[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 121 artiklit, väljastan 100

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524; Koell 1535; EKVTS 1997: 60, 99 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'
Saksa allikadA: EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Läti keel: lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < asks hānenbalk 'id.'

Esmamaining: Masing 1825
Vana kirjakeel: Piibel 1739 nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; Hupel 1818: 35 haan-palk r. d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; Masing 1825: 306 kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; Lunin 1853: 21 aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
Murded: (h)aampalk R; aampal´k Muh L(uam-); aampal´k K(oam-, voam-); aampal´k I(uam-); aamtala Vän SJn Krk; aańpal´k M EMS I: 52-54
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k : -pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; < asks hane(n)balke 'sarikapenn; sarikapaari ülemine põikpuu' EES 2012: 41; EKS 2019
Sugulaskeeled: vdj balkka 'tahutud palk, tala, aampalk / балка' VKS: 157

aarduk, aarduki 'roguskinuustik (ihu pesemiseks)' < asks hârdôk 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `(h)aarduk R; `aarduk ViK(`uar-); `aar|dok, -tok L; `aalduk, -i K(`oal); `aardük R Hi EMS I: 49, 57, 58; haartükk 'pesunuustik' RId TaPõ; haalduk Jä; aadukas 'roguskinuustik' Hlj Saareste III: 211
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 69 *hārdok : hārdoki 'Haartuch'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 hârdôk 'Haartuch (zum Seihen); härenes Gewand'; MND HW I hârdôk, hâredôk 'Haartuch'
Käsitlused: < kasks hârdôk 'Haartuch' EEW 1982: 243
Läti keel: lt ãzduōgs, ãzduoks 'Haartuch' < kasks hārdōk Sehwers 1918: 27, 142; lt ãdaks 'Haartuch' < kasks hârdôk ME: I: 236; ãduags 'ein aus Leingarn gestricktes oder aus Leinwand genähtes Säckchen, welches früher in der Badestube mitgenommen wurde, um sich damit zu waschen' < asks hārdōk 'Haartuch' Sehwers 1953: 5

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'sõge, rumal; narr', sks albern 'sõge, hull; naeruväärne'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136? Albi Peter; Halbi Peter; Hornung 1693: 28 Halp : Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; Vestring 1720-1730: 32 Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; Helle 1732: 91 halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; Hupel 1780: 152 halp, -i (auch: alp) r. 'närrisch'; Lunin 1853: 13 alp, -i 'глупый, дурацкiй'
Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V EMS I: 293-294
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p : hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm'
Saksa allikadA: EWD 2005 albern 'kindisch, töricht, unseriös'
Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee [deskr] EEW 1982: 62; < vrd asks alf 'alp naisisik' Raun 1982: 4; < ee [deskr], vrd sks albern 'alp, lapsik, narr' EES 2012: 49
Läti keel: lt alveris 'ein Ausgelassener, Alberner' < kasks alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' ME: I: 69; Sehwers 1953
Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks 'alp, narr / āksts'; ǭlpatõ 'alpida, narrida / ākstīties' LELS 2012: 217

apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats 'id.', sks Absatz 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 15 absat, -i r. d. 'Schuh Absatz'; Lunin 1853: 5 absat, -i r. d. 'коблукъ (у сапога)'
Murded: apsat L K Hls; `apsat(i) R; absat Hi L KPõ Iis Lai; aapsat Hi Lä Ris Kad; (a)apsak Khk Vig; apstükk Khk Rei EMS I: 387
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 3 absat, -i; absati : absatime (pt) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Wiedemann 1893: 2 absat : absati; absati : absatime (pt); absel : absli (D) (apsat) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Saareste I: 710 apsat 'jalanõu konts'; ÕS 1980: 50 † apsat 'konts'
Saksa leksikonid: MND HW I afsetten, absetzen 'Schuhe mit Absätzen versehen'
Käsitlused: < asks afsats EEW 1982: 85; < erts appsat SKES: 22; < asks afsats ~ sks Absatz EES 2012: 52; < sks Absatz 'lõik, lõige; jalatsikonts' EKS 2019
Läti keel: lt apzete Absatz (am Schuh) < asks afsett 'Stiefelabsatz' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm apsatti [1786] 'kengän tai saappaan korko / Absatz' < rts appsat [‹ kasks] SKES: 22; SSA 1: 80

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < asks elefant 'id.', sks Elephant 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; Göseken 1660: 172 Elewant 'Elephant'; Hupel 1780: 146 elewant, -i d. 'Elephant'; Marpurg 1805: 18 ütte hirmus suurt Elewanti; Lunin 1853: 18 elewant, -i r. d. 'слонъ'; Jakobson 1867: 177 Elewant, see kõige suurem nelja jalgne elajas, elab karja kaupa
Murded: elevańt K I TLä; elevant Hi; elivańt L M; elivant R; elivant Muh; eele-, eeli|vańt V; elle-, ille|vańt Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēlewant : ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant : elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant
Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
Käsitlused: < kasks elefant, elephant 'Elefant' Liin 1964: 63; < sks Elefant EEW 1982: 183; < kasks elefant Raun 1982: 7; < asks elefant ~ sks Elefant EES 2012: 60; EKS 2019
Läti keel: lt elefants [Glück 1689/1694 Elewanta] 'Elefant' < kasks elefant Sehwers 1918: 87, 147
Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] 'Elefant' < mr elefant SSA 1: 102; lv elefan̄t̀ 'elefant' Kettunen 1938: 45; lv elefant 'elevant / zilonis' LELS 2012: 58; vdj elewants 'elevant / слон' (Kreevini) VKS: 200

