[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'öömaja; varjupaik'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 95 ninck weye tedda se Herbergi sisse; Gutslaff 1647-1657: 249 Kesk Herbergin; Göseken 1660: 234 Herpergi 'Herberge (Losament)'; Hupel 1780: 150 härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; Hupel 1818: 36 härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; Lunin 1853: 22 härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbäń, `härbäl´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber : hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
Käsitlused: < kasks herberge Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; < bsks Herberge EEW 1982: 463; < asks herberge 'öömaja, ööbimispaik; majutamine' EES 2012: 86
Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis 'die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude' < kasks herberge Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33; ērbeģis 'die Herberge, das Nebengebäude, das Wohnhaus' < kasks herberge ME: I: 574
Sugulaskeeled: sm helperi [Agr] 'majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung' < mr härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' SSA 1: 154; lv ēbriɢ, ērbiɢ 'herberge (nebenwohngebäude auf dem hofe)' < kasks herberge Kettunen 1938: 48

ingver, ingveri '(lähis)troopikataim (Zingiber officinale)' < asks ingever 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 248 ingever 'Jngeber'; Jnnewer 'Jngser (Jngeber)'; Vestring 1720-1730: 48 Ingwer, -ri 'Ingfer'; Hupel 1766: 135 Wötta leiba koor .. ripputa Inkwrid selle peäle; Hupel 1780: 147, 162 engwer, -e d. 'Ingwer'; ingwer, -wri r. d. 'Ingfer'; Lithander 1781: 537 segga neid 5 munna, nattokesse sola, Ingwäri; Hupel 1818: 55 ingwer, -wri r. d. 'Ingwer'; Lunin 1853: 19, 37 engwer, -wri r. d. 'инбирь'; ingwer, -wri r. d. 'инбирь'
Murded: `ingver sporeP; `engve(e)re, `ängvere Krk; `eńg|viir, -vir Nõo; ingerviir Plv EMS I: 1022
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅgwer, -i 'Ingwer'; ÕS 1980: 187 ingver 'troopiline rohttaim (Zingiber)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ingever (-ghever, -geber, cheber) 'Ingwer'; engever, engewer 'Ingwer'; gengever, -var, gengefer, genwer, ginge- 'Ingwer'
Käsitlused: < kasks ingever Liin 1964: 55; Raun 1982: 18; < bsks Ingwer ~ kasks ingever EEW 1982: 511; < asks ingever 'ingver' EES 2012: 92; EKS 2019
Läti keel: lt eñgveris [1638 Engweres] 'Ingwer' < kasks engewer Sehwers 1918: 87, 147; Sehwers 1953: 33; lt iņģveres 'Ingwer' < kasks ingever Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm inkivääri, inkvääri, inkeväri [Agr] 'Ingwer' < mr ingefära, ingifera [‹ kasks ingever] SKES: 107; SSA 1: 227; lv eŋ̄k̀və̑r, eŋ̄gvə̑r, iŋ̄k̀və̑r 'ingwer' Kettunen 1938: 46

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < asks kalkûnsch hāne 'id.', vrd bsks Kalkun 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 116 Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; Gutslaff 1648: 220 Saxemah Kanna 'Kalckaun'; Göseken 1660: 244, 251 Saxa mah kanna 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck 'Kalekutischer Hahn'; Vestring 1720-1730: 116 Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; Hupel 1780: 171 kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; Lithander 1781: 514 ni suuri oune kui kalkuni munnad; Lunin 1853: 47 kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
Murded: `kalkun : `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkuń VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalguń); `kalkun : `kalkuna R Har VId EMS II: 594
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun : kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'; Hupel 1795: 104 Kalkun 'hört man durchgängig statt kalekutscher oder wälscher Hahn und Henne'; Nottebeck 1988: 39 Kalkuhn (E. K. L. R.) 'Pute'
Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) EEW 1982: 672; < bsks Kalkun ~ asks Kalkuun Raun 1982: 28; < bsks kalkun SSA 1: 287; < asks kalkūn, bsks Kalkun EES 2012: 122; < asks Kalkuun 'kalkun' EKS 2019
Läti keel: lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] 'Truthahn' < asks kalkūn Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45
Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] 'kanalintulaji / Truthahn, Pute(r)' < rts kalkon ~ asks kalkun SKES: 149; SSA 1: 287; is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < bsks kalkun SSA 1: 287; vdj kalkkuni < ee kalkun EES 2012: 122; lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon 'kalkun / truthahn' Kettunen 1938: 103; lv kalkon 'kalkun / tītars' LELS 2012: 102; vdj kalkkuni, kalkkuna 'kalkun / индюк' VKS: 370

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 122 Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; Rossihnius 1632: 130 temma om se kambre sissen; Stahl 1637: 63 kamber : kambrist 'Gemach'; Gutslaff 1647-1657: 188 temma .. letz Kambrihe; Göseken 1660: 90 Kamber 'Kammer'; Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 106 kamber 'die Kammer'; Hupel 1780: 171 kamber, -bri r. d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; Hupel 1818: 69 kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; Lunin 1853: 47 kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber '(rehielamu) eluruum; ait' R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõŕ V; `kambrõ V EMS II: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber : kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer : kambri, kambre '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < asks kamer, kamber Ariste 1963: 91; < kasks kamer, asks cammer Liin 1964: 52, 61; < kasks kamer EEW 1982: 679; SSA 1: 294; < bsks Kammer Raun 1982: 29; < asks kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba' EES 2012; EKS 2019: 125
Läti keel: lt kam̃baris [1587 Kammer] 'Kammer' < kasks kamer Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45; kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris 'Kammer; das Zimmer, die Stube' < kasks kammer (neben kāmer) Jordan 1995: 65
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] 'vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer' < mr kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄maŕ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm SSA 1: 294; SKES: 153; lvS kamer, kamär, kämär 'Kammer' SLW 2009: 77; lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r 'kammer' < kasks kamer Kettunen 1938: 149; lv kǭmaŗ 'kamber / kambaris' LELS 2012: 132; vdj kammari, kammõri 'kamber, tuba / комната, горница' VKS: 376; is kammari 'kamber' Laanest 1997: 60

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'id.', bsks Kiker, Kieker 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 82 Targad on kül ennesele nisuggused sured kiikrid teinud; Eesti-Ma 1819: 18 Pitksilmad ehk kiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand; Kreutzwald 1849: 68 [kui Herschel] täielikkuma kombe järrel piksilma ehk kiikri klasisi öppetas teggema
Murded: `kiiker : `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker : `kiikre Pä Ha EMS III: 78
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel : kīkli '= kīker'; kīker : kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel'; Deutschbaltisch 2019 Kiker 'Fernrohr (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom Kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein asks Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
Käsitlused: < asks kîker 'Fernrohr' GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357; < kasks kîker EEW 1982: 806; < bsks Kieker 'pikksilm' Raun 1982: 37; < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' EES 2012: 151; < sks Kieker 'kiiker' [‹ asks kieken] EKS 2019
Läti keel: lt † ķĩķeris 'Fernrohr' < asks kīker Sehwers 1918: 150; lt ķĩķeris 'Fernrohr, -glas' < asks kīker 'Fernrohr; Zuschauer' Sehwers 1953: 67; lt ķīķeris, ķīkars 'Fernrohr; Gucker' < kasks kîker Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] 'Fernglas'; is kīkari < rts kikare [‹ asks kīker] SKES: 190; SSA 1: 357; lv kīk̆kə̑r 'fernrohr' < kasks kiker 'zuschauer' Kettunen 1938: 132; lv kīk̆kǝr 'Fernrohr' < kasks kîker Raag 1987: 327; SSA 1: 357; lv kīkõr 'kiiker / tālskatis; ķīķeris' LELS 2012: 119; vdj kiikeri 'kiiker / подзорная труба, бинокль' VKS: 429
Vt kiikama

