[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 72 artiklit

ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < asks achter 'id.', rts akter 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 239 laiwa hend 'hinter Theil des Schiffs'
Murded: `ahter 'laeva (harvem paadi) päraosa' S L Ris; `ahtri R EMS I: 148
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1562 ahter : ahtri (A) 'Hintersteven'; EÕS 1925: 6 ahter 'laeva tagumine osa'; ahterlaev 'Hinterschiff'; ÕS 1980: 29 ahter 'laeva päraosa'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben achter 'hinter; hinten'; MND HW I achter(e) 'hinten, zurück; später'
Saksa allikadA: EWD 2005 achter 'hinter'; (aus dem Seemannssprache ins Hd. übernommen)
Käsitlused: < kasks achter 'hinten' GMust 1948: 25, 74; < rts akter EEW 1982: 32; Raun 1982: 2; Raag 1987: 333; < asks achter, rts akter EKS 2019
Sugulaskeeled: sm ahteri [1863] '(aluksen) perä, takaosa / Heck, Hinterschiff' < rts akteri ‹ kasks ~ khol achter 'veneen, aluksen (perä)peili' SSA 1: 55; sm ahteri 'perä, (aluksen) takaosa'; vdj ahte̮ri; ee ahter < rts akter SKES: 7; vdj ahte̮ri 'ahter / корма' VKS: 105

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < asks herink 'id.', sks Hering 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Heerinck/ a 'Hering'; Göseken 1660: 323 Sohla herinck 'pickelhering'; Vestring 1720-1730: 35 Hering 'Ein Häring'; Helle 1732: 93 hering 'der Häring'; Hupel 1780: 136, 154 äring, -o und -e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; Lithander 1781: 4 Haug häringiga tuwitud; Lunin 1853: 6, 27 äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(ie-, jee-, jää-); eering M T; heeri|ng, -ńg V EMS I: 571
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas : hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; ÕS 1980: 154 heeringas
Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
Käsitlused: < kasks herink Liin 1964: 64; Raun 1982: 11; < sks Hering EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190; < asks herink 'heeringas' EKS 2019
Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings 'Hering' Sehwers 1953: 34; lt ēriņģis 'Hering' < sks Kettunen 1938: 49
Sugulaskeeled: sm haarkala 'Strömling, baltischer Hering' < asks hering 'Hering' Bentlin 2008: 204; lv ēriń, ēriŋ 'hering' < sks Kettunen 1938: 49; lv ēriņ 'heeringas / siļķe' LELS 2012: 60

iiling, iilingu 'tuulepuhang, sajuhoog' < asks īlinge 'id.', vrd erts īling 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; Helle 1732: 99 iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; Hupel 1780: 161 iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei EMS I: 896; iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa EMS I: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö'
Käsitlused: < erts īliŋg 'tuulehoog' Ariste 1933a: 18; < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' SSA 1: 222; < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' EES 2012: 90
Läti keel: lt ĩliņš 'ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut' < kasks īlinge 'Ungestüm, Sturm' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] 'puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall' < rts il, mr īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö 'suutua' < sm; lv īl´ing 'tuulenpuuska, -pyörre' < kasks īlinge SSA 1: 222; lv īl´iŋɢ 'starker sturm, windstoss, wirbelwind' < kasks ilinge Kettunen 1938: 80; lv īļing 'keeristorm / viesulis, viesuvētra' LELS 2012: 74

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 kild : kildast 'zunfft'; Göseken 1660: 89 Kild, -a 'Gilde'; Göseken 1660: 489 kild 'Zunft tribus'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; Hornung 1693: 36 Kild : Killa : Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; Helle 1732: 113 kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; Helle 1732: 308 suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; Hupel 1780: 180 kild : killa r. d. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; Lunin 1853: 58 kild : killa r. d. 'гильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
Murded: kild : killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild : `killa R EMS III: 125
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild : killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d : kil´l´i; kilde : kilde 'Gilde'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
Käsitlused: < kasks gilde Liin 1964: 50; < germ, vrd kasks gilde, mr gilde EEW 1982: 823; < germ, vrd kasks gilde Raun 1982: 39; < asks gilde 'selts, vennaskond, gild' EES 2012: 154
Sugulaskeeled: sm kilta [1637 killantupa 'kapakka'] 'yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde' < germ, vrd rts gille 'kilta', mr gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' SSA 1: 364; sm kilta < kasks gilde ~ mr gilde Bentlin 2008: 67

kimmel, kimli 'kollakashall hobune' < asks schimmel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Halli /a 'Schimmel'; Vestring 1720-1730: 32, 38 Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; Hupel 1780: 181 kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; Hupel 1818: 84 kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; Lunin 1853: 59 kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
Murded: `kimmel : `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel : `kimbli R; kimmel : `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel : `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId EMS III: 148-149
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel : kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel : kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune'
Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 830; < asks schimmel 'kimmel' Raun 1982: 40; EES 2012: 156; EKS 2019; < rts skimmel ~ sks Schimmel SSA 1: 365
Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels 'Schimmel (Pferd)' < asks schimmel Sehwers 1953: 133, 153; šķimelis 'Schimmel' < kasks schimmel Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki [1874] 'päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd)' < rts skimmel [‹ sks Schimmel]; lv (s)kimīl´ 'kimo' < sks ~ rts ~ lt šķimmels SSA 1: 365; lv kimìl´, (alt) skimìl´ 'schimmel' Kettunen 1938: 127; lv kimīļ 'kimmel / palss' LELS 2012: 122

kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Ninck Samuel ütli se kocki wasto; Göseken 1660: 90 Kock/ a 'Koch'; Göseken 1660: 261 kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Niklas Kock; Vestring 1720-1730: 89 Kok, -ka 'Der Koch'; Helle 1732: 118 kok 'der Koch'; Hupel 1780: 187 kok, -ka r. d. 'der Koch'; Lunin 1853: 67 kok, -ka r. d. 'поваръ'
Murded: kokk : koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk : kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) EMS III: 469-470
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk : koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
Käsitlused: < kasks kok, asks kock(e) Liin 1964: 50; < kasks koch 'Koch' EEW 1982: 903; < kasks kok Raun 1982: 45; SSA 1: 387; < asks koch 'kokk' EES 2012: 171; < asks kok 'kokk' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kokki [1609] 'keittäjä, ruonlaittaja / Koch' < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok; krj kokki; vdj kokki < sm kokki SSA 1: 387; lv kok̄ 'koch' < sks Kettunen 1938: 143; lv kok̄ < kasks kok SSA 1: 387; lv kok 'kokk / pavārs' LELS 2012: 131; vdj kokki 'kokk; laevakokk / повар' VKS: 454

kook, koogi 'pehme magus küpsetis' < kasks koke 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 82 Kohck : kohckist 'Kuche'; Gutslaff 1648-1656 ütte öhljeleiba kohki, ninck ütte ohhokesst watza; Göseken 1660: 91, 268 Koock/ a 'Kuche'; Kohke Paggar 'Kuchelbecker'; Virginius 1687-1690 Hapnematta Leiba, nink Hapnematta Koki, Ölliga seggatut; Vestring 1720-1730: 91 Kook, -ki 'Der Kuchen'; Helle 1732: 119, 322 kook 'der Kuchen'; Piibel 1739 ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid; Hupel 1780: 189 kook, -i r. d. 'der Kuchen'; Lithander 1781: 517 Kaks korda peab koki ahjo seest wäljawoetama; Lunin 1853: 69 kook, -i r. d. 'пирогъ'
Murded: kook : koogi 'küpsetis' eP(kuo-, kua-); kuok : `kuogi R; ku̬u̬k : koogi eL EMS III: 589
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōk : kōgi 'Kuchen'; ÕS 1980: 297 kook
Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke 'Kuchen (Brot)'; Schiller-Lübben koke 'Kuchen'; MND HW II: 1 kôke (koeke, koike, kouke) 'Kuchen, kleineres oder größeres Stück Gebackenes'
Käsitlused: < kasks kōke Liin 1964: 55; < kasks koke 'Kuchen' Ariste 1963: 93; EEW 1982: 939; Raun 1982: 47; Raag 1987: 324; < asks koke 'kook' EES 2012: 175; EKS 2019
Läti keel: lt † kuõka 'Kuchen' < kasks kōke Sehwers 1918: 151; ME: II: 342; lt kũka 'Kuchen' < sks Sehwers 1918: 68; kuoka, kuõķis 'Kuchen' < asks kōk, kōke 'Kuchen; ein allgemeiner Name dem Backwerk (nicht Brot oder Semmel)' Sehwers 1953: 61
Sugulaskeeled: lv kok̄, kō̬k̀ 'kuchen' Kettunen 1938: 143, 148

kruus, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'id.', bsks Gruus 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Crus, Michell; Gutslaff 1648-1656 teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus; Göseken 1660: 89 grues / Rües 'Gries'; Helle 1732: 162 prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; Hupel 1780: 191, 261 kruus, -i r. d. 'Gruus, Kieß'; krusane r. d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; Arvelius 1790: 189 sawwe ja penikest krusi; Hupel 1818: 101 kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; Lunin 1853: 73 kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
Murded: kruus : kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg Saareste II: 580; kruus : `kruusi R; ruus : ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus : kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus : `kruusa RId; ruus : ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz : krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz : rūza; rūź : rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz : rūza; rūź : rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes. von Steinen'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'; Hupel 1795: 83 Grus (nach der Aussprache lieber Gruus) 'Grand, Kies, Graus'
Käsitlused: < bsks Grus Ariste 1963: 248; < kasks grûs Liin 1964: 62; EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt grũzis, gruzis [1644 grus] 'Abfälle, Schutt, Graus' < kasks grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37

kruus, kruusi 'kruss' < asks krûs 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 kahare 'krauß'; Lithander 1781: 502, 534 agga siis peab pissikessed krusitud Wormid ollema
Murded: kruus : kruusu 'keerd; kähar' Tõs; kruuś : kruusi Kan Krl Vas(-a) EMS III: 888
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūź : krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūź-pea 'Lockenkopf'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krûs 'kraus, wirr, verschlungen'; krusen 'kraus machen, kräuseln'; Schiller-Lübben kruse 'Krause'; MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt'
Käsitlused: < kasks krûs EEW 1982: 1001
Läti keel: lt krũze [1587 Kru∫es] 'Krause' < kasks krūs; † krũzs 'kraus' < kasks krūs Sehwers 1918: 71, 80, 151; krũze, krũsa 'die Krause' < kasks kruse 'Krause' ME: II: 294; krũzêt < asks krusen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60; krūze 'Krause' < kasks krûse 'Falte' Jordan 1995: 70
Sugulaskeeled: sm kroosi, kroossi, roos(s)i, krossi 'rintaneula, -solki; kaulus, kaularöyhelö / Anstecknadel, Brosche; Kragen, Halskragen' < rts krås 'röyhelö, poimukaulus' [‹ sks Krause] SSA 1: 420; sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu 'koriste; koristelu' < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] 'kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422; lv krūzlimi 'kraus' Kettunen 1938: 158
Vrd krous, kruss

kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189 Kuuesepp Tito; Müller 1600-1606: 162 hallÿ kuwe kaas; Stahl 1637: 101 Kuhb 'Rock'; Stahl HHb III 1638: 190 Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel wm̃ dich'; Gutslaff 1648: 226 Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; Göseken 1660: 288, 277 Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock tunica'; Hornung 1693: 41 Kuub : Kue : Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; Vestring 1720-1730: 102 Kuub : kue 'Der Rock'; Helle 1732: 125 kuub 'der Rock'; Hupel 1780: 197 kuub : kue r. 'der Rock'; Arvelius 1787: 118 serkid ja kued
Murded: kuub : kuue 'üleriie' eP; kuub : `kuue R; kuub : kuvve I sporM sporV; kuup : kuuba Har EMS IV: 138, 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb : kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub
Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' EEW 1982: 1070; < sks, vrd küsks schūbe Raun 1982: 57; < vrd küsks schūbe EES 2012: 197
Sugulaskeeled: lv kūbə̑ 'breiter rock der braut mit zwei reihen bänder als garnitur' < kasks Kettunen 1938: 169

kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'id.' [kõrvits, kürvits jts on alamsaksa, Mulgi kirbits ja Karula kirmits on läti laenud.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 343 ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; Göseken 1660: 269 korpitz 'Kürbis'; Vestring 1720-1730: 87 Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; Helle 1732: 117 körwits 'der Kürbis'; Hupel 1780: 168, 186 kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r. d. 'Kürbis'; Hupel 1818: 64 kärwits, -e d. 'Kürbis'; Masing 1818: 83 wähhemad kui meie suremad kürbised; Lunin 1853: 44, 64, 66 kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
Murded: kõrvits : kõrvitsa 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits (`kõr-) : `korvitsa R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits : kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits : kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits : kirmidse Krl; kürbiss : kürbisse Trm Lei EMS IV: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400, 477 köŕwits : köŕwitse, köŕwitsa 'Kürbis'; kürbes : kürbese (d), küŕbits : küŕbitse (d) '= köŕwits'; küŕwis, -e; küŕwits, -a, -e (d); ÕS 1980: 332 kõrvits
Saksa leksikonid: Lübben 1888 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
Käsitlused: < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; < sks Kürbis EEW 1982: 1178; < kasks korbitze, korvese Raun 1982: 60; < asks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits' EES 2012: 203; < asks korbitze 'kõrvits' EKS 2019
Läti keel: lt ķir̃bise, ķir̃bisis 'Kürbis' < sks Sehwers 1918: 66, 150; lt ķervis, ķirvits, ķirbise 'Kürbis' < asks kerws, kürwes 'Kürbis' Sehwers 1953: 64, 66-67; ķervis, ķirvītis 'Kürbis' < kasks körvis, körves Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] 'Kürbis' < rts kurbits [‹ asks t. sks] SSA 1: 450; lv kür̄biz 'kürbis' Kettunen 1938: 175; lv kirb 'kõrvits / ķirbis' LELS 2012: 124

laabruk, laabruki 'riietusese' < asks slâp-rok 'öökuub'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 110 laabrok d. 'Schlafrock'; Lunin 1853: 80 laabrok d. 'халатъ'
Murded: laabruk, -i 'avar (üle)rõivas' Hag Jür JMd Kad Krk; `laabruk, -i R; `laabrukas : `laabruka Jõh IisR; labruk, -a Saa Ris Ksi VlPõ; laabuk, -i Krk; laabrok, -i Khn Juu Amb Puh; laaprok, -i Hää Trv; `laabrak, -u 'lohmakas riietusese' Jõh IisR EMS IV: 752; `lahvrok, -i 'avar (üle)rõivas' Pst Hel Krl EMS IV: 849; labruk ~ laabruk 'öökuub' Saareste II: 161
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520 *lāp-rokk : -roki 'Schlafrock'; Wiedemann 1893: 470, 471, 472 *lāhwrok : lāhwroki (lālork) 'Schlafrock'; *lāp-rokk : -roki 'Schlafrock'; lāw-kūb : -kūe 'Schlafrock'; Salem 1890: 157 laap-rokk : -roki 'халатъ'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slâp 'Schlaf'; rok 'Oberkleid'; Schiller-Lübben slâpsack 'Schlafsack'; MND HW III slâppils 'gearbeiteter Schlafsack, Schlafpelz'
Käsitlused: < sks Schlafrock EEW 1982: 1190

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
Läti keel: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

laeng, laengu 'lõhkeainekogus' < asks lading 'laadimine; laeng'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 111 laeng, -o r. 'Ladung, Schutz; Mal'; Suwwe Jaan 1841: 16 Ükski ep wötnud seda aega püssi laengisse panna; Lunin 1853: 80 laeng, -o r. 'выстрѣлъ, мѣтка'
Murded: laeng : `laengu 'lõhkeainekogus' Kuu Lüg Khk Pöi Rei sporL I VlPõ TLä; laeng : `laengi Lä JMd ViK EMS IV: 799; lahing, -u 'laeng' R Kod Plv; lahing, -i (-e) Lüg Vai Ris Krl(-õ); lahing, -a Jäm EMS IV: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laeṅg : laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püśś on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; ÕS 1980: 347 laeng
Käsitlused: < kasks laden, sks Ladung EEW 1982: 1200; < vrd kasks laden Raun 1982: 67; < asks lading 'laadimine' EES 2012: 220
Sugulaskeeled: sm latinki, larinki, lalinki, laahinki [1745] '(pyssyn) panos, ammus / Ladung (einer Waffe)' < rts ladding; is laeŋki; krj latinki, loahinki; vdj lāheŋki < sm SSA 2: 51; vdj laajõŋki 'laeng / заряд' VKS: 556
Vt laadima

