[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 326 artiklit, väljastan 100

aader, aadri 'veresoon' < kasks âder(e) 'id.' [Laensõnale eelnes omasõna.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 324 keick meddÿ Sonet ia keick meddÿ Werritilckat; Stahl 1637: 35 ader : adri∫t 'Ader'; Stahl LS I 1641: 234 luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnd Adern'; Gutslaff 1648: 206 Son /e 'Ader (Vena)'; Göseken 1660: 103 ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; Göseken 1660: 143, 327 werri Sohn 'Blut-Ader'; Waimo Sohn 'PulsAder'; Helle 1732: 83 Adrit laskma 'zur Ader lassen'; Hupel 1766: 3 nende adritte läbbi jooksma
Murded: `aader R; `aader eP(`oa-); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V EMS I: 44; `aater : `aatre JJn; `vuater : `vuatri Juu EMS I: 69
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder : ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 aader 'van veresoon'; Tuksam 1939: 29 Ader 'soon'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 3; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre'; Duden Ader 'Blutegefäß'
Käsitlused: < kasks ader(e) 'Ader' Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; Raun 1982: 1; < sks Ader Hinderling 1981: 51; < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' EEW 1982: 2; < asks ader(e) 'kõõlus, veresoon' EES 2012: 41
Muud keeled: rts åder [1472-1486] 'veresoon' RES 2004: 1292; lt ãdere 'Ader' < kasks ādere Sehwers 1918: 141; ādere 'Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend' ME: I: 236
Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r 'ader' Kettunen 1938: 19, 266

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524: 60 Amen; Koell 1535: 68 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen; Tuksam 1939: 37 Amen 'aamen'; SES 2007: 53 amen 'aamen (palve, õnnistuse jne lõpetuseks)'
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'; EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Muud keeled: rts amen [14. saj] 'relig aamen' RES 2004: 40; lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'sõge, rumal; narr', sks albern 'sõge, hull; naeruväärne'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136? Albi Peter; Halbi Peter; Hornung 1693: 28 Halp : Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; Vestring 1720-1730: 32 Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; Helle 1732: 91 halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; Hupel 1780: 152 halp, -i (auch: alp) r. 'närrisch'; Arvelius 1789: 29 temma hopis halpiks on jaenud sind naehhes; Lunin 1853: 13 alp, -i 'глупый, дурацкiй'
Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V EMS I: 293-294
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p : hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp; Tuksam 1939: 33 albern 'alp, reba, pilakas; rumal, loll'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 11; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm'; EWD 2005 albern 'kindisch, töricht, unseriös'
Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee [deskr] EEW 1982: 62; < vrd asks alf 'alp naisisik' Raun 1982: 4; < ee [deskr], vrd sks albern 'alp, lapsik, narr' EES 2012: 49
Muud keeled: lt alveris 'ein Ausgelassener, Alberner' < kasks alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' ME: I: 69; Sehwers 1953
Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks 'alp, narr / āksts'; ǭlpatõ 'alpida, narrida / ākstīties' LELS 2012: 217

altar, altari 'usutalituste laud kirikus; ohverduskoht' < kasks altar 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535: 74 altari peel; Müller 1600-1606: 40 Altarÿ : Altare : Altarist; Rossihnius 1632: 45 Se Sacrament sest Altarist; Stahl HHb I 1632: 6 se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; Gutslaff 1647-1657: 48 ütte Altarit; Göseken 1660: 87 Altar/ i 'Altar'; Helle 1732: 321 Altar 'der Altar'; Hupel 1780: 142 altar, -i r. d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; Lunin 1853: 13 altar, -i r. d. 'Aлтарь'
Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä EMS I: 299
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar : altari 'Altar'; altre : altre; altri : altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar; Tuksam 1939: 36 Altar 'altar'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 13 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar'; EWD 2005 Altar 'Opferstätte, Opfertisch'
Käsitlused: < asks altar, alter 'Altar' Ariste 1940: 6; < kasks altar, alter Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43; < sks Altar ~ kasks altar, alter EEW 1982: 65; < kasks altar 'Altar' Raun 1982: 4; < sks Altar SKES: 16-17; SSA 1: 71; < asks altar 'altar' EKS 2019
Muud keeled: rts altare [13. saj] 'relig altar' RES 2004: 39; lt al̃tãris [1585 taes Altaers] 'Altar' < kasks altar Sehwers 1953: 2; altāris 'altar' LELS 2012: 29
Sugulaskeeled: sm alttari [Agr altari] 'alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar' < vrts altari, altáre SSA 1: 71; is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь SSA 1: 71; lv ālt̆tar < sks Altar SKES: 16-17; lv āltar < lt alters 'alttari' SSA 1: 71; lvS altar SLW 2009: 44; lv å̄lt̆tar, ālt̆tar 'Altar' Kettunen 1938: 18, 20; lv āltar 'altar / altāris' LELS 2012: 29; vdj jolttari 'altar / алтарь' VKS: 319

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 40-41 Am̃eti : Ammeti : Am̃etist; Müller 1600/2007: 80 Kuÿ tæma oma Am̃eti siße astis 18.12.1600; Rossihnius 1632: 45 Se Inimene ei the sedda .. essi, enge Ammeti perrast; Stahl 1637: 36 Ammet : ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma 'Vom Ampt verstossen'; Gutslaff 1648: 206 Ammit 'Ampt'; Gutslaff 1647-1657: 171 panni .. kelri ammite pähle; Göseken 1660: 87 Ammet/ i 'Ambt'; Helle 1732: 86 ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; Helle 1732: 356 Temmal on hea küne-ammet 'er lä∫t die Finger gerne kleben'; Hupel 1766: 118 öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; Hupel 1780: 142 ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; Lunin 1853: 13 ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L EMS I: 321-323; am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut EMS I: 315
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33, 34, 39 amet : ameti (SW, S) '= ammet'; ammet : ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; annep : annepi (W) '= ammet'; ÕS 1980: 41 amet; Tuksam 1939: 37 Amt 'amet'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 14; Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung'; EWD 2005 Amt 'Dienststelle, Aufgabe, Verpflichtung'
Käsitlused: < asks ammet Ariste 1940: 6; < kasks ammet Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; EEW 1982: 69; Raag 1987: 324; < kasks am(me)t Raun 1982: 4; < asks am(m)at, ammet, anep 'käsitöö; tsunft; amet' EES 2012; EKS 2019
Muud keeled: rts amt [1626] 'haldusala, maakond (Taanis)' RES 2004: 41; lt amats [1585 ammate] 'Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe' < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' Sehwers 1918: 70, 141; amats 'das Amt, der Beruf, das Handwerk' < kasks ammet ME: I: 70
Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe' < asks ambacht, ambecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' Bentlin 2008: 61; sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino' < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti 'ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula' < sm SSA 1: 73; vdj ammatti, ammõtti, ammatši 'ammatti, työ' < sm ammatti SKES: 17; SSA 1: 73; lv amàt̀ handwerk, amt Kettunen 1938: 9; lv amāt 'käsityö, toimi' < lt amats [‹ kasks] SSA 1: 73; lv amāt 'amet, käsitöö / amats, profesija' LELS 2012: 29; vdj ammatti, ammõtti 'amet, tööala; ametikoht / профессия, ремесло, род занятий; должность' VKS: 129

amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'id.' [Laensõna juurdumist on ilmselt toetanud samatähenduslik sks Amme.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 10 ammit ∫e∫t pöha∫t ri∫ti Kircku∫t 'Seugammen der Kirchen'; Göseken 1660: 315 Amm 'Saugend Weib (Saug Amme)'; Virginius 1687-1690 sis surri Tebora, Rebekka Am; Hornung 1693: 32 Am : Amme 'eine Amme'; Helle 1732: 86, 321 am 'die Amme'; Hupel 1766: 156 se naene kes emma assemel on, se am; Hupel 1780: 142 am : amme r. d. 'die Amme'; Lunin 1853: 13 am : amme r. d. 'кормилица'
Murded: amm R eP V(aḿm Vas); amme Kse Tõs VJg KJn Hel EMS I: 324
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amm : amme 'Amm'; ÕS 1980: 42 amm 'lapse imetaja'; Tuksam 1939: 37 Amme 'amm, imetaja'
Saksa leksikonid: MND HW I amme 'Amme'; EWD 2005 Amme 'Nährmutter'
Käsitlused: < kasks amme 'Amme' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 4; < sks Amme ~ kasks amme EEW 1982: 70; < sks Amme SSA 1: 73; < asks amme 'amm' EES 2012: 50; EKS 2019
Muud keeled: rts amma [1329] 'amm, imetaja' RES 2004: 40; lt am̃ma, am̃ba, em̃ba, em̃ma [1638 Amba, Amma] 'Amme' Sehwers 1918: 25, 87, 141; Sehwers 1953: 2, 31
Sugulaskeeled: sm amma [Agr] 'lapselle hankittu vieras imettäjä; lapsenhoitaja / Amme; Kinderpflegerin' < vrts amma [‹ asks amme] SSA 1: 73; lvS ämm, äm 'Amme' SLW 2009: 228; lv äm̄ 'amme' Kettunen 1938: 513; äm 'amm / zīdītāja' LELS 2012: 41

ankur, ankru 'laevaankur' < kasks anker 'id.', rts ankare 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 43 Ancker; Eike ninda N. piddab .. se eike Plicht Anker ollema; Gutslaff 1648-1656 wötsit neiht Anckrit ülles, n. lezit merre pähle; Göseken 1660: 87, 105 Ancker/ i 'Ancker'; Anckri köis 'Ancker Seil'; VT 1686 heidiwä nelli Ankrid wälja Laiwa takkast; Helle 1732: 86 ankur : ankro : ankurt 'der Ancker'; Hupel 1780: 142 ank|er, -ri d. 'der Anker'; ankri : ankri d. 'der Anker'; ank|ur, -ro r. 'der Anker'; Lunin 1853: 14 anker, -kri r. d. 'якорь'
Murded: `ankur : `ankru R eP M; anku|r, -ŕ : `ankro, `ańkri V; `ankur, -i R EMS I: 368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru; aṅker : aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur 'teatud kinnitusvahend'; Tuksam 1939: 48 Anker 'ankur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 17 anker 'Anker'; anker-balke, anker-holt 'Anker halter'; Schiller-Lübben anker 'Anker'; MND HW I anker (z.B. bôch-, esping-, plicht-, krǖceanker) 'Anker'; EWD 2005 Anker 'mehrarmig gekrümmerter Eisenhaken'
Käsitlused: < asks anker Ariste 1940; < kasks anker Liin 1964: 49; < kasks anker, rts ankar GMust 1948: 30-34, 74; < rts ankare, sks Anker EEW 1982: 79-80; < germ, vrd kasks anker Raun 1982: 4; < germ, vrd asks anker, rts ankare EES 2012: 51; < vrts ankar 'ankur' EKS 2019
Muud keeled: rts ankar ~ ankare [1320-1350] 'mer, tehn ankur' RES 2004: 47; lt eñkurs [1638 Anckurs] 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 87, 147; añkurs, eñkurs 'Anker' < kasks anker 'Anker' Sehwers 1953: 3, 32; Jordan 1995: 61
Sugulaskeeled: sm ankkuri [Agr] '(aluksen) kiinnityslaite / Anker' < germ, vrd vrts ankar(e), kasks anker, sks Anker SKES: 19; SSA 1: 76; sm ankkuri [Agr] < rts ankare Häkkinen 2004: 54; is aŋkkuri; krj ankkuri; vdj aŋkkuri < sm ankkuri SSA 1: 76; lvS aŋker 'Anker' SLW 2009: 46; lv āŋk̆kaŕ, āŋk̆kə̑r 'anker' Kettunen 1938: 19; lv ānkaŗ 'anchor' < rts ankare Grünthal 2015: 122; lvS anker 'anchor' < kasks anker Grünthal 2015: 123; lv ānkaŗ 'ankur / enkurs' LELS 2012: 31; vdj aŋkkuri; jaakkari, jaakkori 'ankur / якорь' VKS: 131, 306

ankur, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'; Paul 1956: 26 Anker 'Flüssigkeitsmaß, ganz verschieden von Schiffsanker, früh entlehnt aus lat. ancora'
Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
Muud keeled: rts ankar ~ ankare [1665] 'ankur (endisaegne mahumõõt, 39,26 l)' RES 2004: 47; lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < nrts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

antvärk, -värgi 'käsitööline' < asks hant-werk 'käsitöö(lised); tsunfti liikmed' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Arvelius 1790
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; Arvelius 1790: 181 hantwerki mees; Marahwa Kalender 1824: 23 õppind ja kawwalaid hantwärgi rahwast; Jannsen 1861: 82 Kes hantwärgi tööd möistab tehha; Jakobson 1867: 107 Üks hantwärgisel reisis talwel kange külmaga
Murded: `antvärk 'ametimees (mõisas); käsitööline' eP M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V EMS I: 376
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-väŕk : -wäŕgi 'Handwerk(er)'; hant-werkel : -weŕkli 'Handwerker'; hant-wärkre : -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wäŕgi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 van antvärgid 'käsitöölised; keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 van antvärk 'käsitööline; ametimees'; Tuksam 1939: 454 Handwerker 'käsitööline'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 136; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker'; EWD 2005 Handwerk 'mit Hand und (einfachem) Werkzeug ausgeübte Berufstätigkeit'
Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; < kasks ~ sks SSA 1: 140; < asks hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed' EES 2012: 52
Muud keeled: rts hantverkare [1552] 'käsitööline' RES 2004: 364
Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] 'käsityö / Handwerk'; hantvärkkäri, -verkkari [1727] 'käsityöläinen' < nrts hantverk [‹ kasks hantwerk t. sks Handwerk] SSA 1: 140

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < asks aptêke 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 10 siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; Hupel 1780: 143 apteek r. d. 'die Apotheke'; Lunin 1853: 14 apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; apt´eeka Se EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk : aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek; Tuksam 1939: 64 Apotheke 'apteek'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke'; EWD 2005 Apotheke 'Geschäft für den Verkauf und die Bereitung von Arzneimitteln'
Käsitlused: < sks Apotheke EEW 1982: 86; < asks apteek Raun 1982: 5
Muud keeled: rts apotek [16. saj] 'apteek' RES 2004: 57; lt aptiēķis [1638 Appteekis] 'Apotheke' < kasks abbetēke, abtēke Sehwers 1918: 83, 142; lt aptiẽka, aptiẽķis 'Apotheke' < kasks aptēke 'Apotheke' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] 'Apotheke' < vrts apotek [‹ asks apoteke] SSA 1: 80; lv aptē ̀k 'apotheke' Kettunen 1938: 13; lv aptēk 'apteek / aptieka' LELS 2012: 33; vdj aptekki 'apteek / аптека' VKS: 136
Vt apteeker

apteeker, apteekri 'apteegis töötav farmatseut' < asks abtêker, ap(o)têker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 öhlje, kumb Apothekeri wercke perra seckatut om; Göseken 1660: 87 Apoteckr 'Apotheker'; Virginius 1687-1690 Nink teggi Pühha Salwi .. Apteekri Kunsti järrel; Helle 1732: 308 apteekri ulits 'die Apothecker-Strasse'; Hupel 1818: 26 apteeker, -kri r. d. 'Apotheker'; Lunin 1853: 14 apteeker, -kri 'аптекарь'
Murded: `apteeker ~ `aptieker ~ `aptiiker R eP M; `aptiikel TLä; `aptiigri ~ `aptiigre V EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēker : aptēkri 'Apotheker'; ÕS 1980: 50 apteeker; Tuksam 1939: 64 Apotheker 'apteeker'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbe-, appeteker, apotheker 'Apotheker'; MND HW I abbetêker, abtêker, ap(pe)têker, apotêker 'Apotheker, auch Gewürzhändler und -bereiter'; EWD 2005 Apotheker 'Fachmann für Arzneimittel, Pharmazeut'
Käsitlused: < sks Apotheker EEW 1982: 86
Muud keeled: rts apotekare [u 1400] 'apteeker' RES 2004: 57; lt aptiẽķeris [1638 Appteekers] 'Apotheker' < kasks apteker Sehwers 1953: 4; lt aptiekārs 'aptēkõr / apteeker' LELS 2012: 33
Sugulaskeeled: sm apteekkari [1637 apothecari] < vrts apotekare [‹ asks apotheker] SKES: 22; SSA 1: 80; lv aptēk̆kə̑r 'apotheker' Kettunen 1938: 13; lv aptēkõr 'apteeker / aptiekārs' LELS 2012: 33
Vt apteek

arstima, arstin 'ravima, tohterdama' < asks arsten 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 695 Awwita hennessel issi enne, kudt sa töiset arstit 'Hilff dir vor selber, ehe du andere artzneyest'; Vestring 1720-1730: 21 arstima 'Heilen, Curiren'; Helle 1732: 87 arstima 'curiren'; Piibel 1739 Meie olleme Pabeli arstinud, agga temma ei olle terweks sanud; Hupel 1780: 143 arstima r. 'kuriren'; arstma d. 'kuriren'; Arvelius 1782: 71 sind terweks arstib; Lunin 1853: 15 arstima, arstma r. d. 'лѣчить, пользовать'
Murded: `arstima ~ `aŕstima R eP; `aŕstma T V; `aŕstme M EMS I: 445
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕstima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; ÕS 1980: 54 arstima 'ravima'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben arsten, arstedien, arzedien, arsedien 'die Heilkunst üben, curieren'; MND HW I arsten 'heilen, kurieren'
Käsitlused: < kasks arsten Liin 1964: 58; < ee arst EEW 1982: 98; < asks arsten 'arstima' EES 2012: 53
Muud keeled: lt ãrstêt 'heilen, kurieren' < kasks arsten 'heilen, kurieren' Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; ārstēt 'kurieren, heilen' < kasks arsten ME: I: 244
Sugulaskeeled: lvS arstub [1829] 'heilen' SLW 2009: 48; lv ar̄´štə̑ 'heilen, kurieren' Kettunen 1938: 14-15; lv aŗštõ 'arstida, ravida / ārstēt, dziedināt' LELS 2012: 35
Vt arst

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < asks esel 'id.', sks Esel 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 138 moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601); Stahl HHb II 1637: 8 ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; Gutslaff 1647-1657: 180 ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; Göseken 1660: 88 Esel, -i 'Esel'; Göseken 1660: 180 Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; Vestring 1720-1730: 24 Eesel 'der Esel'; Hupel 1780: 147, 148 emma esel r. d. 'Eselin'; esel r. d. 'der Esel'; Lunin 1853: 20 esel : eesli r. d. 'оселъ'
Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R EMS I: 579
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel : ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel; Tuksam 1939: 288 Esel 'eesel'
Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
Käsitlused: < kasks esel, essel 'Esel' Liin 1964: 63; < sks Esel ~ kasks esel EEW 1982: 160; < kasks esel Raun 1982: 7; < asks esel, essel ~ sks Esel EES 2012: 57; < asks esel, sks Esel EKS 2019
Muud keeled: rts åsna [14. saj] 'eesel' RES 2004: 1298; lt ẽzelis [1587 E∫els] 'Esel' < kasks esel Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34; lt ẽzelis, ezelis 'der Esel' < kasks esel ME: I: 578
Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] 'Equus asinus / Esel' < vrts asni, asne SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 23; lv ēzil´, ēzə̑l´ 'esel' < kasks esel Kettunen 1938: 49; lv ēzõl 'eesel / ēzelis' LELS 2012: 60; vdj ehsels 'eesel' (Kreevini murdes) VKS: 194