kilter, kiltri 'mõisasundija' < asks schilter 'id.', bsks Schilter 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 101 ei te nemmad mitte heamelega sedda moisa tööd, waid kubja ning kiltri silma all; Hupel 1780: 181 kilter r. d. 'Schilter, Unteraufseher über die Hofsarbeiter'; Lunin 1853: 59 kilter, -tri r. d. 'ключникъ, смотритель за полевыми работами на мызахъ'
Murded: `kilter : `kiltri 'töö ülevaataja mõisas' Jõh Vai eP Krk Hel; `kiltri Har EMS III: 140
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kilter : kiltre (d), kiltre : kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; ÕS 1980: 265 kilter 'aj töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'; Deutschbaltisch 2019 Schilter 'scultator, ist in Liefland sehr gebräuchlich. Es heißt ein Aufseher der Bauern (Frische 1766)'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 205 Schilter '(aus dem Ehstn. und Lett.) der Aufseher über die Frohnarbeiter zu Fuß'
Käsitlused: < bsks Schilter Raun 1982: 39; < kasks EEW 1982: 827; Raag 1987: 323; < asks schilter 'ratsakäskjalg' EES 2012: 156; < asks schilter 'kilter' EKS 2019
Läti keel: lt šķilteris 'einer, der die Aufsicht über die Feldarbeiter führt, Schilter' < asks schilter Sehwers 1953: 132
Sugulaskeeled: lv kīltar 'kilter / šķilteris' LELS 2012: 121

klint, klindi 'rannikupank, paekallas' < asks klint, klinte 'id.', bsks Klint 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 213 Kiwwi-Klindt 'Felß'; Gutslaff 1648-1656 Neide klintide harje pählt näge Minna tedda; Göseken 1660: 89 klint/ i 'Glint'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 paṅk : paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; ÕS 1980: 275 klint : klindi 'paekallas, rannikupank'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben klint 'Fels, Klippe, steiles Ufer, Abhang'; MND HW II: 1 klint, klinte 'Fels, felsige Anhöhe, Uferhöhe'; Hupel 1795: 116 Klinde od. Klint 'ist das sehr hohe steile Felsen-Ufer der Ostsee'; Kobolt 1990: 114 Glint 'Steilküste von Nordestland'
Käsitlused: < sks Glint EEW 1982: 867; < bsks Klint 'paekallas' EKS 2019
Läti keel: lt kliñts 'Fels' < kasks klint 'Fels, Klippe, steiles Ufer, Abhang' Sehwers 1918: 24, 59, 150; Sehwers 1953: 51; lt kliñts 'der Fels, die Klippe' < kasks klint ME: II: 229
Sugulaskeeled: lv klin̄t̀ 'fels' < kasks klint Kettunen 1938: 140

kraak, kraagi 'hobusekronu, setukas' < asks kragg(e) 'id.', bsks Kragge 'id.'

Murded: obuse kraak, inimese kraak VNg EMS III: 780; kragi 'kuivanud' VJg EMS III: 800; kragi 'hobusekronu' MMg Saareste I: 474
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 kroni : kroni 'Kracke, Schindmähre'; Tuksam 1939: 589 Kracke '[hobuse]kronu, setukas'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kracke 'schlechtes, altes Pferd'; Hupel 1795: 124 Kragge 'heißt ein elendes schlechtes Pferd'
Läti keel: lt kraģis 'eine alte Schindmähre' < asks kragg, kragge 'ein altes, abgetriebenes Pferd' Sehwers 1953: 56; lt kraķis 'ein schlechtes, altes Pferd, eine Schindmähre' < asks kracke 'ein altes abgenutztes, schlechtes Pferd, eine Schindmähre' Sehwers 1953: 56

kraas, kraasi 'villakraas' < asks krasse 'id.', bsks Krase 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 460 kahset 'weberkarthe / wollenkarthe'; Vestring 1720-1730: 94 Krasid 'Woll Kratzen'; Krasima 'Die Wolle kratzen'; Helle 1732: 120 krasid 'Wollkratzen'; Helle 1732: 322 krasid 'die Krasen'; Hupel 1780: 190, 166 krasid pl. r. 'Wollkratzen'; kaarsed r., kaarsi pl. d. 'Wollkratzen'; kaarsma d. 'Wolle kratzen'; Hupel 1818: 100 kraas, -i r. d. 'Wollkratze, Krempel'; kraasma d. 'krempeln, Wolle kratzen'; Lunin 1853: 41, 72 kaars, -e ~ -i r. d. 'чесалка, гребень для чесанiя шерсти'; kaarsma d. 'чесать шерсть'; kraas -i r. d. 'чесалка'; kraasma d. 'чесать шерсть'
Murded: kraas : kraasi 'villakraas' K I TLä; kraaś Jä VJg I; kraass (-śs) Kam Urv Krl; kraas : `kraasi R; raas : raasi L KJn Trv Pst EMS III: 789; `kraaśsli Rõu; kraaśt Rõn EMS III: 791
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāź : krāzi 'Wollkratze'; Wiedemann 1893: 386 krāź : krāzi (kāŕ, kāŕs) 'Wollkratze'; EÕS 1925: 274 kraas 'Wollkratze'; kraasima 'kratzen, krempel, kardätschen'; ÕS 1980: 307 kraas
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krasse 'Wollkamm, Gerät zum Auskämmen der Wolle'; krassen (kratzen, krazen) 'kratzen, auskämmen, durchkämmen, krempeln (bei der Wollbereitung)'; Hupel 1795: 125 Krase (statt Wollkratze, Krempel) 'daher das Zeitwort krasen statt krempeln ’kämmen, kartetschen'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 975; < ee kraasima, vrd sm raasia Raun 1982: 50
Läti keel: lt karstūvis 'Wollkratze' VLV 1944: 313
Sugulaskeeled: sm karsta [1745] 'villan muokkaukseen käytetty piikikäs lauta(pari) / Wollkamm, Karde' < ? balti, vrd ld kar̃šti 'karstata villoja; sukia hevosta', lt kārst 'karstata (villoja), kammata' SSA 1: 318; sm raasi [1826] '(villa)karsta / Wollkamm, Karde' < ee kraas SSA 3: 34; sm karstata (villoja) 'Wolle kratzen, docken' Kettunen 1938: 107; lv kaŕ̄š̀ 'wolldocke'; lv kaŕ̄š̆šə̑ 'wolle kratzen, docken' < vrd kasks harst 'harke' Kettunen 1938: 107; is kraaziᴅ 'villakraasid' Laanest 1997: 82

krabama, kraban '(järsku) haarama, kahmama' < vrd asks grabben 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krabama 'krahmama' R Lä KPõ I Plt Krl Har EMS III: 794
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 krabama, -ban 'packen, ergreifen'; ÕS 1980: 307 krabama 'krahmama'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grabbelen 'greifen, raffen'; grabben 'greifen, raffen'
Käsitlused: < vrd ee kabama 'zusammenraffen, scharren' EEW 1982: 975; < ee [deskr], vrd kasks grabben Raun 1982: 50; EES 2012: 181; < asks grabben 'krahmama, kärmelt haarama' EKS 2019
Läti keel: lt grabelêt 'grabbeln' < asks grabbeln, bsks grabbeln 'mit den Fingern betasten, krauen' Sehwers 1953: 36
Sugulaskeeled: sm rapata [1615] 'ryöstää, tempaistaa / entreissen, an sich raffen' < rts rappa 'ryöstää, siepata' [‹ kasks rap(p)en 'ryöstää'] SSA 3: 49

kramp, krambi 'riiv' < asks krampe 'id.', bsks Krampe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265 Raud Rampi 'Eiserne krampffe'; Helle 1732: 148 obbadus 'die Krampe'; Hupel 1780: 190, 254 kramp, -i r. d. 'die Krampe'; ramp : rambi d. 'die Krampe'; Hupel 1818: 100 kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; Lunin 1853: 72 kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
Murded: kramp : krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp : `krambi R; kraḿp : kraḿbi T V; ramp (raḿp) : rambi Sa Muh L M; raḿp : raḿbi Rõn San V EMS III: 804
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp : krambi 'Krampe'; ramp : rambi '= kramp'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp 'sulgemisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermittelst dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
Käsitlused: < kasks krampe Liin 1964: 52; SSA 1: 416; < kasks krampe ~ sks Krampe EEW 1982: 978; < kasks krampe ~ bsks Krampe Raun 1982: 50; < asks krampe 'kramp, konks' EKS 2019
Läti keel: lt *kram̃pis [1638 Krampis] 'Krampe' < kasks krampe Sehwers 1918: 90, 151; lt kram̃pis 'Krampe' < asks krampe Sehwers 1953: 57; krampis 'Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger' < kasks krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' Jordan 1995: 68
Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] 'oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff' < rts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi 'säppi' < ee; lv krämp 'haka' < kasks SSA 1: 416; lv kräm̄`p 'schliesshaken, krampe' < kasks krampe; kräm̄ptə̑ 'haken' Kettunen 1938: 158; lv krämp 'haak, kramp / krampis, āķis'; krämptõ 'krampida, haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 139; vdj kramppi 'kramp, link, käepide / (дверная) скоба, ручка' VKS: 483; is ramppi 'kramp' Laanest 1997: 164

