[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kruss, krussi 'juukselokk, -keerd; käharus' < asks krûs, krūse 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 kahare 'krauß'
• Murded: kruśs : kruśsi (krussi) 'keerd; kihar' Jäm Mär Tõs Aud K I; kruss : `krussi Kuu Jõh; (k)russ : (k)russu sporL EMS III: 882; EMS IV: 97; `krussi (-śs-) 'keerdu; käharasse' R Jaa Emm Ha ViK TaPõ Ran Rõu; `russu(s) 'krussi(s); keerdu(s)' L(`krussus Lih Tõs) EMS III: 882-883
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426, 435 kräss : krässu (kruśś, kräśś) 'Krausheit'; ÕS 1980: 312 kruśs 'kihar; keerd'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt; gelockt, lockig'
• Käsitlused: < ee kruus 'Krausheit, Gelock' EEW 1982: 1000-1001; < asks krūse 'käharus, säbarus' EKS 2019
• Läti keel: lt krũzs 'kraus' < kasks krūs Sehwers 1918: 71, 151; Sehwers 1953: 60; krūzs 'kraus' < kasks krûs Jordan 1995: 70
• Sugulaskeeled: sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu 'koriste; koristelu' < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] 'kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristellas'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm SSA 1: 422
• Vt krussima. Vrd krous, kruus

priske, priske 'täidlane, jõuline; terve' < kasks vrisk 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: Hupel 1766: 30 Kui sa terwe olled siis sa sööd kül priskeste; Hupel 1780: 247, 317 prisk (lehhast) r. d. 'frisch'; wrisk d. 'frisch, lebhaft'; Hupel 1818: 191, 293 prisk, -e od. -i r. d. 'frisch, lebhaft'; wrisk d. 'frisch, lebhaft'; Lunin 1853: 148, 235 prisk, -e od. -i r. d. 'живый, скорый, проворный'; wrisk d. 'свѣжiй, живый'
• Murded: prisk : `priski R(`priski Vai); `priske (-ś-) VNg Jõh IisR sporeP Hls TLä San Krl; priśk : priśsi Har; `priśki Rõu Plv Vas; priśs : priśsi Krl Rõu; `priska Jõe; `riske Khk Vll Jaa Pöi Muh Mih PJg Tor KJn M EMS VII: 753
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966, 970, 1058, 1557 priske : priske 'frisch, munter, kräftig'; prüske (O) (riske wriske) '= priske'; ÕS 1980: 535 priske
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrisch 'frisch, neu, jung'; vrisch-, vrislig 'frisch, jung, rüstig, gewandt'; Schiller-Lübben vrisch 'jung, frisch, wohlgemuth (wie hochd.)'; MND HW I vrisch, vris, vresch 'frisch, soeben hergestellt; neu, ungebraucht; gesund, kräftig'
• Käsitlused: < kasks vrisch Raun 1982: 128; < asks vrisch 'noor, värske, rõõmus' EES 2012: 385; EKS 2019
• Läti keel: lt prišs 'frisch' Sehwers 1953: 95; brišs, prišs [1761 frisch] < kasks vrisch Sehwers 1953: 17, 95; brišs 'frisch' < kasks vrisch Jordan 1995: 57
• Sugulaskeeled: sm friski, priski, riski [1786] 'raikas, raitis; terve, reipas, vahva ja suuri / frisch, kalt; stark, groß' < rts frisk 'tuore, viileä, raikas; terve' [‹ kasks vrisch, sks frisch]; is riski 'voimakas'; krj riski, priski, priški 'rivakka, reipas, sukkela, terve, eloisa, vilkas, ahkera' < sm SSA 1: 118; lv priš̄, pris̄k 'frisch' Kettunen 1938: 312; lv priš 'värske / svaigs' LELS 2012: 254; vdj priski 'priske, tüse, rammus / полный, упитанный' VKS: 961

