[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < asks halskoppel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: an(t)skopp eP(`altskop); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei EMS I: 372; antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh Saareste I: 191
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid : -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'
Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird'
Käsitlused: < asks halskoppel ~ sks Halskoppel Viires 1974: 248; < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' EES 2012: 51; < sks Halskoppel 'kaelarihm' EKS 2019
Läti keel: lt añckapele 'Halskoppel' < asks halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' Sehwers 1953: 2-3

kärpima, kärbin 'teritama, õhemaks või teravaks lõikama' < asks scherpen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 350 kerpima 'schärffen (das Holtz)'; Piibel 1739 omma raud-labbidast kerpima; Hupel 1780: 168 hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; Hupel 1818: 64 kerpima r. 'schärfen'; Lunin 1853: 56 kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R S L K Trm; `käŕpmä (-me) Kod eL EMS IV: 507; Saareste II: 731
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 käŕpima : käŕbin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 käŕpima : käŕbin (kaŕpima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < asks scharpen Liin 1964: 54; < kasks scherpen 'teritama' Ariste 1972: 97; < ? kasks scherpen 'teritama' Raun 1982: 63; < asks scherpen 'teritama' Uibo 2010: 373
Läti keel: lt šķērpêt 'schärfen, wetzen' < asks scherpen ME: IV: 35; lt šķẽrpêt 'schärfen, wetzen, kratzen' < asks scherpen 'schärfen' Sehwers 1953: 132

lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 192-193 sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿm̃o kaas Iumala Sana tagka nouwdma; Rossihnius 1632: 194 Sis saht sinna omma lusti neggema; Stahl HHb II 1637: 9 ∫üddame lu∫ti .. kahs 'mit Hertzen lust'; Gutslaff 1648: 225 Lusti 'Lust'; Gutslaff 1647-1657: 68 peab minnule weel häh lusti sahma; Göseken 1660: 91 lusti/ i 'Lust'; Göseken 1660: 284 meeleheh oppri pehl 'lust zum Opffer'; Vestring 1720-1730: 126 Lust, -sti 'Die Lust'; Helle 1732: 135, 322 lust 'die Lust'; Hupel 1780: 210 lust, -i r. d. 'die Lust'; Arvelius 1782: 103 lusti pärrast; Hupel 1818: 131 lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; Lunin 1853: 96 lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
Murded: luśt : lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; luśt : luśti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust : `lusti R EMS V: 524
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 luśt : luśti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust
Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
Käsitlused: < kasks lust Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; < kasks lust ~ sks Lust EEW 1982: 1392; < kasks lust(e) Raun 1982: 81; Raag 1987: 324; < asks lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine' EES 2012: 256; EKS 2019
Läti keel: lt luste 'Lust' < kasks lust, luste Sehwers 1918: 153; luste, lusta 'Lust' < kasks lust Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] 'huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig' < mr lust, lyst; is lusti; vdj luśt´si < ee SSA 2: 119; lvS lust 'Lust' SLW 2009: 113; lv luš́̄t 'lust' < kasks lust Kettunen 1938: 209; lv lušt 'rõõm, lust / jautrība, luste'; vdj lusti 'ilus, nägus; ilu; lust rõõm / красивый; красота; веселье, радость' VKS: 646
Vt lustima