krooge, krooke 'väike volt, piklik korts' < asks krōke 'id.', bsks Kroke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krooge : `krooke 'peen volt, kurd' Mär Ha TaPõ Plt Ote; `kruoge : `kruoke R; kruoge(s) : `kruoke KPõ EMS III: 864; krook : kroogi 'peen volt' Ans Mar Hag; rook : roogi Khk Mih; kruok : `kruogi R; kruok : kruogi Ris VJg EMS III: 865
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōge : krōke 'Krause, Fältelung'; Wiedemann 1893: 392 krōge : krōke 'Krause, Fältelung'; krōk : krōgi 'Fältelung'; ÕS 1980: 311 krooge 'peen mahapressimata volt'; Deutschbaltisch 2019 Kroke '(kleine) Falte; vgl. nd. croke oder krokel 'Runzel' (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kroke, krake 'Falte, Runzel'; MND HW II: 1 krōke, krāke 'Falte, Gesichtsfalte, Runzel'; Hupel 1795: 129 Kroke (vielleicht aus dem Lett.) 'st. kleine Falte'
Käsitlused: < asks kroke 'korts, volt' EES 2012: 183
Läti keel: lt kruõka [1638 Krohka] 'Runzel, Falte' < kasks krōke 'Runzel, Falte' Sehwers 1918: 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruõka, kruoķe 'die Falte, Runzel' < kasks kroke ME: II: 294
Sugulaskeeled: lv krùo̯i̭k̀ 'falte' < kasks kroke Kettunen 1938: 157
Vt krookima

krookima, kroogin 'voltima, kurrutama' < asks kroken 'id.', bsks kroken 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 183 krookima 'Falten'; Vestring 1720-1730: 94 Krokima 'in Falten legen (Reval)'; Helle 1732: 103, 120 käiksid krokima 'die Obertheile in Falten legen, krocken'; krokima 'in Falten legen'; Hupel 1780: 191 krokima r. 'in Falten legen'; Hupel 1818: 101 krokima r. 'in kleine Falten legen; lf. kroken'; Lunin 1853: 72 krokima r. 'складывать въ маленькiя складки'
Murded: `krookima 'kurrutama' Mar Mär TaPõ; `kruokima R KPõ Iis; `kru̬u̬kma Kod KJn EMS III: 865
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōkima : krōgin 'fälteln'; ÕS 1980: 311 krookima 'krookeid tegema, krookesse seadma'; Deutschbaltisch 2019 kroken 'in kleine Falten legen (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kroken, krokelen 'runzeln, Falten machen'; MND HW II: 1 krōken, krāken 'falten'; Hupel 1795: 129 kroken 'in kleine Falten legen'; 'Kroke, daher das Zeitwort kroken'
Käsitlused: < kasks kroken Liin 1964: 56; < kasks kroke(le)n Raun 1982: 52; < asks kroken 'kortsutama' EES 2012: 183
Läti keel: lt kruõķêt 'Falten machen' < kasks krōken 'runzeln' Sehwers 1953: 59; kruõkât, kruõkêt 'Falten machen, faltig nähen' < kasks kroken ME: II: 294; Sehwers 1953: 59
Vt krooge

kroovima, kroovin 'viljateri koorima, puhastama' < asks schrofen 'id.', bsks schrofen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 430 Krowima 'schroten (das Mehl)'; krowitut Jahwo 'geschroden'; Hupel 1780: 191, 467 krobima r. 'Getraide schroten'; kroowma, krowima r. d. 'schroten, schroben'; schroten, schroben, schrofen (Korn) 'krowima r. d.; krobima r.; kroowma, rowima, jämmes jahwatama d.'; Lunin 1853: 72 krowima r. d.; kroowma d. 'пеклевать; крупно молоть'
Murded: `kroovima, `kruovima '(kestadest) koorima; puhastama' R Hi KPõ Iis TaPõ; `kroobima Lä; `roovima Sa Muh L VlPõ; `kru̬u̬vma (-v´-) T VId; `ru̬u̬v´ma M V; `ru̬u̬ńme Hls Krk
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432, 430 krōw : krōwi 'Schroten'; krōwima : krōwin 'schroten (Getreide)'; krohwima : krohwin '= krōwima'; ÕS 1980: 312 kroovima 'viljateri kestadest puhastama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grof-, grovelik 'stark, gross, grob/gröblisch'; grofroggen 'grober, gewöhnlicher Rocken (nicht gesichtet)'; Schiller-Lübben scrophelen 'Scropheln'; Hupel 1795: 212 schrofen 'Korn fein schroten'
Käsitlused: < bsks schrofen Liin 1964: 50; Ariste 1966: 73; Raun 1982: 52; < kasks ~ bsks schrofen EEW 1982: 997; < asks schrofen 'vilja peeneks jahvatama' EES 2012: 184
Läti keel: lt skruõtêt 'schroten, grob vermahlhen' ME: III: 901; lt skrotēt 'kroovima' ELS 2015: 348

kruup, kruubi, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'id.', vrd bsks Gruben 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 387 Graupen 'surwotu keswä d.; krupid r.; surrätu keswä d.'; Lithander 1781: 468 Leika se lihha ni penikesseks katki, kui sured odra krubid on; Hupel 1818: 101 krupid pl. r. 'Deutsche Graupen'
Murded: kruup : kruubi 'kooritud oder' Hi Lä Hää KPõ I TaPõ TLä; kruup : `kruubi R; kruup : kruuba Urv Har Rõu; ruup : ruubi Sa L M; kruṕp : krupi T Plv EMS III: 886
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; ÕS 1980: 312 hrl mitm kruubid
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Grūpe 'Graupe, Graupenkorn'; Hupel 1795: 83 Gruben selt. und pöb. 'st. Graupen'
Käsitlused: < asks Gruup EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks pl. gruben 'kruubid' EES 2012: 184; < asks grūpen 'kruubid' EKS 2019
Läti keel: lt † grũbas 'Graupen' < asks grūben 'die Graupen' Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 37; lt grũbes 'Graupen' < asks grūben 'Graupen' ME: I: 667
Sugulaskeeled: lv grup̄ 'graupen' < asks grūben Kettunen 1938: 62; lv grūbõd, grūpõd 'kruubid / grūbas' LELS 2012: 65

kruus, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'id.', bsks Gruus 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Crus, Michell; Gutslaff 1648-1656 teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus; Göseken 1660: 89 grues / Rües 'Gries'; Helle 1732: 162 prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; Hupel 1780: 191, 261 kruus, -i r. d. 'Gruus, Kieß'; krusane r. d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; Arvelius 1790: 189 sawwe ja penikest krusi; Hupel 1818: 101 kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; Lunin 1853: 73 kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
Murded: kruus : kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg Saareste II: 580; kruus : `kruusi R; ruus : ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus : kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus : `kruusa RId; ruus : ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz : krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz : rūza; rūź : rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz : rūza; rūź : rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes. von Steinen'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'; Hupel 1795: 83 Grus (nach der Aussprache lieber Gruus) 'Grand, Kies, Graus'
Käsitlused: < bsks Grus Ariste 1963: 248; < kasks grûs Liin 1964: 62; EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt grũzis, gruzis [1644 grus] 'Abfälle, Schutt, Graus' < kasks grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37

kuul, kuuli 'metallkera; tulirelva kuul' < asks kule, kûle 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 löhd, -i 'Kugel'; Hupel 1780: 207 lööd, -i od. löe 'die Kugel'
Murded: kuul (-l´) : kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul : `kuuli R EMS IV: 145
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´ : kūli 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'; Deutschbaltisch 2019 Kugel, im nd. kule 'Schießkugel'
Käsitlused: < sks Kugel EEW 1982: 1072; < asks Kuele Raun 1982: 57; < bsks Kugel 'kuul' EES 2012: 197; < asks kuel 'kuul' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo [1786] 'luoti, ammus / Kugel' < rts kula 'luoti; kuhmu; pallo' SSA 1: 456; kūgə̑l 'kugel' Kettunen 1938: 169

leer, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'õpetus; õppimine'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 184 eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; Stahl HHb III 1638: 99 Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; Göseken 1660: 369 leeri Rahha 'schul-Geld'; Hupel 1818: 118 leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
Murded: leer : leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier : lieri KPõ Iis Kod; lier : `lieri R; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Kod Pal eL EMS V: 37
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
Käsitlused: < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' Ariste 1963: 95; < kasks lere, lare Liin 1964: 61; < bsks Lehre EEW 1982: 1264; < kasks lêre Raun 1982: 72; < asks lēre 'õpetus, õppimine' EES 2012: 233; EKS 2019