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'see püha asi'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Jllitinck 'Heilig ding'; Göseken 1660: 340 Jllitinck 'rose morbus'; Helle 1732: 99 illiting 'die Rose (erylipelas)'; Hupel 1780: 161 illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; Schmidt 1816: 73 kui on roos ehk illiting; Hupel 1818: 42 helleting u. helliting, -i r. d. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; Lunin 1853: 18, 26, 35 elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
Murded: eliting Hi K; eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran EMS I: 683; Obune oli eleting 'kartlik, peru' Kuu EMS I: 683
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg : heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg : helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg : hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)'
Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
Käsitlused: < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' Liin 1964: 58; Raag 1987: 322; < kasks dat hillich dink ~ ee hele- EEW 1982: 184, 325; < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' EES 2012: 60; EKS 2019
Läti keel: lt ilģes, ilģi 'alle Heiligen' < kasks hilgen 'die Heiligen' Sehwers 1953: 41; iļģi 'die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen' < kasks de hilligen 'die Heiligen' Jordan 1995: 64

haan, haani '(puust) kraan, astja naga' < asks hāne 'id.', sks Hahn 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 224 hahni 'Hahn'; Hupel 1780: 135, 149 aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r. d. 'der Hahn am Faß'; Hupel 1818: 15, 35 aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r. d. 'Hahn (am Faße)'
Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aań L K(oań, uań, vuań); aań M T; haań V EMS I: 53; haam 'puukraan' Se Lut EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hāń : hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
Käsitlused: < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' Liin 1964: 53; < sks Hahn EEW 1982: 241; < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano SSA 1: 137
Läti keel: lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins 'Hähnchen (am Fasse)' < kasks haneken Sehwers 1918: 22, 82, 141
Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] 'Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe'; is hana 'separaattorin hana; pyssyn hana'; krj hana 'pyssyn hana' < rts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń 'ruukun nokka' < sks Hahn 'kukko' SSA 1: 137; lv ō̬ń 'schnabel des kruges' < sks Kettunen 1938: 267

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < asks haspel 'id.', sks Haspel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 Langelöim /o 'Haspell'; Hupel 1780: 144 aspel, -pli r. d. 'Haspel'; Hupel 1818: 40 haspel, -pli r. d. 'Weife, Haspel'; haspli : haspli d. 'Weife, Haspel'; Lunin 1853: 25 haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
Murded: `aspel R S sporL sporK I M Puh; `aspli T; `asper Khk Kär; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä EMS I: 477
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel : haśpli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel EEW 1982: 302; SSA 1: 145; < kasks haspel Raun 1982: 11; < sks Haspel 'haspel' EES 2012: 71; < asks haspel 'Haspel' EKS 2019
Läti keel: lt aspiles 'Haspel' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] 'vyyhdinpuu / Haspel' < rts haspel SSA 1: 145; sm haspeli 'Haspel' < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel Bentlin 2008: 216

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < asks herink 'id.', sks Hering 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Heerinck/ a 'Hering'; Göseken 1660: 323 Sohla herinck 'pickelhering'; Vestring 1720-1730: 35 Hering 'Ein Häring'; Helle 1732: 93 hering 'der Häring'; Hupel 1780: 136, 154 äring, -o und -e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; Lithander 1781: 4 Haug häringiga tuwitud; Lunin 1853: 6, 27 äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(ie-, jee-, jää-); eering M T; heeri|ng, -ńg V EMS I: 571
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas : hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; ÕS 1980: 154 heeringas
Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
Käsitlused: < kasks herink Liin 1964: 64; Raun 1982: 11; < sks Hering EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190; < asks herink 'heeringas' EKS 2019
Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings 'Hering' Sehwers 1953: 34; lt ēriņģis 'Hering' < sks Kettunen 1938: 49
Sugulaskeeled: sm haarkala 'Strömling, baltischer Hering' < asks hering 'Hering' Bentlin 2008: 204; lv ēriń, ēriŋ 'hering' < sks Kettunen 1938: 49; lv ēriņ 'heeringas / siļķe' LELS 2012: 60

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 80 meddÿ How ninck Maÿa; Stahl 1637: 73 hohw : hohwist 'Hoff beim Hause'; Göseken 1660: 240 Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Hupel 1818: 46 hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; Lunin 1853: 30 hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
Murded: oov S L; oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw : hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; ÕS 1980: 165 hoov
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
Käsitlused: < kasks hof 'Hof' Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; EEW 1982: 384; Raun 1982: 13; < asks hof 'hoov, õu' EES 2012: 79; EKS 2019
Läti keel: lt uovis 'Hof' Sehwers 1953: 148
Sugulaskeeled: sm hovi [1642] 'hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut' < mr ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' [‹ kasks hof] SSA 1: 176; sm hovi 'Herscherhof, Gut' < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' Bentlin 2008: 111-112; lv *o’vvə̑ (?) 'draussen' (= u`llə̑) < ? ee õue Kettunen 1938: 265

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt 'haopõimistik' [-ik on deminutiivliide.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 58 omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; Göseken 1660: 125, 230 Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; Helle 1732: 96 hurtsik 'die kleine Hütte'; Hupel 1780: 158 hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; Arvelius 1787: 35 ühhes urtsikus; Lunin 1853: 31, 213 hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`urtsikko); ursik, uŕsik L K I; urdsik M T; hurtsik V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 huŕtsik : huŕtsiku; huŕtsikas : huŕtsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
Käsitlused: < kasks hort, hurt 'haopõimistik' Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14; < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt EES 2012: 81; < ? asks hort, hurt 'okstest punutis' EKS 2019

hööveldama, hööveldan 'laaste lõigates silendama' < asks hȫvelen 'id.', ee höövel

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 240 höhwli kaas lückama 'höbeln'; höhwlima 'höbeln'; Vestring 1720-1730: 37 Hööwlima 'Hobeln'; Helle 1732: 94 hööwlima 'hobeln'; Hupel 1780: 156 höweldama, höwlima r. 'hubeln'; Hupel 1818: 45 höweldama r. d. 'hobeln'; Lunin 1853: 29 hööwlima r. d.; hööwlitsema d. 'скоблить, стругать'; höweldama r. d. 'строгать'
Murded: ööveldama Sa Muh Pä K(üevel-); `üövelda(m)ma, `(h)üöveldämä R; ööbeldama Lä; öövelteme M; ööveldämä T; hööveldäm(m)ä Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫweldama, -dan; hȫwlima, -lin; hȫwlitsema, -sen 'hobeln'; ÕS 1980: 174 hööveldama
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hȫvelen (hoffeln) 'hobeln, glatt machen, abhobeln'
Käsitlused: < kasks hovelen Liin 1964: 51; < ee höövel EEW 1982: 466
Läti keel: lt ẽvelêt [1638 Ehweleht] 'hobeln' < kasks höveln Sehwers 1918: 87, 147; ẽvelêt 'hobeln' < kasks hȫveln, hȫweln Sehwers 1953: 34; ēvelēt 'hobeln' < kasks hōvelen Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm höylätä < rts hyvel; krj höylätä < sm SSA 1: 218; lv ēviĺt́̆t́ə̑ 'hobeln' Kettunen 1938: 50; lv ēviļtõ 'hööveldada / ēvelēt' LELS 2012: 60; vdj heveltää 'hööveldada / строгать' VKS: 255
Vt höövel

hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < asks hütte 'maja, onn', sks Hütte 'hurtsik, hütt'

