[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 43 artiklit

altar, altari 'usutalituste laud kirikus; ohverduskoht' < kasks altar 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535: 74 altari peel; Müller 1600-1606: 40 Altarÿ : Altare : Altarist; Rossihnius 1632: 45 Se Sacrament sest Altarist; Stahl HHb I 1632: 6 se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; Gutslaff 1647-1657: 48 ütte Altarit; Göseken 1660: 87 Altar/ i 'Altar'; Helle 1732: 321 Altar 'der Altar'; Hupel 1780: 142 altar, -i r. d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; Lunin 1853: 13 altar, -i r. d. 'Aлтарь'
Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä EMS I: 299
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar : altari 'Altar'; altre : altre; altri : altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar; Tuksam 1939: 36 Altar 'altar'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar'; EWD 2005 Altar 'Opferstätte, Opfertisch'
Käsitlused: < asks altar, alter 'Altar' Ariste 1940: 6; < kasks altar, alter Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43; < sks Altar ~ kasks altar, alter EEW 1982: 65; < kasks altar 'Altar' Raun 1982: 4; < sks Altar SKES: 16-17; SSA 1: 71; < asks altar 'altar' EKS 2019
Muud keeled: rts altare [13. saj] 'relig altar' RES 2004: 39; lt al̃tãris [1585 taes Altaers] 'Altar' < kasks altar Sehwers 1953: 2; altāris 'altar' LELS 2012: 29
Sugulaskeeled: sm alttari [Agr altari] 'alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar' < vrts altari, altáre SSA 1: 71; is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь SSA 1: 71; lv ālt̆tar < sks Altar SKES: 16-17; lv āltar < lt alters 'alttari' SSA 1: 71; lvS altar SLW 2009: 44; lv å̄lt̆tar, ālt̆tar 'Altar' Kettunen 1938: 18, 20; lv āltar 'altar / altāris' LELS 2012: 29; vdj jolttari 'altar / алтарь' VKS: 319

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 44 Apostel : Apostlit : Apostelix : Apostlill : Postlilt; Müller 1600/2007: 102 sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 49 omma Apohstlide söamet lebbi om̃a pöha Waimo ollet leutnut; Stahl HHb II 1637: 87 Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; Gutslaff 1647-1657: 281 neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; Göseken 1660: 87, 250 Postel/ i 'Apostel'; postel 'Junger Schüler'; Hupel 1780: 142 apost|el, -li r. d. 'der Apostel'; Lunin 1853: 14 apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel ~ aabostel eP; `apoo·stel ~ `apoo·stli eL EKI MK; `poostel : `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬śtli); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel : āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' '= tohoh nurjatu!'; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger'; Tuksam 1939: 64 Apostel 'apostel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote'; EWD 2005 Apostel 'Sendbote, Verkünder einer Lehre'
Käsitlused: < asks apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote' Ariste 1940: 7; < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5; < sks Apostel ~ kasks apostel EEW 1982: 84; < sks Apostel SSA 1: 79; EKS 2019
Muud keeled: rts apostel [13. saj] 'relig apostel' RES 2004: 57; lt apustulis [1585 Apo∫telle] 'Apostel' < kasks apostel Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54
Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] 'Apostel' < vrts ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол SSA 1: 79; lvS apustil, -d 'Apostel' SLW 2009: 47; lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ 'apostel' Kettunen 1938: 12, 19; lv apostõl 'apostel / apustulis' LELS 2012: 32; vdj apostola, apostoli 'apostel / апостол' VKS: 136

kajut, kajuti 'eluruum laevas' < asks kaiute, kajüte 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 30 Kargasid mehhed .. kajúti; Masing 1825: 285 siis heitis Keiser peäle lõunat, kajüti lae peäle polest tunnist puhkama
Murded: kajut : kajuti 'eluruum laevas' Hlj VNg Vll Mär Tor Juu Trm Plt Hls; kajuti VNg Vai; kajot´ Trv Krk; kaiut Sa Phl L Ha JMd EMS II: 550; kaiutes : kaiutse Mar; kaivat´ : kaivati San EMS II: 546
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 206 kaiut : kaiuti (D) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 188, 196 kaiut : kaiuti (D) (kajut, kajüt) 'Kajüte'; laewa-kamber 'Kajüte'; ÕS 1980: 225 kajut; Tuksam 1939: 539 Kajüte 'kajut, kabiin'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kajute 'Schiffskajüte'; Schiller-Lübben kaiut 'Schiffs-kajüte'; MND HW II: 1 kajüte (kayute), kojüte 'Schiffskajüte, Wohnraum für den Schiffsführer'
Käsitlused: < kasks kaiute 'Kajüte' GMust 1948: 55, 76; < kasks kajute ~ sks Kajüte EEW 1982: 659; < kasks kajute Raun 1982: 27; SSA 1: 280
Muud keeled: rts kajuta [15. saj] 'kajut' RES 2004: 444; lt kajīte 'kajut' ELS 2015: 243
Sugulaskeeled: sm kajuutta, kajutta, kajutti [1745] 'veneen t. laivan hytti; koppi / Kajüte; elende Hütte' < nrts kajuta, kajut '(laivan) hytti' [‹ kasks kajute] SKES: 145; SSA 1: 280; is kajutti; krj kajutti < vn; vdj kajutti < vn ~ ee SSA 1: 280; lvS kajut 'Kajüte' SLW 2009: 76; vdj kajutti 'kajut / каюта' VKS: 365

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < asks kalkûnsch hāne 'id.', vrd bsks Kalkun 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 116 Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; Gutslaff 1648: 220 Saxemah Kanna 'Kalckaun'; Göseken 1660: 244, 251 Saxa mah kanna 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck 'Kalekutischer Hahn'; Vestring 1720-1730: 116 Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; Hupel 1780: 171 kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; Lithander 1781: 514 ni suuri oune kui kalkuni munnad; Lunin 1853: 47 kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
Murded: `kalkun : `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkuń VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalguń); `kalkun : `kalkuna R Har VId EMS II: 594
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun : kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'; Hupel 1795: 104 Kalkun 'hört man durchgängig statt kalekutscher oder wälscher Hahn und Henne'; Nottebeck 1988: 39 Kalkuhn (E. K. L. R.) 'Pute'
Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) EEW 1982: 672; < bsks Kalkun ~ asks Kalkuun Raun 1982: 28; < bsks kalkun SSA 1: 287; < asks kalkūn, bsks Kalkun EES 2012: 122; < asks Kalkuun 'kalkun' EKS 2019
Muud keeled: rts kalkon [1590] 'kalkun' RES 2004: 445; lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] 'Truthahn' < asks kalkūn Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45
Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] 'kanalintulaji / Truthahn, Pute(r)' < vurts kalkon ~ asks kalkun SKES: 149; SSA 1: 287; is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < bsks kalkun SSA 1: 287; vdj kalkkuni < ee kalkun EES 2012: 122; lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon 'kalkun / truthahn' Kettunen 1938: 103; lv kalkon 'kalkun / tītars' LELS 2012: 102; vdj kalkkuni, kalkkuna 'kalkun / индюк' VKS: 370

kessel, kesli 'kess, võrkkott; korv' < asks kesser 'id.', sks Kescher 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `kessel : `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel : `kesle Phl Tõs Hää Trv EMS II: 1061; `kestel : `kestli S Lä; kestel : `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls EMS II: 1067
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel) : kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel : kes´tli; kes´tli : kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd kess'; Tuksam 1939: 556 Kescher 'kahv'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
Käsitlused: < kasks kesser 'kess' Liin 1964: 54; Raun 1982: 37
Muud keeled: lt ķesele, ķeselis 'kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi' < lv kēšil´ SSA 1: 350
Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] 'päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz' < vn ~ nrts SSA 1: 350; krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi SSA 1: 350; sm kasseli, kassali [1886] 'tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde'; krj kaššali, kaššeli; krjA kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' SSA 1: 324; lv keš̆šìl´ 'netzsack, kescher' Kettunen 1938: 116

kiil, kiilu 'laevakiil; tala paadi põhjas' < asks kil 'veesõiduki kiil', sks Kiel 'laeva emapuu, kiil'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kiil : kiilu 'emapuu, laeva pikitugi' S L Ris Trm Ran; kiil : kiili Pöi Rei Rid Tor; kiil : `kiili R EMS III: 81; keel : keele 'laevakiil' Jäm Khk Khn EMS II: 906
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl : kīlu, kīlo (d); kīl : kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1869: 298 kēl´ : kēle (O) 'Kiel'; EÕS 1925: 210 kiil : kiilu; ÕS 1980: 261 kiil '(laeval)'; Tuksam 1939: 558 Kiel '(von Schiffen) kiil, andur; emapuu'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kil (kiel), kēl 'Grundbalken, Kiel des Schiffes'
Käsitlused: < sks Kiel GMust 1948: 78; < kasks EEW 1982: 807; < kasks kil Raun 1982: 38; < asks kil, kel ~ sks Kiel EES 2012: 151
Muud keeled: rts köl [1430-1450] 'mer kiil' RES 2004: 528; lt † ķiẽlis 'Kiel eines Bootes' < kasks kēl Sehwers 1918: 23, 149; lt ķielis 'Kiel eines Bootes' < asks kēl 'Kiel' Sehwers 1953: 65; lt ķielis 'der Kiel' < kasks kel ME: II: 390; lt ķīlis 'kiil' ELS 2015: 285
Sugulaskeeled: sm kila, kili 'aluksen köli / Kiel' < vn киль 'köli' [hol. t. sks kiel]; is kili; krj kili 'emäpuu, köli' < vn киль 'köli' SSA 1: 361; lv kīl´, kēl´ 'boots-, schiffskiel' < kasks kēl, kil, kiel Kettunen 1938: 132; lv kīļ 'kiil / ķīlis' LELS 2012: 121; vdj gili '(laeva, paadi) kiil, andur / киль' VKS: 231

