[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

ass, assi '(vankri) telg' < asks asse 'id.' [Laensõnale eelnes varasem laensõna.]

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 206 Telg /e 'Achse axis'; Vestring 1720-1730: 21 Ass 'Die Achse am Wagen (Reval)'; Helle 1732: 87 as 'die Achse am Wagen'; Piibel 1739 Ja need nelli rattast ollid pönade al ja rattaste assid jalla al; Hupel 1780: 144 as : assi H. 'Wagenachse'
Murded: aśs Lä KPõ; ass Hi; `assi 'vankri (raud)telg' R EMS I: 477-478
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 aśś : aśśi 'Achse (am Wagen)'; SÕS 1948: 55 ass '= telg (vankril)'; ÕS 1980: 57 ass '(vankri) telg'; Tuksam 1939: 27 Achse 'telg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 24 asse 'Achse'; MND HW I asse 'Achse'; EWD 2005 Achse 'Aufhängevorrichtung'
Käsitlused: < kasks asse 'Achse' Haak 1976: 83; < lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' EEW 1982: 109; < ee, lv, vrd lt ass Raun 1982: 5; < asks asse 'telg' EES 2012: 54; EKS 2019
Muud keeled: rts axel [13. saj] 'telg' RES 2004: 79; lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' ME: I: 145; lt ass 'ass / Achse' Kettunen 1938: 15
Sugulaskeeled: sm akseli [1637 axel] 'akselinpää, kappa / Achse' < nrts axel SSA 1: 66; krj akšeli < nrts axel SKES: 14; lv aš́̄ 'achse' Kettunen 1938: 15; lv aš 'telg, ass / ass'; pūašrattõd 'puutelgedega vanker / kokasu rati' LELS 2012: 36, 254
Vrd aks

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'see püha asi'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Jllitinck 'Heilig ding'; Göseken 1660: 340 Jllitinck 'rose morbus'; Helle 1732: 99 illiting 'die Rose (erylipelas)'; Hupel 1780: 161 illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; Schmidt 1816: 73 kui on roos ehk illiting; Hupel 1818: 42 helleting u. helliting, -i r. d. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; Lunin 1853: 18, 26, 35 elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
Murded: eliting Hi K; eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran EMS I: 683; Obune oli eleting 'kartlik, peru' Kuu EMS I: 683
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg : heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg : helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg : hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; SÕS 1948: 111 eliting '= roos (teat nahahaigus)'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)'
Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
Käsitlused: < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' Liin 1964: 58; Raag 1987: 322; < kasks dat hillich dink ~ ee hele- EEW 1982: 184, 325; < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' EES 2012: 60; EKS 2019
Muud keeled: lt ilģes, ilģi 'alle Heiligen' < kasks hilgen 'die Heiligen' Sehwers 1953: 41; iļģi 'die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen' < kasks de hilligen 'die Heiligen' Jordan 1995: 64

iiling, iilingu 'tuulepuhang, sajuhoog' < asks īlinge 'id.', vrd erts īling 'tuulehoog'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; Helle 1732: 99 iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; Hupel 1780: 161 iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei EMS I: 896; iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa EMS I: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 156; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö'
Käsitlused: < erts īliŋg 'tuulehoog' Ariste 1933a: 18; < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' SSA 1: 222; < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' EES 2012: 90
Muud keeled: rts il [1430-1450] 'iil, puhang' RES 2004: 406; lt ĩliņš 'ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut' < kasks īlinge 'Ungestüm, Sturm' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] 'puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall' < nrts il, vrts īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö 'suutua' < sm; lv īl´ing 'tuulenpuuska, -pyörre' < kasks īlinge SSA 1: 222; lv īl´iŋɢ 'starker sturm, windstoss, wirbelwind' < kasks ilinge Kettunen 1938: 80; lv īļing 'keeristorm / viesulis, viesuvētra' LELS 2012: 74