Esmamaining: Lunin 1853
Vana kirjakeel: Lunin 1853: 30 hüt, -ta d. 'горница, хижина'
Murded: ütt 'hurtsik' R(ütti VNg Vai); üt´t Sa L K I Trv Puh EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 hüt´t´ : hüti 'Hütte'; ÕS 1980: 177 hütt 'hurtsik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hütte 'Hütte, kleines Haus, Bude, Schuppen'
Käsitlused: < sks Hütte ~ kasks EEW 1982: 474; < asks hütt(e) Raun 1982: 16; < sks Hütte ~ asks hutte EES 2012: 86; < asks hutte 'maja, onn' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm hytti, hyttä [1766] 'koju, maja, mökki; kajuutta / Hütte; kabine; Kajüte' < rts hytt 'hytti, koju' [‹ asks hütt, hütte] SSA 1: 200; Häkkinen 2004: 231

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < asks just 'id.', sks just 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 59 just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; Lunin 1853: 40 just d. 'теперь; точно такъ'
Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; juśt I M TLä V; jüst R Hi L sporK EMS II: 204
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament
Saksa leksikonid: Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
Käsitlused: < kasks just EEW 1982: 574; SSA 1: 252; < sks just Raun 1982: 22; EKS 2019; < asks Just Liin 1964: 66; < asks just ~ rts just EES 2012: 101
Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] 'juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau' < rts just 'juuri, aivan, ihan' [‹ kasks just] SSA 1: 252; krj justih 'juuri, tarkalleen' < sm SSA 1: 252; is just; lv just < ee just SSA 1: 252; EES 2012: 101
Vrd justament

jünger, jüngri 'õpilane; (andunud) järgija' < kasks jünger 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 121 wött temma se Leiba, ninck andis ommile Iüngrill; Stahl HHb I 1632: 39 nedt Jüngrit keelsit neit erra; Gutslaff 1647-1657: 234 Jüngride Kah; Göseken 1660: 90 Jünger/ i 'Jünger'; Göseken 1660: 250 Jünger 'Junger Schüler'; Vestring 1720-1730: 54 Jünger, -ri 'Ein Jünger, Nachfolger'; Helle 1732: 101 jünger 'der Jünger, Nachfolger'; Hupel 1780: 164 jünger, -gri bl. r. d. 'der Jünger'; Hupel 1818: 58 jünger, -gri bl. r. d.; jüngri d. 'Jünger'; Lunin 1853: 39 jünger, -gri r. d. 'ученикъ, Апостолъ'
Murded: `jünger 'õpilane; pooldaja' Hi L K I; `jõnger Pöi Muh; `jönger Sa Lä I; `jungri VId EMS II: 370
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jüṅṅer : jüṅgri, jüṅgre (bl) 'Jünger'; ÕS 1980: 214 jünger
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jünger(e) (juncgher), jonger 'der jünger ist, Jüngerer; Schüler, Anhänger'
Käsitlused: < asks Jünger Ariste 1963: 90; < kasks jünger Liin 1964: 40; Raun 1982: 24; < sks Jünger EEW 1982: 610; < asks jünger 'õpilane, noormees' EES 2012: 106

kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < asks karte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kaarti 'Kahrte'; Göseken 1660: 253, 387 Karthi meng 'Karthen Spiel'; Luce 1812: 50 öppis neist ma ja merre kartid moistma; Hupel 1818: 60 kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; Lunin 1853: 41, 50 kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaaŕt sporK(koa-, kua-); kaaŕt I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris EMS II: 423-424
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kāŕt : kāŕdi 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kāŕt : kāŕdi (kāŕd) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte'
Käsitlused: < kasks karde, karte Liin 1964: 60; < asks kârde, kârte Ariste 1972: 95; < sks Karte ~ kasks EEW 1982: 626; < asks kaart Raun 1982: 25; < asks karde, karte 'kaart' EES 2012: 109; EKS 2019
Läti keel: lt † kãrtes [1638 Kahrtes] 'Spielkarte' < kasks karte Sehwers 1918: 34, 88, 149; lt kãrte 'Karte (Spielkarte)' Sehwers 1953: 48; lt kārte, kārts 'die Karte; die Landkarte' < sks Karte ME: II: 201
Sugulaskeeled: sm kartta [1732] 'maantieteellinen piirros / Landkarte' < rts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta '(maa)kartta' < sm SSA 1: 319; sm kortti [1616] 'Karte' < rts kort; is kortti; krj kortti < sm SSA 1: 407; lv kō̬rt̆tə̑z 'landkarte; spielkarte; karte' < sks Kettunen 1938: 151; lv kǭrtõz 'kaart / karte' LELS 2012: 134; vdj kartta, kartti 'mängukaart / карта (игральная)' VKS: 397; is kortti 'mängukaart' Laanest 1997: 80

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < asks kalkûnsch hāne 'id.', vrd bsks Kalkun 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 116 Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; Gutslaff 1648: 220 Saxemah Kanna 'Kalckaun'; Göseken 1660: 244, 251 Saxa mah kanna 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck 'Kalekutischer Hahn'; Vestring 1720-1730: 116 Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; Hupel 1780: 171 kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; Lithander 1781: 514 ni suuri oune kui kalkuni munnad; Lunin 1853: 47 kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
Murded: `kalkun : `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkuń VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalguń); `kalkun : `kalkuna R Har VId EMS II: 594
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun : kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'; Hupel 1795: 104 Kalkun 'hört man durchgängig statt kalekutscher oder wälscher Hahn und Henne'; Nottebeck 1988: 39 Kalkuhn (E. K. L. R.) 'Pute'
Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) EEW 1982: 672; < bsks Kalkun ~ asks Kalkuun Raun 1982: 28; < bsks kalkun SSA 1: 287; < asks kalkūn, bsks Kalkun EES 2012: 122; < asks Kalkuun 'kalkun' EKS 2019
Läti keel: lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] 'Truthahn' < asks kalkūn Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45
Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] 'kanalintulaji / Truthahn, Pute(r)' < rts kalkon ~ asks kalkun SKES: 149; SSA 1: 287; is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < bsks kalkun SSA 1: 287; vdj kalkkuni < ee kalkun EES 2012: 122; lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon 'kalkun / truthahn' Kettunen 1938: 103; lv kalkon 'kalkun / tītars' LELS 2012: 102; vdj kalkkuni, kalkkuna 'kalkun / индюк' VKS: 370