† kraan, kraani 'tõsteseade, kraana' < asks krān(e) 'id.', sks Kran 'id.' [i-tüvelise asks ~ sks laensõna asendas hiljem a-tüveline vene laen.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kraan 'kraanpalk' Emm EMS III: 784; kraana 'vints; püstpöör' Emm Rei Rid; raana Mus Krj EMS III: 784; krana 'vaier' Iis Kod Lai Plt EMS III: 806; kranama, `kraanama, kraanatama 'üles tõmbama' Kuu Mus Rid Plv EMS III: 784, 806
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāń : krāni 'Krahn, Hahn'; krāń-pal´k 'Krahnbalken'; Wiedemann 1869: 422 krana : krana 'Krahn'; EÕS 1925: 274 kraan 'ülestõmbe-masin'; ÕS 1980: 306 kraana; Tuksam 1939: 590 Kran 'tõstekraan[a]'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krāne, krān (kraen) 'Kran, Hebegerät; Zapfhahn am Faß'; Seemannsprache 1911: 485 Kran 'Hebemaschine zum Ein- und Ausladen schwerer Schiffslasten'
Käsitlused: < kasks kran ~ sks Krahn [a-tüvelised variandid (kraana, krana) ? ‹ vn кран] EEW 1982: 973; < kasks krân 'kurg; tõsteseade' Raun 1982: 50; < asks krān 'kurg; tõsteseade', sks Kran, Krahn 'kraana; kraan' EES 2012: 181
Muud keeled: rts kran [1545] 'kraana' RES 2004: 502; lt krāns 'kraana' ELS 2015: 342
Sugulaskeeled: sm kraana [1874] 'nosturi, nostokurki; (vesi)hana / Kran; Lehmmühle; (Wasser)hahn' < nrts kran [‹ kasks kran 'kurki; nostolaite'] SSA 1: 416; krj krana, kroana 'hana; nostokurki' < vn кран SSA 1: 416; lv krǭn 'kraana / ceļamkrāns' LELS 2012: 140; vdj kraana 'kraan / подьёмный кран' VKS: 481

kringel, kringli '(magus) keerusai' < asks kringel(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 Ringel 'Kringel'; Göseken 1660: 326 Ringel 'Pretzel / Kringel'; Hupel 1780: 191, 257 kringli d. r. 'ein Kringel'; ringel, -gli d. 'Kringel, Bretzel'; Lithander 1781: 687 Woi kringlid 'Butterkringeln'; Hupel 1818: 101, 206 kringel, -gli r. d.; kringli d. 'Kringel'; ringel, -gli r. d. 'Kringel, Bretzel'; Lunin 1853: 72, 159 kringel, -gli r. d. 'крендель'; ringel, -gli r. d. 'крендель'
Murded: `kringel : `kringli 'keerusai' R Rei Mar Juu Jä Kad I; `kringli Nõo San; `krõngli Võn Kam Rõn V(klenger Lei); `ringel : `ringli Sa L M EMS III: 847
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428, 434, 1057 kriṅṅel : kriṅgli 'Kringel'; krõṅgli : krõṅgli (d) '= kriṅṅel'; riṅṅel : riṅgli; riṅgli : riṅgli '= kriṅṅel'; ÕS 1980: 309 kringel; Tuksam 1939: 596 Kringel 'kringel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kringel(e), krengel(e) 'Kringel, rundes Gebäck, Brezel, bes. als Festtagsgebäck'
Käsitlused: < kasks kringel Liin 1964: 55; < sks Kringel, vrd kasks kringel(e) EEW 1982: 990; < kasks kringel(e) Raun 1982: 51; < asks kringel ~ sks Kringel EES 2012: 183; < asks kringel 'ring, rõngas; kringel' EKS 2019
Muud keeled: rts kringla [1430-1450] 'kringel' RES 2004: 505; lt kliņ̃ģers [1638 Krengheles] 'Kringel' < kasks kringel Sehwers 1918: 89, 150; kriņģelis, kriņģele 'Kringel; Ringelblume' < kasks kringel(e) 'Kringel' Sehwers 1953: 58; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm rinkeli (krinkeli, rinkilä) [1637 kringili] 'vehnäleivonnainen' < vurts kringla 'rinkilä, pyörylä' [‹ kasks kringel(e)]; is krinkeli; krj kriŋkel´i (griŋgel´i, kreńdeli '(vesi)rinkilä'; vps kreŋgel´ 'rinkilä' < sm krinkeli ~ vn кренгель SKES: 802; SSA 3: 79; sm rinkeli, krinkeli 'Kringel, Brezel' < asks kringel(e) 'Kreis; ründes Gebäck, Brezel' Bentlin 2008: 173; lvS kriŋgil´, -d / kriŋgild 'Kringel' SLW 2009: 87; lv kriŋ̆gìl´, kriŋ̄gil´ 'kringel' < kasks kringel Kettunen 1938: 154; lv kringiļ 'kringel / kliņģeris' LELS 2012: 140; vdj kriŋgeli 'rõngik, rõngaskuivik, kringel / баранка, крендель' VKS: 485; is kriŋkeli 'kringel' Laanest 1997: 82

kross, krossi 'väiksem rahaühik' < asks grosse(n) 'id.', sks Groschen 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb III 1638: 36 öhe gro∫∫i pehwa palckax 'vmb einen Gro∫chen zum Taglohn'; Göseken 1660: 220 Rossi 'grosch'
Murded: kross : `krossi 'rahaühik' R; krośs (-ss), krośsi Jäm Hi Mar Tõs K I T V; rośs : rossi Sa Kse Pä M EMS III: 872
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krośś : krośśi (rośś) 'Groschen (eine halbe Kopeke)'; ÕS 1980: 312 kross 'rahaühik mõnel maal'; Tuksam 1939: 430 Groschen 'kross'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen'
Käsitlused: < kasks grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 48; < sks Groschen, kasks grosse, krosse, vn грош EEW 1982: 997; < kasks grosse(n) Raun 1982: 52; < asks grosse, krosse 'kross' EES 2012: 184; < asks grosse, grossen 'kross' EKS 2019
Muud keeled: rts groschen 'kross' ESO 1971: 103; lt grasis 'Groschen' < kasks grosse Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm krossi 'kappalemittana: 12 tusinaa, 144 kappaletta' NS II 1978: 534; lvS groš 'Groschen' SLW 2009: 58; lv groš 'kross / grasis' LELS 2012: 65; vdj groošša, groošši 'kross (endisaegne münt) / грош' VKS: 238

lamp, lambi 'valgusti' < kasks lampe 'id.', sks Lampe 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 137 Lamp Oloff; Rossihnius 1632: 182 ninck tulli sinna törwa kühnlede lampide, möhkade ninck oade kahn; Gutslaff 1648: 224 Lampe 'Lampe'; Gutslaff 1647-1657: 277 meije lampet Kistwat erra; Göseken 1660: 91 Lampi 'Lampe'; Helle 1732: 128, 322 lamp 'die Lampe'; Hupel 1780: 200 lamp, -i r. 'Lampe'; Hupel 1818: 115 lamp, -i r. d. 'Lampe'; Lunin 1853: 84 lamp, -i r. d. 'лампада'
Murded: lamp : lambi eP; lamp : `lambi R; laḿp : lambi (-ḿ-) eL EMS IV: 899
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 500 lamp : lambi 'Lampe'; ÕS 1980: 353 lamp '(valgustusvahend)'; Tuksam 1939: 611 Lampe 'lamp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lampe 'Lampe, Leuchte'; MND HW II: 1 lampe 'Lampe, Leuchte, Beleuchtungsgerät mit Öl'
Käsitlused: < kasks lampe Ariste 1963: 95; Liin 1964: 53; Raun 1982: 69; < sks Lampe ~ kasks lampe EEW 1982: 1226; < asks lampe ~ sks Lampe EES 2012: 226; < asks lampe 'lamp' EKS 2019
Muud keeled: rts lampa [14. saj] 'lamp; elektripirn' RES 2004: 536; lt lam̃pa 'Lampe' Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 68; lampa Kettunen 1938: 184; LELS 2012: 159
Sugulaskeeled: sm lamppu [Agr] 'Lampe' < vrts lampa [‹ kasks lampe]; is lamppu; krj lamppu < sm SSA 2: 43; krj lamp, lamppa; vps lamp < vn лампа; is lamppi; vdj lamppi < ee; lv lamp < ? ee lamp ~ lt lampa [‹ sks] SSA 2: 42-43; lv lam̄`p 'lampe' Kettunen 1938: 184; lv lamp 'lamp / lampa' LELS 2012: 159; vdj lamppa, lamppi, lamppu 'lamp / лампа' VKS: 574; is lamppu 'lamp' Laanest 1997: 96

liik, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud; SES 2007: 739 Leikauf 'liigud (alkoholiga kostitamine ostu vm lepingu kinnitamiseks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
Muud keeled: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

lint, lindi '(ilu)pael; riideriba' < asks lint 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 29 Lint : Lindi / Acc. Pl. Linta & Lintisid 'Band, so aus Buden gekaufft wird'; Vestring 1720-1730: 117 Lint, -di 'Eine Linte oder band'; Helle 1732: 131 lint 'das Band'; Hupel 1780: 206 lint : lindi r. d. 'Band, Stirnband'; Lunin 1853: 90 lint : lindi r. d. 'лента, повязка'
Murded: lint (-ń-), lindi (-ń-) 'riideriba' eP eL; lint, `linti RId EMS V: 253
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 lińt : lińdi 'Band (zum Schmuck, vgl. pael)'; EÕS 1925: 400 lint; ÕS 1980: 375 lint
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lint 'plattes Band des Frauenzimmers, es sei schmal oder breit'; MND HW II: 1 lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung'
Käsitlused: < russ. лента Ariste 1958: 28; EEW 1982: 1322; < kasks lint SKES: 296; Raun 1982: 76; < asks lint 'naiste lame pael' ~ vn линта 'pael, lint, riba' EES 2012: 242; < asks lint 'lint, side' EKS 2019
Muud keeled: lt linte 'ein Band (zum Schmuck)' < kasks lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung' Sehwers 1953: 72; Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm lintti [1879] 'silkkinauha / Seidenband'; is lintti; vdj lintti < ee lint [‹ kasks lint]; lv līnta < lt linta [‹ kasks lint] SSA 2: 79; lv līnt̆ta 'band' < kasks lint Kettunen 1938: 198; lv līnta 'pael, lint / lenta' LELS 2012: 170; vdj lintti 'lint, pael / лента' VKS: 620; is lintti 'lint' Laanest 1997: 102

loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 190 packatis kui üx Loerber|Puh; Stahl 1637: 88 lohrber : [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; Stahl LS I 1641: 219 kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; Göseken 1660: 91, 283 Loorbeer 'Lohrbeer'; lorbeeri Rantz 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; Helle 1732: 138 loormarri 'die Loorbeer'; Helle 1732: 299 loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; Hupel 1766: 91 siis panne weel jure .. kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; Hupel 1780: 208 loormarja (loorperi) pu r. d. 'Lorbeerbaum'; Lithander 1781: 561 kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte; Hupel 1818: 128 lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sbeŕg Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd EMS V: 422
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr : lōrbēri; lōrberi : lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu'; Tuksam 1939: 643 Lorbeer 'loorber'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
Käsitlused: < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer Ariste 1963: 95; < asks lôrbere Liin 1964: 62; < sks Lorbeer EEW 1982: 1363; < kasks lôr-bere Raun 1982: 79; < asks lōrbere 'loorber' EES 2012: 250; EKS 2019
Muud keeled: rts lager [1673] 'bot loorber(ipuu)' RES 2004: 533; lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] 'Lorbeer' < kasks lōrbere Sehwers 1918: 91, 153; lt luorbẽres, luozbẽres 'Lorbeeren' < kasks lōrbēr Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] 'mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer' < nrts lager; lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr 'lorbeer (Laurus)' Kettunen 1938: 208; lv lūozber 'loorber / lauri' LELS 2012: 179; vdj lavroovoi 'loorberi- / лавровый' VKS: 591; is laurillehti 'laakerinlehti' < vn лавр SSA 2: 31