miil, miili 'söepõletus; miiliahi, -auk' < kasks mîle 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 262 mijhl, -i 'Kohlen Grub'; mijhli mahha pañema 'kohlen Holtz nieder legen'; Vestring 1720-1730: 137 Miil, -li 'Kohlen Grübe'; Mili polletaja 'Kohlen brenner'; Helle 1732: 139 miil 'Köhlergrube'; Hupel 1780: 216 miil, -i r. 'die Kohlengrube'; Lunin 1853: 105 miil, -i r. 'угольная яма'
Murded: miil : `miili 'söepõletus' Kuu Jõh; miil : miili Sa Hi sporL Ha Koe VJg Kod KJn Krk; miil´ : miilõ Rõu EMS VI: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 mīl´ : mīli 'Meiler'; mīli-põletaja 'Kohlenbrenner'; ÕS 1980: 421-422 miil 'seade söe valmistamiseks; miiliahi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben miler 'Meiler, Kohlenmeiler'; MND HW II: 1 mîle, mîler 'Meiler, Kohlenmeiler'
Käsitlused: < kasks mile Liin 1964: 51; Raun 1982: 91; < kasks mile (mîle) EEW 1982: 1535; < kasks mīle SSA 2: 167; < asks mile 'miil' EES 2012: 281; < asks mile, miler 'miiliahi, miiliauk' EKS 2019
Läti keel: lt mĩle 'Kohlenmeiler' < kasks mīle Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 80; mīlis, mīle 'die Kohlengrube, der Meiler' < kasks mile ME: II: 645
Sugulaskeeled: sm miilu [1745] 'sysi-, tervahauta / Meiler' < mr mila 'sysimiilu' [‹ kasks mīle]; lv mīl´ < kasks mīle SSA 2: 167; lv mīl´ 'meiler, kohlengrube' < kasks mile Kettunen 1938: 226

palk, palgi 'laasitud puutüvi' < kasks balke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1583
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1583 Palke, Mats; Rossihnius 1632: 265 sedda Balcki sinnu silma sissen ei näghe sinna mitte; Stahl 1637: 39 Palck : palcki∫t 'Balck'; Stahl LS II 1649: 685 Palcki ommas Silmas 'des Balcken in deinem Auge'; Gutslaff 1648: 207 Hirs /e 'Balcke'; Gutslaff 1647-1657: 230 sedda Balcki, kumb sinnu Silman om; Göseken 1660: 87 Palck, -i 'Balcke'; Göseken 1660: 393 üx palck 'steg / schmale Brücke ponticulus'; Göseken 1660: 242 palcki mets 'Ban Holtz'; palcki puh 'Ban Holtz'; Hornung 1693: 29 Palk : Palgi / Acc. pl. Palka 'ein Balcken'; Vestring 1720-1730: 171 Palk, -gi 'Ein Balcken'; Helle 1732: 154 palk 'der Balcken'; Piibel 1739 ärrawallitsetud seedri-palgid; Hupel 1780: 235 palk, -i r. d. 'der Balken'; Lunin 1853: 132 palk : palgi r. d. 'балка, бревно'
Murded: palk : `palgi R(`palki Vai); palk : palgi Hi; pal´k : palgi (-l´-) Sa Muh L K I eL EMS VII: 158
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 837 pal´k : pal´gi 'Balken'; ÕS 1980: 489 palk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balke 'Balken; Korn-, Heuboden, die Decke des Zimmers; Wagebalken'; Schiller-Lübben balke 'Balken'; MND HW I balke 'Balken; Wagebalken'
Käsitlused: < kasks balke 'Balken' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1913; Raun 1982: 115; < asks balke 'palk' EES 2012: 350; EKS 2019
Läti keel: lt baļ̃ķis [1587 tho Balcke] 'Balken' < kasks balke 'Balken' Sehwers 1918: 142; ME: I: 261
Sugulaskeeled: sm palkki [1584] 'veistetty hirsi, lankku / Bohle, Balken, Planke'; is palkki 'hirsi'; krj palkka, palkki 'paksu lattia- t. kannatinpalkki' < rts balk 'parru, (kannatin)palkki; lain kaari'; vdj balkka 'parru'; vps balk 'parru; kannatinpalkki' < vn балка 'parru, palkki' SSA 2: 301; lvS palt´ (palkis 1829) 'Balken' SLW 2009: 144; lv baĺ̄k̀ 'balken' Kettunen 1938: 20-21; baļk 'palk / baļķis' LELS 2012: 42; vdj balkka, palkki 'tahutud palk, tala, aampalk / балка; бревно' VKS: 157, 873