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 122 Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; Rossihnius 1632: 130 temma om se kambre sissen; Stahl 1637: 63 kamber : kambrist 'Gemach'; Gutslaff 1647-1657: 188 temma .. letz Kambrihe; Göseken 1660: 90 Kamber 'Kammer'; Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 106 kamber 'die Kammer'; Hupel 1780: 171 kamber, -bri r. d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; Hupel 1818: 69 kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; Lunin 1853: 47 kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber '(rehielamu) eluruum; ait' R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõŕ V; `kambrõ V EMS II: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber : kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer : kambri, kambre '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < asks kamer, kamber Ariste 1963: 91; < kasks kamer, asks cammer Liin 1964: 52, 61; < kasks kamer EEW 1982: 679; SSA 1: 294; < bsks Kammer Raun 1982: 29; < asks kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba' EES 2012; EKS 2019: 125
Läti keel: lt kam̃baris [1587 Kammer] 'Kammer' < kasks kamer Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45; kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris 'Kammer; das Zimmer, die Stube' < kasks kammer (neben kāmer) Jordan 1995: 65
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] 'vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer' < mr kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄maŕ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm SSA 1: 294; SKES: 153; lvS kamer, kamär, kämär 'Kammer' SLW 2009: 77; lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r 'kammer' < kasks kamer Kettunen 1938: 149; lv kǭmaŗ 'kamber / kambaris' LELS 2012: 132; vdj kammari, kammõri 'kamber, tuba / комната, горница' VKS: 376; is kammari 'kamber' Laanest 1997: 60

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 76 Kan : kannu∫t 'Kan'; Gutslaff 1648: 221 Kanne 'Kanne'; Gutslaff 1647-1657: 238 Kanni sissest johta; Göseken 1660: 90 Kann/ u 'Kandel'; Göseken 1660: 266 Suhr kanno 'krause culullus'; Vestring 1720-1730: 65 Kañ, -no 'Eine Kanne'; Helle 1732: 107, 322 kan 'die Kanne'; Hupel 1766: 111 teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; Hupel 1780: 172 kan, -no r.; -ni d. 'die Kanne'; Lithander 1781: 524 Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja sisse; Hupel 1818: 69 kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; Lunin 1853: 48 kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann : kannu 'nõu, anum' S L K Iis Kod M; kann : `kannu R; kańn : kańni Kod Pal KodT V; kańn : kanni Trm Hel T EMS II: 676
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann : kannu; kańń : kańńi 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < kasks kanne Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300; < kasks pl. kannen Ariste 1963: 91; < asks Kanne Liin 1964: 56; < rts kanna, kasks EEW 1982: 691; < erts kann Raun 1982: 30; < rts kanna, asks kanne [i-tüveline variant] EES 2012: 128; < germ, vrd vrts, rts kanna 'kann' EKS 2019
Läti keel: lt kañna [1638 Kanna] 'Kanne' < kasks kanne Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46; kanna 'die Kanne' ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kannu [Agr] 'puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne' < mr kanna SKES: 156; SSA 1: 300; lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm SSA 1: 300; lv kō̬na 'kanne; honigzelle' < germ Kettunen 1938: 149; lv kǭna 'kann / kanna' LELS 2012: 132; vdj kannu 'kann / кувшин, кружка' VKS: 383; is kannu 'hapupiima nõu' Laanest 1997: 61

karp, karbi 'laadik' < kasks karpe 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 233 Karpekeñe 'Schachtel'; Göseken 1660: 150, 271 karpikenn 'büchs (darin man etwas leget)'; Karpeken 'Lädelein (Schrein)'; Göseken 1660: 598 Rochto-karp / Rochto ladikas 'artzeney Schranck'; Hornung 1693: 28 Karp : Karbi : Acc. pl. Karpisid & Karpa 'ein Kästlein'; Helle 1732: 108 karp 'die Schachtel'; Hupel 1780: 173 karp, -bi r.; -pi d. 'Schachtel, liefl. Karb'; Hupel 1818: 72 karp, -i od. -bi r. d. 'Schachtel; lf. Karp'; Lunin 1853: 50 karp, -i r. d. 'ларьчикъ, коробочка'
Murded: kaŕp : karbi (-ŕ-) 'kast(ike)' Sa L K I eL; karp : `karbi R EMS II: 761
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kaŕp : kaŕbi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank'; ÕS 1980: 240 karp
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'hölzernes Gefäß, Kiste (in den Ostseeländern gebraucht, eig. ein Hohlmaß, finn. karpi)'
Käsitlused: < ? kasks karpe 'kast' Raun 1982: 32; < kasks karpe 'puinen kirstu' SSA 1: 316; < ? asks karpe 'puust kast' EES 2012: 133
Läti keel: lt kārba LELS 2012: 46
Sugulaskeeled: sm karppi [1745] 'puinen laatikko, rasia / Holzschachtel' < ee karp [‹ kasks karpe] SSA 1: 316; sm karppi < ee karp Bentlin 2008: 66-67; is karppa, karppi 'rasia'; vdj karppi 'rasia, koppa'; lv kaŕp, kärp 'puinen rasia, kotelo' SSA 1: 316; lv kar̄´`p 'Kästchen, Büchse'; kär̄`p, kar̄´`p 'hölzernes kästchen, schachtel' < ee karp Kettunen 1938: 107, 177; vdj karppi 'karp, toos / коробка' VKS: 395

karske, karske 'rõõmus; värske; vooruslik' < kasks karsch 'värske; terve'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1458 ? Karsche, Michel; Göseken 1660: 155, 195 karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; Helle 1732: 108 karsk 'der nicht alles essen will'; Hupel 1780: 174 karsk : karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; Hupel 1818: 73 karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; Lunin 1853: 50 karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kaŕsk Rid Aud K; kaŕsk : karski Khk Nõo; kaŕsk : karsi Muh L; `karskõ Krl Räp EMS II: 765; karss (-ŕ-) : karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kaŕst : karsti Sa EMS II: 767
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk : karsu (SO) '= karske'; kaŕsk : kaŕsi, karse (S) '= karske'; karske : karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst : karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
Käsitlused: < kasks karsch Liin 1964: 59; EEW 1982: 716; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; < asks karsch 'elav, värske, elujõuline' EES 2012: 133; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm karski [Agr] 'reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz'; is karskea 'karvas, karkea; sierettynyt (iho)'; vdj karskia 'kitkerä, väkevä' < mr karsker 'reipas; kaunis, upea' SKES: 165; SSA 1: 318

