156 höwel : höwli r. d. 'Hubel, Höfel'; Lunin 1853: 29 höwel : hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel : hȫwli; hȫwli : hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174: höövel; Tuksam 1939: 500 Hobel 'höövel'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
Käsitlused: < kasks hovel 'Hobel' Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; < asks hövel EEW 1982: 466; SSA 1: 218; < asks hovel 'höövel' EES 2012: 86; EKS 2019
Muud keeled: rts hyvel [15. saj] 'höövel' RES 2004: 388; lt ẽvele [1638 Ehweles] 'Hobel' < kasks hōvel, hövel Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34; † ẽveļbeņ̃ķis 'Hobelbank' < asks hövelbenk Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm höylä 'Hobel' < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel Bentlin 2008: 116; sm höylä, höveli, heveli [1637] 'Hobel' < nrts hyvel [‹ asks hövel]; krj höylä; is hövelin < sm höylä SSA 1: 218; lv ēvil´ 'hobel' < kasks hövel; ēvil´-beŋ̄k̀ 'hobelbank' Kettunen 1938: 50; lv ēviļ 'höövel / ēvele'; ēviļbenk 'höövelpink / ēvelsols'; lv grūoipēviļ 'rupphöövel / gropēvele' LELS 2012: 60, 65; vdj hevel 'höövel / рубанок, струг' VKS: 255
Vt hööveldama

hööveldama, hööveldan 'laaste lõigates silendama' < asks hȫvelen 'id.', ee höövel

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 240 höhwli kaas lückama 'höbeln'; höhwlima 'höbeln'; Vestring 1720-1730: 37 Hööwlima 'Hobeln'; Helle 1732: 94 hööwlima 'hobeln'; Hupel 1780: 156 höweldama, höwlima r. 'hubeln'; Hupel 1818: 45 höweldama r. d. 'hobeln'; Lunin 1853: 29 hööwlima r. d.; hööwlitsema d. 'скоблить, стругать'; höweldama r. d. 'строгать'
Murded: ööveldama Sa Muh Pä K(üevel-); `üövelda(m)ma, `(h)üöveldämä R; ööbeldama Lä; öövelteme M; ööveldämä T; hööveldäm(m)ä Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫweldama, -dan; hȫwlima, -lin; hȫwlitsema, -sen 'hobeln'; ÕS 1980: 174 hööveldama; Tuksam 1939: 500 hobeln 'hööveldama; fig lihvima'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hȫvelen (hoffeln) 'hobeln, glatt machen, abhobeln'
Käsitlused: < kasks hovelen Liin 1964: 51; < ee höövel EEW 1982: 466
Muud keeled: rts hyvla [u 1520] 'hööveldama' RES 2004: 388; lt ẽvelêt [1638 Ehweleht] 'hobeln' < kasks höveln Sehwers 1918: 87, 147; ẽvelêt 'hobeln' < kasks hȫveln, hȫweln Sehwers 1953: 34; ēvelēt 'hobeln' < kasks hōvelen Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm höylätä < nrts hyvel; krj höylätä < sm SSA 1: 218; lv ēviĺt́̆t́ə̑ 'hobeln' Kettunen 1938: 50; lv ēviļtõ 'hööveldada / ēvelēt' LELS 2012: 60; vdj heveltää 'hööveldada / строгать' VKS: 255
Vt höövel

iil, iili '(lame)kaan (Glossiphonia complanata)' < asks îl(e) 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iil. Werre Iil 'Blut Igel'; Hupel 1780: 161 iil (werre-iil), -i r. 'Blutegel'; Lunin 1853: 35 iil, werre iil r. 'пiявка'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 īl´ : īl´i; were-īl´ 'Blutigel'; EÕS 1925: 116 iil 'zool kaan'; ÕS 1980: 180 iil : iili 'kaan (Glossiphonia)'; Tuksam 1939: 161 Blutegel 'kaan'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 îl(e) 'Egel, Blutegel'
Käsitlused: < asks ile 'kaan' Ariste 1933a: 11; EES 2012: 90; EKS 2019
Muud keeled: rts igel [15. saj] 'zool kaan; piltl vereimeja' RES 2004: 405
Sugulaskeeled: sm iili, iilimato [1637] 'Egel' < nrts igel SKES: 103; SSA 1: 222

† ilis, ilise 'vaestemaja' < kasks hillich 'püha'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94 meye spittale ninck hillisse sisse
Murded: ilissemaja 'vaestemaja' Kod EMS I: 929
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1571 ilis : ilize (d), ilize-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1869: 627 waeste-maja 'Armenhaus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 hillig 'heilig' '(oft Bezeichnung des Hospitals)'
Käsitlused: < kasks dat hilliche hus Ariste 1940a: 112; < kasks EEW 1982: 500

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 68 sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; Müller 1600/2007: 72 mitte v̈chex Englix (18.12.1600); Rossihnius 1632: 102 sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; Stahl 1637: 52 Engel : Englist 'Engel'; Gutslaff 1648: 212 Engel 'Engel'; Göseken 1660: 173 Jngel 'engel'; Engli koggodus 'engelschaar'; Virginius 1687-1690 Nink Jssand üttel selle Engelille; Helle 1732: 99, 322 ingel 'der Engel'; Hupel 1780: 162 ingel : ingli r. 'Engel'; Hupel 1818: 33 engel, -gli d. 'Engel'; Lunin 1853: 19, 37 engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L; `eńgel M TLä; `eńgli T V EMS I: 1010
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 111, 137 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; iṅṅel : iṅgli 'Engel'; ÕS 1980: 187 ingel; Tuksam 1939: 255 Engel 'ingel'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger'
Käsitlused: < kasks engel Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raun 1982: 18; Raag 1987: 323; < sks Engel, vrd kasks EEW 1982: 511; < asks engel 'ingel' EES 2012: 92; EKS 2019
Muud keeled: rts ängel [11. saj] 'ingel' RES 2004: 1310; lt eņ̃ģelis [1585 touws ∫chweetez Engels] 'Engel' < kasks engel Sehwers 1918: 79, 147; eņģelis 'Engel' < kasks engel Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] 'Engel' < vrts ängil, engil SSA 1: 105; lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil 'Engel' SLW 2009: 56; lv eŋ̄gə̑lZ 'engel' Kettunen 1938: 46; lv engõl 'ingel / eņģelis' LELS 2012: 59; vdj aŋgeli, eŋkeli 'ingel / ангел' VKS: 130, 211

jaht, jahi 'küttimine, jahipidamine; jahilkäik' < kasks jacht 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 109 teye wihastate se porto jachti; Stahl 1637: 74 portojacht : portojachtust 'Hurerey'; Göseken 1660: 89, 245 Hoorajacht 'Hurerey'; portojacht 'Hurerey'; Vestring 1720-1730: 44 Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; Helle 1732: 97 jaht 'der Lärm, Unruh'; Hupel 1780: 159 jaht : jahhi r. d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; Arvelius 1787: 17 läks jahhi peäle; Lunin 1853: 33 jaht : jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
Murded: jaht : `jahti 'küttimine' R; jaht eP eL EMS II: 26
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht : jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; EÕS 1925: 132 jaht 'küttimine'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine'; Tuksam 1939: 531 Jagd 'jaht, jahipidamine, küttimine'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
Käsitlused: < kasks jacht Ariste 1963: 90; Raun 1982: 19; SSA 1: 233; < kasks jacht ~ sks Jagd EEW 1982: 533; < asks jacht 'jaht, tagaajamine' EES 2012: 96
Muud keeled: rts jakt [15. saj] 'küttimine; jahipidamine' RES 2004: 433; lt jakts 'Jagd; Spaß, Scherz, Possen' < asks jagd 'Jagd; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' Sehwers 1953: 43
Sugulaskeeled: sm jahti [1593] 'pyynti, metsästys / Jagd' < vrts iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' [‹ kasks jacht]; krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts SSA 1: 233; sm jahti 'Jagd' < asks jacht ~ rts jakt Bentlin 2008: 117; lv jak̄t´ 'jagd (auch lärm)' < kasks jacht Kettunen 1938: 84; lv jakt 'jaht / medības' LELS 2012: 82
Vt jahtima

kahvel, kahvli 'hark; söögiriist' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Helle 1732: 105, 322 kahwel 'die Gabel'; Piibel 1739 Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; Hupel 1780: 170 kahwel, -wli r. d. 'die Gabel'; Lunin 1853: 46 kahwel, -wli r. d. 'вилка'
Murded: `kahvel : `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel : `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver : `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver : `kahvre Pä Ha Jä VlPõ EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel; Tuksam 1939: 351 Gabel 'kahvel; hark, vigel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel'
Käsitlused: < kasks gaffele, geffele 'vigel; söögiriist' Liin 1964: 51, 56; < kasks gaffele Raun 1982: 27; < kasks gaffel(e) 'Gabel' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'suur puust või rauast hark' EES 2012: 117; EKS 2019
Muud keeled: rts gaffel [15. saj] 'kahvel; hang; ahing' RES 2004: 315; lt gapele 'Gabel' < kasks gaffele Sehwers 1918: 49, 147; gapele 'Gabel, Tischgabel' < asks gaffel Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] 'haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke' < vurts gaffel 'hanko, syömähaarukka' [‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel] SSA 1: 274; sm kahveli 'Gabel; Forke' < asks gaffel(e) ~ rts gaffel Bentlin 2008: 120; lv gaffõl 'kahvel / dakšiņa' LELS 2012: 62

kajut, kajuti 'eluruum laevas' < asks kaiute, kajüte 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 30 Kargasid mehhed .. kajúti; Masing 1825: 285 siis heitis Keiser peäle lõunat, kajüti lae peäle polest tunnist puhkama
Murded: kajut : kajuti 'eluruum laevas' Hlj VNg Vll Mär Tor Juu Trm Plt Hls; kajuti VNg Vai; kajot´ Trv Krk; kaiut Sa Phl L Ha JMd EMS II: 550; kaiutes : kaiutse Mar; kaivat´ : kaivati San EMS II: 546
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 206 kaiut : kaiuti (D) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 188, 196 kaiut : kaiuti (D) (kajut, kajüt) 'Kajüte'; laewa-kamber 'Kajüte'; ÕS 1980: 225 kajut; Tuksam 1939: 539 Kajüte 'kajut, kabiin'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kajute 'Schiffskajüte'; Schiller-Lübben kaiut 'Schiffs-kajüte'; MND HW II: 1 kajüte (kayute), kojüte 'Schiffskajüte, Wohnraum für den Schiffsführer'
Käsitlused: < kasks kaiute 'Kajüte' GMust 1948: 55, 76; < kasks kajute ~ sks Kajüte EEW 1982: 659; < kasks kajute Raun 1982: 27; SSA 1: 280
Muud keeled: rts kajuta [15. saj] 'kajut' RES 2004: 444; lt kajīte 'kajut' ELS 2015: 243
Sugulaskeeled: sm kajuutta, kajutta, kajutti [1745] 'veneen t. laivan hytti; koppi / Kajüte; elende Hütte' < nrts kajuta, kajut '(laivan) hytti' [‹ kasks kajute] SKES: 145; SSA 1: 280; is kajutti; krj kajutti < vn; vdj kajutti < vn ~ ee SSA 1: 280; lvS kajut 'Kajüte' SLW 2009: 76; vdj kajutti 'kajut / каюта' VKS: 365

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < asks kalkûnsch hāne 'id.', vrd bsks Kalkun 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 116 Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; Gutslaff 1648: 220 Saxemah Kanna 'Kalckaun'; Göseken 1660: 244, 251 Saxa mah kanna 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck 'Kalekutischer Hahn'; Vestring 1720-1730: 116 Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; Hupel 1780: 171 kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; Lithander 1781: 514 ni suuri oune kui kalkuni munnad; Lunin 1853: 47 kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
Murded: `kalkun : `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkuń VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalguń); `kalkun : `kalkuna R Har VId EMS II: 594
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun : kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'; Hupel 1795: 104 Kalkun 'hört man durchgängig statt kalekutscher oder wälscher Hahn und Henne'; Nottebeck 1988: 39 Kalkuhn (E. K. L. R.) 'Pute'
Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) EEW 1982: 672; < bsks Kalkun ~ asks Kalkuun Raun 1982: 28; < bsks kalkun SSA 1: 287; < asks kalkūn, bsks Kalkun EES 2012: 122; < asks Kalkuun 'kalkun' EKS 2019
Muud keeled: rts kalkon [1590] 'kalkun' RES 2004: 445; lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] 'Truthahn' < asks kalkūn Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45
Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] 'kanalintulaji / Truthahn, Pute(r)' < vurts kalkon ~ asks kalkun SKES: 149; SSA 1: 287; is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < bsks kalkun SSA 1: 287; vdj kalkkuni < ee kalkun EES 2012: 122; lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon 'kalkun / truthahn' Kettunen 1938: 103; lv kalkon 'kalkun / tītars' LELS 2012: 102; vdj kalkkuni, kalkkuna 'kalkun / индюк' VKS: 370

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 122 Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; Rossihnius 1632: 130 temma om se kambre sissen; Stahl 1637: 63 kamber : kambrist 'Gemach'; Gutslaff 1647-1657: 188 temma .. letz Kambrihe; Göseken 1660: 90 Kamber 'Kammer'; Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 106 kamber 'die Kammer'; Hupel 1780: 171 kamber, -bri r. d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; Hupel 1818: 69 kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; Lunin 1853: 47 kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber '(rehielamu) eluruum; ait' R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõŕ V; `kambrõ V EMS II: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber : kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer : kambri, kambre '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber; Tuksam 1939: 542 Kammer 'tuba, kamber'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < asks kamer, kamber Ariste 1963: 91; < kasks kamer, asks cammer Liin 1964: 52, 61; < kasks kamer EEW 1982: 679; SSA 1: 294; < bsks Kammer Raun 1982: 29; < asks kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba' EES 2012; EKS 2019: 125
Muud keeled: rts kammare [14. saj] 'kamber, tuba; koda' RES 2004: 448; lt kam̃baris [1587 Kammer] 'Kammer' < kasks kamer Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45; kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris 'Kammer; das Zimmer, die Stube' < kasks kammer (neben kāmer) Jordan 1995: 65
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] 'vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer' < vrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄maŕ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm SSA 1: 294; SKES: 153; lvS kamer, kamär, kämär 'Kammer' SLW 2009: 77; lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r 'kammer' < kasks kamer Kettunen 1938: 149; lv kǭmaŗ 'kamber / kambaris' LELS 2012: 132; vdj kammari, kammõri 'kamber, tuba / комната, горница' VKS: 376; is kammari 'kamber' Laanest 1997: 60

kambüüs, kambüüsi 'laevaköök' < asks Kambüse 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1867
Vana kirjakeel: Jannsen 1867 20. IX: keetmisse plidi al, mis kambusiks hütakse, [hakkas] pulaggi pöllema
Murded: kambii·s 'laeva köök; laeva pliit; raudahi laeval' Hlj Mus Hää; kampii·s Jäm Emm Khn Hää EKI MK
Eesti leksikonid: SÕS 1951: 240 kambüüs 'laeva köök'; ÕS 1980: 230 kambüüs 'laeva köök'; Olev 1981: 38 kambüüs 'caboose / камбуз'; Tuksam 1939: 541 Kambüse 'kambüüs, laevaköök'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 472 Kombüse (ältere Lautvarianten Kabüse, Kambüse) 'Schiffsküche'
Käsitlused: < asks Kambüse 'Schiffsküche' GMust 1948: 56, 77
Muud keeled: rts kabyss [1579] 'mer kambüüs, laeva köök' RES 2004: 443
Sugulaskeeled: sm kapyysi [1637 cabitza] 'laivan keittiö / Kombüse' < vurts kabbys, kabbyssa [‹ kasks kabūse 'pieni aitaus laivankannella, makuupaikkana ja keittiönä käytetty')] SSA 1: 309

kamper, kampri 'lõhnaaine' < asks kamper 'id.', sks Kampfer 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 152 Kamper 'Campffer'; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga; Hupel 1818: 354 kamper r. d. 'Campfer'; Masing 1822a: 823 Kampwer 'Kampfer'; Kampwer piritus 'Kampferspiritus'; Jannsen 1859: 247 ja pango .. tümma linnase nartsuga kampreölli (Campheröhl) peäle
Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I EMS II: 623-624; `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää EKI MK; EMS II: 623-624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper : kamperi '= kampwer'; kampwer : kampweri 'Kampfer'; EÕS 1925: 171 kamper 'arstirohi (Kampfer)'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)'; Tuksam 1939: 543 Kampfer 'kamper'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus camphora), häufiges Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kamper 'Kampfer' Liin 1964: 58; Liin 1968: 49; < sks Kampfer EEW 1982: 684; Raun 1982: 29; < asks kamper 'kamper' EKS 2019
Muud keeled: rts kamfer [15. saj] 'kamper' RES 2004: 448; lt kam̃pars 'Kampfer' < asks kamper Sehwers 1953: 46; lt kam̃pars 'Kampfer' ME: II: 151
Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. [1764 campher pulveri] 'kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer' < vrts kamfer SSA 1: 294; sm kanvertti 'kamper' Mägiste 1931: 147; lv kam̄p̆pə̑r 'kampfer' Kettunen 1938: 104; lv kampõr 'kamper / kampars' LELS 2012: 102; vdj kamfõra 'kamper / камфара' VKS: 376

kant, kandi 'serv, äär' < kasks kant(e) 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 kanti Jaen; Gutslaff 1648-1656 peat Sinna nelli sarwat teggema temma nelli kantide pähle; Göseken 1660: 164 Kant 'Ecke (am Stein)'; Hupel 1780: 173 kant, -i r. d. 'die Seite, liefl. Kante'; Lithander 1781: 501 pissikessed kolmekantilissed öhhukesseks rullitud tükkid; Lunin 1853: 49 kant, -i r. d. 'бокъ, сторона, край, кайма'
Murded: kańt : kandi (-ń-) 'äär, serv' eP eL; kant : kandi Hi; kant : `kandi R EMS II: 691
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańt : kańdi 'Kante'; ÕS 1980: 234 kant; Tuksam 1939: 544 Kante 'serv, kant; äär, veer'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kant, kante 'Kante, Ecke, Rand, Seite'
Käsitlused: < kasks kant(e) Liin 1964: 65; Raun 1982: 30; < sks Kante EEW 1982: 695; < asks kant(e) 'nurk, äär, serv' EES 2012: 128; EKS 2019
Muud keeled: rts kant [u 1520] 'äär, serv, kant, külg' RES 2004: 450; lt kañte 'Kante' < kasks kante Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 46; kante, kants 'die Kante, der Rand' < sks ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kantti [1786] 'syrjä, särmä, laita, reuna / Kante, Rand, Seite' < nrts kant [‹ kasks kante]; krj kantti < sm SSA 1: 303; lvS kańt 'Ecke' SLW 2009: 78; lv kan̄´`t 'kante, rand; richtung; gegend' < kasks kant, kante Kettunen 1938: 105; kaņţ 'kant, serv / mala, kante' LELS 2012: 105
Vt kantima

kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 105 Kantz : kantzist 'Schantz'; Gutslaff 1648: 234 Kantze 'Schanze'; Göseken 1660: 93, 145 Kantzi 'Schantz'; Kantzi 'Bolwerck (brustwehr)'; Piibel 1739 Tawet sai Sioni tuggewa kantsi kätte; Hupel 1818: 71 kants, -i bl. r. d. 'Burg, Schanze, Festung, Wormauer, befestigtes Lager'; Lunin 1853: 49 kants, -i r. d. 'замокъ, крепость, шанцы, укрѣпленный лагерь'
Murded: kańts : kantsi (-ń-) eP M; kańts : kandsi M T; kands : kandsu V EMS II: 695
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańts : kańtsi; kants : kantsu 'Schanze, Burg, Festung, Vormauer, Bolwerk, Landungsbrücke'; ÕS 1980: 234 kants; Tuksam 1939: 836 Schanze 'kants; vallkindlustis'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kantz 'Schantz'; MND HW III schanse (schansche, schanze, schantze) 'Reisigbündel, Faschine; durch korbartiges Geflecht haltbar gemachte Befestigung aus aufgeworfener Erde, bes. als Geschützdeckung'
Käsitlused: < kasks schanze Ariste 1963: 91; Liin 1964: 46; < sks Schanze 'kindlus' SKES: 157; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 30; < kasks schantze EEW 1982: 695; SSA 1: 301-302; < kasks schan(t)ze 'Schanze' ~ rts skans, skants Raag 1987: 338; < asks schanze 'haokubu; kaitsevall, kindlustus' EES 2012: 128; EKS 2019
Muud keeled: rts skans [1506] 'kants, reduut' RES 2004: 922; lt † skañste [1638 Skantzis] 'Schanze' < kasks schantze Sehwers 1918: 94, 158; skancis, skance, skanstis, skanste 'Schanze' < asks skanz, skanst Sehwers 1953: 105; Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm kanssi, skanssi, (s)kantsi [1863] 'vallitus, (kenttä)varustus, (sota)leiri / Schanze' < nrts skans 'vallitus, varustus; laivan miehistösuoja' [‹ kasks schanze] SKES: 157; lv kańšt, škan´̄ts 'festung, schanze' < kasks schanze Kettunen 1938: 105, 395; lv kaņšt 'kants / cietoksnis; skansts' LELS 2012: 105

kapten, kapteni 'laevajuht; aukraad sõjaväes' < asks kaptein 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 Kaptein/ i 'Capitein'; Hupel 1818: 72 kaptän od. kapten od. kaptein, -i r. d. 'Capitain, Hauptmann'; Lunin 1853: 49 kaptän, -i r. d. 'капитанъ'
Murded: `kapten 'laeva juht' R eP; kapteń Hls San Krl Räp; `kaptin Pöi Mar Hää TLä EMS II: 715
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 kaptein : kapteini; kapten : kapteni 'Capitaine'; ÕS 1980: 236 kapten; Tuksam 1939: 545 Kapitän 'kapten, laevajuht'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kapitey(ne), -ên(e), kapteyn, capitân 'Schiffsführer, Kapitän, Schiffshauptmann'
Käsitlused: < asks kaptein 'Kapitän, Schiffsführer' GMust 1948: 69, 77; < asks Kaptein Liin 1964: 46; EKS 2019; < sks Kapitän, Kaptein ~ kasks kaptein EEW 1982: 700; < kasks kapteyn 'Kapitän', vrd rts captein Raag 1987: 338, 341
Muud keeled: rts kapten [1504] 'mer laevakapten; sõj kapten' RES 2004: 452; lt kapteinis [Glück 1689/1694 Kapteines] 'Kapitän' < sks Sehwers 1918: 88, 149; kapteinis 'Kapitän' < asks kaptein Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm kapteeni, kaptein(i) [1642] 'Kapitän' < vrts kapiten SSA 1: 308; lv kap̆tēn, kap̆tei̯n, kap̄ten 'kapitän' Kettunen 1938: 106; lv kaptēn 'kapten / kapteinis' LELS 2012: 105; vdj kapteni 'kapten / капитан' VKS: 388

karp, karbi 'karpkala (Cyprinus carpio)' < asks karpe 'id.', vrd rts karp 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 15 Keedetut Karpi kalla
Murded: kaŕp (karp) Mus Kõp Kam Rõu; karpkala Aud EMS II: 760, 762; kaŕbikala Trm Kõp(karbi-) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kaŕp : kaŕbi 'Karpfen'; ÕS 1980: 240 karpkala '(Cyprinus carpio)'; Tuksam 1939: 547 Karpfen 'karpkala'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'Karpfen'
Käsitlused: < kasks karp(en) EEW 1982: 715; < kasks karpe Raun 1982: 32; Kendla 2014: 190; < asks karpe 'karpkala' EES 2012: 133; < sks Karpfen 'karpkala' EKS 2019
Muud keeled: rts karp [u 1500] 'zool karpkala' RES 2004: 454; lt karpe, kãrpa 'Karpfen (Cyprinus carpio)' < kasks karp, karpe 'Karpfen' Sehwers 1918: 48, 149; Sehwers 1953: 47; kārpa, karpe, karps 'der Karpfen' < sks Karpfen ME: II: 197
Sugulaskeeled: sm karppi, karppu, karppo [1637] 'särkikala / Karpfen' < vurts karp 'karppi' SKES: 165; SSA 1: 316; lv karùz (kāruz), kārp̆pa 'karpfen (Cyprinus carpio)' Kettunen 1938: 107; lv kārpakalā 'karpkala / karpa' LELS 2012: 106; vdj karppa 'karpkala / карп' VKS: 395

keerub, keerubi 'kõrgem ingel' < kasks Cherub(im) 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 140 Kahn Cherubin ninck Seraphin laulwat iggas suhre häle kahn; Stahl HHb II 1637: 18 ∫e Cherub ep ∫ei∫ap ennamb ∫ehl ehs 'der Cherub ∫teht nicht mehr dafür'; Gutslaff 1647-1657: 20 panni temma neiht Cherubbit; Virginius 1687-1690 Täma teggi ka se Pühhemba paiga sisse Kaks Kerubimid; Piibel 1739 Ta teggi ka keigepühhama paika kaks Kerubit; Hupel 1818: 355 Cherubim bl. r. 'kerubim'; Lunin 1853: 56 kerub r. d. 'херунимъ'
Murded: keerup : keerupi 'kõrgem ingel, paradiisi väravavalvur' eP M San; kierup, kierop Ris VJg Pal; `kierup R; `keeru|bim, -pim Har Rõu Lei EMS II: 932
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 303 kērub : kērubi (bl) 'Cherub'; kērup : kērupi (d) '= kērub'; EÕS 1925: 199 keerub '(ingel)'; ÕS 1980: 253 keerub 'inimese pea ja looma kehaga tiivuline olend; teat ingel'; Tuksam 1939: 179 Cherub 'keerub (ingel)'
Käsitlused: < asks Cherubin, Cherub, Cherubim Ariste 1963: 92; < sks Cherub EEW 1982: 756; < kasks Cherub Raun 1982: 34; < sks Cherub 'keerub' EKS 2019
Muud keeled: rts kerub [1541] 'keerub; relig taevahierarhia kõrgeim ingel' RES 2004: 459
Sugulaskeeled: sm kerubi [Agr] < rts kerub Häkkinen 2004: 406; vdj heruvim 'keerub / херувим' VKS: 255

keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; Rossihnius 1632: 140 Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; Stahl 1637: 77 Kei∫er : kei∫ri∫t 'Keiser'; Gutslaff 1648: 221 Keiser 'Keiser'; Gutslaff 1647-1657: 269 selle kaiserille; selle kaisarille; Göseken 1660: 90 Keijser, -i 'Käyser'; Piibel 1739 Paulus otsib kohhut Keisri jurest; Hupel 1780: 177 keiser, -sri r. d. 'der Keiser'; Hupel 1818: 78 keiser : keisri r. d. 'Keiser'; keisri : keisri d. 'Keiser'; Lunin 1853: 55 keiser : keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
Murded: `keiser : `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser : `keisre Pä VlPõ M EMS II: 961; `keisri T V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer : keiźri; keiźri : keiźri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser; Tuksam 1939: 539 Kaiser 'keiser'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser Raag 1987: 338; < asks keiser 'keiser' EES 2012: 142; EKS 2019
Muud keeled: rts kejsare [14. saj] 'keiser' RES 2004: 459; lt ķeĩzers, ķeizars [1586 tam Key∫eram] 'Kaiser' < kasks keiser Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63; ķeizars 'der Kaiser' ME: II: 360
Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] 'Kaiser' < vrts keysar(e) [‹ kasks keiser]; krj keisari < sm SKES: 178; SSA 1: 338; lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar 'Kaiser' SLW 2009: 96; lv kēzar 'kaiser' Kettunen 1938: 118; kēzar 'keiser / ķeizars' LELS 2012: 115

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck 'id.', sks geck 'id.' [Alamsaksa laensõna jekk ~ kekk on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa geck toel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Inimeste keckide Sædtuße wasta; Rossihnius 1632: 111 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; Stahl 1637: 94 Geck 'Narr'; Gutslaff 1648-1656 Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema; Göseken 1660: 89, 398 Keck, Jeck 'Geck'; Jeck 'Stocknarr morio'; Göseken 1660: 306 keckima 'Närren (einen Mensch)'
Murded: kekk (kek´k) : keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut EMS II: 964
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk : keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; EÕS 1925: 200 kekjas, kekk '(schmuck)'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev'; Tuksam 1939: 362 Geck 'alp; antsakas isik, kehkenpüks; keigar'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
Käsitlused: < kasks geck Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; < kasks geck, sks geck EEW 1982: 765; < kasks Geck 'Narr' Raun 1982: 35; < asks geck 'rumal, totter; narr, tola' EES 2012: 142
Muud keeled: rts gäck [1320-1350] 'tola, vigurivänt' RES 2004: 352; lt ģeķis [1587 Jeckis] 'Geck' < kasks geck Sehwers 1918: 80, 147; lt jeķis [1587 Jeckis] 'Geck, Tor, Narr' Sehwers 1953: 43; ģeķis 'Geck, Tor, Narr; Spötter' < kasks gek Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìᴅ 'narr' < kasks geck Kettunen 1938: 56

kelder, keldri 'maasse ehitatud säilitusruum' < kasks keller, kelder 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 Kelry Naen; Müller 1600/2007: 612 Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); Stahl 1637: 77 Keller : kelrist 'Keller'; Gutslaff 1648: 221; 78 Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; Göseken 1660: 254 keller 'keller'; Helle 1732: 322 keller 'der Keller'; Piibel 1739 sa ollid ta keldri üllewataja; Hupel 1780: 177 kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; Arvelius 1790: 15 aidad ja keldrid; Hupel 1818: 79 kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller : keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; Lunin 1853: 55 kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller : keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
Murded: `kelder : `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder : `keldre KPõ Plt; `keller : `keldri RId; keller : `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V EMS II: 971
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder : kel´dri, keldre 'Keller'; keller : kel´dri, keldre '= kelder'; ÕS 1980: 254 kelder; Tuksam 1939: 555 Keller 'kelder'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
Käsitlused: < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' Ariste 1963: 92; < kasks keller Liin 1964: 52; SSA 1: 340; < kasks kelder ~ sks Keller EEW 1982: 766; < kasks kelder Raun 1982: 35; < asks keller 'kelder (vanglana)' EES 2012: 142; EKS 2019
Muud keeled: rts källare [13. saj] 'kelder' RES 2004: 524; lt ķelderis 'Keller' < asks kelder 'Keller' Sehwers 1953: 63
Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] 'Keller' < vrts källare SSA 1: 340; lvS keldar (1846) 'Keller' SLW 2009: 81; lv kēldar 'keller' (nur in einem volkslied) Kettunen 1938: 117; lv kēldar 'kelder / pagrabs' LELS 2012: 112; vdj kellõri 'kelder, panipaik / погреб, кладовая' VKS: 423

kelm, kelmi 'ebaaus, petis; kelmikas, vallatu' < asks schelm 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 343 herrise töh 'schelm stück'; Hornung 1693: 16 Herris 'ein Schelm'; Helle 1732: 93 herris 'der Schelm'; herrine 'schelmisch'; Hupel 1780: 154 herris r. d.; herrits r. d.; herritz d. 'der Schelm, Bube, Bösewicht'; Hupel 1780: 178 kelm, -i r. d. 'Schelm'; Arvelius 1782: 19 kelmide koerusse läbbi; Lunin 1853: 55 kelm, -i r. d. 'плутъ, мошенникъ'
Murded: kel´m : kel´mi 'petis, suli; üleannetu' L K TaPõ sporV; kel´m : kelmi Sa Muh Mih Iis M T; kelm : kelmi Muh Hi Mar; kelm : `kelmi R EMS II: 981
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kel´m : kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; ÕS 1980: 255 kelm; Tuksam 1939: 841 Schelm 'kelm, petis; suli'
Saksa leksikonid: MND HW III schelm 'Schurke, Schuft'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks schelm, schelmer, vrd rts skälm Liin 1964: 45; < kasks schelm, schelme EEW 1982: 768-769; < kasks schelme Raun 1982: 35; < kasks schelme(r) 'Schelm, Betrüger' ~ rts skelm Raag 1987: 338; < rts skälm ~ sks Schelm SSA 1: 341; < asks schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus' EES 2012: 143; < asks schelme 'kelm, võrukael' EKS 2019
Muud keeled: rts skälm [1520] 'kelm, petis; võrukael, vembumees' RES 2004: 947; lt šķel̃mis 'Schelm' < kasks schelm Sehwers 1918: 56, 161; šķel̃mis, šelmis 'Schelm' < kasks schelme Sehwers 1953: 129, 130; šķelmis 'der Schelm' < kasks schelm ME: IV: 25
Sugulaskeeled: sm kelmi, kälmi [1637] 'veijari, konna / Spitzbube' < nrts skälm 'veitikka, velikulta, veijari, konna'; vdj škelmi < sks ~ ee; lv škel´m kelmi < kasks schelm SSA 1: 341; lv škel̄´m 'schelm' < kasks schelm Kettunen 1938: 395; lv keļm 'kelm / krāpnieks, šķelmis' LELS 2012: 44, 113

kerss, kersi 'rohttaim, kress (Rorippa)' < asks kerse 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 60, 206 Kärsid 'Kresse'; Helle 1732: 104 kärsid 'Kresse'; Hupel 1780: 168, 415 kärsid r. 'Pl. Kreß'; porri hain d. 'Kresse'; Hupel 1818: 64, 81 kärsid pl. r. 'Kreß'; kersid pl. r. 'Kreß'; Lunin 1853: 44, 56 kärsid r. 'кресъ'; kersid r. 'кресъ'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 294 keŕs : pl. keŕsid 'Kresse'; hal´l´ika-keŕsid 'Brunnenkresse (Nasturtium officinale L.)'; EÕS 1925: 203 kerss 'lill: Nasturtium (Brunnenkresse)'; ÕS 1980: 257 kerss 'rohttaim (Rorippa)'; Tuksam 1939: 594 Kresse 'kress (taim)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kerse (kertze), kērse (keirsse), karse 'Kresse (Lepidium sativum als Gartenkresse, oder Nasturtium officinale Brunnenkresse) als Nahrungsmittel, Salat, Gewürz, Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kerse, karse Liin 1964: 62; < kasks, sks Kresse EEW 1982: 783; < kasks kerse Raun 1982: 35; < asks kerse, karse '(salat)kress' EES 2012: 145; < asks kerse 'kress' EKS 2019
Muud keeled: rts krasse [15. saj] 'bot kress; mungalill' RES 2004: 502; lt † ķẽrši, ķẽrkši [1638 Kehr∫ehi] 'Brunnenkresse' < asks kerse 'Kresse' Sehwers 1918: 34, 89, 149; Sehwers 1953: 64; lt šķẽrši, ķẽrši 'Kresse' < kasks kerse 'Kresse' Sehwers 1953: 132; lt ķērsa 'Schaumkraut (cardamine)' < kasks kerse 'Kresse' ME: II: 274
Vrd kress

kimmel, kimli 'kollakashall hobune' < asks schimmel 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Halli /a 'Schimmel'; Vestring 1720-1730: 32, 38 Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; Hupel 1780: 181 kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; Hupel 1818: 84 kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; Lunin 1853: 59 kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
Murded: `kimmel : `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel : `kimbli R; kimmel : `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel : `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId EMS III: 148-149
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel : kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel : kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune'; Tuksam 1939: 847 Schimmel 'kimmel, hall hobune'
Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 830; < asks schimmel 'kimmel' Raun 1982: 40; EES 2012: 156; EKS 2019; < rts skimmel ~ sks Schimmel SSA 1: 365
Muud keeled: rts skimmel [1553] 'kimmel (hobune)' RES 2004: 928; lt šķimelis, šķimels, šķimmels 'Schimmel (Pferd)' < asks schimmel Sehwers 1953: 133, 153; šķimelis 'Schimmel' < kasks schimmel Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki [1874] 'päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd)' < nrts skimmel [‹ sks Schimmel]; lv (s)kimīl´ 'kimo' < sks ~ lt šķimmels SSA 1: 365; lv kimìl´, (alt) skimìl´ 'schimmel' Kettunen 1938: 127; lv kimīļ 'kimmel / palss' LELS 2012: 122

kink, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Kyncke, Andres; Gutslaff 1648-1656 Ja wöib kinckis anda; Virginius 1687-1690 nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; Vestring 1720-1730: 79 Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; Helle 1732: 113 kinkitus 'das Geschenke'
Murded: kink : kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink : `kingi R; kińk : kińgi Lei EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink; Tuksam 1939: 395 Geschenk 'kink, kingitis; annetis'
Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
Käsitlused: < kasks kenk EEW 1982: 834; < kasks schenke Raag 1987: 324; < asks schenke 'kinkimine, (tervitus)kink, and' EES 2012: 158; EKS 2019
Muud keeled: rts skänk [1522] 'kink, kingitus' RES 2004: 948; lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis 'Geschenk; Schenke (als Hofbeamter)' < kasks schenke Sehwers 1953: 133; šķiņķis 'das Geschenk' < germ ME: IV: 42
Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ 'geschenk' < kasks schenke Kettunen 1938: 396; lv škink 'kingitus / dāvana' LELS 2012: 312
Vt kinkima