pind, pinnu '(puu)killuke' < kasks spint 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 230 ma wötta se pindo su Silma sissest erra; Stahl LS II 1649: 685 Mea neht ∫inna agka∫ öhe Pindo omma Welja Silma∫ 'Was siehest du aber einen Splitter in deines Bruders Auge'; Göseken 1660: 388 pindo 'Splitter (von Holtz)'; Hornung 1693: 37 Pind : Pinna / Acc. pl. Pindo 'ein Splitter'; VT 1686 Ent mes näet sinna Pinda omma Welle Silmän; Hupel 1780: 242 pind : pinna r.; pinno d. 'der Splitter'
Murded: pind : `pinna R(`pinda VNg Vai); pind : pinna eP eL; pind : `pinnu Lüg IisR; pind : pinnu Hää Saa JMd Tür Sim IPõ Plt KJn SJn sporeL; pend : penna Mar Mih Juu EMS VII: 494
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 905 pind : pinnu, pinna 'Splitter, Pflock, Stäbchen, dünnes Brettchen'; ÕS 1980: 514 pind 'terav killuke, pilpake'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spint 'das weiche und weisse Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes'; Schiller-Lübben spint 'ds weiche und weiße Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes, das noch nicht in Kernholz übergegangen ist'
Käsitlused: < kasks spint 'killuke' Raun 1982: 122; < ee pind 'Fläche, Boden' EEW 1982: 2062; EES 2012: 371

pint, pinda 'koot; noodahark' < ? asks, sks pint 'Penis'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pint : pinda 'hark nooda põhja vajutamiseks; koot, rehepeksuvahend' Krj Pha Pöi Muh Hi L Ha Jä EMS VII: 507
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 pint : pinda 'Klöppel am Dreschflegel'; nōda-pint (D) 'zweispitzige oder mit einem Bügel versehene Stange, um beim Fischen unter dem Eise den unteren Rand der zusammengeknüpften Setznetze in Ordnung zu halten'; ÕS 1980: 516 pint : pinda 'endisaegne rehepeksuriist, koot'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pint, pit(te) 'Penis, „mechte enes mannes“'
Käsitlused: < vrd asks pint ~ sks Pint 'peenis' EES 2012: 372
Sugulaskeeled: lv pīņţ, pīņţik 'koot, pint / sprigulis' LELS 2012: 244

poi, poi 'ankurdatud ujuv meremärk' < asks boie 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: poi 'ujuk, meremärk' Hlj S Rid Mar Khn Hää Ris Koe; poi 'vender' Phl EMS VII: 628
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 929 poi : poiu (D) 'Boie, Ankerboie'; EÕS 1925: 796 poi 'laev ujuv meremärk, kupp'; ÕS 1980: 523 poi 'ujuv meremärk'; Mereleksikon 1996: 328 poi '(hol boei)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boie 'Treibbake'; MND HW I boie, böye (boier, böier, böiert 'Boje, verankerter schwimmender Körper um die Lage des Ankers oder der Fahrstraße anzuzeigen'
Käsitlused: < kasks bôie 'Boie, Ankerboie' GMust 1948: 59, 87; < kasks boie ~ sks Boje EEW 1982: 2118; < kasks boie Raun 1982: 125; < asks boie 'ujuv meremärk', sks Boje 'ujuv hoiatusmärk' EES 2012: 378; < sks Boje 'poi' EKS 2019
Läti keel: lt † buõjas 'Pl. Hölzer an den Netzstricken, um diese auf dem Wasser zu halten' < asks boie Sehwers 1918: 38, 145; lt boja LELS 2012: 45
Sugulaskeeled: sm poiju [1787] 'ankkuri-, merkkipoiju / Boje' < rts boj 'poiju' [‹ kasks boie] SSA 2: 385; lv bojà 'boje, seezeichen der schiffer und fischer' Kettunen 1938: 25; lv bojā 'poi / boja' LELS 2012: 45; vdj buju 'poi; võrgumärk / буй' VKS: 174