kast, kasti '(puust) täisnurkne mahuti' < kasks kaste 'mahuti, hoiukoht; vangla'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb III 1638: 152 emmis se pehwa, kus Noa kasti sisse lex 'Bis an den Tag, da Noe zu der Archen eingieng'; Stahl LS I 1641: 453 kus üx om̃a wilja Jummala Kasti sisse andis 'wenn einer seiner Güter an den Gottesdienst wendete'; Göseken 1660: 90 Kasti 'Kaste'; Göseken 1660: 204, 171 kasti 'Gefangnis'; kasti pannema 'einziehen (ins Gefängnis)'; Hornung 1693: 23 Kast 'ein Baur-Gefängniss auff den Höfen'; Helle 1732: 322 kast 'der Kasten'; Hupel 1780: 175 kast, -i r. 'der Kasten'
Murded: kaśt 'karp, laegas' Sa L K I eL; kast R Muh Hi Ris EMS II: 810-812
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 218 kaśt : kaśti 'Kasten'; ÕS 1980: 244 kast '(pakkimiseks, asjade sissepanemiseks)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kaste, kasse, kase 'Kasten, größerer Behälter; Truhe; Reliquienschrein'
Käsitlused: < kasks kast, kaste Ariste 1963: 92; Liin 1964: 45, 65; < sks Kasten, kasks kast, kaste EEW 1982: 724; SSA 1: 325; < kasks kast Raun 1982: 32; Raag 1987: 323; < kasks kast(e) 'Gefängnis', vrd rts kast 'Laden' Raag 1987: 336; < asks kaste, kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti' EES 2012: 134; < sks Kaste 'kast' EKS 2019
Läti keel: lt kaste, skaste 'Kasten, Kiste' < kasks kast, kaste 'Behälter' Sehwers 1918: 57, 149; Sehwers 1953: 48; Jordan 1995: 66; lt kaste, skaste, kasts 'ein Kasten, eine Kiste' < sks Kasten ME: II: 169
Sugulaskeeled: sm kasti [1874] 'kehikko, laatikko; oven kehys, ikkunalauta, lokerolaatikko; sillan arkku / Kasten; Türeinfassung, Fensterbrett; Setzkasten, Senkkasten' < rts kast ~ ee kast [‹ sks Kasten ~ kasks kast, kaste] SSA 1: 325; lvS kast 'Kasten' SLW 2009: 80; lv kas̄t 'kasten' < sks Kettunen 1938: 108; lv kast 'kast / kaste' LELS 2012: 107

kastrul, kastruli '(keedu)nõu' < asks kastrull 'id.', vrd rts kastrull 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 496 wotta üks kiwwi-Kastrull, woia sedda wärske woiga; Henning 1824: 5 Panne kastrulli tekli tuggewaste peäle
Murded: `kastrul(l) 'keedunõu; veekopsik' Kuu VNg Khk Vll Muh Mar K I; `kastrul´l Jäm Muh L K Iis; `kastrun(n), `kastron Lüg Rei Han Kse Hää Trv TLä Rõu Plv Vas; kastur Hls Krl Har; kastrik 'kastrul' Vas Se EMS II: 816
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 241 kastrul : kastruli 'Kasserolle'; Wiedemann 1893: 219 kastrul : kastruli; kastrun : kastruni (d) 'Kasserolle'; ÕS 1980: 245 kastrul, -i
Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 108 Kastroll, Kastrull 'Schmortopf, kleiner Topf mit Stiel, Kasserolle'
Käsitlused: < rts kastrull 'kastrul, keedupott' Treiman 1976: 55; < asks Kastrull EEW 1982: 725; Raun 1982: 33; < asks kastrull 'kastrul' EES 2012: 135; < sks Castroll 'kastrul' EKS 2019
Läti keel: lt kastruõle, kastruõlis 'Kasserolle' < asks kastrul, kastrole Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 48; lt kastruõlis 'die Kasserolle; plattd. Kastroll' ME: II: 169; kastrolis LELS 2012: 107
Sugulaskeeled: sm kastrulli, (kas(t)rulla, kassul(l)i, kasruuni [1874] 'varrellinen kattila, kasuri / Kasserolle' < rts kastrull 'kastrulli, kasuri' SSA 1: 326; lv kas̄truo̯l 'kasserolle' Kettunen 1938: 108; lv kastroļ 'kastrul / kastrolis' LELS 2012: 107; vdj kastruli 'kastrul / каструля' VKS: 403

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede, kedene 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 134 raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); Stahl LS II 1649: 635 needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; Gutslaff 1648: 221 Kädi; Ahila 'Kette'; Göseken 1660: 90 Kehd, -i 'Kette'; Helle 1732: 110 keed 'die Kette'; Piibel 1739 Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; Hupel 1780: 176, 177 keed r d. 'die Kette'; keet r. d. 'die Kette'; Hupel 1818: 77 keed : kee r. d. 'Kette'; Lunin 1853: 54 keed : kee r. d. 'цѣпочка'
Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; ki̬i̬ I EMS II: 892-893; ki̬i̬d : keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiede^ʔ Lei EMS II: 894
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´ : kēe 'Kette'; kēt´ : kēdi (pt, d) '= kēd´'; ÕS 1980: 251 kee 'teat kaelaehe'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
Käsitlused: < kasks kede 'Kette' Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Raag 1987: 324; < kasks kedene, kede Liin 1964: 57; < asks kede, kedene 'kett' EES 2012: 140; EKS 2019
Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] 'Kette' < kasks kēde 'Kette' Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131; ķēde, ķērde, šķēde 'die Kette' < kasks kede ME: II: 373
Sugulaskeeled: sm ketju [1786] 'Kette' < rts kedja [‹ kasks kede, kedene]; is ked´jut < sm SSA 1: 351; sm kääty [1621] 'kaulaketju / Halskette' < mr kedia [‹ kasks kede] SSA 1: 484; lvS k´ǟd, -ed 'Kette' SLW 2009: 102; lv skēᴅ´ 'kette; fessel' < kasks kede Kettunen 1938: 372; lv skēḑ, skēḑõz 'kett / ķēde' LELS 2012: 295