klaarima, klaarin 'selgitama; korraldama' < asks klaren 'id.', ee klaar

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 258 laarima 'Klaren'; Laarima 'klaren (Branntwein)'; Vestring 1720-1730: 83 Klarima; Hupel 1780: 183, 197 klaarma r. d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; Lithander 1781: 505, 552 kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; Hupel 1818: 88, 110 klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; Lunin 1853: 62, 80 klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
Murded: `klaarima 'puhastama; selgi(ne)ma; settima, klaaruma; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaaŕma T V; `laarima Sa L; `laaŕma Sa M EMS III: 305
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima : lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama'; Tuksam 1939: 563 klären 'selgitama, selgendama, klaarima; tehn selitama, klaarima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
Käsitlused: < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' [› ee klareerima] GMust 1948; < kasks klaren Liin 1964: 55; < ee klaar EEW 1982: 861; < asks klaren, kleren EES 2012: 164
Muud keeled: rts klara [1576] 'selgitama; mer klaarima; korraldama; hakkama saama' RES 2004: 463; lt klārêt 'klären' < kasks klāren Sehwers 1918: 150; klārēt 'Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren' < asks klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klaarata [1731] 'kirkastaa, selvittää' < nrts klara 'kirkastaa, selvittää' [‹ kasks klār]; is klārata 'selvittää' < sm klaarata SSA 1: 378; lv klō̬rə̑ 'sich aufklären; klaren; klar werden (schifferausdrücke)' < kasks klāren Kettunen 1938: 140; lv klǭrõ 'klaarida, selgitada / skraidrot, klārēt' LELS 2012: 127; vdj laarata '(purje)laeva klaarida / очищать портовые сборы' VKS: 557
Vt klaar

kliister, kliistri 'kleepaine' < asks klîster(e) 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 88 kliister, -tri r. d. 'Kleister'; Lunin 1853: 62 kliister, -tri r. d. 'клейстеръ'
Murded: `kliister 'kleepaine' R Hi K I; `kliistre (`kliistri) T V; `liister Sa L M EMS III: 322
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīster : klīśtri, klīstre 'Kleister'; ÕS 1980: 274 kliister; Tuksam 1939: 566 Kleister 'kliister'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 *klîster 'gluten, colla lym, pappe'
Käsitlused: < kasks klister EEW 1982: 866; < kasks klīster(e) Raun 1982: 43; < kasks klīster SSA 2: 75; < asks klīster 'kliister, kleepaine' EES 2012: 165; EKS 2019
Muud keeled: rts klister [u 1520] 'kliister' RES 2004: 467; lt *klĩsteris 'Kleister' < kasks klīster Sehwers 1918: 150; klĩsteris 'Kleister' < asks klīster Sehwers 1953: 51; klīsteris 'Kleister' < kasks klîster Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm liisteri, kliisteri [1670 klijsteri] 'kiinnitysaine / Kleister' < nrts klister [‹ kasks klīster] SSA 2: 75; lv klīstə̑r 'kleister' < kasks klīster Kettunen 1938: 140; lv klīstõr 'kliister / klīsteris' LELS 2012: 127; vdj kleisteri 'kliister / клейстер' VKS: 438
Vt kliisterdama

kliisterdama, kliisterdan 'kliistriga kleepima' < asks klîsteren 'id.', ee kliister

Esmamaining: Masing O. W. 1821
Murded: kliisterdama 'kliistriga kleepima' Hi Lä Ris Jä VJg I; kliisterdämä Juu Nõo; -dõmõ Krl; `kliisterdama R(`kliistrima Vai); liisterdama Sa Muh L; liisterteme M EMS III: 322
Eesti leksikonid: Masing O. W. 1821: 46 Neid kõik wõib karduspabberi peäle kliistertada; Wiedemann 1869: 344 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; ÕS 1980: 274 kliisterdama; Tuksam 1939: 566 kleistern 'kliisterdama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klîsteren 'kliestern, durch Stärke steif machen'; MND HW II: 1 klîsteren '(Wäsche) stärken'
Käsitlused: < sks klistern EEW 1982: 866; < asks klisteren 'kliisterdama, tärklisega kõvaks tegema' EES 2012: 165
Muud keeled: rts klistra [u 1520] 'kliisterdama, kleepima' RES 2004: 467; lt *klĩsterêt 'kleistern' < kasks klīsteren Sehwers 1918: 150; klĩsterêt 'kleistern' < asks klīstern Sehwers 1953: 51; klīsterēt 'kleistern' < kasks klîsteren '(Wäsche) stärken' Jordan 1995: 66
Sugulaskeeled: sm liisteröidä 'kliisterdada' Mägiste 1931: 267; lv klīstə̑rt̆tə̑ 'kleistern' < kasks klīsteren Kettunen 1938: 140; lv klīstõrtõ 'kliisterdada / klīsterēt' LELS 2012: 127
Vt kliister

klomp, klombi 'tükk, kamakas' < asks klompe, klumpe 'id.', vrd erts klomp 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 88 klomp, -i r. d. 'Klump'; Lunin 1853: 62 klomp, -i r. d. 'комъ'
Murded: klomp : klombi '(puu)tükk, klots; kämp; puuking, -konts' Hi LäLo sporKPõ Lai; klomp : `klombi R; lomp : lombi Sa Muh L SJn Rõn; lomp : `lombi Kuu Jõh EMS III: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klomp : klombi; klomp : klombu (D) 'Klumpen, Klotz'; ÕS 1980: 275 klomp 'kämp, tomp'; Tuksam 1939: 568 Klumpen 'kambas, kamakas, kämp'; Klumpfuß 'kompjalg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klumpe, klompe 'Holzschuh, colopodium'
Käsitlused: < erts klump Ariste 1933: 59; < erts klomp 'kamakas, tomp, ront; puuking' EES 2012: 166; < ? sks Klumpen ~ ee [onom] EEW 1982: 869; < asks klump, klumpe, sks Klumpen 'kamakas, kärg, tomp' EKS 2019
Muud keeled: rts klump [u 1520] 'kamakas, tomp' RES 2004: 468; lt klampa 'ein Stück' < asks klamp 'ein Klumpen; eigentlich eine Masse, die zähe ist und zusammenhält' Sehwers 1953: 49; lt klumpis 'Klumpen, Kloß' < asks klump 'eine Haufe, Kloß' Sehwers 1953: 52

kool, kooli 'õppe- ja kasvatusasutus' < kasks schole 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Kolie Mikk; Müller 1600-1606: 149 Schoel : Schole : Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; Rossihnius 1632: 153 mönne sahte teye peßma teye kohli sissen; Stahl HHb II 1637: 18 kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; Gutslaff 1648: 236 Kôli 'Schule'; Göseken 1660: 94, 369 Kooli 'Schuel'; Kohli 'schule'; Helle 1732: 119 kool 'die Schule'; Helle 1732: 308 suur kool 'die Trivial-Schule'; Hupel 1766: 117 se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; Hupel 1780: 189 kool, -i r. d. 'Schule'; Lunin 1853: 69 kool, -i r. d. 'школа, училище'
Murded: kool : kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel : kooli Sa Muh Lä; ku̬u̬l : kooli VlPõ eL; `kuol(i) R EMS III: 593
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōl´ : kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool; Tuksam 1939: 871 Schule 'kool'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
Käsitlused: < kasks schole 'Schule' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; < asks schole 'kool' EES 2012: 176; EKS 2019
Muud keeled: rts skola [14. saj] 'kool, koolihoone' RES 2004: 933; lt skuõla [1587 tho Skole] 'Schule' < kasks schōle 'Schule' Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108; skuola, škuola 'Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst' < kasks schôle 'Schule' Jordan 1995: 88
Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] 'Schule' < vrts skole [= kasks schole] SSA 1: 414; lv skùo̯l 'Schule' < kasks schole Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328; skùo̯lə̑ 'schulen' < sks Kettunen 1938: 373; lv skūol 'kool / skola'; lv skūolõ, skūoltõ 'koolitada / skolot' LELS 2012: 296; is koulu 'kool' Laanest 1997: 81

koos, koosi '(laeva) kurss, sõidusuund' < asks kōrs 'id.', vrd rts kos 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 95 koos 'Fahrwasser für Schiffe W.'
Murded: koos : koosi 'liikumissuund' S L; kuos Ris R EMS III: 630
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōź : kōzi 'Cours, Fahrwasser für Schiffe'; Salem 1890: 126 koos 'направление корабля, фарватеръ'; EÕS 1925: 264 koos 'Kurs, Richtung, Lauf, Weg'; ÕS 1980: 300 koos 'sõidusuund, kurss'; Tuksam 1939: 606 Kurs 'mer kurss, koos'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kors, kōrs (koers), kurs, kō̆s (koes) 'Schiffskurs, Fahrt des Schiffes, Richtung der Fahrt'
Käsitlused: < kasks kōrs 'Cours, Fahrwasser für Schiffe' EEW 1982: 945; < lms, vrd sm kuosu Raun 1982: 48; < asks kōrs 'suund' EES 2012: 177
Muud keeled: rts kosa [1526] 'suund, kurss' RES 2004: 499
Sugulaskeeled: sm kuosi [1860] 'malli, muoti, tapa / Muster, Schnitt, Muode;' [1786] kousa 'suunta, järjestys'; [1766] kuosu 'kuosi, malli' < vrd nrts kos, kosa, kose 'suunta' [‹ kasks kors]; is kōsi 'tapa, kuosi, muoti'; krj kousi 'kuri, komento' < sm kousi; vdj kōsi 'laatu, tapa'; lv kūož´, kūoiž 'paikka, kohta' SSA 1: 443

korv, korvi 'punutud pealt lahtine nõu' < kasks korf 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1538 Korue, Mattis; Rossihnius 1632: 156 minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja; Stahl 1637: 80 korw : korwi∫t 'Korb'; Gutslaff 1647-1657: 171 korwi sissen; Göseken 1660: 90, 263 Korw/ i 'Korb'; Göseken 1660: 148, 455, 129 Leiba korwi 'brodkorb'; Wanckri korw 'Wagen Korb'; suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; Vestring 1720-1730: 93 Korw 'der Korb'; Hupel 1780: 190 korw, -i r. d. 'der Korb'; Lithander 1781: 550 et se kui üks korw seäl ülle seisab; Hupel 1818: 99 korw, -i r. d. 'Korb'; Lunin 1853: 71 korw, -i r. d. 'корзина'
Murded: koŕv : korvi (-ŕ-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv : korvi Muh Hi Aud Saa; korv : `korvi R; koŕb : korbi (-ŕ-) L; kori : korvi Jäm Mus Hää Saa Hls EMS III: 727
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 koŕw : koŕwi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv; Tuksam 1939: 585 Korb 'korv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
Käsitlused: < kasks korf 'korv' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; Raun 1982: 49; SSA 1: 402; < kasks korb 'Korb' EEW 1982: 962; < asks korf 'korv' EES 2012: 179; EKS 2019
Muud keeled: rts korg [u 1385] 'korv' RES 2004: 496; lt kur̃vis [1587 kurwes] 'Korb' < kasks korf Sehwers 1918: 29, 80, 152; kur̃vis 'der Korb; der Korb auf dem Schlitten; ein Netz' < kasks korf ME: II: 326
Sugulaskeeled: sm kori [Agr] 'koppa, vasu, vakka; korireki, korja / Korb; Schlittenkasten' < vrts korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm SSA 1: 402; lvS kurb 'Korb' SLW 2009: 91; lv kur̄v 'korb' < kasks korf Kettunen 1938: 168; lv kurv 'peenem korv / kurvis, grozs' LELS 2012: 154

† kraan, kraani 'tõsteseade, kraana' < asks krān(e) 'id.', sks Kran 'id.' [i-tüvelise asks ~ sks laensõna asendas hiljem a-tüveline vene laen.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kraan 'kraanpalk' Emm EMS III: 784; kraana 'vints; püstpöör' Emm Rei Rid; raana Mus Krj EMS III: 784; krana 'vaier' Iis Kod Lai Plt EMS III: 806; kranama, `kraanama, kraanatama 'üles tõmbama' Kuu Mus Rid Plv EMS III: 784, 806
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāń : krāni 'Krahn, Hahn'; krāń-pal´k 'Krahnbalken'; Wiedemann 1869: 422 krana : krana 'Krahn'; EÕS 1925: 274 kraan 'ülestõmbe-masin'; ÕS 1980: 306 kraana; Tuksam 1939: 590 Kran 'tõstekraan[a]'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krāne, krān (kraen) 'Kran, Hebegerät; Zapfhahn am Faß'; Seemannsprache 1911: 485 Kran 'Hebemaschine zum Ein- und Ausladen schwerer Schiffslasten'
Käsitlused: < kasks kran ~ sks Krahn [a-tüvelised variandid (kraana, krana) ? ‹ vn кран] EEW 1982: 973; < kasks krân 'kurg; tõsteseade' Raun 1982: 50; < asks krān 'kurg; tõsteseade', sks Kran, Krahn 'kraana; kraan' EES 2012: 181
Muud keeled: rts kran [1545] 'kraana' RES 2004: 502; lt krāns 'kraana' ELS 2015: 342
Sugulaskeeled: sm kraana [1874] 'nosturi, nostokurki; (vesi)hana / Kran; Lehmmühle; (Wasser)hahn' < nrts kran [‹ kasks kran 'kurki; nostolaite'] SSA 1: 416; krj krana, kroana 'hana; nostokurki' < vn кран SSA 1: 416; lv krǭn 'kraana / ceļamkrāns' LELS 2012: 140; vdj kraana 'kraan / подьёмный кран' VKS: 481

kraap, kraabi 'kraapimisvahend' < vrd asks schrāpe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 402 krahpi / Sugga 'Striegel'; Hupel 1780: 190 kraap, -i d. 'Pferdestriegel'; Hupel 1818: 100 kraap, -i r. d. 'Kratze; Pferdegestriegel'; Lunin 1853: 72 kraap, -i d. 'скребница'
Murded: kraap : kraabi 'k(r)aabits' Hi L Juu Kad VJg Plt T V; raap Sa Muh L; raaṕ M EMS III: 784
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāp : krābi 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; Wiedemann 1893: 385 krāp : krābi (krāps; rāp : rābi) 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; ÕS 1980: 306 kraap 'kraapimisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrape 'Werkzeug zum Kratzen; Rosskamm' < kasks schrapen; MND HW III schrāpe 'Instrument zum Kratzen, Schaben; Roßkamm, Striegel'
Käsitlused: < kasks schrape Liin 1964: 54
Muud keeled: rts skrapa [1516] '(hobuse)suga; kaabits' RES 2004: 935; lt skrãpe, skrãpis < kasks schrāpe 'Werkzeug zum Kratzen und Schaben; Roßkamm' Sehwers 1953: 106; skrāpis, skrāpa 'Striegel, Schrape' < kasks schrāpe Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm krapa, rapa, krava, (k)raappa [1699 crapat] 'kaavin, parkinkuorimisveitsi; suka, pesutukko / Schaber, Messer zum Abrinden; Striegel, Scheuerbündel' < nrts skrapa 'kaavin; suka'; krj krapa 'hevossuka' < sm SSA 1: 417; lv krǭpš 'kaabits, kraap / skrāpis' LELS 2012: 141
Vt kraapima

kraapima, kraabin 'kõva esemega korduvalt tõmbama; kratsima' < asks schrapen 'id.', ee kraap

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265, 367 krassima / krapima 'krazen'; krazima / krahpima 'Schrepffen'; Hupel 1818: 251 raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Arvelius 1782: 43 Üks korstna krapia; Hupel 1818: 100, 197 kraapma r. d. 'kratzen'; raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Lunin 1853: 72, 153 kraapma r. d. 'чистить скребницей, скоблить'; krapima r. d. 'скоблить, чесать'; raapma d. 'чистить (рыбу)'
Murded: `kraapima 'kraabiga töötama; kratsima, kriipima' R Hi L K I(-oa-, -ua-); `kraapma Mar Tõs Kod T V(-ṕ-); `raapima Sa L; `raaṕme M EMS III: 786
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāpima : krābin 'kratzen, scharren'; Wiedemann 1893: 385 krāpima : krābin (krāpsama, krāpsima, rāpima, krāpama) 'kratzen, scharren'; ÕS 1980: 307 kraapima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrapen '(mit Geräusch) schaben, kratzen, schrapen'; MND HW III schrāpen, schrappen 'scharren, kratzen'
Käsitlused: < kasks schrapen Liin 1964: 54; < ee [deskr], vrd kasks schrapen EEW 1982: 947; < lms [deskr], vrd kasks schrapen ~ rts skrapa Raun 1982: 50; < lms [deskr], vrd sm raapia [või asks schrapen 'kraapima' mõju] EES 2012: 181
Muud keeled: rts skrapa [15. saj] 'kaapima, kraapima, kriipima' RES 2004: 935; lt skrãpêt 'schaben, striegeln' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 106; skrāpēt 'schrapen, striegeln, kratzen' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' ME: II: 889
Sugulaskeeled: sm krapata, kravata [Agr] 'kaapia; sukia' < nrts skrapa 'kaapia, raapia; sukia' SSA 1: 417; sm raapia [1880; 1745 kraappia]; is rāppia, krāppia; krj roapie raapia, kynsiä; vdj krāpin 'raapin'; ee kraapida < nrts skrapa 'raapia' [ainakin osittain] SSA 3: 34; lv krō̬pšə̑ 'kratzen, schaben; schälen' Kettunen 1938: 156; lv krǭpšõ 'kraapida / skrāpēt' LELS 2012: 141; lv rǭibõ 'kokku kraapida / grābt, raust' LELS 2012: 272; vdj kraappia 'kraapida, kaapida; kratsida / (на)скрести; (на)скоблить' VKS: 482
Vt kraap