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < asks elefant 'id.', sks Elephant 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; Göseken 1660: 172 Elewant 'Elephant'; Hupel 1780: 146 elewant, -i d. 'Elephant'; Marpurg 1805: 18 ütte hirmus suurt Elewanti; Lunin 1853: 18 elewant, -i r. d. 'слонъ'; Jakobson 1867: 177 Elewant, see kõige suurem nelja jalgne elajas, elab karja kaupa
Murded: elevańt K I TLä; elevant Hi; elivańt L M; elivant R; elivant Muh; eele-, eeli|vańt V; elle-, ille|vańt Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēlewant : ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant : elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant; Tuksam 1939: 251 Elefant 'elevant'
Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
Käsitlused: < kasks elefant, elephant 'Elefant' Liin 1964: 63; < sks Elefant EEW 1982: 183; < kasks elefant Raun 1982: 7; < asks elefant ~ sks Elefant EES 2012: 60; EKS 2019
Muud keeled: rts elefant [u 1430] 'elevant' RES 2004: 225; lt elefants [Glück 1689/1694 Elewanta] 'Elefant' < kasks elefant Sehwers 1918: 87, 147
Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] 'Elefant' < vrts elefant SSA 1: 102; lv elefan̄t̀ 'elefant' Kettunen 1938: 45; lv elefant 'elevant / zilonis' LELS 2012: 58; vdj elewants 'elevant / слон' (Kreevini) VKS: 200

haak, haagi 'konks (kinnise, suluse osana); haagis' < kasks hāke 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 temma hahkit, temma lawwat; Gutslaff 1648-1656 Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; Göseken 1660: 225 haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; Helle 1732: 306 [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; Hupel 1780: 149 haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; Lunin 1853: 21 haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aak´ M T; haak´ V; `aaki R EMS I: 47
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk : hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak; Tuksam 1939: 444 Haken 'konks, haak'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
Käsitlused: < kasks hake Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' EES 2012: 64; EKS 2019
Muud keeled: rts hake [14. saj] 'haak, kremoon, konks' RES 2004: 357; lt ãķis [1638 Ahki] 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1918: 61, 82, 141; ME: I: 237; āķis 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] 'väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken' < nrts hake SSA 1: 130; lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k 'öse am haken' < kasks hake Kettunen 1938: 267; lv ǭik 'haak / āķis, krampis' LELS 2012: 216; vdj gaakki 'haak (pelitoes) / гак (железный крюк на судне)' VKS: 228; vdj haakki 'haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht / крюк, крючок; острога; дуга веретена' VKS: 242; is haaɢiᴅ pl. '(voki) lüht' Laanest 1997: 28
Vt haakima

haan, haani '(puust) kraan, astja naga' < asks hāne 'id.', sks Hahn 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 224 hahni 'Hahn'; Hupel 1780: 135, 149 aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r. d. 'der Hahn am Faß'; Hupel 1818: 15, 35 aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r. d. 'Hahn (am Faße)'; Lunin 1853: 21 haan : haani r. d. 'кранъ'
Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aań L K(oań, uań, vuań); aań M T; haań V EMS I: 53; haam 'puukraan' Se Lut EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hāń : hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga'; Tuksam 1939: 444 Hahn (am Faß) 'kraan; naga'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 134; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
Käsitlused: < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' Liin 1964: 53; < sks Hahn EEW 1982: 241; < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano SSA 1: 137
Muud keeled: rts † hane [1887] 'kraani liikuv osa ja selle käepide' SAOB; rts hane [1668] 'kukk (tulirelva osa)' RES 2004: 363; lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins 'Hähnchen (am Fasse)' < kasks haneken Sehwers 1918: 22, 82, 141
Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] 'Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe'; is hana 'separaattorin hana; pyssyn hana'; krj hana 'pyssyn hana' < nrts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń 'ruukun nokka' < sks Hahn 'kukko' SSA 1: 137; sm hana 'Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe' < asks hāne ~ rts hane Bentlin 2008: 215-216; lv ō̬ń 'schnabel des kruges' < sks Kettunen 1938: 267

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < asks hāgel 'id.', sks Hagel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 529 aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r. d. 'Schroot'; Hupel 1818: 536 Schrot (zur Flinte) 'hawlid r. d.; aaglid, haaglid r.'; Lunin 1853: 5, 25 aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
Murded: `aavel R eP(`oavel, `uavel, `voavel); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä EMS I: 72
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel : pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1869: 70 hāwel : pl. hāwlid '= hāgel'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; im frühnhd. hat Hagel (wie kasks hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot EEW 1982: 246; < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' Raun 1982: 9; EES 2012: 65; EKS 2019; < ? kasks hagel SSA 1: 147
Muud keeled: rts hagel [1400-1425] 'haavel' RES 2004: 357; lt ãģele 'Schrot, Schießhagel' < asks hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' Sehwers 1953: 5
Sugulaskeeled: sm hauli [1745] 'Schrotkugel' < vrts haghl 'rae, hauli' [= kasks hagel, küsks hagal] SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < asks herink 'id.', sks Hering 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Heerinck/ a 'Hering'; Göseken 1660: 323 Sohla herinck 'pickelhering'; Vestring 1720-1730: 35 Hering 'Ein Häring'; Helle 1732: 93 hering 'der Häring'; Hupel 1780: 136, 154 äring, -o und -e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; Lithander 1781: 4 Haug häringiga tuwitud; Lunin 1853: 6, 27 äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(ie-, jee-, jää-); eering M T; heeri|ng, -ńg V EMS I: 571
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas : hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; ÕS 1980: 154 heeringas; Tuksam 1939: 478 Hering 'heeringas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 142 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
Käsitlused: < kasks herink Liin 1964: 64; Raun 1982: 11; < sks Hering EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190; < asks herink 'heeringas' EKS 2019
Muud keeled: rts † häring, hering [1548] 'heeringas' SAOB; lt ẽriņģis, ẽrings 'Hering' Sehwers 1953: 34; lt ēriņģis 'Hering' < sks Kettunen 1938: 49
Sugulaskeeled: sm haarkala 'Strömling, baltischer Hering' < asks hering 'Hering' Bentlin 2008: 204; lv ēriń, ēriŋ 'hering' < sks Kettunen 1938: 49; lv ēriņ 'heeringas / siļķe' LELS 2012: 60

hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'ülesriputamise (ja kinnitamise) vahend'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 hingit 'Hengen an einer Thür'; Vestring 1720-1730: 268 Ukse Ingid 'Die Thür Hengen'; Helle 1732: 172 saggarad 'Hölzerne Hängen'; Helle 1732: 196 ukse ingid 'die Hengen'; Hupel 1780: 154, 529 henke d. 'die Thürhenge'; ing, -e r. 'die eiserne Thürhenge'; Hupel 1818: 43 ing, -i ~ -e r. 'eiserne Thürhenge'
Murded: ing '(ukse, akna) kinnitusosa' eP; (h)ińg V; `(h)inged R; eng Pä; enge M; eńge T EMS I: 1001
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 hiṅg : hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; SÕS 1951: 167 hing '(uksel)'; ÕS 1980: 161 hing '(näit uksel)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 henge (meist Pl.) 'Aufhänger, eiserne Öse, Haken, Türangel, Henkel'; henk 'Aufhänger, Öse'
Käsitlused: < kasks henge Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; < kasks henge (henk) 'Hänge' EEW 1982: 356; < asks henge 'hing, nagi, riputamisvahend' EES 2012: 76; EKS 2019
Muud keeled: lt eņ̃ģe [1638 Enghes] 'Hänge' < kasks henge Sehwers 1918: 87, 147; lt eņ̃ģe, eņģis 'Türhänge' < asks häng, hänge 'der Haken, worin die Tür hängt, Türangel' Sehwers 1953: 32
Sugulaskeeled: lv eŋ̄ɢ 'angel (der tür)' < kasks henge Kettunen 1938: 46; lv eng 'hing (kinnitusosa) / eņģe' LELS 2012: 59

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 80 meddÿ How ninck Maÿa; Stahl 1637: 73 hohw : hohwist 'Hoff beim Hause'; Göseken 1660: 240 Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Hupel 1818: 46 hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; Lunin 1853: 30 hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
Murded: oov S L; oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw : hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; SÕS 1951: 172 hoov 'õu (linnas)'; ÕS 1980: 165 hoov; Tuksam 1939: 503 Hof 'õu, hoov'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
Käsitlused: < kasks hof 'Hof' Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; EEW 1982: 384; Raun 1982: 13; < asks hof 'hoov, õu' EES 2012: 79; EKS 2019
Muud keeled: rts hov [1320-1350] 'õukond, hoov' RES 2004: 381; lt uovis 'Hof' Sehwers 1953: 148
Sugulaskeeled: sm hovi [1642] 'hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut' < vrts ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' [‹ kasks hof] SSA 1: 176; sm hovi 'Herscherhof, Gut' < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' Bentlin 2008: 111-112; lv *o’vvə̑ (?) 'draussen' (= u`llə̑) < ? ee õue Kettunen 1938: 265

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt 'haopõimistik' [-ik on deminutiivliide.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 58 omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; Göseken 1660: 125, 230 Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; Helle 1732: 96 hurtsik 'die kleine Hütte'; Hupel 1780: 158 hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; Arvelius 1787: 35 ühhes urtsikus; Lunin 1853: 31, 213 hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`urtsikko); ursik, uŕsik L K I; urdsik M T; hurtsik V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 huŕtsik : huŕtsiku; huŕtsikas : huŕtsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
Käsitlused: < kasks hort, hurt 'haopõimistik' Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14; < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt EES 2012: 81; < ? asks hort, hurt 'okstest punutis' EKS 2019

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'öömaja; varjupaik'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 95 ninck weye tedda se Herbergi sisse; Gutslaff 1647-1657: 249 Kesk Herbergin; Göseken 1660: 234 Herpergi 'Herberge (Losament)'; Hupel 1780: 150 härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; Hupel 1818: 36 härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; Lunin 1853: 22 härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbäń, `härbäl´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber : hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; SÕS 1951: 181 häärber 'van härrastemaja'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja'; Tuksam 1939: 477 Herberge 'võõrastemaja; sissesõidukoht; öökorter; varjupaik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
Käsitlused: < kasks herberge Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; < bsks Herberge EEW 1982: 463; < asks herberge 'öömaja, ööbimispaik; majutamine' EES 2012: 86
Muud keeled: rts härbärge [13. saj] 'öömaja, peavari, ulualune; väike võõrastemaja' RES 2004: 395; lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis 'die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude' < kasks herberge Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33; ērbeģis 'die Herberge, das Nebengebäude, das Wohnhaus' < kasks herberge ME: I: 574
Sugulaskeeled: sm helperi [Agr] 'majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung' < vrts härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' SSA 1: 154; lv ēbriɢ, ērbiɢ 'herberge (nebenwohngebäude auf dem hofe)' < kasks herberge Kettunen 1938: 48

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 68 sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; Müller 1600/2007: 72 mitte v̈chex Englix (18.12.1600); Rossihnius 1632: 102 sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; Stahl 1637: 52 Engel : Englist 'Engel'; Gutslaff 1648: 212 Engel 'Engel'; Göseken 1660: 173 Jngel 'engel'; Engli koggodus 'engelschaar'; Virginius 1687-1690 Nink Jssand üttel selle Engelille; Helle 1732: 99, 322 ingel 'der Engel'; Hupel 1780: 162 ingel : ingli r. 'Engel'; Hupel 1818: 33 engel, -gli d. 'Engel'; Lunin 1853: 19, 37 engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L; `eńgel M TLä; `eńgli T V EMS I: 1010
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 111, 137 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; iṅṅel : iṅgli 'Engel'; ÕS 1980: 187 ingel; Tuksam 1939: 255 Engel 'ingel'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger'
Käsitlused: < kasks engel Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raun 1982: 18; Raag 1987: 323; < sks Engel, vrd kasks EEW 1982: 511; < asks engel 'ingel' EES 2012: 92; EKS 2019
Muud keeled: rts ängel [11. saj] 'ingel' RES 2004: 1310; lt eņ̃ģelis [1585 touws ∫chweetez Engels] 'Engel' < kasks engel Sehwers 1918: 79, 147; eņģelis 'Engel' < kasks engel Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] 'Engel' < vrts ängil, engil SSA 1: 105; lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil 'Engel' SLW 2009: 56; lv eŋ̄gə̑lZ 'engel' Kettunen 1938: 46; lv engõl 'ingel / eņģelis' LELS 2012: 59; vdj aŋgeli, eŋkeli 'ingel / ангел' VKS: 130, 211

junkur, junkru 'noor maa-aadlik; sõjakooli õpilane' < asks junker, juncher '(noor) maa-aadlik; aadlikust mõisnik', vrd rts junker 'junkur'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 105 Juncker 'Ambtman'; Vestring 1720-1730: 54 Junkur, -ro 'Der Amptmann'; Helle 1732: 102 junkur, -kro 'der Amtmann'; Hupel 1780: 165 junkur, junker r. d. 'der Amtmann, Verwalter'; Arvelius 1782: 36 panni .. teda wimaks junkruks; Hupel 1818: 59 junker od. junkur, -kro r. d. 'Amtmann, Verwalter'; Lunin 1853: 40 junker, -kro r. d. 'управитель, прикащикъ на мызъ'
Murded: `junkur : `junkuri 'noorparun; mõisateener' R Mär; `junkur : `junkru eP Trv; `junkru : `junkru V; `junker : `junkri Jäm Khk EMS II: 190
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 juṅker : juṅkri '= juṅkur'; juṅkur : juṅkru 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; ÕS 1980: 205 junkur 'endisaegne preisi aadlik; feodaalmõisnik; sõjakooli õpilane Venemaal; van mõisavalitseja'; Tuksam 1939: 537 Junker 'junkur, noor aadlik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 junker, juncher, yuncker 'junger Edelmann, nicht erwachsener Sohn eines Edelmanns, adliger Gutsherr'
Käsitlused: < kasks junker, juncher Liin 1964: 44; Raun 1982: 21; < kasks junker, vrd kasks junkher, junckhere EEW 1982: 571; SSA 1: 248; < kasks junker, juncher 'Junker' ~ rts jun(c)ker, vrd vrts junker Raag 1987: 338, 341; < asks junker, juncherre 'junkur' EES 2012: 101; EKS 2019
Muud keeled: rts junker [1320-1350] 'aj junkur' RES 2004: 438; lt juñkurs [1638 Junckars] 'Junker' < kasks junker Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 44; junkurs 'Junker, Jungherr, junger Adliger; Gutsverwalter, Amtmann; Junker (Militär)' < kasks junker 'Sohn aus adligem Geschlecht, junger Edelmann; adliger Gutsherr' Jordan 1995: 64-65
Sugulaskeeled: sm junkkari, junkkeri [1614] 'aatelisnuorukainen, nuoriherra; vallaton nuorukainen / Junker; eigensinniger wilder junger Mann' < vrts junker, junkare, ionkare 'nuoriherra, nuori ylimys, junkkari' [‹ kasks junker, junkher] SKES: 124; SSA 1: 248; krj junkura, junkuri 'junkkari' < ? sm SSA 1: 248; lv jūŋk̆kar, juŋ̄k̆kə̑r 'junker' Kettunen 1938: 98; lv jūnkar 'junkur / junkurs' LELS 2012: 95

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < asks just 'id.', sks just 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 59 just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; Lunin 1853: 40 just d. 'теперь; точно такъ'
Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; juśt I M TLä V; jüst R Hi L sporK EMS II: 204
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament; Tuksam 1939: 537 just 'fam just[ament]'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
Käsitlused: < kasks just EEW 1982: 574; SSA 1: 252; < sks just Raun 1982: 22; EKS 2019; < asks Just Liin 1964: 66; < asks just ~ rts just EES 2012: 101
Muud keeled: rts just [1622] 'just, parajasti' RES 2004: 439
Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] 'juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau' < nrts just 'juuri, aivan, ihan' [‹ kasks just] SSA 1: 252; krj justih 'juuri, tarkalleen' < sm SSA 1: 252; is just; lv just < ee just SSA 1: 252; EES 2012: 101
Vrd justament

kaamel, kaameli 'kõrbealade kandeloom (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel; Tuksam 1939: 541 Kamel 'kaamel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
Muud keeled: rts kamel [u 1420] 'kaamel' RES 2004: 447; lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < vrts kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102

kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < asks karte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kaarti 'Kahrte'; Göseken 1660: 253, 387 Karthi meng 'Karthen Spiel'; Luce 1812: 50 öppis neist ma ja merre kartid moistma; Hupel 1818: 60 kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; Lunin 1853: 41, 50 kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaaŕt sporK(koa-, kua-); kaaŕt I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris EMS II: 423-424
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kāŕt : kāŕdi 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kāŕt : kāŕdi (kāŕd) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart; Tuksam 1939: 547 Karte 'kaart (söögi-, mängu-, nimekaart)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte'
Käsitlused: < kasks karde, karte Liin 1964: 60; < asks kârde, kârte Ariste 1972: 95; < sks Karte ~ kasks EEW 1982: 626; < asks kaart Raun 1982: 25; < asks karde, karte 'kaart' EES 2012: 109; EKS 2019
Muud keeled: rts karta [1642] '(maa-, mere-, taeva-, tähe)kaart' RES 2004: 454; lt † kãrtes [1638 Kahrtes] 'Spielkarte' < kasks karte Sehwers 1918: 34, 88, 149; lt kãrte 'Karte (Spielkarte)' Sehwers 1953: 48; lt kārte, kārts 'die Karte; die Landkarte' < sks Karte ME: II: 201
Sugulaskeeled: sm kartta [1732] 'maantieteellinen piirros / Landkarte' < nrts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta '(maa)kartta' < sm SSA 1: 319; sm kortti [1616] 'Karte' < vurts kort; is kortti; krj kortti < sm SSA 1: 407; lv kō̬rt̆tə̑z 'landkarte; spielkarte; karte' < sks Kettunen 1938: 151; lv kǭrtõz 'kaart / karte' LELS 2012: 134; vdj kartta, kartti 'mängukaart / карта (игральная)' VKS: 397; is kortti 'mängukaart' Laanest 1997: 80

kabel, kabeli 'abikirik; talitushoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 tahha teije Cappellit errakaotada; Göseken 1660: 252 Kabbel 'Kappel/Kirch'; Vestring 1720-1730: 56 Kabbel 'das Bethaus, Kapelle'; Hupel 1780: 166 kabel, -i r. d. 'Kapelle, Feldkirche'; Lunin 1853: 41 kabel, -i r. d. 'придѣлъ, приходская церковь'
Murded: kabel : kabeli 'palvemaja; surnukamber' R eP; kabel : kabeli 'surnuaed' I M T; kabõl´ V(kapõl´); kapel : kabeli T EMS II: 438
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabel : kabeli 'Kapelle, Filialkirche, Kloster'; Wiedemann 1893: 175 kabel : kabeli (kapel) 'Kapelle, Filialkirche, Kloster, Gottesacker'; ÕS 1980: 218 kabel; Tuksam 1939: 545 Kapelle 'kabel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappel(l)e, kapelle 'Kapelle, Seitenkapelle einer Kirche, kleines Gotteshaus ohne Pfarrechte'
Käsitlused: < kasks kapelhûs, asks cappele(n) Liin 1964: 42; < kasks kapel(le) EEW 1982: 632; < kasks kapel-hûs 'ehitus' Raun 1982: 25; < asks kapelle EES 2012: 110; EKS 2019
Muud keeled: rts kapell [14. saj] 'kabel; kapell (väike palveruum kirikus)' RES 2004: 451; lt kapele, kabele 'Kapelle' Sehwers 1953: 47; lt kapela; kapliča 'kabel; kalmistukabel' ELS 2015: 235
Sugulaskeeled: sm kappeli [1625] 'pieni kirkkorakennus, sivukirkko; kappeliseurakunta / Kapelle' < vrts kapel, cappell [‹ kasks kapelle] SSA 1: 307