kelm, kelmi 'petis' < asks schelm 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 343 herrise töh 'schelm stück'; Hornung 1693: 16 Herris 'ein Schelm'; Helle 1732: 93 herris 'der Schelm'; herrine 'schelmisch'; Hupel 1780: 154 herris r. d.; herrits r. d.; herritz d. 'der Schelm, Bube, Bösewicht'; Hupel 1780: 178 kelm, -i r. d. 'Schelm'; Arvelius 1782: 19 kelmide koerusse läbbi; Lunin 1853: 55 kelm, -i r. d. 'плутъ, мошенникъ'
Murded: kel´m : kel´mi 'petis, suli; üleannetu' L K TaPõ sporV; kel´m : kelmi Sa Muh Mih Iis M T; kelm : kelmi Muh Hi Mar; kelm : `kelmi R EMS II: 981
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kel´m : kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; ÕS 1980: 255 kelm
Saksa leksikonid: MND HW III schelm 'Schurke, Schuft'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks schelm, schelmer, vrd rts skälm Liin 1964: 45; < kasks schelm, schelme EEW 1982: 768-769; < kasks schelme Raun 1982: 35; < kasks schelme(r) 'Schelm, Betrüger' ~ rts skelm Raag 1987: 338; < rts skälm ~ sks Schelm SSA 1: 341; < asks schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus' EES 2012: 143; < asks schelme 'kelm, võrukael' EKS 2019
Läti keel: lt šķel̃mis 'Schelm' < kasks schelm Sehwers 1918: 56, 161; šķel̃mis, šelmis 'Schelm' < kasks schelme Sehwers 1953: 129, 130; šķelmis 'der Schelm' < kasks schelm ME: IV: 25
Sugulaskeeled: sm kelmi, kälmi [1637] 'veijari, konna / Spitzbube' < rts skälm 'veitikka, velikulta, veijari, konna'; vdj škelmi < sks ~ ee; lv škel´m kelmi < kasks schelm SSA 1: 341; lv škel̄´m 'schelm' < kasks schelm Kettunen 1938: 395; lv keļm 'kelm / krāpnieks, šķelmis' LELS 2012: 44, 113

kihvt, kihvti 'mürk' < kasks gift 'id.' [Alamsaksa laensõna on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa Gift toel.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 gift 'Gifft'; Gutslaff 1648: 216 Surmarocht/ u 'Gifft'; Göseken 1660: 89, 215 Kifft/ i 'Gifft'; Göseken 1660: 215 Surma Rocht 'Gifft'; Helle 1732: 182 surma-rohhi 'der Gift'; Helle 1732: 113 kihwt 'der Gift'; Piibel 1739 maddude kihwt on nende mokkade al; Hupel 1780: 180 kihwt, -i r. 'Gift'; kihwt, -i r. 'Gift'; Lunin 1853: 58 kihwt, -i r. 'ядъ'
Murded: kihvt : kihvti 'mürk' Sa Muh Pä K I sporT; kih´vt V; kiht : kihi Hi L sporK; kiuht : kiuhti Sa Muh Hää; kiuht : `kiuhti R EMS III: 68; rotikihvt Mar Juu VJg KJn Plv(-t´); rotikiht Mar Mär Tõs Juu Koe Plt Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309, 310 kiht : kihi 'Gift'; kihwt : kihwti 'Gift'; ÕS 1980: 261 † kihvt 'mürk'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gift, gifte 'Gift'
Käsitlused: < kasks gift Ariste 1963: 92; Liin 1964: 58; Ariste 1972: 93; Raun 1982: 37; < sks Gift EEW 1982: 804; EKS 2019; < asks gift 'mürk' EES 2012: 150
Läti keel: lt gipte 'Gift' Sehwers 1918: 69, 148; Sehwers 1953: 40
Sugulaskeeled: lvS gift 'Gift' SLW 2009: 57; lv gif̄t, gip̄t 'gift' Kettunen 1938: 57
Vrd jihvt

kiil, kiilu 'talb; riidesiil' < asks kîl 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 83 kiil, -o r. d. 'Keil'; Lunin 1853: 58 kiil, -o r. d. 'клинъ; слѣпень; cтрѣлка у чулка, ластовица у рубахи'
Murded: kiil : kiilu 'talb; vahetükk, (riide)siil' S L K eL; kiil : kiili Käi Rei Mär JMd JJn VMr VJg I; kiil : `kiili R EMS III: 80
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl : kīlu, kīlo; kīl´ : kīli 'Keil'; ÕS 1980: 261 kiil '(nt puulõhkumiseks)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîl (kiel) 'Keil als Werkzeug, aus Eisen oder Holz'
Käsitlused: < kasks kīl 'talb' Viires 1960: 80; Raun 1982: 37; SSA 1: 357; < asks kīl 'kiil, talb' EES 2012: 151
Läti keel: lt *ķĩlis [1638 Kielies] 'Keil' < kasks kīl Sehwers 1918: 23, 89, 150; Sehwers 1953: 67; ķīlis 'Keil' < kasks kîl Jordan 1995: 72; ķīlēt 'keilen, einen Keil eintreiben' < kasks kîlen Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiila [1865] 'vaaja; vaatteen levityskaista / Keil; Zwickel'; lvS kihls (1829) 'Keil' < germ *kīla-z, vrd küsks kīl, kasks kīl; is kīla; krj kiila < sm SSA 1: 357; lv kīl´ 'pflock, keil' (= vaĭ̯gà) < kasks kīl; kīl´ə̑ 'keil eintreiben' < kasks kilen Kettunen 1938: 132, 133; lv kīl´ < kasks kīl SSA 1: 357; lv kīļ 'kiil / ķīlis' LELS 2012: 121; vdj kiili 'kiil (töövahend) / клин' VKS: 430

kink, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Kyncke, Andres; Gutslaff 1648-1656 Ja wöib kinckis anda; Virginius 1687-1690 nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; Vestring 1720-1730: 79 Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; Helle 1732: 113 kinkitus 'das Geschenke'
Murded: kink : kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink : `kingi R; kińk : kińgi Lei EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink
Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
Käsitlused: < kasks kenk EEW 1982: 834; < kasks schenke Raag 1987: 324; < asks schenke 'kinkimine, (tervitus)kink, and' EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis 'Geschenk; Schenke (als Hofbeamter)' < kasks schenke Sehwers 1953: 133; šķiņķis 'das Geschenk' < germ ME: IV: 42
Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ 'geschenk' < kasks schenke Kettunen 1938: 396; lv škink 'kingitus / dāvana' LELS 2012: 312
Vt kinkima

