[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

maaker, maakri 'tegija, valmistaja; meister' < asks mâker 'id.'

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: Jannsen 1858 05. XI: temmast sai uurmaker
• Murded: `maaker : `maakri (-re) 'tegija; valmistaja' Kuu Jäm Krj Mar Ris Koe KJn Rõu; `muaker, -i VJg; `maakar, -i VNg; maager : maagri Rei EKI MK; rei`maaker 'treial, puusepp (linnas)' Vll EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māker : mākri '(Macher)'; z.B. koŕw-māker 'Korbmacher'; EÕS 1925: 455 tegija, tegijameister, sepp; ÕS 1980: 761 † uurmaaker 'kellassepp'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben maker 'Macher, Verfertinger'; meker 'Macher, Verfertiger, Stifter'; MND HW II: 1 māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher'; mēker 'Hersteller, Stifter'
• Käsitlused: < kasks mâker EEW 1982: 1469; SSA 2: 134; < asks maker 'tegija, valmistaja' EES 2012: 268
• Läti keel: lt † mãķeris 'Betrüger, Händelmacher' < kasks maker Sehwers 1918: 153; lt makars 'der Macher, ein Betrüger, einer, der im Trüben fischt' < kasks māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher' ME: II: 554; Sehwers 1953: 76
• Sugulaskeeled: sm maakari [1678 sämiskmacari] 'valmistaja, mestari / Hersteller, Meister' < rts makare [‹ kasks maker] SSA 2: 134
• Vrd lont|maaker, piste|maaker, uur|maaker

napp, napi 'vähene' < asks knap 'id.'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 271 agka∫ knappi∫t ∫e nelja∫ o∫∫a kuhli∫ 'aber kaum der vierde Theil hörete'; Vestring 1720-1730: 147 Nap 'Knap'; Nappist 'Knap'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. 'knapp, sparsam'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'скудный, бережливый'
• Murded: napp : nabi 'vähene, kasin' Kuu Lüg; napp (naṕp) : napi S sporL Ris JMd JJn Koe VMr Kad VJg Plt KJn M TLä sporV EMS VI: 488
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napi 'knapp, sparsam; Mangel'; EÕS 1930: 574 napp '(knapp; Mangel)'; ÕS 1980: 449 napp 'vaevalt piisav, vähene'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 knap, knappe 'knapp, rar, spärlich'
• Käsitlused: < sks knapp ~ kasks EEW 1982: 1666; < asks knapp Raun 1982: 101; < asks knap(p)e 'kitsas, piiratud, vähene' EES 2012: 307; EKS 2019
• Läti keel: lt † knaps 'knapp, enge, dürftig' < sks Sehwers 1918: 71, 150; lt knaps 'knapp, enge, dürftig, wenig' < asks knapp 'wenig, enge, sparsam, nicht viel' Sehwers 1953: 53; lt knaps 'knapp, enge, dürftig, wenig, eingeschränkt, nahrlos' < kasks knap Jordan 1995: 67
• Sugulaskeeled: sm nappi [1787] 'niukka, vaaja, tarkka / knapp, genau' < rts knapp 'niukka, riittämätön, vähäinen' SSA 2: 2005; lv kna`ppə̑ 'knapp; schwach, mager' < sks Kettunen 1938: 141; lv knap 'napp, kitsas / švaki, knapi'; knap 'napp, väike / mazs, knaps' LELS 2012: 128

praak, praagi 'kõlbmatu asi, toode' < asks wrak 'id.', vrd bsks Brack 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 308 praakhone 'die Wracke'; Hupel 1780: 247 praakhone r. 'die Wrake, Wrakhaus'; Lunin 1853: 147 praak, praag r. d. 'брага; бракъ'
• Murded: praak : `praagi 'kõlbmatu asi' R; praak : praagi Jäm Phl Mär HMd Koe ViK Iis Kod Plt Rõn Har; raak : raagi Tor Trv EMS VII: 718; prakk : praki '(miski) kõlbmatu, kehv, ebakvaliteetne' Sa sporL KJn SJn; prakk : pragi Kuu; prak´k : praki Kod Lai Hel sporT V; rakk : raki Kär Muh Tor; rak´k : raki Saa sporM EMS VII: 731
• Eesti leksikonid: Salem 1890: 296 praak : praagi 'бракъ, негодное'; EÕS 1930: 819 praak 'kõlbmatu asi (Brack, Ausschuss)'; ÕS 1980: 532 praak 'alaväärtuslik toode või toodang'; Tuksam 1939: 166 Brack 'praak, -gi; kõlbmatu asi või kaup'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak 'beschädigt, verdorben, untauglich'; Lübben 1888 wrake 'Prüfung u Sonderung der Waren nach ihren Güte'; wragen 'Waren auf ihre Güte untersuchen u das Schlechte aussondern'; wraker 'der Beamte, welcher die Waren auf ihre Güte prüft'; Schiller-Lübben brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak, wrack 'untauglich, beschädigt'; MND HW I brak 'mangelhaft, defectus'; brāke 'gebrechend, mangelnd, fehlend; Prüfung der Waren'; Kobolt 1990: 71 brack 'schadhaft, fehlerhaft, minderwertig (‹ mnd wrak, wrack 'untauglich, beschädigt')'
• Käsitlused: < kasks brak EEW 1982: 2157; < ? bsks braak 'Brack-' EEW 1982: 3923; < bsks Braak Raun 1982: 127; < kasks wrak SSA 3: 32; < asks wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu' EES 2012: 383
• Läti keel: lt brãķis [Glück 1689/1694: par Brakku] 'schlechte Ware' < kasks wrak Sehwers 1918: 84, 144; lt braks, brãks, brãķis 'das Wrack, das Untaugliche, das Nichtige' < kasks wrack 'untauglich, beschädigt' Sehwers 1953: 15-16
• Sugulaskeeled: lv brå̀i̮k 'vrd ee praak' Kettunen 1938: 28; lv brǭik 'praak / brāķis' LELS 2012: 49; vdj braakki, braakku 'praak; kasutamiskõlbmatu / бракованный, негодный' VKS: 169
• Vt praakima. Vrd vrakk