lee, lee '(laeva) tuulealune külg' < ? asks lê 'id.', vrd rts lä 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lei 'alttuule parras' Jõe Kuu Hlj Hi Khn Hää Ris EMS V: 61
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 541 lē : lēi (D) 'Leeseite'; lēise walama 'leewärts wenden'; Salem 1890: 168 lee : leei 'прeдвѣтренная сторона (корабля)'; Tuksam 1939: 624 Lee 'alltuule-külg, -pool'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lê (lêhe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. wo der Wind nicht herkommt'; Schiller-Lübben le (lehe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. von welcher der Wind nicht herkommt'; MND HW II: 1 lê (lee, lehe) 'Schutz, dem Winde abgekehrte, gegen den Wind geschützte Seite; Schutzgebiet'
Käsitlused: < asks lee 'Lee' GMust 1948: 63, 81; < sks Lee ~ rts lä EEW 1982: 1257; < rts lä ~ sm lee SSA 2: 57
Muud keeled: rts lä 'mer leikülg; alltuulekülg; tuulevari' RES 2004: 575
Sugulaskeeled: sm lee, lei, leiji [1863] 'tuulen alapuoli / Lee' < nrts lä 'id.' SSA 2: 57

liik, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud; SES 2007: 739 Leikauf 'liigud (alkoholiga kostitamine ostu vm lepingu kinnitamiseks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
Muud keeled: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

mast, masti 'laevamast' < asks mast 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 kudt se|sinane Mast|puh on; Hupel 1780: 215 mast d. 'der Schiffsmast'; Hupel 1818: 138 mast r. d. 'Schiffsmast'; Lunin 1853: 103 mast r. d. 'корабельная мачта'
Murded: mast : `masti 'laevamast' R(`masti Vai); mast : masti Hi; maśt : maśti (-s-) Sa Muh L Ris Juu JõeK JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä San V EMS V: 977
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 636 maśt : maśti 'Mast, Schiffsmast'; ÕS 1980: 409 mast '(näit laeval)'; Tuksam 1939: 663 Mast, Mastbaum 'mast(ipuu)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mast 'Stange, Baum; Mast des Schiffes'; Schiller-Lübben mastbôm 'Mastbaum im Schiffe, malus; Baum, von welchem Mast gewonnen wird, d.h. Eiche oder Buche'; MND HW II: 1 mast 'Mast, Schiffsmast, Mastbaum'; mastbôm 'Schiffsmast; der große Mittelbaum des Kirchturms'
Käsitlused: < kasks mast GMust 1948: 35, 83; Liin 1964: 49; Raun 1982: 89; < sks Mast ~ kasks mast EEW 1982: 1511; < asks mast, sks Mast 'mast, post' EES 2012: 277; < asks mast 'mast' EKS 2019
Muud keeled: rts mast [u 1542] 'laevamast; raadio-, telemast' RES 2004: 600; lt masts [1637 Ma∫ta] 'Schiffsmast' Sehwers 1918: 92, 153; Sehwers 1953: 77; masts 'Mast' < kasks mast Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm masto [1637] 'Mast' < vrts mast 'masto' [‹ kasks mast]; is masti; vdj masti < ee; krj mašta, mašt(e̮); krjA maštu < vn мачта SSA 2: 153; sm masto 'Mast' < asks mast ~ rts mast Bentlin 2008: 144; vdj mašta, mašti 'mast / мачта' VKS: 707

munsterdama, munsterdan '(laevale) tööle vormistama, sokutama' < kasks munster(en) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 302 need Soldatit munstrima 'Mustern'; Helle 1732: 142 munsterdama 'mustern'; Hupel 1780: 219 munsterdama H. 'mustern'; Hupel 1818: 145 munserdama r. d.; musterdama selt. H. 'mustern; exerciren (Soldaten)'; Lunin 1853: 109 munserdama r. d. 'осматривать солдатъ; дѣлать смотръ'
Murded: `munserdama 'laevale tööle võtma' Jõe Kuu; `munsterdama Kuu; munsterdama Rei; mun(t)serdama Jäm Khk Emm Hää JõeK; `montserdama Hlj EKI MK; mun(t)serdama 'sõjalisi õppusi tegema' Han Saa EMS VI: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munsterdama, -dan 'mustern, exerciren'; Salem 1890: 212 munsterdama 'осматривать, производить смотръ (надъ войсками)'; kiriku-õpetajate-munsterdamine 'синодъ'; EÕS 1925: 530 munserdama 'sõj (mustern, exerzieren, üben)'; ÕS 1980: 434 munsterdama 'laevale tööle vormistama, munsterrolli märkima; kõnek sokutama; sekeldama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 munsteren 'mustern, untersuchen (bes. geworbene Soldaten)'; Schiller-Lübben munstern 'mustern, untersuchen, bes. von Soldaten gebraucht, die nach der Anwerbung oder sonst inspiciert werden'; MND HW II: 1 munster(e)n (monstern), mustern 'besichtigen, überprüfen, insbes. für den Kriegsdienst aussuchen'
Käsitlused: < kasks munster Liin 1968; < kasks munster [› munsterdama ’in die Munsterrolle, Semannsliste eintragen’] EEW 1982: 1572; < kasks munsteren Raun 1982: 94; < kasks munsteren, vrd rts mönstra, munstra Raag 1987; < asks munstern 'läbi vaatama (eriti sõdurite värbamisel)' EES 2012: 288
Muud keeled: rts mönstra [1529] 'mer munsterdama, munsterrolli märkima' RES 2004: 647; lt mul̃sturêt, muñsturêt 'mustern' < kasks mulstern, munstern Sehwers 1918: 56, 154; lt mul̃sturêt, mul̃sterêt, muñsturêt 'exerzieren, marschieren (lassen)' < asks mulstern, munstern 'mustern, untersuchen, besonders von Soldaten gebraucht; prüfend betrachten' Sehwers 1953: 81; lt musterēt 'mustern' Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: lv mun̄stie̯rt̆tə̑ 'exerzieren' < kasks munstern Kettunen 1938: 234; lv munstīertõ 'munsterdada / meistarot, munsturēt' LELS 2012: 198

