[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524; Koell 1535; EKVTS 1997: 60, 99 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'
Saksa allikadA: EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Läti keel: lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

haak, haagi 'konks (kinnise, suluse osana); haagis' < kasks hāke 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 temma hahkit, temma lawwat; Gutslaff 1648-1656 Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; Göseken 1660: 225 haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; Helle 1732: 306 [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; Hupel 1780: 149 haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; Lunin 1853: 21 haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aak´ M T; haak´ V; `aaki R EMS I: 47
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk : hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
Käsitlused: < kasks hake Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' EES 2012: 64; EKS 2019
Läti keel: lt ãķis [1638 Ahki] 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1918: 61, 82, 141; ME: I: 237; āķis 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] 'väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken' < rts hake SSA 1: 130; lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k 'öse am haken' < kasks hake Kettunen 1938: 267; lv ǭik 'haak / āķis, krampis' LELS 2012: 216; vdj gaakki 'haak (pelitoes) / гак (железный крюк на судне)' VKS: 228; vdj haakki 'haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht / крюк, крючок; острога; дуга веретена' VKS: 242; is haaɢiᴅ pl. '(voki) lüht' Laanest 1997: 28
Vt haakima

haakima, haagin 'haagiga kinnitama; haaki panema' < asks hâken 'id.', ee haak

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `aakima VNg Khk Hää EMS I: 48
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hākima : hāgin 'haken, einhaken'; ÕS 1980: 144 haakima
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hâken 'mittels eines Hakens greifen, einhaken, festhaken'
Käsitlused: < ee haak ~ kasks hâken, vrd sks haken EEW 1982: 238; < sks, asks haken EES 2012: 64
Läti keel: lt āķêt 'haken' < kasks hāken Sehwers 1953: 5; lt āķēt 'haken, häkeln' < kasks hâken 'einhaken, festhaken' Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: lv ǭik je'ddõ pānda 'haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 216; vdj haakkia 'kala püüda (västraga, õngega) / ловить рыбу (острогой, крючком)' VKS: 242
Vt haak

haan, haani '(puust) kraan, astja naga' < asks hāne 'id.', sks Hahn 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 224 hahni 'Hahn'; Hupel 1780: 135, 149 aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r. d. 'der Hahn am Faß'; Hupel 1818: 15, 35 aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r. d. 'Hahn (am Faße)'
Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aań L K(oań, uań, vuań); aań M T; haań V EMS I: 53; haam 'puukraan' Se Lut EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hāń : hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
Käsitlused: < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' Liin 1964: 53; < sks Hahn EEW 1982: 241; < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano SSA 1: 137
Läti keel: lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins 'Hähnchen (am Fasse)' < kasks haneken Sehwers 1918: 22, 82, 141
Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] 'Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe'; is hana 'separaattorin hana; pyssyn hana'; krj hana 'pyssyn hana' < rts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń 'ruukun nokka' < sks Hahn 'kukko' SSA 1: 137; lv ō̬ń 'schnabel des kruges' < sks Kettunen 1938: 267

hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 218 Wango 'Henge'; Göseken 1660: 89 hingit 'Hengen an einer Thür'; Vestring 1720-1730: 268 Ukse Ingid 'Die Thür Hengen'; Helle 1732: 172 saggarad 'Hölzerne Hängen'; Helle 1732: 196 ukse ingid 'die Hengen'; Hupel 1780: 154, 529 henke d. 'die Thürhenge'; ing, -e r. 'die eiserne Thürhenge'; Hupel 1818: 43 ing, -i ~ -e r. 'eiserne Thürhenge'
Murded: ing '(ukse, akna) kinnitusosa' eP; (h)ińg V; `(h)inged R; eng Pä; enge M; eńge T EMS I: 1001
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 hiṅg : hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; ÕS 1980: 161 hing '(nt uksel)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 henge (meist Pl.) 'Aufhänger, eiserne Öse, Haken, Türangel, Henkel'; henk 'Aufhänger, Öse'
Käsitlused: < kasks henge Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; < kasks henge (henk) 'Hänge' EEW 1982: 356; < asks henge 'hing, nagi, riputamisvahend' EES 2012: 76; EKS 2019
Läti keel: lt eņ̃ģe [1638 Enghes] 'Hänge' < kasks henge Sehwers 1918: 87, 147; lt eņ̃ģe, eņģis 'Türhänge' < asks häng, hänge 'der Haken, worin die Tür hängt, Türangel' Sehwers 1953: 32
Sugulaskeeled: lv eŋ̄ɢ 'angel (der tür)' < kasks henge Kettunen 1938: 46; lv eng 'hing (kinnitusosa) / eņģe' LELS 2012: 59