lootsmann, lootsmanni 'loots, laevade juht' < asks lôts-man 'id.', sks Lootsmann 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `lootsmann 'loots' Muh Tõs; `lu̬u̬t´smańn Hää; `luotsman(n) Kuu VNg EMS V: 428
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 530 *lōtsmann : lōtsmanni = lōtse 'Lootse'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôts-man 'Lootse'; lôs-man '= lôtsman'; Schiller-Lübben lôts-man 'Lootse'; MND HW II: 1 lôsman, lôts- 'Lotse, Schiffsführer für bestimmte Fahrtrouten'; lôsmansbôt 'Lotsenboot'
Käsitlused: < kasks lôtsman 'Lotse' GMust 1948: 71, 82; < kasks lôts-man EEW 1982: 1366; Raun 1982: 79; < asks lōtsman ~ sks Lootsmann, Lotse 'loots' EES 2012: 250
Muud keeled: lt luocmanis '[1782]' < kasks lotsman 'Lotse' Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm luotsi [1727] 'Lotse' < nrts lots 'luotsi' [‹ asks lōts(man)]; vdj lotsmani < vn лоцман [‹ kasks lōtsman] SSA 2: 111
Vrd loots

luuk, luugi 'ava sulgev kate' < asks luke 'id.', sks Luke 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Piibel 1739 ja taewa lugid tehti lahti; kui Jehowa teeks lukisid taewas; Hupel 1818: 131 luuk, -i r. d. 'Oefnung; kleine Thür; Fallthür; Fenster'; Lunin 1853: 97 luuk, -i r. d. 'отверстiе; западня; окно; ставень'
Murded: luuk : luugi 'ava sulgev kate' eP M sporT; luuk´ : luugi sporT V; luuk : `luugi R EMS V: 540
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 614 lūk : lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; ÕS 1980: 385 luuk; Tuksam 1939: 648 Luke 'luuk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe, die miteiner (Fall)thüre geschlossen wird'; luken 'ziehen, zupfen; zuziehen, schliessen'; MND HW II: 1 lûke 'durch eine Klappe verschließbare Öffnung, Luke im Schiffsdeck, auf dem Hausboden, als Kelleröffnung'
Käsitlused: < kasks luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe' GMust 1948: 24; < asks Luke 'viereckige Decksöffnung resp. die Falltür' GMust 1948: 82; < kasks, sks Luke EEW 1982: 1397; < kasks luke Raun 1982: 82; < asks luke 'suletav avaus põrandas või seinas' ~ sks Luke 'luuk' EES 2012: 257; < asks luke 'luuk' EKS 2019
Muud keeled: rts lucka [14. saj] 'luuk; tehn vari' RES 2004: 563; lt lũka 'Luke' < kasks luke Sehwers 1918: 38, 153; ME: II: 518; lũka 'Luke' < asks lūk, lūke 'Luke' Sehwers 1953: 75; lūka 'Luke' < kasks lûke Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm luukku, luuku [1741] 'ovimainen levy, kansi / Luke, Klappe' < nrts lucka 'luukku, aukko'; is l´ūkki lattialuukku; vdj lūkki ikkunaluukku < vn люк; lv lūk < lt lūka, lūks SSA 2: 115; lv lū`k 'luke' < kasks luke Kettunen 1938: 209; lv lūk 'luuk / lūka' LELS 2012: 177

lööv, löövi 'piklik katusealune' < asks love, lovene 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 207 lööw, -i d. 'eine Hütte'; Hupel 1818: 126 lööw, -i r. d. 'die Hütte'; Lunin 1853: 93 lööw, -i r. d. 'хижина, шалашъ'
Murded: lööv : löövi 'varjualune; elumaja' Sa Muh Ha Tür Ksi Lai VlPõ; lü̬ü̬v́ (lü̬ü̬v) : löövi Hää Kod KJn eL; lüöv : lüövi Jür Koe Sim; lüöb : lööbi Mar Juu EMS V: 789
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 lȫw : lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; ÕS 1980: 393 lööv 'pikk katusealune'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 love, lovene 'Laube, d.i. bedeckte Halle, bes. der offene Gang am obern Stockwerk eines Hauses; Gallerie; Balkon, bes. über dem Wasser'; MND HW II: 1 lôve, lö̂ve 'Laubhütte; Gartenhaus; Vorbau, Vorhalle, Erkervorbau; offener Gang, Galerie, offene Halle; offene Tribüne; Markthalle'
Käsitlused: < germ hlewa-, vrd vn EEW 1982: 1457; < vrd kasks love(ne) Raun 1982: 85; < ? kasks love(ne) 'huvimaja, katos' Koponen 1998: 125; < asks lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik' EES 2012: 266; EKS 2019
Muud keeled: lt liẽvenis, liẽvenes, liẽviņš [1638 Leewenis] 'bedeckter Umlauf um die Korndarre, um ein Haus (Veranda), bedeckte Treppe, eine Reihe Schatten gebender Bäume' < kasks lȫvene 'Laube, bedeckte Halle, besonders der offene Gang, Gallerie am oberen Stockwerk eines Hauses', asks löving Sehwers 1918: 32, 90, 152; lt lieve 'Kirchenchor' < asks lȫve; lievs 'Gallerie' < asks lȫw 'Gallerie, Vorhalle' Sehwers 1953: 71; liẽves, lievenes 'der Balkon, das Chor, die Emporkirche' ME: II: 508
Sugulaskeeled: lv lìe̯və̑ᴅ 'bedeckte treppe, veranda' < kasks love(ne) Kettunen 1938: 193

madrus, madruse 'laevameeskonna lihtliige' < asks Matrōse 'id.', sks Matrose

Esmamaining: Eesti-Ma 1774
Vana kirjakeel: Eesti-Ma 1774 laskis ommad Mattrosid ja Soldatid Turki Laewa peäle joosta; Masing 1821: 405 nähti üht wõerama matrosi ühhe purida õtsas istuwad
Murded: `matrus : `matrukse R(-sse); `matrus, -e Jäm Khk Khn Hää; madrus, -se (-sse, -kse) Khk Vll Muh Hi Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; madruss, -e (-õ) KJn M Puh San V; madruski Mus EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 621 madros : madrosi; madrus : madruse, madrukse 'Matrose'; ÕS 1980: 398 madrus; Tuksam 1939: 663 Matrose
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Matrōse 'Seemann'; Schleswig-Holstein Madroos [madrō·s], Matroos [matrō·s] 'Matrose'
Käsitlused: < hol matroos 'Matrose' GMust 1948: 69-70, 83; < sks Matrose ~ vn матрос EEW 1982: 1477; < asks Matroos Raun 1982: 87; < hol matroos ~ asks matroos ~ sks Matrose 'madrus' EES 2012: 270; < sks Matrose 'madrus' [‹ hol matroos] EKS 2019
Muud keeled: rts matros [1680] 'madrus' RES 2004: 601; lt matruõzis 'Matrose' < sks der Matrose ME: II: 566; Sehwers 1953: 77
Sugulaskeeled: sm matruusi [1770] 'Matrose' < nrts matros [‹ hol matroos] SSA 2: 154; Bentlin 2008: 145; lv mat̄ruo̯z, mat̄rūz 'matrose' Kettunen 1938: 217; lv matrūz 'madrus / matrozis' LELS 2012: 183; vdj matrossi, matrussi 'madrus / матрос' VKS: 710

manna, manna 'peeneteralised nisutangud' < asks manna 'id.', sks Manna 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Him̃lisch Manna / daß wir essen'; Brockmann 1643: 171 Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; VT 1686 Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; Piibel 1739 Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
Murded: `manna : `manna R; manna : manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann : manna KPõ I M San EMS V: 942
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl) : manna; manna : manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud'; Tuksam 1939: 657 Manna 'manna'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'
Käsitlused: < asks Manna Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39; < sks Manna EEW 1982: 1500; < vn манна 'peentangud' Raun 1982: 89; < asks manna 'taevast sadanud imetoit' EES 2012: 275
Muud keeled: rts manna [1536] 'relig taevamanna; piltl ootamatu kingitus' RES 2004: 594; lt manna 'manna' LES 2015: 372
Sugulaskeeled: sm manna [Agr] 'Manna' < vurts manna ~ lad ~ kr manna SSA 2: 147; lv manna 'manna / manna' LELS 2012: 183; vdj manna 'manna / манная крупа' VKS: 700

mast, masti 'laevamast' < asks mast 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 kudt se|sinane Mast|puh on; Hupel 1780: 215 mast d. 'der Schiffsmast'; Hupel 1818: 138 mast r. d. 'Schiffsmast'; Lunin 1853: 103 mast r. d. 'корабельная мачта'
Murded: mast : `masti 'laevamast' R(`masti Vai); mast : masti Hi; maśt : maśti (-s-) Sa Muh L Ris Juu JõeK JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä San V EMS V: 977
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 636 maśt : maśti 'Mast, Schiffsmast'; ÕS 1980: 409 mast '(näit laeval)'; Tuksam 1939: 663 Mast, Mastbaum 'mast(ipuu)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mast 'Stange, Baum; Mast des Schiffes'; Schiller-Lübben mastbôm 'Mastbaum im Schiffe, malus; Baum, von welchem Mast gewonnen wird, d.h. Eiche oder Buche'; MND HW II: 1 mast 'Mast, Schiffsmast, Mastbaum'; mastbôm 'Schiffsmast; der große Mittelbaum des Kirchturms'
Käsitlused: < kasks mast GMust 1948: 35, 83; Liin 1964: 49; Raun 1982: 89; < sks Mast ~ kasks mast EEW 1982: 1511; < asks mast, sks Mast 'mast, post' EES 2012: 277; < asks mast 'mast' EKS 2019
Muud keeled: rts mast [u 1542] 'laevamast; raadio-, telemast' RES 2004: 600; lt masts [1637 Ma∫ta] 'Schiffsmast' Sehwers 1918: 92, 153; Sehwers 1953: 77; masts 'Mast' < kasks mast Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm masto [1637] 'Mast' < vrts mast 'masto' [‹ kasks mast]; is masti; vdj masti < ee; krj mašta, mašt(e̮); krjA maštu < vn мачта SSA 2: 153; sm masto 'Mast' < asks mast ~ rts mast Bentlin 2008: 144; vdj mašta, mašti 'mast / мачта' VKS: 707