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < asks slenge 'id.', bsks Schlenge 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 21. X: aknapostid (lengid) sissemüritud
Murded: leng : lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng : `lengi R; leńg : lengi (-ń-) Kam Ote V; lenk (-ń-) : lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki : `lengi Vai EMS V: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527, 538 *läṅg : läṅgi '= leṅg'; *leṅg : leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg : leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das Fenster umgeben.'; S. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
Käsitlused: < kasks slenge Kobolt 1933: 154; < sks Schlenge EEW 1982: 1281; < bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' EES 2012: 236
Läti keel: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] 'Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen' < kasks slenge 'Einfassung' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110; sleņģis, sleņģes 'Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen' < kasks slenge 'Einfassung' ME: III: 926

meldima, meldin 'teatama; registreerima' < asks, sks melden 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Sönna wîma 'melden'
Murded: `meldima 'registreerima, sisse kirjutama' Lüg Han; `mel´tma Trv; `mel´tmä Nõo Har; `mel´dmä Plv; `mel´mä Kod EMS VI: 13; `möl´lima (-ll-) 'meldima, registreerima' R sporSa Emm Han Kir Ha VJg Trm; `möl´mä KJn EMS VI: 379
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 *mel´dima : mel´din (O) 'melden'; Grenzstein 1884: 89 meldima (melden) 'teada andma, tulemisest teatama'; EÕS 1925: 487, 555 meldima 'teatama'; möllima 'teatama, meldima'; ÕS 1980: 414 † meldima 'teatama; sisse kirjutama, registreerima'; ÕS 1980: 443 möllima 'van sisse kirjutama, registreerima; teatama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 melden 'melden, verraten'; meldinge 'Meldung, Verrat, Anzeige'; Schiller-Lübben melden 'melden, verrathen'; meldinge 'Verrath, Anzeige'; MND HW II: 1 melden 'verraten, angeben, mitteilen, berichten, öffentlich bekanntgeben, melden, anzeigen'; meldinge 'Verrat, Anzeige, Erzählung, Mitteilung'
Käsitlused: < kasks melden, mölden Ariste 1972: 96; < kasks melden Raun 1982: 91; < sks melden EEW 1982: 1526; < asks melden 'teatama; reetma' EES 2012: 280; < bsks melden 'tulekust teatama' EKS 2019
Läti keel: lt *mel̃dêt 'melden' < kasks melden Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79

nüke, nükke 'kaval võte, vemp, riugas' < vrd asks nuk, nükke 'id.', sks Nücke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pl. nükked Kuu LNg; nükk : nüki 'kavalus, nüke' Khk VJg EKI MK
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 470 nüke 'kaval võte, riugas'; Tuksam 1939: 725 Nucke, Nücke 'tuju, kapriis; vemp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nuck, nucke 'plötzlicher Stoss, Anfall, böse Laune, Tücke, versteckte Bosheit'; MND HW II: 1 nuk, nükke 'übler Streich, tückischer Anschlag; schlechte Absichten; heimliche Bosheit, böse Launen'
Käsitlused: < ee [deskr] EEW 1982: 1806; < vrd kasks nucke, bsks nückisch 'kurikaval' Raun 1982: 109; < ? asks nuck(e) 'äkiline löök; halb tuju, varjatud õelus' ~ ? bsks Nücke, Nicke 'jonnakas, kangekaelne kuju' EES 2012: 331; < sks Nücke 'tuju, kapriis, vemp' EKS 2019
Läti keel: lt niķi 'Nücken, Schrullen, Kunstgriffe' < kasks nükke (neben nuk) 'übler Streich, Charakterfehler, böse Launen' Sehwers 1918: 154; Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: lv nik̄ 'eigensinn, nücken' < sks Kettunen 1938: 247

pali, pali 'pesunõu, vann' < asks ballie, ballige 'id.', bsks Balje 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pali 'pesunõu' Kuu Khk Hi Lä Tõs KPõ Kod Krk EMS VII: 149
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836 pali : pali 'Wanne'; kǖŕ-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; EÕS 1930: 690 pali 'vann (Balge, Wanne)'; ÕS 1980: 489 pali 'puust anum pesupesemiseks, kolmjalg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balge, ballige (balleie) 'Kufe, Wanne kleinerer Art, bes. für Milch; Vertiefung im Watt, die als Fahrwasser dient; Rinnsal, Wasserleitung'; MND HW I balge, ballige 'Kufe, Wanne'; Hupel 1795: 15 Balge od. Balje (Lett.) 'eine kleine Kufe'; Nottebeck 1988: 20 Balje 'Bottich / E.'
Käsitlused: < kasks ballige Viires 1960: 99; Raun 1982: 115; < kasks ballie, ballye, balge ~ ? rts balja EEW 1982: 1910; < asks balge, ballige 'tõrs, vann' EES 2012: 350; < bsks Balge 'pali, toober' EKS 2019
Läti keel: lt baļ̃ļa [1644 ballie] 'ein großer Zuber, Waschfaß' Sehwers 1918: 142; baļ̃ļa 'die Balge, ein großer Zuber' < kasks balge 'Kufe, Wanne' ME: I: 261; Sehwers 1953: 8
Sugulaskeeled: sm palju [1637] 'jalaton amme, soikko / Bottich, Bütte' < vur balia SSA 2: 301; lv bō̬ĺa 'zuber' < ? kasks balge Kettunen 1938: 27; lv bǭļa 'pali, küna / baļļa' LELS 2012: 46

peet, peedi 'juurvili, punapeet (Beta vulgaris)' < asks bête 'id.', bsks Beete 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 341 beeti 'rothe rüben beta rubra'; Helle 1732: 298 petid 'Mangold oder Bethen'; Hupel 1780: 240 peti d.; petid r. 'Beten, rothe Rüben'; Lithander 1781: 421 Petid Sallati tarwis 'Rothe Beeten zum Sallade'; Lenz 1796: 18 Töise pole Ku sissen külwa kik mu jaggo Hernid, Morid, Beetid, Mangoltid; Hupel 1818: 176 peet, -i r. d. 'rothe Rübe; lf. Beete'; Lunin 1853: 136 peet, -i r. d. 'свекла'
Murded: `pieti (piet) : `piedi Lüg Vai; peet (-t´) : peedi (-ie-) S L KPõ I Plt; pi̬i̬t : peedi VlPõ M TLä Ote Kam V EMS VII: 311
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pēt´ : pēdi 'Bete'; ÕS 1980: 502 peet; Deutschbaltisch 2019 Beeten 'rothe Rüben (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 betekol 'Fenchel?'; MND HW I bête, beta (bleta) 'Bete, Rübe'; Hupel 1795: 19 Beete 'hört man durchgängig st. rothe Rübe'
Käsitlused: < kasks bête Liin 1964: 63; < sks Be(e)te EEW 1982: 1973; < bsks Beete Raun 1982: 118; < asks bete 'peet' EES 2012: 359; EKS 2019
Läti keel: lt biẽte 'rote Rübe' < kasks bēte Sehwers 1918: 143; biẽte 'die Bete, Rübe' < kasks bēte ME: I: 306; Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: lvS biett ~ biet 'Beete' SLW 2009: 50; lv bìe̬`t, bēt̀ 'rübe, beete' < kasks bēte Kettunen 1938: 23; lv bīeţõz 'peet / biete' LELS 2012: 43

