[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1559 Hamer, Hans (ein undutsche); Müller 1600/2007: 710 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz (05.09.1606); Stahl LS I 1641: 213 üx Hamer 'ein Ham̃er'; Göseken 1660: 89 Hammer/ i 'Hammer'; Göseken 1660: 226 Wassar 'Ham̃er'; Piibel 1739 ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; Hupel 1780: 152 hamer r. 'der Hammer'; Hupel 1818: 39 hamer : haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; Lunin 1853: 24 hamer : haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
• Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa-, `(v)ua-); `aamer M; `aamri : `aamri T EMS I: 51
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber : hāmbri '= hāmer'; hāmer : hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Pl. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
• Käsitlused: < kasks hamer Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; < sks Hammer EEW 1982: 240; SSA 1: 136; < asks hamer 'haamer' EES 2012: 64; EKS 2019
• Läti keel: lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] 'Hammer' < kasks hamer Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6; āmurs, āmars 'Hammer' < kasks hamer ME: I: 238-239
• Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari [1643 '(väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik' < mr hamar, hamare SKES: 53; lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer SSA 1: 136; lvS āmer SLW 2009: 40; lv ō̬mə̑r 'hammer' < sks Kettunen 1938: 267

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < asks haspel 'id.', sks Haspel 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 Langelöim /o 'Haspell'; Hupel 1780: 144 aspel, -pli r. d. 'Haspel'; Hupel 1818: 40 haspel, -pli r. d. 'Weife, Haspel'; haspli : haspli d. 'Weife, Haspel'; Lunin 1853: 25 haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
• Murded: `aspel R S sporL sporK I M Puh; `aspli T; `asper Khk Kär; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä EMS I: 477
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel : haśpli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
• Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel EEW 1982: 302; SSA 1: 145; < kasks haspel Raun 1982: 11; < sks Haspel 'haspel' EES 2012: 71; < asks haspel 'Haspel' EKS 2019
• Läti keel: lt aspiles 'Haspel' Sehwers 1953: 4
• Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] 'vyyhdinpuu / Haspel' < rts haspel SSA 1: 145; sm haspeli 'Haspel' < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel Bentlin 2008: 216

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 73 höfel : höflist 'Hobel'; Gutslaff 1648: 219 Höfli 'Höfel'; Göseken 1660: 89 Höwel 'Höbel'; Vestring 1720-1730: 37 Höwel, -wli 'der Hobel'; Helle 1732: 94, 322 höwel, -i, -et 'der Hobel'; Piibel 1739 lükkab sedda hööwlidega silledaks; Hupel 1780: 156 höwel : höwli r. d. 'Hubel, Höfel'; Lunin 1853: 29 höwel : hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
• Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel : hȫwli; hȫwli : hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174; ÕS 1980: 174: höövel
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
• Käsitlused: < kasks hovel 'Hobel' Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; < asks hövel EEW 1982: 466; SSA 1: 218; < asks hovel 'höövel' EES 2012: 86; EKS 2019
• Läti keel: lt ẽvele [1638 Ehweles] 'Hobel' < kasks hōvel, hövel Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34; † ẽveļbeņ̃ķis 'Hobelbank' < asks hövelbenk Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34
• Sugulaskeeled: sm höylä 'Hobel' < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel Bentlin 2008: 116; sm höylä, höveli, heveli [1637] 'Hobel' < rts hyvel [‹ asks hövel]; krj höylä; is hövelin < sm höylä SSA 1: 218; lv ēvil´ 'hobel' < kasks hövel; ēvil´-beŋ̄k̀ 'hobelbank' Kettunen 1938: 50; lv ēviļ 'höövel / ēvele'; ēviļbenk 'höövelpink / ēvelsols'; lv grūoipēviļ 'rupphöövel / gropēvele' LELS 2012: 60, 65; vdj hevel 'höövel / рубанок, струг' VKS: 255
• Vt hööveldama

kellu, kellu 'müürsepa tööriist' < asks kelle 'id.', sks Kelle 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 407 Kelle 'lubja (sawwi) labbidas r.; sawwi lapjo (luits) d.'; Hupel 1818: 444 Kelle 'lubja od. sawwi labbidas r.; lapjo od. luits d.'
• Murded: kellu : kellu 'müürsepa labidake' eP M T; `kellu R EMS II: 980
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kellu : kellu 'Mauerkelle, Kelle'; EÕS 1925: 200 kellu 'müürsepa või pottsepa labidake (Kelle)'; ÕS 1980: 255 kellu 'müürsepa või krohvija labidake'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kelle 'großer Schöpflöffel; Mauerkelle, Gerät zum Auftrag des Mörtels'
• Käsitlused: < kasks kelle EEW 1982: 768; Raun 1982: 35; < asks kelle 'kellu' EES 2012: 143; < sks kelle EKS 2019
• Läti keel: lt ķel̃la, ķel̃le, kerle [1638] 'Kelle' < kasks kelle Sehwers 1918: 45, 89, 149; lt ķel̃la, ķel̃le 'Kelle, Mauerkelle' < asks Sehwers 1953: 63; lt ķel̃la, ķel̃le 'Kelle, Mauerkelle; Grützlöffel' < kasks kelle 'großer Schöpflöffel, Mauerkelle' Jordan 1995: 71
• Sugulaskeeled: lv kel̄ 'mauerkelle' Kettunen 1938: 114