polt, poldi 'kinnitusvahend' < asks bolte(n) 'id.', bsks Bolt(e) 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 246 polt, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; Lunin 1853: 146 polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
Murded: polt : `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-) : poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) EMS VII: 642
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t : pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), kasks bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
Käsitlused: < kasks bolt(e) EEW 1982: 2126; < kasks bolte(n) Raun 1982: 125; < asks bolte(n) 'polt; ümar varb mõõtmiseks' EES 2012: 379; < bsks Bolt, Bolte 'polt' EKS 2019
Läti keel: lt bul̃ta, bul̃te [1638 Bullta] 'Bolzen, Riegel, Pfeil' < kasks bolte Sehwers 1918: 48, 85, 144; bul̃ta (bults, bul̃te) < kasks bolte 'Bolzen, Pfeil' Sehwers 1953: 20; bulta, bults 'Bolzen' < kasks bolte Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm poltti 'pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe' < ee polt [‹ kasks bolt(e)] ~ vn болт SSA 2: 392; sm pultti [Agr] < rts bult [‹ asks bolt] Häkkinen 2004: 971; sm poltti, pultti 'Schraube, Bolzen' < ee polt, rts bult Bentlin 2008: 161; lv bol̄´t̀ 'bolzen' < kasks bolte Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327; lv boļt 'polt / bultskrūve' LELS 2012: 46; vdj boltta 'polt / болт' VKS: 166

pruukima, pruugin 'kasutama, tarvitama' < kasks brûken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma; Stahl HHb I 1632: Hij eth meije ∫e prukime 'das wir es gebrauchen'; Stahl 1637: 44 prüchkma : prüchkin : prüchk∫in : prüchknut 'gebrauchen'; kürja∫t prühckima 'mißbrauchen'; Gutslaff 1648: 439 kurjaste prukma 'mißbrauchen'; Göseken 1660: 283 pruhkima 'Brauchen'; Göseken 1660: 87, 147 ruhkima 'Brauchen'; kuriast ruhkima 'mißbrauchen'; VT 1686 nink pruhksime Appi / nink keüdime seddä Laiwakest kinni; Vestring 1720-1730: 188 prukima; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Piibel 1739 agga meie ei olle sedda melewalda mitte prukinud; Hupel 1766: 6 pruki warsti need rohhud, mis ma ettespiddi sind öppetan; Hupel 1780: 247, 260 prukima r. d. 'brauchen'; pruukma d. 'brauchen'; rukima P. 'gebrauchen'; Lunin 1853: 148 prukima, pruukma r. d. 'употреблять, имѣть нужду'
Murded: `pruukima 'kasutama' R Jäm Hi L K I; `pruuk´ma T V; `pruukme M; `ruukima Sa Muh EMS VII: 770
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 1093 prūkima : prūgin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruken 'nötig haben, gebrauchen'; Schiller-Lübben bruken 'gebrauchen, sich bedienen'; MND HW I brûken, gebrûken, brü̂ken 'brauchen, benutzen, gebrauchen, anwenden; verwenden'
Käsitlused: < kasks bruken Ariste 1963: 101; Liin 1964: 54; Raun 1982: 128; < kasks brūken EEW 1982: 2185; SSA 2: 413; < asks bruken 'kasutama' EES 2012: 386; EKS 2019
Läti keel: lt brũķêt 'gebrauchen' < kasks brūken Sehwers 1918: 144; lt brũķêt < kasks brūken 'gebrauchen' Sehwers 1953: 18; brūķēt 'gebrauchen; trinken, saufen' < kasks brûken 'gebrauchen' Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm pruukata (ruukata) [Agr] 'olla tapana; käyttää, pitää / gewöhnlich tun, pflegen; benutzen, halten' < rts bruka [‹ kasks bruken] SSA 2: 412-413; is prūkata < sm SSA 2: 413; lvS brūt´, -ub 'gebrauchen' SLW 2009: 52; lv brùi̭k̆kə̑ 'gebrauchen' < kasks bruken Kettunen 1938: 30; lv brūikõ 'pruukida, tarvitada / lietot, brūķēt' LELS 2012: 49; vdj pruukkia 'pruukida, kasutada / употреблять, применять' VKS: 966
Vt pruuk