peldik, peldiku 'käimla; väljaheited' < ? kasks *pö̂l-dîk 'roojatiik'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 63 peltick : peltickust 'Heimlich gemach'; Göseken 1660: 107, 207, 353 peltick 'Anzucht / Cloack'; peltick, -u 'Heimlich gemach'; peltick 'scheis-Haus secessus'; Virginius 1687-1690 riksid ärra .. Paali Kirkud, nink teggit sedda Peldikuks; Vestring 1720-1730: 176 Peldik, -ko 'Der Abtrit'; Helle 1732: 156 peldik 'der Abtritt, Secret'; Hupel 1780: 239, 244 peldik, -ko r. 'Abtritt, heimlich Gemach'; pöldik, -ko d. 'Abtritt, heimlich Gemach'; Tarto-maa 1806: 24 Sääl kottal wäetas neid nurmi peldikuga mes rahwas linast towa; Hupel 1818: 176 peldik, -ko r. 'Abtritt, heimliches Gemach'; Lunin 1853: 137 peldik, -ko r. d. 'отхожее, нужное мѣсто'
Murded: `peldik : `peldiku (-gu) 'väljakäigukoht' R; peldik : peldigu Sa Emm Rei Puh Krl Rõu Vas Se; peldik (-l´-), -u Vll Pöi Muh L Ha JMd Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn M TLä Ote San Krl Plv EMS VII: 334
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´dik : pel´diku (põl´dik) 'Abritt, heimliches Gemach'; ÕS 1980: 503 peldik 'kõnek käimla'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pôl, pûl 'Pfuhl; stehendes, unreines Wasser, Schlamm'; dîk 'Teich, Deich'; MND HW II: 2 pôl, pûl (pl. pö̂le) 'mit Wasser, Schlamm, Unrat gefüllte Vertiefung, Pfuhl; Schlamm, Unrat'
Käsitlused: < bsks Peldik ~ asks pö̂l-dîk '(pôl, pûl 'Vertiefung, mit Wasser gefüllt, bes. stehendes, unreines Wasser, Schlamm' + dîk 'Teich')' Ariste 1963: 100; < kasks spelt 'Spelt' EEW 1982: 1983-1984; < kasks *pöl-dîk 'roojatiik' ~ kasks *spelt 'aganasara + ee -ik' Raun 1982: 119; < ? asks *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik' ~ ? asks spelt 'agan' EES 2012: 360
Läti keel: lt pẽlis, pẽle [1638 Pehlis] 'Pfühl' < kasks pöle, pöl Sehwers 1918: 92, 155; lt peldiķis 'die Pfütze' ME: III: 195
Sugulaskeeled: vdj peltikko '(kuiv)käimla, kõnek peldik / уброная, нужник' VKS: 896

piip|kann, -kannu 'tilaga puukann' < asks pîp-kanne 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 354, 274 pijhp kanno 'schenck-Kanne cirnea'; Suur pijpkanno 'Schenk-Kanne'; Lenz 1796: 57 sis om neid waija .. ütte penikesse piipkannu-pritsiga .. ärrakastma; Hupel 1818: 180 piipkan, -no od. -ni r; -nu d. 'Pfeifkanne, Gießkanne'; Lunin 1853: 139 piipkan, -no r. d. 'лейка'
Murded: piipkann : -`kannu 'tilaga puust õllekann' Lüg Jõh; piipkann : -kannu Mus Muh Ris Plt KJn Vas EMS VII: 435
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 pīp-kann 'Giesskanne'; EÕS 1930: 761 piibukann '(Giesskanne)'; ÕS 1980: 510 piipkann 'etn suur tilaga puukann'; Deutschbaltisch 2019 Pipkanne 'Pfeifkanne. Eine Riesenkanne, Piepkanne genannt, diente zum Heraustragen des Bieres aus dem Keller'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîp-kanne 'Kanne mit einer Ausflussröhre'; MND HW II: 2 pîpkanne, pîpen-, pü̂p- 'Kanne mit einer Ausgußröhre oder Tülle'
Käsitlused: < kasks pīpkanne Viires 1960: 98; Liin 1964: 56
Läti keel: lt † pĩpkañna 'Kanne mit einer Pfeife' < kasks pīpkanne Sehwers 1918: 155; lt peipkanna 'Gießkanne' < bsks Pfeifkanne 'eine große Bierkanne mit einer Röhre zum Eingießen' Sehwers 1953: 87; pīpkanna 'Kanne mit Pfeife' < kasks pîpkanne Jordan 1995: 82
Sugulaskeeled: lv pī`p-kōna 'schnabelkanne' < kasks pīpkanne Kettunen 1938: 149; lv pīpkrūz 'piipkann / krūze ar snīpi'

polt, poldi 'kinnitusvahend' < asks bolte(n) 'id.', bsks Bolt(e) 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 246 polt, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; Lunin 1853: 146 polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
Murded: polt : `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-) : poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) EMS VII: 642
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t : pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), kasks bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
Käsitlused: < kasks bolt(e) EEW 1982: 2126; < kasks bolte(n) Raun 1982: 125; < asks bolte(n) 'polt; ümar varb mõõtmiseks' EES 2012: 379; < bsks Bolt, Bolte 'polt' EKS 2019
Läti keel: lt bul̃ta, bul̃te [1638 Bullta] 'Bolzen, Riegel, Pfeil' < kasks bolte Sehwers 1918: 48, 85, 144; bul̃ta (bults, bul̃te) < kasks bolte 'Bolzen, Pfeil' Sehwers 1953: 20; bulta, bults 'Bolzen' < kasks bolte Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm poltti 'pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe' < ee polt [‹ kasks bolt(e)] ~ vn болт SSA 2: 392; sm pultti [Agr] < rts bult [‹ asks bolt] Häkkinen 2004: 971; sm poltti, pultti 'Schraube, Bolzen' < ee polt, rts bult Bentlin 2008: 161; lv bol̄´t̀ 'bolzen' < kasks bolte Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327; lv boļt 'polt / bultskrūve' LELS 2012: 46; vdj boltta 'polt / болт' VKS: 166

porss, porsa 'taim (Myrica gale)' < asks pors 'id.', bsks Pors 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 207 Karlod 'Porß'; Helle 1732: 296 porsad 'Porst oder wild Roßmarin'; Hupel 1780: 247 porsad r. 'Porst od. wild Roßmarin'; Luce 1813: 41 Porsad 'Pors'; Schmidt 1816: 34 Kes .. paljo porsa öllut joob, se saab sest minnestust ja pea-wallo
Murded: porss : porsa 'Myrica gale' S LNg Mar Kse PJg Ris Trm Kod Hls; pors : porsa Var Mih; ports : portsa Vig EMS VII: 699; porss : porsu 'soovõhk (Calla palustris)' Tõs PJg Saa Pst EMS VII: 699
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934, 935 pors : pl. porsad 'Porst'; ports : pl. portsud '= pors'; ÕS 1980: 530 porss 'lehtpõõsas ja -puu (Myrica)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pors 'Pors, Myrtenheide'; MND HW II: 2 pors, pars, porse (porzse) 'Porsch, Gagel, Murica gale'; Hupel 1795: 176 Pors oder Porst oder Porsch 'wilder Rosmarin (Ledum palustre)'
Käsitlused: < kasks pors EEW 1982: 2150; Raun 1982: 126; < erts pors 'sookail; porss' ~ bsks Pors, Porst, Porsch 'sookail' ~ asks pors 'porss' EES 2012: 382
Läti keel: lt † puraši 'Pl. Porst' < kasks pors Sehwers 1918: 156; puors 'Gagel (Myrica gale)' < kasks pors Sehwers 1953: 97; Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm pursu [1637] 'Ledum palustre / Sumpfporst' < rts purs, pors SSA 2: 438; lv por̄`s, pōr`s, pōrtsaz, pōrs̆sə̑z 'gagel (myrica gale)' < kasks pors Kettunen 1938: 307, 310; lv pōrsa 'porss / purvmirte' LELS 2012: 251