kabel, kabla 'pael; nöör, köis' < kasks kabel 'köis; nöör'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 124 Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; Gutslaff 1648-1656 ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; Virginius 1687-1690 et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; Hupel 1780: 166 kabel, -bla d. 'ein Band'; Hupel 1818: 60 kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; Lunin 1853: 41 kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
Murded: kabel : kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ : kabla T V(kapl) EMS II: 438-439
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl : pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd nöör'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
Käsitlused: < kasks kabel 'nöör' Raun 1982: 25
Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] 'sähköjohto; touvi, köysi / Kabel' < vrts kabel 'touvi, köysi' [‹ kasks kabel, sks Kabel] SSA 1: 264
Vrd kaabel

kahvel, kahvli 'hark; söögiriist' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Helle 1732: 105, 322 kahwel 'die Gabel'; Piibel 1739 Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; Hupel 1780: 170 kahwel, -wli r. d. 'die Gabel'; Lunin 1853: 46 kahwel, -wli r. d. 'вилка'
Murded: `kahvel : `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel : `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver : `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver : `kahvre Pä Ha Jä VlPõ EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel; Tuksam 1939: 351 Gabel 'kahvel; hark, vigel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 108 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel'
Käsitlused: < kasks gaffele, geffele 'vigel; söögiriist' Liin 1964: 51, 56; < kasks gaffele Raun 1982: 27; < kasks gaffel(e) 'Gabel' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'suur puust või rauast hark' EES 2012: 117; EKS 2019
Muud keeled: rts gaffel [15. saj] 'kahvel; hang; ahing' RES 2004: 315; lt gapele 'Gabel' < kasks gaffele Sehwers 1918: 49, 147; gapele 'Gabel, Tischgabel' < asks gaffel Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] 'haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke' < vurts gaffel 'hanko, syömähaarukka' [‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel] SSA 1: 274; sm kahveli 'Gabel; Forke' < asks gaffel(e) ~ rts gaffel Bentlin 2008: 120; lv gaffõl 'kahvel / dakšiņa' LELS 2012: 62

kalk, kalgi 'lubi' < asks kalk 'id.', sks Kalk 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 anni Sinnulle ütte Kalcke kiwwi
Murded: kal´k : kal´gi 'lubi; lubjakrohv' Tor T V; kalk : `kalgi Jõh Vai EMS II: 592
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 *kal´k : kal´gi 'Kalk, Mörtel'; *klōr-kal´k 'Chlorkalk'; Tuksam 1939: 540 Kalk 'lubi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 166 kalk 'Kalk'
Käsitlused: < sks Kalk 'lubi' EKS 2019
Muud keeled: rts kalk [u 1350] 'lubi, lubjakivi' RES 2004: 445; lt kaļ̃ķi, skaļ̃ķi [1638 Skallkes] 'Kalk' < kasks kalk Sehwers 1918: 57, 88, 149; lt skaļ̃ķes 'Kalk' < kasks kalk Sehwers 1953: 105; lt kaļķis 'der Kalk' ME: II: 147
Sugulaskeeled: sm kalkki [Agr] 'maalaji, kaltsium / Kalk' < nrts kalk [‹ kasks kalk]; is kalkki; krj kalkki < sm; vdj kalkki < sm ~ is ~ ee SSA 1: 286; lvS kal´k; lv kālk̆ka 'kalk' Kettunen 1938: 111; vdj kalkki 'lubi / известь' VKS: 370

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < asks kalkûnsch hāne 'id.', vrd bsks Kalkun 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 116 Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; Gutslaff 1648: 220 Saxemah Kanna 'Kalckaun'; Göseken 1660: 244, 251 Saxa mah kanna 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck 'Kalekutischer Hahn'; Vestring 1720-1730: 116 Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; Hupel 1780: 171 kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; Lithander 1781: 514 ni suuri oune kui kalkuni munnad; Lunin 1853: 47 kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
Murded: `kalkun : `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkuń VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalguń); `kalkun : `kalkuna R Har VId EMS II: 594
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun : kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'; Hupel 1795: 104 Kalkun 'hört man durchgängig statt kalekutscher oder wälscher Hahn und Henne'; Nottebeck 1988: 39 Kalkuhn (E. K. L. R.) 'Pute'
Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) EEW 1982: 672; < bsks Kalkun ~ asks Kalkuun Raun 1982: 28; < bsks kalkun SSA 1: 287; < asks kalkūn, bsks Kalkun EES 2012: 122; < asks Kalkuun 'kalkun' EKS 2019
Muud keeled: rts kalkon [1590] 'kalkun' RES 2004: 445; lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] 'Truthahn' < asks kalkūn Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45
Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] 'kanalintulaji / Truthahn, Pute(r)' < vurts kalkon ~ asks kalkun SKES: 149; SSA 1: 287; is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < bsks kalkun SSA 1: 287; vdj kalkkuni < ee kalkun EES 2012: 122; lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon 'kalkun / truthahn' Kettunen 1938: 103; lv kalkon 'kalkun / tītars' LELS 2012: 102; vdj kalkkuni, kalkkuna 'kalkun / индюк' VKS: 370

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 122 Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; Rossihnius 1632: 130 temma om se kambre sissen; Stahl 1637: 63 kamber : kambrist 'Gemach'; Gutslaff 1647-1657: 188 temma .. letz Kambrihe; Göseken 1660: 90 Kamber 'Kammer'; Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 106 kamber 'die Kammer'; Hupel 1780: 171 kamber, -bri r. d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; Hupel 1818: 69 kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; Lunin 1853: 47 kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber '(rehielamu) eluruum; ait' R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõŕ V; `kambrõ V EMS II: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber : kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer : kambri, kambre '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber; Tuksam 1939: 542 Kammer 'tuba, kamber'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < asks kamer, kamber Ariste 1963: 91; < kasks kamer, asks cammer Liin 1964: 52, 61; < kasks kamer EEW 1982: 679; SSA 1: 294; < bsks Kammer Raun 1982: 29; < asks kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba' EES 2012; EKS 2019: 125
Muud keeled: rts kammare [14. saj] 'kamber, tuba; koda' RES 2004: 448; lt kam̃baris [1587 Kammer] 'Kammer' < kasks kamer Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45; kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris 'Kammer; das Zimmer, die Stube' < kasks kammer (neben kāmer) Jordan 1995: 65
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] 'vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer' < vrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄maŕ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm SSA 1: 294; SKES: 153; lvS kamer, kamär, kämär 'Kammer' SLW 2009: 77; lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r 'kammer' < kasks kamer Kettunen 1938: 149; lv kǭmaŗ 'kamber / kambaris' LELS 2012: 132; vdj kammari, kammõri 'kamber, tuba / комната, горница' VKS: 376; is kammari 'kamber' Laanest 1997: 60

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 76 Kan : kannu∫t 'Kan'; Gutslaff 1648: 221 Kanne 'Kanne'; Gutslaff 1647-1657: 238 Kanni sissest johta; Göseken 1660: 90 Kann/ u 'Kandel'; Göseken 1660: 266 Suhr kanno 'krause culullus'; Vestring 1720-1730: 65 Kañ, -no 'Eine Kanne'; Helle 1732: 107, 322 kan 'die Kanne'; Hupel 1766: 111 teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; Hupel 1780: 172 kan, -no r.; -ni d. 'die Kanne'; Lithander 1781: 524 Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja sisse; Hupel 1818: 69 kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; Lunin 1853: 48 kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann : kannu 'nõu, anum' S L K Iis Kod M; kann : `kannu R; kańn : kańni Kod Pal KodT V; kańn : kanni Trm Hel T EMS II: 676
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann : kannu; kańń : kańńi 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann; Tuksam 1939: 543 Kanne 'kann'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < kasks kanne Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300; < kasks pl. kannen ~ germ Ariste 1963: 91; < asks Kanne Liin 1964: 56; < rts kanna, kasks EEW 1982: 691; < erts kann Raun 1982: 30; < rts kanna, asks kanne [i-tüveline variant] EES 2012: 128; < germ, vrd vrts, rts kanna 'kann' EKS 2019
Muud keeled: rts kanna [14. saj] 'kann; kolb' RES 2004: 449; lt kañna [1638 Kanna] 'Kanne' < kasks kanne Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46; kanna 'die Kanne' ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kannu [Agr] 'puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne' < vrts kanna SKES: 156; SSA 1: 300; lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm SSA 1: 300; lv kō̬na 'kanne; honigzelle' < germ Kettunen 1938: 149; lv kǭna 'kann / kanna' LELS 2012: 132; vdj kannu 'kann / кувшин, кружка' VKS: 383; is kannu 'hapupiima nõu' Laanest 1997: 61

kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 105 Kantz : kantzist 'Schantz'; Gutslaff 1648: 234 Kantze 'Schanze'; Göseken 1660: 93, 145 Kantzi 'Schantz'; Kantzi 'Bolwerck (brustwehr)'; Piibel 1739 Tawet sai Sioni tuggewa kantsi kätte; Hupel 1818: 71 kants, -i bl. r. d. 'Burg, Schanze, Festung, Wormauer, befestigtes Lager'; Lunin 1853: 49 kants, -i r. d. 'замокъ, крепость, шанцы, укрѣпленный лагерь'
Murded: kańts : kantsi (-ń-) eP M; kańts : kandsi M T; kands : kandsu V EMS II: 695
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańts : kańtsi; kants : kantsu 'Schanze, Burg, Festung, Vormauer, Bolwerk, Landungsbrücke'; ÕS 1980: 234 kants; Tuksam 1939: 836 Schanze 'kants; vallkindlustis'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kantz 'Schantz'; MND HW III schanse (schansche, schanze, schantze) 'Reisigbündel, Faschine; durch korbartiges Geflecht haltbar gemachte Befestigung aus aufgeworfener Erde, bes. als Geschützdeckung'
Käsitlused: < kasks schanze Ariste 1963: 91; Liin 1964: 46; < sks Schanze 'kindlus' SKES: 157; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 30; < kasks schantze EEW 1982: 695; SSA 1: 301-302; < kasks schan(t)ze 'Schanze' ~ rts skans, skants Raag 1987: 338; < asks schanze 'haokubu; kaitsevall, kindlustus' EES 2012: 128; EKS 2019
Muud keeled: rts skans [1506] 'kants, reduut' RES 2004: 922; lt † skañste [1638 Skantzis] 'Schanze' < kasks schantze Sehwers 1918: 94, 158; skancis, skance, skanstis, skanste 'Schanze' < asks skanz, skanst Sehwers 1953: 105; Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm kanssi, skanssi, (s)kantsi [1863] 'vallitus, (kenttä)varustus, (sota)leiri / Schanze' < nrts skans 'vallitus, varustus; laivan miehistösuoja' [‹ kasks schanze] SKES: 157; lv kańšt, škan´̄ts 'festung, schanze' < kasks schanze Kettunen 1938: 105, 395; lv kaņšt 'kants / cietoksnis; skansts' LELS 2012: 105

keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; Rossihnius 1632: 140 Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; Stahl 1637: 77 Kei∫er : kei∫ri∫t 'Keiser'; Gutslaff 1648: 221 Keiser 'Keiser'; Gutslaff 1647-1657: 269 selle kaiserille; selle kaisarille; Göseken 1660: 90 Keijser, -i 'Käyser'; Piibel 1739 Paulus otsib kohhut Keisri jurest; Hupel 1780: 177 keiser, -sri r. d. 'der Keiser'; Hupel 1818: 78 keiser : keisri r. d. 'Keiser'; keisri : keisri d. 'Keiser'; Lunin 1853: 55 keiser : keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
Murded: `keiser : `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser : `keisre Pä VlPõ M EMS II: 961; `keisri T V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer : keiźri; keiźri : keiźri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser; Tuksam 1939: 539 Kaiser 'keiser'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser Raag 1987: 338; < asks keiser 'keiser' EES 2012: 142; EKS 2019
Muud keeled: rts kejsare [14. saj] 'keiser' RES 2004: 459; lt ķeĩzers, ķeizars [1586 tam Key∫eram] 'Kaiser' < kasks keiser Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63; ķeizars 'der Kaiser' ME: II: 360
Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] 'Kaiser' < vrts keysar(e) [‹ kasks keiser]; krj keisari < sm SKES: 178; SSA 1: 338; lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar 'Kaiser' SLW 2009: 96; lv kēzar 'kaiser' Kettunen 1938: 118; kēzar 'keiser / ķeizars' LELS 2012: 115

kelder, keldri 'maasse ehitatud säilitusruum' < kasks keller, kelder 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 Kelry Naen; Müller 1600/2007: 612 Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); Stahl 1637: 77 Keller : kelrist 'Keller'; Gutslaff 1648: 221; 78 Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; Göseken 1660: 254 keller 'keller'; Helle 1732: 322 keller 'der Keller'; Piibel 1739 sa ollid ta keldri üllewataja; Hupel 1780: 177 kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; Arvelius 1790: 15 aidad ja keldrid; Hupel 1818: 79 kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller : keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; Lunin 1853: 55 kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller : keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
Murded: `kelder : `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder : `keldre KPõ Plt; `keller : `keldri RId; keller : `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V EMS II: 971
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder : kel´dri, keldre 'Keller'; keller : kel´dri, keldre '= kelder'; ÕS 1980: 254 kelder; Tuksam 1939: 555 Keller 'kelder'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
Käsitlused: < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' Ariste 1963: 92; < kasks keller Liin 1964: 52; SSA 1: 340; < kasks kelder ~ sks Keller EEW 1982: 766; < kasks kelder Raun 1982: 35; < asks keller 'kelder (vanglana)' EES 2012: 142; EKS 2019
Muud keeled: rts källare [13. saj] 'kelder' RES 2004: 524; lt ķelderis 'Keller' < asks kelder 'Keller' Sehwers 1953: 63
Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] 'Keller' < vrts källare SSA 1: 340; lvS keldar (1846) 'Keller' SLW 2009: 81; lv kēldar 'keller' (nur in einem volkslied) Kettunen 1938: 117; lv kēldar 'kelder / pagrabs' LELS 2012: 112; vdj kellõri 'kelder, panipaik / погреб, кладовая' VKS: 423

kelm, kelmi 'ebaaus, petis; kelmikas, vallatu' < asks schelm 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 343 herrise töh 'schelm stück'; Hornung 1693: 16 Herris 'ein Schelm'; Helle 1732: 93 herris 'der Schelm'; herrine 'schelmisch'; Hupel 1780: 154 herris r. d.; herrits r. d.; herritz d. 'der Schelm, Bube, Bösewicht'; Hupel 1780: 178 kelm, -i r. d. 'Schelm'; Arvelius 1782: 19 kelmide koerusse läbbi; Lunin 1853: 55 kelm, -i r. d. 'плутъ, мошенникъ'
Murded: kel´m : kel´mi 'petis, suli; üleannetu' L K TaPõ sporV; kel´m : kelmi Sa Muh Mih Iis M T; kelm : kelmi Muh Hi Mar; kelm : `kelmi R EMS II: 981
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kel´m : kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; ÕS 1980: 255 kelm; Tuksam 1939: 841 Schelm 'kelm, petis; suli'
Saksa leksikonid: MND HW III schelm 'Schurke, Schuft'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks schelm, schelmer, vrd rts skälm Liin 1964: 45; < kasks schelm, schelme EEW 1982: 768-769; < kasks schelme Raun 1982: 35; < kasks schelme(r) 'Schelm, Betrüger' ~ rts skelm Raag 1987: 338; < rts skälm ~ sks Schelm SSA 1: 341; < asks schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus' EES 2012: 143; < asks schelme 'kelm, võrukael' EKS 2019
Muud keeled: rts skälm [1520] 'kelm, petis; võrukael, vembumees' RES 2004: 947; lt šķel̃mis 'Schelm' < kasks schelm Sehwers 1918: 56, 161; šķel̃mis, šelmis 'Schelm' < kasks schelme Sehwers 1953: 129, 130; šķelmis 'der Schelm' < kasks schelm ME: IV: 25
Sugulaskeeled: sm kelmi, kälmi [1637] 'veijari, konna / Spitzbube' < nrts skälm 'veitikka, velikulta, veijari, konna'; vdj škelmi < sks ~ ee; lv škel´m kelmi < kasks schelm SSA 1: 341; lv škel̄´m 'schelm' < kasks schelm Kettunen 1938: 395; lv keļm 'kelm / krāpnieks, šķelmis' LELS 2012: 44, 113

kiht, kihi 'lade; kord' < asks schicht(e) 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kiht : kihi 'virn; lade' eP Nõo Kam; kih´t : kihi M San V; kiht : `kihti R EMS III: 58-59
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309 kiht : kihi 'Schicht, Partie, Mal'; ÕS 1980: 260 kiht 'lade, kord'; Tuksam 1939: 843 Schicht 'kiht; kord; lade'
Saksa leksikonid: MND HW III schicht, schichte 'Reihe gleichartiger Dinge, Abteilung von Menschen; Steinschicht; Abfolge bestimmter Zeiteinheiten; Teilung, Sonderung, Abschichtung'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 802; < kasks schicht(e) Raun 1982: 37; < asks schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht' EES 2012: 150; EKS 2019
Muud keeled: rts skikt [1706] 'kiht (ka geol, meteor); kihistis, lade' RES 2004: 927

kihvt, kihvti 'mürk' < kasks gift 'id.' [Alamsaksa laensõna tuli omakeelse väljendi kõrvale ning on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa Gift toel.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 gift 'Gifft'; Gutslaff 1648: 216 Surmarocht/ u 'Gifft'; Göseken 1660: 89, 215 Kifft/ i 'Gifft'; Göseken 1660: 215 Surma Rocht 'Gifft'; Helle 1732: 182 surma-rohhi 'der Gift'; Helle 1732: 113 kihwt 'der Gift'; Piibel 1739 maddude kihwt on nende mokkade al; Hupel 1780: 180 kihwt, -i r. 'Gift'; kihwt, -i r. 'Gift'; Lunin 1853: 58 kihwt, -i r. 'ядъ'
Murded: kihvt : kihvti 'mürk' Sa Muh Pä K I sporT; kih´vt V; kiht : kihi Hi L sporK; kiuht : kiuhti Sa Muh Hää; kiuht : `kiuhti R EMS III: 68; rotikihvt Mar Juu VJg KJn Plv(-t´); rotikiht Mar Mär Tõs Juu Koe Plt Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309, 310 kiht : kihi 'Gift'; kihwt : kihwti 'Gift'; SÕS 1951: 273 kihvt 'van mürk'; ÕS 1980: 261 † kihvt 'mürk'; Tuksam 1939: 411 Gift 'mürk, kihvt; vihavimm'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gift, gifte 'Gift'
Käsitlused: < kasks gift Ariste 1963: 92; Liin 1964: 58; Ariste 1972: 93; Raun 1982: 37; < sks Gift EEW 1982: 804; EKS 2019; < asks gift 'mürk' EES 2012: 150
Muud keeled: rts gift [1649] 'mürk' RES 2004: 325; lt gipte 'Gift' Sehwers 1918: 69, 148; Sehwers 1953: 40
Sugulaskeeled: lvS gift 'Gift' SLW 2009: 57; lv gif̄t, gip̄t 'gift' Kettunen 1938: 57
Vrd jihvt