klaar, klaari 'selge; korras, valmis' < asks klâr 'id.', sks klar 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 222 selg /e 'klar'; Lithander 1781: 552 kalla keik, mis klaar on, peält ärra
Murded: klaar (-ŕ) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-ŕ) Sa L VlPõ M EMS III: 304
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klāŕ : klāri 'klar, rein, fertig'; lāŕ, lāri '= klāŕ'; Wiedemann 1893: 309 klāŕ : klāri (lāŕ) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' '= klaren'; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend'; Seemannsprache 1911: 453 klar 'bereit, fertig, unbehindert'
Käsitlused: < asks klar 'klar' GMust 1948: 78; < sks klar SKES: 203; < sks klar ~ kasks klar EEW 1982: 861; < kasks klâr Raun 1982: 42; < asks klār ~ sks klar EES 2012: 164; < sks klar 'selge' EKS 2019
Läti keel: lt *klãrs 'klar' < kasks klār Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50
Sugulaskeeled: sm klaari [1638] 'kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich' < rts klar 'kirkas, selkeä' [‹ kasks klar]; is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' SSA 1: 378; lv klå̄rə̑m 'Klarheit, Lauterkeit'; klō̬r 'klar' < kasks klār Kettunen 1938: 140; lv klǭr 'klaar, selge / skaidrs, klārs' LELS 2012: 127; vdj laari 'klaar, puhas, selge / ясный, чистый' VKS: 557
Vt klaarima

klamp, klambi 'haak, konks, kinnitus' < asks klamp(e) 'aerutull'

Murded: klamp 'kinnitus laevaahtris; aerutull' Kuu Jäm Käi Hää; `klampi VNg; lamp Tõs Hää EMS III: 311
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klamp : klambi 'Ruderpflock'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klampe 'Haken, Spange'; MND HW II: 1 klampe 'Klammer, Haken, Verbindungsstück'
Käsitlused: < asks klampe 'palikka' SSA 1: 378
Läti keel: lt klam̃pa, pl. klampas 'in den Bord des Bootes eingefrießte Holzstücke, in welchen die Dollen stecken' < asks klamp 'ein in den Bord eingefügter Eichenklotz, woran sie Schoten beim Segeln befestigt werden' Sehwers 1953: 48-49
Sugulaskeeled: sm klamppu [1874] 'puukapula, palikka / Stock, Klotz' < rts klamp, klampa [‹ asks klampe] SSA 1: 378; lv klam̄ṕ 'klampe (schifferausdruck)' (= klambeŕ) Kettunen 1938: 138

kramp, krambi 'riiv' < asks krampe 'id.', bsks Krampe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265 Raud Rampi 'Eiserne krampffe'; Helle 1732: 148 obbadus 'die Krampe'; Hupel 1780: 190, 254 kramp, -i r. d. 'die Krampe'; ramp : rambi d. 'die Krampe'; Hupel 1818: 100 kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; Lunin 1853: 72 kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
Murded: kramp : krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp : `krambi R; kraḿp : kraḿbi T V; ramp (raḿp) : rambi Sa Muh L M; raḿp : raḿbi Rõn San V EMS III: 804
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp : krambi 'Krampe'; ramp : rambi '= kramp'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp 'sulgemisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermittelst dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
Käsitlused: < kasks krampe Liin 1964: 52; SSA 1: 416; < kasks krampe ~ sks Krampe EEW 1982: 978; < kasks krampe ~ bsks Krampe Raun 1982: 50; < asks krampe 'kramp, konks' EKS 2019
Läti keel: lt *kram̃pis [1638 Krampis] 'Krampe' < kasks krampe Sehwers 1918: 90, 151; lt kram̃pis 'Krampe' < asks krampe Sehwers 1953: 57; krampis 'Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger' < kasks krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' Jordan 1995: 68
Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] 'oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff' < rts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi 'säppi' < ee; lv krämp 'haka' < kasks SSA 1: 416; lv kräm̄`p 'schliesshaken, krampe' < kasks krampe; kräm̄ptə̑ 'haken' Kettunen 1938: 158; lv krämp 'haak, kramp / krampis, āķis'; krämptõ 'krampida, haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 139; vdj kramppi 'kramp, link, käepide / (дверная) скоба, ручка' VKS: 483; is ramppi 'kramp' Laanest 1997: 164