praak, praagi 'kõlbmatu asi, toode' < asks wrak 'id.', vrd bsks Brack 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 308 praakhone 'die Wracke'; Hupel 1780: 247 praakhone r. 'die Wrake, Wrakhaus'; Lunin 1853: 147 praak, praag r. d. 'брага; бракъ'
Murded: praak : `praagi 'kõlbmatu asi' R; praak : praagi Jäm Phl Mär HMd Koe ViK Iis Kod Plt Rõn Har; raak : raagi Tor Trv EMS VII: 718; prakk : praki '(miski) kõlbmatu, kehv, ebakvaliteetne' Sa sporL KJn SJn; prakk : pragi Kuu; prak´k : praki Kod Lai Hel sporT V; rakk : raki Kär Muh Tor; rak´k : raki Saa sporM EMS VII: 731
Eesti leksikonid: Salem 1890: 296 praak : praagi 'бракъ, негодное'; EÕS 1930: 819 praak 'kõlbmatu asi (Brack, Ausschuss)'; ÕS 1980: 532 praak 'alaväärtuslik toode või toodang'; Tuksam 1939: 166 Brack 'praak, -gi; kõlbmatu asi või kaup'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak 'beschädigt, verdorben, untauglich'; Lübben 1888 wrake 'Prüfung u Sonderung der Waren nach ihren Güte'; wragen 'Waren auf ihre Güte untersuchen u das Schlechte aussondern'; wraker 'der Beamte, welcher die Waren auf ihre Güte prüft'; Schiller-Lübben brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak, wrack 'untauglich, beschädigt'; MND HW I brak 'mangelhaft, defectus'; brāke 'gebrechend, mangelnd, fehlend; Prüfung der Waren'; Kobolt 1990: 71 brack 'schadhaft, fehlerhaft, minderwertig (‹ mnd wrak, wrack 'untauglich, beschädigt')'
Käsitlused: < kasks brak EEW 1982: 2157; < ? bsks braak 'Brack-' EEW 1982: 3923; < bsks Braak Raun 1982: 127; < kasks wrak SSA 3: 32; < asks wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu' EES 2012: 383
Läti keel: lt brãķis [Glück 1689/1694: par Brakku] 'schlechte Ware' < kasks wrak Sehwers 1918: 84, 144; lt braks, brãks, brãķis 'das Wrack, das Untaugliche, das Nichtige' < kasks wrack 'untauglich, beschädigt' Sehwers 1953: 15-16
Sugulaskeeled: lv brå̀i̮k 'vrd ee praak' Kettunen 1938: 28; lv brǭik 'praak / brāķis' LELS 2012: 49; vdj braakki, braakku 'praak; kasutamiskõlbmatu / бракованный, негодный' VKS: 169
Vt praakima. Vrd vrakk

redel, redeli 'ronimisvahend; vankriredel' < kasks ledder 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606 kumba Reddelme otz Taiwast am̃a se Maa pæle on oyendanut; Rossihnius 1632: 306 temma tei omma ehsimetze Poja .. ninck panni tedda ühhe reddali sisse; Stahl 1637: 86 reddelim : reddelimme∫t 'leiter'; Gutslaff 1648: 225 Reddal/e 'Leiter'; Göseken 1660: 279 reddal 'leiter scala'; VT 1686 Eggal lawal peawat katz pulckat ollema reddali kombel; Vestring 1720-1730: 201 Reddel, -le 'Die Leiter'; Helle 1732: 108, 305 kartsas 'die Leiter, Reddel'; reddelid 'die Reddeln, Leitern'; Hupel 1780: 255 reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Reddel od. Rettel'; Hupel 1818: 204 reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Leiter; lf. Reddel od. Rettel'; Masing 1825: 406 [olid] nemmad tedda reddeli peäl ja reddeli läbbi wennitand; Lunin 1853: 158 reddel, -i r. d. 'лѣстница, крылецъ'
Murded: redel : redeli 'redel, vankriredel' R Sa Muh Lä PJg Vän Hää KPõ I Äks Ksi VlPõ M Ran; retel´ : redeli Hel T V; redel : redli Hi; `retli : retlime Kuu EMS VIII: 271
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044 redel, -i 'Leiter, Raufe (im Stall)'; Wiedemann 1893: 946 redel, -i; redelim, -e '(alt) Leiter, Raufe (im Stall)'; EÕS 1930: 1055 redel '(Leiter, Sprossenleiter); vilja, ristikheina kuivatamiseks (Reiter, Hiefel, Heinz); heinte tarvis tallis (Raufe, Futterleiter); vankril (Rüstleiter); heliredel (Tonleiter)'; ÕS 1980: 580 redel; Tuksam 1939: 631 Leiter 'redel, kartsas'; Deutschbaltisch 2019 Reddel 'wo man Pferden Futter vorstreut (Lindner 1762)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter, die leiterförmige Seitenwand des Wagens; die Galgenleiter; als Folterinstrument'; Hupel 1795: 191 Rettel (Ehstn.) 'die Heurauffe; eine Leiter; die Lehnen des Bauerwagens'
Käsitlused: < kasks ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter' Ariste 1963: 102; Liin 1964: 51; < sks ~ lms EEW 1982: 2437; < bsks Reddel, vrd asks ledder Raun 1982: 140; < bsks Reddel, Rettel 'redel; vankriredel; söödasõim' EES 2012: 422
Läti keel: lt redele [1644 reddelims] 'Raufe über der Krippe, Leiter' < kasks ledder Sehwers 1918: 44, 93, 156; lt pl. redeles 'Leiter; Wagenleiter' VLV 1944: 334; lt redeles 'redel; vankriredel' ELS 2015: 714
Sugulaskeeled: sm reteli [1880] 'reen t. kärryn häkki, irrotettavat sivulaidat t. kuormausalusta / Schlitten-, Wagenkasten, Seitenbreiter od. Ladepritsche' < vn rédili 'rehuhäkki' SSA 3: 67; lv re'ddə̑l, re'ddil´ 'raufe, reddel' < asks reddel Kettunen 1938: 332; vdj reteli '(rõugu)redel; redelvõre; vankriredel / лестница' VKS: 1046; is reteli Nirvi 1971: 474; is retteeli 'redel' Laanest 1997: 166

reid, reidi 'ankrukoht meres' < asks reide, rêde 'id.', vrd bsks Reide, Reede 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: reid : reidi 'ankrukoht meres' Hää JõeK; reit : reidi Khk; reit : `reidi 'laevatee' Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1047 reit´ : reidi 'Rhede; Cours des Schiffes'; ÕS 1980: 583 reid 'sadamaeelne ankrukoht'; Mereleksikon 1996: 362 reid 'hol rede'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rêde, reide 'Rhede, offener Hafen, naveta, portus'; Schiller-Lübben rede, reide 'Rhede'; MND HW II: 2 rêͥde (rede, reide), rê(i)t 'außerhalb des eigentlichen Hafens gelegener Ankerplatz, Reede'; Kobolt 1990: 221 Reide, Reede 'Ankerplatz vor dem Hafen (‹ mnd. rede, reide)'
Käsitlused: < kasks reide 'Rhede, Ankerplatz' GMust 1948: 59, 90; < ? kasks reide, rêde 'Reede' EEW 1982: 2448; < bsks Reide, Reede [‹ asks Reide] EKS 2019
Läti keel: lt † riẽde, riediņ̃š 'Reede' < kasks rēde Sehwers 1918: 157; riede 'Reede' < asks rēde Sehwers 1953: 100
Sugulaskeeled: sm murt. reti [1863] 'sataman ankkurointialue, satamaselkä / Reede' < rts redd [‹ kasks rēde] SSA 3: 68; SKES: 772; sm reitti 'Seenkette; Route; Strecke' < skand, vrd rts redd, mr red, rid, reid 'Reihenfolge, Reihe, Schlange' Bentlin 2008: 84; lv reì̯ᴅ, reì̯də̑ 'reede, vorhafen' Kettunen 1938: 332; lv reid 'reid / reids' LELS 2012: 265; vdj reidi 'reid / рейд' VKS: 1043

rentsel, rentsli 'kõnniteerenn' < asks ren-stên 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 293 weretawadt næmat hendz ielles se keicke paxuma Roÿaste Reñeste sees
Murded: `rentsel : `rentsli 'kõnniteerenn' Sa Mar Juu; `rentsle Räp EKI MK; `rentsel : `rentsle 'inimesevare, rääbakas; räbal' Mär Lih PJg JMd Koe VJg Sim Vil; rendsel : `rentsle Krk; `rensel : `rensle Krk; `renstli Puh Ote EMS VIII: 305
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1085 rõńtsik : rõńtsiku; rõntsel : rõńtsli 'Rinnstein, Rinnsal, Stelle, wo Wasser geflossen ist, wo Schmutzwasser zusammenläuft'; ÕS 1980: 585 rentsel 'tänava äärne renn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ren-stên, ron-stên 'Rinnstein, Strassengosse'; Schiller-Lübben renne-, ronstên 'Rinnstein'; MND HW II: 2 renstêͥn, rennen-, rön-, rönne(n)-, rün- 'Abflußrinne auf der Straße, Gosse; Wegefläche neben der Abflußrinne auf der Straße'
Käsitlused: < kasks Ariste 1940: 23, 42; < kasks renne-, ronstên Liin 1964: 49; < kasks ren-stên EEW 1982: 2459; Raun 1982: 141; < asks rennestēn, ronstēn 'rentsel' EES 2012: 425; < asks renne-stēn 'rentsel', bsks Rennstein 'rentsel' EKS 2019
Läti keel: lt reñstele, reñkstele 'Dachrinne; Gosse, Pfütze, kleiner Bach, niedrige Stelle im Walde' < kasks renn(e)sten 'Rinnstein' Sehwers 1918: 47, 60, 156; lt reñstele 'Rinnstein' < kasks renn(e)sten 'Rinnstein' Sehwers 1953: 99
Vrd renn

