[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kipp, kipi 'puunõu, kibu' < asks schip '(kande)korv; puunõu', sks Kiepe 'seljakorv'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest; Luce 1812: 79 se wessi, senniks kui kip sai winnatud, kippo sees näitis wagguse seiswad
• Murded: kipp : kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp : kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId EMS III: 188
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu : kibu, keu; kibo : keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp : kipi (SW, S) '= kibu'; EÕS 1925: 207 kibu : keo 'väike kapp'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp'; Tuksam 1939: 558 Kiepe 'seljakorv'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
• Käsitlused: < kasks schip Bentlin 2008: 67-68; < germ *skipa- ~ skand *skipa EES 2012: 148
• Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] 'Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen' < sks Sehwers 1918: 89, 150; lt ķīpa 'großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch' < kasks kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' Jordan 1995: 73; lt ķipis, ķipa 'kippo, kauha' < ee kipp, kibu SSA 1: 368
• Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] 'pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug' < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa 'puinen kimpiastia'; vdj tšippa 'tuoppi' SSA 1: 368; sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ Bentlin 2008: 67-68

lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 192-193 sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿm̃o kaas Iumala Sana tagka nouwdma; Rossihnius 1632: 194 Sis saht sinna omma lusti neggema; Stahl HHb II 1637: 9 ∫üddame lu∫ti .. kahs 'mit Hertzen lust'; Gutslaff 1648: 225 Lusti 'Lust'; Gutslaff 1647-1657: 68 peab minnule weel häh lusti sahma; Göseken 1660: 91 lusti/ i 'Lust'; Göseken 1660: 284 meeleheh oppri pehl 'lust zum Opffer'; Vestring 1720-1730: 126 Lust, -sti 'Die Lust'; Helle 1732: 135, 322 lust 'die Lust'; Hupel 1780: 210 lust, -i r. d. 'die Lust'; Arvelius 1782: 103 lusti pärrast; Hupel 1818: 131 lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; Lunin 1853: 96 lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
• Murded: luśt : lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; luśt : luśti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust : `lusti R EMS V: 524
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 luśt : luśti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
• Käsitlused: < kasks lust Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; < kasks lust ~ sks Lust EEW 1982: 1392; < kasks lust(e) Raun 1982: 81; Raag 1987: 324; < asks lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine' EES 2012: 256; EKS 2019
• Läti keel: lt luste 'Lust' < kasks lust, luste Sehwers 1918: 153; luste, lusta 'Lust' < kasks lust Jordan 1995: 76
• Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] 'huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig' < mr lust, lyst; is lusti; vdj luśt´si < ee SSA 2: 119; lvS lust 'Lust' SLW 2009: 113; lv luš́̄t 'lust' < kasks lust Kettunen 1938: 209; lv lušt 'rõõm, lust / jautrība, luste'; vdj lusti 'ilus, nägus; ilu; lust rõõm / красивый; красота; веселье, радость' VKS: 646
• Vt lustima

nipp, nipu 'nibu, tipp' < asks (s)nibbe 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 252, 327 Nipp 'Kappel'; nipp 'Purzel (an Hünern)'; Hupel 1818: 153 nip, -pi r. 'Spitze, Ende'; Lunin 1853: 116 nip, -pi r. 'кончикъ'; nips r. d. 'щелчокъ'
• Murded: nipp(u) : nibu 'nibu; nupp, tipp' Kuu Vai; nipp : nippu VNg Lüg Jõh; nipp : nipu Vig Var Tõs Tor JMd JJn VJg I Ksi Plt; nipp : nipi S Khn Hää Juu Tür Sim Kod Lai KJn M San Kan(niṕi Urv Se) EMS VI: 599
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 nipp : nipi, nipu 'Spitze, Ende'; Wiedemann 1893: 671 nipp : nipi, nipu (nibu) 'Spitze, Ende'; ÕS 1980: 457 nipp 'nibu, väike nupp'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nebbe, nibbe 'Schnabel'; snebbe, snibbe 'Schnabel'; snippe 'Schneppe, Schuhschnabel'; Schiller-Lübben nebbe, nibbe 'Schnabel'; snibbe, snebbe 'Schnabel'; MND HW III nibbe, nebbe 'Schnabel des Vogels'; snibbe 'Schnabel des Vogels; übertr. Nase der Menschen'
• Käsitlused: < kasks snibbe, nibbe 'nibu' Liin 1964: 58; < kasks snibbe 'Schnabel' Hinderling 1981: 113; < germ, vrd kasks Snibbe, Snipp 'Spitze, gespitzter Gegenstand' EEW 1982: 1689; < kasks (s)nibbe 'nokk' Raun 1982: 103; < asks snibbe 'nokk, tila' EES 2012: 311
• Läti keel: lt nibe [1705] 'kleiner Vogelschnabel' < kasks nibbe 'Schnabel' Sehwers 1953: 83; Jordan 1995: 80; lt knipis 'ein Knippchen, Schnippchen' ME: II: 247
• Sugulaskeeled: sm nippa 'huippu, kärki, nipukka / Spitze' < lms [deskr], vrd rts snibb 'nipukka', asks snipp 'nokka, kärki' SSA 2: 223

rihv, rihva 'kivirähk; leetseljak meres' < asks rif 'id.', sks Riff 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: riuhk : rihva 'klibu; kruus' Sa Muh Phl Kse Han Var; rihk : rihva Khk; rihvk : rihva Khk Jaa Pöi; rihv : rihva Khk Pha Kse Var Tõs EMS VIII: 323
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1053, 1052, 1046 rihw : rihwa 'Riff' '= rihk'; rihk : riha (P, W) 'Kies, ”Grant”'; rehw : rehwi 'Riff'; ÕS 1980: 590 rihv 'kaldaäärne kivirähk, klibu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rif, ref 'Fels oder Sandbank in der See'; Schiller-Lübben rif, ref 'schmale Sandbank in der See (altnorw. rif, schwed. ref, dän. rev, ndl. rif)'; MND HW II: 2 rif, ref 'Felsenbank, Klippe im Meer, Riff'
• Käsitlused: < kasks rif 'Riff, Sandbank im Meere' GMust 1948: 9; < sks Riff 'Kies, Grant' EEW 1982: 2470; < kasks rif Raun 1982: 142; < kasks rif 'Sandbank im Meere'; < asks rif, ref 'leetseljak' ~ sks Riff 'veealune kalju; leetseljak' EES 2012: 426
• Läti keel: lt † rava 'Riff, Sand- oder Steinbank im Meere' < kasks ref, reve Sehwers 1918: 29, 156; lt rava 'ein Riff, Sand- od. Steinbank im Meer' ME: III: 491; lt rēve 'steiniges Feld; Reihe von Erhöhungen' < kasks rif (ref) 'Fels oder Sandbank in der See' Jordan 1995: 85
• Sugulaskeeled: sm riutta [1683] 'pitkähkö, osittain vedenalainen rantakivikko, särkkä / Riff' < germ, vrd mr gryt 'kivi, sora' SSA 3: 84; lv rīţ 'rannamadal / sēklis' LELS 2012: 271