märss, märsi '(kala)kott; tohust paun' < asks merse '(pudu)kaup', rts märs 'kalakott, -korv' [Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi laenu kasuks.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 130, 139 Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; Helle 1732: 136 märs : märre 'der Fischkorb'; Hupel 1780: 212 märs : märre; märts : märtso H. 'der Fischkorb, Fischsack'; Lunin 1853: 99 märs : märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
Murded: merss : `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu EMS VI: 26; märss : `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mäŕss : märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks; mäŕss : märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mäŕss : mäŕsi eL EMS VI: 347
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕs : mäŕsi, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mäŕs : mäŕsi (mäŕts, mäŕz, meŕs) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse)'
Käsitlused: < kasks merse (mersche), marse Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98; < rts märs EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151; < kasks mers(e) 'kott' Raun 1982: 97; < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' EES 2012: 296
Sugulaskeeled: sm marsio [1637] 'kalakassi t. -kontti / Fischsack' < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi 'kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi'; is merssi 'verkkopussi' < nrts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' SSA 2: 151

plekk, pleki 'õhuke metall, leht- või lintmaterjal' < asks bleck 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 108 kard 'das Blech'; Helle 1732: 159, 243 plek-leier H. 'der Blechschläger, Klempner'; Piibel 1739 kullasep lööb kullast plekki selle ümber; Lithander 1781: 503 wotta ühhe ni sure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on
Murded: plekk : plegi (plä-) 'plekkmaterjal' R(plekki Vai); plekk : pleki Jäm Hi Mar KPõ I Ksi Plt T V; lekk (-k´k) : leki Sa Muh L KJn Kõp Vil M EMS VII: 582
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536, 925 lekk : leki '= plekk'; plekk : pleki 'Blech'; ÕS 1980: 520 plekk 'õhuke metall'; Tuksam 1939: 157 Blech 'kard, plekk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bleck, blick 'Blech'; blickvlasche 'Flasche von Blech'; Schiller-Lübben bleck, blik 'Blech'; MND HW I blek, blik 'Blech'
Käsitlused: < kasks bleck 'Blech' Hinderling 1981: 79; EEW 1982: 2098; Raun 1982: 124; SSA 2: 123; < asks bleck 'plekk, kard' EES 2012: 376; EKS 2019
Muud keeled: rts bleck [1517] 'plekk, kard; plekitahvel' RES 2004: 125; lt bleķis 'Blech' < kasks bleck Sehwers 1918: 143; bleķis 'Blech' Sehwers 1953: 14
Sugulaskeeled: sm läkki, pläkki [1757] 'pelti, peltinen maitoastia / Blech; Blechgefäß' < vrts bläk 'pelti' [‹ kasks bleck] SSA 2: 123; sm läkki 'Blech' < asks blek ~ rts bleck, bläck Bentlin 2008: 140; lv blek̄ 'blech' < kasks bleck Kettunen 1938: 24; lv blek 'plekk / skārds' LELS 2012: 45, 127