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 kild : kildast 'zunfft'; Göseken 1660: 89 Kild, -a 'Gilde'; Göseken 1660: 489 kild 'Zunft tribus'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; Hornung 1693: 36 Kild : Killa : Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; Helle 1732: 113 kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; Helle 1732: 308 suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; Hupel 1780: 180 kild : killa r. d. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; Lunin 1853: 58 kild : killa r. d. 'гильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
Murded: kild : killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild : `killa R EMS III: 125
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild : killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d : kil´l´i; kilde : kilde 'Gilde'; SÕS 1951: 276 kild : killa 'seltskond, kamp'; ÕS 1980: 264 kild : killa 'seltskond, kamp'; Tuksam 1939: 411 Gilde 'gild; killamaja, -tuba'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
Käsitlused: < kasks gilde Liin 1964: 50; < germ, vrd kasks gilde, vrts gilde EEW 1982: 823; < germ, vrd kasks gilde Raun 1982: 39; < asks gilde 'selts, vennaskond, gild' EES 2012: 154
Muud keeled: rts gille [1325] 'pidu(stus); aja gild (keskaegne ametiühendus)' RES 2004: 326
Sugulaskeeled: sm kilta [1637 killantupa 'kapakka'] 'yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde' < germ, vrd nrts gille 'kilta', vrts gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' SSA 1: 364; sm kilta < asks gilde ~ rts gilde Bentlin 2008: 67

kilt, kilda 'kihiline kivim; kiviplaat, -tahvel' < ? asks schilt 'kilp; nimelaud'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686: kumb ei olle mitte kirjotetu Tümmäga / eimitte kiwwiste Kilte sisse; Hupel 1780: 181 kilt d. 'Tafel, Splitter'; kiwwi kilt 'Schiefertafel'
Murded: kilt : kildu '(lahti murdunud) tükk, kild' M sporT; kilt : kilda V EMS III: 140
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 313 kilt : kilda (d) '= kild'; kil´ti minemä (d) 'splittern; nicht rein abbrechen'; kiwi-kilt 'Steinplatte, Schiefertafel'; EÕS 1925: 217 kilt '= kiltkivi (Schiefer)'; ÕS 1980 kilt : kilda 'kiltkivi'; Tuksam 1939: 846 Schild 'silt; nimelaud; kilp, kaitsevari'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1199 Schild 'plattenartige Schutzwaffe; Platte, Tafel'; Lübben 1888 schilt 'Schutzwaffe; Wappenschild; Wirthausschild; Fläche, Feld'; MND HW III schilt 'Schutzwaffe; Heer-, Wappenschild; schildförmiges Abzeichen, Aushängeschild an Wirtshäusern; dreieckiger Platz in Städten; gepflasteter Platz vor dem Haus bis zur Straße'
Käsitlused: < asks schilt 'Schild als Fläche, Feld' Liin 1968: 49; < ? asks schilt 'kilp, vapp; silt, plaat' EES 2012: 156

kink, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < kasks schink(e), schenke 'sink'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; Göseken 1660: 94, 357 Kinck, -i 'Schinke'; Vestring 1720-1730: 79 Kink 'd. Schinken'; Hupel 1780: 181 kink, -i r. d. 'der Schinken'; Lithander 1781: 539-540 Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; Hupel 1818: 84 kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; Henning 1824: 157 panne .. riwitud maereikast pohja .. ja panne kinki selle peäle; Lunin 1853: 59 kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
Murded: kink : kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kińk : kingi Trv Võn V(kińgi) EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'; Tuksam 1939: 847 Schinken 'sink; kints'
Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
Käsitlused: < kasks schink(e) Liin 1964: 55; Haak 1976: 83; < sm ~ asks SSA 1: 366
Muud keeled: rts skinka [16. saj] 'sink (seakints); seapraad' RES 2004: 928; lt šķiņķis [1638 Schkingkis] 'Schinken' < kasks schink(e) Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] 'liikkiö / Schinken' < vrts skinka [‹ kasks schinke]; is kinkku < sm SSA 1: 366
Vrd sink

kinkima, kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 139 mea tæma meile schencknut on; Rossihnius 1632: 145 awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; Stahl 1637: 106 kenckima : kenckin : kencksin : kenckinut '∫chencken'; Gutslaff 1648: 234 kinckma /e 'schencken'; Göseken 1660: 95, 113 kinckima 'Schencken'; kinckima 'Bescheren (verehren)'; Helle 1732: 113 kinkima 'schenken'; Piibel 1739 Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; Hupel 1780: 181 kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; Hupel 1818: 84 kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; Lunin 1853: 59 kinkima r. d. 'даровать, дарить'
Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kińkmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima : kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima; Tuksam 1939: 842 schenken 'kinkima, annetama'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; < asks schenken 'kinkima, andma' EES 2012: 158; EKS 2019
Muud keeled: rts skänka [1430-1450] 'kinkima, kingitust tegema' RES 2004: 948; lt šķiñķuõt 'schenken' < kasks schenken Sehwers 1918: 162; šķiņ̃ķuôt 'schenken (geben)' < asks schinken Sehwers 1953: 133
Sugulaskeeled: lvS sk´ińk, -ub 'schenken' SLW 2009: 176; lv škiŋ̄k̆kə̑ 'schenken' < kasks schenken Kettunen 1938: 396; lv škinkõ 'kinkida / dāvināt' LELS 2012: 312
Vt kink

kipp, kipi 'puunõu, kibu' < asks schip '(kande)korv; puunõu', sks Kiepe 'seljakorv'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest; Luce 1812: 79 se wessi, senniks kui kip sai winnatud, kippo sees näitis wagguse seiswad
Murded: kipp : kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp : kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId EMS III: 188
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu : kibu, keu; kibo : keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp : kipi (SW, S) '= kibu'; EÕS 1925: 207 kibu : keo 'väike kapp'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp'; Tuksam 1939: 558 Kiepe 'seljakorv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 174, 329 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
Käsitlused: < kasks schip Bentlin 2008: 67-68; < germ *skipa- ~ skand *skipa EES 2012: 148
Muud keeled: lt ķipis [1638 Kippis] 'Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen' < sks Sehwers 1918: 89, 150; lt ķīpa 'großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch' < kasks kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' Jordan 1995: 73; lt ķipis, ķipa 'kippo, kauha' < ee kipp, kibu SSA 1: 368
Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] 'pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug' < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa 'puinen kimpiastia'; vdj tšippa 'tuoppi' SSA 1: 368; sm kippa, kippo, kippu < asks schip ~ germ Bentlin 2008: 67-68

klaar, klaari 'selge; korras, valmis' < asks klâr 'id.', sks klar 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 222 selg /e 'klar'; Lithander 1781: 552 kalla keik, mis klaar on, peält ärra
Murded: klaar (-ŕ) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-ŕ) Sa L VlPõ M EMS III: 304
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klāŕ : klāri 'klar, rein, fertig'; lāŕ, lāri '= klāŕ'; Wiedemann 1893: 309 klāŕ : klāri (lāŕ) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev'; Tuksam 1939: 563 klar 'selge; läbipaistev; fam klaar'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 175 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' '= klaren'; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend'; Seemannsprache 1911: 453 klar 'bereit, fertig, unbehindert'
Käsitlused: < asks klar 'klar' GMust 1948: 78; < sks klar SKES: 203; < sks klar ~ kasks klar EEW 1982: 861; < kasks klâr Raun 1982: 42; < asks klār ~ sks klar EES 2012: 164; < sks klar 'selge' EKS 2019
Muud keeled: rts klar [1385] 'selge, kirgas, pilvitu; valmis, korras' RES 2004: 463; lt *klãrs 'klar' < kasks klār Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50
Sugulaskeeled: sm klaari [1638] 'kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich' < nrts klar 'kirkas, selkeä' [‹ kasks klar]; is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' SSA 1: 378; lv klå̄rə̑m 'Klarheit, Lauterkeit'; klō̬r 'klar' < kasks klār Kettunen 1938: 140; lv klǭr 'klaar, selge / skaidrs, klārs' LELS 2012: 127; vdj laari 'klaar, puhas, selge / ясный, чистый' VKS: 557
Vt klaarima

klaarima, klaarin 'selgitama; korraldama' < asks klaren 'id.', ee klaar

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 258 laarima 'Klaren'; Laarima 'klaren (Branntwein)'; Vestring 1720-1730: 83 Klarima; Hupel 1780: 183, 197 klaarma r. d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; Lithander 1781: 505, 552 kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; Hupel 1818: 88, 110 klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; Lunin 1853: 62, 80 klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
Murded: `klaarima 'puhastama; selgi(ne)ma; settima, klaaruma; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaaŕma T V; `laarima Sa L; `laaŕma Sa M EMS III: 305
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima : lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama'; Tuksam 1939: 563 klären 'selgitama, selgendama, klaarima; tehn selitama, klaarima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 175 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
Käsitlused: < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' [› ee klareerima] GMust 1948; < kasks klaren Liin 1964: 55; < ee klaar EEW 1982: 861; < asks klaren, kleren EES 2012: 164
Muud keeled: rts klara [1576] 'selgitama; mer klaarima; korraldama; hakkama saama' RES 2004: 463; lt klārêt 'klären' < kasks klāren Sehwers 1918: 150; klārēt 'Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren' < asks klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klaarata [1731] 'kirkastaa, selvittää' < nrts klara 'kirkastaa, selvittää' [‹ kasks klār]; is klārata 'selvittää' < sm klaarata SSA 1: 378; lv klō̬rə̑ 'sich aufklären; klaren; klar werden (schifferausdrücke)' < kasks klāren Kettunen 1938: 140; lv klǭrõ 'klaarida, selgitada / skraidrot, klārēt' LELS 2012: 127; vdj laarata '(purje)laeva klaarida / очищать портовые сборы' VKS: 557
Vt klaar

klaas, klaasi 'habras läbipaistev materjal; klaasnõu' < kasks glas 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 38 lebbÿ v̈hhe Glase Ackna; Rossihnius 1632: 149 tey temma ütte klasi Salwi kahn; Stahl 1637: 65 klahs : klahsist 'Glas'; klahsacken : klahsacknast 'Glasfen∫ter'; Stahl HHb II 1637: 12 Kudt ∫e pehwlick pai∫tap lebbi öhe kla∫i; Gutslaff 1648: 216 Klâsick 'Glaß'; Göseken 1660: 215, 186 Laasi 'Glas'; laas ackn 'Fenster'; Vestring 1720-1730: 83, 103 Klaas, -si 'Das Glas'; Laas, -si 'Das Glaß'; Helle 1732: 115, 322 klaas 'das Glaß'; Hupel 1780: 183, 197 klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i (klaas) r. d. 'das Glas'; Arvelius 1782: 99 selle klaasi läbbi; Hupel 1818: 88, 110, 111 klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i r. d. 'Glas'; laes, lasi Ob. 'das Glas'; Lunin 1853: 62, 80 klaas, -i r. d. 'стекло, стаканъ, рюмка'; laas, -i r. d. 'стекло'
Murded: klaas (-ś-) Hi L K(-oa-, -ua-); klaas (-ś-) I T V; `klaasi R; laas (-ś-) Sa L VlPõ M San Urv Har EMS III: 306-307
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 343, 521 klāź : klāzi 'Glas'; lāź : lāzi '= klāź'; ÕS 1980: 272 klaas; Tuksam 1939: 412 Glas 'klaas'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben glas 'Glas'; MND HW II: 1 glas, Pl. glāse, glēse 'Glas; Glas zu Fenstern; Glasgefäß; Uringlas des Arztes; Sanduhr, Stundenglas'
Käsitlused: < kasks glas 'klaas' Ariste 1963: 92-93; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 42; SSA 2: 49; < vrd sks Glas EEW 1982: 861; < asks glas 'klaas (materjal); klaasnõu; liivakell' EES 2012: 164; EKS 2019
Muud keeled: rts glas [1400-1425] 'klaas' RES 2004: 328; lt glãze [1638 Ghla∫e] 'Glas' < kasks glas, pl. glāse Sehwers 1918: 60, 87, 148; Sehwers 1953: 36; glāze, glāza, glāzs 'Glas; Trinkglas' < kasks glas Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm lasi [Agr clasi] 'Glas; Fenster' < vrts glas 'lasi' [‹ kasks glas]; is klasi; krj (k)lasi; vdj klasi < sm SSA 2: 49; sm lasi 'Glas; Fenster' < asks glas ~ rts glas Bentlin 2008: 135; lvS glās ~ glāos ~ gla°s ~ glāś 'Glas' SLW 2009: 57; lv glǭz 'glas' < kasks glas Kettunen 1938: 59; glǭz 'klaas (materjal); stikls'; lv tējglǭz 'teeklaas / tējas glāze' LELS 2012: 63; vdj klazi 'klaas / стекло' VKS: 437; is lazi 'klaas' Laanest 1997: 97

klau|vall, -valli 'laevaköis; kahvelpurje köis' < asks Klaufall 'id.'

Murded: klouvall 'klauvall' Hlj Hi Hää JõeK; klöuvall; `klouhval Ris; klõuvall Pöi; löuvall Mus EMS III: 337; lousvall 'klauvall' Jõe EMS V: 463
Eesti leksikonid: EE IV 1934: 869 klou (hol) 'mer, vastu masti toetuv kahvli ots'; klouval´l (hol) 'mer, tross, millega masti vastu toetuv kahvli ots üles tõstetakse'; ÕS 1960: 274 klou 'mer (vastu masti toetuv kahvli ots)'; klouval´l 'mer (tross klou ülestõstmiseks)'; ÕS 1980: 276 klou 'vastu masti toetuv kahvli ots'; klouval´l 'tross klou ülestõstmiseks'; Olev 1981: 90 klauvall 'throat-sail; гафель-гардель'; SES 2007: 658 Klau 'mer klau (kahvelpurje osa)'
Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 112 Klaufall 'besonderes Tau zum Hochziehen der Gaffel (Seemannspr.)'
Muud keeled: lt klauvfalle LELS 2012: 126
Sugulaskeeled: lv klaufal 'klauvall / klauvfalle' LELS 2012: 126

klii, klii, pl. kliid 'teravilja seemnekestad; loomasööt' < kasks klîe, klige 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 lijh 'Kleye'; Forselius 1694 kli; Hupel 1766: 146 woite ka sojad kli-jahhud tühti panna; Hupel 1780: 183 kli jahho r. d. 'Kley'; Arvelius 1790: 176 rukki jahhud ja kliid; Hupel 1818: 88 kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; Lunin 1853: 62 kli r. d. 'отруби'
Murded: kliid (liid) 'teravilja seemnekestad' R eP TLä; `liide M Rõn San; `liie^ʔ (`liide^ʔ) Hel V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī : pl. līd, līed '= klī'; klī : pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril mitm kliid; Tuksam 1939: 565 Kleie 'klii[d pl.]'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie EEW 1982: 866; < kasks klie Raun 1982: 43; < kasks klie, klige Liin 1964: 55; < asks klie, klige 'klii' EES 2012: 165; EKS 2019
Muud keeled: rts kli [1480-1500] 'kliid, sõklad' RES 2004: 465; lt klijas, klĩjas [1638 Klijas] 'Kleie' < kasks klīge, klīe Sehwers 1918: 89, 150; lt klijas, klījas 'Kleie' < kasks klīge 'Kleie' Sehwers 1953: 50; klijas, klījas 'die Kleie' < kasks klîge ME: II: 226
Sugulaskeeled: sm klii [1637 kliidit] 'vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl' < nrts klij, vrts kli [‹ kasks klīe] SSA 1: 379; lv klija 'kleie' < kasks klīge, klīe Kettunen 1938: 139; lv klijād 'kliid / klijas' LELS 2012: 127; is liiᴅu, liiᴅu jauho 'klii, kliijahu' Laanest 1997: 102

kliister, kliistri 'kleepaine' < asks klîster(e) 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 88 kliister, -tri r. d. 'Kleister'; Lunin 1853: 62 kliister, -tri r. d. 'клейстеръ'
Murded: `kliister 'kleepaine' R Hi K I; `kliistre (`kliistri) T V; `liister Sa L M EMS III: 322
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīster : klīśtri, klīstre 'Kleister'; ÕS 1980: 274 kliister; Tuksam 1939: 566 Kleister 'kliister'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 *klîster 'gluten, colla lym, pappe'
Käsitlused: < kasks klister EEW 1982: 866; < kasks klīster(e) Raun 1982: 43; < kasks klīster SSA 2: 75; < asks klīster 'kliister, kleepaine' EES 2012: 165; EKS 2019
Muud keeled: rts klister [u 1520] 'kliister' RES 2004: 467; lt *klĩsteris 'Kleister' < kasks klīster Sehwers 1918: 150; klĩsteris 'Kleister' < asks klīster Sehwers 1953: 51; klīsteris 'Kleister' < kasks klîster Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm liisteri, kliisteri [1670 klijsteri] 'kiinnitysaine / Kleister' < nrts klister [‹ kasks klīster] SSA 2: 75; lv klīstə̑r 'kleister' < kasks klīster Kettunen 1938: 140; lv klīstõr 'kliister / klīsteris' LELS 2012: 127; vdj kleisteri 'kliister / клейстер' VKS: 438
Vt kliisterdama

kloppima, klopin 'taguma; kolkima' < kasks kloppen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 143 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz; Stahl HHb I 1632: 37 Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; Gutslaff 1648: 222 pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen)'; Hupel 1766: 57 se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda; Lithander 1781: 496 kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; Hupel 1818: 88 kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; Lunin 1853: 62 kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `kloṕma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `loṕme M EMS III: 335
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima : klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima : klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima; Tuksam 1939: 567 klopfen 'kloppima, taguma; kolkima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 177 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
Käsitlused: < kasks kloppen Liin 1964: 54; Raun 1982: 43; < kasks kloppen ~ ee [onom] EEW 1982: 869-870; < asks kloppen 'taguma, toksima; peksma' EES 2012: 166; EKS 2019
Muud keeled: rts klappa [1400-1425] 'kloppima, taguma' RES 2004: 463; lt klapêt 'klopfen' < kasks kloppen Sehwers 1918: 29, 150; lt klapêt 'klopfen' < asks klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klapata [1874] 'taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa / schlagen, tätscheln; klopfen' < nrts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' SSA 1: 379; lvS klopp, -ub 'klopfen' SLW 2009: 83; lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ 'rütteln, klopfen, poltern' < kasks kloppen Kettunen 1938: 59, 140; lv kloppõ 'kloppida / dauzīt, klapēt' LELS 2012: 127

koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Koppli 'Koppel'; Göseken 1660: 263 Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; Vestring 1720-1730: 92 Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; Helle 1732: 309 teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; Hupel 1780: 189 koppel, -pli r. d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; Hupel 1818: 98 koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; Lunin 1853: 70 koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-ṕ-) Nõo Kam Ote V EMS III: 651
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel : kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel; Tuksam 1939: 585 Koppel (Weide) 'koppel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; zusammengebundene Lebewesen, bes. Jagdhunde; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
Käsitlused: < kasks koppel Liin 1964: 52; EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; SSA 1: 400; < asks koppel 'karjamaa' EES 2012: 177; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm koppeli [1786] 'pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel' < nrts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' [‹ kasks koppel]; vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee SSA 1: 400; lv koppel 'koppel, anger' Kettunen 1938: 145