kramm, krammi 'kriimustus' < asks schramme 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 363 Kram 'schmiele / schram vibex'; kram on Hahwast 'Schmiele ist vom Streich'; Hupel 1818: 100 kram, -mi r. d. 'Schramme'; Lunin 1853: 72 kram, -mi r. d. 'царапина, рубецъ'
Murded: kramm : krammi 'täke; kriimustus' Hi Lä KPõ I; kraḿm T Urv Räp; kramm : `krammi R; ramm : rammi Khk Mus L VlPõ Rõn San; raḿm Pä M Puh Har EMS I: 802
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 kramm : krammi 'Schramme'; ÕS 1980: 307 kramm 'kriimustus, täke'; Tuksam 1939: 866 Schramme 'kriim[ustis], kramm; kriibe'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schramme 'Hautritzung, Streifwunde, Schramme'; schrammen 'auf der oberfläche ritzen'; MND HW III schram, schramme 'Hautritzung, Streifwunde, Schmarre; vernarbte Stelle, Narbe; Verletzung an Gegenständen'
Käsitlused: < kasks schram, schramme Liin 1964: 58; < kasks schramme EEW 1982: 978; Raun 1982: 50; < asks schram 'lõhe, pragu' EES 2012: 181; < asks schram, schramme 'kriimustus' EKS 2019
Muud keeled: rts skråma [1517] 'kriimustus' RES 2004: 939; lt skram̃ba [1638 ∫krambis] 'Schramme, Splitter' < kasks schramme Sehwers 1918: 39, 94, 158; lt skramba 'Schramme' < kasks schramme Sehwers 1953: 106; lt skramba 'Schramme; Splitter; Verweis (wegen einer falschen Antwort)' < kasks schram 'Hautritzung, Streifwunde, Schmarre; Schramme' Jordan 1995: 87

kramp, krambi 'riiv; sulgemisvahend' < asks krampe 'id.', bsks Krampe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265 Raud Rampi 'Eiserne krampffe'; Helle 1732: 148 obbadus 'die Krampe'; Hupel 1780: 190, 254 kramp, -i r. d. 'die Krampe'; ramp : rambi d. 'die Krampe'; Hupel 1818: 100 kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; Lunin 1853: 72 kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
Murded: kramp : krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp : `krambi R; kraḿp : kraḿbi T V; ramp (raḿp) : rambi Sa Muh L M; raḿp : raḿbi Rõn San V EMS III: 804
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp : krambi 'Krampe'; ramp : rambi '= kramp'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp 'sulgemisvahend'; Tuksam 1939: 590 Krampe 'kramp (uksel jne)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermittelst dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
Käsitlused: < kasks krampe Liin 1964: 52; SSA 1: 416; < kasks krampe ~ sks Krampe EEW 1982: 978; < kasks krampe ~ bsks Krampe Raun 1982: 50; < asks krampe 'kramp, konks' EKS 2019
Muud keeled: rts krampa [1502] '(metallist) klamber, obadus, aas' RES 2004: 502; lt *kram̃pis [1638 Krampis] 'Krampe' < kasks krampe Sehwers 1918: 90, 151; lt kram̃pis 'Krampe' < asks krampe Sehwers 1953: 57; krampis 'Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger' < kasks krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' Jordan 1995: 68
Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] 'oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff' < vurts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi 'säppi' < ee; lv krämp 'haka' < kasks SSA 1: 416; lv kräm̄`p 'schliesshaken, krampe' < kasks krampe; kräm̄ptə̑ 'haken' Kettunen 1938: 158; lv krämp 'haak, kramp / krampis, āķis'; krämptõ 'krampida, haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 139; vdj kramppi 'kramp, link, käepide / (дверная) скоба, ручка' VKS: 483; is ramppi 'kramp' Laanest 1997: 164

krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Hans Kranc '(Ahjas)'; Rossihnius 1632: 157 et nemmat ütte krantzi .. sahwat meije enge ütte ilma|erra|nerwetamatta; Stahl 1637: 81 krantz : krantzist 'Krantz'; Gutslaff 1648: 223 Wannick /o 'Kranz'; Göseken 1660: 265 Ranzi 'Krantz'; Ranzi pail 'Krantz-Band'; Piibel 1739 teggi temmale kaks kuld-röngast ta krantsi alla; Hupel 1780: 190 krants r. d. 'der Kranz; Hund (Scheltw.)'; Lithander 1781: 554 punnu neid kaks ja kaks krantsi wisi kokko; Lunin 1853: 72 krants, -i r. d. 'вѣнокъ'
Murded: krants : `krantsi 'pärg; vanik' R; krants : krantsi Hi; krańts, krań(t)si K I T V; rańts, ran(t)si Sa Muh; rańts, rań(t)si L KJn Kõp M Urv(-ńd-) EMS III: 807-809
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krańts : krańtsi 'Kranz'; EÕS 1925: 275 krants 'pärg'; ÕS 1980: 307 † krants 'pärg'; Tuksam 1939: 591 Kranz 'pärg, krants; vanik'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kranz 'Kranz'; MND HW II: 1 krans (kranz, krantz) 'Kranz, Blumen- oder Blattkranz'
Käsitlused: < kasks kranz Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 51; < sks Krantz ~ kasks krans EEW 1982: 979; < asks kranz 'pärg, krants' EES 2012: 181; EKS 2019
Muud keeled: rts krans [1385] 'pärg' RES 2004: 502; lt † krañcis [1638 Krantzis] 'Kranz oder Streifen' < kasks kranz Sehwers 1918: 90, 151; lt krancis 'Kranz; Bauschicht, eine Schicht Balken im Quadrat' < sks Kranz 'Balkenkranz, Balkenschicht' ME: II: 259; Sehwers 1953: 57
Sugulaskeeled: sm kranssi, ranssi [1622 krantzi] 'seppele, kiehkura, rengas, takan reunus / Kranz, Ring, Kaminsims' < nrts krans, vrts krantz 'seppele, kehä, kiehkura, reunus' [‹ kasks kranz] SKES: 228; SSA 1: 417; lv kran̄ts 'rand; kranz' Kettunen 1938: 153; lv kraņtš 'krants / krancis'; kǭŗa kraņtš 'karjakrants / ganu krancis' LELS 2012: 139

kreeka, kreeka 'kreekalik, Kreekast pärit' < asks greke 'kreeklane'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 157 Sihn ei ole üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb III 1638: 17 Sihn ep olle Judalinne echk Greeck 'Hier ist kein Jüde noch Grieche'; VT 1686 Olge Pahandusseta / ni Judalissil / kui Greekalissil; Hupel 1780: 191 Krekalinne d. 'ein Grieche'; Hupel 1818: 101 kreka ma r. d. 'Griechenland'; kreka keel r. d. 'griechische Sprache'; krekalinne d. 'ein Grieche'; Lunin 1853: 72 kreka ma r. d. 'Греция'; kreka keel r. d. 'греческiй языкъ'; krekalinne d. 'грекъ'
Murded: kreeka Emm Vän Tõs Tor; kreeka Juu Plt Puh; `kreeka Krl Har Vas; krieka JMd VJg; `krieka 'kreeka [maa, usk]' R Ris Iis; reeka Pöi Muh Tor KJn M; `reeka Khk Vll Kse EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēka : krēka 'Griechenthum'; krēkaline, -lize 'Grieche'; krēga, krēgalane, -laze '= krēka, krēkaline'; ÕS 1980: 306 kreeka [keel, pähkel]; Tuksam 1939: 428 griechisch 'kreeka'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 greke 'Grieche'; MND HW II: 1 grêke 'Grieche; griechisch'
Käsitlused: < kasks Greeck Ariste 1963: 93; < asks Greken Liin 1964: 41; < kasks greke Raun 1982: 51; < asks greke 'kreeklane' EES 2012: 182
Muud keeled: rts grekisk [1526] 'kreeka' RES 2004: 338; lt griẽķis 'Grieche' < kasks grēke Sehwers 1918: 30, 148; Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: sm Kreikka [Agr Grecan kielen] 'Griechenland' < nrts grek, grekisk 'kreikkalainen' SSA 1: 418; lv grìe̯kkə̑-mō̬ 'Griechenland' Kettunen 1938: 61; lv grēkmǭpē'gõz 'kreeka pähkel / valrieksts' LELS 2012: 65; vdj greekaa 'kreeka / греческий' VKS: 236

kriiskama, kriisata 'läbilõikavalt karjuma' < asks krîschen 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 101 kriiskama r. 'kreischen, krieschen'; Lunin 1853: 72 kriiskama r. 'пищать, кричать'
Murded: `kriiskama 'kõvasti karjuma' R Ans Hi Lä Hää Ris KPõ I Plt; `kriiskame San; `riiskama Mus Vll Kse Tor EMS III: 842
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīskama : krīzata (krīskada) 'kreischen'; ÕS 1980: 309 kriiskama; Tuksam 1939: 593 kreischen 'kriiskama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krîschen (krissen, krisken) 'kreischen'; kriten 'schreien, heulen'; MND HW II: 1 krîschen 'kreischen, hell schreien, heulen; zischen, prasseln'; Hupel 1795: 128 krischen 'kreischen, laut schreien'
Käsitlused: < kasks krîschen 'kreischen' Ariste 1972: 92; EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; < asks krīschen 'kriiskama, kriiksuma' EES 2012: 183
Muud keeled: rts skrika [1590] 'karjuma, kisama, kisendama' RES 2004: 937
Sugulaskeeled: sm kriikata (kriikastaa, kriikaistaa) 'kirkua / schreien' < nrts skrika 'huutaa, parkua, kirkua' SSA 1: 418-419

kriit, kriidi 'lubjakivist kirjutuspulk' < kasks krît(e) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 Krîte 'Kreide'; Göseken 1660: 91 Rijhti 'Kreyde'; Göseken 1660: 266 rihti walgke 'weisse kreide'; Piibel 1739 Pusep .. märgib sedda ärra kridiga; Hupel 1766: 83 kabi pissut sedda kriti mis saksad pleiweis nimmetawad; Hupel 1780: 191 kriit : kriti r. d. 'Kreide'; Lunin 1853: 72 kriit, -i r. d. 'мелъ'
Murded: kriit : kriidi Hi L K I Rõn; kriit´ : kriidi TLä San V; kriit : `kriidi R; riit : riidi Khk Vll Muh Kse Pä Krk; riik : riigi Vll Pöi Khn Pä KJn M(riik´); krõit´ : krõidi VId EMS III: 842
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīt´ : krīdi 'Kreide'; ÕS 1980: 309 kriit; Tuksam 1939: 593 Kreide 'kriit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krite 'Kreide'; kriten 'mit Kreide bezeichnen'; MND HW II: 1 krîte, krît 'Kreide, das Mineral als Baustoff'
Käsitlused: < kasks krite Liin 1964: 62; EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; SSA 2: 75; < asks krite 'kriit' EES 2012: 183; EKS 2019
Muud keeled: rts krita [1561] 'kriit' RES 2004: 506; lt krĩts [1638 Kriete] 'Kreide' < kasks krīte Sehwers 1918: 59, 90, 151; krĩts < kasks krīte 'Kreide' Sehwers 1953: 59; krīts, krīte 'Kreide' < kasks krite ME: II: 283
Sugulaskeeled: sm liitu, kliitu, kriitu [1670 kl-] 'Kreide' < nrts krita, klita, klito 'liitu'; krj liitu < sm SSA 2: 75; lv krī`t´ 'kreide' < kasks krīte Kettunen 1938: 155; lv krīţ 'kriit / krīts'; krīţõ 'kriitida, kriidiga kirjutada / krītot' LELS 2012: 140

kroon, krooni '(valitseja) peaehe' < kasks krône 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 154 Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; Rossihnius 1632: 158 temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; Stahl 1637: 81 krohn : krohni∫t 'Krone'; Gutslaff 1648: 223 Krôni 'Krone'; Göseken 1660: 154 Rooni 'Chron corona'; Helle 1732: 322 kroon 'die Crone'; Piibel 1739 ja panni kroni ta pähhä; Hupel 1780: 191 kroon r. d. 'die Krone'; Hupel 1818: 101 kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; Lunin 1853: 72 kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
Murded: kroon (-ń) : krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (-ń) : krooni Hel T V; kruon : `kruoni R; roon (-ń) : rooni Sa Muh L; ru̬u̬ń : rooni Saa KJn M EMS III: 867
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōń : krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōń : krōni (rōń) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon; Tuksam 1939: 597 Krone 'kroon'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
Käsitlused: < kasks krone Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45; Raun 1982: 52; < kasks krône ~ sks Krone EEW 1982: 996; SSA 1: 422; < kasks krone, rts krona Raag 1987: 336, 341; < asks krōne 'kroon' EES 2012: 184; EKS 2019
Muud keeled: rts krona [14. saj] 'kroon; troon' RES 2004: 507; lt kruõnis [1587 kronis] 'Krone, Kranz' < kasks krōne Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruona 'Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen' < kasks krōne 'Tonsur' Sehwers 1953: 59; kruonis 'die Krone, der Kranz; die Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes' < kasks krone ME: II: 294-295
Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu] 'hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone' < nrts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' [‹ kasks krōne, krūne]; krj kruunu '(vihki)kruunu, valtio' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯n(ə̑) 'krone; staatlich' < kasks krone Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroon / kronis' LELS 2012: 141
Vt kroonima

kruuk, kruugi '(joogi)kruus' < kasks krûke 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 173 Chri∫tus ke∫k wet nende kruhkide ∫i∫∫e wallama 'Chri∫tus befahl Wa∫∫er in die krüge zu gie∫∫en'
Murded: kruuk : kruugi 'joogikruus' Jäm Hi Kul Ha Kad; kruuk : `kruugi Jõe Kuu EMS III: 886
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūk : krūgi 'Krug, Kruke'; ÕS 1980: 312 kruuk 'murd kruus'; Tuksam 1939: 598 Krug 'kruus; pott'; Kruke 'kruus; kivi-, saukann'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kruke 'Krug urceus'; MND HW II: 1 krûke (kruike, krucke) 'tönerner Krug zur Aufnahme von Wasser, Öl, Getränken, Arzneien'
Käsitlused: < kasks kruke 'Krug, Kruke' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 56; EEW 1982: 1000; < asks kruke 'kruus; kann; pott' EES 2012: 184; EKS 2019
Muud keeled: rts kruka [15. saj] 'pott; kann; kruus' RES 2004: 508; lt † krũka 'Krug' < kasks krūke [vrd asks kruka] Sehwers 1918: 151; krũka 'die Kruke' < kasks kruke 'Krug' ME: II: 291; lt krũka 'Kruke, Krug' < asks krūk 'Krug' Sehwers 1953: 60
Sugulaskeeled: sm ruukku [1637 kruku] 'saviastia, -pata / Topf, Krug' < rts, vrd vrts kruka 'ruukku' [‹ kasks krūke] SSA 3: 113; SKES: 888; lv kruk̄, krūk̀ 'kruke' < kasks krūke Kettunen 1938: 157
Vrd kruus

kruus, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'id.', bsks Gruus 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Crus, Michell; Gutslaff 1648-1656 teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus; Göseken 1660: 89 grues / Rües 'Gries'; Helle 1732: 162 prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; Hupel 1780: 191, 261 kruus, -i r. d. 'Gruus, Kieß'; krusane r. d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; Arvelius 1790: 189 sawwe ja penikest krusi; Hupel 1818: 101 kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; Lunin 1853: 73 kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
Murded: kruus : kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg Saareste II: 580; kruus : `kruusi R; ruus : ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus : kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus : `kruusa RId; ruus : ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz : krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz : rūza; rūź : rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz : rūza; rūź : rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes. von Steinen'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'; Hupel 1795: 83 Grus (nach der Aussprache lieber Gruus) 'Grand, Kies, Graus'
Käsitlused: < bsks Grus Ariste 1963: 248; < kasks grûs Liin 1964: 62; EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' EES 2012: 184; EKS 2019
Muud keeled: rts grus [u 1430] 'kruus, rähk' RES 2004: 342; lt grũzis, gruzis [1644 grus] 'Abfälle, Schutt, Graus' < kasks grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37

kruus, kruusi 'kruss' < asks krûs 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 kahare 'krauß'; Lithander 1781: 502, 534 agga siis peab pissikessed krusitud Wormid ollema
Murded: kruus : kruusu 'keerd; kähar' Tõs; kruuś : kruusi Kan Krl Vas(-a) EMS III: 888
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūź : krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūź-pea 'Lockenkopf'; Tuksam 1939: 592 Krause 'käharus; lokksoeng; krook-krae'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krûs 'kraus, wirr, verschlungen'; krusen 'kraus machen, kräuseln'; Schiller-Lübben kruse 'Krause'; MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt'
Käsitlused: < kasks krûs EEW 1982: 1001
Muud keeled: rts krus [1678] 'krooge (riidel)' RES 2004: 509; lt krũze [1587 Kru∫es] 'Krause' < kasks krūs; † krũzs 'kraus' < kasks krūs Sehwers 1918: 71, 80, 151; krũze, krũsa 'die Krause' < kasks kruse 'Krause' ME: II: 294; krũzêt < asks krusen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60; krūze 'Krause' < kasks krûse 'Falte' Jordan 1995: 70
Sugulaskeeled: sm kroosi, kroossi, roos(s)i, krossi 'rintaneula, -solki; kaulus, kaularöyhelö / Anstecknadel, Brosche; Kragen, Halskragen' < nrts krås 'röyhelö, poimukaulus' [‹ sks Krause] SSA 1: 420; sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu 'koriste; koristelu' < nrts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] 'kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < nrts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422; lv krūzlimi 'kraus' Kettunen 1938: 158
Vrd krous, kruss

kruus|tangid, -tangide 'tangidetaoline seadis' < asks schruwstangen 'id.' [Liitsõna osised kruvi ja tangid on laenatud juba varem ka eraldi.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kruus- R Jäm KPõ I Plt Võn Har; kruuss- Kse Trv; ruustangi(d) Sa Pä KJn M EMS III: 890
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz-taṅṅid : -taṅgide = krūwstük 'Schraubstock'; Wiedemann 1893: 396 krūz-taṅṅid (rūz-taṅṅid) : -taṅgide = krūwstük 'Schraubstock'; VSS 1917: 103 kruitangid 'ruuvipuristimet'; EÕS 1925: 281 kruustangid 'tehn (Schraubstock)'; ÕS 1980: 312 kruustangid 'mitm'; Tuksam 1939: 867 Schraubstock 'kruvi-, kruustangid'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; tange 'Zange'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Schraubenwerk'; MND HW III schrûvemêͥster 'Techniker, der das mit Schraubsätzen bewerkstelligte Verrücken von Gebäuden leitet'
Käsitlused: < kasks schruwstangen EEW 1982: 1002; < asks schruwstangen 'kruustangid' EES 2012: 185
Muud keeled: rts skruvstycke, -städ [1552; 1556] 'tehn kruustangid' RES 2004: 939
Sugulaskeeled: sm ruuvipihti 'pihtimäinen ruuvipenkki' NS IV 1978: 802
Vrd kruus|tükk

kruus|tükk, -tüki 'kruustangid' < asks schruwstück 'id.'