reet|kamm, -kammi 'kangareha' < asks redekam 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: rietkamm : -`kammi Jõh IisR; reetkamm : -kammi (-ie-) Sim Iis Trm Äks; ri̬i̬tkaḿm : -kammi T V; `ri̬i̬kaḿm : -kammi Ote Vas Räp Se; `riekam, -i Iis Trm; ri̬i̬t : reedu San V(ri̬i̬t : reedi Plv); `reikam, -i Sa; reikamm : -kammi Khk Ris HMd; `reikaḿm (reia-) Kan Rõu Plv; `reigam, -i Khk Vll Hi Ris; `reekam, -i Mus Kaa Krj Pöi; `rehkam, -i Kär EMS VIII: 277
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1050, 1047 rēt´-kamm : -kammi 'Weberkamm'; Salem 1890: 323 reet-kamm : -kammi 'бёрдо'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rede-kam 'textorium, texile, texale'; Schiller-Lübben redekam 'Spuleisen der Weber'; MND HW II: 2 rêⁱdekam 'kammförmiges Brett zum Aufbringen des Kettgarns auf den Webstuhl'
Käsitlused: < vrd kasks redekam 'puolakara (kankaankudonnassa)' Koponen 1998: 157
Muud keeled: lt riekums 'ein undichter Kamm, womit das aufgeschorene Garn auf den Weberbaum gebracht wird' < asks rētkamm 'Kamm, etwa von der Länge des Garnbaumes, mit Holzzähnen, durch welche je ein halber Gang, d.h. 10 Fäden des Aufzuges gezogen werden, damit diese regelrecht nebeneinander zu liegen kommen und gleichmäßig aufgezogen werden' Sehwers 1953: 100

rekk, reki 'kasimatu, räpane' < asks dreck 'id.', sks Dreck 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 167 rek 'unsauber, schweinisch (von Menschen)'; Hupel 1780: 256 rek, -ki H. 'unsauber, schweinisch'
Murded: rekk : reki 'lohakas, räpane (kass)' Emm Phl L Rap Koe Pil SJn EMS VIII: 299
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 rekane : rekase, rekatse; rekk : reki 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; Wiedemann 1893: 950 rekane : rekase, rekatse (rekk, räkane, räkk) 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; EÕS 1930: 1070 rekk 'pori, räpp, roe'; ÕS 1980: 583 rekk 'lohakas, räpane (eriti kassi kohta)'; rekane 'murd porine, räpane'; Tuksam 1939: 205 Dreck 'mustus, pori, räpp, läga; roe, väljaheide'; dreckig 'räpane, porine, määrdunud'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dreck 'Dreck, Kot'; MND HW I drek (-ck) 'Dreck, Schmutz, Unrat, Abfälle, Kot, Schlamm'
Käsitlused: < kasks, sks Dreck '(nicht ganz sicher)' ~ lms rekä/räkä EEW 1982: 2455; < ee [deskr], vrd sm retku 'lodev' Raun 1982: 141; < asks dreck ~ sks Dreck 'mustus, saast, sõnnik' EES 2012: 424

rääskop, rääskopi 'aruanne, arvestus' < kasks rekenschop 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 306 eth teÿe tæmalle piddate reeckschoppe andma; Rossihnius 1632: 306 need kumbat rekenschoppi neine ehst teggema peawat; Gutslaff 1648-1656 Anna räkeshoppit o⌈mm⌉ast majapiddamissest; Helle 1732: 165 rääskop 'die Rechnung'; Hupel 1780: 252 rääskop H. 'Rechnung'; Hupel 1818: 198, 205 rääskop H. 'Rechnung'; reskop r. 'Abmachung, Vergleich; Ueberschlag'; Lunin 1853: 153, 158 rääskop d. 'счетъ, смѣта'; reskop r. 'уговоръ, условiе, смѣта, полюбовная сдѣлка'
Murded: `räässkoṕp : -kopi 'arveteõiendamine; vaidlus, tüli' Plv Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1042 rǟs-kopp : -kopi '(Ab)rechnung, Überschlag, Vergleich, Contract'; kui rǟs-kopp oli ära peetud 'als die Abrechnung gemacht war'; EÕS 1937: 1203 rääskopp 'arve-õiendus, lõpparve'; Tuksam 1939: 792 Rechenschaft 'aruanne'; Rechnung 'arvutus; arvestus; arve, konto'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rekenschop 'Rechnung, Berechnung, Rechenschaft'; Schiller-Lübben rekenschop 'Rechnung, Rechnschaft'; MND HW II: 2 rēkenschop, recken-, rechen-, rēkenschap 'Berechnung, Rechenschaft'
Käsitlused: < kasks rekenschop Ariste 1963: 103; Liin 1964: 65; Ariste 1972: 93; EEW 1982: 2613
Muud keeled: lt † rẽķeñskape 'Rechenschaft' < kasks rekenschop Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 100