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < asks līs-, lives-, liveschpunt 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 153 Leusck 'Centner (Lispfund)'; Vestring 1720-1730: 112, 113 Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; Helle 1732: 130 leisik 'das Lihs-Pfund'; Hupel 1780: 203 leisik, -o r. 'das Ließpfund'; Lunin 1853: 87 leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
Murded: leisikas : leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas : leesika Vll Käi L Ha; `leisikas : `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik : leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk : `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm EMS V: 74; `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg EMS V: 86
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas : leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk : leiwiska '= leizikas'; leizik : leiziki, leiziku '= leizikas'; Salem 1890: 170 leisikas 'лисфунт (= 20 фунтовъ)'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'; Hupel 1795: 143 Ließpfund 'ein Gewicht von 20 Pfunden'
Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- EEW 1982: 1275; SSA 2: 61; < kasks lîspunt Raun 1982: 73; < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' EES 2012: 235
Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] 'painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund' < mr lifspund [‹ kasks līvesch pund] SSA 2: 61; sm leiviskä 'Liespfund' < ee leivisk, leisik, leisikas Bentlin 2008: 73

liik, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
Läti keel: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe, lowe 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 195 Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; Rossihnius 1632: 196 se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; Stahl HHb II 1637: 96 kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; Stahl LS I 1641: 37 kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; Gutslaff 1648: 225 Loeiwi Penni 'Loewe'; Gutslaff 1647-1657: 208 kui ütz weggew louw; Göseken 1660: 91, 283 Loiwkoijr 'Löw'; Helle 1732: 134 lou-koer 'der Löwe'; Hupel 1780: 208 löuw, -i d. 'der Löwe'; Arvelius 1787: 35 kui loukoer; Arvelius 1787: 52 woidles ta kui löwwi; Hupel 1818: 126, 128 löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; Lunin 1853: 93, 95 löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris EMS V: 646; lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris EMS V: 637; lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut EMS V: 643
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw : lõuwi (d) 'Löwe'; lõwi : lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' Ariste 1963: 96; < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe Liin 1964: 63; < kasks louwe EEW 1982: 1426; < kasks lo(u)we 'Löwe' Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325; < asks louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi' EES 2012: 261; EKS 2019
Läti keel: lt laũva [1638 Lawis] 'Löwe' < kasks louwe, lauwe 'Löwe' Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69; lauva 'der Löwe' < kasks louwe ME: II: 431
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] 'Löwe' < rts leijon SSA 2: 59; lv loù̯v̆və̑z 'löwe' < kasks louwe, lauwe Kettunen 1938: 203; lv louv 'lõvi / lauva' LELS 2012: 175; vdj leeva ~ leff; leijoni 'lõvi / лев' VKS: 594, 598

maat, maadi 'mõõt; mudel' < asks mate 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 200 igka Inimeselle oma mate; Gutslaff 1648: 225 Möht /a 'Masse'
Murded: maat´ : maadi 'mudel; lõige; riidesiil' T V EMS V: 854
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 644 māt´ : mādi (d) 'Mützenfleckchen, Modell dazu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mate 'Mass; Art, Weise; Angemessenheit, Passlichkeit; Mässigkeit, Masshaltung'; maten 'das Mass (pensum) bestimmen'; meten 'messen'; Schiller-Lübben mate 'Maß; Art, Weise; Angemeßenheit, Passlichkeit'; maten 'das Maß (pensum) bestimmen'; meten 'meßen'; MND HW II: 1 mâte (maete, maite), mât 'Maß, Abmessung, Ausdehning; Maß, Maßhalten, Mäßigung, Mäßigkeit'; meten 'messen, abmessen'
Käsitlused: < kasks mate Liin 1964: 48
Sugulaskeeled: sm motti [1886] 'neljännessyli halkoja / ein Viertel Klafter Brennholz' < rts mått 'mitta, määrä' SSA 2: 172

miil, miili 'pikkusmõõt' < asks mîle 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Pennekôrm/ a 'Meilewege'
Murded: miil : miili Khk Käi Räp EKI MK; meremiil 'seitse versta' Lüg EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 504 miil 'penikoorem (Meile)'; ÕS 1980: 421 miil '(tee pikkuse ühik)'; Tuksam 1939: 667 Meile 'miil; penikoorem'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mile 'Meile (vom Raume); Stunde? (von der Zeit)'; Schiller-Lübben mile 'Meile (vom Raum; auch zu Zeitbestimmungen gebraucht)'; MND HW II: 1 mîle 'Meile, als Längenmaß'
Käsitlused: < kasks mîle 'Meile' GMust 1948: 65, 84; < kasks mile 'Meile' EEW 1982: 1535
Sugulaskeeled: vdj miila, miili '(mere)miil / (морская) миля' VKS: 730

munk, munga 'eraldi kogukonnas, kloostris elav mees' < kasks monk 'id.', vrts munk 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1514 Monkepete, Madelene ''Mönchsbetrüger''; Kullamaa 1524: 140 Han Muck '? muuk'; Müller 1600-1606: 216 nente Mukade hæ Töh; Rossihnius 1632: 221 kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; Stahl 1637: 91 munck : muncka∫t 'münch'; Gutslaff 1648: 227 Munck 'Muenck'; Gutslaff 1647-1657: 261 Kumbat essi munckis om heitnut; Göseken 1660: 92 Munck 'Münch'; Vestring 1720-1730: 142, 144 Munk, -ka 'Der Münch'; Muuk 'der Mönch'; Helle 1732: 141, 322 munk 'der Mönch'; Hupel 1780: 219, 220 munk, -a r. d. 'der Mönch'; muuk, -a r. d. 'der Mönch'; Lunin 1853: 109 munk, -a r. d. 'монахъ'
Murded: munk : `munga VNg Lüg Vai; munk : munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V EMS VI: 184; muuk : `muuga Jõe Kuu; muuk : muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk : muugi Hää Kod Plt Krl Se EMS VI: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
Käsitlused: < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43; < vrts munk ~ kasks monk 'Mönch' EEW 1982: 1571; < kasks monk Raun 1982: 94; < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk EES 2012: 288; < vrts munk EKS 2019
Läti keel: lt mũks [1638 Muhks] 'Mönch' < vasks *munik Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154; mũks 'der Mönch' < germ munk ME: II: 678
Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] 'Mönch' < rts munk [‹ kasks monk, monik] SSA 2: 178; lv mū`k 'mönch' < germ Kettunen 1938: 237; lv mūk 'munk / mūks' LELS 2012: 198

märkama, märgata 'tähele panema, täheldama' < kasks merken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 221 voywat merckada; mercka minu Palwet; Stahl HHb III 1638: 13 eth tem̃a merckap ∫edda kurja erraheitada 'Das er wi∫∫e bö∫es zu verwerffen'; Gutslaff 1648: 227 moistma /a (intelligere) 'mercken'; tähelle pannema (notare) 'mercken'; Vestring 1720-1730: 130 Märkama 'Verstehen, Vermögen'; Helle 1732: 136 märkama 'verstehen, vermögen'; Hupel 1780: 212 märkama r. 'verstehen; vermögen'; Arvelius 1790: 181 kes nende rummalust märkis; Hupel 1818: 134 märkama r. d. 'verstehen; spüren; vermögen'; Lunin 1853: 99, 104 märkama r. d. 'понимать, замѣчать, видѣть, разумѣть, вывѣдывать'; merkama '= märkama'
Murded: `märkama (-ämä) 'taipama; tähele panema' R Sa Muh L K I; `mäŕkmä (-me) M TLä San Har VId EMS VI: 344
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 märkama, -kan; märkanema, -nen 'verstehen, einsehen, merken, bemerken, spüren'; ÕS 1980: 442 märkama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken '(auf)merken, beachten, erkennen, verstehen'; Schiller-Lübben merken, marken '(auf)merken'; MND HW II: 1 merken, marken 'zur Kenntnis nehmen, bemerken, beobachten'
Käsitlused: < kasks merken '(auf)merken' Ariste 1963: 97; EEW 1982: 1621; Raun 1982: 97; < kasks merken, marken Liin 1964: 59; < asks merken 'märgiga varustama; märkama, tajuma' EES 2012: 296
Läti keel: lt mẽrķêt 'zielen' < kasks merken 'bezeichnen, zielen' Sehwers 1918: 35, 154; Sehwers 1953: 79
Sugulaskeeled: lvS mierk´, -ub 'zielen' SLW 2009: 121; lv mer̄k̆kə̑ 'begreifen, verstehen; zielen' Kettunen 1938: 220; lv merkõ 'sihtida / mērķēt' LELS 2012: 187; vdj merkittsää 'märgata, tähele panna / замечать, примечать' VKS: 724
Vt märk

napp, napa 'väike anum' < asks nap 'id.', rts napp 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 228 Liuwd /a 'Napff'; Hornung 1693: 31 Nap : Nappa : Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; Vestring 1720-1730: 147 Nap, -pi 'Ein Näpchen'; Helle 1732: 144, 322 nap 'das Näpfen'; nap 'der Napf'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; Hupel 1818: 150 nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
Murded: napp : nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp : napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp : napi Kir Pä JõeK Kad San; naṕp : naṕi V EMS VI: 489
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn väike (puu)kauss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
Käsitlused: < kasks nap Liin 1964: 56; < kasks nap [mindestens die i-stämmige Variante] EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Koponen 1998: 131; < alggerm *χnappa-z, vrd visl hnappr 'kauss', vrts napper 'peeker, jooginõu' EES 2012: 307; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] 'puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß'; is nāppa; vdj nāppi < rts napp SSA 2: 205; vdj naappa 'napp, (puu)kauss / (деревянная) чашка или миска' VKS: 784

nunn, nunna 'eraldi kogukonnas, hrl kloostris elav naine' < kasks nunne 'id.', rts nunna 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1415
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1415 Nunnenzappe, Hinr. '(nunn + ? saba)'; Gutslaff 1648: 229 Nunne 'Nonne'; Göseken 1660: 92, 311 Nunne 'Nonne'; Nunne werra 'die Süster Pfort'; Vestring 1720-1730: 155 Nunn 'die Nonne'; Helle 1732: 307 nunnawärraw 'die Systern-Pforte'; Hupel 1818: 158 nunna r. d. 'Nonne'; Lunin 1853: 120 nunna r. d. 'монахиня'
Murded: nunn : `nunna Kuu VNg Lüg; nunn : nunna Sa Muh Kir Han Tõs Hää Iis San; nunn : nunne Mär Juu VJg Hls Krk; nuńn : nuńni Krk Rõu; `nunni Vai EMS VI: 692; nońn : nonni (-ńn-) 'nunn; seltsimatu naisterahvas' Vll Pöi Muh Lä Tõs Khn Ris JMd Koe Trm Kod Plt KJn Trv TMr Krl Har Rõu Räp; nonn : nonne Tor; `nonni VNg Vai EMS VI: 639
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nunn : nunna, nunnu, nunne 'Nonne'; nunna-maja 'Nonnenkloster'; Wiedemann 1893: 693 nunn : nunna, nunnu, nunne (nońń, nonn, nunna, nuńń) 'Nonne'; ÕS 1980: 462 nunn
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nunne 'Nonne'; MND HW II: 1 nunne, nonne 'Nonne, Klosterfrau'
Käsitlused: < kasks nunne 'nunn' Liin 1964: 43; < kasks nunne, vrts nunna, nonna [a- und u-stämmigen Varianten] EEW 1982: 1742; < kasks nunne ~ rts nunna Raun 1982: 106; < asks nunne 'nunn', vrts nunna, nonna 'nunn' EES 2012: 321
Läti keel: lt † nuñne 'Nonne' < kasks nunne 'Nonne' Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 83
Sugulaskeeled: sm nunna [Agr] 'Nonne' < mr nunna [‹ kasks nunne] SSA 2: 238; SKES: 399; lv non 'nunn / mūķene' LELS 2012: 210

nõge|nool, -noole 'kala, jõesilm (Petromyzon fluviatilis)' < asks nēgenôge 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Silm /a 'Neunaug'; Göseken 1660: 309 üdixa Silm 'neun Aug'
Murded: noginuol Kuu; nögenool (näge-) Jäm; näägenook Khk; neinuk San; pl neinugi^ʔ Har; `neinok Hää; `neinook Kod Pil EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 749, 752, 1151 nõge-nōl´ (O) 'Neunauge'; nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 680 nõge-nōl´, nägunōl´ (O) 'Neunauge'; EÕS 1930: 615 nõgenool '= silm : silmu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 nēgenôge 'Neunauge, Bricke, Lampreta, aalähnlicher Süßwasser- oder Meeresfisch mit 7 Kiemenspalten hinter dem rechten Auge, murenula, nonoculus, sehr beliebter Speisefisch'
Käsitlused: < kasks negenoge EEW 1982: 1759; < kasks nēgen-ōge 'jõesilm' Kendla 2014: 190
Läti keel: lt nẽģis, nẽģenuõgs 'Neunauge' < kasks negenōge Sehwers 1918: 154; lt nẽģis, nẽģenuogs 'Neunauge (Petromyzon fluviatilis)' < asks nēgenōge 'Neunauge, Lamprete, Bricke' Sehwers 1953: 83
Sugulaskeeled: lv nēgə̑z 'neunauge (Petromyzon fluviatilis)' < kasks negenoge Kettunen 1938: 244; lv nēgõz 'silm, -u / nēģis' LELS 2012: 206

orel, oreli 'viledega klahvpill (hrl kirikus)' < kasks orgel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Orgel 'Orgel'; Göseken 1660: 315 orgel 'Orgel'; Hupel 1780: 148, 231 errila d. 'die Orgel'; orrila d. 'die Orgel'; Lunin 1853: 20, 126 errel, -e r. d. 'органъ'; orrila d. 'органъ'
Murded: orel, -i 'klahvpill' R(oler Lüg Vai); orel, -i S Kse Pä ViK I Äks VlPõ M(-l´); oril, -a Hlj Lä Ha Jä EMS VI: 991; erel, -i 'orel' VNg Lüg I Äks KJn Trv Hel EMS I: 776; eril, -a (-ä) 'orel' Lüg Äks T Kan EMS I: 782; õril, -a 'orel' V; õrel, -i Lüg Trm Ksi San; õrõl, -i Har; örel, -i 'orel' VNg Lüg Hi; öreli (örö-) VNg; hörül, -i Kuu EMS VI: 991
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 785 orel : oreli (S, W) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; Wiedemann 1893: 713 orel : oreli (S, W) (oril, õril, eril, hõrril) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; ÕS 1980: 478 orel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 orgel 'Orgel; gerne im Pl., daraus das Fem. orgele'; organ, orgen 'Orgel; gerne im Pl.'; orgelen 'auf der Orgel spielen'; MND HW II: 2 orgel(e), örgel, oregel 'Orgel, Tasteninstrument, „organum“'; orgelen, orgilen 'die Orgel spielen'
Käsitlused: < kasks orgel Liin 1964: 43; Raun 1982: 112; < asks orgel, örgel 'orel' Ariste 1972: 94; EES 2012: 338; < sks Orgel EEW 1982: 1842; < asks orgel 'orel' EKS 2019
Läti keel: lt ẽrģeles [1638 Orgeles] 'Orgel' < kasks orgel(e) Sehwers 1918: 42, 87, 147; ẽrģeles 'Orgel' < asks örgel 'Orgel' Sehwers 1953: 34; ērģeles 'die Orgel' ME: I: 575; ẽrģelêt 'orgeln' < asks örgeln 'die Orgel spielen' Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm urku, pl. urut [Agr wrgoilla] 'Orgel' < rts orgor 'urut' [vrd kasks orgel, küsks orgel(e), sks Orgel] SSA 3: 376; SKES: 1552; lv ērgiíᴅ´ 'orgel' < asks örgel Kettunen 1938: 49; lv ērgiļd 'orel / ērģeles' LELS 2012: 60; vdj oreli 'orel / орган' VKS: 850