palk, palgi 'laasitud puutüvi' < kasks balke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1583
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1583 Palke, Mats; Rossihnius 1632: 265 sedda Balcki sinnu silma sissen ei näghe sinna mitte; Stahl 1637: 39 Palck : palcki∫t 'Balck'; Stahl LS II 1649: 685 Palcki ommas Silmas 'des Balcken in deinem Auge'; Gutslaff 1648: 207 Hirs /e 'Balcke'; Gutslaff 1647-1657: 230 sedda Balcki, kumb sinnu Silman om; Göseken 1660: 87 Palck, -i 'Balcke'; Göseken 1660: 393 üx palck 'steg / schmale Brücke ponticulus'; Göseken 1660: 242 palcki mets 'Ban Holtz'; palcki puh 'Ban Holtz'; Hornung 1693: 29 Palk : Palgi / Acc. pl. Palka 'ein Balcken'; Vestring 1720-1730: 171 Palk, -gi 'Ein Balcken'; Helle 1732: 154 palk 'der Balcken'; Piibel 1739 ärrawallitsetud seedri-palgid; Hupel 1780: 235 palk, -i r. d. 'der Balken'; Lunin 1853: 132 palk : palgi r. d. 'балка, бревно'
Murded: palk : `palgi R(`palki Vai); palk : palgi Hi; pal´k : palgi (-l´-) Sa Muh L K I eL EMS VII: 158
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 837 pal´k : pal´gi 'Balken'; ÕS 1980: 489 palk; Tuksam 1939: 110 Balken 'palk; kantpalk, pruss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balke 'Balken; Korn-, Heuboden, die Decke des Zimmers; Wagebalken'; Schiller-Lübben balke 'Balken'; MND HW I balke 'Balken; Wagebalken'
Käsitlused: < kasks balke 'Balken' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1913; Raun 1982: 115; < asks balke 'palk' EES 2012: 350; EKS 2019
Muud keeled: rts balk, bjälke [13. saj] 'ehit palk; pruss; tala' RES 2004: 84, 123; lt baļ̃ķis [1587 tho Balcke] 'Balken' < kasks balke 'Balken' Sehwers 1918: 142; ME: I: 261
Sugulaskeeled: sm palkki [1584] 'veistetty hirsi, lankku / Bohle, Balken, Planke'; is palkki 'hirsi'; krj palkka, palkki 'paksu lattia- t. kannatinpalkki' < rts balk, vrd nrts balk 'parru, (kannatin)palkki; lain kaari'; vdj balkka 'parru'; vps balk 'parru; kannatinpalkki' < vn балка 'parru, palkki' SSA 2: 301; lvS palt´ (palkis 1829) 'Balken' SLW 2009: 144; lv baĺ̄k̀ 'balken' Kettunen 1938: 20-21; baļk 'palk / baļķis' LELS 2012: 42; vdj balkka, palkki 'tahutud palk, tala, aampalk / балка; бревно' VKS: 157, 873

plaaster, plaastri 'sillutis; haavaplaaster' < kasks plâster 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1481
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1481 Plaster, Peter; Müller 1600-1606: 268 ÿche suhre Plastre, se Reÿa pæle; Stahl 1637: 97 Plah∫ter : plah∫trist 'Pflaster'; Göseken 1660: 92 Laaster/ i 'Pflaster'; Göseken 1660: 322 plaaster 'pflaster emplastrum'; Vestring 1720-1730: 182 Plaaster; Helle 1732: 162 prüggi-kiwwid 'Pflaster-Steine'; Hupel 1766: 7 Üks plaaster, mis keigesugguste hawade ja paisede peäle woib panna; Hupel 1780: 243 plaaster, -tri r. d. 'Pflaster'; Luce 1813: 32 Laaster 'das Pflaster'; Hupel 1818: 184 plaaster, -tri r. d. 'Pflaster'
Murded: `plaaster : `plaastri (-re) R Jäm Hi Mar Mär Ris I Plt KJn Puh; `plaaster : `plaastre (laa-) L; `plaaster : `plaastre (-oa-, -ua-) Juu Amb ViK; `plaaśtri San V(`plaastõŕ Lut); `laaster : `laastri (-oa-) sporSa Muh; `laaster : `laastre M EMS VII: 554
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 520 plāster : plāstri 'Pflaster'; lāster : lāśtri, lāstre '= plāster'; ÕS 1980: 518 plaaster 'med'; Tuksam 1939: 752 Pflaster 'plaaster; sillutis, prügitis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 plâster 'Pflaster; Strassenpflaster'; Schiller-Lübben plâster 'Pflaster; (Straßen)pflaster'; MND HW II: 2 plaster, plastere, plâster, pflaster 'Wundauflage, Arznei-, Heilmittel; Fensterbespannung aus Tierhäuten, Pergament; fester Bodenbelag, Pflaster'
Käsitlused: < kasks plâster Ariste 1963: 101; Liin 1964: 52, 58; EEW 1982: 2090; Raun 1982: 124; SSA 2: 33; < asks Ariste 1940: 21; < asks plāster 'plaaster; sillutis' EES 2012: 375; EKS 2019
Muud keeled: rts plåster [1400-1425] 'plaaster' RES 2004: 776; lt plãksteris, plãsteris [1638 plah∫teris] 'Pflaster' < kasks plāster Sehwers 1918: 30, 93, 155; lt plãsteris, plãksteris < kasks plāster 'Pflaster' Sehwers 1953: 91
Sugulaskeeled: sm laastari, plaastari [1621] 'Wundpflaster' < vrts plaster, plaaster; sm laasti, plaasti [1874] 'muurauksessa käytettävä sidosaine / Mörtel' < kasks plāster 'laastari, kipsi; muurauslaasti, sementti, katupäälyste'; is plāsteri 'laastari'; krj ploastari < vn пластырь SSA 2: 33; sm laasti, plaasti 'Mörtel' < kasks plâster 'Wundpflaster' Bentlin 2008: 72; lv plō̬kstə̑r, plō̬stə̑r, plå̬̄stə̑r 'pflaster' Kettunen 1938: 303; lv plǭkstõr 'plaaster / plāksteris' LELS 2012: 248; vdj plaastõri 'plaaster / пластырь' VKS: 933

plott, ploti 'palgiparv' < asks vlot, flott 'id.', vn плот 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: plott : plotti 'palgiparv' Lüg IisR; plott (-t´t) : ploti Emm Khn Hää Trm Kod Se; lot´t : loti Khk EMS VII: 599
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plot´t´ : plot´i (A) 'Floss'; EÕS 1930: 793 plott 'palkparv'; Tuksam 1939: 323 Floß '(palgi)parv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlot 'Floss'; vlote (vlate) 'das Schwimmen, Treiben aud dem Wasser, Bewegung; Holzfloss; Vereinigung von Schiffen, Flotte'; Schiller-Lübben vlote 'Floß, zusammengebundene Hölzer, bes. zum Übersetzen gebraucht (als Fährschiff, schwimmende Brücke) oder zum Transport flußabwärts'; MND HW I vlôt, vlot 'Floß, Holzfloß'; vlōte, vlāte, vlȫte 'Floß, geflößtes Holz, schwimmender Holztransport'; Seemannsprache 1911: 270 Floß 'asks flott ' stromabwärts treibende, zusammengekoppelte und mit Querhölzern verbundene Baumstämme'
Käsitlused: < asks flott 'Floss' GMust 1948: 5, 11, 87
Muud keeled: rts flotte [14. saj] 'parv' RES 2004: 264
Sugulaskeeled: sm flota, flotta [1823] 'lautta, laituri / Floß, Fähre' < nrts flotta SSA 1: 117; lv plūokst 'parv / plosts' LELS 2012: 249

polt, poldi 'kinnitusvahend' < asks bolte(n) 'id.', bsks Bolt(e) 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 246 polt, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; Lunin 1853: 146 polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
Murded: polt : `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-) : poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) EMS VII: 642
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t : pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks'; Tuksam 1939: 164 Bolzen (Pflock) 'polt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), kasks bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
Käsitlused: < kasks bolt(e) EEW 1982: 2126; < kasks bolte(n) Raun 1982: 125; < asks bolte(n) 'polt; ümar varb mõõtmiseks' EES 2012: 379; < bsks Bolt, Bolte 'polt' EKS 2019
Muud keeled: rts bult [1473] 'polt; raadpulk; neetnael' RES 2004: 157; lt bul̃ta, bul̃te [1638 Bullta] 'Bolzen, Riegel, Pfeil' < kasks bolte Sehwers 1918: 48, 85, 144; bul̃ta (bults, bul̃te) < kasks bolte 'Bolzen, Pfeil' Sehwers 1953: 20; bulta, bults 'Bolzen' < kasks bolte Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm poltti 'pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe' < ee polt [‹ kasks bolt(e)] ~ vn болт SSA 2: 392; sm pultti [Agr] < rts bult [‹ asks bolt] Häkkinen 2004: 971; sm poltti, pultti 'Schraube, Bolzen' < ee polt, rts bult Bentlin 2008: 161; lv bol̄´t̀ 'bolzen' < kasks bolte Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327; lv boļt 'polt / bultskrūve' LELS 2012: 46; vdj boltta 'polt / болт' VKS: 166

poolakas, poolaka 'Poola põhirahva liige' < asks, sks Polacke 'id.', vrd vn поляк 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97 Polackas : Pohlackast 'ein Pohl'; Pohla mah 'Polen'; Göseken 1660: 92, 324 Poolackas 'Pohle'; Pohlackas 'pole polonus'; Vestring 1720-1730: 185 Pohlakas; Pohla mees; Hupel 1780: 245 pohlakas, -ka r. 'ein Polacke'; pohla ma 'Polen (selt.)'; Hupel 1818: 188 pohlakas r. d. 'Pole, Polak'; Masing 1823: 224 kaks meest, kedda ehk Wennelaesi ehk Pohlakid arwas ollewad, tedda risusid; Lunin 1853: 145 pohlakas r. d. 'полякъ'
Murded: pohlakas 'poolakas' Mar KPõ Trm Plt KJn; `pohlakas (-gas) R; `pohlaka VNg Vai; pohlaklane 'poolakas' Kod Pal EMS VII: 627; poolakas Jäm Vll Muh Emm Rei Mär Vig sporPä Kos Ksi KJn; poolagas Khk; poolak, -u Saa EMS VII: 661
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 929, 938 pohlakas 'Pole'; Pohla-mā (Pōla-mā) 'Polen'; pōlakas, -a '= pohlakas'; Salem 1890: 286, 288 poolakas '= pohlakas'; pohlakas 'полякъ'; EÕS 1930: 810 poolakas; ÕS 1980: 527 poolakas; Tuksam 1939: 761 Polacke 'fam poolakas'; Polackei 'fam Poolamaa'
Käsitlused: < vn поляк 'Polacke' ~ sks Polacke EEW 1982: 2138; < vn поляк, sks Polacke EES 2012: 380
Muud keeled: rts polsk [1539] 'poola' RES 2004: 779; lt polis 'poolakas' ELS 2015: 650
Sugulaskeeled: sm puolalainen 'poolakas' Mägiste 1931: 425; sm Puola [1642] 'Poland' < vurts Poland [Puola › puolalainen] SSA 2: 430