korsten, korstna 'torujas ehitis suitsu välja õhku juhtimiseks' < kasks schor-stên 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Kui ütte suhre korsteini sauw; Göseken 1660: 94 Korstein 'Schorstein'; Piibel 1739 kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; Hupel 1766: 126 teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; Hupel 1780: 190 korsteen r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; Arvelius 1782: 43 piddi korstnad puhhastama; Hupel 1818: 99 korsten : korstna r. d. 'Schornstein'; korsteen, -i; korstein, -i r. 'Schornstein'; Lunin 1853: 71 korsten : korstna r. d. 'труба'
Murded: `korsten (korsten) : `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten : `kors(t)ne M; korstan : `korstna L Ha Kad TLä; korsan : `korssna Nõo Rõn; korsen : `korssne Trv Krk; `korssen : `korssna R I Trv Pst; korsnas : `korssna S L; `koŕssna T V EMS III: 717; kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha EMS III: 749
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten : korstna 'Schornstein'; korsen : korsna '= korsten'; korsna : korsna (d); korsnas : korsna '= korsten'; ÕS 1980: 304 korsten; Tuksam 1939: 866 Schornstein 'korsten'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 333 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêⁱn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein'
Käsitlused: < kasks schorstên, asks schorstein(e) Liin 1964: 52; < kasks schorstên EEW 1982: 959; Raun 1982: 49; < asks schorstēn 'korsten' SSA 1: 406; EES 2012: 179; EKS 2019
Muud keeled: rts skorsten [1439] 'korsten' RES 2004: 934; lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] 'Schornstein' < kasks schorstēn Sehwers 1918: 29, 95, 158; skurstienis, skurstenis, skurstins 'Schornstein' < kasks schornstēn 'Schornstein' Sehwers 1953: 108; skur̃stenis, -tinis, -tins, -tîns, -tiens 'der Schornstein, der Kamin' < kasks schorstên ME: III: 906
Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] 'savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd' < nrts skorsten 'tulisija' [‹ kasks scorenstein, schorstēn] SKES: 220; SSA 1: 406; lvS ∫koar∫ken [1846] 'Schornstein' SLW 2009: 176; lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń 'schornstein' < kasks schorstên Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328; lv kūoršnig, kūoršõn 'korsten / skurstenis' LELS 2012: 151

kraap, kraabi 'kraapimisvahend' < vrd asks schrāpe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 402 krahpi / Sugga 'Striegel'; Hupel 1780: 190 kraap, -i d. 'Pferdestriegel'; Hupel 1818: 100 kraap, -i r. d. 'Kratze; Pferdegestriegel'; Lunin 1853: 72 kraap, -i d. 'скребница'
Murded: kraap : kraabi 'k(r)aabits' Hi L Juu Kad VJg Plt T V; raap Sa Muh L; raaṕ M EMS III: 784
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāp : krābi 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; Wiedemann 1893: 385 krāp : krābi (krāps; rāp : rābi) 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; ÕS 1980: 306 kraap 'kraapimisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 335 schrape 'Werkzeug zum Kratzen; Rosskamm' < kasks schrapen; MND HW III schrāpe 'Instrument zum Kratzen, Schaben; Roßkamm, Striegel'
Käsitlused: < kasks schrape Liin 1964: 54
Muud keeled: rts skrapa [1516] '(hobuse)suga; kaabits' RES 2004: 935; lt skrãpe, skrãpis < kasks schrāpe 'Werkzeug zum Kratzen und Schaben; Roßkamm' Sehwers 1953: 106; skrāpis, skrāpa 'Striegel, Schrape' < kasks schrāpe Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm krapa, rapa, krava, (k)raappa [1699 crapat] 'kaavin, parkinkuorimisveitsi; suka, pesutukko / Schaber, Messer zum Abrinden; Striegel, Scheuerbündel' < nrts skrapa 'kaavin; suka'; krj krapa 'hevossuka' < sm SSA 1: 417; lv krǭpš 'kaabits, kraap / skrāpis' LELS 2012: 141
Vt kraapima

kraapima, kraabin 'kõva esemega korduvalt tõmbama; kratsima' < asks schrapen 'id.', ee kraap

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265, 367 krassima / krapima 'krazen'; krazima / krahpima 'Schrepffen'; Hupel 1818: 251 raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Arvelius 1782: 43 Üks korstna krapia; Hupel 1818: 100, 197 kraapma r. d. 'kratzen'; raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Lunin 1853: 72, 153 kraapma r. d. 'чистить скребницей, скоблить'; krapima r. d. 'скоблить, чесать'; raapma d. 'чистить (рыбу)'
Murded: `kraapima 'kraabiga töötama; kratsima, kriipima' R Hi L K I(-oa-, -ua-); `kraapma Mar Tõs Kod T V(-ṕ-); `raapima Sa L; `raaṕme M EMS III: 786
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāpima : krābin 'kratzen, scharren'; Wiedemann 1893: 385 krāpima : krābin (krāpsama, krāpsima, rāpima, krāpama) 'kratzen, scharren'; ÕS 1980: 307 kraapima
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 335 schrapen '(mit Geräusch) schaben, kratzen, schrapen'; MND HW III schrāpen, schrappen 'scharren, kratzen'
Käsitlused: < kasks schrapen Liin 1964: 54; < ee [deskr], vrd kasks schrapen EEW 1982: 947; < lms [deskr], vrd kasks schrapen ~ rts skrapa Raun 1982: 50; < lms [deskr], vrd sm raapia [või asks schrapen 'kraapima' mõju] EES 2012: 181
Muud keeled: rts skrapa [15. saj] 'kaapima, kraapima, kriipima' RES 2004: 935; lt skrãpêt 'schaben, striegeln' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 106; skrāpēt 'schrapen, striegeln, kratzen' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' ME: II: 889
Sugulaskeeled: sm krapata, kravata [Agr] 'kaapia; sukia' < nrts skrapa 'kaapia, raapia; sukia' SSA 1: 417; sm raapia [1880; 1745 kraappia]; is rāppia, krāppia; krj roapie raapia, kynsiä; vdj krāpin 'raapin'; ee kraapida < nrts skrapa 'raapia' [ainakin osittain] SSA 3: 34; lv krō̬pšə̑ 'kratzen, schaben; schälen' Kettunen 1938: 156; lv krǭpšõ 'kraapida / skrāpēt' LELS 2012: 141; lv rǭibõ 'kokku kraapida / grābt, raust' LELS 2012: 272; vdj kraappia 'kraapida, kaapida; kratsida / (на)скрести; (на)скоблить' VKS: 482
Vt kraap

kraav, kraavi 'kaevand, piklik süvend' < asks grave 'id.' [Laensõnale eelnesid omakeelsed väljendid.]

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 216 kaiwomo 'graben'; Virginius 1687-1690 ka se Kraw saj täis wett; Göseken 1660: 219 kaiwand 'Grabe'; Vestring 1720-1730: 94 Kraaw, -wi 'Der Graben'; Helle 1732: 120 kraaw 'der Graben'; Hupel 1780: 190, 251 kraaw, -i r. d. 'der Graben'; raaw, -i W. 'ein Graben'; Arvelius 1790: 165 kui temma krawist wet jöi; Hupel 1818: 100 kraaw, -i r. d. 'Graben; Graf'; Lunin 1853: 72 kraaw, -i r. d. 'канава; графъ'
Murded: kraav : kraavi 'kaevand' Hi L K I(-oa-, -ua-); kraav : kraavi T V(-v´); kraav : `kraavi R; kravi RId; kraab Lä; raav Sa Muh L VlPõ; raav´ M; raab L EMS III: 792
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāw : krāwi 'Graben'; ÕS 1980: 307 kraav; Tuksam 1939: 423 Graben 'kraav; kanal; sõj kaevik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 128 grave 'Graben'; graven 'graben, be-, auf-, eingraben' < germ *grab-a-; MND HW II: 1 grāve 'Graben, Kanal, Flußbett'
Käsitlused: < asks grâf Ariste 1972: 95; < kasks grave EEW 1982: 975; Raun 1982: 50; < asks grāve 'kraav' EES 2012: 181; EKS 2019
Muud keeled: rts grav [14. saj] 'haud; kraav, kaevik' RES 2004: 337; lt grãvis [1638 Ghrawis] 'Graben' < kasks grāve 'Graben' Sehwers 1918: 39, 87, 148; ME: I: 645; grāvis 'Graben' < kasks grāve 'Graben' Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: sm ravi [1659 iuoxugrawi] 'oja, tien reuna / Graben, Straßenrand;' < vrts grav 'hauta, kaivanto, viemäri, uurre'; is kravi 'pieni oja' < ee; krj ravi 'maantienoja'; vdj kravi 'oja, viemäri' < sm SSA 3: 58; sm krävätä [1874] 'kaivaa, kovertaa / graben, aushöhlen' < nrts gräva 'kaivaa' SSA 1: 423; lvS grāv 'Graben' SLW 2009: 58; lv grō̬v : grō̬i 'der graben' < kasks grave Kettunen 1938: 62; lv grǭv 'kraav / grāvis' LELS 2012: 65; vdj kravi 'kraav / канава, ров' VKS: 484

krae, krae 'riideeseme kaelus' < kasks krage 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 80 kraj : krãi∫t 'krage'; Gutslaff 1648: 223 Kraje 'Krage'; Gutslaff 1648-1656 saihit w[i]htut t. nenna Rettet n. Kragit t. Jho pählt; Göseken 1660: 264 Kraij 'Krage collare'; Vestring 1720-1730: 195 Krae; Hupel 1818: 100 krae W. 'der rothe Weiberkragen'; kraag : krae r. d. 'Kragen'; Lunin 1853: 72 kraag : krae r. d. 'воротникъ'
Murded: krae 'kaelus' R Hi L KPõ I T V; rae Sa Muh Lä KJn Vil M; (k)raad (-d´) L; kraaǵ San Krl Har EMS III: 797-798
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāe : krāe; krāg : krāe 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; Wiedemann 1893: 385 krāe, krāe; krāg : krāe (rāe, krād´) 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; ÕS 1980: 307 krae; Tuksam 1939: 589 Kragen 'krae, kaelus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 187 krage 'Bekleidung des Halses, Kragen'; Schiller-Lübben krage 'Hals, Bekleidung des Halses'; MND HW II: 1 krāge, krāch 'Hals, Kehle; Kragen, Halsbekleidung, Überhang'
Käsitlused: < kasks krage 'Kragen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 50; < kasks kragen 'Kragen' Ariste 1972: 94; < asks kragen 'kael; krae' EES 2012: 181; < asks krage 'krae' EKS 2019
Muud keeled: rts krage [14. saj] 'krae, käänis' RES 2004: 502; lt krãga, krãģis [1638 Kraghe] 'Kragen' Sehwers 1918: 90, 151; krãga, krãģis 'der Kragen' < sks Kragen ME: II: 265
Sugulaskeeled: sm krai, rai, krahi, kra(a)ka, karaaki, (k)raki (1616 Crajeil) 'kaulus, liperit / Kragen, Beffchen' < nrts krage [‹ kasks krage] SSA 1: 416; lv krò̬i̯ɢ, krō̬ig, krå̀i̯ɢ, krài̯ɢ 'bock; kragen' Kettunen 1938: 156; lv krǭig 'krae / apkakle' LELS 2012: 140

kramp, krambi 'riiv; sulgemisvahend' < asks krampe 'id.', bsks Krampe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265 Raud Rampi 'Eiserne krampffe'; Helle 1732: 148 obbadus 'die Krampe'; Hupel 1780: 190, 254 kramp, -i r. d. 'die Krampe'; ramp : rambi d. 'die Krampe'; Hupel 1818: 100 kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; Lunin 1853: 72 kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
Murded: kramp : krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp : `krambi R; kraḿp : kraḿbi T V; ramp (raḿp) : rambi Sa Muh L M; raḿp : raḿbi Rõn San V EMS III: 804
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp : krambi 'Krampe'; ramp : rambi '= kramp'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp 'sulgemisvahend'; Tuksam 1939: 590 Krampe 'kramp (uksel jne)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 187 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermittelst dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
Käsitlused: < kasks krampe Liin 1964: 52; SSA 1: 416; < kasks krampe ~ sks Krampe EEW 1982: 978; < kasks krampe ~ bsks Krampe Raun 1982: 50; < asks krampe 'kramp, konks' EKS 2019
Muud keeled: rts krampa [1502] '(metallist) klamber, obadus, aas' RES 2004: 502; lt *kram̃pis [1638 Krampis] 'Krampe' < kasks krampe Sehwers 1918: 90, 151; lt kram̃pis 'Krampe' < asks krampe Sehwers 1953: 57; krampis 'Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger' < kasks krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' Jordan 1995: 68
Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] 'oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff' < vurts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi 'säppi' < ee; lv krämp 'haka' < kasks SSA 1: 416; lv kräm̄`p 'schliesshaken, krampe' < kasks krampe; kräm̄ptə̑ 'haken' Kettunen 1938: 158; lv krämp 'haak, kramp / krampis, āķis'; krämptõ 'krampida, haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 139; vdj kramppi 'kramp, link, käepide / (дверная) скоба, ручка' VKS: 483; is ramppi 'kramp' Laanest 1997: 164

krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Hans Kranc '(Ahjas)'; Rossihnius 1632: 157 et nemmat ütte krantzi .. sahwat meije enge ütte ilma|erra|nerwetamatta; Stahl 1637: 81 krantz : krantzist 'Krantz'; Gutslaff 1648: 223 Wannick /o 'Kranz'; Göseken 1660: 265 Ranzi 'Krantz'; Ranzi pail 'Krantz-Band'; Piibel 1739 teggi temmale kaks kuld-röngast ta krantsi alla; Hupel 1780: 190 krants r. d. 'der Kranz; Hund (Scheltw.)'; Lithander 1781: 554 punnu neid kaks ja kaks krantsi wisi kokko; Lunin 1853: 72 krants, -i r. d. 'вѣнокъ'
Murded: krants : `krantsi 'pärg; vanik' R; krants : krantsi Hi; krańts, krań(t)si K I T V; rańts, ran(t)si Sa Muh; rańts, rań(t)si L KJn Kõp M Urv(-ńd-) EMS III: 807-809
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krańts : krańtsi 'Kranz'; EÕS 1925: 275 krants 'pärg'; ÕS 1980: 307 † krants 'pärg'; Tuksam 1939: 591 Kranz 'pärg, krants; vanik'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kranz 'Kranz'; MND HW II: 1 krans (kranz, krantz) 'Kranz, Blumen- oder Blattkranz'
Käsitlused: < kasks kranz Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 51; < sks Krantz ~ kasks krans EEW 1982: 979; < asks kranz 'pärg, krants' EES 2012: 181; EKS 2019
Muud keeled: rts krans [1385] 'pärg' RES 2004: 502; lt † krañcis [1638 Krantzis] 'Kranz oder Streifen' < kasks kranz Sehwers 1918: 90, 151; lt krancis 'Kranz; Bauschicht, eine Schicht Balken im Quadrat' < sks Kranz 'Balkenkranz, Balkenschicht' ME: II: 259; Sehwers 1953: 57
Sugulaskeeled: sm kranssi, ranssi [1622 krantzi] 'seppele, kiehkura, rengas, takan reunus / Kranz, Ring, Kaminsims' < nrts krans, vrts krantz 'seppele, kehä, kiehkura, reunus' [‹ kasks kranz] SKES: 228; SSA 1: 417; lv kran̄ts 'rand; kranz' Kettunen 1938: 153; lv kraņtš 'krants / krancis'; kǭŗa kraņtš 'karjakrants / ganu krancis' LELS 2012: 139

kratsima, kratsin 'kraapima; sügama' < asks krassen, kratzen 'id.', sks kratzen 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 70 krassima 'kratzen'; Göseken 1660: 265 krassima 'kratzen scalpere'; Hupel 1818: 100 kratsma r. d. 'kratzen'; Masing 1825: 79 kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; Lunin 1853: 72 kratsma r. d. 'чесать'
Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V; `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi sporL SJn; `rat´sma, -me Var KJn sporM EMS III: 816; `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo EMS III: 916
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 188 kratzen, krassen 'kratzen'
Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' EEW 1982: 890; EES 2012: 182; < asks kratzen 'kratsima, kraapima' EKS 2019
Muud keeled: rts kratsa [1614] 'kraapima, puhastama' RES 2004: 503

kriit, kriidi 'lubjakivist kirjutuspulk' < kasks krît(e) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 Krîte 'Kreide'; Göseken 1660: 91 Rijhti 'Kreyde'; Göseken 1660: 266 rihti walgke 'weisse kreide'; Piibel 1739 Pusep .. märgib sedda ärra kridiga; Hupel 1766: 83 kabi pissut sedda kriti mis saksad pleiweis nimmetawad; Hupel 1780: 191 kriit : kriti r. d. 'Kreide'; Lunin 1853: 72 kriit, -i r. d. 'мелъ'
Murded: kriit : kriidi Hi L K I Rõn; kriit´ : kriidi TLä San V; kriit : `kriidi R; riit : riidi Khk Vll Muh Kse Pä Krk; riik : riigi Vll Pöi Khn Pä KJn M(riik´); krõit´ : krõidi VId EMS III: 842
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīt´ : krīdi 'Kreide'; ÕS 1980: 309 kriit; Tuksam 1939: 593 Kreide 'kriit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 190 krite 'Kreide'; kriten 'mit Kreide bezeichnen'; MND HW II: 1 krîte, krît 'Kreide, das Mineral als Baustoff'
Käsitlused: < kasks krite Liin 1964: 62; EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; SSA 2: 75; < asks krite 'kriit' EES 2012: 183; EKS 2019
Muud keeled: rts krita [1561] 'kriit' RES 2004: 506; lt krĩts [1638 Kriete] 'Kreide' < kasks krīte Sehwers 1918: 59, 90, 151; krĩts < kasks krīte 'Kreide' Sehwers 1953: 59; krīts, krīte 'Kreide' < kasks krite ME: II: 283
Sugulaskeeled: sm liitu, kliitu, kriitu [1670 kl-] 'Kreide' < nrts krita, klita, klito 'liitu'; krj liitu < sm SSA 2: 75; lv krī`t´ 'kreide' < kasks krīte Kettunen 1938: 155; lv krīţ 'kriit / krīts'; krīţõ 'kriitida, kriidiga kirjutada / krītot' LELS 2012: 140

kringel, kringli '(magus) keerusai' < asks kringel(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 Ringel 'Kringel'; Göseken 1660: 326 Ringel 'Pretzel / Kringel'; Hupel 1780: 191, 257 kringli d. r. 'ein Kringel'; ringel, -gli d. 'Kringel, Bretzel'; Lithander 1781: 687 Woi kringlid 'Butterkringeln'; Hupel 1818: 101, 206 kringel, -gli r. d.; kringli d. 'Kringel'; ringel, -gli r. d. 'Kringel, Bretzel'; Lunin 1853: 72, 159 kringel, -gli r. d. 'крендель'; ringel, -gli r. d. 'крендель'
Murded: `kringel : `kringli 'keerusai' R Rei Mar Juu Jä Kad I; `kringli Nõo San; `krõngli Võn Kam Rõn V(klenger Lei); `ringel : `ringli Sa L M EMS III: 847
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428, 434, 1057 kriṅṅel : kriṅgli 'Kringel'; krõṅgli : krõṅgli (d) '= kriṅṅel'; riṅṅel : riṅgli; riṅgli : riṅgli '= kriṅṅel'; ÕS 1980: 309 kringel; Tuksam 1939: 596 Kringel 'kringel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kringel(e), krengel(e) 'Kringel, rundes Gebäck, Brezel, bes. als Festtagsgebäck'
Käsitlused: < kasks kringel Liin 1964: 55; < sks Kringel, vrd kasks kringel(e) EEW 1982: 990; < kasks kringel(e) Raun 1982: 51; < asks kringel ~ sks Kringel EES 2012: 183; < asks kringel 'ring, rõngas; kringel' EKS 2019
Muud keeled: rts kringla [1430-1450] 'kringel' RES 2004: 505; lt kliņ̃ģers [1638 Krengheles] 'Kringel' < kasks kringel Sehwers 1918: 89, 150; kriņģelis, kriņģele 'Kringel; Ringelblume' < kasks kringel(e) 'Kringel' Sehwers 1953: 58; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm rinkeli (krinkeli, rinkilä) [1637 kringili] 'vehnäleivonnainen' < vurts kringla 'rinkilä, pyörylä' [‹ kasks kringel(e)]; is krinkeli; krj kriŋkel´i (griŋgel´i, kreńdeli '(vesi)rinkilä'; vps kreŋgel´ 'rinkilä' < sm krinkeli ~ vn кренгель SKES: 802; SSA 3: 79; sm rinkeli, krinkeli 'Kringel, Brezel' < asks kringel(e) 'Kreis; ründes Gebäck, Brezel' Bentlin 2008: 173; lvS kriŋgil´, -d / kriŋgild 'Kringel' SLW 2009: 87; lv kriŋ̆gìl´, kriŋ̄gil´ 'kringel' < kasks kringel Kettunen 1938: 154; lv kringiļ 'kringel / kliņģeris' LELS 2012: 140; vdj kriŋgeli 'rõngik, rõngaskuivik, kringel / баранка, крендель' VKS: 485; is kriŋkeli 'kringel' Laanest 1997: 82