sihtima, sihin 'mingisse suunda osutama või seadma; sihikule võtma' < asks sichten 'id.', ee siht

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 222 Sihtima 'Zielen (Reval)'; Sihhitut 'abgezielt'; Helle 1732: 176 sihtima 'zielen'; sihhitud 'abgezielt'; Piibel 1739 kuhho so silmad sihhiwad; Hupel 1780: 267 sihtima H. 'zielen'; Hupel 1818: 221 sihtima H. 'zielen'; Lunin 1853: 172 sihtima d. 'мѣтить, прицѣливаться'
Murded: `sihtima (-mä) 'sihikule võtma; seirama, vahtima' R S sporL Ris Juu JMd VJg Iis Trm Plt KJn; `sih´tmä Tõs; `sihkima Saa; `sihkmä (-e) Kod Kõp M TLä EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1147, 1330 sihtima : sihin 'visiren, eine Linie abstecken, zielen, abzielen'; tsihtma (d) '= sihtima'; Wiedemann 1893: 1040 sihtima : sihin (sihkima, tsihtima) 'visiren, eine Linie abstecken, zielen, abzielen'; ÕS 1980: 635 sihtima; Tuksam 1939: 896 sichten 'mer silmama, nägema, avastama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sichtich, sichtlich 'sichtbar'; MND HW III sichtich 'sichtbar, wahrnehmbar; augenscheinlich, evident'; sichtlîk 'sichtbar, mit den Augen wahrnehmbar'
Käsitlused: < kasks sichten SKES: 1012; < ee siht [‹ kasks sicht] ~ kasks sichten EEW 1982: 2777-2778
Muud keeled: lt † ziktêt 'visieren, zielen' < asks sichten Sehwers 1918: 165; lt ziktêt 'beaufsichtigen, bewachen; heimlich anschauen; aufmerksam beobachten; gespannt, aufmerksam zuschauen' < sks sichten 'in Sicht bekommen, wahrnehmen, beobachten' Sehwers 1953: 164
Sugulaskeeled: sm sihdata [1697] 'tähdätä; katsoa tarkkaan'; is tšihata < nrts sikta SSA 3: 175; lv zik̄tə̑ 'visieren, zielen' < vrd lv zik̄ Kettunen 1938: 400; lv ziktõ 'sihtida / mērķēt' LELS 2012: 377
Vt siht

tahvel, tahvli 'kirjutamisalus (hrl klassis)' < kasks tafel 'id.', sks Tafel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Minna tahha Sinnulle kiwwitafelit anda ninck oppusset; Göseken 1660: 94 Taffli 'Taffel'; Göseken 1660: 283 kusta tawelcken 'löschtaffel palimpsestus'; Helle 1732: 186 tawel on tüde wilto 'die Tafel ist in der Queere'; Hupel 1780: 281 tawel H. 'die Tafel'; Hupel 1818: 238 tahwel, -wli r. d. 'Tafel'; tahwli laud d. 'Schiefertafel'; Lunin 1853: 187 tahwel, -wli 'таблица'; tahwli laud 'аспидная доска'
Murded: `tahvel : `tahvli 'klassi-, laua-, ukse-, klaasi- vm tahvel' R eP M TLä Kam San(tahvel); `tahvli : `tahvli V; `tahvel : `tahli Vll; `tahpel : `tahpli Mar EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1226 tahwel : tahwli; tahwli : tahwli (d) 'Tafel'; ÕS 1980: 690 tahvel; Tuksam 1939: 954 Tafel 'tahvel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 taf(e)le, taffel 'Tafel, jede Platte; Glasscheibe, Gemälde, Schreibtafel, Schriftliches auf einer Tafel; Tisch, bes. Speisetisch'; Schiller-Lübben tafel, taffel 'Tafel, jede Platte; daher Glasscheibe (Altargemälde) u. a.'; MND HW III tāfele, tāfel, taffele, tāvel 'Stein-, Metall-, Holzplatte; Arbeits-, Verkaufs-, Versammlungs-, Speisetisch; Tafelbild, Anschlag-, Anschreibtafel, Schreibtafel'
Käsitlused: < kasks tafel, taffel Liin 1964: 54; < sks Tafel EEW 1982: 3046; < kasks taffel Raun 1982: 169; < asks tafel 'laud, tahvel, plaat' EES 2012: 509; EKS 2019
Muud keeled: rts tavla [1320-1350] 'kunst maal, pilt; tahvel, plaat' RES 2004: 1096; lt tãpele 'Tafel' < kasks tafele 'Tafel' Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 142; tāpele 'Tafel' < kasks taf(e)le, tafel Jordan 1995: 103
Sugulaskeeled: sm taulu [Agr] 'Tafel, Zielscheibe, Ziffernblatt; Gemälde' < rts, vrd vrts tafla 'taulu, puu- t. kivilevy' [‹ kasks tafele] SSA 3: 276; SKES: 1247; lv tō̬p̆piĺ 'tafel' < kasks tafele Kettunen 1938: 430; Raag 1987: 328; tǭpiļ 'tahvel / tāfele' LELS 2012: 328