Vana kirjakeel: Masing 1823: 107 ehk minge omma kruustükki jure, ja tehke nenda omma töed
Murded: kruustükk : -tüki (-tükki) 'kruustangid' Lüg Ris VJg I Puh; kruustükk : -tügü Rei; kruustükk : -tükü Har Vas; `kruustik : `kruustiku Kam Ote EMS III: 891; `kruustikpińk 'kruustükk' Urv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krū(w)stük : krūwstüki 'Schraubstock'; Wiedemann 1893: 396 krū(w)stük : krūwstüki (krūs-taṅṅid, krūstük, rūz-taṅṅid) 'Schraubstock'; Tuksam 1939: 867 Schraubstock 'kruvi-, kruustangid'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; stucke 'Stück'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Shraubenwerk'
Käsitlused: < kasks schruwstück 'Schraubstock' EEW 1982: 1002
Muud keeled: rts skruvstycke, -städ [1552; 1556] 'tehn kruustangid' RES 2004: 939; lt skrũvstiķis 'Schraubenstock' < asks schrūvstikke 'ein Schraubstock; eine Art großer Zangen' Sehwers 1953: 107; lt skrũvsteķis 'der Schraubenstock' < sks ME: III: 900
Sugulaskeeled: lv skre̮ùvstik̀ 'schraubstock' Kettunen 1938: 373; lv skrõustik 'kruustangid / skrūvspīles' LELS 2012: 295
Vrd kruus|tangid

kruvi, kruvi 'materjalisse keeratav kinnitusvahend; laeva sõukruvi' < kasks schruve 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 kruw/ i 'Schraube'; Vestring 1720-1730: 94 Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; Helle 1732: 121 kru 'die Schraube'; Hupel 1780: 191 kru : krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; Hupel 1818: 101 kru : krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; Masing 1821: 149 Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; Lunin 1853: 72, 73 kru : krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, шрупъ'
Murded: kruvi 'kinnitusvahend' VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu : `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v) : kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv : kruvvi T; kruvv (-v´v-) : kruvvi TLä V EMS III: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi : kruwi (P, SO) '= krūw'; krū : krūi, krū '= krūw'; krūw : krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi; Tuksam 1939: 867 Schraube 'kruvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
Käsitlused: < kasks schrûve 'Schraube' GMust 1948: 26, 80; < kasks schrūve Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; < kasks schruve Liin 1964: 51; Raun 1982: 52; < asks schrūve 'mutter, kruvi' EES 2012: 185; < asks schruve 'kruvi' EKS 2019
Muud keeled: rts skruv [1524] 'kruvi' RES 2004: 939; lt skrũve 'Schraube' < kasks schrūve 'Schraube' Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107; skrūve, skruve 'Schraube; Schraube am Spinnrad' < kasks schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' Jordan 1995: 88; skrũvêt 'schrauben' < kasks schrūven 'schrauben' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] 'Schraube' < rts, vrd vurts skrwff 'ruuvi' [‹ kasks schrūve] SSA 3: 115; sm ruuvi 'Schraube' < asks schrûve 'Schraube, Gewinde' ~ rts skruv 'Schraube' Bentlin 2008: 178; lv skre̮ù̯v, skriù̯v 'schraube' < kasks schruve Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327; lv skrõuv 'kruvi / skrūve' LELS 2012: 295; lv skrõuvõ 'kruvida / skrūvēt' LELS 2012: 295; vdj kruuvi 'kruvi / шруп' VKS: 490

kunst, kunsti 'loov inimtegevus; oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94, 158 ohma kÿtusse kunste; Se on nuit se eike Kunst; Stahl 1637: 82 Kun∫t : kun∫ti∫t 'Kun∫t'; Stahl HHb II 1637: 112 Jssand .. hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR .. bhüt mich für falschen Tücken'; Göseken 1660: 91, 333, 111 Kunst/ i 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida 'Rede-Kunst'; Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; Vestring 1720-1730: 101 Kunst, -sti 'Die Kunst; Die Zauberey'; Helle 1732: 124 kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; Hupel 1766: 131 Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; Hupel 1780: 195 kuns, -i; kunst, i r. d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; Arvelius 1789: 29 Jaan on .. reisides mitto kunstid öppinud; Lunin 1853: 77 kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
Murded: kunst : kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst : `kunsti Kuu VNg; kuńst : kuństi Noa Iis Võn V; kuńts : kun(t)si (-ń-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts : kuntsi Hi Mih KJn; kunts : `kuntsi RId; konst : konsti San EMS IV: 38-40
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kuńs : kuńsi 'Kunst; Hexerei'; aptēki-kuńs 'Chemie'; kuńst, kuńts '= kuńs'; Wiedemann 1893: 411 kuńs(t), kuńsi 'Kunst; Hexerei'; kōlitamize-kuńs 'Pädagogik'; ÕS 1980: 319 kunst; Tuksam 1939: 603 Kunst 'kunst, taie; osavus, vilumus; kunsttükk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
Käsitlused: < kasks kunst Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; Raun 1982: 56; < sks ~ kasks konst, kunst EEW 1982: 1049; < asks kunst 'oskus, teadmised' EES 2012: 192; EKS 2019
Muud keeled: rts konst [1320-1350] 'kunst; osavus, oskus' RES 2004: 488; lt skuñste 'Kunst, Geschicklichkeit' < kasks kunst Sehwers 1918: 46, 158; lt skuñste 'die Kunst' ME: III: 905; lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] 'Geschicklichkeit' < kasks kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' Sehwers 1918: 80
Sugulaskeeled: sm konsti [Agr] 'temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand' < vrts konst 'taido, keino; taide; viisaus' [‹ kasks konst, kunst]; is konsti 'keino, tapa, temppu'; krj konsti 'keino, niksi, konsti; metku, temppu' < sm SSA 1: 397; lv kun̄´št, skun̄´št 'kunst' Kettunen 1938: 162, 373; lv kuņšt 'kunst / māksla' LELS 2012: 146; vdj konsti 'temp, vigur; mustkunst, nõidus / шутка; фокус; колдовство' VKS: 463

kuub, kuue 'pealisriie; pintsak' < kasks schuwe 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189 Kuuesepp Tito; Müller 1600-1606: 162 hallÿ kuwe kaas; Stahl 1637: 101 Kuhb 'Rock'; Stahl HHb III 1638: 190 Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel wm̃ dich'; Gutslaff 1648: 226 Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; Göseken 1660: 288, 277 Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock tunica'; Hornung 1693: 41 Kuub : Kue : Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; Vestring 1720-1730: 102 Kuub : kue 'Der Rock'; Helle 1732: 125 kuub 'der Rock'; Hupel 1780: 197 kuub : kue r. 'der Rock'; Arvelius 1787: 118 serkid ja kued
Murded: kuub : kuue 'üleriie' eP; kuub : `kuue R; kuub : kuvve I sporM sporV; kuup : kuuba Har EMS IV: 138, 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb : kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub
Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' EEW 1982: 1070; < sks, vrd küsks schūbe Raun 1982: 57; < vrd küsks schūbe EES 2012: 197
Sugulaskeeled: lv kūbə̑ 'breiter rock der braut mit zwei reihen bänder als garnitur' < kasks Kettunen 1938: 169

kuul, kuuli 'metallkera; tulirelva kuul' < asks kule, kûle 'id.' [Laensõnale eelnes varem laenatud sünonüüm.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 löhd, -i 'Kugel'; Hupel 1780: 207 lööd, -i od. löe 'die Kugel'
Murded: kuul (-l´) : kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul : `kuuli R EMS IV: 145
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´ : kūli 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul; Tuksam 1939: 600 Kugel 'mat kera, sfäär; tehn kuul'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'; Deutschbaltisch 2019 Kugel, im nd. kule 'Schießkugel'
Käsitlused: < sks Kugel EEW 1982: 1072; < asks Kuele Raun 1982: 57; < bsks Kugel 'kuul' EES 2012: 197; < asks kuel 'kuul' EKS 2019
Muud keeled: rts kula [15. saj] 'kuul, kera; sport kuul' RES 2004: 513
Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo [1786] 'luoti, ammus / Kugel' < nrts kula 'luoti; kuhmu; pallo' SSA 1: 456; kūgə̑l 'kugel' Kettunen 1938: 169

kõrvits, kõrvitsa 'suurte ümarjate viljadega köögivili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'id.' [kõrvits, kürvits jts on alamsaksa, Mulgi kirbits ja Karula kirmits on läti laenud.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 343 ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; Göseken 1660: 269 korpitz 'Kürbis'; Vestring 1720-1730: 87 Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; Helle 1732: 117 körwits 'der Kürbis'; Hupel 1780: 168, 186 kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r. d. 'Kürbis'; Hupel 1818: 64 kärwits, -e d. 'Kürbis'; Masing 1818: 83 wähhemad kui meie suremad kürbised; Lunin 1853: 44, 64, 66 kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
Murded: kõrvits : kõrvitsa 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits (`kõr-) : `korvitsa R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits : kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits : kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits : kirmidse Krl; kürbiss : kürbisse Trm Lei EMS IV: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400, 477 köŕwits : köŕwitse, köŕwitsa 'Kürbis'; kürbes : kürbese (d), küŕbits : küŕbitse (d) '= köŕwits'; küŕwis, -e; küŕwits, -a, -e (d); ÕS 1980: 332 kõrvits; Tuksam 1939: 605 Kürbis 'kõrvits'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
Käsitlused: < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; < sks Kürbis EEW 1982: 1178; < kasks korbitze, korvese Raun 1982: 60; < asks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits' EES 2012: 203; < asks korbitze 'kõrvits' EKS 2019
Muud keeled: rts kurbits [1538] 'kõrvits, pudelkõrvits' RES 2004: 516; lt ķir̃bise, ķir̃bisis 'Kürbis' < sks Sehwers 1918: 66, 150; lt ķervis, ķirvits, ķirbise 'Kürbis' < asks kerws, kürwes 'Kürbis' Sehwers 1953: 64, 66-67; ķervis, ķirvītis 'Kürbis' < kasks körvis, körves Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] 'Kürbis' < nrts kurbits [‹ asks t. sks] SSA 1: 450; lv kür̄biz 'kürbis' Kettunen 1938: 175; lv kirb 'kõrvits / ķirbis' LELS 2012: 124

kärpima, kärbin 'teritama, õhemaks või teravaks lõikama' < asks scherpen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 350 kerpima 'schärffen (das Holtz)'; Piibel 1739 omma raud-labbidast kerpima; Hupel 1780: 168 hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; Hupel 1818: 64 kerpima r. 'schärfen'; Lunin 1853: 56 kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R S L K Trm; `käŕpmä (-me) Kod eL EMS IV: 507; Saareste II: 731
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 käŕpima : käŕbin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 käŕpima : käŕbin (kaŕpima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima; Tuksam 1939: 837 schärfen 'teritama, teravaks tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < asks scharpen Liin 1964: 54; < kasks scherpen 'teritama' Ariste 1972: 97; < ? kasks scherpen 'teritama' Raun 1982: 63; < asks scherpen 'teritama' Uibo 2010: 373
Muud keeled: rts skärpa [1588] 'teritama, teravdama; karmistama' RES 2004: 949; lt šķērpêt 'schärfen, wetzen' < asks scherpen ME: IV: 35; lt šķẽrpêt 'schärfen, wetzen, kratzen' < asks scherpen 'schärfen' Sehwers 1953: 132

köök, köögi 'söögivalmistamise ruum' < kasks kȫke 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 140 Janus koeke; Gutslaff 1648: 223 Köki 'Küche'; Göseken 1660: 91, 268 Köeck/ i 'Küche'; Vestring 1720-1730: 85 Köök, -gi 'Die Küche'; Helle 1732: 116, 322 köök 'die Küche'; Hupel 1780: 185 köök : kögi r. d. 'die Küche'; Arvelius 1790: 147 toa körwas olli temmal köök; Lunin 1853: 64, 69 köök : kögi r. d. 'кухня'; köök, -e d. 'крестьянская кцхня'
Murded: köök : köögi eP(-üö-, -üe-); kü̬ü̬k´ : köögi eL; küök : `küögi R EMS IV: 629
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫk : kȫgi 'Küche'; ÕS 1980: 340 köök; Tuksam 1939: 599 Küche 'köök'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke, kokene, koke-hûs 'Küche; alles, was zur Küche gehört = Hoflager'; MND HW II: 1 kȫke (kocke, kogge), kāke, kȫke(ne) 'Küche, Kochhaus, Kochgelegenheit, Feldküche; allg. Versorgung mit Speisen, Verpflegung'
Käsitlused: < kasks kokene, koke Liin 1964: 52; < kasks köke Ariste 1972: 95; < kasks koke EEW 1982: 1162; Raun 1982: 64; < kasks Raag 1987: 324; < asks koke, köke 'köök' EES 2012: 212; < asks koke 'köök' EKS 2019
Muud keeled: rts kök [1538] 'köök' RES 2004: 528; lt ķẽķis 'Küche' < kasks kȫke 'Küche' Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 64
Sugulaskeeled: sm kyökki, köökki, köykki [1732] 'keittiö / Küche' < nrts kök 'keittiö' [‹ kasks koke, kokene]; vdj kȫkki < sm ~ ee SSA 1: 469; SKES: 258; lv kēk̀, kē'k̀ 'küche' < kasks koke Kettunen 1938: 117; lv kēk 'köök / virtuve, ķēķis' LELS 2012: 112; vdj köökki 'laevaköök, kambüüs / кухня, камбуз' VKS: 551

köösner, köösneri 'kasuksepp' < asks körsner(e), körsener(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 Kasjuksepp 'Kürschner'; Göseken 1660: 270 Körsner 'kürschner'; Kassuk Sep 'kürschner'; Hupel 1818: 91 köörsner, -i r. d. 'Kürschner'; Lunin 1853: 64 köörsner, -i r. d. 'скорнякъ'
Murded: köösner 'karusnaha töötleja' Saareste II: 1103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫrsner : kȫrsneri; kȫsner : kȫsneri 'Kürschner'; Wiedemann 1869: 1040 kazuka-rätsep 'Kürschner'; ÕS 1980: 340 köösner 'karusnahatöötleja, kasuksepp'; Tuksam 1939: 606 Kürschner 'kasuk-, nahksepp, köösner'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 korsener '(der korsen macht), Kürschner'; korsen-werchte (-werchte(r) usf.) 'Kürschner'; MND HW II: 1 körsenêre, körsener(e), körsner(e), kürs(e)ner(e) 'Kürschner, Pelzmacher'
Käsitlused: < kasks korsener Liin 1964: 50; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1163; Raun 1982: 65; < asks korsener 'köösner' EES 2012: 212; EKS 2019
Muud keeled: rts körsnär [1589] 'köösner' RES 2004: 530; lt ķiẽsnẽrs 'Kürschner' < kasks kössener, körsener Sehwers 1918: 32

kühvel, kühvli 'labidataoline tõstmisriist' < kasks schuffel(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 106 Küffel : küfflist '∫chauffel'; Gutslaff 1648: 234 Lapja 'Schauffel'; Göseken 1660: 93, 351 Küffel 'Schauffel'; Hornung 1693: 4 Kühwel 'Schüffel'; Vestring 1720-1730: 96 Kühwlid 'Schauffel'; Helle 1732: 122 kühwlid 'die Schaufeln im Mühl-Rade'; Hupel 1780: 192 kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel'; Hupel 1818: 83, 103, 105 kihwel, -wli r. 'Kornschaufel'; kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel; lf. Schüffel'; küwwel, -wli d. 'Wurffschaufel'; Lunin 1853: 58, 74, 75 kihwel, -wli r. 'хлѣбная лопата'; kühwel, -wli r. d. 'хлѣбная лопата'; küwwel, -wli d. 'лопата'
Murded: `kühvel : `kühvli 'tõstelabidas' R S sporKPõ I TLä; `kühvel : `kühvle L Ha Jä VlPõ M; `kühvli T V EMS IV: 645-646
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 399, 469 köhwli : köhwli (d) '= kühwel'; kühwel : kühwli; kühwli : kühwli (d) 'Schaufel, Wurfschaufel'; ÕS 1980: 340 kühvel; Tuksam 1939: 839 Schaufel 'labidas, kühvel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schûf(e)le, schuffele 'Schaufel'; Schiller-Lübben schuffel, schufel 'Schaufel'; MND HW III schüffel(e), schoff(e)le, schûfele 'Schaufel'
Käsitlused: < kasks schuffel, schufel 'Schaufel' Ariste 1963: 94; < kasks schuffele 'kühvel' Liin 1964: 51; EEW 1982: 1167; Raun 1982: 65; < asks schuffel 'kühvel' Ariste 1972: 96; EES 2012: 213; < asks schuffele 'kühvel' EKS 2019
Muud keeled: rts skyffel [1555] 'kühvel; kõblas' RES 2004: 944; lt šķipele [1638 Schkippele] 'Schaufel' < kasks schüffele Sehwers 1918: 98, 162; šķipele 'Schaufel' < asks schüffel 'Schaufel' Sehwers 1953: 133; lt šķupele 'Schauffel' < asks schüffel Sehwers 1953: 134; šķipele, šķupele 'Schaufel' < kasks schüffel(e) Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kihveli, kyhveli, kehveli, sihveli [1786 kyhweli] 'luonti- t. rikkalapio / Schaufel' < vurts skyffel 'kihveli, lapio' [‹ kasks schuffel(e)] SKES: 190; SSA 1: 356; lvS k´ipil, kipil, t´ipil 'Schaufel' SLW 2009: 99; lv kip̆pìl´, küp̆pìl´ 'schaufel zum ausschöpfen des wassers' < kasks schuffel Kettunen 1938: 128; kipīļ 'kühvel, hauskar / liekšķere' LELS 2012: 123