kinkima, kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 139 mea tæma meile schencknut on; Rossihnius 1632: 145 awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; Stahl 1637: 106 kenckima : kenckin : kencksin : kenckinut '∫chencken'; Gutslaff 1648: 234 kinckma /e 'schencken'; Göseken 1660: 95, 113 kinckima 'Schencken'; kinckima 'Bescheren (verehren)'; Helle 1732: 113 kinkima 'schenken'; Piibel 1739 Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; Hupel 1780: 181 kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; Hupel 1818: 84 kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; Lunin 1853: 59 kinkima r. d. 'даровать, дарить'
Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kińkmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima : kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; < asks schenken 'kinkima, andma' EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt šķiñķuõt 'schenken' < kasks schenken Sehwers 1918: 162; šķiņ̃ķuôt 'schenken (geben)' < asks schinken Sehwers 1953: 133
Sugulaskeeled: lvS sk´ińk, -ub 'schenken' SLW 2009: 176; lv škiŋ̄k̆kə̑ 'schenken' < kasks schenken Kettunen 1938: 396; lv škinkõ 'kinkida / dāvināt' LELS 2012: 312
Vt kink

klaar, klaari 'selge; korras, valmis' < asks klâr 'id.', sks klar 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 222 selg /e 'klar'; Lithander 1781: 552 kalla keik, mis klaar on, peält ärra
Murded: klaar (-ŕ) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-ŕ) Sa L VlPõ M EMS III: 304
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klāŕ : klāri 'klar, rein, fertig'; lāŕ, lāri '= klāŕ'; Wiedemann 1893: 309 klāŕ : klāri (lāŕ) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' '= klaren'; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend'; Seemannsprache 1911: 453 klar 'bereit, fertig, unbehindert'
Käsitlused: < asks klar 'klar' GMust 1948: 78; < sks klar SKES: 203; < sks klar ~ kasks klar EEW 1982: 861; < kasks klâr Raun 1982: 42; < asks klār ~ sks klar EES 2012: 164; < sks klar 'selge' EKS 2019
Läti keel: lt *klãrs 'klar' < kasks klār Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50
Sugulaskeeled: sm klaari [1638] 'kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich' < rts klar 'kirkas, selkeä' [‹ kasks klar]; is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' SSA 1: 378; lv klå̄rə̑m 'Klarheit, Lauterkeit'; klō̬r 'klar' < kasks klār Kettunen 1938: 140; lv klǭr 'klaar, selge / skaidrs, klārs' LELS 2012: 127; vdj laari 'klaar, puhas, selge / ясный, чистый' VKS: 557
Vt klaarima

klaarima, klaarin 'selgitama; korraldama' < asks klaren 'id.', ee klaar

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 258 laarima 'Klaren'; Laarima 'klaren (Branntwein)'; Vestring 1720-1730: 83 Klarima; Hupel 1780: 183, 197 klaarma r. d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; Lithander 1781: 505, 552 kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; Hupel 1818: 88, 110 klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; Lunin 1853: 62, 80 klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
Murded: `klaarima 'puhastama; selgi(ne)ma; settima, klaaruma; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaaŕma T V; `laarima Sa L; `laaŕma Sa M EMS III: 305
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima : lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
Käsitlused: < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' [› ee klareerima] GMust 1948; < kasks klaren Liin 1964: 55; < ee klaar EEW 1982: 861; < asks klaren, kleren EES 2012: 164
Läti keel: lt klārêt 'klären' < kasks klāren Sehwers 1918: 150; klārēt 'Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren' < asks klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klaarata [1731] 'kirkastaa, selvittää' < rts klara 'kirkastaa, selvittää' [‹ kasks klār]; is klārata 'selvittää' < sm klaarata SSA 1: 378; lv klō̬rə̑ 'sich aufklären; klaren; klar werden (schifferausdrücke)' < kasks klāren Kettunen 1938: 140; lv klǭrõ 'klaarida, selgitada / skraidrot, klārēt' LELS 2012: 127; vdj laarata '(purje)laeva klaarida / очищать портовые сборы' VKS: 557
Vt klaar

klaas, klaasi 'habras läbipaistev materjal; klaasnõu' < kasks glas 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 38 lebbÿ v̈hhe Glase Ackna; Rossihnius 1632: 149 tey temma ütte klasi Salwi kahn; Stahl 1637: 65 klahs : klahsist 'Glas'; klahsacken : klahsacknast 'Glasfen∫ter'; Stahl HHb II 1637: 12 Kudt ∫e pehwlick pai∫tap lebbi öhe kla∫i; Gutslaff 1648: 216 Klâsick 'Glaß'; Göseken 1660: 215, 186 Laasi 'Glas'; laas ackn 'Fenster'; Vestring 1720-1730: 83, 103 Klaas, -si 'Das Glas'; Laas, -si 'Das Glaß'; Helle 1732: 115, 322 klaas 'das Glaß'; Hupel 1780: 183, 197 klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i (klaas) r. d. 'das Glas'; Arvelius 1782: 99 selle klaasi läbbi; Hupel 1818: 88, 110, 111 klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i r. d. 'Glas'; laes, lasi Ob. 'das Glas'; Lunin 1853: 62, 80 klaas, -i r. d. 'стекло, стаканъ, рюмка'; laas, -i r. d. 'стекло'
Murded: klaas (-ś-) Hi L K(-oa-, -ua-); klaas (-ś-) I T V; `klaasi R; laas (-ś-) Sa L VlPõ M San Urv Har EMS III: 306-307
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 343, 521 klāź : klāzi 'Glas'; lāź : lāzi '= klāź'; ÕS 1980: 272 klaas
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben glas 'Glas'; MND HW II: 1 glas, Pl. glāse, glēse 'Glas; Glas zu Fenstern; Glasgefäß; Uringlas des Arztes; Sanduhr, Stundenglas'
Käsitlused: < kasks glas 'klaas' Ariste 1963: 92-93; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 42; SSA 2: 49; < vrd sks Glas EEW 1982: 861; < asks glas 'klaas (materjal); klaasnõu; liivakell' EES 2012: 164; EKS 2019
Läti keel: lt glãze [1638 Ghla∫e] 'Glas' < kasks glas, pl. glāse Sehwers 1918: 60, 87, 148; Sehwers 1953: 36; glāze, glāza, glāzs 'Glas; Trinkglas' < kasks glas Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm lasi [Agr clasi] 'Glas; Fenster' < mr glas 'lasi' [‹ kasks glas]; is klasi; krj (k)lasi; vdj klasi < sm SSA 2: 49; sm lasi 'Glas; Fenster' < asks glas ~ rts glas Bentlin 2008: 135; lvS glās ~ glāos ~ gla°s ~ glāś 'Glas' SLW 2009: 57; lv glǭz 'glas' < kasks glas Kettunen 1938: 59; glǭz 'klaas (materjal); stikls'; lv tējglǭz 'teeklaas / tējas glāze' LELS 2012: 63; vdj klazi 'klaas / стекло' VKS: 437; is lazi 'klaas' Laanest 1997: 97