trampima, trambin 'jalgadega lööma, tampima' < asks trampen 'id.' [Laensõnale eelnesid omakeelsed väljendid.]

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 481 tammuma H.; pesma jalguga d. 'strampfen, strampeln (von Pferd)'; Hupel 1818: 251 trampima r. 'hart treten, trampeln'
Murded: `trampima R Hi Lä Hää Ha JMd Tür Kad VJg Trm Ksi Lai Plt; `traḿpma Kod T V; `krampima PJg Puh; `rampima Khk Vll Muh Vän Tor KJn Kõp; `raḿpma (-me) M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 trampima, -bin; trampma (d) 'trampeln, hart auftreten'; Wiedemann 1893: 1194 trammima, -in; trampima, -bin; trampma (d) 'trampeln, hart auftreten'; tramp : trambi (D) 'tamp'; EÕS 1937: 1566 trampima; ÕS 1980: 723 trampima; Tuksam 1939: 942 strampeln 'trampima; rabelema, siputama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben drampen 'trampeln'; trampen 'mit den Füssen heftig auftreten'; MND HW I drampen 'trampeln'; strampen 'mit den Füßen hart auftreten, aufstampfen'
Käsitlused: < kasks trampen, vrd sks trampeln EEW 1982: 3263; < kasks trampen Raun 1982: 181; < asks trampen 'jalgadega trampima' EES 2012: 544
Muud keeled: rts trampa [1512] 'trampima; tallama, sõtkuma' RES 2004: 1134
Sugulaskeeled: sm rampata [1738 trampata] 'astua, polkea; kulkea edestakaisin / treten, stampfen; hin und her gehen' < nrts trampa 'polkea, tallata' [osin voi olla deskr. ainestakin] SSA 3: 45; lv strem̄p̆pə̑, ström̄p̆pə̑ 'strampeln, trampeln' < sks Kettunen 1938: 382; lv trem̄p̆pə̑ 'stampfen, trampeln' Kettunen 1938: 431; lv strempõ 'trampida, tampida / mīdīt'; lv trämpõ 'trampida / dauzīt (kājas), rībināt' LELS 2012: 304, 331; vdj tramppia '(jalaga) trampida / топать (ногами)' VKS: 1302; is tramppia < ee trampida EES 2012: 544; Nirvi 1971: 596

tuuker, tuukri 'sukelduja; lind, tuttpütt; (Podiceps cristatus)' < asks duker 'id.', vrd rts dykare 'id.' [Variant tüüker on tõenäoliselt rootsi laen.]