kütt, küti 'jahimees' < asks schütte 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 105 Ninda kudt needt pü∫∫i meehet öhe tehhe pehle la∫ckwat 'Wie die Schützen nach eienm Zeichen schießen'; Göseken 1660: 370 Kütti kuub 'schützen-Rock'; kütti 'schütze'; Hornung 1693: 33 Püssi-Mees 'ein Schütze'; Virginius 1687-1690 Nink need Küttid lasksid Müüri pääld sino Sullaste päle; Vestring 1720-1730: 98, 192 Küt, -ti 'Der Schütze'; Püssi mees 'Ein Schütze'; Helle 1732: 123 küt 'der Schütz'; Helle 1732: 163 püssi-mees 'der Schütze'; Hupel 1780: 183, 193 kit r. d. 'Schütze, Jäger'; küt : kütti r. d. 'Jäger, Schütz'; Lunin 1853: 61, 75 kit, -ti r. d. 'стрѣлокъ, егерь'; küt : kütti r. d. 'стрѣлокъ, охотникъ'
Murded: küt´t : küti (-t´-) 'jahimees' Sa Muh L KPõ Plt I eL; kütt : küti Hi; kütt : kütti VNg Lüg; küttä Vai EMS IV: 721
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 478 küt´t´ : küti 'Schütze; Jagd'; ÕS 1980: 344 kütt 'jahimees'; Tuksam 1939: 874 Schütze 'laskur; kütt, jahimees; ambur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schutte 'Schütze; Geschütz, Schiessgewehr jeder Art; Schutz, Verteidigung'; Schiller-Lübben schutte 'Schütze'; MND HW III schütte 'der Pfeil und Bogen, eine Schußwaffe handhabt, Schießender; mit Schußwaffe ausgerüsteter Wachmann in städtischem Dienst'
Käsitlused: < kasks schutte Ariste 1933a: 11; Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1181; Raun 1982: 66; < kasks schutte 'Schütze', vrd rts skytt, vrts skytte Raag 1987: 338, 341; < rts skytta, skytte SSA 1: 466; < asks schutte 'kütt' EES 2012: 215; EKS 2019
Muud keeled: rts skytt [1484] 'laskja; kütt' RES 2004: 945; lt šķutas 'Schutzbrett' < asks schutte 'Schütze an Mühlenschleusen' ME: III: 907; Sehwers 1953: 134
Sugulaskeeled: sm kyttä [1637; 1593 skyttäri 'ampuma-ase'] 'metsämies, (sala)metsästäjä, ampuja; vaanija / Jäger, Wilddieb, Schütze; Lauerer, Spitzel'; is küttä 'metsästäjä'; krj küttäkoira 'ajokoira'; vdj šküttä 'metsämies'; ee kütt 'metsämies'; lv küt mīez 'metsämies' < vrts skytta, skytte 'ampuja, jousimies' [‹ kasks schutte] SSA 1: 466; SKES: 257; lv küt̄ mìe̯z 'jäger, schütze' < vrd kasks schutte, vrts skytte Kettunen 1938: 175; lv kitmīez 'kütt / mednieks' LELS 2012: 125; is küttämês [Porkka 1885] 'kütt' Laanest 1997: 92

küün, küüni '(heinte) panipaik' < kasks schü̂ne 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 kühn : kühni∫t '∫chewr'; Gutslaff 1648-1656 ei olle neihl aita, ei Kühne; Göseken 1660: 355 kühn 'scheune'; (hühde) kühn '(Korn) scheure'; Hupel 1780: 193 küün, -i r. d. 'die Scheune'; Lunin 1853: 75 küün, -i r. d. 'анбаръ, житница'
Murded: küün (küin) : küüni (küini) 'hoidla' eP(küe-, köe-); küün (-üi) : küüni (-üi-) T; küüń : küüni M V; küün : `küüni R EMS IV: 726
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 479 kǖń : kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; ÕS 1980: 344 küün; Tuksam 1939: 843 Scheune 'küün'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schune 'Scheune'; schunen 'in eine Scheune bringen'; Schiller-Lübben schune 'Scheune'; MND HW III schü̂ne (schůne, schuene) 'bäuerliches Wirtschaftsgebäude, Getreidescheune'
Käsitlused: < kasks schune 'Scheune' Ariste 1963: 94; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1182; Raun 1982: 66; < asks schune 'küün' EES 2012: 215; EKS 2019
Muud keeled: lt šķũnis [1587] 'Scheune' < kasks schune Sehwers 1918: 33, 81, 162; lt šķũnis 'Scheune' < asks schǖne 'Scheune' Sehwers 1953: 134
Sugulaskeeled: lvS kǖn 'Scheune' SLW 2009: 96; lv kīń, skīń, (alt) škǖń 'scheune' < kasks schune Kettunen 1938: 134, 372; kīņ 'küün, sara / šķunis' LELS 2012: 123

lahter, lahtri 'lihunik' < kasks slachter 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Tonnis Slachter; Gutslaff 1648: 235 Lehaneck 'Schlächter'; Göseken 1660: 94, 294 Lachter/ i 'Schlachter'; lachter 'metzger (Fleischer)'; Hupel 1780: 531 lahter : lahtri 'Schlachter, Fleischer'; Hupel 1818: 114 lahter, -tri r. d. 'Schlachter, Fleischer'; Lunin 1853: 82 lahter, -tri r. d. 'мясникъ'
Murded: `lahter : `lahtri 'lihunik' Sa Rei JMd; `lahter, `lahtar, `lahtur, -i R EMS IV: 838
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 492 *lahter : lahtri 'Schlachter, Metzger'; Tuksam 1939: 848 Schlachter 'lihunik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slachter 'Schlachter'; Schiller-Lübben slachter 'Schlachter' < [Diese jetzt [1878] allein übliche Form begegnet im Mnd. gar nicht oder höchst selten. Es wird dafür knokenhouwer, vleshouwer, küter gebraucht.]; MND HW III slachter 'Schlachter, Fleischer'
Käsitlused: < kasks slachter Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; < kasks slachter ~ sks Schlachter EEW 1982: 1210
Muud keeled: rts slaktare [1446] 'lihunik' RES 2004: 953; lt slakteris [1638] 'Schlachter' < kasks slachter 'Schlachter' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109; slakteris 'Schlächter, Knochenhauer' < kasks slachter 'Schlachter, Fleischer' Jordan 1995: 89
Sugulaskeeled: sm lahtari, laahtari [1609 slachtari] 'teurastaja / Schlachter' < vrts slachtare [‹ kasks slachter] SSA 2: 35; krj lahtaŕi < sm lahtari SKES: 269; lvS slakter 'Schlachter; Metzger' SLW 2009: 176; lv slak̆tàr, slak̄tə̑r 'schlächter' < kasks slachter Kettunen 1938: 374; lv slaktār 'lihunik / miesnieks'; šlaktā[r] 'lihunik / miesnieks, slakteris' LELS 2012: 296, 313
Vt lahtima

lahtima, lahin 'veristama, tapma' < asks slachten 'looma tapma' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 tappema 'schlachten'; Göseken 1660: 358 lachtima 'schlachten'; Vestring 1720-1730: 106 Lahhima 'Schlagen, prügeln'
Murded: `lahtima 'looma tapma; looma lahkama või tükeldama' Kuu Hlj Muh Hi L KPõ Iis KJn EMS IV: 841
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 493 lahtima : lahin 'schlachten'; Tuksam 1939: 848 schlachten '(maha) tapma; ohverdama'
Saksa leksikonid: MND HW III slachten '(Vieh) schlachten'
Käsitlused: < kasks slachten ~ sks schlachten EEW 1982: 1211; < asks slachten SSA 2: 34; < asks slachten 'tapma, veristama' ~ sks schlachten 'tapma, veristama' EES 2012: 222
Muud keeled: rts slakta [15. saj] '(looma) tapma; tükeldama' RES 2004: 953; lt † slaktêt [1638 ∫lakteht] < kasks slachten 'schlachten' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109
Sugulaskeeled: sm lahdata [Agr slachta] 'teurastaa / schlachten' < vrts slakta, slagta 'teurastaa' [‹ kasks slachten] SSA 2: 34; sm lahdata 'schlachten' < asks slachten ~ rts slagta, slakta Bentlin 2008: 133
Vt lahter

lamp, lambi 'valgusti' < kasks lampe 'id.', sks Lampe 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 137 Lamp Oloff; Rossihnius 1632: 182 ninck tulli sinna törwa kühnlede lampide, möhkade ninck oade kahn; Gutslaff 1648: 224 Lampe 'Lampe'; Gutslaff 1647-1657: 277 meije lampet Kistwat erra; Göseken 1660: 91 Lampi 'Lampe'; Helle 1732: 128, 322 lamp 'die Lampe'; Hupel 1780: 200 lamp, -i r. 'Lampe'; Hupel 1818: 115 lamp, -i r. d. 'Lampe'; Lunin 1853: 84 lamp, -i r. d. 'лампада'
Murded: lamp : lambi eP; lamp : `lambi R; laḿp : lambi (-ḿ-) eL EMS IV: 899
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 500 lamp : lambi 'Lampe'; ÕS 1980: 353 lamp '(valgustusvahend)'; Tuksam 1939: 611 Lampe 'lamp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lampe 'Lampe, Leuchte'; MND HW II: 1 lampe 'Lampe, Leuchte, Beleuchtungsgerät mit Öl'
Käsitlused: < kasks lampe Ariste 1963: 95; Liin 1964: 53; Raun 1982: 69; < sks Lampe ~ kasks lampe EEW 1982: 1226; < asks lampe ~ sks Lampe EES 2012: 226; < asks lampe 'lamp' EKS 2019
Muud keeled: rts lampa [14. saj] 'lamp; elektripirn' RES 2004: 536; lt lam̃pa 'Lampe' Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 68; lampa Kettunen 1938: 184; LELS 2012: 159
Sugulaskeeled: sm lamppu [Agr] 'Lampe' < vrts lampa [‹ kasks lampe]; is lamppu; krj lamppu < sm SSA 2: 43; krj lamp, lamppa; vps lamp < vn лампа; is lamppi; vdj lamppi < ee; lv lamp < ? ee lamp ~ lt lampa [‹ sks] SSA 2: 42-43; lv lam̄`p 'lampe' Kettunen 1938: 184; lv lamp 'lamp / lampa' LELS 2012: 159; vdj lamppa, lamppi, lamppu 'lamp / лампа' VKS: 574; is lamppu 'lamp' Laanest 1997: 96

lappima, lapin 'paikama; parandama' < kasks lappen 'id.', ee lapp

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; Müller 1600/2007: 536 lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); Göseken 1660: 190 lappima 'flicken (alt Kleid)'; Vestring 1720-1730: 109 lappima 'flicken, ausbessern'; Piibel 1739 wannad lappitud kingad; Hupel 1818: 116 lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; Lunin 1853: 84 lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-ṕ-) Kod V; laṕme M EMS IV: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima : lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima; Tuksam 1939: 615 lappen 'lappima, paikama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
Käsitlused: < kasks lappen Liin 1964: 56; Raun 1982: 70; < kasks, sks lappen EEW 1982: 1233; < asks lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama' EES 2012: 227
Muud keeled: rts lappa [1507] 'paikama, lappima' RES 2004: 538; lt lāpīt 'lappima, paikama' ELS 2015: 412, 597
Sugulaskeeled: lv lǭipõ 'paigata, lappida / lāpīt' LELS 2012: 172
Vt lapp

lekk, leki 'vett läbilaskev; auk laeva keres' < asks leck 'id.', sks Leck 'id.'

Murded: lekk : leki Khk Pöi Emm Khn Hää; lekk : lekki Kuu Hlj EMS V: 87
Eesti leksikonid: EE V 1935: 287 lekk ehk lekkimine (ingl) 'mer laevakere vigastuse või konstruktsiooni nõrkuse tõttu tekkiv vee pääs laevaruumi'; ÕS 1960: 353 lekk 'mer (auk, vett läbilaskev koht laeva keres)'; ÕS 1980: 363 lekk 'auk, vett läbilaskev koht laeva keres'; Mereleksikon 1996: 214 lekk 'vett läbilaskev koht (auk või pragu) laevakeres'; EKSS 3: 95 lekk 'mer auk, vett läbilaskev koht laevakeres'; Tuksam 1939: 623 Leck 'väljavoolu auk; lekk (von Schiffen)'; Deutschbaltisch 2019 Leck 'ein gutes Dach ohne Lecken (Gutzeit 1882)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lek, lēke 'undichte Stelle, insbes. Schiffsleck, Loch im Schiffskörper'; Kobolt 1990: 171 Leck 'undichte Stelle (am Schiff)'
Käsitlused: < asks leck 'Leck, Loch um Unterwasserteil des Schiffes' GMust 1948: 26, 81; < sks Leck EEW 1982: 1277
Muud keeled: rts läcka [1546] 'leke; lekkiv' RES 2004: 575
Sugulaskeeled: lv lek̄ 'leck' Kettunen 1938: 187; lv lek 'leke / sūce' LELS 2012: 165
Vt lekkima

liipima, liibin 'teritama; lihvima' < asks slipen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198; `leepima Pä; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipama Pä JMd Kod TLä Kam EMS V: 197
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp : lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama : lībata, līpada 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima : lībin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama'; Tuksam 1939: 852 schleifen 'teritama, ihuma; käiama; (järel) vedama, lohistama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
Käsitlused: < skand ~ kasks slipen 'schleifen' EEW 1982: 1305; < kasks slipen Raun 1982: 75; < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma' EES 2012: 240
Muud keeled: rts slipa [1519] 'teritama, ihuma; lihvima, poleerima' RES 2004: 957; lt slĩpêt 'schleifen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111; slīpēt 'schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' Jordan 1995: 90
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen'; krj liipata < nrts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; sm liipata 'seitwärts gleiten, rutschen, schlittern' < ? kasks slîpen Bentlin 2008: 232; lv slīp̀ 'schleifen' < kasks slipen Kettunen 1938: 374
Vt liiper

liist, liistu 'kingaliist' < asks līste 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 278 leisti 'leiste (zum Schuhe)'; Hupel 1818: 118 leest, -i d. 'Schuhleisten'; Lunin 1853: 86, 90 leest, -i d. 'колодка (сапожная)'; liist, -i r. d. 'колодка (сапожная)'; Jannsen 1862: 108 mönned wanna liisto järrele kooldund pead
Murded: liist : liistu 'jalatsimudel' Kaa Vll Muh Käi L Ha Jä I Trv Plt Hls TLä San; liist : `liistu RId; liist : liisti Kod Lai Hls Krk San; list : listi Krl Vas EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544 lēśt : lēśti 'Leisten'; EÕS 1925: 392 liist '(Leiste)'; ÕS 1980: 371 liist; Tuksam 1939: 630 Leisten 'liist, koost'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêst, lêste 'Leisten'; Schiller-Lübben lêste 'Leisten'; MND HW II: 1 lêͥst 'Schuhform des Schuhmachers, Leisten'; Köbler 2014 līste 'Leiste'; Kobolt 1990: 172 Leiste [mnd. līste] 'Schusterleisten'
Käsitlused: < ? sks Leisten, kasks lîste EEW 1982: 1265
Muud keeled: rts läst [15. saj] 'kingsepaliist' RES 2004: 582; lt lĩste 'die Leiste' < mnd. liste ME: II: 490; liẽste, liests 'Schuhmacherleiste' < kasks lēste Sehwers 1953: 71; lieste 'Schusterleiste; Stück, Teil' < kasks lêst Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: sm lesti, lesta [1637] '(kengän) malli, muotti / Leisten' < vurts läst SSA 2: 65
Vrd laist

liistik, liistiku 'naiste nöörpihik' < asks līvstück 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: liivistük(k), liibistükk, `liipstükk, -tüki 'pihik' L Ha Amb Iis; `liivistükk, `liivestükk, `liivüstükk, -i R; `liistük, -i LNg; libistik, livistik Ris ViK; liivistik, `liivistik, -u Kuu Hlj VNg Lih Kse Ris Juu VJg EMS V: 212
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566, 567 līstik : līstiku (SW) 'buntes Corsett, Leibchen ohne Aermel'; līwstük : līwstüki '= līstik'; EÕS 1925: 392 liistik 'pihik (Leibchen)'; ÕS 1980: 371 liistik 'etn naiste pihik, abu'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lîfstück(e) 'weibliches Kleidungsstück für den Oberkörper, Leibchen, Mieder, Jacke'
Käsitlused: < kasks lîf- EEW 1982: 1307; < asks Lief-stück Raun 1982: 75; < rts livstycke SSA 2: 76; < asks līvstück 'pihik, nöörpihik' EES 2012: 240; EKS 2019
Muud keeled: rts livstycke [1583] 'pihik' RES 2004: 557; lt † lĩbstiķis 'Latz' < asks līvstück 'Leibchen, Schnürbrust' Sehwers 1918: 152; lt lĩbstiks 'ein Latz' < asks līvstück 'das Leibchen, die Schnürbrust' Sehwers 1953: 72
Sugulaskeeled: sm liivi [1766] 'vaatekappale / Weste'; krj liivi < rts liv, livstycke 'liivi, (leningin) miehusta' SSA 2: 76

loovima, loovin 'vastutuult purjetama' < asks lofen 'id.', vrd rts lova 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 123 Lowima 'Laviren'; Hupel 1780: 209 lowima r. 'laviren'; Hupel 1818: 129 lowima r. 'laviren'; Lunin 1853: 95 lowima r. 'лавировать'
Murded: `loovima S Kse Kei; `luovima R Ris Jõe; loov : loovi 'paut; halss' Khk Mus Muh Rid; luov : luovi Ris; luov : `luovi R EMS V: 428
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587, 615 lōwērima, -rin; lōwima, -win 'laviren'; lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1869: 586 lōw : lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; ÕS 1980: 381 loovima 'vastu tuult risteldes purjetama'; Tuksam 1939: 621 lavieren 'loovima, laveerima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lovêren, lavêren 'lavieren'; lôf 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; lof 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'; lôf (loef) 'Windseite, Luv'; Kluge 'Seemannsprache' < kasks lof 'Hilfsruder, sogen. Ruderblatt'
Käsitlused: < asks lofen 'lavieren, luven, das Schiff gegen den Wind drehen' GMust 1948: 82; SSA 2: 111; < rts lova 'loovima' Raun 1982: 79; Raag 1987: 334; EKS 2019; < hol loeven Mereleksikon 1996: 227; < asks lofen 'laeval kurssi muutma' ~ hol loeven 'loovima' EES 2012: 250
Muud keeled: rts lova [u 1585] 'mer loovima' RES 2004: 563
Sugulaskeeled: sm luovia [1823 luovata; 1787 luovi] 'purjehtia vastatuuleen, edetä mutkitellen / kreuzen, Umwege machen'; is lōvvia luovia < nrts lova 'luovia' [‹ asks lōf, hol loef ’tuulenpuoli’]; vdj lōvi- < ee SSA 2: 111; lv lùo̯i̯lə̑, lùo̯jə̑, lùo̯ĺə̑ 'hin und her schweben; kreuzen, lavieren' Kettunen 1938: 207; lv luoilõ 'loovida / lavēt, kreicēt' LELS 2012: 178; vdj loovia 'loovida (purjelaeva kohta) / лавировать (о парусном судне)' VKS: 635
Vrd laveerima