lüht, lühi 'voki osa' < asks vlucht 'id.', vrd rts flyht 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 210 lühte hakid r. 'die Haken in den Flügeln der Spule'; Hupel 1818: 185 plüht : plühhi Pp. 'Spulen-Flügel am Spinnrade'
Murded: lüht : lühi 'voki osa' R(lühü Jõh, lüht, `lühti VNg Vai); lüht (lüh´t), lühi L K I M TMr Võn; lühi IisR Rid Rak EMS V: 797
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht : lühi (plüht) 'Spulenflügel (am Spinnrocken)'
Saksa leksikonid: MND HW I vlucht 'Flug, Fliehen der Vögel, Flugbild; fliegendes Getier, Geflügel; Flügel, Fittich'
Käsitlused: < kasks vlucht 'siipi' SSA 2: 117; < rts flyht 'voki osa' ~ asks vlucht 'lend; tiib; lendav' EES 2012: 266; < rts flyht 'voki osa' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm lyhty, lyhti [1787] 'siivenmuotoinen rukin osa / Flügel der Spindel am Spinnrad'; is lüht´ü < rts flykt, flyht, flikt SSA 2: 117; vdj lühti 'lüht (vokil) / гребень веретена' VKS: 673

mali, mali, pl. malid 'tinakaunistus (rõngake, öös, pannal)' < kasks malie, mallie 'id.', rts malja 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 ninck needt Mallit 'vnd die Heffte'
Murded: mali 'naiste rinnaehe (rahvariietel)' Mus Krj Pha Vll Pöi EMS V: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 629 mali : mali (O) 'Haken und Oesen (am Leibchen, drei Paar grosse, zinnerne, mit Glas u. Folie verzierte)'; ÕS 1980: 404 malid 'mitm tinast valatud ilustused rahvarõivaste hõlmadel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange (mlat. malia)'; MND HW II: 1 mallie (malie, malge, mallege) 'Masche, Öse, Spange, kleiner Ring als Zierstück und Befestigungsmittel der Kleidung'
Käsitlused: < kasks mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 57; < rts malja 'Öse, Ring', kasks mallie EEW 1982: 1493; < vrts malia, vrd kasks mallie Raun 1982: 88; < rts malja, malga Raag 1987: 332-333; < asks mallie, malge 'rõngake, pannal, sõlg' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm malju [1678] 'solki, rengas (puvussa) / Kleiderspange' < rts malja 'silmukka; rengas' [‹ kasks mallie] SSA 2: 143

pakkima, pakin 'pakki panema; sisse pakkima' < asks packen 'id.', ee pakk

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 318 pahckima 'Packen / Einpacken (Saltz)'; Göseken 1660: 169 üx paaketut Soola Tünder 'ein gepackete Saltz Tonne'
Murded: pakkima 'kokku panema; pakki tegema' R S L Ris JMd Koe VJg IPõ Plt; `pakma Vig KJn; `pak´ma (-me) eL(-mõ Krl) EMS VII: 130
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 834 pakkima : pakin 'packen, einpacken'; ÕS 1980: 487 pakkima
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 packen 'Ware für den Transport verpacken'
Käsitlused: < kasks packen, paken Liin 1964: 49; < ee pakk EEW 1982: 1902; < asks packen 'pakkima' EES 2012: 348
Läti keel: lt pakot 'pakkida / pakkõ' LELS 2012: 225; lt bakât 'packen' ME: I: 252; lt pakât 'packen' ME: III: 44
Sugulaskeeled: sm pakata [1680] 'ein-, ver-, zusamennenpacken' < rts backa [‹ kasks packen, paken] SSA 2: 294; is pakata 'pakata, panna pakettiin'; krj pakata < sm SSA 2: 294; lv pa`kkə̑ 'packen' < sks Kettunen 1938: 272; lv pakkõ 'pakkida / pakot, saiņot' LELS 2012: 225; vdj pakettaa 'pakkida / упаковывать' VKS: 869
Vt pakk

sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1550 Hans Syck; Tallinna Linnaarhiiv 1570 Syck, Hans; Tartumaa 1582 Hans Szyk; Müller 1600-1606: 322 eb kz mitte Sicko sinu Lautast; Stahl 1637: 44 sick : sickast 'bock'; Stahl HHb III 1638: 56 Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; Gutslaff 1648: 208 sick/a 'Bock'; Gutslaff 1647-1657: 131 Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat sickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; Göseken 1660: 144 Sick 'bock / Ziegen bock hircus'; Sickaken 'böcklein'; Hornung 1693: 34 Sik : Sikko : Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; Vestring 1720-1730: 222 Sik, -ko 'Ein Bock'; Helle 1732: 176 sik 'der Bock'; Hupel 1766: 89 Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa .. sullata sedda kokko; Hupel 1780: 267 sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; Hupel 1818: 221 sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; Lunin 1853: 172 sik, -ko r. d. 'козелъ'
Murded: sikk : sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk : siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk : sika eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk : siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sickel, tzicken, tzicke-lîn, -len, -ken 'Zicklein'; Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
Käsitlused: < kasks sicke, tzicke 'Zicke' Liin 1964: 63; < lms EEW 1982: 2789; < lms, vrd asks Sick, sks Zicke Raun 1982: 156; < asks sicke, tzicke 'kits' EES 2012: 472

testament, testamendi 'Piibli osa' < asks Testament 'id.', lad testamentum 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 377 Sest need ommat need katz Testamenti; se|sinane Karrick om se wastne Testament, minnu werre sissen, kumb teije ninck paljude ehst erra|wallatut sahb; Gutslaff 1648-1656 sehni päiwani jähs sesamma rette se wanna Test[amen]ti pähl; Göseken 1660: 410 se wanna n. uhs testament 'das Alte und Newe Testament'; VT 1686 sedda / mes wannan Testamentin om löida; Hupel 1818: 245 testament, -i bl. r. d. 'Testament'; Lunin 1853: 193 testament, -i r. d. 'заветъ; духовная'
Murded: testameńt Khk Ris Pal Lut; tõstameńt Pöi Muh L Juu JJn VJg KJn sporM Puh San sporV(-mäńt Vas Rap); töstament (-mint, -mänt) Jäm Khk Emm; `testament (`tosta-) VNg Lüg Vai; tõstarmeńt Krk; testäsmeńt Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1270 testament, -i; testarment, -i (S) 'Testament'; Wiedemann 1893: 1149 testament, -i; testarment, -i (S) (tõstament) 'Testament'
Käsitlused: < sks Testament, lad testamentum EEW 1982: 3140
Sugulaskeeled: lv testament 'testament (piiblis) / derība' LELS 2012: 322

tragi, tragi 'väike (otsi)ankur' < asks dragge 'id.', sks Dragge 'id.'

Murded: tragi 'väike ankur merepõhjast võrkude otsimiseks' Jõe Hlj Hi Kse Tõs Pär Hää Ris; ragi Sa Muh Kse Khn Hää EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1565 tragi 'laev (Dragge)'; ÕS 1980: 723 tragi 'riist veepõhjas olevate esemete otsimiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dragge 'ein Anker auf kleinen Fahrzeugen mit drei oder vier Armen oder Klauen'; Schiller-Lübben dragge 'ein Anker auf kleinen Fahrzeugen mit drei oder vier Haken'
Käsitlused: < kasks dragge 'Draggungsanker' ~ sm traki EEW 1982: 3259; < asks dragge 'ankur (laeva kaaperdamiseks)' ~ sks Dragge 'väike (otsi)ankur' ~ rts dragg 'otsiankur' EES 2012: 543
Sugulaskeeled: sm traki 'monihaarainen naarausankkuri, harkki, naara' < rts dragg 'harkki, naara' SKES: 1367
Vt tragima