peitel, peitli 'puussepa tööriist' < kasks beitel 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 503S peitzel 'Durchschlag (der Tischler)'; Vestring 1720-1730: 167, 183 Päitel, -li 'Der Meißel, Pöitel'; Pöitel 'der Meißel'; Helle 1732: 152 päitel 'der Meisel'; Hupel 1780: 233, 238 päitel, -tli r. 'der Meisel'; peitel, -tli r.; peitli d. 'der Meißel, liefl. Beitel'; Hupel 1818: 167, 176 päitel, -tli r. 'Meissel'; peitel, -tli r. d.; peitli d. 'Meissel'; Lunin 1853: 128, 136 päitel, -tli r. 'долото, рѣзецъ'; peitel, -tli r. d. 'долото, рѣзецъ'
• Murded: `peitel : `peitli (-le) R HJn KuuK Jä ViK I Äks Plt KJn M Ran Puh; `peikel : `peikli Phl L Juu; `peikli (`pekli) sporT V(`peipli Plv); `peiker : `peikri Jäm EMS VII: 325; `pöitel : `pöitli (-le) Mar Mär Lih Vän Ha Plt KJn SJn; `pöikel : `pöikli S Kul Vig Han Var Aud EMS VIII: 73
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 863 peitel : peit´li '= päitel'; peikel : peikli (d) '= päitel'; päitel : päit´li 'Stämmeisen, Meisel'; ÕS 1980: 502 peitel
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bêtel, beitel 'Meissel, celtes; Stecheisen'; Schiller-Lübben betel, beitel 'Meißel, Keil'; MND HW I bêͥtel 'Meißel, Stecheisen'
• Käsitlused: < kasks beitel Viires 1960: 76; Raun 1982: 118; < kasks betel, beitel Liin 1964: 51; < kasks Beitel 'Meissel' EEW 1982: 1979; < asks beitel 'meisel, kiil' EES 2012: 360; EKS 2019
• Sugulaskeeled: lv peì̯k̆kel 'stemmeisen, meissel' < kasks *bētel Kettunen 1938: 280

puur, puuri 'oherdi, tööriist' < ? asks bor 'id.', vrd vn бур 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39 oherdi : oherdim : oherdimme∫t 'Bohr / damit man bohren (oherdi, lusikpuur)'; Gutslaff 1648: 208 Oherith 'Bohr'; Göseken 1660: 144 ohherdim 'Bohrer'; Rattaste ohherdim 'Gros bohr'; Helle 1732: 209 winnal 'der Bohrer'; Hupel 1780: 347 Bohrer 'ohhert d.; uhher, winnal r. d.'
• Murded: puur : `puuri sporR; puur : puuri Sa Rei sporL sporKPõ I VlPõ eL(-ŕ) EMS VII: 922
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūŕ : pūri 'Bohrer'; ÕS 1980: 551 puur 'puurimisvahend'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bor 'Bohrer'; MND HW I bōr (bar) 'Bohrer'; bōren 'bohren, anbohren'
• Käsitlused: < asks bōr Viires 1960: 49; < ? kasks bor 'Bohrer' EEW 1982: 2261; < kasks bor Raun 1982: 133; < vn bur 'puur' SKES: 665; EES 2012: 397; EKS 2019
• Läti keel: lt buoris 'ein kleiner Bohrer' < kasks bōr 'Bohrer' Sehwers 1953: 21; buoris 'Bohrer (Instrument zum Bohren)' < kasks bōr Jordan 1995: 58
• Sugulaskeeled: sm pora [1860] 'Bohrer' < rts bor SSA 2: 397; sm puura 'rautakanki / Brecheisen' < vn bur 'maa-, kallio-, kivipora' [‹ sks Bohr või hol boor] SSA 2: 445; is pora 'kaira, suuri veivari'; krj pora '(kivi)pora' < sm pora SSA 2: 397; lv bu’oŕ 'bohrer' Kettunen 1938: 32; vdj burafka, burava 'puur (väiksem kui oherdi) / бурав' VKS: 176; vdj puuri 'puur / бурав' VKS: 983
• Vt puurima