prantsuse, prantsuse 'Prantsusmaaga seotud; suguhaigus' < kasks frantzôs, frantzosen 'id.', sks Franzose 'id.' [Eesti keeles on toimunud häälikuasendus fr- › pr-.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 508 se Kuñingka Franckrike Maast (03.05.1605); Göseken 1660: 88 Pransozi 'Franzosen'; Göseken 1660: 193 pranzosit 'frantzosen venera lues'; pranzosi többe 'frantzosen venera lues'; Hupel 1780: 247 prantsiusse ma 'Frankreich'; prantsiusse többi r. d. 'Franzosen, venerische Krankheit'; Lenz 1796: 52 ni kui Saksa- nink Prantsosi-maal tettas; Marpurg 1805: 33 Wenne riikin ellawa kigesuggutse rahwakesse: Saksa, Prantsosi, Rootsileisi..; Schmidt 1816: 24 siis ei wöta nisuggune mitte horada ja seläbbi mitte ennesele suurt haigust ehk wrantsosi többe sata; Lunin 1853: 147 Prantsusse ma r. d. 'Францiя'
Murded: `prantsus, -e 'prantslane; Prantsusmaa; suguhaigus' Lüg Vai Jäm Hi sporL Ris Koe Kad VJg Iis Plt sporT V; `prantsuss : `prantsuse Nõo Kam San V(-sõ); `rantsus, -e Khk Vll Pöi Muh Vig Aud Tor SJn; `rantsuss, -se M EMS VII: 735
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961, 962 prants (prans) 'französisch (in Zusammensetzungen)'; prants-kēl´ 'französische Sprache'; prants-mā 'Frankreich'; prantsus, -e, -i 'Franzose'; prantsuse-kēl´ 'französische Sprache'; prantsuse-mā 'Frankreich'; ÕS 1980: 555 prantsuse '[keel ja kirjandus]'; Tuksam 1939: 333 französisch 'prantsuse'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 Vranke, Vrankrike 'Francia, Frankreich'; frans 'französisch'; frantzôs, fransois 'französisch, die franz. Sprache'; MND HW I franzois, franzôs 'französisch, französische Sprache'; franzö̂sisch, französch 'französisch, französische Sprache; syphilitisch'
Käsitlused: < kasks frantzôs Liin 1964: 58, 65; Raun 1982: 127; < sks Franzose ~ vn француз 'Franzose' EEW 1982: 2166; < asks franzōs 'prantsuse' ~ sks Franzose 'prantslane' EES 2012: 384
Muud keeled: rts fransk [u 1640] 'prantsuse' RES 2004: 276; lt brantzo∫es [1638] 'Franzosenkrankheit' < kasks Frantzosen Sehwers 1918: 84; lt brancuozes 'Franzosen, Lustseuche, Syphilis' < asks francōsen 'Syphilis' Sehwers 1953: 15; lt pl. sprañči 'venerische Krankheiten' ME: III: 1010
Sugulaskeeled: sm ranska [1782 franskalainen]; sm (f)ransuusi [1670 franshusit] 'ranskalainen; syfilis' < vrts franzoos 'ranskalainen; syfilis' [‹ kasks frantzoser, franzozen] SSA 3: 47; lvS Sprantše ~ sprantse (mā) 'Frankreich' SLW 2009: 179; lv fran̄tsuz, pran̄tsuz 'franzose' Kettunen 1938: 54, 311; lv prantsuz 'prantslane / francūzis'; prantsuz|te'b 'süüfilis / sifiliss' LELS 2012: 253; vdj frantsusi, frantsuskõi 'prantsuse / французкий' VKS: 226

puur, puuri 'oherdi, tööriist' < ? asks bor 'id.', vrd vn бур 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39 oherdi : oherdim : oherdimme∫t 'Bohr / damit man bohren (oherdi, lusikpuur)'; Gutslaff 1648: 208 Oherith 'Bohr'; Göseken 1660: 144 ohherdim 'Bohrer'; Rattaste ohherdim 'Gros bohr'; Helle 1732: 209 winnal 'der Bohrer'; Hupel 1780: 347 Bohrer 'ohhert d.; uhher, winnal r. d.'
Murded: puur : `puuri sporR; puur : puuri Sa Rei sporL sporKPõ I VlPõ eL(-ŕ) EMS VII: 922
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūŕ : pūri 'Bohrer'; ÕS 1980: 551 puur 'puurimisvahend'; Tuksam 1939: 163 Bohrer 'puur; puurija'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bor 'Bohrer'; MND HW I bōr (bar) 'Bohrer'; bōren 'bohren, anbohren'
Käsitlused: < asks bōr Viires 1960: 49; < ? kasks bor 'Bohrer' EEW 1982: 2261; < kasks bor Raun 1982: 133; < vn bur 'puur' SKES: 665; EES 2012: 397; EKS 2019
Muud keeled: rts borr [1549] 'puur, oherdi' RES 2004: 138; lt buoris 'ein kleiner Bohrer' < kasks bōr 'Bohrer' Sehwers 1953: 21; buoris 'Bohrer (Instrument zum Bohren)' < kasks bōr Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pora [1860] 'Bohrer' < vurts bor SSA 2: 397; sm puura 'rautakanki / Brecheisen' < vn bur 'maa-, kallio-, kivipora' [‹ sks Bohr või hol boor] SSA 2: 445; is pora 'kaira, suuri veivari'; krj pora '(kivi)pora' < sm pora SSA 2: 397; lv bu’oŕ 'bohrer' Kettunen 1938: 32; vdj burafka, burava 'puur (väiksem kui oherdi) / бурав' VKS: 176; vdj puuri 'puur / бурав' VKS: 983
Vt puurima

puurima, puurin 'auku sisse laskma' < ? asks bōren 'id.', vrd vn бурить 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Lunin 1853
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 44 oherdimme kahs lasckma 'bohren'; Gutslaff 1648: 208 laskma /e 'bohren'; Göseken 1660: 535 ohherdimme ka laskmine 'Bohren (mit dem bohr)'; Helle 1732: 128 lasse augo 'bohre ein Loch'; Lunin 1853: 152 purima r. d. 'сверлить, буравить'
Murded: `puurima 'auku sisse laskma' R S L sporKPõ Iis Trm KJn; `puuŕma (-me) Saa eL EMS VII: 923
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1000 pūrima : pūrin 'bohren'; ÕS 1980: 551 puurima; Tuksam 1939: 163 bohren 'puurima'
Saksa leksikonid: MND HW I bōren (baren) 'bohren, anbohren'
Muud keeled: rts borra [1385] 'puurima, oherdama' RES 2004: 139
Sugulaskeeled: sm porata [1797] < vrts bora, nrts borra 'porata'; krj porata < sm SSA 2: 397; sm puuria [1880] 'räjäyttää kalliota, porata, nävertää; kangeta' < vn бурить SSA 2: 445; vdj buravoittaa 'puurida / буравить' VKS: 176; vdj puuria 'puurida / бурить, сверлить' VKS: 983
Vt puur

raam, raami 'ümbritsev ääris; kanderaam' < kasks rame 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39 rahm : rahmi∫t 'Todtenbahr'; Gutslaff 1648: 207 Ramm 'Bâre, Todten-Bâre'; Göseken 1660: 121 Raam, -i 'Bahr darauff man etwas träget'; Surnu Raam 'Todten Baar'; Göseken 1660: 329 Raamit 'Raamen / Fenster oder Neyerämen'; Hornung 1693: 24 Raam 'ein Rahmen darauff was wirket wird'; Vestring 1720-1730: 195 Raam, -mi 'Die Todten-baar'; Helle 1732: 164, 322 raam 'der Rahmen'; Piibel 1739 pannid neid wodide ja ramide peäle; Hupel 1780: 251 raam, -i r. d. 'Rahmen'; Lunin 1853: 153 raam, -i r. d. 'пяльцы, носилки'
Murded: raam : `raami 'ümbritsev ääris; ristkülikukujuline alus' R; raam : raami (-oa-, -ua-) eP; raaḿ: raami eL EMS VIII: 128
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1031 krām : krāma '= rām'; rām : rāmi 'Rahmen, Sänfte'; ÕS 1980: 567 raam; Tuksam 1939: 785 Rahmen 'raam; raamistik; šassii'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rame 'Rame, Einfassung; bes. der Scherrahm u. der Wandrahm der Weber, Tuchbereiter, Färber; Fensterrahm'; Schiller-Lübben rame, ramen 'Rahm, Einfassung, bes. der Wandrahm, der zur Bereitung (zum Trocknen) des Tuches'; MND HW I rāme, rām 'Einfassung von Gebäudeöffnungen, Fensterrahmen; hölzernes Gestell, Rahmen zum Trocknen und zur weiteren Bearbeitung von Tuchen, Wandrahm'
Käsitlused: < kasks rame, ramen Ariste 1963: 102; Liin 1964: 54; < kasks rame 'Rahm, Einfassung', vrd sks Rahmen EEW 1982: 2365-2366; < kasks rame Raun 1982: 137; < asks rame 'raam, ääris, kangakuivatusraam', rts ram 'raam, ääris; kandesõrestik' EES 2012: 411; < asks rame, ramen 'raam' EKS 2019
Muud keeled: rts ram [1560] 'raam; piltl raamistik' RES 2004: 818; lt rãmis 'Rahmen' < kasks rame Sehwers 1918: 156; lt rãmis 'Rahmen' < sks Rahm Sehwers 1953: 98; rāmis, rāms 'Rahmen' < kasks rame Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm raami [1804] 'kehys / Rahmen' < nrts ram 'kehys' [‹ kasks rame 'Rahmen']; is rāmi; vdj rāmi < ee ~ sm; krj roama; krjA rama; vps ram < vn рам SSA 3: 33; lv rō̬m 'rahmen' < sks Kettunen 1938: 344-345; lv rǭm 'raam / rāmis'; pūrǭm 'puuraam / koka rāmis' LELS 2012: 260, 273; vdj raama, raami 'raam / рама' VKS: 1020

redel, redeli 'ronimisvahend; vankriredel' < bsks Reddel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606 kumba Reddelme otz Taiwast am̃a se Maa pæle on oyendanut; Rossihnius 1632: 306 temma tei omma ehsimetze Poja .. ninck panni tedda ühhe reddali sisse; Stahl 1637: 86 reddelim : reddelimme∫t 'leiter'; Gutslaff 1648: 225 Reddal/e 'Leiter'; Göseken 1660: 279 reddal 'leiter scala'; VT 1686 Eggal lawal peawat katz pulckat ollema reddali kombel; Vestring 1720-1730: 201 Reddel, -le 'Die Leiter'; Helle 1732: 108, 305 kartsas 'die Leiter, Reddel'; reddelid 'die Reddeln, Leitern'; Hupel 1780: 255 reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Reddel od. Rettel'; Hupel 1818: 204 reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Leiter; lf. Reddel od. Rettel'; Masing 1825: 406 [olid] nemmad tedda reddeli peäl ja reddeli läbbi wennitand; Lunin 1853: 158 reddel, -i r. d. 'лѣстница, крылецъ'
Murded: redel : redeli 'redel, vankriredel' R Sa Muh Lä PJg Vän Hää KPõ I Äks Ksi VlPõ M Ran; retel´ : redeli Hel T V; redel : redli Hi; `retli : retlime Kuu EMS VIII: 271
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044 redel, -i 'Leiter, Raufe (im Stall)'; Wiedemann 1893: 946 redel, -i; redelim, -e '(alt) Leiter, Raufe (im Stall)'; EÕS 1930: 1055 redel '(Leiter, Sprossenleiter); vilja, ristikheina kuivatamiseks (Reiter, Hiefel, Heinz); heinte tarvis tallis (Raufe, Futterleiter); vankril (Rüstleiter); heliredel (Tonleiter)'; ÕS 1980: 580 redel; Tuksam 1939: 631 Leiter 'redel, kartsas'; Deutschbaltisch 2019 Reddel 'wo man Pferden Futter vorstreut (Lindner 1762)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter, die leiterförmige Seitenwand des Wagens; die Galgenleiter; als Folterinstrument'; Hupel 1795: 191 Rettel (Ehstn.) 'die Heurauffe; eine Leiter; die Lehnen des Bauerwagens'
Käsitlused: < kasks ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter' Ariste 1963: 102; Liin 1964: 51; < sks ~ lms EEW 1982: 2437; < bsks Reddel, vrd asks ledder Raun 1982: 140; Haak 1990: 353; < bsks Reddel, Rettel 'redel; vankriredel; söödasõim' EES 2012: 422
Muud keeled: lt redele [1644 reddelims] 'Raufe über der Krippe, Leiter' < kasks ledder Sehwers 1918: 44, 93, 156; lt pl. redeles 'Leiter; Wagenleiter' VLV 1944: 334; lt redeles 'redel; vankriredel' ELS 2015: 714
Sugulaskeeled: sm reteli [1880] 'reen t. kärryn häkki, irrotettavat sivulaidat t. kuormausalusta / Schlitten-, Wagenkasten, Seitenbreiter od. Ladepritsche' < vn rédili 'rehuhäkki' SSA 3: 67; lv re'ddə̑l, re'ddil´ 'raufe, reddel' < asks reddel Kettunen 1938: 332; vdj reteli '(rõugu)redel; redelvõre; vankriredel / лестница' VKS: 1046; is reteli Nirvi 1971: 474; is retteeli 'redel' Laanest 1997: 166