rihv, rihva 'kivirähk; leetseljak meres' < asks rif 'id.', sks Riff 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: riuhk : rihva 'klibu; kruus' Sa Muh Phl Kse Han Var; rihk : rihva Khk; rihvk : rihva Khk Jaa Pöi; rihv : rihva Khk Pha Kse Var Tõs EMS VIII: 323
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1053, 1052, 1046 rihw : rihwa 'Riff' '= rihk'; rihk : riha (P, W) 'Kies, ”Grant”'; rehw : rehwi 'Riff'; ÕS 1980: 590 rihv 'kaldaäärne kivirähk, klibu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rif, ref 'Fels oder Sandbank in der See'; Schiller-Lübben rif, ref 'schmale Sandbank in der See (altnorw. rif, schwed. ref, dän. rev, ndl. rif)'; MND HW II: 2 rif, ref 'Felsenbank, Klippe im Meer, Riff'
• Käsitlused: < kasks rif 'Riff, Sandbank im Meere' GMust 1948: 9; < sks Riff 'Kies, Grant' EEW 1982: 2470; < kasks rif Raun 1982: 142; < kasks rif 'Sandbank im Meere'; < asks rif, ref 'leetseljak' ~ sks Riff 'veealune kalju; leetseljak' EES 2012: 426
• Läti keel: lt † rava 'Riff, Sand- oder Steinbank im Meere' < kasks ref, reve Sehwers 1918: 29, 156; lt rava 'ein Riff, Sand- od. Steinbank im Meer' ME: III: 491; lt rēve 'steiniges Feld; Reihe von Erhöhungen' < kasks rif (ref) 'Fels oder Sandbank in der See' Jordan 1995: 85
• Sugulaskeeled: sm riutta [1683] 'pitkähkö, osittain vedenalainen rantakivikko, särkkä / Riff' < germ, vrd mr gryt 'kivi, sora' SSA 3: 84; lv rīţ 'rannamadal / sēklis' LELS 2012: 271

saagima, saen 'saega lõikama või tükeldama' < asks sagen 'id.', ee saag

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Saijema 'Sagen'; Vestring 1720-1730: 213, 214 Saema oder Sagima 'Sägen'; sagima 'sägen'; Piibel 1739 saega saetud seest- ja wäljaspiddi,; Hupel 1780: 262 saema r. 'sägen'; sagima r. 'sägen'; Hupel 1818: 212, 213 saagma d. 'sägen'; sagega leikama r. d. 'sägen'; saema r. 'sägen'; Lunin 1853: 164, 165 saagma, sagima d. 'пилить'; saema r. 'пилить'
• Murded: `saagima (-oa-, -ua-) R Sa Muh L K I; `saema Jaa Pöi Hi; `saegma Mar Tõs; `saagma (-ua-) Var Khn Saa KJn Vil; saaǵma (-me) M TLä San Urv Krl Lei EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāema : sāeda (D) '= sāgima'; sāgima : sāen; sāgma (d) 'sägen'; ÕS 1980: 610 saagima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sagen 'sägen'; MND HW III sāgen 'sägen, absägen'
• Käsitlused: < kasks sagen Liin 1964: 51; < ee saag ~ kasks sagen 'sägen' EEW 1982: 2644; < asks sagen 'saagima' EES 2012
• Läti keel: lt zãģêt [1638 ∫aghet] 'sägen' < kasks sagen 'sägen' Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162
• Sugulaskeeled: sm sahata '(katki) saagida' Mägiste 1931: 482; lvS sād´, -ub 'sägen' SLW 2009: 170; lv zò̬i̯gə̑, zō̬igə̑ 'sägen' < kasks sagen Kettunen 1938: 401; lv zǭigõ 'saagida / zāģēt' LELS 2012: 377; vdj sahata 'saagida / пилить' VKS: 1104
• Vt saag