lossima, lossin 'kaubalaeva tühjendama' < asks lossen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `lossima 'laeva tühjaks laadima' Hlj Rei Ris; lośsitama 'lossima' Hää; `lossama 'lossima' R Mus Phl EMS V: 453-454; `leśsima 'lossima' Hää EMS V: 117; lössima 'lossima' Emm EMS V: 752
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laewa tühjendama 'ein Schiff löschen'; ÕS 1980: 382 lossima 'tühjendama (laeva)'; Tuksam 1939: 644 löschen 'fig (Schiffe) lossima, välja lastima, tühjendama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lossen 'ent-, ausladen, löschen (von Schiff, von Waren)'; Schiller-Lübben lossen 'los, leer, leicht machen; ent-, auslossen, jetzt löschen'; MND HW II: 1 lössen 'Schiffsgut entladen, löschen'
Käsitlused: < kasks lossen 'löschen, ausladen' GMust 1948: 67, 82; Raun 1982: 80; < asks lossen 'tühjaks laadima' EES 2012: 251; EKS 2019
Muud keeled: rts lossa [15. saj] 'maha laadima, lossima' RES 2004: 562; lt † lasêt 'löschen (ein Schiff)' < asks lossen Sehwers 1918: 152
Sugulaskeeled: sm lossata [1798] 'purkaa lastia / löschen, aus-, entladen' < nrts lossa 'purkaa lastia' [‹ kasks lossen] SSA 2: 95; lv leššõ 'lossida / izkraut (kuģi)' LELS 2012: 43, 166

lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 192-193 sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿm̃o kaas Iumala Sana tagka nouwdma; Rossihnius 1632: 194 Sis saht sinna omma lusti neggema; Stahl HHb II 1637: 9 ∫üddame lu∫ti .. kahs 'mit Hertzen lust'; Gutslaff 1648: 225 Lusti 'Lust'; Gutslaff 1647-1657: 68 peab minnule weel häh lusti sahma; Göseken 1660: 91 lusti/ i 'Lust'; Göseken 1660: 284 meeleheh oppri pehl 'lust zum Opffer'; Vestring 1720-1730: 126 Lust, -sti 'Die Lust'; Helle 1732: 135, 322 lust 'die Lust'; Hupel 1780: 210 lust, -i r. d. 'die Lust'; Arvelius 1782: 103 lusti pärrast; Hupel 1818: 131 lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; Lunin 1853: 96 lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
Murded: luśt : lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; luśt : luśti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust : `lusti R EMS V: 524
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 luśt : luśti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust; Tuksam 1939: 649 Lust 'lõbu, mõnu; fam lust; himu, isu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
Käsitlused: < kasks lust Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; < kasks lust ~ sks Lust EEW 1982: 1392; < kasks lust(e) Raun 1982: 81; Raag 1987: 324; < asks lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine' EES 2012: 256; EKS 2019
Muud keeled: rts lust [1526] 'tahtmine; himu; iha, isu; huvi; lõbu, lust' RES 2004: 567; lt luste 'Lust' < kasks lust, luste Sehwers 1918: 153; luste, lusta 'Lust' < kasks lust Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] 'huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig' < vrts lust, lyst; is lusti; vdj luśt´si < ee SSA 2: 119; lvS lust 'Lust' SLW 2009: 113; lv luš́̄t 'lust' < kasks lust Kettunen 1938: 209; lv lušt 'rõõm, lust / jautrība, luste'; vdj lusti 'ilus, nägus; ilu; lust rõõm / красивый; красота; веселье, радость' VKS: 646
Vt lustima

luup, luubi 'suur paat; väike purjelaev' < asks Slupe, slup, slûp 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: luup : luubi 'aerupaat; väike purjelaev' S L Ris Kad; luup : `luubi R; `(s)lüüpi : `(s)lüübi Vai EMS V: 546
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūp : lūbi (slūp) 'Schalupe'; lūpima (O) '= lōvima'; Salem 1890: 190 luup 'лодка, шлюпка'; EÕS 1925: 428 luup 'ühemastiline ranna- ja kaluri-veesõiduk (Schlup)'; ÕS 1980: 385 luup 'suurem paat'; Tuksam 1939: 835 Schaluppe 'luup (suur paat)'
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Sluup [slūb] 'Schaluppe, großes Boot' '(zu kasks slupen 'gleiten')'
Käsitlused: < asks slûp 'Schaluppe' [‹ hol sloep] GMust 1948: 15, 82; < asks slûp ~ rts slup EEW 1982: 1399; < asks Slupe Raun 1982: 82; < asks slūp, slūpe 'väikepaat' EKS 2019
Muud keeled: rts slup [1534] 'mer luup, pargas; päästepaat' RES 2004: 959; lt šļupe 'kleines, schlechtes Boot' < sks Schluppe Sehwers 1953: 136
Sugulaskeeled: sm luuppi, luupi [1863] 'tasaperäinen ja -pohjainen ruuhi / Schaluppe' < nrts slup [‹ asks slūp, slupe, hol sloep] SSA 2: 115; sm sluuppi 'kutteria muistuttava yksimastoinen purjealus(tyyppi)' NS V 1978: 235

lüüs, lüüsi 'paisusilm; veskitamm' < asks sluse 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 210 lüüs, -i d. 'die Schleuse'; Arvelius 1782: 94 keik lüsid mahhamurdis; Hupel 1818: 130 lüüs, -i r. 'die Schleuse'; Lunin 1853: 96 lüüs, -i d. 'шлюзъ, плотина, гать'
Murded: lüüś : lüüsi 'veskitamm; pais' V; lüüs : `lüüsi Hlj VNg; lüis : lüisi Vän Kad Nõo EMS V: 813
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 620 lǖz´ : lǖzi 'Schleuse'; ÕS 1980: 394 lüüs 'ehitis kanalil või jõel laeva läbilaskmiseks paisust'; Tuksam 1939: 853 Schleuse 'lüüs, paisusilm'; VL 2012 lüüs < asks slüse, hol sluis
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sluse 'Schleuse'; Schiller-Lübben sluse 'Gerät oder Einrichtung zum Einschließen, bes. der Fische und des Waßers, Schleuse'; MND HW III slü̂se (slůse, sluese, sluise) 'Anlage zum Stauen von Wasser, Schleuse; Gerät oder Vorrichtung zum Einschließen von Fischen'
Käsitlused: < kasks sluse Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1465; Raun 1982: 86; < asks slūse 'lüüs, pais' EKS 2019
Muud keeled: rts sluss [1545] 'tehn lüüs' RES 2004: 959; lt slũžas [1638 Sluh∫chas] 'Schleuse' < kasks slūse 'Schleuse' Sehwers 1918: 42, 95, 159; Sehwers 1953: 112; slūžas 'Schleuse' < kasks sluse ME: III: 943
Sugulaskeeled: lv slūž 'schleuse' < kasks sluse Kettunen 1938: 375; lv slūžõd 'lüüs / slūžas' LELS 2012: 297

maaler, maalri 'maalikunstnik; värvija' < kasks maler 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 nedt Malerit; Stahl 1637: 88 Mahler 'Maler'; Helle 1732: 322 maalmeistar 'der Mahler'; Hupel 1780: 211 maalmeister, -tri r. d.; maalmeistri d. 'der Mahler'; Lunin 1853: 98 maalmeister, -tri r. d. 'живописецъ'
Murded: `maalder : `maaldri R(`maander Vai); `maaler : `maalri (-oa-) Jäm Khk Vll Pä Trm Kod Lai VlPõ M Puh San V(`maalõr Har Plv Vas); `maalder : `maaldri (-oa-, -ua-) Pöi Lä KPõ Iis EMS V: 834
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māler : māl´ri, māl´dri 'Maler'; mālder : māl´dri '= māler'; ÕS 1980: 396 maaler; Tuksam 1939: 655 Maler 'maalija, maalikunstnik; maaler (Stubenmaler)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 maler, mêler 'Maler'; Schiller-Lübben maler, meler 'Maler, pictor'; MND HW II: 1 mâler(e), mâlre, mêler(e) 'Maler, Bildmaler, bildender Künstler, Zeichner, zugleich handwerklicher Maler, Anstreicher'
Käsitlused: < kasks maler 'Maler, pictor' Ariste 1963: 96; < kasks maler, meler Liin 1964: 60; < sks Maler ~ kasks maler EEW 1982: 1470; < kasks malen Raun 1982: 86; < asks maler 'maalija, maalikunstnik; maaler' EES 2012: 268
Muud keeled: rts målare [u 1420; 1536] 'maaler; maalija, maalikunstnik' RES 2004: 640; lt mãlderis 'Maler' < kasks māler Sehwers 1918: 53, 153; ME: II: 581; Sehwers 1953: 77
Sugulaskeeled: sm maalari [1642] 'Maler' < vrts malare 'maalari, maalaaja' [‹ kasks maler] SSA 2: 134; lv mō̬ldə̑r 'anstreicher, maler' < kasks maler Kettunen 1938: 229; lv kuņštmǭļṭiji 'maalija / gleznotājs' LELS 2012: 146; lv mǭldõr, mǭļţiji 'maaler / krāsotājs'; mǭļkuņštnikā, mǭļţiji 'maalikunstnik / gleznotājs' LELS 2012: 192; vdj mal´ari 'maaler / маляр' VKS: 698
Vt maalima

manna, manna 'peeneteralised nisutangud' < asks manna 'id.', sks Manna 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Him̃lisch Manna / daß wir essen'; Brockmann 1643: 171 Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; VT 1686 Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; Piibel 1739 Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
Murded: `manna : `manna R; manna : manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann : manna KPõ I M San EMS V: 942
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl) : manna; manna : manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud'; Tuksam 1939: 657 Manna 'manna'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'
Käsitlused: < asks Manna Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39; < sks Manna EEW 1982: 1500; < vn манна 'peentangud' Raun 1982: 89; < asks manna 'taevast sadanud imetoit' EES 2012: 275
Muud keeled: rts manna [1536] 'relig taevamanna; piltl ootamatu kingitus' RES 2004: 594; lt manna 'manna' LES 2015: 372
Sugulaskeeled: sm manna [Agr] 'Manna' < vurts manna ~ lad ~ kr manna SSA 2: 147; lv manna 'manna / manna' LELS 2012: 183; vdj manna 'manna / манная крупа' VKS: 700

marss, marsi 'mastikorv, platvorm masti lõpul' < asks marse 'mastikorv; laevamast'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 137 mars-purri r. 'Mars-Segel'; Lunin 1853: 102 mars-purri r. 'парусъ на марсѣ'
Murded: marss neer 'nöörid ülemisel marsseilil, milledega saab suure tuule ajal raja maha tõmmata' Ris EKI MK; Saareste II: 837
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635, 652 mars-puri, mars-seil´ 'Marssegel'; mäŕs : mäŕsi (D) 'Mars, Mastkorb'; ÕS 1980: 408 marss 'platvorm masti lõpul, kus algab teng'; Tuksam 1939: 660 Mars 'marss, mastikorv'; VL 2012 < hol mars 'korv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mers(e), mars(e), mersch 'Mars, Mastkorb; der Mast selbst'; Schiller-Lübben merse, (mersche), marse 'Korb oder Helm am Schiffsmast; der Mast selbst'; MND HW II: 1 marse (martze), merse (mersch) 'Topfkastell, Mastkorb des Segelschiffes'
Käsitlused: < kasks marse 'Mars, Mastkorb' GMust 1948: 36, 83; < hol mars EEW 1982: 1508
Muud keeled: rts märs [u 1542] 'mer marss' RES 2004: 645; lt marszēģele 'Marssegel' Sehwers 1953: 76
Sugulaskeeled: sm märssy 'purjealuksen alamaston saalingin päällä oleva vaakasuora lava' NS SS 1980: 278; lv mar̄`s 'Teil des Mastes bei Rahschiffen, Mars'; mar̄`s-pūr´az 'marssegel' Kettunen 1938: 217; lv mars 'marss / marss, masta kurvis'; marspūŗaz 'marsspuri / marsbura' LELS 2012: 183
Vt masti|korv

mast, masti 'laevamast' < asks mast 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 kudt se|sinane Mast|puh on; Hupel 1780: 215 mast d. 'der Schiffsmast'; Hupel 1818: 138 mast r. d. 'Schiffsmast'; Lunin 1853: 103 mast r. d. 'корабельная мачта'
Murded: mast : `masti 'laevamast' R(`masti Vai); mast : masti Hi; maśt : maśti (-s-) Sa Muh L Ris Juu JõeK JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä San V EMS V: 977
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 636 maśt : maśti 'Mast, Schiffsmast'; ÕS 1980: 409 mast '(näit laeval)'; Tuksam 1939: 663 Mast, Mastbaum 'mast(ipuu)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mast 'Stange, Baum; Mast des Schiffes'; Schiller-Lübben mastbôm 'Mastbaum im Schiffe, malus; Baum, von welchem Mast gewonnen wird, d.h. Eiche oder Buche'; MND HW II: 1 mast 'Mast, Schiffsmast, Mastbaum'; mastbôm 'Schiffsmast; der große Mittelbaum des Kirchturms'
Käsitlused: < kasks mast GMust 1948: 35, 83; Liin 1964: 49; Raun 1982: 89; < sks Mast ~ kasks mast EEW 1982: 1511; < asks mast, sks Mast 'mast, post' EES 2012: 277; < asks mast 'mast' EKS 2019
Muud keeled: rts mast [u 1542] 'laevamast; raadio-, telemast' RES 2004: 600; lt masts [1637 Ma∫ta] 'Schiffsmast' Sehwers 1918: 92, 153; Sehwers 1953: 77; masts 'Mast' < kasks mast Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm masto [1637] 'Mast' < vrts mast 'masto' [‹ kasks mast]; is masti; vdj masti < ee; krj mašta, mašt(e̮); krjA maštu < vn мачта SSA 2: 153; sm masto 'Mast' < asks mast ~ rts mast Bentlin 2008: 144; vdj mašta, mašti 'mast / мачта' VKS: 707

mats, matsi 'maamees; harimatu, kommeteta inimene' < asks Matz, Matts 'kohtlane, lihtsameelne inimene'

Esmamaining: Talupoja vanne 1550
Vana kirjakeel: Talupoja vanne 1550; EKVTS 1997: 78 Mynna Matz Seyssa syn; Hornung 1693: 24 Mats 'Nom. propr.'
Murded: mats : `matsi 'maamees; mühakas' R(`matsi Vai); mats : matsi Hi; mat´s : mat´si (-t-) Sa Muh L Ha JJn Rak TaPõ Plt KJn eL EMS V: 987
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 Mats : Matsu; Mat´s : Mat´si 'männl. Name'; Wiedemann 1869: 635 ei sē taha mā-Maŕdiga tegemist teha 'sie will mit einem bäuerlichen Manne nichts zu thun haben'; ÕS 1980: 411 mats; Tuksam 1939: 664 Matz 'fig juhmard, tobu, lollike'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben Matz 'Koseform für Matthäus; einfältiger, lächerlicher Mensch. (Ein Schimpfname mit allerley Beysätzen: Matz-Pump, Matz-Fisel, Matz-Fotz, Pluder-matz etc.)'; MND HW II: 1 Mas, Matz 'Kurzform für Matthias, Matthäus'; meyster Matz 'Spottwort für den Henker'
Käsitlused: < sks Matthias EEW 1982: 1515; < kasks Matz Raun 1982: 90; < asks Mats 'kohtlane, lihtsameelne inimene' [‹ Matthias] EES 2012: 278; < asks Matts, Matz 'lihtsameelne, loll' EKS 2019
Muud keeled: lt macs 'Matz (einfältiger Mensch)' Sehwers 1953: 75

meiram, meirami 'majoraan, vorstirohi (Origanum majorana)' < asks Meyeran 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 meijran 'Maijoran'; Helle 1732: 295 meiraan 'Meyeran'; Lithander 1781: 573 panne .. nattokesse Timjani ja Meirani senna sekka; Lenz 1796: 18 Selle Mahla-Ku algmissen woip leige sitta Lawwade päle külwada Meierani, Weinruti, Zitron Melissi; Henning 1824: 83 segga .. muskati ja nattokest meirani nende annemaksadega
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meirān, -i 'Majoran'; Wiedemann 1893: 593 meirān, -i (mājorān, majoran) 'Majoran'; EÕS 1925: 486 meiram 'majoraan, vorstirohi'; Tuksam 1939: 668 Meiran 'majoraan, meiram, vorstirohi'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 meyerân, mayorân 'amaracus'
Käsitlused: < asks Meijeran Raun 1982: 90
Muud keeled: rts mejram [1538] 'bot, kok majoraan' RES 2004: 607; lt meirãns 'Majoran' < sks Meiran Sehwers 1953: 78
Sugulaskeeled: sm meirami [1644] < rts mejram Häkkinen 2004: 698; sm meirami 'Majorana, huulikukkaisten heimoon kuuluvia kasveja' NS III 1978: 425
Vrd majoraan

meister, meistri 'kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline; asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'id.'