soldat, soldati 'sõdur; mängukaart' < asks soldât 'id.', sks Soldat 'id.', vrd vn солдат 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 neihle Soldanille saih nöuw, eth ne. seda wangi rahwast peassit erra tapma; Göseken 1660: 302 need Soldatit munstrima 'Mustern lustrare'; need Soldatit ülle wahtima 'übersehen'; Helle 1732: 322 soldan 'der Soldat'; Hupel 1780: 272 soldan od. soldat r. d. 'der Soldat'; Lunin 1853: 177 soldan, soldat, -i r. d. 'солдать; валетъ (в картахъ)'
Murded: `soldat, -i Hlj RId Sa Muh(`soldadi); soldat, -i sporL KPõ I Ksi Plt Pil KJn Hel T; soldat : soldadi Emm Rei; `soldan, -i Vig Mih Khn Saa Juu KJn Kõp Vil M Kam San V; `soldand, -i Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1166 soldat : soldati 'Soldat; Bube (im Kartenspiel)'; soldan : soldani (P) '= soldat'; EÕS 1937: 1413 soldat 'sõdur (Soldat); kaardimängus (Bube)'; ÕS 1980: 647 soldat, -i; Tuksam 1939: 903 Soldat 'sõdur, soldat'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 soldenêr, (seltener) soldat, soldêr 'Söldner, stipendiarius'; Schiller-Lübben soldât, soldener, solder 'Söldner'; MND HW III soldât 'Söldner'; soldeman, söldenêr(e), söldêr(e) 'Söldner'
Käsitlused: < sks Soldat ~ vn солдат EEW 1982: 2845; < sks Soldat, vn солдат Raun 1982: 159; SSA 3: 197; < asks soldāt 'palgasõdur' ~ sks Soldat ~ vn soldat 'sõdur' EES 2012: 478; < sks Soldat EKS 2019
Muud keeled: rts soldat [1592] 'soldat, sõdur' RES 2004: 985; lt zal̃dãts 'Soldat' Sehwers 1953: 161; lt zaldāts 'soldat' ELS 2015: 795
Sugulaskeeled: sm soltaatti [1615] 'sotamies / Soldat' < rts soldat; krj saltatta; krjA saldat; vps saudat; vdj soldatti < vn солдат SSA 3: 197; lvS saldāt 'Soldat' SLW 2009: 171; lv zōldat̀ 'soldat' Kettunen 1938: 401; lv zōldat 'soldat / zaldāts' LELS 2012: 377; vdj soldatti 'soldat / солдат' VKS: 1162

summa, summa 'kokkuvõte' < kasks summa 'id.', sks Summa 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 327 se Summa sest Pöha Risti Oppetußest; Gutslaff 1648-1656 M. olle ütte suhre summa Kah toht Kohut hennelle ostnut; Göseken 1660: 617 se Summ 'Summa'; Frey 1806: 26 Järrele watas näggi Koolmeister römoga, et Summa öige olli; Masing 1825: 370 Nisuggune märato summa näitab meiesugguste arwust ja melest arwamata summa
Murded: `summa '(raha)hulk; kokkuvõte' Kuu Lüg Vai; summa Jäm Khk Vll Muh Mih Tõs Ris Juu JMd Koe VJg Trm Plt Pil KJn Trv Hls Puh Nõo San Har; summ : `summa Lüg; summ : summa Mih Tõs VJg KJn Krk Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1203 summa : summa 'Summe'; hiṅṅe-summa 'Seelenzahl'; ÕS 1980: 665 summa; SES 2007: 1165 Summa, Summe 'summa'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben summe 'Summe'; MND HW III summa 'Menge, Quantität; Geldbetrag; Zusammenfassung'
Käsitlused: < asks summa, kasks summe Liin 1964: 48; < sks Summa [‹ lad summa] EEW 1982: 2917; EKS 2019; < vrd lad summa, vn сумма Raun 1982: 163; < kasks summe, summa ~ sks Summe 'summa; kokkuvõte' EES 2012: 488
Muud keeled: rts summa [1384] '(raha)summa; piltl kokkuvõte' RES 2004: 1053; lt zum̃ma [1585 tah Summa] 'Summe' < sks Sehwers 1918: 82, 165; lt zum̃ma < kasks summe Sehwers 1953: 165; lt summa 'Summa, Summe' VLV 1944: 514
Sugulaskeeled: sm summa [Agr] 'Summe' < vrts summa, kasks summe; is summa < vn; krj summa < sm SSA 3: 212; lv summa 'summa / summa' LELS 2012: 307; vdj summa 'summa, hulk, kogus / сумма' VKS: 1183

tants, tantsu 'teatavad sammud muusika rütmis; kunstiliik' < kasks dans, danz 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Tansyalk, Hanß '(? tantsujalg)'; Tallinna Linnaarhiiv 1570 Kuckedanß, Jurry '(? kuketants)'; Gutslaff 1648-1656 neggi sedda wassicka, ninck sedda tantzi; Göseken 1660: 335, 408 tantz 'reihe / Tantz reigen'; Virginius 1687-1690 piddasid röömu Tantsi; Vestring 1720-1730: 242 Tants, -si 'Der Tantz'; Tantsiminne, -se 'Das Tantzen'; Helle 1732: 186 tans 'der Tanz'; tantsiminne 'der Tanz'; Hupel 1780: 280 tans; tants, -i r.; -o d. 'der Tanz'; Lunin 1853: 189 tans; tants, -i r. d.; -o d. 'танецъ, пляска'
Murded: tants : `tantsu R(`tantsu Vai); tańts : tantsi (tansi) Sa Muh Lä Khn Aud Ris Amb Koe VMr Kad; tants : tantsu (tansu) Hi L Ha JJn VJg Sim I Plt KJn M; tants : tandsu T V(tands) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1234 tańts : tańtsi; tants : tantsu (tandzo) d. 'Tanz'; ÕS 1980: 695 tants; Tuksam 1939: 956 Tanz 'tants'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 danz, dans 'Tanz'; Schiller-Lübben dans, danz 'Tanz'; MND HW I dans 'Tanz (Reihen und Sprung), Tanzfest'
Käsitlused: < kasks dans, danz Liin 1964: 60; EES 2012: 514; < sks Tanz EEW 1982: 3075
Muud keeled: rts dans [1385] 'tants' RES 2004: 179; lt dañcis [1638 Dantzis] 'Tanz' < kasks danz, dans Sehwers 1918: 35, 86, 145; dancis 'Tanz' < kasks dans Jordan 1995: 59
Sugulaskeeled: sm tanssi [Agr] 'Tanz' < rts, vrd vrts danz SSA 3: 268; sm tantsu 'tanssi / Tanz'; is tantsu, tantsi; krj tantsu, tantsi; krjA tantsi̮; vps tantsi̬ida; vdj tantsu < vn танец, vurts dantz [suurimmalta osalta ‹ ven tanec; muoto tantsu voi olla omalta pohjalta syntynyt mukautuma u-johtimisiin teonnimiin] SSA 3: 268; SKES: 1225-1226; lv dan̄´tš, tan̄ts 'tanz' < kasks danz Kettunen 1938: 36, 409; lv daņtš 'tants / deja' LELS 2012: 52; vdj tanttsu 'tants / танец' VKS: 1267; is tantsu 'tants' Laanest 1997: 195
Vt tantsima

tohter, tohtri 'arst' < asks Docter 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 240, 159 Moisa Tocker 'hoff Artz'; Tocker/ i 'Doctor'; Tarto-maa 1806: 39 näideti neil tohtridele, kes teisid norid tohtrid öppetawa; Hupel 1818: 249 tohter, -tri r. d.; -tre d. 'Arzt, Doctor'; tokter, -tri r. d. 'Arzt, Doctor'; Lunin 1853: 197 tohter, -tri r. d.; -tre d. 'докторъ медикъ'; tokter, -tri r. d. 'докторъ, врачъ'
Murded: `tohter : `tohtri (-re) R eP(`toster Kod); `tohter : `tohtre M; `tohtri (-re) T V(`tohtrõ Urv, `tuhtri Har) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1289, 1291 tohter : tohtri (tohtre) 'Doctor, Arzt'; toker, tokri '= tohter'; Wiedemann 1893: 1166 tohter : tohtri (tohtre) (toker, tokter) 'Doctor, Arzt'; tohtrinna : tohtrinna 'Doctorin'; ÕS 1980: 715 tohter; Tuksam 1939: 202 Doktor 'doktor (akad kraad); arst, fam tohter'
Saksa leksikonid: MND HW I doktor 'Doktor, Titel, Standbezeichnung im bes. des gelehrten Juristen, Syndikus des Rates, des Arztes'
Käsitlused: < asks Docter 'Dokter' Liin 1964: 58; < asks Dokter Raun 1982: 178; < sks Doktor EEW 1982: 3200; < asks docter 'doktor' EES 2012: 535; EKS 2019
Muud keeled: rts doktor [1462; 1510] 'teadusdoktor; arst; hambaarst' RES 2004: 198; lt dakteris 'Doktor, Arzt' Sehwers 1953: 25
Sugulaskeeled: sm tohtori [1614 doctor] 'lääkäri; parantaja; akateeminen titteli Arzt; Quacksalber; Doktor' < vurts doctare 'tohtori'; is tohtori 'lääkäri' < sm; is tohteri 'lääkäri' < ee; krj tohturi 'lääkäri; tohtori'; vps dohtur´; vdj dohtari < vn SSA 3: 303; lv dok̆tàr; tok̆tàr, tok̄tə̑r 'doktor, arzt' Kettunen 1938: 39, 427; lv doktār 'doktor / doktors' LELS 2012: 53; vdj dohtari, tohtõri 'arst, tohter / доктор, врач' VKS: 183; is tohtori 'arst' Laanest 1997: 200