paber, paberi 'õhuke kirjutus- või pakkematerjal' < asks pap(p)îr 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39, 96 rahmato nachk 'Papir'; Gutslaff 1648: 230 Ramato Nachk /a 'Pappier'; Gutslaff 1648-1656 is tahha m. enge papperi n. Tümma l. kiriutada; Göseken 1660: 319 ramato nachk 'Papier'; Göseken 1660: 319 papijr 'Papier charta'; Hornung 1693: 59 Papper : Papre : Paprid / Acc. pl. Papriid 'Pappier'; Helle 1732: 151 pabber 'das Pappier'; Helle 1732: 166 ramato-nahk 'das Pergament'; Piibel 1739 Mul olli paljo teile kirjotamist, agga ei ma tahtnud pabbiri ja ramato-mustaga; Hupel 1780: 232, 236 pabber, -i r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lithander 1781: 498 küpseta pärrast sedda Taarti, Pabberi peäl ahjo sees; Hupel 1818: 166, 173 pabber od. pabbir, -i od. -bre r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lunin 1853: 127, 134 pabber, pabbir, -i r. d. 'бумага'; pappir, papper r. d. 'бумага'
Murded: paber, -i R(paberi Vai); paber, -i Hi Lä sporK I; papper (paper) : `papri (-e) Sa Muh Kse Var Pä Kõp Vil; paper : `papre M T; papõŕ : `paprõ San V EMS VII: 58
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 819 paber : paberi 'Papier'; pabir : pabiri '= paber'; Wiedemann 1893: 744 paber : paberi (papper, paper, papir, pabir) 'Papier'; ÕS 1980: 484 paber
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pappîr, papîr 'Papier'; MND HW II: 2 papîr (papier, pappir, pappier, bappyer), popêr, pupêr 'Papier'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks pap(p)îr Liin 1964: 61; Raun 1982: 113; < kasks pap(p)îr ~ sks Papier EEW 1982: 1870; < asks pap(p)îr 'paber' EES 2012: 342; EKS 2019
Läti keel: lt papĩrs [1638 Pappiers] 'Papier' < kasks papīr Sehwers 1918: 92, 155; papīrs, papīris 'das Papier' ME: III: 81
Sugulaskeeled: sm paperi [Agr] 'Papier' < mr pap(p)er, papir [‹ kasks pap(p)īr]; vdj paperi < sm paperi SSA 2: 311; lv pap̆pie̯r, pap̆pìr 'papier' Kettunen 1938: 275; lv papīer 'paber / papīrs' LELS 2012: 228; vdj paperi 'paber / бумага' VKS: 880; is pappeeri 'paber' Laanest 1997: 141

† palper, palperi 'habemeajaja; velsker' < asks balberer 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Helle 1732: 85 aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; Piibliraamat 1739 wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks oma Pea ja omma habbe; Hupel 1780: 236, 338 palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r. d. 'Balbierer'; Hupel 1818: 172 palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; Lunin 1853: 133 palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' Saareste I: 352; palber : palbre 'arst' Krk Vana Kannel IV: 526; palber 'habemeajaja' Hlj Vana Kannel VI: 2: 761; palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb Regilaul 2003-2016; `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu EMS VII: 146
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
Käsitlused: < asks barbêr, balbêr 'palper' Treiman 1981: 47; < kasks balberer EEW 1982: 1908
Läti keel: lt † bal̃biẽris [1644 balber] 'Barbier' Sehwers 1918: 142; lt bal̃bẽris 'Barbier' < kasks balbēr Sehwers 1953: 7
Sugulaskeeled: sm palperi 'parturi; välskäri' SKES: 478; lv bal̄biḙr barbier < lt balbiers Kettunen 1938: 20

palsam, palsami 'lõhnavaik' < kasks balsam 'id.', sks Balsam 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 184 ütte weittokesst Balsammit, ninck ütte weittokest mette, kallist rochto; Göseken 1660: 122 Kallis hais 'Balsam'; Virginius 1687-1690 nende Kamelit kandsit kallist Rohto, Palsamit nink Mirrid; Piibel 1739 Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid; Hupel 1780: 236 palsam, -i d. 'Balsam'; Marpurg 1805: 14 Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam; Hupel 1818: 172 palsam, -i r. d. 'Balsam'; Lunin 1853: 133 palsam, -i r. d. 'бальзамъ; ритина'
Murded: `palsam, -i sporR Muh Vän Tor JMd Koe IPõ VlPõ Hls TLä San Krl; `palsam, -e Hls Krk; paldsam, -i Nõo Vas; `paltsam, -i Kuu VNg Lüg Sa Käi L Ha VJg Trm VlPõ; `paltsam, -a Ris Trv EMS VII: 164
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 palsam : palsami 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; ÕS 1980: 490 palsam 'eeterlikus õlis lahustunud lõhnav vaik'
Saksa leksikonid: MND HW I balsam, balsem(e), balsme 'Balsam, ein harz-, ölartiges Produkt der Gattung Balsamodendron, dem als Heilmittel besondere Kraft innewohnen soll'
Käsitlused: < kasks balsam, balsam(e) Liin 1964: 58; < sks Balsam EEW 1982: 1917; Raun 1982: 115; EKS 2019
Läti keel: lt bal̃zãms 'Balsam' Sehwers 1953: 8; lt bal̃zāms, balzene 'das Balsamkraut' ME: I: 260
Sugulaskeeled: sm balsami, pals(s)ami [Agr] '(hyvähajuinen) voide Balsam' < rts balsam SKES: 478; SSA 1: 93; lv balzõm 'palsam / balzāms' LELS 2012: 42; vdj bal´zami, bal´zama 'palsam / бальзам' VKS: 158

pank, panga 'järsk paekallas' < ? asks bank 'id.', rts bank 'id.'

Esmamaining: Forselius 1694
Vana kirjakeel: Forselius 1694 pank; Piibel 1739 Maggusad on temmale orro pangad; Hupel 1818: 172 pank, -a r. d. 'Stück, Klump; Steinklippe'; Lunin 1853: 133 pank, -a r. d. 'кусокъ, комъ, глыба, утесъ'
Murded: pank : panga 'kõrge paekallas' S Rid Var Mih Aud HMd EMS VII: 183
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 paṅk : paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; Wiedemann 1893: 767 paṅk : paṅga (paṅgas, paṅkjas) 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; ÕS 1980: 491 pank 'järsk paekallas'
Saksa leksikonid: MND HW I bank 'Bodenerhöhung im Wasser, Sandbank'
Käsitlused: < kasks bank 'Bodererhöhung im Wasser, Sandbank' GMust 1948: 9, 85; < erts bank 'paekallas' Raun 1982: 116; < rts bank EEW 1982: 1925-1926; SSA 2: 308; EES 2012: 352
Läti keel: lt baņķis 'Sandbank' < kasks bank Sehwers 1953: 8
Sugulaskeeled: sm pankki (pankka, pankko, pankku) [1880] 'penger, kohoama, valli; hiekkasärkkä / Damm, Erhebung, Wall; Sandbank'; krj pankka '(jään) reuna' < rts bank 'äyräs, penger' [‹ asks, sks bank] SSA 2: 308; SKES: 482; vdj bankka 'madalikku tekitav kivipank meres / банка в море' VKS: 158

pasun, pasuna 'puhkpill' < kasks bas(s)ûne 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 lauluge ytlep, pasunie ka; Müller 1600-1606: 254 Kÿtket sen Issanda Paßunadde kaas; Rossihnius 1632: 270 se Issand sahb .. se Iummala passuna kahn alla tullema taiwast; Stahl LS I 1641: 14 Jum̃ala pa∫∫una kahs 'mit der Po∫aunen Gottes'; Gutslaff 1648: 242 Passûn /a 'Tromete'; Göseken 1660: 93 passun, -a 'Posaun'; Virginius 1687-1690 need Pristrid, Puhhusid Passunadega Jum̃ala Kirstu ees; Vestring 1720-1730: 173 Passun, -na 'Die Posaune'; Passunat ajama 'Posaunen'; Helle 1732: 155; Hupel 1780: 237 passun, -a r. d. 'Posaune'; Hupel 1818: 174 passun, -a r. d. 'Posaune, Trompete'; Lunin 1853: 135 passun, -a r. d. 'труба'
Murded: pasun, -a R S L sporKPõ I Äks KJn SJn M(-e); passun (-ń) : pasuna T V(pasunõ Krl) EMS VII: 237
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855 pazun : pazuna 'Posaune'; pazundama 'ausposaunen, austrompeten'; ÕS 1980: 497 pasun
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben basune, bassune 'Posaune'; MND HW I basûne, bassûne (bosune) 'Posaune, überhaupt ein Blasinstrument'
Käsitlused: < kasks bas(s)une Ariste 1963: 99; Liin 1964: 60; Raun 1982: 117; SSA 2: 322; < kasks bas(s)ūne EEW 1982: 1952; < asks basune, bassune 'pasun' EES 2012: 356; < asks basūne 'pasun' EKS 2019
Läti keel: lt bazũne, bazũnes [1638 Ba∫une] 'Posaune' < kasks basūne Sehwers 1918: 38, 83, 142; Sehwers 1953: 9; bazūne 'die Posaune' < kasks basune ME: I: 269; lt bazūnêt 'posaunen' < kasks basūnen 'blasen' Sehwers 1953: 9
Sugulaskeeled: sm pasuuna [Agr] 'vaskipuhallin / Posaune' < rts basun 'pasuuna' [‹ kasks bas(s)ūne] SSA 2: 322; lv bazùn, bazōn 'posaune' < lt bazūne Kettunen 1938: 21; lv bazōn 'pasun / bazūne' LELS 2012: 43

penning, penningi 'rahaühik; kaelaraha' < asks penni(n)k 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 259 üche kaunÿ Kuld|Peñinge meddÿ keickede Kaila vmber; Gutslaff 1648: 90 Kuldpenning 'Ducatus'; Gutslaff 1648: 230 Teng /a 'Pfenning'; Gutslaff 1647-1657: 278 towutasit temmalle 30 Höbbe penningat; Göseken 1660: 218, 162 Kuldpenninck 'Goldgülden'; Kuldpenning 'Ducaten'; Virginius 1687-1690 neil olli Tuhhat Kuld-Penikid nink Kaks kallist Wask-Astjad
Murded: `penning, -i Kuu; penning, -e Kod; peningi Juu; päänik´ : pääninge Vas EMS VII: 345
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 peńńiṅg : peńńiṅgi, peńńiṅgu 'Pfenning'; EÕS 1930: 740 penning 'vt penn'; penn 'raha (Pfennig)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pennink 'Münzstück jeder Art; ein bestimtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; Schiller-Lübben penni(n)k 'ein Münzstück jeder Art; ein bestimmtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; MND HW II: 2 penninc (penninch, pening), pennich, pen (penn) [häufig in verkürzter oder symbolischer Schreibung penn., pen.] 'Währungsmünze, Geldstück; Geld allgemein'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks penni(n)k Liin 1964: 48
Sugulaskeeled: sm penninki [Agr] 'Ruotsin vallan ajan rahayksikkö / Münze im Wert von etwa 1/8 Öre; Geld' < mr pæn(n)inger 'raha' SSA 2: 336

piin, piina 'vaev, valu, kannatus' < kasks pîne, pîn 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Pynonyck, Andreß 'piinaja (?)'; Rossihnius 1632: 281 Awitab temma meit sest pörko|hauwa pinast; Stahl 1637: 96 pihn : pihnast 'Pein'; Gutslaff 1648: 230 Pîna / Wallu 'Peine'; Gutslaff 1647-1657: 278 neh sahwat se iggawetze pihna sisse minnema; Göseken 1660: 92 pijhn/ a 'Pein'; Göseken 1660: 320 pijhn 'Pein tormentum'; Vestring 1720-1730: 179 Piin, -na 'Pein, Schmertzen'; Helle 1732: 157 piin 'die Pein'; Piibel 1739 Ja tundwad hirmo, paljo pina ja wallo; Hupel 1780: 241 piin, -a r. d. 'Pein, Marter'; Lunin 1853: 139 piin, -a r. d. 'мука, мученiе, пытка'
Murded: piin : `piina 'valu, vaev, kannatus' R(`piina VNg Vai); piin : piina sporSa Muh Rei sporL Ris Juu Kos JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San sporV EMS VII: 432
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīn : pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; ÕS 1980: 510 piin (+ piinakamber, piinapink)
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîn(e) 'Pein, Schmerz, Qual, bes. Folter; Strafe'; MND HW II: 2 pîne, pîn 'Leid, Qual, Pein, Plage'
Käsitlused: < kasks pîn(e) Liin 1964: 58; Raun 1982: 121; Raag 1987: 324; < skand, vrd rts pina, kasks pîn(e) EEW 1982: 2028; < vrts pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad' EES 2012: 367
Läti keel: lt pĩna, pĩne 'Pein' < kasks pīn(e) 'Pein, Qual; Strafe' Sehwers 1953: 90; lt pīne < kasks pîn(e) 'Pein, Schmertz, Qual' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piina [Agr] 'Marter, Pein, Qual'; is piina; krj piina < mr pina 'piina, vaiva, tuska', vrd kasks pīn(e); vdj piin < ee SSA 2: 355; lv pīn´ 'Qual, Pein' Kettunen 1938: 297; lv pīņ 'piin / mokas' LELS 2012: 244; vdj piina 'piin / мучение' VKS: 915
Vt piinama

piste|maaker, -maakri 'käsitööline, ehtesepp' < asks piste(l)māker 'id.'