kroon, krooni '(valitseja) peaehe' < kasks krône 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 154 Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; Rossihnius 1632: 158 temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; Stahl 1637: 81 krohn : krohni∫t 'Krone'; Gutslaff 1648: 223 Krôni 'Krone'; Göseken 1660: 154 Rooni 'Chron corona'; Helle 1732: 322 kroon 'die Crone'; Piibel 1739 ja panni kroni ta pähhä; Hupel 1780: 191 kroon r. d. 'die Krone'; Hupel 1818: 101 kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; Lunin 1853: 72 kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
Murded: kroon (-ń) : krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (-ń) : krooni Hel T V; kruon : `kruoni R; roon (-ń) : rooni Sa Muh L; ru̬u̬ń : rooni Saa KJn M EMS III: 867
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōń : krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōń : krōni (rōń) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon; Tuksam 1939: 597 Krone 'kroon'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
Käsitlused: < kasks krone Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45; Raun 1982: 52; < kasks krône ~ sks Krone EEW 1982: 996; SSA 1: 422; < kasks krone, rts krona Raag 1987: 336, 341; < asks krōne 'kroon' EES 2012: 184; EKS 2019
Muud keeled: rts krona [14. saj] 'kroon; troon' RES 2004: 507; lt kruõnis [1587 kronis] 'Krone, Kranz' < kasks krōne Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruona 'Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen' < kasks krōne 'Tonsur' Sehwers 1953: 59; kruonis 'die Krone, der Kranz; die Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes' < kasks krone ME: II: 294-295
Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu] 'hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone' < nrts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' [‹ kasks krōne, krūne]; krj kruunu '(vihki)kruunu, valtio' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯n(ə̑) 'krone; staatlich' < kasks krone Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroon / kronis' LELS 2012: 141
Vt kroonima

kroonima, kroonin 'pärgama, krooni pähe asetama' < kasks kronen 'id.', ee kroon

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 155 keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; Stahl 1637: 81 kröhnima : kröhnin : krohni∫in : kröhninut 'Krönen'; Gutslaff 1648-1656 Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; Göseken 1660: 154 Röönima 'Chrönen'; Hupel 1780: 191 krönima, kroonma d. 'krönen'; Hupel 1818: 101 krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; Lunin 1853: 72 krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
Murded: `kroonima, `kruonima 'pühitsema; pärgama' R Hi Jä ViK IPõ; `kru̬u̬ńma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬ńma, -me KJn M EMS III: 868
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōńma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōńma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima; Tuksam 1939: 597 krönen 'kroonima'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
Käsitlused: < kasks kronen Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45; < ee kroon EEW 1982: 996; < kasks kronen, vrd vrts krona, kröna, rts kröna Raag 1987: 336
Muud keeled: rts kröna [1450-1457] 'kroonima' RES 2004: 512; lt kruõnêt 'krönen' < kasks krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] 'kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden' < vrts krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata 'kruunata' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯nə̑ 'krönen' Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroonida / kronēt' LELS 2012: 141
Vt kroon

kroovima, kroovin 'viljateri koorima, puhastama' < asks schrofen 'id.', bsks schrofen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 430 Krowima 'schroten (das Mehl)'; krowitut Jahwo 'geschroden'; Hupel 1780: 191, 467 krobima r. 'Getraide schroten'; kroowma, krowima r. d. 'schroten, schroben'; schroten, schroben, schrofen (Korn) 'krowima r. d.; krobima r.; kroowma, rowima, jämmes jahwatama d.'; Lunin 1853: 72 krowima r. d.; kroowma d. 'пеклевать; крупно молоть'
Murded: `kroovima, `kruovima '(kestadest) koorima; puhastama' R Hi KPõ Iis TaPõ; `kroobima Lä; `roovima Sa Muh L VlPõ; `kru̬u̬vma (-v´-) T VId; `ru̬u̬v´ma M V; `ru̬u̬ńme Hls Krk
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432, 430 krōw : krōwi 'Schroten'; krōwima : krōwin 'schroten (Getreide)'; krohwima : krohwin '= krōwima'; ÕS 1980: 312 kroovima 'viljateri kestadest puhastama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 129 grof-, grovelik 'stark, gross, grob/gröblisch'; grofroggen 'grober, gewöhnlicher Rocken (nicht gesichtet)'; Schiller-Lübben scrophelen 'Scropheln'; Hupel 1795: 212 schrofen 'Korn fein schroten'
Käsitlused: < bsks schrofen Liin 1964: 50; Ariste 1966: 73; Raun 1982: 52; < kasks ~ bsks schrofen EEW 1982: 997; < asks schrofen 'vilja peeneks jahvatama' EES 2012: 184
Muud keeled: lt skruõtêt 'schroten, grob vermahlhen' ME: III: 901; lt skrotēt 'kroovima' ELS 2015: 348

kross, krossi 'väiksem rahaühik' < asks grosse(n) 'id.', sks Groschen 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb III 1638: 36 öhe gro∫∫i pehwa palckax 'vmb einen Gro∫chen zum Taglohn'; Göseken 1660: 220 Rossi 'grosch'
Murded: kross : `krossi 'rahaühik' R; krośs (-ss), krośsi Jäm Hi Mar Tõs K I T V; rośs : rossi Sa Kse Pä M EMS III: 872
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krośś : krośśi (rośś) 'Groschen (eine halbe Kopeke)'; ÕS 1980: 312 kross 'rahaühik mõnel maal'; Tuksam 1939: 430 Groschen 'kross'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen'
Käsitlused: < kasks grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 48; < sks Groschen, kasks grosse, krosse, vn грош EEW 1982: 997; < kasks grosse(n) Raun 1982: 52; < asks grosse, krosse 'kross' EES 2012: 184; < asks grosse, grossen 'kross' EKS 2019
Muud keeled: rts groschen 'kross' ESO 1971: 103; lt grasis 'Groschen' < kasks grosse Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm krossi 'kappalemittana: 12 tusinaa, 144 kappaletta' NS II 1978: 534; lvS groš 'Groschen' SLW 2009: 58; lv groš 'kross / grasis' LELS 2012: 65; vdj groošša, groošši 'kross (endisaegne münt) / грош' VKS: 238

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < asks schrubbe-hövel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krupp`üevel Lüg Trm Har; kruṕp- V; rupp- Pöi Hel EMS III: 881; kruop : `kruobi; kruop`üevel (-oo-) VNg Lüg EMS III: 870; krubi`ü̬ü̬vel TLä EMS III: 875; kropp- (kroṕp-) Krl Rõu Vas EMS III: 872; krohv`öövel 'rupphöövel' LNg Vän Tor Ha EMS III: 858; krump- Kod; rump- Muh Krk(-ḿ-) EMS III: 877; kruup`öövel Jäm VJg Plt; ruup- Ans Khk KJn Har EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1869: 434 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; EÕS 1925: 280 krupphöövel 'Schrob- od. Schrupphobel'; ÕS 1980: 602 rupphöövel; Tuksam 1939: 869 Schrubbhobel 'rupphöövel, rupik[höövel]'
Käsitlused: < asks schrubbehövel 'Schrupphobel' Viires 1960: 68
Muud keeled: lt skrubẽvele, skrubele 'Schrubbhobel' < asks schrubbehȫvel 'ein Hobel, womit das Gröbste abgehobelt wird, ein Schärfhobel' Sehwers 1953: 107; lt skrube 'der Schrubbhobel' < asks schrubbe(-hövel) ME: III: 897
Sugulaskeeled: lv skru’bb-ēviĺ 'schrubbhobel' < asks schrubbe-hövel Kettunen 1938: 373

kruu|pink, -pingi 'tisleripink' < kasks Schruuv 'kruvi', ee kruu 'kruvi + pink 'Bank''

Murded: kruupink 'tisleripink' Lüg Vai Hi KPõ I Äks Pil Puh V; ruu- Han KJn; rui- Sa Pä Kõp; ruvi- M EMS III: 887; kruuśspińk Plv Se EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 908 tisler-, tisleri-piṅk 'Hoberlbank der Bauern'; hȫwel-, tȫ-pink (D) 'Hoberlbank der Bauern'; EÕS 1925: 281 kruvipink; ÕS 1980: 312 † kruupink 'tisleripink'; Tuksam 1939: 867 Schraubstock 'kruvi-, kruustangid'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 337 schruve 'Schraube'; benk(e), bank(e) 'Bank'; schruven 'schrauben, winden'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Schraubenwerk'; MND HW III schrûven 'unter Anwendung von Winden, Schraubsätzen von der Stelle rücken; mittels hölzerner Schraube, der sog. Fischschraube in Tonnen pressen'; bank, benk, banke 'Bank'
Käsitlused: < ? kasks ~ ee kruu 'Schraube' [+ pink ’Bank’] EEW 1982: 1001; < asks Schruuv 'kruvi' [+ pink 'Bank'] Raun 1982: 52
Muud keeled: lt *skrũvbeņ̃ķis 'Schraubenbank, Hobelbank' Sehwers 1918: 158; lt skrũvbeņķis 'der Schraubenstock, die Hobelbank' ME: III: 899; Sehwers 1953: 107
Sugulaskeeled: sm ruuvipenkki 'metallinen laite, jonka leukojen väliin työkappale puristetaan ruuvia kiristämällä' NS IV 1978: 802; lv skrõubenk 'höövelpink, kruupink / ēvelsols' LELS 2012: 295

kruus, kruusi 'tass, kruuk' < kasks krûs 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 158 Sähl ollit enge kuhs kiwwist wessi|krosi pantut; Stahl HHb III 1638: 26 Töitket needt we∫∫ikru∫it weh kahs 'Füllet die Wa∫∫erkrüge'; Gutslaff 1647-1657: 95 teuwtis omma Krohsi; Göseken 1660: 91, 267 Ruusi 'Kruß'; Ruus 'Krug (Trinckgeschir)'; Hornung 1693: 23 Kruus 'ein Krug'; Vestring 1720-1730: 94 Kruus, -si 'Der Krug'; Helle 1732: 121, 322 kruus 'der Krug'; Hupel 1780: 191 kruus, -i r. d. 'der Krug'; Lithander 1781: 541 Kalla need munna walged ühhe kiwwi krusi sisse; Lunin 1853: 73 kruus, -i r. d. 'кружка, штофъ'
Murded: kruus (-ś) : kruusi 'joogianum' Hi KPõ I Hel Puh Võn San V; kruus : `kruusi R; ruus Sa L; ruuś VlPõ M EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūź : krūzi 'Krug (Trinkgefäss)'; Wiedemann 1893: 396 krūź : krūzi (krōź, rūź) 'Krug (Trinkgefäss)'; ÕS 1980: 312 kruus; Tuksam 1939: 598 Krug 'kruus; pott'; Kruke 'kruus; kivi-, saukann'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 191 krôs, krûs 'Kanne, Trinkkanne, Krug'; MND HW II: 1 kros (kroes, krois), krůs (krues) 'Krug, Kanne aus Ton'
Käsitlused: < kasks krûs, krôs 'Kanne, Krug' Liin 1964: 56; EEW 1982: 1001; SSA 1: 422; < kasks krûs Ariste 1963: 93; Raun 1982: 52; < asks krūs 'kann, jooginõu, kruus' EES 2012: 185; EKS 2019
Muud keeled: rts krus [u 1350] 'kruus (jooginõu)' RES 2004: 509; lt krũze 'Krug, Krause, ein irdenes Gefäß' < kasks krūs Sehwers 1918: 32, 151; lt kruoze [1615] 'Krug' < kasks krōs 'Krug' Sehwers 1953: 60; lt krùoze 'ein irdener Krug' < kasks krôs 'Krug' ME: II: 295; krūze, krūza, kruoze 'irdener Krug' < kasks krôs Jordan 1995: 70
Sugulaskeeled: sm kruusi, ruusi [Agr crwsi] 'ruukku, saviastia / Krug, Tongefäß' < vrts krus 'kivi-, saviastia' [‹ kasks krus, kros] SSA 1: 422; SKES: 1001; lvS krūs 'Krug' SLW 2009: 88; lv krūz 'krug' < kasks krūs Kettunen 1938: 157-158; lv krūz 'kruus, kann / krūze' LELS 2012: 141
Vrd kruuk

kruvi, kruvi 'materjalisse keeratav kinnitusvahend; laeva sõukruvi' < kasks schruve 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 kruw/ i 'Schraube'; Vestring 1720-1730: 94 Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; Helle 1732: 121 kru 'die Schraube'; Hupel 1780: 191 kru : krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; Hupel 1818: 101 kru : krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; Masing 1821: 149 Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; Lunin 1853: 72, 73 kru : krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, шрупъ'
Murded: kruvi 'kinnitusvahend' VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu : `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v) : kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv : kruvvi T; kruvv (-v´v-) : kruvvi TLä V EMS III: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi : kruwi (P, SO) '= krūw'; krū : krūi, krū '= krūw'; krūw : krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi; Tuksam 1939: 867 Schraube 'kruvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 337 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
Käsitlused: < kasks schrûve 'Schraube' GMust 1948: 26, 80; < kasks schrūve Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; < kasks schruve Liin 1964: 51; Raun 1982: 52; < asks schrūve 'mutter, kruvi' EES 2012: 185; < asks schruve 'kruvi' EKS 2019
Muud keeled: rts skruv [1524] 'kruvi' RES 2004: 939; lt skrũve 'Schraube' < kasks schrūve 'Schraube' Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107; skrūve, skruve 'Schraube; Schraube am Spinnrad' < kasks schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' Jordan 1995: 88; skrũvêt 'schrauben' < kasks schrūven 'schrauben' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] 'Schraube' < rts, vrd vurts skrwff 'ruuvi' [‹ kasks schrūve] SSA 3: 115; sm ruuvi 'Schraube' < asks schrûve 'Schraube, Gewinde' ~ rts skruv 'Schraube' Bentlin 2008: 178; lv skre̮ù̯v, skriù̯v 'schraube' < kasks schruve Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327; lv skrõuv 'kruvi / skrūve' LELS 2012: 295; lv skrõuvõ 'kruvida / skrūvēt' LELS 2012: 295; vdj kruuvi 'kruvi / шруп' VKS: 490

kunst, kunsti 'loov inimtegevus; oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94, 158 ohma kÿtusse kunste; Se on nuit se eike Kunst; Stahl 1637: 82 Kun∫t : kun∫ti∫t 'Kun∫t'; Stahl HHb II 1637: 112 Jssand .. hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR .. bhüt mich für falschen Tücken'; Göseken 1660: 91, 333, 111 Kunst/ i 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida 'Rede-Kunst'; Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; Vestring 1720-1730: 101 Kunst, -sti 'Die Kunst; Die Zauberey'; Helle 1732: 124 kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; Hupel 1766: 131 Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; Hupel 1780: 195 kuns, -i; kunst, i r. d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; Arvelius 1789: 29 Jaan on .. reisides mitto kunstid öppinud; Lunin 1853: 77 kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
Murded: kunst : kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst : `kunsti Kuu VNg; kuńst : kuństi Noa Iis Võn V; kuńts : kun(t)si (-ń-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts : kuntsi Hi Mih KJn; kunts : `kuntsi RId; konst : konsti San EMS IV: 38-40
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kuńs : kuńsi 'Kunst; Hexerei'; aptēki-kuńs 'Chemie'; kuńst, kuńts '= kuńs'; Wiedemann 1893: 411 kuńs(t), kuńsi 'Kunst; Hexerei'; kōlitamize-kuńs 'Pädagogik'; ÕS 1980: 319 kunst; Tuksam 1939: 603 Kunst 'kunst, taie; osavus, vilumus; kunsttükk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 194; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
Käsitlused: < kasks kunst Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; Raun 1982: 56; < sks ~ kasks konst, kunst EEW 1982: 1049; < asks kunst 'oskus, teadmised' EES 2012: 192; EKS 2019
Muud keeled: rts konst [1320-1350] 'kunst; osavus, oskus' RES 2004: 488; lt skuñste 'Kunst, Geschicklichkeit' < kasks kunst Sehwers 1918: 46, 158; lt skuñste 'die Kunst' ME: III: 905; lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] 'Geschicklichkeit' < kasks kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' Sehwers 1918: 80
Sugulaskeeled: sm konsti [Agr] 'temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand' < vrts konst 'taido, keino; taide; viisaus' [‹ kasks konst, kunst]; is konsti 'keino, tapa, temppu'; krj konsti 'keino, niksi, konsti; metku, temppu' < sm SSA 1: 397; lv kun̄´št, skun̄´št 'kunst' Kettunen 1938: 162, 373; lv kuņšt 'kunst / māksla' LELS 2012: 146; vdj konsti 'temp, vigur; mustkunst, nõidus / шутка; фокус; колдовство' VKS: 463

kuub, kuue 'pealisriie; pintsak' < kasks schuwe 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189 Kuuesepp Tito; Müller 1600-1606: 162 hallÿ kuwe kaas; Stahl 1637: 101 Kuhb 'Rock'; Stahl HHb III 1638: 190 Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel wm̃ dich'; Gutslaff 1648: 226 Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; Göseken 1660: 288, 277 Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock tunica'; Hornung 1693: 41 Kuub : Kue : Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; Vestring 1720-1730: 102 Kuub : kue 'Der Rock'; Helle 1732: 125 kuub 'der Rock'; Hupel 1780: 197 kuub : kue r. 'der Rock'; Arvelius 1787: 118 serkid ja kued
Murded: kuub : kuue 'üleriie' eP; kuub : `kuue R; kuub : kuvve I sporM sporV; kuup : kuuba Har EMS IV: 138, 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb : kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub
Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' EEW 1982: 1070; < sks, vrd küsks schūbe Raun 1982: 57; < vrd küsks schūbe EES 2012: 197
Sugulaskeeled: lv kūbə̑ 'breiter rock der braut mit zwei reihen bänder als garnitur' < kasks Kettunen 1938: 169

kuul, kuuli 'metallkera; tulirelva kuul' < asks kule, kûle 'id.' [Laensõnale eelnes varem laenatud sünonüüm.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 löhd, -i 'Kugel'; Hupel 1780: 207 lööd, -i od. löe 'die Kugel'
Murded: kuul (-l´) : kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul : `kuuli R EMS IV: 145
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´ : kūli 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul; Tuksam 1939: 600 Kugel 'mat kera, sfäär; tehn kuul'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 193 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'; Deutschbaltisch 2019 Kugel, im nd. kule 'Schießkugel'
Käsitlused: < sks Kugel EEW 1982: 1072; < asks Kuele Raun 1982: 57; < bsks Kugel 'kuul' EES 2012: 197; < asks kuel 'kuul' EKS 2019
Muud keeled: rts kula [15. saj] 'kuul, kera; sport kuul' RES 2004: 513
Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo [1786] 'luoti, ammus / Kugel' < nrts kula 'luoti; kuhmu; pallo' SSA 1: 456; kūgə̑l 'kugel' Kettunen 1938: 169