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 192 tüükred 'Taucher (eine Art Enten)'; Hupel 1780: 290 tüükred H. 'Taucher-Enten'; Hupel 1818: 255 tüükred H. 'Taucher-Enten'; Masing 1818: 64 Tuukrid on nisuggused, kedda lapse põlwest õppetakse ja harjutakse hinge kaua kinni piddama ja kaua we al kannatama; Masing 1821: 304 Wolfgang Heinfrich von Anrep 1640 aastal, tuukrid Wennemaalt lasknud tulla; Lunin 1853: 202 tuker r. 'водолазъ, нырокъ'
Murded: `tuuker : `tuukri 'tuttpütt' Kaa Pha Khn(`tõuker) Mäger 1967: 16; `tõuker : `tõukri 'tuuker' Mus Rid EKI MK; `tuuker : `tuukri (-e) 'sukelduja' Kuu VNg Emm Mih Hää Ris Juu JMd KJn; `tuukri San; `tuukar, -i Kad; `tuukur : `tuukru VJg; `touker : `toukri Jõe Kuu VNg Jäm Hi Rid Tõs Kos; `töuker : `töukri Khk Krj Vll; `tõuker : `tõukri Pöi Muh Rid Khn; `tauker, -i Ris; `tunker, -i Lüg Var Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1358, 1371 *tūker : tūkri, tūkre 'Taucher, Tauchente'; tǖker : tǖkre '= tūker'; laewa-tǖker 'Schiffsberger'; ÕS 1980: 740 tuuker; Tuksam 1939: 958 Taucher 'sukelduja; tuuker'; VL 2012 tuuker < kasks tûker
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben duker, dukvogel 'die nordische Ente'; MND HW I tü̂ker, tûker (ducker) 'Taucher; Tauchente, nordische Ente'
Käsitlused: < kasks dûker 'Taucher' GMust 1948: 70, 94; < kasks duker, rts dykare EEW 1982: 3386; Raun 1982: 185
Muud keeled: rts dykare [1683] 'tuuker' RES 2004: 211; lt † dũkurs, dũķers 'Taucher (ein Vogel)' < kasks dūker Sehwers 1918: 146; dũķeris, dũkurs 'Taucher' < kasks dūker 'Taucher' Sehwers 1953: 30; dūkuris, dūķeris 'Taucher' < kasks dü̂ker Jordan 1995: 60

vedru, vedru 'spiraali või muu kujuline mehhanismi osa' < asks vedder(e) 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 59 Wedder : Wedro : Wedro / Acc. pl. Wedruid 'Feder im Schloss etc.'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Marten Wöddro '(? Vedru)'; Helle 1732: 206 wedder 'die Feder im Schloß'; Hupel 1780: 309 wedder 'die Feder im Schloß' '(selt. H.)'; Hupel 1818: 280 wedder, -dro r. d. 'Feder (im Schloß, am Messer etc.)'
Murded: `vetru 'vedru; vedruvanker, -äke' R; vedru eP M T Krl Har Rõu; veder : vedru Vll; vedõr : vedro Võn VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1484 wedr : wedru, wedro (d) 'Feder, Ressort'; wedru : wedru (D) '= wedr'; ÕS 1980: 779 vedru; Tuksam 1939: 303 Feder (Schwungfeder) 'vedru'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 veder(e), vedder(e) 'Sprungfeder'; MND HW I vedder(e), vadder 'federnde Vorrichtung, Schnellfeder an Schloß, Armbrust usw.'
Käsitlused: < kasks vēder, vedder(e) Liin 1964: 51; < kasks EEW 1982: 3772; < kasks ved(d)er(e) Raun 1982: 200; < asks vedder(e) 'sulg; vedru' EES 2012: 596; < sks Feder 'sulg; vedru' EKS 2019
Muud keeled: rts fjäder [1728] 'sulg; vedru' RES 2004: 259; lt pedere 'Feder (am Schlosse, am Wagen, in der Uhr)' < asks fedder 'die Feder, der Schneller, das Freiblech in Schlössern, Uhren und anderen mechanischen Werken' Sehwers 1953: 86; vedere, veders 'Stahlfeder (namentlich am Flintenschloß)' < asks fedder 'die Feder in Schlössern, Uhren und anderen mechanischen Werken' Sehwers 1953: 153; vedere 'Stahlfeder (namentl. am Flintenschloß)' < kasks vedder(e) (neben vēder) 'Feder; federnde Vorrichtung, Schnellfeder an Schloß usw.' Jordan 1995: 108
Sugulaskeeled: sm vieteri [1826] 'jousi, joustin / (Schrauben-, Blatt)feder' < rts fjäder 'sulka, höyhen' SSA 3: 435; lv fe'ddõr 'vedru / atspere' LELS 2012: 61
Vrd veeder

veebiliides @ veebihaldur