Eesti leksikonid: EKSS 4: 307 pistemaaker 'aj lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 piste(l)mâker, -mȇker, pistenmâker 'Handwerker der Leder u. a. Waren mit metallenen Beschlägen und Zierat versieht'; pistele 'metallener Beschlag, Zierat'
Käsitlused: < asks piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab; pudupoodnik' EES 2012: 373; EKS 2019

plehtima, plehin 'palmima, punuma' < asks vlechten 'id.', sks flechten 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 184 plehtima r. d. selt. 'flechten'; Lunin 1853: 143 plehtima r. d. 'плесть, вить'
Murded: `plehtima 'plettima, punuma, niduma' Jõe VNg Khk Emm Mar Kir Han JMd Pee VJg; `lehtima Khk EMS VII: 579
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 plehtima 'flechten (das Haar)'; ÕS 1980: 520 plehtima 'van palmitsema, põimima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlechten 'flechten, verflechten, winden, binden'; Schiller-Lübben vlechten 'flechten'; MND HW I vlechten 'flechten, verflechten, hineinflechten'
Käsitlused: < sks flechten EEW 1982: 2097; EKS 2019; < asks vlechten ~ sks flechten 'palmima, põimima; punuma' EES 2012: 375
Läti keel: lt blektêt 'sich zu einem Klumpen zusammenballen (von der Wolle, vom Flachs u. a.)' < kasks vlechten Sehwers 1953: 14
Vt pleht

plott, ploti 'palgiparv' < asks vlot, flott 'id.', vn плот 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: plott : plotti 'palgiparv' Lüg IisR; plott (-t´t) : ploti Emm Khn Hää Trm Kod Se; lot´t : loti Khk EMS VII: 599
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plot´t´ : plot´i (A) 'Floss'; EÕS 1930: 793 plott 'palkparv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlot 'Floss'; vlote (vlate) 'das Schwimmen, Treiben aud dem Wasser, Bewegung; Holzfloss; Vereinigung von Schiffen, Flotte'; Schiller-Lübben vlote 'Floß, zusammengebundene Hölzer, bes. zum Übersetzen gebraucht (als Fährschiff, schwimmende Brücke) oder zum Transport flußabwärts'; MND HW I vlôt, vlot 'Floß, Holzfloß'; vlōte, vlāte, vlȫte 'Floß, geflößtes Holz, schwimmender Holztransport'; Seemannsprache 1911: 270 Floß 'asks flott ' stromabwärts treibende, zusammengekoppelte und mit Querhölzern verbundene Baumstämme'
Käsitlused: < asks flott 'Floss' GMust 1948: 5, 11, 87
Sugulaskeeled: sm flota, flotta [1823] 'lautta, laituri / Floß, Fähre' < rts flotta SSA 1: 117; lv plūokst 'parv / plosts' LELS 2012: 249

poolakas, poolaka 'Poola põhirahva liige' < asks, sks Polacke 'id.', vrd vn поляк

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97 Polackas : Pohlackast 'ein Pohl'; Pohla mah 'Polen'; Göseken 1660: 92 Poolackas 'Pohle'; Göseken 1660: 324 Pohlackas 'pole polonus'; Vestring 1720-1730: 185 Pohlakas; Pohla mees; Hupel 1780: 245 pohlakas, -ka r. 'ein Polacke'; pohla ma 'Polen (selt.)'; Hupel 1818: 188 pohlakas r. d. 'Pole, Polak'; Masing 1823: 224 kaks meest, kedda ehk Wennelaesi ehk Pohlakid arwas ollewad, tedda risusid; Lunin 1853: 145 pohlakas r. d. 'полякъ'
Murded: pohlakas 'poolakas' Mar Ris Kei Kos KuuK JMd Tür Koe Rak VJg Trm Plt KJn; `pohlakas (-gas) R; `pohlaka VNg Vai; pohlaklane 'poolakas' Kod Pal EMS VII: 627; poolakas Jäm Vll Muh Emm Rei Mär Vig sporPä Kos Ksi KJn; poolagas Khk; poolak, -u Saa EMS VII: 661
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 929, 938 pohlakas 'Pole'; Pohla-mā (Pōla-mā) 'Polen'; pōlakas, -a '= pohlakas'; Salem 1890: 286, 288 poolakas '= pohlakas'; pohlakas 'полякъ'; EÕS 1930: 810 poolakas; ÕS 1980: 527 poolakas; Tuksam 1939: 761 Polacke 'fam poolakas'; Polackei 'fam Poolamaa'
Käsitlused: < vn поляк 'Polacke' ~ sks Polacke EEW 1982: 2138; < vn поляк, sks Polacke EES 2012: 380
Läti keel: lt polis 'poolakas' ELS 2015: 650
Sugulaskeeled: sm puolalainen 'poolakas' Mägiste 1931: 425; sm Puola [1642] 'Poland' < vur Poland [Puola › puolalainen] SSA 2: 430

post, posti 'tulp, sammas; uksepiit' < asks post 'id.', sks Pfosten 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 230 pîth /a 'Pfost'; Göseken 1660: 320, 322 Sambas 'pfost'; Sambas 'Pranger cippus'; Hornung 1693: 18 Sammas 'eine Pfoste'; Vestring 1720-1730: 187 Post, -ti 'Eine Pfoste'; Helle 1732: 161 post 'eine Pfoste'; Piibel 1739 templi ukse tarwis postid öllipuust nelja nurgaga; Hupel 1780: 247 post, -i r. d. 'ein Pfosten'; Lunin 1853: 147 post, -i r. d. 'столбъ'
Murded: post : `posti R(`posti Vai); pośt (-st) : posti (-ś-) eP eL EMS VII: 706
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pośt : pośti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pośt 'Werstpfahl'; kiriku-pośt 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; ÕS 1980: 531 post 'tulp, sammas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 post 'Pfosten'; Schiller-Lübben post 'Pfosten, Thürpfosten'; MND HW II: 2 post 'Holzpfahl, Pfosten; Tor-, Türpfosten'
Käsitlused: < kasks post EEW 1982: 2154; Raun 1982: 126; < asks post 'post, uksepost, -piit' EES 2012: 382; EKS 2019
Läti keel: lt poste 'Pfosten' < asks post 'Pfosten' Sehwers 1953: 94
Sugulaskeeled: sm posti [1880] 'tukipuu; ikkunan t. oven pieli / Fenster-, Türpfosten' < rts post 'tolppa, tukipuu, oven t. ikkunan pieli' [‹ kasks post ’Pfosten’] SSA 2: 404

praam, praami 'veesõiduk kaubaveoks' < asks prâm 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 parw /a 'Prahm'; Göseken 1660: 183, 191 prahm 'Färe ponto'; praam 'flösse rates'; Hupel 1780: 251 raam, -i r. d. 'Lodje; Prahme'; Lunin 1853: 147 praam r. d. 'перевозъ, паромъ'; raam, -i r. d. 'ладья, паромъ'
Murded: praam : `praami 'pukseeritav kaubalaev' Hlj; praam : praami Jäm Rid Khn JõeK Kad; raam : raami Khk Aud EMS VII: 720
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prām : prāmi 'Fähre'; Wiedemann 1893: 873 prām : prāmi (rām) 'Fähre'; ÕS 1980: 532 praam 'lameda põhjaga veesõiduk kraamiveoks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prâm, prame 'ein Flaches Fahrzeug (ohne Kiel), bes. zum Transport schweren Güter auf Flüssen; als Leichterschiff, Fährboot'; Schiller-Lübben prâm 'ein flaches Fahrzeug (ohne Kiel), um auf Flüßen zum Transport schweren Güter u. Personen oder zu andern Zwecken zu dienen'; MND HW II: 2 prâm (praam), prōm 'flchbodiger Schiffstyp bes. zum Warentransport auf Binnengewässern und im küstennahen Bereich, Prahm'
Käsitlused: < kasks prâm 'Fähre' GMust 1948: 12, 88; < kasks prām, vrd sks Prahm EEW 1982: 2157; < kasks prâm Liin 1964: 49; Raun 1982: 127; Raag 1987: 324; < asks prām 'jõekaubalaev' EES 2012: 383; EKS 2019
Läti keel: lt prãmis [1638 Prahmis] 'Prahm' < kasks prām Sehwers 1918: 93, 156; lt prãmis 'Prahm' < kasks prām Sehwers 1953: 95; lt prāmis, prāms 'Pram, Floß, Fähre' < kasks prâm Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: sm proomu [1880] 'lotja, lastialus; ylikulkuklauttta / Schleppkahn, Prahm; Fähre' < rts pråm 'proomu' [‹ kasks prām] SSA 2: 411; SKES: 621; lv prō̬m 'prahm' < kasks prām Kettunen 1938: 312; Raag 1987: 327; lv prǭ'm 'praam / prāmis' LELS 2012: 254

prassima, prassin 'priiskama, laristama; pummeldama' < kasks brassen, prassen 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97 pra∫∫ima : Pra∫∫in : pra∫∫i∫in : pra∫∫inut 'Pra∫∫en'; Stahl LS I 1641: 146 Nemmat pra∫∫iwat ninck me∫∫awat 'Sie wüten fa∫t vnd fahren daher'; Gutslaff 1648: 231 hähwtma /a 'prassen'; Göseken 1660: 87, 146, 374 prassima 'Brassen'; prassima 'prassen'; prassiminne 'Schwelgeey luxus'; VT 1686 Ent kui temmä kik olli erra prasnu / sis tulli köwwa Nälg; Vestring 1720-1730: 188 Prassima 'Prassen'; Helle 1732: 162 prassima 'prassen'; Piibel 1739 ei ta kule mitte meie sanna, prassib ja lakkub; Hupel 1780: 247 prassima r. d.; prasma d. 'prassen, verschwenden'; Lunin 1853: 147 prassima r. d., prasma d. 'мотать, раскошно жить, пировать'
Murded: `prassima (-śs-) 'priiskama; praalima; (purjutades) lärmama' R Jäm Muh Rei L sporKPõ Iis Trm Plt; `rassima Khk Vll Pöi Kse PJg Tor Juu; `raśma (-me) Saa KJn Kõp M; `praśma Hel TLä V EMS VII: 738; (`)praaseldama 'priiskama, prassima' Kuu Nõo; praseldama Hlj EMS VII: 720
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 962 praśśima : praśśin 'lärmen, toben, tollen'; Wiedemann 1893: 873 praśśima : praśśin (praśma, raśśima) 'lärmen, toben, tollen'; ÕS 1980: 533 prassima 'jooma, joomapidu pidama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pras = bras 'Schmauserei, Prasserei'; bras 'Lerm, Gepränge, Prasserei'; brassen 'prassen'; Schiller-Lübben prass 'Prasserei, Schmauserei'; brassen, prassen 'prassen'; MND HW I vrâßen (vratzen) 'prassen, schwelgen'; brassen 'lärmen, prassen'; MND HW II: 2 pras (prass) 'Gelage, Schlemmerei'; *prasselen 'beständige Geräusche hervorrufen, rasseln, lärmen'
Käsitlused: < kasks prassen Ariste 1963: 101; < kasks brassen Liin 1964: 59; < sks prassen EEW 1982: 2167; < kasks brassen, pras Raun 1982: 127; < asks prass 'pidutsemine, sööming', asks brassen 'käratsema, prassima, priiskama' EES 2012: 384; EKS 2019
Läti keel: lt brasêt 'prassen, saufen, schmoren, schlemmen' < asks brassen 'schwelgen, prassen' Sehwers 1953: 16; lt brasēt 'schwelgen, aufleben, saufen, sich wichtig gebärden' < kasks brassen 'lärmen; prassen, schlemmen' Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: vdj prassia 'riielda, kärkida / бранить, браниться' VKS: 959

pukk, puki 'jäär, sokk' < asks buck, buk 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 208 oinas 'Bock (Aries)'; sick /a 'Bock (Hircus)'; Göseken 1660: 87 Puck/ i 'Bock'; Hagemeister 1790: 24 pukki-raswaga seggatud; Lunin 1853: 151 puk, -ki r. d. 'козлы'
Murded: pukk : pugi (pukki) 'jäär, sokk' R; pukk : puki S sporL KPõ Iis Lai KJn; pukk : puka Muh Hi PJg Ris Pee EMS VII: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk : puki, puka 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 545 pukk 'jäär, sokk, sikk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 buck 'Bock'; Schiller-Lübben buck, bock 'Bock'; MND HW I buk, bok (-ck) 'Bock; Schaf-, Ziegenbock'
Käsitlused: < kasks buk, bok (-ck) Liin 1964: 63; < kasks buck, bock 'Bock' Ariste 1972: 98; EEW 1982: 2213; < kasks buck Raun 1982: 130; < asks buck 'jäär, sokk, sikk' EES 2012: 390; EKS 2019
Läti keel: lt buks 'Bock' < kasks buck 'Bock' Sehwers 1953: 20; buks 'Bock' < kasks buk 'Bock' Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pukki [1601] 'urosvuohi / Bock'; is pukki 'vuohipukki'; krj pukki 'vuohipukki; härkä; sahapukki' < rts bock 'pukki', vrd kasks buck, sks Bock SSA 2: 419; lvS pukki 'Bock, Ziegenbock' SLW 2009: 75, 154; lv bok̆kà 'bock' < kasks buck Kettunen 1938: 25; lv bokā 'sikk, sokk / āzis' LELS 2012: 45; vdj bukka 'sikk, sokk; jäär / козёл, баран' VKS: 174; vdj pukki 'sokk / козёл' VKS: 972; is pukki 'sokk' Laanest 1997: 155
Vrd pukk

pump, pumba 'seade vedeliku teisaldamiseks' < asks pumpe 'id.', rts pump 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 324 pumpe 'plumpe antlia'; wett welia pumpima 'plumpen exantlare'; Hupel 1780: 246 pompe r. 'die Pumpe'; Hupel 1818: 195 pump, -a od. -e r. d. 'Pumpe'; pumpama r. d. 'pumpen; klystiren (spottweise)'; Lunin 1853: 151 pump, -a ~ -e r. d. 'насосъ, труба заливания'; pumpama r. d. 'качать (насосомъ)'
Murded: pump : `pumba (`pumpa) Kuu Lüg Jõh; `pumpu : `pumbu Vai; pump : pumbi Jäm Khk Phl; pump : pumba S L KPõ Trm Kod KLõ M VId; pump : pumbu Iis; pomp : pomba Krk Hel T Krl VId; poḿp : poḿbi Har Lei EMS VII: 841
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 983 pump : pumba, pumbu 'Pumpe'; Wiedemann 1893: 892 pump : pumbi, pumba, pumbu (pomp, pumbas) 'Pumpe'; ÕS 1980: 546 pump
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pumpe 'Pumpe, im Sod oder im Schiff'; MND HW II: 2 pumpe, pompe 'oberirdischer Teil einer Pumpe; Lenzpumpe zum Auspumpen des Schiffsrumpfes; hölzernes Rohr einer Wasserleitung'
Käsitlused: < kasks pumpe 'Pumpe' GMust 1948: 52, 89; Raun 1982: 130; < asks Pumpe Liin 1964: 51; < kasks pumpen Hinderling 1981: 225; < rts ~ erts pumpa [a-tüvel], kasks pumpe [i-tüvel] EEW 1982: 2225; < rts pump 'pump' [a-tüveline] ~ asks pumpe, sks Pumpe [i-tüvelised] EES 2012: 391; < asks pumpe 'pump' EKS 2019
Läti keel: lt pum̃pis 'Pumpe' Sehwers 1918: 156; pumpis 'Pumpe' < kasks pumpe Jordan 1995: 83; pum̃pêt 'pumpen' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 96
Sugulaskeeled: sm pumppu [1637] 'Pumpe' < rts pump 'pumppu' [‹ kasks pumpe] SSA 2: 425-426; is pumppu; krj pumppu; vdj pumppu < sm SSA 2: 426; lv puì̯m`p, puń̄`p 'pumpe; plumpkeule' Kettunen 1938: 313, 315; lv puì̯mp̆pə̑, puń̄p̆pə̑, pun̄p̆pə̑ 'pumpen' Kettunen 1938: 313, 315; lv puņp 'pump / suknis, pumpis'; puņpõ 'pumbata / suknēt, pumpēt' LELS 2012: 257; vdj pumppu 'pump, pumbakaev / помпа, насос' VKS: 975

pung, punga 'rahakott' < kasks punge 'kukkur; tasku', rts pung 'kukkur; tubakakott'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 290 Iudasse käghen se pung olli; Gutslaff 1648: 208 Pung, -e 'Geldbeuttel'; Virginius 1687-1690 köitis Kaks Punda Höbbed Kahhe Punga sisse; Helle 1732: 164 pung : punga 'ein lederner Beutel'; Hupel 1780: 250 pung, -a d. 'Beutel, Tasche'; Lunin 1853: 151 pung, -a d. 'кошелекъ, мѣшечекъ'
Murded: pung : `punga Kuu RId; pung : punga Khk sporL Kos JMd Koe VJg IPõ eL EMS VII: 851
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 987, 1241 puṅg : puṅṅa 'Beutel, Tasche, Klingbeutel'; *tassenpūh : -pūhi; tassenpūk : -pūki (pūgi); tassenpuṅg : -puṅgi 'Taschenbuch'; ÕS 1980: 569 rahapung
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben punge 'Beutel, kleiner Sack'; MND HW II: 2 punge 'Beutel, kleiner Sack, (bes.) Geldbeutel'
Käsitlused: < rts pung ~ kasks punge 'Beutel, Säckchen' EEW 1982: 2230; < kasks punge Raun 1982: 131; < rts pung Raag 1987: 334; < kasks punge, erts pung SSA 2: 427; < vrd kasks punge 'kukkaro' Koponen 1998: 152; < asks punge 'tasku; väike kott' ~ rts pung 'kukkur; tubakakott' EES 2012: 392
Sugulaskeeled: sm punka 'kukkaro / Beutel' < rts pung SSA 2: 427; lvS puŋg 'Beutel' SLW 2009: 154; lv pūŋga, rō̬’(p̆)-pūŋga 'beutel, geldbeutel' < ? ee pung Kettunen 1938: 322, 345; lv pūnga 'rahakott, kukkur / naudasmaks, zutnis'; rǭ'pūnga 'rahakott, rahapung / naudasmaks' LELS 2012: 256, 273