ribi, ribi 'küljeluu, roie' < asks ribbe 'id.', bsks Ribbe 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Helle 1732: 122 külje-lu 'die Ribbe'
Murded: ribi sporR Sa Mär Kir Pä Ha JMd Koe VMr VJg Iis Plt; kribi Hää EMS VIII: 313
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1051 ribi : ribi; ribi-końt 'Rippe'; ÕS 1980: 589 ribi 'roie; ribiliha; siledal pinnal väljaulatuv liist'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ribbe 'Rippe'; Schiller-Lübben ribbe, rebbe 'Rippe'; MND HW II: 2 ribbe, rübbe, rebbe, rippe 'einer der gebogenen Knochen die ausgehend von der Wirbelsäule das Knochengerüst des Brustkorbs bilden, Rippe; Fleischstück mit Rippenknochen'; Hupel 1795: 192 Ribbe 'st. Rippe'
Käsitlused: < kasks ribbe 'Rippe' EEW 1982: 2465; Raun 1982: 142; < asks ribbe 'roie, ribi' EES 2012: 425; < asks ribbe ~ bsks Ribbe 'roie, ribi' EKS 2019
Läti keel: lt riba 'Rippe' < kasks ribbe 'Rippe' Sehwers 1918: 48, 157; Sehwers 1953: 100; riba 'Rippe; einzelner Stab im Gitter' < kasks ribbe 'Rippe' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: lvS riba (luu) 'Rippe' SLW 2009: 165; lv ribà 'rippe' < ? kasks ribbe Kettunen 1938: 335; lv ribā 'ribi, roie / riba' LELS 2012: 267

tosin, tosina 'kaksteist' < asks dos(s)in 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 163 tossina 'dutzet / dossin'; Hupel 1818: 251 tossin, -a r. d. 'ein Dutzend'; Lunin 1853: 198 tossin, -a r. d. 'дюжина'
Murded: tosin, -a Jõe VNg Iis Vai sporS sporL Juu Kos JMd Tür Koe VJg I Plt KJn M Puh; to(s)sin, -e (-õ) San Krl Har; trosin, -a Sim EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299 tozin : tozina 'Dutzend'; tozinits : tozinitsa (d); toziṅg : toziṅgu (O) '= tozin'; Wiedemann 1893: 1176 tozin : tozina (tozinits, toziṅg, tõzin, tuzin) 'Dutzend'; tozinits : tozinitsa (d); toziṅg : toziṅgu (O) '= tozin'; tozin-tozin 'ein Gross (144 Stück)'; ÕS 1980: 722 tosin
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dosin, dossin, dosint 'Dutzend'; MND HW I dossîn, dosîn 'Dutzend'
Käsitlused: < kasks dosîn, dossîn Liin 1964: 48; < kasks dos(s)in EEW 1982: 3252; Raun 1982: 180; Raag 1987: 324; < asks dos(s)in, dosint 'tosin' EES 2012: 542; EKS 2019
Läti keel: lt ducis, duzins 'Dutzend' < kasks dosin Sehwers 1918: 146; dozīns, duzīns < kasks dosīn 'Dutzend' Sehwers 1953: 25; lt ducis 'Dutzend' < bsks Dutz 'Dutzend' Sehwers 1953: 29
Sugulaskeeled: sm tusina [1609] '12 kpl / Dutzend'; krj tusina < rts, vrd mr dussin 'tusina' [‹ kasks dosin, dossin] SSA 3: 338; lv dut́̄š́ 'dutzend' < sks Kettunen 1938: 43; lv dutš 'tosin / ducis' LELS 2012: 56; vdj d´uužina 'tosin / дюжина' VKS: 188

toss, tossi 'leebe, tahtejõuetu inimene; unimüts' < ? asks dosich 'id.', bsks Toss 'id'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tośs : tossi (-śs-) 'pehme, laisk inimene; saamatu, rumal inimene' Muh Rei sporL sporKPõ Trm Lai Plt KJn M TLä Urv Rõu; töss : `tössi sporR; töśs : töśsi Lä PJg sporKPõ I KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299, 1304 tośś : tośśi 'Tölpel, Einfaltspinsel, Schlafmütze, Träumer'; töśś : töśśi '= töśśikene'; töśśikene, -ze 'stiller, einfältiger Mensch'; ÕS 1980: 722, 749 toss : tossi 'tahtejõuetu, saamatu inimene'; töss : tössi 'toss'; Deutschbaltisch 2019 Toss 'Einfaltspinsel, Schlafmütze, Träumer (Sallmann 180)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dosich '(verstandes)betäubt, freneticus'; doselechtich 'duselig, betäubt'; dusich 'betäubt, schwindelig'; Schiller-Lübben dusich 'betäubt, schwindelig'; doselechtich 'duselig'; MND HW I dȫsich 'taumelig, dumm'; dü̂sich 'betäubt, schwindelig'; Schleswig-Holstein Dosselkopp 'Dummkopf'; Dossköpp 'die Kühe ohne Hörner'; Dussel [dusḷ] 'Dummkopf, dummer, ungeschickter Mensch'
Käsitlused: < kasks dosich 'dumm, einfältig', vrd sks dösig SKES: 1360; < kasks dosich ~ ee [deskr] EEW 1982: 3252; < ee [deskr], vrd sm tosso, rts tåss Raun 1982: 180; < vrd asks dösig 'loid' Raun 1982: 189; < ? asks dȫsich 'juhm, loll, uimane', sks dösig 'unine, uimane; nürimeelne' EES 2012: 569
Sugulaskeeled: vdj tuššu 'fig toss, tossike / рохля, мямля' VKS: 1398

tripp, tripi 'sõltus; kinnitusvahend' < asks strippe 'id.', bsks Strippe 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tripp : trippi VNg Jõh; tripp : tribu Kuu Vai(rippu: ribu); tripp : tripi Jäm Rei Mar Mär Var Hag Juu JMd VJg I TLä San Urv Krl Har Rõu Plv; ripp : ripi Khk Krj Vll Muh Kse KJn Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1322 tripp : tripi, tripu 'Strippe'; EÕS 1937: 1570 tripp; ÕS 1980: 727 tripp
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stripe 'Strippe am Stiefel?'; Schiller-Lübben strippe 'Schlinge oder dünner Band, der an Zeug genähet wird es dabey aufzuhängen'; MND HW III strippe 'Riemen für die Sattelgurte; Schlaufe, Schlinge des Geldbeutels'; Nottebeck 1988: 88 Strippe 'Aufhänger (E. K. L. R.)'; Die Strippe an meinem Paletot ist gerissen.
Käsitlused: < kasks stripe ~ sks Strippe EEW 1982: 3274; < asks Stripp Raun 1982: 181; < asks strippe 'köis; aas, tripp' ~ sks Strippe '(suka)tripp; pael, nöör' EES 2012: 546; < sks Strippe 'tripp; silmus, aas' EKS 2019
Läti keel: lt stripa 'Strippe am Stiefel' < kasks strippe 'Riemen für die Sattelgurte; Schlaufe, Schlinge des Geldbeutels' Jordan 1995: 98; lt stripa, stripas 'Strippen' < asks stripp Sehwers 1953: 124

trits, tritsu, pl. tritsud 'uisk' < asks strîtscho 'id.', bsks Trittschuh 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 173 raudsuksed, Schlittschuhe, welche Deutschen tritsud nennen)
Murded: trits : pl. `tritsud R; tritsud eP; tritsu Trv TLä Võn Vas Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trits : tritsu (D) 'Schlittschuh'; Wiedemann 1893: 1197 trits : tritsu; tritsar : tritsari; tritska : tritska (D) 'Schlittschuh'; tritsudega jōksma 'Schlittschuh laufen'; ÕS 1980: 727 † trits 'uisk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 strît-scho 'Schlittschuh'; Schiller-Lübben strîtscho 'Schlittschuh (Schuh, mit dem man stridende, weit ausschreitend, dahin fährt)'; Deutschbaltisch 2019 Der Schritt- oder Schrikschuh (Gutzeit 1898)
Käsitlused: < kasks strît-scho Haak 1976: 87; Raun 1982: 181; < bsks Trittschuh ~ kasks strîtscho EEW 1982: 3275; < asks strītscho ~ bsks Trittschuh 'uisk' EES 2012: 546
Läti keel: lt pl. strĩčes 'Schlittschuhe' < asks strīdschō 'Schlitt- oder Schrittschuhe' Sehwers 1953: 124; lt strīčas 'Schlittschuhe' < kasks strîtscho Jordan 1995: 97

