[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

ass, assi '(vankri) telg' < asks asse 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 206 Telg /e 'Achse axis'; Vestring 1720-1730: 21 Ass 'Die Achse am Wagen (Reval)'; Helle 1732: 87 as 'die Achse am Wagen'; Piibel 1739 Ja need nelli rattast ollid pönade al ja rattaste assid jalla al; Hupel 1780: 144 as : assi H. 'Wagenachse'
• Murded: aśs Lä KPõ; ass Hi; `assi 'vankri (raud)telg' R EMS I: 477-478; aks 'vankri telg, ass' Vig Kse Han Pä EMS I: 235
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 aśś : aśśi 'Achse (am Wagen)'; ÕS 1980: 57 ass '(vankri) telg'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 asse 'Achse'; MND HW I asse 'Achse'
• Saksa allikadA: EWD 2005 Achse 'Aufhängevorrichtung'
• Käsitlused: < kasks asse 'Achse' Haak 1976: 83; < lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' EEW 1982: 109; < ee, lv, vrd lt ass Raun 1982: 5; < asks asse 'telg' EES 2012: 54; EKS 2019
• Läti keel: lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' ME: I: 145; lt ass 'ass / Achse' Kettunen 1938: 15
• Sugulaskeeled: sm akseli [1637 axel] 'akselinpää, kappa / Achse' < rts axel SSA 1: 66; krj akšeli < rts axel SKES: 14; lv aš́̄ 'achse' Kettunen 1938: 15; lv aš 'telg, ass / ass'; pūašrattõd 'puutelgedega vanker / kokasu rati' LELS 2012: 36, 254
• Vrd aks

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < asks haspel 'id.', sks Haspel 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 Langelöim /o 'Haspell'; Hupel 1780: 144 aspel, -pli r. d. 'Haspel'; Hupel 1818: 40 haspel, -pli r. d. 'Weife, Haspel'; haspli : haspli d. 'Weife, Haspel'; Lunin 1853: 25 haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
• Murded: `aspel R S sporL sporK I M Puh; `aspli T; `asper Khk Kär; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä EMS I: 477
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel : haśpli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
• Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel EEW 1982: 302; SSA 1: 145; < kasks haspel Raun 1982: 11; < sks Haspel 'haspel' EES 2012: 71; < asks haspel 'Haspel' EKS 2019
• Läti keel: lt aspiles 'Haspel' Sehwers 1953: 4
• Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] 'vyyhdinpuu / Haspel' < rts haspel SSA 1: 145; sm haspeli 'Haspel' < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel Bentlin 2008: 216

lõõr, lõõri '(ahju)truup, suitsukäik' < asks rö̂re 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 Loehri 'Rahre arteria'; Hupel 1780: 207 löör, -i d. 'die Gurgel'; Hupel 1818: 126 löör, -i d. 'Gurgel, Kehle'; Lunin 1853: 92 löör, -i d. 'горло, гортань'
• Murded: lõõr : lõõri 'truup; ahjutoru' Mar Var Saa K; lõõŕ : lõõri Kõp Vil M sporT; lõ̭õ̭ŕ : lõõri T V; löör : lööri Kaa Hi Rid Ha; leer : leeri L Nis Pil; lier : `lieri RId; lõ̭ir Lut; lõõr : `lõõri RId EMS V: 651; iir (eir) : iire Lei EMS I: 900
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 603 lȭŕ : lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; ÕS 1980: 389 lõõr '(ahju) truup, toru'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
• Käsitlused: < kasks rôr Liin 1964: 58; EEW 1982: 1429; < asks Rör Raun 1982: 83; < asks rōr 'toru' EES 2012: 261; EKS 2019
• Läti keel: lt † riẽris, iẽris 'Ofenröhre' Sehwers 1918: 32, 157; lt riẽris, riẽre (› iẽris, iẽre) 'Ofenröhre' < sks Röhre ME: III: 546; Sehwers 1953: 40, 101; rieris, riere 'Ofenröhre' < kasks rore, rôr 'Röhre, Rohr' Jordan 1995: 85
• Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] 'uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre' < mr rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' [‹ kasks rōr, sks Rohr] SSA 3: 136; SKES: 932; lv rǜör, rièr '(ofen)röhre, rohr' Kettunen 1938: 336
• Vrd röör