pööning, pööningu 'laepealne ruum; katusealune' < kasks bȫninge 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 42 pöning : pöningi∫t 'Bühn, darauff man Korn ∫chüttet'; Göseken 1660: 87 pöning/ i 'Bühn'; Göseken 1660: 150, 398 pöning 'bühn (im Hause)'; pöning 'Stockwerk contignatio'; Virginius 1687-1690 ja wiis tädda Pööningi pääld mahha Koa sisse,; Hupel 1780: 245 pöning, -o r. d. 'der Boden auf dem Hause'; Lunin 1853: 144 pöning, -e od. -o r. d. 'чердакъ, верхъ'
Murded: `püöning (-üe-), -i 'maja laepealne ruum' Kuu Hlj Lüg; `püöning, -u VNg RId; pööning (püö-, püe-), -i (-e) Vll Noa Rid Mar JMd Iis KJn Nõo TMr; pöönig, -e Tõs; pöönik, -i Har; pöönig (pöönik), -u Aud M San sporV; pööning (püö-), -u Khk Muh Var Pä Tür Koe VJg Kod Äks Trv T; peening, -u Var Mih; pööning, -a Jäm Kaa; pöning, -i HMd; pöning, -u Juu; pening (penig), -i (-e) sporL Lai Plt KJn; pening (penik), -u Lih Tõs Tor Hää Nis Rap Pai EMS VIII: 78
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pȫniṅg : pȫniṅgi 'Boden (oben im Hause)'; Wiedemann 1893: 855 pȫnik : pȫniku '= pȫniṅg'; pȫniṅg : pȫniṅge (d), pȫniṅgi (pȫnik) 'Boden (oben im Hause)'; ÕS 1980: 562 pööning
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boninge '(Bühnung), Decke eines Stockwerkes'; Schiller-Lübben boninge 'Decke eines Stockwerks'; MND HW I bȫninge 'Bühne, Erhöhnung, Decke eines Stockwerks'; bȫne, *bȫn 'Bühne, bretterne Erhöhung; Boden, Dachboden; Obergeschoß, Stockwerk'
Käsitlused: < kasks boninge Ariste 1963: 102; Liin 1964: 52; EEW 1982: 2335; Raun 1982: 136; < asks boning Ariste 1972: 96; < asks boninge 'pööning' EES 2012: 406; EKS 2019
Läti keel: lt bẽniņš, bẽliņgis [1638 Behnings] 'Bodenraum' < kasks böninge Sehwers 1918: 83, 143; bẽniņš, bēliņģis 'der obene Boden, Bodenraum, das Stockwerk' < kasks bȫninge 'Decke eines Stockwerks' Sehwers 1953: 11; bēniņš 'Bodenraum, Boden' < kasks bȫninge 'Bühne, Erhöhung, Empore, Decke eines Stockwerks' Jordan 1995: 54
Sugulaskeeled: sm pyöninki [1860] 'ullakko / Dachboden' < rts bön(n)ing 'ullakko, luhti' [‹ kasks bȫninge] SSA 2: 454; lvS bǟni 'Boden, Stockwerk' SLW 2009: 52; lv bēniɢ (bȫniɢ) 'bodenraum' < kasks böninge Kettunen 1938: 22; lv bēņig 'pööning / bēniņi' LELS 2012: 43

reisima, reisin 'eemale, ära sõitma; siin-seal edasi liikuma, rändama' < asks reisen 'id.', ee reis

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 seitma /a 'reisen'; Virginius 1687-1690 Abrami Kutsmine: Reisimine; Hupel 1780: 255 reisma d. 'reisen'; Hupel 1818: 204 reisma d.; reisima W. 'reisen'; Lunin 1853: 158 reisma d. 'путешествовать'
Murded: `reisima '(ringi) sõitma; rändama' Kuu RId Sa Muh sporL Ha JMd VJg I Plt; `reiśmä (-me) KJn M TLä San Krl Har Plv Räp EMS VIII: 298
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reizima, reiźmä (d) 'reisen'; reizija lind 'Zugvogel'; ÕS 1980: 583 reisima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 reisen 'einen Gang, eine Reise machen; eine reise, Kriegszug unternehmen'; Schiller-Lübben reisen 'eine reise, Kriegsfeldzug, unternehmen; einen Gang, eine Reise machen'; MND HW II: 2 rêͥsen, reysen 'eine Fahrt zu einem entfernten Ort unternehmen, reisen; eine Handelsfahrt, eine Pilgerreise, einen Kriegszug unternehmen'
Käsitlused: < kasks reisen, resen Liin 1964: 49; < ee reis, vrd kasks reisen ~ sks reisen EEW 1982: 2453; < kasks reisen Raun 1982: 141; Raag 1987: 324; < asks reisen, resen 'sõjaretke ette võtma; käiku tegema' ~ sks reisen 'matkama, sõitma' EES 2012: 424
Läti keel: lt reĩzuôt 'reisen' Sehwers 1953: 99
Sugulaskeeled: sm reissata, reissuta 'matkustaa; kuljettaa rahtia' < mr resa [‹ kasks reisen] SSA 3: 62; SKES: 761; lv reìzə 'reisen' SKES: 761; reì̯zə̑ 'reisen' Kettunen 1938: 332; lv reizõ 'reisida / ceļot' LELS 2012: 266; vdj reisiä 'reisida, rännata / ездить, путешествовать' VKS: 1044
Vt reis

rosin, rosina 'kuivatatud viinamari' < asks rosîn(e) 'id.', sks Rosine 'id.'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Virginius 1687-1690 Sadda tükki Rossinid, ja Kaks Sadda Wigi-Marju; Piibel 1739 wigi-marja kakkusid, ja rosina-kobbaraid; Hupel 1780: 260 rossina marja d. 'Rosinen'; Hupel 1780: 454 Rosinen 'rosinid r.; rosina marja d.'; Lithander 1781: 558 Plomid, Rosinad, ja Sukkati tükkid nenda sammoti walmistada; Hupel 1818: 210 rosin, -i r.; -a d. 'Rosine'; Masing 1823: 228 Sealt túllewad Sitronid, Appelsinid, wigid, mandlid, rosinad ja kállid plumid; Lunin 1853: 163 rosin, -i; rosina marri r. d. 'изюмъ'
Murded: rosin, -a Kuu Lüg Vai Sa Rei L KPõ sporI VlPõ Puh; rosin, -e M; rośsin : rosina (-e) San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rozin : rozina 'Rosine'; ÕS 1980: 601 rosin
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rosîn(e) 'Rosine'; MND HW II: 2 rôsîn (rossyn), râsîn, rêsîn, rô-, râ-, rêsîne 'getrocknete Weinbeere, Rosine'
Käsitlused: < sks Rosine EEW 1982: 2544; < kasks rosîn(e) Raun 1982: 145; < asks rosīn(e) ~ sks Rosine 'rosin' EES 2012: 437; < asks rosīn, rosīne 'rosin' EKS 2019
Läti keel: lt † razĩnes [1638 Ra∫ines] 'Rosinen' < kasks rosine Sehwers 1918: 29, 93, 156; lt razĩnes 'Rosinen' < kasks rosīne Sehwers 1953: 98
Sugulaskeeled: sm rusina [1637 rosina] 'Rosine' < rts, vrd mr rusin, rosin [‹ kasks rosīn(e)] SSA 3: 110; lv rozìn´ 'rosine' Kettunen 1938: 343; lv rozīn 'rosin / rozīne' LELS 2012: 274

ruun, ruuna 'kohitäkk' < kasks rūne 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97, 126 ruhn 'Wallach'; Gutslaff 1648: 245 Rûn /e 'Wallach'; Göseken 1660: 321 ruhn 'Wallach'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Runapä Jurri; Vestring 1720-1730: 25, 210 Ruun 'Ein Wallach'; Runama 'Wallachen'; Helle 1732: 171 ruun 'der Wallach'; runama 'wallachen'; Hupel 1780: 261 ruun, -a r. d. 'der Wallach'; runama od. ärrarunama r. d. 'wallachen'; Hupel 1818: 212 ruun, -a r. d. 'Wallach'; Lunin 1853: 164 ruun, -a r. d. 'меринъ'
Murded: ruun : `ruuna R; ruun : ruuna S sporL KPõ I Plt KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūn : rūna 'Wallach'; ÕS 1980: 603 ruun
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rune 'verschnittener Hengst, Wallach'; MND HW II: 2 rûne, *rûn 'verschnittener Hengst, Wallach'
Käsitlused: < kasks rūne 'Wallach' Liin 1964: 63; EEW 1982: 2565; Raun 1982: 146; < asks rune 'ruun' EES 2012: 440; EKS 2019; < rts rune Raag 1987: 335
Läti keel: lt † rũnis [1638 Ruhna] 'Wallach' < kasks rūne Sehwers 1918: 35, 93, 157; rūnis 'Wallach' < kasks rūne 'verschnitterer Hengst, Wallach' Sehwers 1953: 104; rūnīt 'kastrieren' < kasks runen 'kastrieren' ME: III: 571
Sugulaskeeled: sm ruuna [1580] 'kuohittu ori / Wallach' < rts rune 'kuohittu ori' [‹ kasks rune]; is rūna; krj ruuna < sm ruuna; vdj rūna; lv rūna < ee SSA 3: 114; sm ruuna verschnittener Hengst, Wallach < kasks rûne ~ rts rune Bentlin 2008: 89-90; lv rūna 'wallach' < kasks rune Kettunen 1938: 349; lv ru’inə̑; rūnə̑ '(mit einem stumpfen messer) schneiden; verschneiden, kastrieren' < kasks runen Kettunen 1938: 346, 349; lv rūnõ 'kohitseda, ruunata / kastrēt, rūnît' LELS 2012: 277; vdj ruuna 'ruun(hobune) / мерин' VKS: 1083; is ruuna 'ruun' Laanest 1997: 171

rööp, rööpe 'õnar, sisselõige, sälk, soon, renn, valts' < asks grōpe 'id.'

Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 206 Rööp : röpad 'Die Wagen und Schlitten Spuren auffn Wege'; Hupel 1780: 258 rööp, -a r. d. 'Wagen- oder Schlittenspur, Fahrgleise'; Hupel 1818: 208 rööp, -e r. d. 'Gleis, Fuhr- od. Fahrgleise'; Lunin 1853: 161 rööp, -e r. d. 'колея, колесовая выбоина'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫp : rȫbe (P) '= rōbas'
Käsitlused: < kasks grope, vrd rts grop Metsmägi 2016: 161-162; < kasks grōpe ~ lt gruõpe Vaba 2018: 482

saatan, saatana 'kurat; kirumissõna' < kasks Satân 'id.', sks Satan 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 308 Sathan, tæma on meddÿ keicke suhremb Wainlane; Rossihnius 1632: 319 om minule antut ütz tulp se ihu sisse, nimme kahn, se Satana Engel; Stahl HHb III 1638: 48 Tagkana müñust Sathan 'Heb dich weg von mir Sathan'; Gutslaff 1647-1657: 222 Minne Sathan erra; VT 1686 Abrahami Tüttär om / kumba Satanas olli kinnikeütnu; Vestring 1720-1730: 212 Sadan | Satan, -na 'Der Teuffel, Satan'; Helle 1732: 172, 322 sadan 'der Satan'; Hupel 1780: 261, 264 sadan r. 'der Satan'; satan r. 'der Satan'; Hupel 1818: 213, 217 sadan, -a bl. r. 'der Satan'; satan, -a r.; -i d. 'der Satan'; Lunin 1853: 165, 168 sadan, -a r. 'сатана'; satan, -a r. d. 'сатана'
Murded: `saadan, -a R S L Rap Juu Amb JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh VId; `saadanas : `saadana Kaa Kse Tõs San; `saadanas, -e VNg IisR; `saadan, -i (-e) Nõo Kam San Kan Urv Krl Har Plv; `saatan, -a Kse Hää Trm Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1121 sādan : sādani; sādanas : sādana 'Satan'; sātan : sātani; sātanas : sātana '= sādan, sādanas'; ÕS 1980: 611 saatan
Saksa leksikonid: MND HW III Satân, Satanâs, Satenâs 'Satan, Bezeichnung des Teufels'
Käsitlused: < asks Sathan Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; EES 2012: 454; < kasks Sathan Raun 1982: 150; < sks Satan EEW 1982: 2657; EKS 2019; < rts ~ sks SSA 3: 140
Läti keel: lt sãtãns [1575 ta Satanna] 'Satan' < sks Sehwers 1918: 81, 157; lt sãtãns, sãtans 'Satan' Sehwers 1953: 104
Sugulaskeeled: sm saatana [Agr] 'Satan; starker Kraftausdruck'; is sātana; krj soatana; vdj sātana < mr sathan, satan 'saatana, sielunvihollinen; voimasana' [‹ sks satan] SSA 3: 140; lv sāt̆tan, så̄t̆tə̑nz < ? ee ~ lt; vdj satana; sm saatana < rts SKES: 941; lv sāt̆tan 'satan' Kettunen 1938: 356; lv sǭtõn 'saatan / sātans' LELS 2012: 300; vdj saatana 'saatan, kurat / сатана, чёрт' VKS: 1102

safran, safrani 'maitseaine' < kasks safrân 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 233 Sappran 'Saffran'; Göseken 1660: 93, 345 Sappran 'Saffran'; Sappran 'Saffran crocus'; Hornung 1693: 3 Sahwran 'Saffran'; Piibel 1739 Nardid ja Sawran, wohhomoögad ja kanneli puud; Lithander 1781: 565 Wotta .. nattoke Sahwrani ja 3 korterit rööska pima; Rosenplänter 1813: 67 sawran bl. 'Safran'; Lunin 1853: 168 sawran r. d. 'шафранъ'
Murded: `sahvran, -i JMd Iis Kod Plt; `sahvram, -i VNg; `sahran, -i Vai; `sahrin, -a Lüg; `sahraan, -i Khk; `sahvraan (-ń) Jäm Khk Tor Hää Krk; `sahrinjaan Lüg; `sahrijan Vas; `sahvrejaan Kse; sahveljan Juu; `sahvtran PJg; `sahtran Plt; `sahkrań Hls; `sauhraḿ Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1101, 1102 sahrijan, -i '= sahwran'; sahwran : sahwrani 'Safran'; EÕS 1937: 1236 safran 'krookus (mugultaim); krookuse emakasuudmed'; ÕS 1980: 612 safran 'safranikrookus; safranikrookusest saadav maitseaine'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 saffarân, saff(e)rân 'Safran'; Schiller-Lübben safferân 'Crocus sativus, Safran'; MND HW III safrân, sofrân, sefrân, safferân, saffarân 'Safran; gelder Faserstoff, gebraucht als Arzneimittel, als Gewürz an Speisen und Getränken, als Färbemittel'
Käsitlused: < kasks safferân Liin 1964: 56; < sks Safran EEW 1982: 2667; EKS 2019
Läti keel: lt † saprãns [1638 Sapprans] 'Safran' < kasks saffarān Sehwers 1918: 49, 94, 157
Sugulaskeeled: sm sahrami [1637 safframi] 'krookus; krookuksen kukista saatava mauste- ja väriaine / Safran' < mr saffran [‹ kasks saffarān, safferān, küsks saf(f)rān] SSA 3: 142; lv sap̄ron 'safran' Kettunen 1938: 355; vdj šafrani 'safran / шафран' VKS: 1227