kuur, kuuri 'kerge ehitis; varjualune' < asks schûr 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kuur : kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuuŕ : kuuri M San V; kuur : `kuuri R EMS IV: 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūŕ : kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 339 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
Käsitlused: < kasks kûr ~ schur EEW 1982: 1075; < kasks schûr Raun 1982: 58; < kasks kūr SSA 1: 458; < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' EES 2012: 197; EKS 2019
Muud keeled: rts kur [1760] 'kuur, varjualune' RES 2004: 516; lt skũra, skũre 'das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens' < kasks schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' Sehwers 1953: 109; lt šķũre, šķũris 'ein Anbau mit Dach, Abschauere' < asks schũr 'Schauer' Sehwers 1953: 134; lt kūre, kūris 'kalade soolamisruum' < lv kūŕ ~ ee kuur [‹ asks kûr] Vaba 2020: 995
Sugulaskeeled: sm kuuri [1756] 'kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen' < nrts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' [‹ kasks kūr] SSA 1: 458; lv kūŕ 'scheuer, worin fische eingesalzen werden' < kasks kûr Kettunen 1938: 171; lv kūr 'kuur / šķūnis' LELS 2012: 153

kõrvits, kõrvitsa 'suurte ümarjate viljadega köögivili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'id.' [kõrvits, kürvits jts on alamsaksa, Mulgi kirbits ja Karula kirmits on läti laenud.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 343 ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; Göseken 1660: 269 korpitz 'Kürbis'; Vestring 1720-1730: 87 Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; Helle 1732: 117 körwits 'der Kürbis'; Hupel 1780: 168, 186 kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r. d. 'Kürbis'; Hupel 1818: 64 kärwits, -e d. 'Kürbis'; Masing 1818: 83 wähhemad kui meie suremad kürbised; Lunin 1853: 44, 64, 66 kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
Murded: kõrvits : kõrvitsa 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits (`kõr-) : `korvitsa R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits : kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits : kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits : kirmidse Krl; kürbiss : kürbisse Trm Lei EMS IV: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400, 477 köŕwits : köŕwitse, köŕwitsa 'Kürbis'; kürbes : kürbese (d), küŕbits : küŕbitse (d) '= köŕwits'; küŕwis, -e; küŕwits, -a, -e (d); ÕS 1980: 332 kõrvits; Tuksam 1939: 605 Kürbis 'kõrvits'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 186 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
Käsitlused: < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; < sks Kürbis EEW 1982: 1178; < kasks korbitze, korvese Raun 1982: 60; < asks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits' EES 2012: 203; < asks korbitze 'kõrvits' EKS 2019
Muud keeled: rts kurbits [1538] 'kõrvits, pudelkõrvits' RES 2004: 516; lt ķir̃bise, ķir̃bisis 'Kürbis' < sks Sehwers 1918: 66, 150; lt ķervis, ķirvits, ķirbise 'Kürbis' < asks kerws, kürwes 'Kürbis' Sehwers 1953: 64, 66-67; ķervis, ķirvītis 'Kürbis' < kasks körvis, körves Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] 'Kürbis' < nrts kurbits [‹ asks t. sks] SSA 1: 450; lv kür̄biz 'kürbis' Kettunen 1938: 175; lv kirb 'kõrvits / ķirbis' LELS 2012: 124

käärid pl, kääride 'lõikeriist' < kasks schêre 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 106 kehr : kehrist '∫cheer'; Gutslaff 1648: 234 kêre 'Schere'; Gutslaff 1648-1656 Temma ka lichtshehrit .. peawat puhhas kuld ollema; Göseken 1660: 94 Keer/ i 'Scheer'; Göseken 1660: 352 Keer 'Scheer (schneider sceer)'; Virginius 1687-1690 Küünla Käärid ollid Kullast; Vestring 1720-1730: 57, 59 Käär 'die Schere'; Kärid 'Die Schere'; Helle 1732: 104 kärid 'die Scheere'; käride neet 'das Niet in der Scheere'; Hupel 1766: 128 se rak peab siis sama lahti leikatud käriga; Hupel 1780: 167, 168 käär, -i d. 'Scheere'; kärid : käride r. 'die Scheere Pl.'; Lunin 1853: 42, 43 käär, -i r. d. 'ножницы'; kärid r.; käri d. 'ножницы'
Murded: käärid eP(-ea-, -ia-, -eä-)); `käärid R; kääri M T; kääri^ʔ V EMS IV: 582
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟŕ : pl. kǟrid 'Schere'; ÕS 1980: 338 käärid 'mitm'; Tuksam 1939: 842 Schere 'käärid'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 326 schere 'Schere'; scheren '(ab-, zer)schneiden, (ab)scheren'; scherer 'Scherer, bes. Tuchbereiter u. Barbier'; MND HW III schêr(e) 'Schere'
Käsitlused: < kasks schere Ariste 1963: 94; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < asks schere 'käärid' EES 2012: 210; EKS 2019
Muud keeled: rts skär [14. saj] '(lõike)tera' RES 2004: 948; lt šķẽres [1638 Schkehres] 'Schere' < kasks schēre 'Schere' Sehwers 1918: 42, 97, 161; Sehwers 1953: 131; Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm keritä [Agr] 'leikata / scheren'; is keritä 'keritä lammasta, leikata hiuksia'; krj keritä 'leikata vars. villaa lampaista, keritä'; krjA keritä, keŕita; vps keŕita; lv kerīkšǝ < germ, vrd vrts skæra, nrts skära 'leikata, keritä' SSA 1: 345; lvS škērd ~ skērd (pl.) 'Schere' SLW 2009: 186; lv škērə̑ᴅ 'schere' < kasks schere Kettunen 1938: 395; lv škērõd 'käärid / šķēres' LELS 2012: 312

köster, köstri 'kirikuteener, pastori abi' < kasks köster 'id.'

Esmamaining: Liivimaa 1638
Vana kirjakeel: Liivimaa 1638 Köster Peter; Göseken 1660: 91, 270 Köster 'Küster'; Helle 1732: 322 köster 'der Küster'; Hupel 1780: 186 köster, -tri r. d. 'der Küster'; Arvelius 1787: 146 Se Köster; Hupel 1818: 93 köster, -tri r. d. köstre, köstri d. 'Küster'; Lunin 1853: 66 köster, -tri r. d. 'кистеръ, дьячекъ'
Murded: `köster : `köstri 'kirikuõpetaja abi' R sporS L ViK I; `köster : `köstre L Ris Jä KLõ M; `köstre T V EMS IV: 624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 köster : köśtri, köstre; köstre : köstre (d) 'Küster'; ÕS 1980: 339 köster 'kirikuõpetaja abi'; Tuksam 1939: 607 Küster 'köster; kirikuteener'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 186 koster, kuster 'Küster'; MND HW II: 1 köster(e), küster (ostfäl.) 'Küster, Verwalter des Kirchengebäudes und des kirchlichen Gerätes, Gehilfe des Pfarrers'
Käsitlused: < kasks koster Liin 1964: 42; EEW 1982: 1161; Raun 1982: 64; Raag 1987: 323; < asks koster 'köster' EES 2012: 212; EKS 2019
Muud keeled: lt ķesteris, šķesteris [1638 Ke∫teris] 'Küster' < kasks köster Sehwers 1918: 97, 149, 162; ķesteris, šķesteris 'Küster' < asks köster 'Küster' Sehwers 1953: 64, 131
Sugulaskeeled: lv kes̆tàr, kes̆tàŕ 'küster' Kettunen 1938: 116; lv kestar 'köster / ķesteris' LELS 2012: 114

kühvel, kühvli 'labidataoline tõstmisriist' < kasks schuffel(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 106 Küffel : küfflist '∫chauffel'; Gutslaff 1648: 234 Lapja 'Schauffel'; Göseken 1660: 93, 351 Küffel 'Schauffel'; Hornung 1693: 4 Kühwel 'Schüffel'; Vestring 1720-1730: 96 Kühwlid 'Schauffel'; Helle 1732: 122 kühwlid 'die Schaufeln im Mühl-Rade'; Hupel 1780: 192 kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel'; Hupel 1818: 83, 103, 105 kihwel, -wli r. 'Kornschaufel'; kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel; lf. Schüffel'; küwwel, -wli d. 'Wurffschaufel'; Lunin 1853: 58, 74, 75 kihwel, -wli r. 'хлѣбная лопата'; kühwel, -wli r. d. 'хлѣбная лопата'; küwwel, -wli d. 'лопата'
Murded: `kühvel : `kühvli 'tõstelabidas' R S sporKPõ I TLä; `kühvel : `kühvle L Ha Jä VlPõ M; `kühvli T V EMS IV: 645-646
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 399, 469 köhwli : köhwli (d) '= kühwel'; kühwel : kühwli; kühwli : kühwli (d) 'Schaufel, Wurfschaufel'; ÕS 1980: 340 kühvel; Tuksam 1939: 839 Schaufel 'labidas, kühvel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 337 schûf(e)le, schuffele 'Schaufel'; Schiller-Lübben schuffel, schufel 'Schaufel'; MND HW III schüffel(e), schoff(e)le, schûfele 'Schaufel'
Käsitlused: < kasks schuffel, schufel 'Schaufel' Ariste 1963: 94; < kasks schuffele 'kühvel' Liin 1964: 51; EEW 1982: 1167; Raun 1982: 65; < asks schuffel 'kühvel' Ariste 1972: 96; EES 2012: 213; < asks schuffele 'kühvel' EKS 2019
Muud keeled: rts skyffel [1555] 'kühvel; kõblas' RES 2004: 944; lt šķipele [1638 Schkippele] 'Schaufel' < kasks schüffele Sehwers 1918: 98, 162; šķipele 'Schaufel' < asks schüffel 'Schaufel' Sehwers 1953: 133; lt šķupele 'Schauffel' < asks schüffel Sehwers 1953: 134; šķipele, šķupele 'Schaufel' < kasks schüffel(e) Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kihveli, kyhveli, kehveli, sihveli [1786 kyhweli] 'luonti- t. rikkalapio / Schaufel' < vurts skyffel 'kihveli, lapio' [‹ kasks schuffel(e)] SKES: 190; SSA 1: 356; lvS k´ipil, kipil, t´ipil 'Schaufel' SLW 2009: 99; lv kip̆pìl´, küp̆pìl´ 'schaufel zum ausschöpfen des wassers' < kasks schuffel Kettunen 1938: 128; kipīļ 'kühvel, hauskar / liekšķere' LELS 2012: 123

küün, küüni '(heinte) panipaik' < kasks schü̂ne 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 kühn : kühni∫t '∫chewr'; Gutslaff 1648-1656 ei olle neihl aita, ei Kühne; Göseken 1660: 355 kühn 'scheune'; (hühde) kühn '(Korn) scheure'; Hupel 1780: 193 küün, -i r. d. 'die Scheune'; Lunin 1853: 75 küün, -i r. d. 'анбаръ, житница'
Murded: küün (küin) : küüni (küini) 'hoidla' eP(küe-, köe-); küün (-üi) : küüni (-üi-) T; küüń : küüni M V; küün : `küüni R EMS IV: 726
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 479 kǖń : kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; ÕS 1980: 344 küün; Tuksam 1939: 843 Scheune 'küün'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 338 schune 'Scheune'; schunen 'in eine Scheune bringen'; Schiller-Lübben schune 'Scheune'; MND HW III schü̂ne (schůne, schuene) 'bäuerliches Wirtschaftsgebäude, Getreidescheune'
Käsitlused: < kasks schune 'Scheune' Ariste 1963: 94; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1182; Raun 1982: 66; < asks schune 'küün' EES 2012: 215; EKS 2019
Muud keeled: lt šķũnis [1587] 'Scheune' < kasks schune Sehwers 1918: 33, 81, 162; lt šķũnis 'Scheune' < asks schǖne 'Scheune' Sehwers 1953: 134
Sugulaskeeled: lvS kǖn 'Scheune' SLW 2009: 96; lv kīń, skīń, (alt) škǖń 'scheune' < kasks schune Kettunen 1938: 134, 372; kīņ 'küün, sara / šķunis' LELS 2012: 123

laad, laadi 'püssipära, kaba' < asks lade 'lafett'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 169 luude kaas öhhe püssi lahdi ehhitama 'einlegen (ein Rohr mit Knochen)'; Hupel 1780: 197 püssi laad 'der Flinten-Schaft'; Hupel 1818: 110, 194 püssi laad r. d. 'Flintenschaft'; Lunin 1853: 80, 150 püssi laad 'прикладъ, ложа'
Murded: laad : lae R Muh Lä Tõs Ris Hls; laad´ : lae Mär Pä Koe KJn; `laadi Vai; laad : laadi VJg Trm; laat´ : laadi Puh San V EMS IV: 753, 774
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lād´ : lāe (lāt´ : lādi) 'Lade'; püśśi lād´ 'Flintenkolben'; ÕS 1980: 345 laad : lae '(püssil)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Laffette für ein Geschütz'; MND HW I büssenlāde 'Lafette, Gestell'
Käsitlused: < kasks [büssen]lāde Liin 1964: 46; Liin 1968: 54; < sks Lade ~ kasks lade EEW 1982: 1188; < kasks lade Raun 1982: 66; < kasks (büssen) lāde, vrd rts Raag 1987: 336; < asks lade 'kirst, kast; laegas' EES 2012: 217
Muud keeled: lt lãde [1638 Lade] 'Lade' < kasks lade Sehwers 1918: 90, 152; lt lãde 'der Flintenschaft' < kasks lade ME: II: 435; lāde 'Flintenschaft' < kasks lāde 'Lafette, Untergestell des fahrsbaren oder eingebauten Geschützes, Pulverkasten, -kammer am Handfeuergewehr' Jordan 1995: 74
Vt laadima

laadik, laadiku 'kast, kirst, laegas' < kasks lade, ladeken 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 83 Ladick : ladicka∫t 'Lade'; Stahl LS I 1641: 388 ∫e ∫ehdu∫∫e Ladicko 'die Lade des Bundes'; Gutslaff 1648: 223 Ladick 'Lade'; Göseken 1660: 111 Rochto-ladikas 'artzeney Schranck'; Virginius 1687-1690 paljo Rahha olli se Ladiko sees; Vestring 1720-1730: 104 Laekas : Laeka 'die Lade'; Hupel 1780: 197 ladik, -o r. d. 'die Lade'; Lunin 1853: 80 ladik, -o r. d. 'ларь, сундукъ'
Murded: laadik, -u Saa M Nõo V(laad´ Lei); `laadik R; laat´k Võn Rõn; laat´ Trv Har EMS IV: 753, 755, 774
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lādik : lādiku, lādike (d); lādikas : lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; ÕS 1980: 345 † laadik 'laegas'; Tuksam 1939: 608 Lade 'kirst; kast; laegas, laadik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Kiste, Schrein; bes. die Lade der Aemter und Bruderschaften zur Aufbewahrung von Documenten'; Schiller-Lübben lade 'Kiste, Schrein'; MND HW II: 1 lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel, Truhe'
Käsitlused: < kasks lade 'Kiste, Schrein' [asks lade + ee -ik] Ariste 1963: 95; < kasks lade [pigem kasks kui rts] EEW 1982: 1189; < germ, vrd kasks lade, vrts la(a)dikka Raun 1982: 66; < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' ~ vrts la(a)dika 'väike kast, karp' EES 2012: 217; < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' EKS 2019
Muud keeled: rts låda [1477] 'karp, laegas, kast' RES 2004: 571; lt lãde 'die Lade, der Kasten' < kasks lade ME: II: 435; lt lãde 'Lade, Kasten' < asks lāde 'kistenförmiger Behälter zur Aufbewahrung von Kleidern, Wäsche und allerlei andern gegenständen; der Verwahrungsort von Urkunden, Wertpapieren und Rechnungsbüchern' Sehwers 1953: 69
Sugulaskeeled: sm laatikko, laatikka [1637 laidicka] 'Kasten, Kiste, Schublade' < vrts lādikka SSA 2: 33; sm laatikko 'Kasten, Kiste, Schublade' < asks lade, lādeken ~ rts låd(d)ika, lädika Bentlin 2008: 130; lvS lād, laod [1828] 'kleiner Kasten, Büchse' SLW 2009: 103; lv lō̬ᴅ́ 'kasten' < kasks lade Kettunen 1938: 204; lǭḑ 'laegas / ladite, šķirstiņš' LELS 2012: 172

laadima, laen ~ laadin 'laduma; lastima; täitma' < asks laden 'id.', sks laden 'id.'