triip, triibu 'pikk kitsas riba; viirg, joon' < asks strîpe 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 252 tripolinne r. 'streifig'; Lunin 1853: 199 tribuline d. 'полосатый'
• Murded: triip : `triibu (`triipu) R; triip : triibu Jäm Hi Lä KPõ I Plt San Krl Rõu Vas Lei(streip : streibi); riip : riibu Khk Jaa Pöi Muh Pä KJn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīp : trību 'Streifen, Strich'; ÕS 1980: 726 triip
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stripe 'Streifen, bes. am Zeug'; Schiller-Lübben stripe 'Streifen'; MND HW III strîpe 'eingewebter Streifen bes. in Leinen- und Wollgewebe; Streifen auf der Körperhaut; Bandstreifen; schmaler Landstreifen'
• Käsitlused: < kasks stripe, vrd sks Streifen EEW 1982: 3270; < kasks stripe Raun 1982: 181; < asks stripe 'triip, joon, riba' EES 2012: 545; EKS 2019
• Läti keel: lt strĩpa 'Streifen' < kasks strīpe Sehwers 1918: 48, 160; strĩpa, strĩpe 'Streifen, Strich, Linie' < asks strīpe 'Streifen' Sehwers 1953: 125; Jordan 1995: 98
• Sugulaskeeled: lv rip̆pù(š)-strīp̆pə̑ᴅ 'streifen im frauenrock' < kasks stripe; strīp̀ 'strich, besatz' < kasks stripe Kettunen 1938: 338, 383; lv trīp 'Strich, Besatz' Raag 1987: 328; lv strīp 'triip, joon / svītra, līnija' LELS 2012: 305

triiv, triivi '(laeva, paadi) tihtimismaterjal' < asks Drīve 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: triiv : `triivi 'pragude täide' Jõe Kuu Hlj VNg; triiv : triivi Jäm Hi Rid Mar Hää Ris JõeK(triive); riiv : riivi Khk Mus Jaa EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīw : trīwi 'Kalfatern, Alles, womit kalfatert wird'; trīw-raud 'scharfes Kalfatereisen'; Wiedemann 1893: 1198 trīw : trīwi (rīw) 'Kalfatern, Alles, womit kalfatert wird'; EÕS 1937: 1569 triiv 'triivimis-, tihtimismaterjal, -aine'; ÕS 1980: 726 triiv 'tihtimismaterjal'
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Drīve 'Gerät des Dachdeckers, womit er die Stroh- und Reetlagen eben klopft'
• Käsitlused: < asks drîven 'stossen, klopfen, schlagen' GMust 1948: 22
• Läti keel: lt drīve LELS 2012: 55
• Sugulaskeeled: sm rive [1880 triivi] 'tilke / Dichtungsmaterial' < rts driv 'tilke' SSA 3: 85; lv drīv 'triiv, tihtimismaterjal / drīve' LELS 2012: 55
• Vt triivima

trükk, trüki 'trükkimine; trükipilt; trükipartii' < asks druck 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 252 trük d. 'Abdruck (des Buches)'; Lunin 1853: 199 trük d. 'отпечатокъ (книги)'; Jannsen 1861: 15 Jani päwa aial jälle on [Uut Testamenti] sada, kui uus trük walmis saab
• Murded: trükk : trügi Kuu; trükk : trükki R(trükki Vai); trükk (-k´k) : trüki Rei Mar Mär Hää Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt Puh Ote San Urv Plv Vas; rükk : rüki Khk Kse Pär Tor KJn Trv Hls; trikk : triki Jäm Jaa EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1327 trükk : trüki 'Druck, Abdruck, Druckerei'; ÕS 1980: 729 trükk
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben druck 'Druck, Bedrängnis'; MND HW I druk 'Bedrängnis, Druck; Druck (eines Schriftwerks)'
• Käsitlused: < asks druck 'surve, rõhumine' EES 2012: 548
• Läti keel: lt driķe, druka 'Druck (von Büchern)' < asks drück 'der Bücherdruck' Sehwers 1918: 146; Sehwers 1953: 28
• Sugulaskeeled: lv druk̄ 'buchdruck' Kettunen 1938: 41; lv druk 'trükk / druka' LELS 2012: 55
• Vt trükkima

töök, töögi 'prunt, punn (laeval)' < asks dȫveke 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: töök : töögi 'vee väljalaskeava paadis; prunt selle ava sulgemiseks; Harjumaal lähkriprunt' Pha Vll Pöi Jaa Muh Hi Rid Mar Ha(tüök Jür) EKI MK; töök : `töögi 'prunt, kork, punn' Hlj Ariste 1940a: 31-32
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben dovicke 'eine tappe'; MND HW I dȫveke 'Zapfen'
• Käsitlused: < kasks dȫveke 'Zapfen' Ariste 1940b; < kasks dȫvike, dȫveke 'Zapfen' GMust 1948: 95
• Vrd took