saag, sae 'tööriist' < kasks sāge 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 103 ∫ai : ∫ai∫t '∫age'; Gutslaff 1648: 233 Saje 'Sage Serra'; Göseken 1660: 93 Saij 'Sage'; Virginius 1687-1690 nink jaggas neid Sagide, Raud-Haakide ja Kirwestega ärra; Vestring 1720-1730: 211 Saag, -gi 'Die Säge'; Helle 1732: 171, 322 saag 'die Säge'; Piibel 1739 satis neid ärra sagedega, ja raud-ekkedega, ja kirwestega tööd teggema; Hupel 1780: 261 saag : sagi od. sae r. d. 'die Säge'; Lunin 1853: 164 saag : sagi ~ sae r. d. 'пила'
• Murded: saag : sae R Sa Muh sporL; saag (soag, suag) : sae K I; sae Hi Kod; saeg : sae Lä Ris Trm; saaǵ : sae eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1118 sāe : sāe (D) '= sāg'; sāg : sāe 'Säge'; ÕS 1980: 610 saag
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sage 'Säge'; MND HW III sāge 'Säge'
• Käsitlused: < kasks sage Viires 1960: 60; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 150; < kasks sāge, saghe 'Säge' EEW 1982: 2643-44; < asks sage 'saag' EES 2012: 453; EKS 2019
• Läti keel: lt zãģis [1638 Saghis] 'Säge' < kasks sage 'Säge' Sehwers 1918: 54, 100, 165; Sehwers 1953: 162; lt zāģis, zāģe 'Säge, Instrument zum Schneiden der Kimme' < kasks sāge 'Säge' Jordan 1995: 111
• Sugulaskeeled: sm saha [Agr] 'Säge'; is saha; krj saha; vdj saha < mr sagha 'saha' SSA 3: 141; lv zò̬i̯ɢ, zōiɢ 'säge' < kasks sage Kettunen 1938: 401; lv zǭig 'saag / zāģis' LELS 2012: 377; vdj saha 'saag / пила' VKS: 1104
• Vt saagima

tangid pl, tangide 'tööriist' < kasks tange 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 349 hend laßexime Tullise echk kumade Tangede kaas katki kisckuda; Göseken 1660: 479 Tangi 'Zange forceps'; Vestring 1720-1730: 242 Tang, -gi 'Eine Zange'; Helle 1732: 185 tang 'die Zange'; Hupel 1780: 280 tang, -i r.; tangi d.; tangid r. Pl. 'die Zange'; Lunin 1853: 188 tang, -i r. d. 'щипцы, клещи'
• Murded: `tangid R(`tanged Vai); tangid S(taid Emm); tangid L Ha JMd Koe VJg I Plt KJn Vil; tangi M EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1235 tang : tangi 'pl. Zange'; ÕS 1980: 695 tangid
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben tange 'Zange'; MND HW III tange 'Werkzeug, Zange (Schmiedezange, chirurgisches Instrument, glühende Folterzange u. a.)'
• Käsitlused: < kasks tange Viires 1960: 80; Liin 1964: 51; EEW 1982: 3073; Raun 1982: 171; SSA 3: 309; < asks tange 'tangid' EES 2012: 514; EKS 2019
• Läti keel: lt stañgas [1638 Tanghas] 'Zange' < kasks tange Sehwers 1918: 24, 96, 160; pl. tangas, stanga 'Zange, Kneifzange' < kasks tange Jordan 1995: 102
• Sugulaskeeled: sm tongit [1900-luv.] 'pihdit / Zange' < rts tång, tang SSA 3: 309; lv taŋ̄´gə̑ᴅ, taŋ̄´giᴅ, tāŋ´gə̑ᴅ 'zange' < kasks stange, tange Kettunen 1938: 409; lv taŋ´gǝd 'pihdit' < lt stangas [‹ kasks] SSA 3: 309; lv taņgõd 'tangid, näpitstangid, pihid / knaibles' LELS 2012: 317

viil, viili 'tööriist' < kasks vile 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 wijhli 'Feile'; Piibel 1739 Neil olli agga wiil, mis raud-labbidatte ja kablide ja kolmearroliste ärkide ja kirweste tarwis, ja astlaid tärrawaks tehha; Hupel 1766: 72 punnane wask, mis sa wiiliga mahha kabid; Hupel 1780: 312 wiil, -i r. d. 'die Feile'; Lunin 1853: 228, 229 wiil d. 'напильникъ'; wiil, -i r. d. 'терпукъ, напильникъ'
• Murded: viil : `viili R; viil (-l´) : viili S L Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv Hls T V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1525 wīl´ : wīli 'Feile'; ÕS 1980: 789 viil '(tööriist)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vile 'Feile'; MND HW I vîle 'Feile'
• Käsitlused: < kasks vîle Liin 1964: 51; < kasks vile 'Feile' EEW 1982: 3819; Raun 1982: 203; Raag 1987: 324; < asks vile 'viil' EES 2012: 602; EKS 2019
• Läti keel: lt vĩle [1638 Wiele] 'Feile' < kasks vīle 'Feile' Sehwers 1918: 49, 100, 164; Sehwers 1953: 159; vīle, vīla, vīlis 'Feile' < kasks vîle Jordan 1995: 109
• Sugulaskeeled: sm viila [1637 fijla] 'Feile' < rts fil 'viila' SSA 3: 441; sm viila, fiila, hiila 'Feile' < asks fila ~ rts fil Bentlin 2008: 99; lv vīl´ 'feile' < kasks vile Kettunen 1938: 492; Raag 1987: 327; lv vīļ 'viil / vīle' LELS 2012: 365; vdj fiila 'viil / напильник' VKS: 225
• Vt viilima