vahtima, vahin 'valvama; ootama' < kasks wachten 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb IV 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb IV 1638: 308 ninda ommat kah∫ needt Englit öhe∫koh∫ / wahivat ∫ünno Hinge pehle 'also sein auch die Engel beysam̃en / warten auff deine Seele'; Stahl LS I 1641: 26 ninck meddi I∫∫anda pehle wachtima 'vnd auff vn∫eren Herren warten'; Gutslaff 1648: 245 kaitzma 'wachten'; Göseken 1660: 299 wachtima 'wachten'; VT 1686 sis olliwa nemmä temmä pähle wachtman; Helle 1732: 202 wahtima 'lauren'; Piibel 1739 otsego rööwlid wahhiwad ühhe mehhe järrele; Ma tahhan .. jäda kantsi, ja tahhan wahtida; Hupel 1780: 303 wahtima r.; wahtma d. 'lauern'; wahti pidama d. 'zur Wache seyn'; Lunin 1853: 219 wahtima r.; wahtma d. 'караулить, сторожить, подстерегать'; wahti piddama 'быть на часах, караулить'
Murded: `vahtima 'vaatama; jälgima; valvama' R eP(`vah´tma Mar Mih Khn Saa KJn, `vaśtma Kod); `vah´tma Trv T V; `vah´tme Hel San; `vah´kme Krk Hel EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1425 wahtima : wahin; wahtma (d) 'wachen, bewachen, lauern, auflauern, beobachten'; ÕS 1980: 766 vahtima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wachten 'wachen, aufpassen, lauern; warten, hüten, bewahren'; waken 'wachen, Wache halten'; Schiller-Lübben waken 'wachten, Wache halten, Wachdienst leisten'; wachten 'sorgsam hüten; warten, erwarten'
Käsitlused: < kasks wachten Ariste 1963: 108; Liin 1964: 47; Raun 1982: 195; SSA 3: 388; < ee vaht ~ kasks wachten 'wachen, aufpassen' EEW 1982: 3640; < kasks wachten 'bewachen', vrd rts vakta Raag 1987; < asks wachten 'valvama, jälgima, vahtima' EES 2012: 585; EKS 2019
Läti keel: vaktêt 'Wache halten, Achtung geben, bewachen, behüten' < kasks wachten 'wachen, aufpassen, lauern, hüten, bewahren' Sehwers 1953: 150; vaktēt 'Wache halten, Achtung geben, bewachen'; vāķēt '(bei einem Kranken, einem Toten) wachen' < kasks waken Jordan 1995: 107
Sugulaskeeled: sm vahdata [1621 vahtia] 'pitää silmällä, vahtia, paimentaa; väijyä; tuijottaa / (be)hüten, bewachen, überwachen; belauern; anstarren'; is vahtia 'vartioida; odotella; tuijottaa' < mr vakta 'vartioida, pitää silmällä; suojella; vaania' [‹ kasks wachten]; krj vahtie 'vahtia, vartioida' < sm vahtia; vdj vahtia 'vartioida' < sm ~ ee SSA 3: 388; SKES: 1588-1589; lvS vakt 'wachen, bewachen; auf etwas abzielen' SLW 2009: 215; lv vak̄t́ə̑ 'wachen, bewachen' < kasks wachten Kettunen 1938: 467; lv vakţõ 'valvata / vaktēt, sargāt' LELS 2012: 351; vdj vahtia 'valvama, silmas pidama / сторожить, присматривать, подсматривать' VKS: 1461; is vahtiaɢ 'valvama' Laanest 1997: 212
Vt vaht

öös, öösi 'aas; augu ääris' < asks öse 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 149 ösike 'ein Schleifgen'; Hupel 1780: 439 wastowotja r.; wastus r. d. 'Oes bey dem Haken der Bauer-Röcke'; Hupel 1780: 229 ösikenne r. 'ein Schleifchen'; Lunin 1853: 124 ösikenne r. 'бантикъ; петелька'
Murded: üös : `üösi R(ües VNg IisR); öös : öösi (üö-) Khk Emm Kse K(ües VMr Kad VJg Sim) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 ȫź : ȫzi 'Oese, Schleife'; ÕS 1980: 821 öös : öösi 'aas, silmus; saapasilm'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ose 'ringförmiger Handgriff, Oese, Schlinge zum festhalten'
Käsitlused: < kasks ose 'Öse, Schleife' EEW 1982: 4075; Raun 1982: 217; < asks ose 'ringikujuline käepide; aas' EES 2012: 634; EKS 2019
Läti keel: lt iẽzes '(metallene) Ösen' < sks Ösen Sehwers 1918: 63, 68; lt ẽze 'Öse, Schlinge' < asks ö̃s 'Schlinge' Sehwers 1953: 34

veebiliides @ veebihaldur