Esmamaining: Ametivanne 1535
Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61, 125 Mester Saxa ordenß lifflandi maell; Müller 1600-1606: 209-210 oma Arma Issanda ninck Meistre kz; Rossihnius 1632: 213 wihket se ruwa|meistri kette; Stahl HHb II 1637: 48 eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; Gutslaff 1647-1657: 270 Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma; Göseken 1660: 91, 292 meister/ i 'Meister'; Göseken 1660: 125, 391 Puuseppa Meister 'Bawmeister'; Tallmester 'stallmeister'; Hupel 1766: 118 siis piddi temma kül omma tööd .. weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; Hupel 1780: 215 meister, -tri r. d. 'der Meister'; Hupel 1818: 139 meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; Lunin 1853: 104 meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
Murded: `meister : `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V EMS VI: 10; `möister : `möistri Jäm Khk Mus Kaa Pha EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister : meiśtri (meistre) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister; Tuksam 1939: 668 Meister 'meister'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'
Käsitlused: < kasks mester, meister Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; < kasks meister Raun 1982: 91; < asks meister, mester 'meister; isand; õpetatud inimene' EES 2012: 280; EKS 2019
Muud keeled: rts mästare [13. saj] 'aj meister (omaaegses tsunftisüsteemis); meister, asjatundja, maestro' RES 2004: 645; lt meĩsteris 'Meister' Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78; † mestri 'Ordensmeister in Livland' < kasks mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' Sehwers 1918: 154; meisteris 'Meister, Handwerksmeister' < kasks meyster Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] 'mestari, opettaja / Meister, Lehrer' < rts mästare [‹ kasks meister, mēster]; krj mestari 'etevä; mestari, taituri' < sm SSA 2: 162; lvS meister 'Meister' [lat´tmeister ’Hutmacher’] SLW 2009: 120; lv mēstar, mēstaŕ 'meister' < sks Kettunen 1938: 220; lv mēstar 'meister / meistars' LELS 2012: 187; vdj maasteri, meisteri 'meister / мастер' VKS: 687, 716; is maasteri 'meister' Laanest 1997: 112

mekkima, mekin 'maitsma' < asks smecken 'id.', sks schmecken 'id.', ee mekk

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 maitzma 'schmecken'; Lenz 1796: 57 Kui nüüd ne Marja jo nakkawa mekkimist sama; Hupel 1818: 139 mekkima r. d. 'schmecken, kosten'; Lunin 1853: 104 mekkima r. d. 'отвѣдывать, пробовать'
Murded: mekkima (-mä) R; mekkima eP; `mek´mä (-me) Kod KJn Krk Hel TLä San Rõu Plv EMS VI: 12; mekk : mekki 'maitse, maik' Rid(mekk : megi Kuu VNg, mekki Jõe Vai); mekk : meki eP; mek´k : meki Krk T Har Rõu Vas Se EMS VI: 12
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 mekk : meki 'Schmecken'; mekkima : mekin 'schmecken, kosten'; ÕS 1980: 414 mekkima; mekk : meki kõnek 'maik'; Tuksam 1939: 857 schmecken 'maitsma; proovima; fam mekkima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smecken 'Geschmack haben; kosten, schmecken'; smacken 'schmecken; schmatzen, mit den Lippen (namentl. beim Essen, wie die Schweine thun)'; smek-mêster 'Speisemeister, der die Speisen und Getränke zu schmecken hat'; Schiller-Lübben smecken 'Geschmack haben, Geruch haben, riechen; kosten, schmecken'; smaken 'schmecken, kosten'; smak 'Schmecken, Genießen; Geschmack'; MND HW III smāken, smecken 'Geschmack besitzen; schmecken, kosten, prüfen, genießen'
Käsitlused: < ee mekk 'Schmecken, Geschmack' EEW 1982: 1526; < kasks smecken Raun 1982: 91; < asks smecken 'maitsma' EES 2012: 280; < sks schmecken EKS 2019
Muud keeled: rts smaka [15. saj] 'maitsma, proovima, mekkima; (toidu) maitset proovima' RES 2004: 967; lt smeķêt [1638 smeckeht] 'schmecken' < kasks smecken Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; lt smeķēt 'schmecken, kosten' < kasks smecken (neben smāken) Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lvS ∫chmeckeb [1769] 'schmecken' SLW 2009: 186; lv smek̀kə̑ 'schmecken' < kasks smecken Kettunen 1938: 375; lv smek̄ 'geschmack' Kettunen 1938: 375; lv mak̆kà 'geschmack; beigeschmack' < kasks smak Kettunen 1938: 215; lv smekkõ 'maitsta, maitseda / garšot, nogaršot'; lv smekīg 'maitsev / garšīgs' LELS 2012: 297; vdj mekkiä 'mekkida, maitsta / отведывать, пробовать' VKS: 717

meski, meski 'rukkijahuleotis, käärimata õlle- või viinavedelik' < asks mêsch, meisch 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 416 mechkil 'tranck potus'; Hornung 1693: 23 Mesk 'Mesch im Brauen'; Vestring 1720-1730: 136 Mesk 'Die Mesche vom Bier (Reval)'; Helle 1732: 139 mesk 'die Mesche vom Bier'; Hupel 1780: 216 mesk r. 'die Mesche vom Bier'
Murded: `meski (-e) 'käärimata õlle- või viinavedelik' R S Lä; `meśki K Trm MMg Lai; mõśk : mõse (`mõśki) Mär Kse Pä Ris Plt KJn; meśs : meśsi Kod T Rõu Vas Se EMS VI: 30; miss : miśsi 'meski' Hää Saa Vil eL EMS VI: 31
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 meśk : meśki; meske : meśki, meski : meske; meśś : meśśi, mesi (d) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; ÕS 1980: 417 meski 'leotis õlle või viina tegemiseks'; Tuksam 1939: 654 Maische 'meski'; Deutschbaltisch 2019 Meische 'fast allgemein gebräuchlich für das frühere Masche, Meusche, Meisch u. Mesche. Letzteres fürt Sallmann auf und dazu mnd. mesch u. estn. mesk.'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 masch, mêsch 'Maische, Biermaltz'; 'meisch = mêsch'; mêske-wert 'Meischwürtze'; Schiller-Lübben (masch), mesch 'Maische, Biermalz'; meskewert 'Maischwert'; MND HW II: 1 mêͥsch 'Maische, Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung'; mê(i)schewert
Käsitlused: < kasks (masch) mesch Liin 1964: 55; < kasks mêsch, meisch EEW 1982: 1531; Raun 1982: 91; < asks mēsch, meisch 'meski, õllelinnased' EES 2012: 281; < asks mesche 'meski' EKS 2019
Muud keeled: rts mäsk [15. saj] 'meski' RES 2004: 645
Sugulaskeeled: sm mäski < nrts mäsk SKES: 360; sm mäski 'Schlempe, Treber; Maische' < asks mêⁱsch 'Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung' ~ rts mäsk 'Maische' Bentlin 2008: 147

† mirr, mirri 'mürr, healõhnaline puuvaik' < kasks mirre 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Mirra 'Mirre'; Göseken 1660: 92, 313 myrrit 'Myrrhen'; mijrrit 'Myrrhe'; Piibel 1739 kallid rohhud ja kallist waiko ja mirrid; Hupel 1766: 83 Mirrid penikesseks toukatud üks loot
Murded: mirr : mirri '(piiblis) mürr' Tõs Tor Ris Nõo(-ŕr); mirri KJn Trv Har(-ŕr); `mirri VNg Jõh; `mirri : miri Vai; miri Pal; miir : `miiri Tõs EMS VI: 85
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 672 mirr : pl. mirrid (bl) 'Myrrhe'; EÕS 1925: 510 mirr '= mürr'; Tuksam 1939: 697 Myrrhe 'mürr (van mirr), healõhnaline puuvaik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mirre '(die bittere) Myrrhe'; MND HW II: 1 mirre (myrre, myere) 'Myrrhe, Gummi myrrha, Harz von Balsamodendron myrrha (als Arzneimittel, als Räucherharz im Gottesdienst, als Duftstoff zum Einbalsamieren der Toten'
Käsitlused: < asks Myrrhen Ariste 1963: 97; < kasks mirre Liin 1964: 40; Raun 1982: 91
Muud keeled: rts myrra [15. saj] 'mürr (mürripuu kummivaik)' RES 2004: 638; lt † mir̃res [1587 Myrren] 'Myrrhen' < kasks mirre Sehwers 1918: 80, 154; lt mirres 'Myrrhe' VLV 1944: 366; lt mirres 'mürr' ELS 2015: 535
Sugulaskeeled: sm mirhami 'mürr, mirr' Mägiste 1931: 326; sm mirha [Agr] 'itämainen rohdos / Myrrhe' < vrts mirra [‹ kas mirrhe] SSA 2: 168; lv mi`rrə̑ᴅ 'myrrhen' Kettunen 1938: 225; lv mirrõd 'pl. mürr / mirres'; mirrõpū 'mürripuu / mirres koks' LELS 2012: 190
Vrd mürr

mirt, mirdi 'mürt (Myrtus communis)' < asks mirt 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Helle 1732: 299 sinniko wardet 'Myrten-Baum'; Piibel 1739 toge öllipu lehtä ja waikopu okse ja mirtipu lehtä ja palmipute lehtä; Lenz 1796: 20 Nende wöra maa Oransi puijega, Mirtidega, Lorberi puijega .. ota weel ni kaua kui töise pole Ku päle
Murded: mirt (-ŕ-) : mirdi Pöi Muh Mar Tor IisK Kod KJn Kõp Hls Puh Rõn; miŕt : miŕdi V; `mirti : `mirdi Vai EMS VI: 85
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 510 mirt '= mürt'; ÕS 1980: 424 mirt 'mürt (taim)'; Tuksam 1939: 697 Myrte 'mürt (ehk mirt)'
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Mirt, Miert, Mürt 'Myrte'
Käsitlused: < sks Mürte, kasks EEW 1982: 1541; < asks Mirt Raun 1982: 91; < asks mirt 'mürt' EES 2012: 282
Muud keeled: rts myrten 'bot mirt, mürt' RES 2004: 639; lt mirte 'Myrte' Sehwers 1953: 80; lt mirte 'mürt' LELS 2012: 190
Sugulaskeeled: sm myrtti [1541] 'mirt, mürt' Mägiste 1931: 339; sm myrtti [Agr mirtus] 'eräs kasvi / Myrte' < nrts myrten SSA 2: 189; lv mir̄`t-pū 'Myrte (Myrtus communis)'; lv mirtpū 'mürt / mirte' LELS 2012: 190
Vrd mürt

mood, moodi 'komme, tava' < asks môde 'id.', sks Mode 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 ? Modykas, Safferyn; Gutslaff 1647-1657: 241 teije is hejtta Leino mohdolle; Göseken 1660: 202 mohdo 'Gebrauch'; Hupel 1818: 480 mood, -i r. d. 'Mode'; Mode 'wiis r. d.; mood r. d.'; Lunin 1853: 108 mood, -i r. d. 'мода, обычай'
Murded: muod : `muodi 'tava, harjumus, komme' R(`muodi Vai); moed : moe (moodi) Sa Muh Lä Ris; mood : moodi (-uo-) Hi L K I; mu̬u̬d : moodu eL EMS VI: 116
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676, 678 mōd : mōe; mōd : mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; mōt´ : mōdi; mōt : mōdu '= mōd´'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood : moe
Käsitlused: < asks Mood Raun 1982: 92; < sks Mode EEW 1982: 1548; SSA 2: 179; < sks Mode 'tava, harjumus, komme' EES 2012: 283
Muud keeled: lt muõde [1782] 'Mode' Sehwers 1953: 81
Sugulaskeeled: sm muoti [1749] 'Mode' < nrts mod 'käytäntö; tapa; muoti; kuosi'; is muoti < sm ~ ee SSA 2: 179; lvS muoda 'Art, Weise, Mode' SLW 2009: 124; lv mùo̯ᴅ 'mode, weise, art' Kettunen 1938: 234; lv mūod 'mood / mode' LELS 2012: 199; vdj mooda 'komme, tava, mood / обычай, обряд, мода' VKS: 739

munk, munga 'eraldi kogukonnas, kloostris elav mees' < kasks monk 'id.', vrts munk 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1514 Monkepete, Madelene ''Mönchsbetrüger''; Kullamaa 1524: 140 Han Muck '? muuk'; Müller 1600-1606: 216 nente Mukade hæ Töh; Rossihnius 1632: 221 kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; Stahl 1637: 91 munck : muncka∫t 'münch'; Gutslaff 1648: 227 Munck 'Muenck'; Gutslaff 1647-1657: 261 Kumbat essi munckis om heitnut; Göseken 1660: 92 Munck 'Münch'; Vestring 1720-1730: 142, 144 Munk, -ka 'Der Münch'; Muuk 'der Mönch'; Helle 1732: 141, 322 munk 'der Mönch'; Hupel 1780: 219, 220 munk, -a r. d. 'der Mönch'; muuk, -a r. d. 'der Mönch'; Lunin 1853: 109 munk, -a r. d. 'монахъ'
Murded: munk : `munga VNg Lüg Vai; munk : munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V EMS VI: 184; muuk : `muuga Jõe Kuu; muuk : muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk : muugi Hää Kod Plt Krl Se EMS VI: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk; Tuksam 1939: 687 Mönch 'munk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
Käsitlused: < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43; < vrts munk ~ kasks monk 'Mönch' EEW 1982: 1571; < kasks monk Raun 1982: 94; < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk EES 2012: 288; < vrts munk EKS 2019
Muud keeled: rts munk [1315] 'munk' RES 2004: 635; lt mũks [1638 Muhks] 'Mönch' < vasks *munik Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154; mũks 'der Mönch' < germ munk ME: II: 678
Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] 'Mönch' < nrts munk, vrts munker [‹ kasks monk, monik] SSA 2: 178; lv mū`k 'mönch' < germ Kettunen 1938: 237; lv mūk 'munk / mūks' LELS 2012: 198

munster, munstri 'muster' < kasks munster 'muster; tegumood'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 326 Munster 'Probe / Muster Kunst'; Piibel 1739 selle altari kuio ja temma munstri; Lithander 1781: 504 Leika siis sest wäljarullitud taignast keiksuggusi lillikessi ehk muud Munstrid wälja; Hupel 1818: 145 munster, -tri r. d. 'Muster, Ritz, Beschreibung, Abzeichnung'; Lunin 1853: 109, 111 munster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ; смотръ'; muuster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ'
Murded: `muntser : `muntsri 'lõige, šabloon' Lüg Muh Vig Han; `muntser : `muntsre Tor K; `munster : `munstri (`mü-) Kuu Jõh Vai; `munstri Krl; `munsser Hää; `müntser Krk EMS VI: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munster : munstri, munstre 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild'; Salem 1890: 212 munster : munstri 'образецъ, модель'; Tuksam 1939: 695 Muster 'muster; näidis, eeskuju; fassong, mood'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 munster 'Muster; Schnitt und Farbe der Kleidung; Zierrat (z.B. am Geschirr der Frachtpferde)'; Schiller-Lübben munster 'Muster (so noch jetzt üblich); Muster, Zierrath, wie es noch jetzt die Frachtpferde am Geschirr haben'; MND HW II: 1 munster, muster 'Probestück, Muster, Vorlage; Metallplättchen als Schmuck am Pferdegeschirr'
Käsitlused: < kasks munster Liin 1964: 65; Haak 1976: 85; EEW 1982: 1572
Muud keeled: rts mönster [1550] 'muster; eeskuju, mudel' RES 2004: 647; lt mul̃sturs, muñsturs 'Muster' < kasks mulster, munster Sehwers 1918: 154; lt munsturis, muñsturs 'das Muster' ME: II: 667; munsturis, muñsturs 'Munsterung, Muster, Modell' < asks munster 'Modell, Muster' Sehwers 1953: 81
Sugulaskeeled: sm mynsteri, mynstäri [1637] 'suutarin, räätälin ja ompelijan leikkuukaava / Schnittmuster, Schuhmuster' < nrts mönster 'kaava, malli, esikuva' [‹ kasks munster] SSA 2: 188; lv mun̄stie̯r 'militärische übung' Kettunen 1938: 234
Vrd muster

munsterdama, munsterdan '(laevale) tööle vormistama, sokutama' < kasks munster(en) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 302 need Soldatit munstrima 'Mustern'; Helle 1732: 142 munsterdama 'mustern'; Hupel 1780: 219 munsterdama H. 'mustern'; Hupel 1818: 145 munserdama r. d.; musterdama selt. H. 'mustern; exerciren (Soldaten)'; Lunin 1853: 109 munserdama r. d. 'осматривать солдатъ; дѣлать смотръ'
Murded: `munserdama 'laevale tööle võtma' Jõe Kuu; `munsterdama Kuu; munsterdama Rei; mun(t)serdama Jäm Khk Emm Hää JõeK; `montserdama Hlj EKI MK; mun(t)serdama 'sõjalisi õppusi tegema' Han Saa EMS VI: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munsterdama, -dan 'mustern, exerciren'; Salem 1890: 212 munsterdama 'осматривать, производить смотръ (надъ войсками)'; kiriku-õpetajate-munsterdamine 'синодъ'; EÕS 1925: 530 munserdama 'sõj (mustern, exerzieren, üben)'; ÕS 1980: 434 munsterdama 'laevale tööle vormistama, munsterrolli märkima; kõnek sokutama; sekeldama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 munsteren 'mustern, untersuchen (bes. geworbene Soldaten)'; Schiller-Lübben munstern 'mustern, untersuchen, bes. von Soldaten gebraucht, die nach der Anwerbung oder sonst inspiciert werden'; MND HW II: 1 munster(e)n (monstern), mustern 'besichtigen, überprüfen, insbes. für den Kriegsdienst aussuchen'
Käsitlused: < kasks munster Liin 1968; < kasks munster [› munsterdama ’in die Munsterrolle, Semannsliste eintragen’] EEW 1982: 1572; < kasks munsteren Raun 1982: 94; < kasks munsteren, vrd rts mönstra, munstra Raag 1987; < asks munstern 'läbi vaatama (eriti sõdurite värbamisel)' EES 2012: 288
Muud keeled: rts mönstra [1529] 'mer munsterdama, munsterrolli märkima' RES 2004: 647; lt mul̃sturêt, muñsturêt 'mustern' < kasks mulstern, munstern Sehwers 1918: 56, 154; lt mul̃sturêt, mul̃sterêt, muñsturêt 'exerzieren, marschieren (lassen)' < asks mulstern, munstern 'mustern, untersuchen, besonders von Soldaten gebraucht; prüfend betrachten' Sehwers 1953: 81; lt musterēt 'mustern' Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: lv mun̄stie̯rt̆tə̑ 'exerzieren' < kasks munstern Kettunen 1938: 234; lv munstīertõ 'munsterdada / meistarot, munsturēt' LELS 2012: 198

määre, määrde 'võie; salv' < asks smer 'id.', ee määrima

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `määre 'võie' R; määre (-ea-, -ia-) Sa Muh Phl sporL K I TLä Rõn Rõu EMS VI: 364
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟŕ : mǟri 'Schmiere'; kēle-mǟŕ 'ein Trunk (Bier oder Branntwein)'; ÕS 1980: 443 määre; Tuksam 1939: 859 Schmiere 'määre, võie'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smer, smêr 'Fett, Schmer'; Schiller-Lübben smêr; smêr 'Schmeer, Fett'; MND HW III smēr 'von Tieren gewonnenes Fett, bes. Schweinefett; Schmierfett zum Fetten von Leder; Wagenschmiere'
Käsitlused: < kasks smer EEW 1982: 1627; Raun 1982: 98
Muud keeled: rts smörja [1529] 'määre, rasv' RES 2004: 975; lt smẽrs, smẽre 'Schmiere' < kasks smēr Sehwers 1918: 30, 159; Sehwers 1953: 112; smēre, smērs 'Wagenschmiere; Schmiere; Salbe überhaupt' < kasks smēr Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lv smēr 'määre / smērs, ziede' LELS 2012: 297
Vt määrima

veebiliides @ veebihaldur