salvima, salvin 'võidma' < kasks salven 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 311 kuÿ v̈x salwituth Kunningkz niñck Pæ|Bisschop; Rossihnius 1632: 322 ninck andis suht temma jalladelle, ninck salwis neid Salwi kahn; Rossihnius 1632: 323 nemmat tullit ninck salwisit tedda; Stahl 1637: 103 ∫alwima : ∫alwin : ∫alwi∫in : ∫alwinut 'a∫lben'; Stahl HHb IV 1638: 219 ninck ∫alwi∫ nem̃at ∫alwi kah∫ 'vnd salbet sie mit Salben'; Gutslaff 1647-1657: 229 sihs salvi o[mm]a päht n. mössu o[mm]a Suht (pallet); Göseken 1660: 345 Salwin : Salwisin 'Salben'; Virginius 1687-1690 tunnistage nüüd mino wasta Issanda ees ja täma Salwitu ees; Vestring 1720-1730: 215 Salwima 'Salben'; Salwitut 'Gesalbet (Reval)'; Helle 1732: 173, 211 salwima 'salben'; woidma 'salben, schmieren'; Hupel 1780: 263 salwima r. 'salben'; Lunin 1853: 167 salvima r. 'мазать, помазывать'
Murded: `salvima Kuu VNg Lüg S; `sal´vima Mär Kse Tõs Aud Ris Juu JMd Koe VJg Iis Plt; `sal´vma (-me) Kod KJn M TLä San Har Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´wima, -in 'salben'; Wiedemann 1893: 1002 sal´wima, -in 'salben'; sisse sal´wima 'einbalsamieren'; ÕS 1980: 616 salvima 'salviga võidma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 salven 'salben, beschmieren, Heilsalbe aufstreichen'; Schiller-Lübben salven 'salben'; MND HW III salven 'zu Heilzweckrn mit Salbe einreiben, einsalben'
Käsitlused: < kasks salven 'salben' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 59; < ee salv EEW 1982: 2688; < asks salven 'salvima' EES 2012: 458
Läti keel: lt zalvêt 'salben' < kasks salven 'salben' Sehwers 1953: 161
Sugulaskeeled: lv sal̄v '(SjW) salben' Kettunen 1938: 354; lv zal̄bə̑, zal̄və̑ 'salben' Kettunen 1938: 398; lv zalbõ 'salvida, võida / ieziest, eļļot' LELS 2012: 376
Vt salv

sibul, sibula 'aedvili (Allium cepa)' < kasks sipolle 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 134 ∫ibbolas : sibbola∫t 'Zwibel'; Stahl LS I 1641: 343 ninck Sibbolat ninck Küh∫lohckit 'Zwibel vnd Knoblauch'; Göseken 1660: 297 Sibbolas 'Sipoln'; Göseken 1660: 94 Sibbolas 'zwiebel cepa'; Vestring 1720-1730: 221 Sibbul, -la 'Die Zwiebel'; Helle 1732: 176 sibbul 'die Zwiebel'; Hupel 1780: 267, 317 sibbol, -a d.; sibbula d., sibbol, -a r. d. 'die Zwiebel, liefl. Zippole'; zibbol, -a 'Zwiebel'; Lunin 1853: 171, 336 sibbol, -a d.; sibbul, -a r. d. 'луковица; лукъ'; zibbol, -a 'луковица'
Murded: sibul, -i Jõe Jäm Khk; sibul, -a R(sibula VNg Vai); sibul(as) : sibula Kuu S L KPõ I VlPõ; sibul, -a (-e) M; sipul´ : sibula Hel T V(sipul´, sibuli Krl); sipul´, -i V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1145, 1155, 1331 sibul : sibula 'Zwiebel'; sibulas : sibula '= sibul'; sipul : sibula (d) '= sibul'; tsipul, tsipula (d) 'Zwiebel'; ÕS 1980: 633 sibul
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sipolle, tzipolle 'Zwiebel'; sipel(e); Schiller-Lübben sipele, cipolle 'Zwiebel'; MND HW III sipolle, sippolle, ○sibolle, sibbolle (märkisch-brandenb.), sipol, sipel (westfäl.-ostfries.) 'Sommerzwiebel'
Käsitlused: < kasks sipele, cipolle 'Zwiebel' Ariste 1963: 104; < asks Zipolle Liin 1964: 63; < kasks sipolle Raun 1982: 155; < kasks sipolle (sibolle, sipol) 'Zwiebel' EEW 1982: 2770; SSA 3: 185; < asks sipolla, zipolle 'sibul' EES 2012: 469; < asks sipol, sipolle, cipol 'sibul' EKS 2019
Läti keel: lt sĩpuõls [1638 Siepohls] 'Zwiebel' < kasks sipolle Sehwers 1918: 50, 94, 157; sĩpuols 'Zwiebel' < kasks sīpolle 'Zwiebel' Sehwers 1953: 105; sīpuols, sīpuls, sīpuolis 'Küchenzwiebel (Allium cepa)' < kasks sipolle Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm sipuli, sipula [Agr] 'Zwiebel' < mr sipul 'punasipuli' [‹ kasks sipol(le), cipol]; krj sipuli < sm SSA 3: 185; lvS sīpel ~ sīpil 'Zwiebel' SLW 2009: 175; lv sīp̆pə̑l 'zwiebel, zwiebellauch' < kasks cipolle Kettunen 1938: 371; lv sīpõl, tsīpõl 'sibul / sīpols' LELS 2012: 293, 332; vdj sipuli 'sibul / лук' VKS: 1149

sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1550 Hans Syck; Tallinna Linnaarhiiv 1570 Syck, Hans; Tartumaa 1582 Hans Szyk; Müller 1600-1606: 322 eb kz mitte Sicko sinu Lautast; Stahl 1637: 44 sick : sickast 'bock'; Stahl HHb III 1638: 56 Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; Gutslaff 1648: 208 sick/a 'Bock'; Gutslaff 1647-1657: 131 Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat sickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; Göseken 1660: 144 Sick 'bock / Ziegen bock hircus'; Sickaken 'böcklein'; Hornung 1693: 34 Sik : Sikko : Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; Vestring 1720-1730: 222 Sik, -ko 'Ein Bock'; Helle 1732: 176 sik 'der Bock'; Hupel 1766: 89 Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa .. sullata sedda kokko; Hupel 1780: 267 sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; Hupel 1818: 221 sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; Lunin 1853: 172 sik, -ko r. d. 'козелъ'
Murded: sikk : sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk : siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk : sika eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk : siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sickel, tzicken, tzicke-lîn, -len, -ken 'Zicklein'; Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
Käsitlused: < kasks sicke, tzicke 'Zicke' Liin 1964: 63; < lms EEW 1982: 2789; < lms, vrd asks Sick, sks Zicke Raun 1982: 156; < asks sicke, tzicke 'kits' EES 2012: 472

tahvel, tahvli 'kirjutamisalus (hrl klassis)' < kasks tafel 'id.', sks Tafel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Minna tahha Sinnulle kiwwitafelit anda ninck oppusset; Göseken 1660: 94 Taffli 'Taffel'; Göseken 1660: 283 kusta tawelcken 'löschtaffel palimpsestus'; Helle 1732: 186 tawel on tüde wilto 'die Tafel ist in der Queere'; Hupel 1780: 281 tawel H. 'die Tafel'; Hupel 1818: 238 tahwel, -wli r. d. 'Tafel'; tahwli laud d. 'Schiefertafel'; Lunin 1853: 187 tahwel, -wli 'таблица'; tahwli laud 'аспидная доска'
Murded: `tahvel : `tahvli 'klassi-, laua-, ukse-, klaasi- vm tahvel' R eP M TLä Kam San(tahvel); `tahvli : `tahvli V; `tahvel : `tahli Vll; `tahpel : `tahpli Mar EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1226 tahwel : tahwli; tahwli : tahwli (d) 'Tafel'; ÕS 1980: 690 tahvel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 taf(e)le, taffel 'Tafel, jede Platte; Glasscheibe, Gemälde, Schreibtafel, Schriftliches auf einer Tafel; Tisch, bes. Speisetisch'; Schiller-Lübben tafel, taffel 'Tafel, jede Platte; daher Glasscheibe (Altargemälde) u. a.'; MND HW III tāfele, tāfel, taffele, tāvel 'Stein-, Metall-, Holzplatte; Arbeits-, Verkaufs-, Versammlungs-, Speisetisch; Tafelbild, Anschlag-, Anschreibtafel, Schreibtafel'
Käsitlused: < kasks tafel, taffel Liin 1964: 54; < sks Tafel EEW 1982: 3046; < kasks taffel Raun 1982: 169; < asks tafel 'laud, tahvel, plaat' EES 2012: 509; EKS 2019
Läti keel: lt tãpele 'Tafel' < kasks tafele 'Tafel' Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 142; tāpele 'Tafel' < kasks taf(e)le, tafel Jordan 1995: 103
Sugulaskeeled: sm taulu [Agr] 'Tafel, Zielscheibe, Ziffernblatt; Gemälde' < rts, vrd mr tafla 'taulu, puu- t. kivilevy' [‹ kasks tafele] SSA 3: 276; SKES: 1247; lv tō̬p̆piĺ 'tafel' < kasks tafele Kettunen 1938: 430; Raag 1987: 328; tǭpiļ 'tahvel / tāfele' LELS 2012: 328

tangid pl, tangide 'tööriist' < kasks tange 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 349 hend laßexime Tullise echk kumade Tangede kaas katki kisckuda; Göseken 1660: 479 Tangi 'Zange forceps'; Vestring 1720-1730: 242 Tang, -gi 'Eine Zange'; Helle 1732: 185 tang 'die Zange'; Hupel 1780: 280 tang, -i r.; tangi d.; tangid r. Pl. 'die Zange'; Lunin 1853: 188 tang, -i r. d. 'щипцы, клещи'
Murded: `tangid R(`tanged Vai); tangid S(taid Emm); tangid L Ha JMd Koe VJg I Plt KJn Vil; tangi M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1235 tang : tangi 'pl. Zange'; ÕS 1980: 695 tangid
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben tange 'Zange'; MND HW III tange 'Werkzeug, Zange (Schmiedezange, chirurgisches Instrument, glühende Folterzange u. a.)'
Käsitlused: < kasks tange Viires 1960: 80; Liin 1964: 51; EEW 1982: 3073; Raun 1982: 171; SSA 3: 309; < asks tange 'tangid' EES 2012: 514; EKS 2019
Läti keel: lt stañgas [1638 Tanghas] 'Zange' < kasks tange Sehwers 1918: 24, 96, 160; pl. tangas, stanga 'Zange, Kneifzange' < kasks tange Jordan 1995: 102
Sugulaskeeled: sm tongit [1900-luv.] 'pihdit / Zange' < rts tång, tang SSA 3: 309; lv taŋ̄´gə̑ᴅ, taŋ̄´giᴅ, tāŋ´gə̑ᴅ 'zange' < kasks stange, tange Kettunen 1938: 409; lv taŋ´gǝd 'pihdit' < lt stangas [‹ kasks] SSA 3: 309; lv taņgõd 'tangid, näpitstangid, pihid / knaibles' LELS 2012: 317

teenistus, teenistuse 'ametikoht; töötasu; (usu)talitus' < kasks dênst 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 353 næmat omat keicke woÿra Iumala Tehnistuße, ia keicke Sogkeduße siddes ellanuth; Rossihnius 1632: 367 minnu thenistust ninck hä teggo 'teene'; Stahl HHb I 1632: Biij ep mitte münno teni∫tu∫∫e echk aueo perra∫t 'ohn alle mein verdien∫t vnd wirdigkeit'; Stahl 1637: 48 deni∫tus : denistu∫∫e∫t 'Dien∫t'; Stahl HHb II 1637: 48 ∫ünno deni∫tu∫∫e ∫iddes 'in deinem Dien∫t'; Gutslaff 1648: 210 Erri /a 'Dienst'; Göseken 1660: 88, 159, 425 Teenistus 'Dienst'; tenistus 'Dienst / Hülff'; teenistus 'Verdienst meritum'; Virginius 1687-1690 Jakob saap oma Nellitöistkümne Astaja Tenistusse eest, Lead nink Rahelid Naiseks; Vestring 1720-1730: 246 Tenistus, -se 'Der Dienst'; Helle 1732: 187, 322 tenistus 'der Dienst'; Hupel 1780: 282 tenistus r. d. 'Dienst, Verdienst'; Hupel 1818: 244 tenistus r. d. 'Dienst; Verdienst, das Dienen'; Lunin 1853: 192 tenistus r. d. 'служба, служение, заслуга'
Murded: `tienistus, -e R(`tienistukse Kuu Vai); teenistus, -e (-ie-) eP M T; teenistüss : teenistüse V(teenüstüss Har) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnistus : tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; ÕS 1980: 700 teenistus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênst 'Dienst; Gottesdienst; Gefälligkeit, freiwillige Leistung'; Schiller-Lübben dênst, denest 'freiwillige Leistung, Gefälligkeit'; vordênst 'Verdienst'; MND HW I dênst 'Dienst, Dienstleistung, -pflicht; Kriegs-, Lehn-, Herrschaftsdienst; Bedienstung, Amt, Stelle'
Käsitlused: < kasks dênst, denest Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50; < kasks dênst 'Dienst' EEW 1982: 3109; < asks dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; kohustus, maks' EES 2012: 520
Läti keel: lt † diẽnests Dienst < kasks dēnst, dēnest Sehwers 1918: 71, 146; diẽnests 'Dienst' < kasks dēnest 'Dienst' Sehwers 1953: 26; dienests, dieneste 'Dienst' < kasks dênst Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: sm tienesti, tienasti 'ansio, ansiotyö'; krj tienesti < mr thienst, rts tjänst 'palvelus; virka; hyöty; apu; ansio' SSA 3: 289; lv dìḙnə̑st 'dienst' < kasks dēnest Kettunen 1938: 37; lv dīenast 'teenistus / dienests' LELS 2012: 53
Vt teenima

tonn, tonni 'tünn' < asks tonne 'id.', sks Tonne 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Pütt /o 'Tonne'
Murded: tońn : tonni '(väike) tünn; vaat' Sa Muh L Ris Juu Äks VlPõ M Ote San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1294 tońń : tońńi 'Tonne'; ÕS 1980: 718 tonn 'murd tünn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tonne 'Tonne; Seetonne zur Markierung des Fahrwassers'; Schiller-Lübben tonne 'Tonne'; Schleswig-Holstein Tonn, Tünn 'Tonne (T. als a) Flüssigkeitsmaß, bes. für Bier, ca 30 l.; b) Hohlmaß für Getreide, Kartoffeln, rund 200 Pfund; c) Flächenmaß für ein Stück Land, das mit einer Tonne Korn besät werden kann)'
Käsitlused: < kasks tonne Viires 1960: 102; Ariste 1972: 96; < kasks tonne ~ sks Tonne EEW 1982: 3223; < asks tonne 'tünn', sks Tonne 'tünn; tonn; poi' EES 2012: 537
Sugulaskeeled: lv toń̄k̆ki 'tonne, tönnchen' < sks tonne Kettunen 1938: 427
Vrd tünn

tosin, tosina 'kaksteist' < asks dos(s)in 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 163 tossina 'dutzet / dossin'; Hupel 1818: 251 tossin, -a r. d. 'ein Dutzend'; Lunin 1853: 198 tossin, -a r. d. 'дюжина'
Murded: tosin, -a Jõe VNg Iis Vai sporS sporL Juu Kos JMd Tür Koe VJg I Plt KJn M Puh; to(s)sin, -e (-õ) San Krl Har; trosin, -a Sim EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299 tozin : tozina 'Dutzend'; tozinits : tozinitsa (d); toziṅg : toziṅgu (O) '= tozin'; Wiedemann 1893: 1176 tozin : tozina (tozinits, toziṅg, tõzin, tuzin) 'Dutzend'; tozinits : tozinitsa (d); toziṅg : toziṅgu (O) '= tozin'; tozin-tozin 'ein Gross (144 Stück)'; ÕS 1980: 722 tosin
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dosin, dossin, dosint 'Dutzend'; MND HW I dossîn, dosîn 'Dutzend'
Käsitlused: < kasks dosîn, dossîn Liin 1964: 48; < kasks dos(s)in EEW 1982: 3252; Raun 1982: 180; Raag 1987: 324; < asks dos(s)in, dosint 'tosin' EES 2012: 542; EKS 2019
Läti keel: lt ducis, duzins 'Dutzend' < kasks dosin Sehwers 1918: 146; dozīns, duzīns < kasks dosīn 'Dutzend' Sehwers 1953: 25; lt ducis 'Dutzend' < bsks Dutz 'Dutzend' Sehwers 1953: 29
Sugulaskeeled: sm tusina [1609] '12 kpl / Dutzend'; krj tusina < rts, vrd mr dussin 'tusina' [‹ kasks dosin, dossin] SSA 3: 338; lv dut́̄š́ 'dutzend' < sks Kettunen 1938: 43; lv dutš 'tosin / ducis' LELS 2012: 56; vdj d´uužina 'tosin / дюжина' VKS: 188