torm, tormi 'tugev tuul, maru' < kasks storm 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 119 Torm : tormi∫t '∫turm'; Stahl LS I 1641: 468 needt suhret tormit ninck tuhlet 'die grossen Sturmwinde'; Göseken 1660: 94 Torm 'Sturm'; Vestring 1720-1730: 254 Torm, -mi 'Der Sturm'; Helle 1732: 190 torm 'der Sturm'; Piibel 1739 Ja kui se torm laewasse kinni hakkas; Hupel 1780: 287 torm, -i r. d. 'der Sturm'; Lunin 1853: 198 torm, -i r. d. 'буря, непогода, штормъ'
Murded: torm : `tormi R; toŕm : tormi S L KPõ Kod Ksi Lai Plt Pil KJn eL; torm : torma Var Tõs Khn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1297 toŕm : toŕmi 'Sturm'; ÕS 1980: 721 torm; Tuksam 1939: 950 Sturm 'torm, maru'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 storm 'Sturm, Sturmwind, Unwetter'; Schiller-Lübben storm 'Sturm, Ungestürm'; MND HW III storm 'starker Wind, Sturm, Unwetter'
Käsitlused: < kasks storm GMust 1948: 10, 93; Ariste 1963: 105; Liin 1964: 61; Raun 1982: 180; EEW 1982: 3244-45; < asks storm 'torm, maru' EES 2012: 541; EKS 2019
Muud keeled: rts storm [1320-1350] 'torm, maru, raju' RES 2004: 1025; lt *stũrme [1638 Sturrmis] 'Sturm' Sehwers 1918: 97, 161; lt sturme 'Sturm' < kasks storm 'Sturm' Sehwers 1953: 127; sturme 'Sturm; Regenschauer mit Wind' < kasks storm Jordan 1995: 99
Sugulaskeeled: sm tormi (torma) [1637 stormi] 'myrsky' < nrts storm 'myrsky, rynnäkkö' [vrd kasks storm, hol storm, sks Sturm] SSA 3: 313; is tormi < ee; krj torma < vn штoрм; vdj tormi < is ~ ee SSA 3: 312; lvS torm [1828] 'sturm' < kasks storm Kettunen 1938: 428; SLW 2009: 198; vdj tormi 'torm, raju / буря, шторм' VKS: 1300
Vt tormama

tuhvel, tuhvli 'toaking' < kasks tuffele 'id.', vrd vn туфелъ 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 243 Tüppel /e 'Tüffel'; Göseken 1660: 92, 319 Toppel 'Pantoffel'; Tuppel 'Pantofel crepida'; Hupel 1780: 286, 289 tohweli d.; tohwlid r. 'Pantoffeln'; tuhwli d.; tuhwlid r. 'Pantoffeln'; Lunin 1853: 197, 200 tohwel, -wli r. d. 'туфля'; tuhwel, -wli r. d. 'туфля'
Murded: `tuhvel : `tuhvli R Jäm Pha Muh Rei Mar Kse Aud Tor Hää Ha JMd Koe VJg Iis Lai Plt KJn M; `tuhvli (`tohvli) Puh San Kan Krl Rõu Räp; `tuhbel Mär EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1841 *tuhwel : tuhwli 'Pantoffel'; Salem 1890: 416 tuhwel : tuhwli 'туфля, туфелъ'; ÕS 1980: 735 tuhvel; Tuksam 1939: 740 Pantoffel 'tuhvel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tuffele; tuffel 'gekürzt aus pantuffele' 'Pantoffeln'; Schiller-Lübben tuffel 'Pantoffeln'; Hupel 1795: 242 Tuffel 'vt Pantoffel'
Käsitlused: < kasks pantufelen, pantoffelen; tuffel Liin 1964: 57; < kasks tuffele [‹ pantuffele 'Pantoffel'], vrd vn туфель EEW 1982: 3329; < kasks tuffele Raun 1982: 183; < asks tuffel 'tuhvel, toaking' EES 2012: 550; EKS 2019
Muud keeled: rts toffel [1525] 'tuhvel, suss' RES 2004: 1125; lt tupele, stupele [1638 Tuppele] 'Pantoffel' < kasks tuffele 'Pantoffel' Sehwers 1918: 49, 99, 163; Sehwers 1953: 127, 146; tupele, stupele 'Pantoffel; abgetragener Schuh' < kasks tüffel Jordan 1995: 105
Sugulaskeeled: sm tohveli [1637 toffelit] 'kevyt sisäjalkine, tossu / Pantoffel' < rts, vrd vurts, nrts toffel [‹ kasks tuffele] SSA 3: 303; lv to`ppil´ 'absatz des schuhwerks; pantoffel' < sks Kettunen 1938: 427; Raag 1987: 328; lv toppiļ 'tuhvel / tupele' LELS 2012: 328; vdj tufli 'king, tuhvel / туфля' VKS: 1380; is tuhveli 'king' Laanest 1997: 203
Vrd pantohvel

tung|raud, -raua 'tõstevahend' < vrd asks dûm(e) ’pöial’ + ee raud 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tung- (tuńg-) Kuu Hlj Sa Muh Emm Rei Lä Juu JMd Koe VJg Trm Kod Plt Krk San Räp; tunk- (-ń-) Kse Var sporPä Iis Plt KJn Hls Krk TLä Har Plv Vas; tong- VNg Lüg VJg Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1351 tuṅg-raud : -raua; tuṅk-raud : -raua (P) '”Daumkraft”, Daumenwelle'; Salem 1890: 419 tunk-raud : -raua 'домкраты'; ÕS 1980: 738 tungraud 'tehn (tõstevahend)'; Tuksam 1939: 1097 Wagenwinde 'tungraud, tõstevinn'
Käsitlused: < vrd kasks dûm(e)- EEW 1982: 3359; < asks dûmkraft Raun 1982: 184; < asks dūmkraft, dummkraft ~ rts domkraft, donkraft ~ sks Daumkraft ~ vn domkrát [‹ hol dommekracht ’tungraud’] EES 2012: 555
Muud keeled: rts domkraft [1691] 'tehn tungraud' RES 2004: 199
Sugulaskeeled: sm tunkki 'nostolaite / Hebebock, Wagenheber' < nrts domkraft, donkraft [‹ asks dūmkraft, dummkraft; hol dommekracht, duimkracht] SSA 3: 326; sm tunkki < rts tunkraffi, tunkrahvi Häkkinen 2004: 1352

tuuseldama, tuuseldan '(läbi) sakutama, sasima' < asks tuseln 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `tuuseldama 'askeldama; segi ajama; karvustama' R(`tuusendamma Lüg); tuuseldama Jäm Khk Muh Emm Rei L Ris Juu Jä VJg Sim Iis Trm Lai Plt KJn Trv Puh; tuuseltama (-teme) Krk; tuusteldama Jäm Kaa Vll Koe Kod Vil; tuustõldamma Urv; tuutseldama Mih; tuuskeldama Noa; tuusendama Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1362 tūzeldama, -dan 'zausen'; ÕS 1980: 742 tuuseldama; Tuksam 1939: 1140 zausen 'sakutama'
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein tuseln [tūzḷn, tūsḷn], tüseln, tusen 'zausen, zerren, mit den Fingern in Unordnung bringen' '(kasks tosen)'
Käsitlused: < kasks tusen 'zausen' EEW 1982: 3392; < vrd asks tusen 'sakutama' Raun 1982: 186; < vn тужиться 'end pingutama, ponnistama' EES 2012: 559; < asks tuseln 'tirima, sikutama' EKS 2019

vaader|pass, -passi 'vesilood' < asks waterpas 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 280 waterpas, -si r. d. 'Wasserpaß'; Lunin 1853: 225 waterpas, -si r. d. 'ватерпасъ'
Murded: `vaaderpass, -i VNg Lüg; vaaderpass : -passi Hi; vaaderpaśs : -passi Sa Muh T V(`vaadõr-); vaaderpaśs, -paśsi 'vesilood' L Ha VMr I VlPõ M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463, 1466 wāder-paśś : -paśśi '= wāter-paśś'; wāter-paśś : -paśśi 'Wasserwage'; ÕS 1980: 761 vaaderpass 'vesilood'; Tuksam 1939: 1104 Wasserwaage 'vesilood, vaaderpass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 water 'Wasser'; pas 'ein bestimtes Mass, Mal (z. B. Normalmass eines Wasserstandes, der Ladungsfähigkeit oder des Tiefganges eines Schiffes, am Trinkglase markierte Abschnitte desselben, daher pasglas)'; MND HW II: 2 pas, pās (paes) 'Längenmaß: Durchgang, Durchreise; Weg, Richtung; Ort, Stelle; als Maßangabe: Ladelinie, Ladekapazität eines Schiffes, Menge zwischen zwei auf einem Trinkglas angebrachten Markierungen; rechtes Maß, Angemessenheit, dem richtigen Maß entsprechend'
Käsitlused: < asks waterpass 'Wasserwage, Nivelle' GMust 1948: 66, 95; < asks wâterpass ~ rts vaterpass EEW 1982: 3598; < asks wâterpass Raun 1982: 194; < asks waterpas 'vesilood' EES 2012: 582; EKS 2019
Muud keeled: rts vattenpass [1640] 'tehn vesilood, vaaderpass' RES 2004: 1238
Sugulaskeeled: sm vaateri (vaaterpassi) 'vesivaaka / Wasserwage'; is vatterpassi 'vesivaaka'; krj vaterpoassa; vdj vaterpassi < vn ватерпас SSA 3: 387; sm vatupassi [1797] 'vesivaaka / Wasserwaage' < nrts vat(t)upass [‹ kasks, hol waterpas] SSA 3: 419

vaag, vae 'kaalud' < kasks wage 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 126 wahgk 'Wage / damit man wieget'; Stahl LS I 1641: 292 üllekochto möhto ninck wahgki 'falscher Mase vnd Gewichte'; Gutslaff 1648: 245 Kâl /a 'Wage libra'; Göseken 1660: 95 wahgk 'Wage'; waghkaal/ i 'Wageschal'; Vestring 1720-1730: 272 Waag, -gi 'Eine Wage'; Wagi Kaus 'Wage Schale'; Helle 1732: 199 wa-ed 'die grosse hölzerne Wage, balances'; Helle 1732: 323 waag 'die Wage'; Piibel 1739 kullutawad kulda kukrust, ja wagiwad höbbedat waega; Hupel 1780: 299, 300 waag : wagi od. wae r. 'die Waage'; waed r. 'die große hölzerne Waage'; Lunin 1853: 214, 215 waag, -i ~ wae r. d. 'вѣсы'; waed r. 'большiе деревянные вѣсы'
Murded: vaag : vae 'kaal; hoob' Sa Mär Hää Kei; `vaagi VNg; vaeg Ris; vae Hi; aeg : aagi Muh; voag : voagi Juu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāg : wāe 'Wage, Hebebaum'; wāe : wāe (D) '= wāg'; EÕS 1937: 1626 vaag 'kaalud'; ÕS 1980: 761 † vaag 'kaalud'; Tuksam 1939: 1095 Waage 'pl. kaalud'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wage 'Wage; als Sternbild; Ort, wo gewogen wird, Wägehaus'; Schiller-Lübben wage 'Wage, Werkzeug zum Wiegen; der Ort, wo gewogen wird; die Wagegerechtigkeit; ein bestimmtes Gewicht, nach den Waren verschieden'
Käsitlused: < sks EEW 1982: 3599; < kasks wage Liin 1964: 48; Raun 1982: 194; EES 2012: 582
Muud keeled: rts våg [u 1350] 'kaal(ud)' RES 2004: 1265; lt pl. vãģi 'der Wagen; das Sternbild des großen Bären' < kasks wage 'der Wagen; das Sternbild' Sehwers 1918: 42, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 107; lt vãga 'Wage, darauf gewogen wird' < asks wāge Sehwers 1953: 152
Sugulaskeeled: sm vaaka [Agr] 'painonmääritysväline; tähtimerkki; voimisteluliike / Wage' < vrts vāgh 'vaaka' SSA 3: 383; SKES: 1572; vdj vāge̮ 'vipu, vipuvarsi' < ee ~ vn; krj voakat 'puntari, vaaka (pl.)' < vn вага SSA 3: 383; lv va'it 'kaal / svars' LELS 2012: 350; vǭigõd 'kaal(ud) / svāri' LELS 2012: 369
Vt vaagima