tross, trossi 'kraamikoorem' < kasks trosse 'id.', bsks Tross 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 419 Rossi pois 'tros bube calo'; Piibel 1739 pannid need wäetimad lapsed ja lodussed ja trossid ennese eel käima; Lunin 1853: 199 tros, -i d. 'обозъ, поклажа'
Murded: tross : `trossi 'kraam, koli; moonavoor; hobuküüt' Kuu Hlj; tross : trossi (-śs-) Mar Mär Ha JMd VJg Trm Lai Plt Nõo Ote V; ross : rossi (-śs-) Pöi Hää Pil M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 trośś : trośśi 'Tross, Bagage, Fuhre'; Wiedemann 1893: 1199 trośś : trośśi (rośś) 'Tross, Bagage, Fuhre'; EÕS 1937: 1571 tross 'sõjaväe-, vankrite-, kraamivoor, pagas'; ÕS 1980: 728 tross 'voor; kraamikoorem'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosse, tros 'Tross, Gepäck'; Schiller-Lübben trosse 'Troß, Gepäck'; Hupel 1795: 241 Troß 'ein kleiner Bauerwagen auf welchem der Reisende ein wenig Futter für seine Pferde, oder andere Kleinigkeiten mit sich führt'
Käsitlused: < kasks trosse SKES: 1371; EEW 1982: 3278; < kasks trosse, bsks Troβ Raun 1982: 182
Läti keel: lt † trasa 'Troß' < kasks trosse Sehwers 1918: 163; trasa 'Troß' < kasks tros(se) Jordan 1995: 104
Sugulaskeeled: sm trossi, rossi [1642] 'kuormasto; kuorma, rahti; tavara, säly, kantamus' < rts tross 'sotilaan pakkaus, kantamus' [‹ kasks trosse] SKES: 1371

viidikas, viidika 'kala (Alburnus alburnus)' < asks witik, witeke 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Wyttyka, Pagel; Vestring 1720-1730: 63 Widikas, -ka 'Ein Wiedchen'; Hupel 1780: 311, 535 widik, widikas r. 'Füdchen (Fisch)'; widikenne r. d. 'Füdchen (Fisch)'; Lunin 1853: 228 widik, -a; widikas, -ka r. d. 'уклейка (рыба)'
Murded: `viidikas : `viidika Jõe IisR Vai(-ga); viidikas : viidika Sa Muh L Ris Trm Äks KJn Kõp; viidik : viidika (-ä) Kod Vil Trv; viidik : viidike (-ge) T V(viit´k Räp Se); viidik : viidiku (-gu) Hi Hää Saa Iis Trv Hls San; viiding, -i Khk Plt Hel(-e); viidingas : viidinga Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīdik : wīdiku, wīdike (d); wīdikas : wīdika; wīdikene : wīdikeze 'Füdchen, Weissfisch'; wīdiṅg : wīdiṅgu '= wīdikas'; ÕS 1980: 788 viidikas '(Alburnus alburnus)'; Deutschbaltisch 2019 Fidchen, Fiedchen, Füdchen od. Fittchen 'eine Abart des Rebses, estnisch widdik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 witink, witik, witeke 'ein Weissfisch (cyprinus alburnus)'; Schiller-Lübben witink 'eine Art kleiner Fische'; witteke 'ein kleiner Weißfisch (cyprinus alburnus)'
Käsitlused: < vn ~ kasks EEW 1982: 3817; < vrd bsks Füdchen Raun 1982: 203; < asks witik, witeke, witink 'viidikas' EES 2012: 602; Kendla 2014: 161; < asks witik, witeke 'viidikas' EKS 2019
Läti keel: lt vīķe < asks wittke 'Weißfisch' Sehwers 1953: 157; lt vīķe 'viidikas' ELS 2015: 1006
Sugulaskeeled: sm viitikka '(Suomenlahdella) salakka' Vuorela 1979: 512; vdj viitikkõ; is viidikka < ee viidikas EES 2012: 602; vdj viitikka 'viidikas / уклейка' VKS: 1528

vikk, viki 'pulk, prunt' < asks swik 'id.', bsks Zwick 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: vikk : viki 'prunt' S L EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk : wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; ÕS 1980: 791 vikk 'murd punn, prunt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 swik 'Luftzapfen am Fass, das Loch desselben und der Bohrer zum Bohren des Lochs'; twicke 'Zwicke, Stiel mit schräg angesetzter Schaufel zum Plagenhauen'; MND HW III swik 'Bohrer, Eisenspitze des Bohrers; Luftloch am Faß'; Hupel 1795: 272 Zwick 'ein kleiner hälzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'
Käsitlused: < bsks Zwick ~ sks Zwicke EEW 1982: 3838-39; < asks swik 'punn, prunt' EES 2012: 605; < asks swik ~ bsks Zwicke 'punn, prunt' EKS 2019
Läti keel: lt sviķis 'Zwick' < kasks swik Sehwers 1918: 70, 161; sviķis 'Zwick in der Tonne, kleiner Zapfen unweit des Spundloches' < kasks swik 'Luftzapfen am Faß' Jordan 1995: 99
Sugulaskeeled: lv svīk̄ 'holzzapfen' Kettunen 1938: 391

vööslem, vööslemi, pl. vööslemid 'leid' < asks vȫrsēle 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 286, 294 Weerslemmit 'Vorsielen'; Vöörslemid 'Vorsielen'; Helle 1732: 206 weerslimid 'das Vorsiedel, Pferde-Geschirr'; Hupel 1780: 309, 315 weerslemmid od. weerslimid r. 'Vorsiegel, Kutschgeschirre'; wöörslemmid r.; wöörslemmi d. 'Vorsiegel, Kutschgeschirre'; Hupel 1818: 281 weerslemmid r.; weerslemmi d.; weersilli d. 'Kutschgeschirre; lf. Vorsielen'; Lunin 1853: 226 weerslemmid r.; weerslemmi d.; weersilli d. 'збруя лошадиная'
Murded: `vüöslemmid, `vüeslimmed (-lemmed) Kuu Jõh; `vüöslamed Hää; `vörslemmid (-lammid) VNg Lüg; `(v)ööslemmad (-lemmed) Khk Pöi Muh Mär Kse Ha Tür; `vööslemid Kos JMd Koe; `vörslemid (-med) ViK; `vöörslemmid (`vöös-, `vüös-) Iis Trm VlPõ TMr; `(v)ü̬ü̬slemmä M(`vü̬ü̬sle Hel); `vü̬ü̬rlemmüse (-löömüsse) Võn Kam; `vü̬ü̬slemmä Urv; vöörüsslemmi Plv; `vööslid Rei; `vöösmled LNg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497, 1540 wērsīl : pl. wērsīlid; wērslemm : pl. wērslemmid; wērslīm : pl. wērslīmid 'Vorsielen (am Pferdeanspann) = wȫrslemmid'; wȫrslemm : pl. wȫrslemmid; wȫrslīm : pl. wȫrslīmid 'Vorsielen (am Pferdeanspann)'; Salem 1890: 485 wöörslemm : wöörslemmid 'сбруя'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vor-sele 'Vordersiele, Vordergeschirr des Pferdes'; MND HW I vȫrsȇle 'Vordergeschirr des Pferdes'
Käsitlused: < kasks vörsel Viires 1974: 247; < asks Vörsel 'Vordersiele' EEW 1982: 3778
Läti keel: lt pl. vẽrzeles [1705] 'Pferdesielen' < asks värsel 'Vordersiele, Siele für ein Pferd des Vordergespanns' Sehwers 1953: 157; lt vērzeles 'Pferdesielen, -geschirr' < kasks vȫrsēle 'Vordergeschirr des Pferdes' Jordan 1995: 109; lt virzeles 'Vorsedel' < bsks Fürsel 'Pferdesielen' Sehwers 1953: 159
Sugulaskeeled: lv vērzə̑lᴅ, vir̄zə̑lᴅ, vir̄žə̑lᴅ 'hintergeschirr, vorsielen (beim anspann der pferde)' Kettunen 1938: 481

veebiliides @ veebihaldur