tempel, templi 'kangasõlg' < ? asks tempel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `tempel : `templi 'kangapinguti, kangasõlg' R Lä Ha Jä Sim I Ksi Plt Nõo; `templi : `templi Kam V; `temper VJg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1265 temper : tempri 'Sperrholz am Webstuhl (um das noch nicht aufgerollte Gewebe straff zu halten)'; Wiedemann 1893: 1144 tempel : templi '= temper'; temper : tempri (tempel) 'Sperrholz am Webstuhl (um das noch nicht aufgerollte Gewebe straff zu halten)'; EÕS 1937: 1535 tempel 'kangasõlg'; ÕS 1980 tempel 'kangasõlg'
Käsitlused: < asks tempel 'kangasõlg' EES 2012: 524

tuht- 'karistus-' < vrd asks tucht(hûs) 'id.', sks Zucht- 'id.'

Esmamaining: Holtz 1817
Vana kirjakeel: Holtz 1817: 29 Plikka üksi wandus sedda hea-teggijat rikast Meest ja Kohhut ennast nenda, et tedda tuhthone widi; Schüdlöffel 1843: 109 Kadri kehrab tuhthones, kuhho tedda pandud kümne aasta aiaks
Murded: tuht : tuhi '(peksasaamisest)' Ris EKI MK; tuht|oone 'vangla' Rei Juu JMd; `tuhtu`uone Hlj; tuhk`uone Lüg; `tuhti panema 'kinni panema' Kuu Hlj EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1841 *tuht : tuhi; tuht-hōne 'Zuchthaus'; tema sai tuhti 'er kam in’s Zuchthaus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben tucht 'Zucht, Erziehung; Bildung, Anständigkeit'
Käsitlused: < asks tuchthūs 'Zuchthaus' EEW 1982: 3328
Läti keel: lt tuktũzis, -ũze 'Zuchthaus, Gefängnis' < asks tuchthūs Sehwers 1953: 146

tull, tulli 'aerutugi' < asks dulle, dolle 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 322, 342 tollit 'der pflock im Boht, dazwischen die Ruder ligen'; Tollit 'Ruder-Ring transtrum'; Hupel 1780: 286 tollid, aeru tollid r. 'die Stöcke zwischen welchen die Ruder liegen'; Luce 1813: 45 Tol 'der Ruderpflock'
Murded: toll : `tolli 'aerutull' Jõe Kuu VNg Jõh; tol´l : tolli S L Ris Kei JõeK; tull : `tulli Jõe Kuu Hlj VNg; `tulli : `tulli VNg Vai; tul´l : tulli Jäm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1348 tul´l´ : tul´l´i 'der vordere, krumme Ruderpflock'; tul´l´i-pulk 'der hintere, gerade'; ÕS 1980: 737 tull 'aeru tugi paadi serval'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dolle, dulle 'Ruderpflock, -nagel'; MND HW I dulle, dolle 'Ruderpflock, Dolle'
Käsitlused: < kasks dulle 'Ruderpflock' GMust 1948: 6, 27, 93; < kasks dolle, dulle Liin 1964: 49; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 3350; < kasks dulle Raun 1982: 184; < rts tull, asks dolle, dulle 'tull; tugev puust nael' EES 2012: 553; < asks dolle, dulle 'tull' EKS 2019
Läti keel: lt pl. duļļi 'Zapfen, zwischen welchen die Ruder liegen; hervorragende Zapfen am Bauernwagen' < kasks dulle Sehwers 1918: 41; dulles, duļļi 'Ruderpflöcke' < kasks dulle 'Ruderpflock, Dolle' Sehwers 1953: 29; duļļi 'Bolzen zum Rudereinlegen, Ruderpflöcke, zwischen welchen die Ruder liegen' < kasks dulle 'Rudepflock, Dolle' Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: lv tol̄ < kasks dolle; vdj tulli < ee tull SKES: 1393; lv toĺ̄, duĺ̄ 'ruderpflock, dolle' < kasks dolle, dulle Kettunen 1938: 427; lv toļ tull / dullis LELS 2012: 328; vdj tulli 'tull, aerutugi / уключина' VKS: 1388