vatman, vatmani 'kodukootud vanutatud üleriie' < asks watmal 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Schüdlöffel 1844
Vana kirjakeel: Helle 1732: 121 kue-rie 'Wattmann, Tuch zu Bauer-Kleidern'; Hupel 1780: 191 kue rie (ride) r. 'Watman, Tuch zu Bauerkleidern'; Hupel 1818: 102 kue rie od. ride 'Bauertuch; lf. Watman, Watmal'; Schüdlöffel 1844: 16 suwisel ajal peab tema wadmanist kuube; Kreutzwald 1849: 116 Selle särk-kue ülle kantakse watmanist ehk ehk põdranahhast tehtud mantli suggune ülekuub; Lunin 1853: 225 watmanni rie r. d. 'грубое крестьянское сукно'
Murded: `vatman, -i (-t´-) Jäm Phl EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1417, 1461 vadmal : wadmali '”Wadmal”, Bauertuch'; watlas : watla; watman : watmani '= watel'; watel : watla (P) 'Wadmal, Bauertuch'; ÕS 1980: 778 vatman 'kodukootud vanutatud villane riie'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wât-mâl, -mel, wat-man 'grobes Wollenzeug'; wât 'Gewand, Kleidung'; Schiller-Lübben wâtmâl, wammâl, wâtmel (wâtman) 'grobes Wollentuch'
Käsitlused: < kasks watmal 'grobes Wollentuch' EEW 1982: 3763; < vn ватман 'vatman' EKS 2019
Muud keeled: rts vadmal [1292-1312] 'vatman, jäme villane kodukootud riie' RES 2004: 1222; lt vadmala, vadmals [1587 Wadmalle] 'selbst gewebtes wollenes Zeug' < kasks wātmāl Sehwers 1918: 34, 82, 163; vadmala 'grobes, selbstgewebtes wollenes Zeug' < kasks wātmāl 'grobes Wollenzeug' Sehwers 1953: 150
Sugulaskeeled: lvS vadmal [1846] 'Tuch, Wollenzeug; Wollstoff' SLW 2009: 213; lv va’dmə̑l 'wollstoff, wand' < kasks watmal Kettunen 1938: 464; lv va'dmõl 'vatman (kodukootud vanutatud villane riie) / vadmala' LELS 2012: 348; vdj vadmalad 'kalev, vatman / сукно'

viidikas, viidika 'kala (Alburnus alburnus)' < asks witik, witeke 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Wyttyka, Pagel; Vestring 1720-1730: 63 Widikas, -ka 'Ein Wiedchen'; Hupel 1780: 311, 535 widik, widikas r. 'Füdchen (Fisch)'; widikenne r. d. 'Füdchen (Fisch)'; Lunin 1853: 228 widik, -a; widikas, -ka r. d. 'уклейка (рыба)'
Murded: `viidikas : `viidika Jõe IisR Vai(-ga); viidikas : viidika Sa Muh L Ris Trm Äks KJn Kõp; viidik : viidika (-ä) Kod Vil Trv; viidik : viidike (-ge) T V(viit´k Räp Se); viidik : viidiku (-gu) Hi Hää Saa Iis Trv Hls San; viiding, -i Khk Plt Hel(-e); viidingas : viidinga Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīdik : wīdiku, wīdike (d); wīdikas : wīdika; wīdikene : wīdikeze 'Füdchen, Weissfisch'; wīdiṅg : wīdiṅgu '= wīdikas'; ÕS 1980: 788 viidikas '(Alburnus alburnus)'; Deutschbaltisch 2019 Fidchen, Fiedchen, Füdchen od. Fittchen 'eine Abart des Rebses, estnisch widdik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 witink, witik, witeke 'ein Weissfisch (cyprinus alburnus)'; Schiller-Lübben witink 'eine Art kleiner Fische'; witteke 'ein kleiner Weißfisch (cyprinus alburnus)'
Käsitlused: < vn ~ kasks EEW 1982: 3817; < vrd bsks Füdchen Raun 1982: 203; < asks witik, witeke, witink 'viidikas' EES 2012: 602; Kendla 2014: 161; < asks witik, witeke 'viidikas' EKS 2019
Muud keeled: lt vīķe < asks wittke 'Weißfisch' Sehwers 1953: 157; lt vīķe 'viidikas' ELS 2015: 1006
Sugulaskeeled: sm viitikka '(Suomenlahdella) salakka' Vuorela 1979: 512; vdj viitikkõ; is viidikka < ee viidikas EES 2012: 602; vdj viitikka 'viidikas / уклейка' VKS: 1528

viin, viina 'vein; viin' < kasks wîn 'id.', vrd rts vin 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 408 ninck wægkewa Wina siña siße wallanuth; Müller 1600/2007: 496 Inimene hoischkab, ke tews Wina on (03.05.1605); Rossihnius 1632: 422 Se om meije Issanda IEsusse Christusse töisine Ihu ninck werri, all se Leiba ninck Wina, meile Risti|rahwalle Süwa ninck Iuwa; Stahl 1637: 128 Wihn : wihnast 'Wein'; Gutslaff 1648: 246 Wina 'Wein'; Marja Wina 'Wein'; pallatut Wina 'Brantwein'; Gutslaff 1647-1657: 76 Sihs andsit nemmat ommale Issale wihna juhwa; Göseken 1660: 95, 300, 112 wijhn/ a 'Wein'; nohr wijhn 'most mustum'; Hornung 1693: 20 Wiin 'Wein'; Vestring 1720-1730: 289 Wiin, -na 'Der Wein, Branntwein'; Helle 1732: 208, 323 wiin 'der Wein'; Piibel 1739 iggaühhele, leiwa-kakko ja kauni tükki lihha, ja plasko wina; Hupel 1766: 5 sa jood wina ja piprad seggaminne; Hupel 1780: 312 wiin : wina r. 'Wein, Brantewein'; jodaw wiin r. d. 'Wein'; Lithander 1781: 531-532 Jodawa wina Munkid 'Weinmunken'; Te siis wet ja jodawat wina .. walla sedda Munkide peäle; Lunin 1853: 229 wiin r. d. 'вино, горѣлка'; saksa wiin 'водка'
Murded: viin : `viina 'vodka; vein' R; viin : viina eP eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1526 wīn : wīna 'Branntwein, Wein'; ÕS 1980: 789 viin; Tuksam 1939: 1111 Wein 'vein; piibl van viin'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben wîn 'Wein'
Käsitlused: < germ, vn Liin 1964: 55; < germ EEW 1982: 3823; < ? vvn vino ~ kasks wîn Raun 1982: 203; < germ, vrd rts vin 'vein', sks Wein 'vein' EES 2012: 603
Muud keeled: rts brännvin; vin [16. saj] 'viin; vein' RES 2004: 153; 1253; lt vĩns [1587 to Wyne] 'Wein' < kasks wīn 'Wein' Sehwers 1918: 82, 165; Sehwers 1953: 159; vīns 'Wein' < kasks wîn Jordan 1995: 110
Sugulaskeeled: sm viina [Agr wina] 'Branntwein, Schnaps'; is viina; krj viina; vps vīn : pl. vīnad; vdj vīna < germ, vrd vrts vin, küsks wīn, sks Wein 'viini' SSA 3: 442; sm viini [1830-luv.] 'rypäleistä valmistettu alkoholijuoma / Wein' < nrts vin 'viini' [vrd kasks wīn, sks Wein] SSA 3: 443; lvS vīn 'Wein' SLW 2009: 223; lv vīn 'wein' < kasks wîn Kettunen 1938: 493; lv vinõ 'vein / vīns' LELS 2012: 366; vdj viina 'viin; vein / водка; вино' VKS: 1524; is viina 'viin' Laanest 1997: 223

vokk, voki '(eesmasti) puri' < asks vocke 'id.', rts fock 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 292 wokka purri r. d. 'Focksegel'; Lunin 1853: 234 wokka purri r. d. 'парусъ на фокъмачтѣ'
Murded: vokk : vokki Jõe; vokk : voki Aud Hää Kod; vokka : voga (vokka) Kuu VNg; vokk : voka Jäm Mus Pha Pöi Muh Hi sporL Kod(voka Rid Kse); fokk Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1533 wokk : woka, woki 'Fock'; wokk-puri, woka-puri 'Focksegel, vorderstes Segel am Bogspriet'; ÕS 1980: 128 fokk : foki 'eesmasti alumine raapuri, jahi kolmnurkne eespuri'; Tuksam 1939: 326 Fock[e] 'fokk, vokk (käilamasti alumine puri)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vocke 'Focksegel'; Schiller-Lübben fock 'ein kleines Segel'; MND HW I vocke 'Focksegel, dreieckiges Vordersegel'
Käsitlused: < asks Fock 'Fock, vorderes, 3-eckiges Segel' GMust 1948: 40, 96; < sks Fock ~ kasks vocke ~ rts fokk EEW 1982: 3902
Muud keeled: rts fock [1550] 'mer fokk(puri), eespuri' RES 2004: 268; lt † vaka 'Focksegel' < kasks fock Sehwers 1918: 164; lt vaka 'das Focksegel' < asks fock 'das dreieckige Vordersegel auf den Schiffen' Sehwers 1953: 150; lt vaka 'Focksegel' < kasks vocke Jordan 1995: 107; lt poka 'Focksegel' < sks Fock Sehwers 1953: 94
Sugulaskeeled: sm fokka [1637] 'keulapurje / Fock' < nrts fock; sm vokka; is vokka; ee vokk < asks fok ~ vn фок [‹ kasks] SSA 1: 117; sm vokka 'Focksegel' < asks vocke ~ ee vokk Bentlin 2008: 215; lv fok̄, pl. fok̆kùᴅ 'vordersegel der schiffe und boote, stagsegel' Kettunen 1938: 54; puk̄´, pl. puḱ̆́kìᴅ 'focksegel' Kettunen 1938: 314; lv fok 'fokk, eespuri / fokbura'; fok 'fokkmast, esimast / fokmasts'; fokfal 'fokivall / fokburas falle' LELS 2012: 61

veebiliides @ veebihaldur