lüht, lühi 'voki osa' < asks vlucht 'id.', vrd rts flyht 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 210 lühte hakid r. 'die Haken in den Flügeln der Spule'; Hupel 1818: 185 plüht : plühhi Pp. 'Spulen-Flügel am Spinnrade'
• Murded: lüht : lühi 'voki osa' R(lühü Jõh, lüht, `lühti VNg Vai); lüht (lüh´t), lühi L K I M TMr Võn; lühi IisR Rid Rak EMS V: 797
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht : lühi (plüht) 'Spulenflügel (am Spinnrocken)'
• Saksa leksikonid: MND HW I vlucht 'Flug, Fliehen der Vögel, Flugbild; fliegendes Getier, Geflügel; Flügel, Fittich'
• Käsitlused: < kasks vlucht 'siipi' SSA 2: 117; < rts flyht 'voki osa' ~ asks vlucht 'lend; tiib; lendav' EES 2012: 266; < rts flyht 'voki osa' EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm lyhty, lyhti [1787] 'siivenmuotoinen rukin osa / Flügel der Spindel am Spinnrad'; is lüht´ü < rts flykt, flyht, flikt SSA 2: 117; vdj lühti 'lüht (vokil) / гребень веретена' VKS: 673

pool, pooli 'kääv, lõngapool' < kasks spôle 'id.' [i-tüvelised variandid on asks, a-tüvelised tõenäoliselt rts laenud.]

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Peter Poli; Müller 1600-1606: 270-271 nÿ pea, kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees katke lehab; Göseken 1660: 390, 454 Kangri pool 'spulpfeiffe'; kangro kehwe 'Waffel Spuel (spuelpfeiffe)'; Virginius 1687-1690 Mino Päiwad omat nobbedambast ärra läänut, kui ühhe Kangri-pool; Vestring 1720-1730: 186 Polid 'Weber-Spulen'; Helle 1732: 161 polid 'Weber-Spulen'; Hupel 1780: 246 poli d.; polid r. 'Weberspuhlen'; pool, -i r. d. 'die Spuhle'; Lunin 1853: 146 pool, -i r. d. 'матушка, шпулька'
• Murded: puol : `puoli (-a) 'süstikupool; vokivärten' R; poel : pooli Sa Muh Lä Ris; pool : pooli (-a) Hi; pool´ : pooli L sporKPõ Iis Trm Äks Plt; pu̬u̬l´ : pooli KJn SJn Vil eL EMS VII: 660
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 *pōl´ : pōli; pōl : pōla (D) 'Spule'; ÕS 1980: 527 pool
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spole 'Spule, Federspule, bes. Weberspule'; MND HW III spôle (spoele, spöle, spule) 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben'
• Käsitlused: < kasks spole Liin 1964: 51; Raun 1982: 126; < kasks spôle 'Spule' EEW 1982: 2134; < asks spole '(lõnga)pool' EES 2012: 380; EKS 2019
• Läti keel: lt spuõle [1638 Spohle] 'Spule' < kasks spōle 'Spule, besonders Weberspule' Sehwers 1918: 96, 160; Sehwers 1953: 118; spuole, špuole 'Spule des Spinnrades' < kasks spôle 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben' Jordan 1995: 94
• Sugulaskeeled: sm puola [1637] 'käämi; (tikkaiden) poikkipuu; pinna / Spule; Sprosse, Speiche' < mr spole 'käämi; (pyörän) puola; säle, sukkula' [vrd kasks spole, sks Spule] SSA 2: 430; lv spùo̯ĺ 'spule' < kasks spōle Kettunen 1938: 380; Raag 1987: 327; lv spūoļ 'pool / spole' LELS 2012: 304
• Vrd koots|pool

röör, rööri '(suitsu)lõõr' < asks rö̂re 'id.'

• Murded: röör : rööri 'lõõr' Sa; rööv : röövi Hi; rüöv : `rüövi Kuu Lüg EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫŕ : rȫri 'Röhre'; Salem 1890: 335 röör : rööri 'труба'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
• Käsitlused: < kasks röre EEW 1982: 2620
• Läti keel: lt riẽris, iẽris 'Ofenröhre' Sehwers 1918: 44, 157; lt riẽris, riẽre 'Ofenröhre' < sks Röhre 'Ofenröhre' Sehwers 1953: 101; uorĩtis 'Nische in der Ofenmauer' < kasks rôr 'Rohr' Sehwers 1953: 148; Jordan 1995: 106
• Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] 'uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre' < mr rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' [‹ kasks rōr, sks Rohr] SSA 3: 136; SKES: 932; lv rǜör, rìer '(ofen)röhre, rohr' Kettunen 1938: 336; lv rūoŗ 'toru / caurule' LELS 2012: 277
• Vrd lõõr