täärima, täärin 'kulutama, ära tarvitama; varuma' < vrd asks teren 'id.', rts tära 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `täärima 'kulutama, raiskama' Kei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟrama : tǟrata (rada) '(zusammenbringen)'; Salem 1890: 389 täärama : täärata 'дѣлать запасы'; EÕS 1937: 1604 täärama 'varuma, tagavaraks koguma'; ÕS 1980: 748 täärama 'varuma, tagavaraks koguma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben teren 'zehren, verzehren; verthun; Zehrung halten'
Käsitlused: < kasks teren '(ver)zehren' EEW 1982: 3466; < vrd kasks teren 'ära tarvitama' Raun 1982: 189
Läti keel: lt tẽrêt 'verzehren, verbrauchen, verschwenden' < kasks teren Sehwers 1918: 162; tẽrêt 'verzehren' < kasks tēren '(ver)zehren; vertun' Sehwers 1953: 142; tērēt 'verzehren, verbrauchen' < kasks teren Jordan 1995: 103; lt tẽriņš 'Aufwand, Ausgaben, Unkosten' < kasks teringe 'Zehrung, was man zum Unterhalt nötig hat, überhaupt Kosten, Auslagen' Sehwers 1918: 36
Sugulaskeeled: sm täärätä [1605] 'nauttia ruokaa t. juomaa, kuluttaa syömällä t. juomalla; tuhlata, haaskata / reichlich od. unmäßig) essen od. trinken, verzehren; verschwenden' < rts tära 'syödä, jäytää, kalvaa, kuluttaa; tuhlata' [‹ kasks teren 'jäytää, kuluttaa'] SSA 3: 359