treial, treiali 'treipingil töötav oskustööline' < kasks dreier 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 161 Treijer 'dreschler tornator'; Vestring 1720-1730: 255 Treier, -ri 'Der Drechsler'; Helle 1732: 191 treial 'der Drechsler'; Hupel 1780: 288 treial, -a r. d.; treijäl d.; treier, -i r. d. 'der Drechsler, Dreher'; Lunin 1853: 199 treial, -a; treier, -i r. d.; treiman, -i d. 'токарь'
Murded: `treial, -i R Emm Lä Ris Juu JMd Koe Kad VJg I Plt Hel Puh San; `treiel, -i Jäm Juu; `treiäl, -i Rõu Plv; `reial, -i Khk Tor Kõp Trv; `reiel (`reiäl), -i PJg KJn Trv Hls Krk; `reiär, -i Kõp; `reija Khk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1321 treial : treiali 'Drechsler'; treier : treieri 'Drechsler'; ÕS 1980: 725 treial
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dreier (dreger) 'Drechsler, tornator'; Schiller-Lübben dreier 'Dreher, Drechsler'; MND HW I dreyer, drêger 'Drechsler'
Käsitlused: < kasks dreyer Viires 1960: 183; < kasks dreyer, drêger Liin 1964: 51; < kasks dreier 'Dreschler' EEW 1982: 3265; < kasks dreier Raun 1982: 181; < asks dreier 'reial' EES 2012: 544
Läti keel: lt dreĩmanis [1638 Dreymanis] 'Drechsler, Dreher' < kasks dreier Sehwers 1918: 86; lt dreijeris 'Drechsler' < kasks dreyer 'Drechsler' Sehwers 1953: 28
Sugulaskeeled: lv dreì̯mań 'drechsler' < sks Kettunen 1938: 40; vdj treijumeez 'treial / токарь' VKS: 1303
Vt treima

troost, troosti 'trööst, lohutus' < kasks trôst 'id.' [troost = trööst 'lohutus'; rööpvariandid kajastavad alamsaksa keele vahelduvat hääldust.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 360-361 se keike parremb Trost nĩck röÿmu; Stahl 1637: 122 Troh∫t : [trohst]i∫t 'Tro∫t'; Gutslaff 1648: 242 Trôst, Röhm /a 'Trost'; Göseken 1660: 95, 419 troost/ i 'Trost'; Rohst 'trost solatium'; Vestring 1720-1730: 256 Troost; Hupel 1766: 105 siis temma südda tunneb trosti kesk omma willetsusse sees; Hupel 1780: 288 trööst, -i d. 'der Trost'; Hupel 1818: 252 troost, -i r. 'Trost'; trööst, -i d. 'Trost'; Lunin 1853: 199 troost, -i r. 'утѣшенiе'; trööst, -i r. 'утѣшенiе'
Murded: truost : `truosti Kuu VNg Lüg; troost : troosti JMd Trm; roest : roosti Vll EKI MK; trüöst : `trüösti VNg; trööst : tröösti (-üö-, -üe-) Jäm Rei Kse Han JJn VJg Iis Plt KJn; rööst : röösti Khk Vll Tor; trü̬ü̬st : tröösti Hää Kod Puh San Krl Rõu; rü̬ü̬st : röösti Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trōśt : trōśti 'Trost'; trȫśt : trȫśti 'Trost'; EÕS 1937: 1571, 1572 troost '= trööst'; trööst 'loht, lohutus'; ÕS 1980: 728, 729 troost 'trööst'; trööst
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trôst 'Gemütsberuhigung; Trost, Tröstung'; Schiller-Lübben trôst 'Gemüthsberuhigung, Zuversicht'
Käsitlused: < kasks trôst Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59; Raun 1982: 181; Raag 1987: 325; < kasks trost ~ sks Trost EEW 1982: 3277; < asks trōst 'südamerahustus; lohutus; agar abi' EES 2012: 546
Vt trööstima

täring, täringu 'vürfel' < asks terlink, ternink 'väike kuup, kuubik'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 477 Terlinck 'würffel cubus'; Hupel 1780: 283 terring, -e d. 'der Würfel'; Hupel 1818: 245 terring od. terrink, -e d. 'Würfel'; Lunin 1853: 193 terring d. 'кости для игранiя'
Murded: `tärring, -i Hlj; täring, -a Trv; täring, -e San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1255, 1267, 1268 täriṅg : täriṅge (d) 'Würfel'; teriṅg : teriṅgu, teriṅgi 'Würfel'; teriṅg-jalg 'Cubikfuss'; terliṅg : teŕliṅgi 'Würfel' 'vrd täriṅg'; ÕS 1980: 748 täring
Saksa leksikonid: Lübben 1888 terlink, têrlink, ternink, têrnink 'Würfel'
Käsitlused: < kasks terlink (tarlink) Liin 1964: 60; < kasks terlink, ternink Ariste 1972: 97; Raun 1982: 188; < kasks têrlink, terlink EEW 1982: 3459; < asks terlink 'täring; kuubikujuline ese' EES 2012: 567; < asks terlink, ternink 'täring' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm täärninki, terninki < rts tärning, terning '(arpa)kuutio; nelikulmaiseksi leikattu palanen' [‹ kasks têrnink] SKES: 1489

tääk, täägi 'pistoda' < kasks steke-messet 'id.', sks Degen 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 210 Möhk /a 'Dägen'; Gutslaff 1648-1656 Neet Ebreeleiset ei pea üttekit möhka echk tägi teggema; VT 1686 katzsadda Tähgi Kandjid kolmandal Öh Tunnil; Hupel 1780: 277 tääk : tägi d. 'Pike, Degen'
Murded: tääk : täägi Hää Trv Krk Puh Har; tõõk Se EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256, 1271 tǟk : tǟgi (d) '= tēk'; tēk : tēgi 'Degen, Pike'; EÕS 1937: 1604 tääk; ÕS 1980: 748 tääk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 steke-messet, -mest 'Dolch, messer zum Stechen'; Schiller-Lübben stekemest 'Messer zum Stechen, Dolch'; MND HW I stēkemes(se)t, -mes, -mes(se)r 'langes dolchartiges Messer, Stechmesser'
Käsitlused: < kasks dēgen Liin 1964: 46; < kasks dagge 'kurzer Degen, Dolch' EEW 1982: 3465; < kasks steke-messet 'pistoda' Raun 1982: 189; < kasks dēgen ~ sks Degen, vrd rts degen Raag 1987: 339, 341; < asks steke-mest 'pistoda' EES 2012: 568; < asks steke-messet 'torkenuga, pistoda' EKS 2019
Läti keel: lt † daga [1638 Dagga] 'Dolch, Degen' < kasks dagge 'kurzer Degen, Dolch' Sehwers 1918: 85, 145

undruk, undruku 'seelik' < asks under-rok 'aluskuub, -seelik'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 495 untruk r. 'Unterrock'; allomänne särk d. 'Unterrock'; Hupel 1818: 585, 266 alluminne kuub r.; allomänne särk d. 'Unterrock'; untruk, untrok r. d. 'Unterrock der Weiber'; untruk, -o r. d. 'Weiber-Unterrock'; Lunin 1853: 212 undruk, -o d. 'юбка'
Murded: `undruk, -u 'seelik' R(-a VNg); undruk, -u Kse Tor Hää VJg TaPõ VlPõ M(-gu Krk); undruk : undrugu Rei; undruk(as) : undruka VJg I; `uńdrik : `uńdriku (-gu) T V; `üńdrik : `üńdriku (-gu); `ündruk : `ündruku (-gu) V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1387 undrek : undreku (d); undruk : undruku 'wollener Unterrock'; Wiedemann 1893: 1254 undrek : undruku (d) (undruk, undrik, untruk, ündrik) 'wollener Unterrock'; undrik : undriku (d); undruk : undruku '= undrek'; ÕS 1980: 757 undruk 'seelik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 under-rok 'Leibrock'
Käsitlused: < kasks under-rok Ariste 1930: 11-12; Raun 1982: 192; < sks Unterrock, kasks under-rok EEW 1982: 3557; < sks, vrd kasks under-rok, sks Unterrock 'alushame' Koponen 1998: 187; < asks underro(c)k 'alussärk, alusseelik' EES 2012: 578

vaag, vae 'kaalud' < kasks wage 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 126 wahgk 'Wage / damit man wieget'; Stahl LS I 1641: 292 üllekochto möhto ninck wahgki 'falscher Mase vnd Gewichte'; Gutslaff 1648: 245 Kâl /a 'Wage libra'; Göseken 1660: 95 wahgk 'Wage'; waghkaal/ i 'Wageschal'; Vestring 1720-1730: 272 Waag, -gi 'Eine Wage'; Wagi Kaus 'Wage Schale'; Helle 1732: 199 wa-ed 'die grosse hölzerne Wage, balances'; Helle 1732: 323 waag 'die Wage'; Piibel 1739 kullutawad kulda kukrust, ja wagiwad höbbedat waega; Hupel 1780: 299, 300 waag : wagi od. wae r. 'die Waage'; waed r. 'die große hölzerne Waage'; Lunin 1853: 214, 215 waag, -i ~ wae r. d. 'вѣсы'; waed r. 'большiе деревянные вѣсы'
Murded: vaag : vae 'kaal; hoob' Sa Mär Hää Kei; `vaagi VNg; vaeg Ris; vae Hi; aeg : aagi Muh; voag : voagi Juu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāg : wāe 'Wage, Hebebaum'; wāe : wāe (D) '= wāg'; EÕS 1937: 1626 vaag 'kaalud'; ÕS 1980: 761 † vaag 'kaalud'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wage 'Wage; als Sternbild; Ort, wo gewogen wird, Wägehaus'; Schiller-Lübben wage 'Wage, Werkzeug zum Wiegen; der Ort, wo gewogen wird; die Wagegerechtigkeit; ein bestimmtes Gewicht, nach den Waren verschieden'
Käsitlused: < sks EEW 1982: 3599; < kasks wage Liin 1964: 48; Raun 1982: 194; EES 2012: 582
Läti keel: lt pl. vãģi 'der Wagen; das Sternbild des großen Bären' < kasks wage 'der Wagen; das Sternbild' Sehwers 1918: 42, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 107; lt vãga 'Wage, darauf gewogen wird' < asks wāge Sehwers 1953: 152
Sugulaskeeled: sm vaaka [Agr] 'painonmääritysväline; tähtimerkki; voimisteluliike / Wage' < mr vāgh 'vaaka' SSA 3: 383; SKES: 1572; vdj vāge̮ 'vipu, vipuvarsi' < ee ~ vn; krj voakat 'puntari, vaaka (pl.)' < vn вага SSA 3: 383; lv va'it 'kaal / svars' LELS 2012: 350; vǭigõd 'kaal(ud) / svāri' LELS 2012: 369
Vt vaagima

veering, veeringu 'keskaegne veerandpennine; peenraha' < asks vêrink 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 15 Wäring : Wäringi : Wäringid / Acc. pl. Wäringud 'ein halb öhr'; Vestring 1720-1730: 287 Wering, -gi 'Ein Ferding'; Helle 1732: 207 wering 'der Ferding (Münze)'; Helle 1732: 339 Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; Piibel 1739 Eks wiis warblast kahhe weringe eest ei müda; Hupel 1780: 310 wering, -i r. 'ein Ferding (Münze)'; Hupel 1780: 369 wering, tibbo r. d. 'Ferding'; tibbu d. 'Ferding'
Murded: `viering, -e (-u) 'rahaühik' VNg; veering (-ie), -i Khk Kod Plt; veering, -a Kär EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497 wēring : wēringi 'Ferding'; witsa-wēring (pt) 'Randducaten'; ÕS 1980: 780 veering, -u '(raha)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vêrink, vêrlink 'ein Fiertelpfenning'; vêrdink 'quadratus, der vierte Teil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münzeinheit, bes. einer Mark'; Schiller-Lübben vêrdink, verink 'der vierte Theil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münze'; MND HW I vêrinc 'Vierding, Münze'; vêrdinc 'Vierding; Münzeinheit, im allg. vierter Teil einer Mark'; vêrlinc, virlinc 'Vierling, 1/4 Pfennig'
Käsitlused: < kasks vêrinc Liin 1964: 48; < kasks vêrink EEW 1982: 3778; Raun 1982: 201; Raag 1987: 324; < asks vērink, vērdink 'veering, 1/4 marka' EES 2012: 596; < asks vērink, vērlink 'veerandpennine' EKS 2019
Läti keel: lt vẽrdiņš [1638 Wehrdings] 'Ferding (eine nicht mehr geltende Münze)' < kasks vērdink 'der vierte Teil einer Münzeinheit' Sehwers 1918: 40, 100, 164; Sehwers 1953: 156
Sugulaskeeled: lvS vērning 'Ferding' SLW 2009: 219; lv vērniɢ 'ferding (eine alte münze)' < kasks vêrdink 'der viertel teil einer münze' Kettunen 1938: 481
Vrd veerand

viidikas, viidika 'kala (Alburnus alburnus)' < asks witik, witeke 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Wyttyka, Pagel; Vestring 1720-1730: 63 Widikas, -ka 'Ein Wiedchen'; Hupel 1780: 311, 535 widik, widikas r. 'Füdchen (Fisch)'; widikenne r. d. 'Füdchen (Fisch)'; Lunin 1853: 228 widik, -a; widikas, -ka r. d. 'уклейка (рыба)'
Murded: `viidikas : `viidika Jõe IisR Vai(-ga); viidikas : viidika Sa Muh L Ris Trm Äks KJn Kõp; viidik : viidika (-ä) Kod Vil Trv; viidik : viidike (-ge) T V(viit´k Räp Se); viidik : viidiku (-gu) Hi Hää Saa Iis Trv Hls San; viiding, -i Khk Plt Hel(-e); viidingas : viidinga Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīdik : wīdiku, wīdike (d); wīdikas : wīdika; wīdikene : wīdikeze 'Füdchen, Weissfisch'; wīdiṅg : wīdiṅgu '= wīdikas'; ÕS 1980: 788 viidikas '(Alburnus alburnus)'; Deutschbaltisch 2019 Fidchen, Fiedchen, Füdchen od. Fittchen 'eine Abart des Rebses, estnisch widdik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 witink, witik, witeke 'ein Weissfisch (cyprinus alburnus)'; Schiller-Lübben witink 'eine Art kleiner Fische'; witteke 'ein kleiner Weißfisch (cyprinus alburnus)'
Käsitlused: < vn ~ kasks EEW 1982: 3817; < vrd bsks Füdchen Raun 1982: 203; < asks witik, witeke, witink 'viidikas' EES 2012: 602; Kendla 2014: 161; < asks witik, witeke 'viidikas' EKS 2019
Läti keel: lt vīķe < asks wittke 'Weißfisch' Sehwers 1953: 157; lt vīķe 'viidikas' ELS 2015: 1006
Sugulaskeeled: sm viitikka '(Suomenlahdella) salakka' Vuorela 1979: 512; vdj viitikkõ; is viidikka < ee viidikas EES 2012: 602; vdj viitikka 'viidikas / уклейка' VKS: 1528