Esmamaining: Suwwe Jaan 1841
Vana kirjakeel: Suwwe Jaan 1841: 7 soldatid ladisid püssa
Murded: `laadima (`loa-, `lua-) '(materjali) laduma; lastima; relva laenguga varustama' R eP; `laad´ma VlPõ; `laad´me (-t´-) M; `laat´ma (-mõ) T V EMS IV: 756
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 519 lādima : lāen (lādin) 'laden'; lāetud püśś 'geladene Flinte'; Wiedemann 1869: 487 *laengima 'laden'; ÕS 1980: 345 laadima : laen '(püssi)'; laadima : laadin '(kaupa)'; Tuksam 1939: 609 laden 'laadima, lastima; (relva) laadima'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben laden 'beladen, belasten; von Geschützen'; MND HW II: 1 lāden 'beladen (Frachtschiff, Wagen); Feuerwaffe laden'
Käsitlused: < kasks laden 'beladen, belasten' GMust 1948: 67, 80; < sks laden EEW 1982: 1189; EKS 2019; < kasks laden Raun 1982: 66; < asks laden 'laadima, täitma' EES 2012: 217
Muud keeled: rts ladda [1710] 'laadima (relva, akut)' RES 2004: 532; lt lãdêt 'laden (ein Schiff, ein Gewehr)' < kasks lāden 'laden (ein Schiff, ein Gewehr)' Sehwers 1953: 69
Sugulaskeeled: sm ladata [1738] 'panostaa (ampuma-ase) / (eine Schußwaffe) laden' < vurts ladda 'panostaa'; krj loahata < sm SSA 2: 34; sm ladata 'laden' < asks lāden ~ rts ladda Bentlin 2008: 132; lv lō̬d́ə̑, lō̬t́̆t́ə̑ 'laden' < kasks laden; lv lǭḑõ, lǭţõ 'laadida / kraut, lādēt'; lv kuo'igõ lǭţõ; plintõ lǭţõ 'laeva lastida / kraut kuģi', 'püssi laadida / pielādēt šauteni' LELS 2012: 174; vdj laajeŋgoittaa '(püssi) laadima / заряжать' VKS: 556
Vt laad, laeng

laat, laada 'perioodiliselt peetav suur turg' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
Muud keeled: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

lappima, lapin 'paikama; parandama' < kasks lappen 'id.', ee lapp

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; Müller 1600/2007: 536 lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); Göseken 1660: 190 lappima 'flicken (alt Kleid)'; Vestring 1720-1730: 109 lappima 'flicken, ausbessern'; Piibel 1739 wannad lappitud kingad; Hupel 1818: 116 lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; Lunin 1853: 84 lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-ṕ-) Kod V; laṕme M EMS IV: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima : lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima; Tuksam 1939: 615 lappen 'lappima, paikama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
Käsitlused: < kasks lappen Liin 1964: 56; Raun 1982: 70; < kasks, sks lappen EEW 1982: 1233; < asks lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama' EES 2012: 227
Muud keeled: rts lappa [1507] 'paikama, lappima' RES 2004: 538; lt lāpīt 'lappima, paikama' ELS 2015: 412, 597
Sugulaskeeled: lv lǭipõ 'paigata, lappida / lāpīt' LELS 2012: 172
Vt lapp

lee, lee '(laeva) tuulealune külg' < ? asks lê 'id.', vrd rts lä 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lei 'alttuule parras' Jõe Kuu Hlj Hi Khn Hää Ris EMS V: 61
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 541 lē : lēi (D) 'Leeseite'; lēise walama 'leewärts wenden'; Salem 1890: 168 lee : leei 'прeдвѣтренная сторона (корабля)'; Tuksam 1939: 624 Lee 'alltuule-külg, -pool'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lê (lêhe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. wo der Wind nicht herkommt'; Schiller-Lübben le (lehe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. von welcher der Wind nicht herkommt'; MND HW II: 1 lê (lee, lehe) 'Schutz, dem Winde abgekehrte, gegen den Wind geschützte Seite; Schutzgebiet'
Käsitlused: < asks lee 'Lee' GMust 1948: 63, 81; < sks Lee ~ rts lä EEW 1982: 1257; < rts lä ~ sm lee SSA 2: 57
Muud keeled: rts lä 'mer leikülg; alltuulekülg; tuulevari' RES 2004: 575
Sugulaskeeled: sm lee, lei, leiji [1863] 'tuulen alapuoli / Lee' < nrts lä 'id.' SSA 2: 57

leeder, leedri 'heitlehine põõsas või madal puu (Sambucus)' < asks vlêder 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 63 Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; Hupel 1780: 400 wledri pu; hollundri pu r. d. 'Hollunderbaum'; Luce 1812: 176 kennel Lederpuud aidas on; Lunin 1853: 232 wliedri pu r. d. 'бузина'
Murded: `leeder : `leedri Muh Mih; leeder : leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl EMS V: 25
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder : lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder : lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)'; Tuksam 1939: 321 Flieder 'sirel; leeder, leedripuu (Holunder)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 1259; < kasks vleder Raun 1982: 72; < asks vleder 'must leeder' EES 2012: 232; EKS 2019
Muud keeled: lt † pliẽderi, pliẽderes 'Flieder, Hollunder' < kasks vlēder Sehwers 1918: 30, 155; ME: III: 351; kliẽderis, kliedras 'der Flieder' ME: II: 231; pliẽderis 'Flieder, Hollunder' < asks flēder 'Flieder' Sehwers 1953: 92
Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r 'flieder (Syringa sp.)' Kettunen 1938: 139; lv plēdə̑r 'Flieder, Holunder' Raag 1987: 328; lv plēdõrmǭŗa, plēdõrpū 'leedrimari, leedripuu / plūškoka oga, plūškoks' LELS 2012: 248

leer, leeri 'välilaager' < kasks leger 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 187 sinnu wainlasset sahwat ümber sinno .. ütte lehri löhma; Stahl 1637: 83 Leer : leeri∫t 'Leger'; Gutslaff 1648: 224 Läer/ i 'Läger'; Gutslaff 1647-1657: 140 maggas seh öh leerin; Göseken 1660: 91, 271 leer/ i 'Lager'; Leer 'Läger (Feldläger)'; Helle 1732: 129 leer 'das Lager'; Hupel 1780: 202 leer, -i r. d. 'das Lager'; Lunin 1853: 86 leer, -i r. d. 'ложе; лагерь'
Murded: leer : leeri (-ie-) Jäm Muh Kse Aud Juu Jä I Plt; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Trv TLä San Krl VId EMS V: 38
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lager, Feldlager'; ÕS 1980: 360 leer 'laager'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 leger, legger 'das Sichniederlegen; Lager, Aufenthalt; das Einlager; Beherbergung des Herrn'; Schiller-Lübben leger 'das Sichniederlegen; Einlager; Beherbergung des Herrn, seiner Familie, seiner Mannen usw.'; MND HW II: 1 lēger, legger 'Lager, Liegestatt, Bettstatt'
Käsitlused: < kasks lager 'das Sichniederlegen; Einlager' Ariste 1963: 95; < kasks leger, legger Liin 1964: 47; < kasks leger Ariste 1972: 94; Haak 1976: 84; Raun 1982: 72; SSA 2: 61; < kasks leger, lejre EEW 1982: 1264; < kasks leg(g)er 'Lager' ~ rts läger, vrts lægher Raag 1987: 338; < asks leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada' EES 2012: 233; < asks leger 'aseme- või peatuskoht' EKS 2019
Muud keeled: rts läger [u 1452] 'laager, laagriplats' RES 2004: 575; lt † lẽģeris [1638 Legheris] 'Lager' < kasks leger Sehwers 1918: 90, 152; lt lẽģeris 'das Lager, das Kriegslager' < kasks leger ME: II: 456; lẽģeris 'Lager' < asks lēger Sehwers 1953: 71
Sugulaskeeled: sm leiri [1605] 'Lager' < vurts läger '(sota)leiri' [‹ kasks leger] SSA 2: 61; lv lēgə̑r 'lager' < kasks leger Kettunen 1938: 189; lv lēgõr 'laager / nometne' LELS 2012: 164

leer, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'õpetus; õppimine'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 184 eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; Stahl HHb III 1638: 99 Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; Göseken 1660: 369 leeri Rahha 'schul-Geld'; Hupel 1818: 118 leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
Murded: leer : leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier : lieri KPõ Iis Kod; lier : `lieri R; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Kod Pal eL EMS V: 37
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl'; Tuksam 1939: 626 Lehre 'õppus; õpetus; süsteem'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
Käsitlused: < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' Ariste 1963: 95; < kasks lere, lare Liin 1964: 61; < bsks Lehre EEW 1982: 1264; < kasks lêre Raun 1982: 72; < asks lēre 'õpetus, õppimine' EES 2012: 233; EKS 2019

lehter, lehtri 'koonusekujuline vahend (vedeliku) valamiseks' < kasks trechter 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Trechter; Wallim/i 'Trechter'; Göseken 1660: 95 trichtel 'Trechter'; Göseken 1660: 418 wallim 'trichter infundibulum'; Vestring 1720-1730: 255 Trehter, -tri 'Der Trichter'; Helle 1732: 191 tröhter 'der Trichter'; Hupel 1780: 288 tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; Lithander 1781: 552 panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; Hupel 1818: 252 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli ~ trehtri d. 'Trichter'; Lunin 1853: 199 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
Murded: `lehter : `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv EMS V: 57; `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) EMS V: 735; treht (trest) 'lehter' R; `trehtel : `trehtli (-le) R Hi L K I EKI MK; `trehter : `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel : `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531, 1321 lehtre : lehtre (d) '= trehter'; trehtel : trehtli; trehter : trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt lehter; Tuksam 1939: 974 Trichter 'lehter ehk trehter; kraater'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
Käsitlused: < kasks trechter Liin 1964: 56; EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Raag 1987: 324; < asks trechter 'lehter; ruupor' EES 2012: 234; EKS 2019
Muud keeled: lt trekteris [1638 Treckters] 'Trichter' < kasks trechter 'Trichter' Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104; lt tekteris, trekteris 'der Trichter' ME: IV: 159, 230
Sugulaskeeled: lvS lekter 'Trichter' SLW 2009: 107; lv lek̆tàr 'trichter' < kasks trechter Kettunen 1938: 187; tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr 'trichter' (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks Kettunen 1938: 412; lv lektār 'lehter / piltuve' LELS 2012: 165; lv tektār 'trehter / piltuve, trekteris' LELS 2012: 321

leisikas, leisika 'massiühik, 20 naela = 8 kilo' < asks līs-, lives-, liveschpunt 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 153 Leusck 'Centner (Lispfund)'; Vestring 1720-1730: 112, 113 Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; Helle 1732: 130 leisik 'das Lihs-Pfund'; Hupel 1780: 203 leisik, -o r. 'das Ließpfund'; Lunin 1853: 87 leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
Murded: leisikas : leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas : leesika Vll Käi L Ha; `leisikas : `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik : leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk : `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm EMS V: 74; `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg EMS V: 86
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas : leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk : leiwiska '= leizikas'; leizik : leiziki, leiziku '= leizikas'; Salem 1890: 170 leisikas 'лисфунт (= 20 фунтовъ)'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'; Hupel 1795: 143 Ließpfund 'ein Gewicht von 20 Pfunden'
Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- EEW 1982: 1275; SSA 2: 61; < kasks lîspunt Raun 1982: 73; < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' EES 2012: 235
Muud keeled: rts lispund [13. saj] 'van leisikas (raskusmõõt, u 8,5 kg)' RES 2004: 554
Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] 'painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund' < vrts lifspund [‹ kasks līvesch pund] SSA 2: 61; sm leiviskä 'Liespfund' < ee leivisk, leisik, leisikas Bentlin 2008: 73

leivang, leivangi 'puitpruss või tross põiki laevatekki' < ? asks leiwagen 'id.', vrd rts levang 'id.'

Murded: `leivang, -i 'raud purjepaadi päras, mille külge kinnitub soodiots' Kuu; `leivant, -ndi (-nti) VNg Phl; `leivaak, -gi 'raudklamber laevapäras, millel liigub alumine soodiplokk'; leivak, -i 'leivaak' Pöi Hää EMS V: 78, 79, 84
Eesti leksikonid: Deutschbaltisch 2019 Leihwagen 'auf Schiffen (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 537 Leuwagen 'eine gebogene, runde Stange, die von einem Bord des Schiffs zum andern geht'
Käsitlused: < rts levang [‹ asks leiwagen] GMust 1948: 81; < sks Leitwagen Mereleksikon 1996: 214
Muud keeled: rts levang [1837] 'mer pikavarreline tekihari; teki käsipuu' RES 2004: 546
Sugulaskeeled: sm levanki 'aluksen kannen poikki kulkeva rautatanko tai -ketju' NS SS 1980: 240

lekk, leki 'vett läbilaskev; auk laeva keres' < asks leck 'id.', sks Leck 'id.'

Murded: lekk : leki Khk Pöi Emm Khn Hää; lekk : lekki Kuu Hlj EMS V: 87
Eesti leksikonid: EE V 1935: 287 lekk ehk lekkimine (ingl) 'mer laevakere vigastuse või konstruktsiooni nõrkuse tõttu tekkiv vee pääs laevaruumi'; ÕS 1960: 353 lekk 'mer (auk, vett läbilaskev koht laeva keres)'; ÕS 1980: 363 lekk 'auk, vett läbilaskev koht laeva keres'; Mereleksikon 1996: 214 lekk 'vett läbilaskev koht (auk või pragu) laevakeres'; EKSS 3: 95 lekk 'mer auk, vett läbilaskev koht laevakeres'; Tuksam 1939: 623 Leck 'väljavoolu auk; lekk (von Schiffen)'; Deutschbaltisch 2019 Leck 'ein gutes Dach ohne Lecken (Gutzeit 1882)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lek, lēke 'undichte Stelle, insbes. Schiffsleck, Loch im Schiffskörper'; Kobolt 1990: 171 Leck 'undichte Stelle (am Schiff)'
Käsitlused: < asks leck 'Leck, Loch um Unterwasserteil des Schiffes' GMust 1948: 26, 81; < sks Leck EEW 1982: 1277
Muud keeled: rts läcka [1546] 'leke; lekkiv' RES 2004: 575
Sugulaskeeled: lv lek̄ 'leck' Kettunen 1938: 187; lv lek 'leke / sūce' LELS 2012: 165
Vt lekkima

lekkima, lekib 'vett läbi laskma' < asks lecken 'id.', sks lecken 'id.'

Esmamaining: EKI KK: 1930
Murded: lekkima R S Lä Tõs Ris JõeK Kad EMS V: 87
Eesti leksikonid: EKI KK O. Loorits 1930: laev oli vana ja seetõttu kõvasti lekkis; ÕS 1960: 353 lekkima '(vedelikku läbi laskma)'; ÕS 1980: 363 lekkima 'vedelikku läbi laskma'; EKSS 3: 95 lekkima 'vedelikku või gaasi läbi laskma'; Tuksam 1939: 623 lecken '(von Schiffen) lekkima'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lecken (lekken) 'tropfen, tröpfeln, durchsickern, undicht sein, überfließen'; Kobolt 1990: 171 lecken 'undicht sein'
Käsitlused: < asks lecken 'leck sein' GMust 1948: 26, 81; < kasks lecken Raun 1982: 73; < sks lecken EEW 1982: 1277; EKS 2019; < asks lecken ~ sks lecken 'läbi laskma, lekkima' EES 2012: 236
Muud keeled: rts läcka [16. saj] 'lekkima, läbi jooksma või laskma' RES 2004: 575; lt liķêt 'lecken' < asks licken 'lecken' ME: II: 470; Sehwers 1953: 72
Sugulaskeeled: lv le`kkə̑ 'lecken' Kettunen 1938: 187; lv lekkõ 'lekkida / sūkties, laist cauri šķidrumu' LELS 2012: 165
Vt lekk

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < asks slenge 'id.', bsks Schlenge 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 21. X: aknapostid (lengid) sissemüritud
Murded: leng : lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng : `lengi R; leńg : lengi (-ń-) Kam Ote V; lenk (-ń-) : lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki : `lengi Vai EMS V: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527, 538 *läṅg : läṅgi '= leṅg'; *leṅg : leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg : leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das Fenster umgeben.'; S. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
Käsitlused: < kasks slenge Kobolt 1933: 154; < sks Schlenge EEW 1982: 1281; < bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' EES 2012: 236
Muud keeled: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] 'Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen' < kasks slenge 'Einfassung' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110; sleņģis, sleņģes 'Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen' < kasks slenge 'Einfassung' ME: III: 926

lengerdama, lengerdab 'õõtsuma, kõikuma' < asks slengern 'id.', vrd sks schlingern 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lengerdama 'kõikuma, õõtsuma' Hää; `lengerdama Jõe EMS V: 100; lingerdama S Lä Hää; `lingerdama Kuu Hlj VNg EMS V: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅṅerdama, -dan (D) 'schlingern, rollen (wie Schiffe auf dem bewegten Wasser)'; ÕS 1980: 364 lengerdama 'õõtsuma, loksuma'; Tuksam 1939: 855 schlingern 'mer rullama, pallima, lingerdama, kõikuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; Schiller-Lübben slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; MND HW III slengen 'sich schlängeln, winden'; Seemannsprache 1911: 694 asks slingeren 'hin und her schlenkern: nautisch von der schwankenden Bewegung des Schiffes von einer Seite zur andern in hochgehender See'
Käsitlused: < asks slengern 'schlingern, rollen' GMust 1948: 81; < sks schlengern, slengern 'õõtsuma, kõikuma' EES 2012: 236; < sks schlingern 'õõtsuma, kõikuma' EKS 2019
Sugulaskeeled: lv šlengõ 'lengerdada, küljelt küljele kõikuda / zvāroties' LELS 2012: 313

lenssima, lensin 'allatuult purjetama' < asks lensen 'id.', sks lensen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `lentsima Jõe VNg Rid; `löntsima Hi(`lenssima Emm) EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńtsima, -sin (SW) 'umherlungern, sich umhertreiben'; tūl´ leńtsib 'der Wind springt hin und her'; ÕS 1980: 364 lenssima 'allatuult purjetama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lensen 'das Schiff in der Richtung des Windes laufen lassen'; Schiller-Lübben lensen 'schw. v. platt vor dem Winde segeln, das Schiff ganz in der Richtung des Windes laufen laßen (holl. lenzen)'; MND HW II: 1 lensen 'vor dem Winde segeln'; Seemannsprache 1911: 535 lensen 'im Sturm vor dem Winde segeln'
Käsitlused: < kasks lensen Raun 1982: 73; < sks lenzen 'tormiga pärituult purjetama; laevast vett pumpama' EKS 2019
Muud keeled: rts länsa [u 1452] 'mer pärituult purjetama' RES 2004: 580

lents, lentsi 'kuiv; tühi' < asks lens 'id.', rts läns 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lents : lentsi 'kuiv' Emm Khn Ris; lents : `lentsi Jõe Kuu Hlj VNg; leńts : lentsi (-ń-) Pöi Muh Kse Han Hää; lönts : löntsi Hi EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńts : leńtsi (D); pump on leńtsis 'die Pumpe ist ausgepumpt'; leńtsi pumpama 'auspumpen, trocken pumpen'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches lenz 'leergepumpt, ausgeschöpft, keine Flüssigkeit mehr enthaltend, trocken'; lenzen 'leer pumpen, vollständig entleeren'; Seemannsprache 1911: 534 asks lens 'trocken, keine Feuchtigkeit oder überhaupt nichts enthaltend, erschöpft, leer'
Käsitlused: < asks lens 'trocken, erschöpft, leer' GMust 1948: 52, 81; < rts läns-pumpa EEW 1982: 1282
Muud keeled: rts läns [1689] 'kuiv; tühi' RES 2004: 579
Sugulaskeeled: lv leņtš 'lents, tühi veest / tukšs no ūdens' LELS 2012: 165

liht, lihi 'istelaud vene ninas või päras' < asks plicht 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 43; 268 plichtanker 'peaankur'; Müller 1600/2007: 712 se eike Plicht Anker ollema (05.09.1606) 'peaankur'
Murded: liht : lihi 'istelaud paadis' Aud EMS V: 166
Saksa leksikonid: Lübben 1888 plicht 'das Verdeck des Hinter- und Vorderteils eines (kleinen, sonst offenen) Fahrzeuges)'; plicht-anker 'Anker, der auf der plicht liegt, Notanker'; MND HW II: 2 plicht 'Überbau, Verdeck am Bug des Schiffes'; plichtanker 'auf dem Verdeck am Schiffsbug gelagerter größter Anker des Schiffes, Notanker'
Käsitlused: < asks plichtanker Liin 1964: 49
Muud keeled: lt blikta < asks plicht 'Verdeck des Bootes' Sehwers 1953: 15
Sugulaskeeled: sm lihti [1637] 'pieni laiva, proomu / kleines Schiff, Leichter' < nrts liktare 'proomu, lastauksessa käytetty apulaiva' [‹ asks t. hol lichter] SSA 2: 72

lihtne, lihtsa 'loomulik; mittekeeruline' < asks slicht 'id.', sks schlicht 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 531 liht r. 'schlicht'; Hupel 1818: 122 liht : lihi r. d. 'schlicht'; Lunin 1853: 89 liht : lihi r. d. 'гладкiй, грина'
Murded: `lihtne : `lihtsa 'tavaline, argine' VNg Lüg Jäm Vll Muh Pä Juu Jä VJg I Plt KJn M TLä(-sä Ran); `lihtne : `lihtse Kuu Vai Khk Pöi Muh Kse Tõs KuuK JJn Kod KJn Vil Hls; `lihtnõ Krl; `lih´tne Har EMS V: 168
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 lihtne : lihtse 'schlicht, einfach'; ÕS 1980: 368 lihtne; Tuksam 1939: 854 schlicht 'sile; fig (einfach) lihtne'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slichtes, slechtes 'einfach, ohne Winkelzüge, bloss'; Schiller-Lübben slichte, slechte 'einfach, ohne Umschweife, ohne weiteres'; MND HW III slicht(e), slecht(e) 'einfach, nur, ohne weiteres'
Käsitlused: < sks schlicht EEW 1982: 1295; < kasks slicht Raun 1982: 74; < asks slicht ~ sks schlicht 'lihtne, sile' EES 2012: 239; < asks slicht 'sile; lihtne' EKS 2019
Muud keeled: lt slikts 'schlecht' < kasks slicht 'schlecht, einfach' Sehwers 1953: 111

veebiliides @ veebihaldur