vahtima, vahin 'valvama; ootama' < kasks wachten 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb IV 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb IV 1638: 308 ninda ommat kah∫ needt Englit öhe∫koh∫ / wahivat ∫ünno Hinge pehle 'also sein auch die Engel beysam̃en / warten auff deine Seele'; Stahl LS I 1641: 26 ninck meddi I∫∫anda pehle wachtima 'vnd auff vn∫eren Herren warten'; Gutslaff 1648: 245 kaitzma 'wachten'; Göseken 1660: 299 wachtima 'wachten'; VT 1686 sis olliwa nemmä temmä pähle wachtman; Helle 1732: 202 wahtima 'lauren'; Piibel 1739 otsego rööwlid wahhiwad ühhe mehhe järrele; Ma tahhan .. jäda kantsi, ja tahhan wahtida; Hupel 1780: 303 wahtima r.; wahtma d. 'lauern'; wahti pidama d. 'zur Wache seyn'; Lunin 1853: 219 wahtima r.; wahtma d. 'караулить, сторожить, подстерегать'; wahti piddama 'быть на часах, караулить'
Murded: `vahtima 'vaatama; jälgima; valvama' R eP(`vah´tma Mar Mih Khn Saa KJn, `vaśtma Kod); `vah´tma Trv T V; `vah´tme Hel San; `vah´kme Krk Hel EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1425 wahtima : wahin; wahtma (d) 'wachen, bewachen, lauern, auflauern, beobachten'; ÕS 1980: 766 vahtima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wachten 'wachen, aufpassen, lauern; warten, hüten, bewahren'; waken 'wachen, Wache halten'; Schiller-Lübben waken 'wachten, Wache halten, Wachdienst leisten'; wachten 'sorgsam hüten; warten, erwarten'
Käsitlused: < kasks wachten Ariste 1963: 108; Liin 1964: 47; Raun 1982: 195; SSA 3: 388; < ee vaht ~ kasks wachten 'wachen, aufpassen' EEW 1982: 3640; < kasks wachten 'bewachen', vrd rts vakta Raag 1987; < asks wachten 'valvama, jälgima, vahtima' EES 2012: 585; EKS 2019
Läti keel: vaktêt 'Wache halten, Achtung geben, bewachen, behüten' < kasks wachten 'wachen, aufpassen, lauern, hüten, bewahren' Sehwers 1953: 150; vaktēt 'Wache halten, Achtung geben, bewachen'; vāķēt '(bei einem Kranken, einem Toten) wachen' < kasks waken Jordan 1995: 107
Sugulaskeeled: sm vahdata [1621 vahtia] 'pitää silmällä, vahtia, paimentaa; väijyä; tuijottaa / (be)hüten, bewachen, überwachen; belauern; anstarren'; is vahtia 'vartioida; odotella; tuijottaa' < mr vakta 'vartioida, pitää silmällä; suojella; vaania' [‹ kasks wachten]; krj vahtie 'vahtia, vartioida' < sm vahtia; vdj vahtia 'vartioida' < sm ~ ee SSA 3: 388; SKES: 1588-1589; lvS vakt 'wachen, bewachen; auf etwas abzielen' SLW 2009: 215; lv vak̄t́ə̑ 'wachen, bewachen' < kasks wachten Kettunen 1938: 467; lv vakţõ 'valvata / vaktēt, sargāt' LELS 2012: 351; vdj vahtia 'valvama, silmas pidama / сторожить, присматривать, подсматривать' VKS: 1461; is vahtiaɢ 'valvama' Laanest 1997: 212
Vt vaht

vant, vandi 'mastiköis' < asks want 'id.', sks Want id.

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 276 wand, -i r. 'Schiffswand, Stricke die den Mast halten'; Lunin 1853: 222 wand, -i r. 'веревки держащiя мачту'
Murded: vant : `vandi 'masti kinnitusköis' R(`vanti VNg Vai); vant : vandi Hi; vańt : vandi (-ń-) Sa Muh L Ris JõeK EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 wańt : wańdi 'Halttau am Mast'; ÕS 1980: 773 vant 'masti küljelt toestav tross'; VL 2012 vant < sks Want
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Want [vand], meist im Pl. Wanten 'Seitenstütze der Masten und Stengen, Strickleiter am Mastbaum'
Käsitlused: < sks Want 'Halttau am Mast' GMust 1948: 95; < sks Wante ~ asks want 'Seitenstütztau' ~ rts vant EEW 1982: 3712; < rts vant ~ sks Want Raun 1982: 198; SSA 3: 407; < sks Want ~ rts vant 'vant' EES 2012: 591; < asks want 'vant' EKS 2019
Läti keel: lt vañte 'Schiffstau, Tau am Mast' < asks want 'Schiffstau' Sehwers 1953: 151; lt vants 'vānta, vant' LELS 2012: 354
Sugulaskeeled: sm vantti [1787] 'laivan reelinki; mastoa sivusuunnasta tukeva köysi / Want' < rts vant [‹ kasks t. hol want] SSA 3: 407; lv vānt̆ta 'schiffswante' < asks want 'tauwerk' Kettunen 1938: 475; lv vānta 'vant / vants' LELS 2012: 354; vdj vantta 'vant (masti küljelt toetav tross purjelaeval) / ванта (корабля)' VKS: 1483

veebiliides @ veebihaldur