viin, viina 'vein; viin' < kasks wîn 'id.', vrd rts vin 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 408 ninck wægkewa Wina siña siße wallanuth; Müller 1600/2007: 496 Inimene hoischkab, ke tews Wina on (03.05.1605); Rossihnius 1632: 422 Se om meije Issanda IEsusse Christusse töisine Ihu ninck werri, all se Leiba ninck Wina, meile Risti|rahwalle Süwa ninck Iuwa; Stahl 1637: 128 Wihn : wihnast 'Wein'; Gutslaff 1648: 246 Wina 'Wein'; Marja Wina 'Wein'; pallatut Wina 'Brantwein'; Gutslaff 1647-1657: 76 Sihs andsit nemmat ommale Issale wihna juhwa; Göseken 1660: 95, 300, 112 wijhn/ a 'Wein'; nohr wijhn 'most mustum'; Hornung 1693: 20 Wiin 'Wein'; Vestring 1720-1730: 289 Wiin, -na 'Der Wein, Branntwein'; Helle 1732: 208, 323 wiin 'der Wein'; Piibel 1739 iggaühhele, leiwa-kakko ja kauni tükki lihha, ja plasko wina; Hupel 1766: 5 sa jood wina ja piprad seggaminne; Hupel 1780: 312 wiin : wina r. 'Wein, Brantewein'; jodaw wiin r. d. 'Wein'; Lithander 1781: 531-532 Jodawa wina Munkid 'Weinmunken'; Te siis wet ja jodawat wina .. walla sedda Munkide peäle; Lunin 1853: 229 wiin r. d. 'вино, горѣлка'; saksa wiin 'водка'
Murded: viin : `viina 'vodka; vein' R; viin : viina eP eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1526 wīn : wīna 'Branntwein, Wein'; ÕS 1980: 789 viin
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben wîn 'Wein'
Käsitlused: < germ, vn Liin 1964: 55; < germ EEW 1982: 3823; < ? vvn vino ~ kasks wîn Raun 1982: 203; < germ, vrd rts vin 'vein', sks Wein 'vein' EES 2012: 603
Läti keel: lt vĩns [1587 to Wyne] 'Wein' < kasks wīn 'Wein' Sehwers 1918: 82, 165; Sehwers 1953: 159; vīns 'Wein' < kasks wîn Jordan 1995: 110
Sugulaskeeled: sm viina [Agr wina] 'Branntwein, Schnaps'; is viina; krj viina; vps vīn : pl. vīnad; vdj vīna < germ, vrd mr vin, küsks wīn, sks Wein 'viini' SSA 3: 442; sm viini [1830-luv.] 'rypäleistä valmistettu alkoholijuoma / Wein' < rts vin 'viini' [vrd kasks wīn, sks Wein] SSA 3: 443; lvS vīn 'Wein' SLW 2009: 223; lv vīn 'wein' < kasks wîn Kettunen 1938: 493; lv vinõ 'vein / vīns' LELS 2012: 366; vdj viina 'viin; vein / водка; вино' VKS: 1524; is viina 'viin' Laanest 1997: 223

võlts, võltsi 'vale(lik)' < asks valsch 'id.', sks falsch 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Wölsk /a 'Lügen'; Gutslaff 1647-1657: 253 wargkusset, wölsk tunnistusset n. seumusse pajatusset; Gutslaff 1647-1657: 261 ei pea wölsk Tunnistusst tunnistama; VT 1686 teije seddä tijäte / nink et ützik Wöls Töttest ei olle; Hupel 1780: 315 wöls, -i d. 'die Lügen; falsch'; wölslik, -ko d. 'lügenhaft'; Hupel 1818: 290 wöls, -i d. 'falsch; Lüge'; wölslik, -ko d. 'lügenhaft'; Lunin 1853: 233 wöls d. 'ложный, поддѣльный, фальшивый; ложъ'; wölslik d. 'лживый'
Murded: võl´ts : võl´tsi (võl´si) 'vale(lik)' Vän Tor Hää Kod VlPõ; võl´ts : võl´dsi TLä Kam; võl´ss : võl´si M Võn San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1547 wõl´s : wõl´si (SW) 'falsch, unwahr, Lüge'; ÕS 1980: 803 võlts
Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
Käsitlused: < kasks valsch, vals, sks falsch EEW 1982: 3947; < kasks vals(ch) Raun 1982: 210; < kasks velschliken 'falsch', vrd mrts falskelika, -lige, rts falskliga Raag 1987: 337; < asks valsch 'vale, võlts' EES 2012: 589; < sks falsch 'väär, vale' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm falski [Agr] 'petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich' < rts falsk [‹ kasks valsch]; is valski; krj valški, valski < sm SSA 1: 111; vdj fal´šiivõi 'võlts, vale / фальшивый, ложный' VKS: 223
Vt võltsima. Vrd valsk, valts

värk, värgi 'asi; tegu; töö' < kasks werk 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 78 Töh 'Werck'; Gutslaff 1648: 206 Werck /e 'Arth / artific.'; Gutslaff 1647-1657: 282 sehsa[mm]a werck; Göseken 1660: 299 werck 'Werck'; Virginius 1687-1690 Nink teggi Keedi-wärki Koori sisse; Vestring 1720-1730: 275 Wärk, -ki 'Art, Gestalt'; Helle 1732: 200 sedda wärki 'von der Art'; Hupel 1780: 302 wärk, -i r.; warki d. 'Art, Gestalt, Weise'; Hupel 1818: 271 wärk, -i r. d. 'Art, Gestalt, Weise'; Lunin 1853: 217 wärk, -i r. d. 'родъ, образъ; видъ'
Murded: verk : `vergi Jõe Kuu; värk : `värgi Hlj RId(`värki Vai); värk (väŕk) : värgi eP M T; väŕk : väŕgi V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1491 wäŕk : wäŕgi 'Werk, Bau, Gerüst, Gewerk, Getriebe, Maschine'; weŕk : weŕgi '= wäŕk'; werkel : weŕkli '= wäŕk'; ÕS 1980: 810 värk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 werk, wark 'Werk; Tätigkeit, Arbeit, Verrichtung; Product der Arbeit; Arbeitsgerät, Werkzeug; Material zur Arbeit'; Schiller-Lübben werk, wark 'Werk, Thätigkeit, Arbeit; Product der Arbeit; die Gesammtheit der in einem bestimmten Zweige Arbeitenden (Gewerk, Gilde, Zunft)'
Käsitlused: < kasks werk, wark Liin 1964: 50; < kasks werk Ariste 1972: 97; Raun 1982: 212; < sks Werk EEW 1982: 3985; < asks werk 'tegu, töö; toode' EES 2012: 621
Läti keel: lt verķis 'Handwerker' < kasks werk Sehwers 1953: 154; Jordan 1995: 109
Sugulaskeeled: sm värkki [1731] 'työkalu, kapine, vehje; tekotarpeet / Werkzeug, Gerät; Material'; krj värkki 'tarve- t. työkalu, kapine; kelvoton ihminen t. eläin; penis, oriin suoro' < rts, vrd mr værk 'työ, teko, toimi, teos, laitos, varustus' SSA 3: 483; sm verstas [1655] 'työ-, korjauspaja / Werkstatt' < rts verkstad 'työhuone, paja' [‹ kasks werkstede] SSA 3: 428

värnits, värnitsa 'vedel sideaine värvide valmistamisel' < asks fernis 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 430 potti warw 'Vernis vernix'; warw 'Vernis vernix'
Murded: `värnits, -ä Kuu Vai; `värnits (`ver-), -a VNg Lüg; värnits, -i (-e) Khk Vll Emm Mär Kse Pä Ris Pai KJn Krk T Kan Har Rõu; värnits, -a Rei Mar Juu JMd Kad VJg Iis Kod Plt Trv; värnäts, -i Juu; värnets, -ä Plv Vas; värmits Vig EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477 wäŕnits : wäŕnitsa, wäŕnitse, wäŕnitsi 'Firniss'; ÕS 1980: 810 värnits
Saksa leksikonid: Lübben 1888 fernis (ferniis, vernus) 'Firnis'; Schiller-Lübben fornisse 'Firnis'; MND HW I vernis, vornis 'Firnis'
Käsitlused: < kasks fernis EEW 1982: 3986; Raun 1982: 212; SSA 3: 428; < asks fernis, vernis 'värnits' EES 2012: 621
Läti keel: lt pernice 'Firnis' < sks Fernitz 'Firnis' Sehwers 1953: 87; pärnits 'Firnis' Kettunen 1938: 324
Sugulaskeeled: sm vernissa, fernissa, förnissa, vernitsa [1823] 'eräs pintakäsittelyaine / Firnis' < mr färnissa [‹ kasks fernis] SSA 3: 428; lv pär̄nits 'firnis' Kettunen 1938: 324; lv färnits 'värnits / pernica' LELS 2012: 61

värv, värvi 'värvus, keha nähtav omadus' < kasks verwe, varwe 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 433 Sihskit peäwat sahma nemma kuj lummi, echk nemmät olles kui werrest farb, sihskit pääwat nemmat kuj will sahma; Stahl 1637: 54 farw : farwi∫t 'Farbe'; Stahl HHb IV 1638: 246 ninck kus temma on kudt punnane Farw 'vnd wenn ∫ie gleich ist, wie Ro∫infarb'; Gutslaff 1648: 212 Karw /a 'Farbe'; Göseken 1660: 88, 183, 341 warwi 'Farbe'; warw 'Farb'; punnane warw 'röthe rubedo'; Piibel 1739 ommad silmad wärwiga hörunud; Hupel 1780: 302 wärw, -i r. d. 'die Farbe (zum Färben)'; Lunin 1853: 218 wärw, -i r. d. 'краска для крашенiя'
Murded: värv : `värvi R(`värvi Vai); väŕv (-r-) : värvi S(väŕm Jäm Muh); väŕv (-r-) : värvi K I Nõo Võn Kam Ote; väŕm (-r-) : värmi L Kõp Vil M TLä San V(veŕm Har); värb : värbi (värvi) Mar Mär Vän Nis EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1477 wäŕm : wäŕmi '= wäŕw'; wäŕw : wäŕwi 'Farbe'; ÕS 1980: 810 värv
Saksa leksikonid: Lübben 1888 verwe, varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe'; MND HW I verwe (verve) 'Färbung, Farbe, Farbstoff'; varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe, color; Farbstoff, Farbe; Aussehen'
Käsitlused: < kasks varwe 'Farbe' Ariste 1963: 108; < kasks verwe, varwe 'Farbe' Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 3988; < kasks verwe Raun 1982: 212; < asks verwe, varwe 'värv' EES 2012: 621; EKS 2019
Läti keel: lt per̃ve 'Farbe' < kasks verwe 'Farbe' Sehwers 1918: 49, 155; Sehwers 1953: 87; lt varve 'Farbe' < kasks varwe 'Farbe' Sehwers 1953: 152; perve 'Farbe, vorzüglich Ölfarbe' < kasks verwe 'Färbung, Farbe, Farbstoff' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm väri [1642 färi] 'Farbe' < rts färg SSA 3: 483; lvS peru 'Farbe' SLW 2009: 147; lv ver̄m 'farbe, farbstoff' < küsks warve Kettunen 1938: 478; lv verm 'värv / krāsa' LELS 2012: 360
Vt värvima

väävel, väävli 'kollane tahke mittemetall, keemiline element' < kasks swevel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 421 sen Hauwa siddes, kuß se Pörgku|Tullÿ ninck Schweuel polleb; Stahl HHb IV 1638: 198 ke tulle ninck ∫wewli kahs polletap 'der mit Fewer vnd Swefel brennet'; Gutslaff 1648: 237 Peñnißitt /a 'Schwefel'; Göseken 1660: 94, 372 Weffel 'Schweffel'; wewel : wewlit 'schweffel sulphur'; Vestring 1720-1730: 288 Wäwel, -li 'Schwefel'; Helle 1732: 207 wewel 'der Schwefel'; Piibel 1739 Ja näwad, et keik se Ma weewlist ja solast on ärrakörwetud; Hupel 1766: 17 se püssi rohhi on tehtud salpetrist, wewlist ja süttest; Hupel 1780: 309, 311, 535 weewli d. 'Schwefel'; wewel : wewli r. 'Schwefel'; weebli d. 'Schwefel'; Lunin 1853: 226, 227 weewli d. 'сѣра горючая'; wewel, -wli r. 'сѣра горючая'
Murded: `väävel : `väävli (-ea-, -ia-) R Khk Muh Hi KPõ I; `vääbel : `vääbli (-ea-) Lä Mih Tõs Khn; `veevel : `veevli (-i̬i̬-) Pä KJn M; `vi̬i̬vli Puh Kam V(`vi̬i̬bli) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1481, 1497 wǟwel : wǟwli '= wēwel'; wēwel : wēwli 'Schwefel'; ÕS 1980: 811 väävel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 swevel 'Schwefel'; Schiller-Lübben swevel 'Schwefel'; MND HW III swēvel, swāvel, sweffel, swēbel 'Schwefel'
Käsitlused: < kasks swevel Ariste 1963: 109; Liin 1964: 62; Ariste 1972: 97; EEW 1982: 4000; Raun 1982: 213; Raag 1987: 325; < asks swevel 'väävel' EES 2012: 622; EKS 2019
Läti keel: lt zẽvele, zẽvelis [1638 Sewelis] 'Schwefel' < kasks swevel 'Schwefel' Sehwers 1918: 50, 101, 165; svebelis, svebele 'Zündhölzchen' < kasks swevel 'Schwefel' Jordan 1995: 99; zēvele, zēvelis 'Schwefel' < kasks swevel Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: lvS zēvel [1829 ∫ehwal] 'Schwefel' SLW 2009: 189; lv zēvil´ 'schwefel' < kasks swevel Kettunen 1938: 399; zēviļ 'väävel / zērs, zēvele' LELS 2012: 376

äädikas, äädika 'maitseaine' < kasks etik, etek 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 351 Sähl sais ütz annum teus ätiket; Stahl 1637: 53 Ettickas : etticka∫t 'E∫∫ig'; Gutslaff 1648: 212 Ettikas 'Essich'; Gutslaff 1647-1657: 286 Andsit nem. temmalle juwa Etikat sappo kah; Göseken 1660: 88 Ettikas/ a 'Essig'; Helle 1732: 83 ädikas 'der Eßig'; Hupel 1766: 71 Kui sa olled kuppo lasknud, siis pesse sedda kawa puhtaks ädikaga; Hupel 1780: 140, 136 ättik, e d. 'Eßig'; ädikas r. 'Eßig'; Lunin 1853: 6 äädikas, -ka r. d. 'уксусъ'; Lunin 1853: 11 ättik, -a ~ -o d. 'уксусъ'
Murded: äädikas : äädika (ea-, ia-, jaa-) Vll Muh L K Iis Trm; `äädigäs (`äädikä) : `äädikä R; äädik : äädigu sporSa; äädik : äädiga Hi; ät´ik, -ä Kod Puh; ät´ik, ät´ike (ät´ige, ät´ke) Nõo Võn San V; ät´ik, -u Äks M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 85 ǟdikas : ǟdika (ǟtik, äte, jǟdikas) 'Essig'; ÕS 1980: 820 äädikas
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben etik, etek 'Essig'; MND HW I ētik (etek, ettik), ātik 'Essig'
Käsitlused: < kasks etik, etek Ariste 1963: 109; Liin 1964: 56; EEW 1982: 4067-4068; < kasks etik Ariste 1972: 97; Raun 1982: 217; Raag 1987: 324; < asks etik 'äädikas' EES 2012: 632; EKS 2019
Läti keel: lt etiķis [1587] 'Essig' < kasks etik Sehwers 1918: 51, 80, 147; etiķis 'Essig' < kasks ettik 'Essig' Sehwers 1953: 33; etiķis 'Essig' < kasks ettik (neben ētik) Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm etikka [Agr] 'Essig' < mr ätikia [‹ kasks etik] SSA 1: 109; lv et̄´k 'essig' < kasks etik Kettunen 1938: 48; lv eţkā 'äädikas / etiķis' LELS 2012: 60

veebiliides @ veebihaldur