kliister, kliistri 'kleepaine' < asks klîster(e) 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 88 kliister, -tri r. d. 'Kleister'; Lunin 1853: 62 kliister, -tri r. d. 'клейстеръ'
Murded: `kliister 'kleepaine' R Hi K I; `kliistre (`kliistri) T V; `liister Sa L M EMS III: 322
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīster : klīśtri, klīstre 'Kleister'; ÕS 1980: 274 kliister
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 *klîster 'gluten, colla lym, pappe'
Käsitlused: < kasks klister EEW 1982: 866; < kasks klīster(e) Raun 1982: 43; < kasks klīster SSA 2: 75; < asks klīster 'kliister, kleepaine' EES 2012: 165; EKS 2019
Läti keel: lt *klĩsteris 'Kleister' < kasks klīster Sehwers 1918: 150; klĩsteris 'Kleister' < asks klīster Sehwers 1953: 51; klīsteris 'Kleister' < kasks klîster Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm liisteri, kliisteri [1670 klijsteri] 'kiinnitysaine / Kleister' < rts klister [‹ kasks klīster] SSA 2: 75; lv klīstə̑r 'kleister' < kasks klīster Kettunen 1938: 140; lv klīstõr 'kliister / klīsteris' LELS 2012: 127; vdj kleisteri 'kliister / клейстер' VKS: 438
Vt kliisterdama

kloppima, klopin 'taguma' < kasks kloppen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 143 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz; Stahl HHb I 1632: 37 Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; Gutslaff 1648: 222 pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen)'; Hupel 1766: 57 se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda; Lithander 1781: 496 kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; Hupel 1818: 88 kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; Lunin 1853: 62 kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `kloṕma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `loṕme M EMS III: 335
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima : klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima : klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
Käsitlused: < kasks kloppen Liin 1964: 54; Raun 1982: 43; < kasks kloppen ~ ee [onom] EEW 1982: 869-870; < asks kloppen 'taguma, toksima; peksma' EES 2012: 166; EKS 2019
Läti keel: lt klapêt 'klopfen' < kasks kloppen Sehwers 1918: 29, 150; lt klapêt 'klopfen' < asks klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klapata [1874] 'taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa / schlagen, tätscheln; klopfen' < rts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' SSA 1: 379; lvS klopp, -ub 'klopfen' SLW 2009: 83; lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ 'rütteln, klopfen, poltern' < kasks kloppen Kettunen 1938: 59, 140; lv kloppõ 'kloppida / dauzīt, klapēt' LELS 2012: 127

kool, kooli 'õppeasutus' < kasks schole 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Kolie Mikk; Müller 1600-1606: 149 Schoel : Schole : Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; Rossihnius 1632: 153 mönne sahte teye peßma teye kohli sissen; Stahl HHb II 1637: 18 kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; Gutslaff 1648: 236 Kôli 'Schule'; Göseken 1660: 94, 369 Kooli 'Schuel'; Kohli 'schule'; Helle 1732: 119 kool 'die Schule'; Helle 1732: 308 suur kool 'die Trivial-Schule'; Hupel 1766: 117 se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; Hupel 1780: 189 kool, -i r. d. 'Schule'; Lunin 1853: 69 kool, -i r. d. 'школа, училище'
Murded: kool : kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel : kooli Sa Muh Lä; ku̬u̬l : kooli VlPõ eL; `kuol(i) R EMS III: 593
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōl´ : kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
Käsitlused: < kasks schole 'Schule' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; < asks schole 'kool' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt skuõla [1587 tho Skole] 'Schule' < kasks schōle 'Schule' Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108; skuola, škuola 'Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst' < kasks schôle 'Schule' Jordan 1995: 88
Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] 'Schule' < rts skola [= kasks schole] SSA 1: 414; lv skùo̯l 'Schule' < kasks schole Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328; skùo̯lə̑ 'schulen' < sks Kettunen 1938: 373; lv skūol 'kool / skola'; lv skūolõ, skūoltõ 'koolitada / skolot' LELS 2012: 296; is koulu 'kool' Laanest 1997: 81

koor, koori 'kirikurõdu; laulukoor' < kasks kôr 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 262 nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame (17.07.1603); Göseken 1660: 153 Koori 'Chor'; Koori laulajat 'Chor singer'; Hupel 1780: 189 koor, -i r. 'das Chor in der Kirche'; Lunin 1853: 70 koor, -i r. d. 'хоры въ церкви'
Murded: koor : koori 'kirikurõdu, kooripealne; laulukoor' Sa Hi L K(-uo-, -ua-); ku̬u̬ŕ : koori eL EMS III: 616; koort : koordi 'kooriruum' Vig Iis(-ua-); kuord VNg Lüg EMS III: 626; korr : korra 'koor(ipealne)' Lut EMS III: 705; kuur : kuuri 'kooripealne' Emm Lä EMS IV: 167
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 396, 467 kōŕ : kōri 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1893: 359, 424 kōŕ : kōri (kōŕd, kōrd, kōrt) 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūŕ : kūri 'Chor, Emporkirche'; ÕS 1980: 299 koor
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kôr (koer, koir), chôr 'Sängerchor, Gesamtheit der Sänger oder Sprecher; abgeteilter Platz in der Kirche, in dem die Geistlichkeit, der Chor aufgestellt ist, erhöhter Altarraum, hoher Chor'
Käsitlused: < asks kôr Liin 1964: 43; < kasks kôr EEW 1982: 944; Raun 1982: 48; < asks kōr 'koor' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt kuõris 'das Chor in der Kirche; der Chor' Sehwers 1953: 61
Sugulaskeeled: sm kuori [Agr chori] 'kirkon sisin osa, jossa (pää)alttari sijaitsee; laulukunta, kuoro / Chor, Sängerchor' < mr kor, chor, choor 'kuoro, laulajien paikka kirkossa' SSA 1: 442; lv kùo̯ŕ 'chor' Kettunen 1938: 165; lv kūoŗ 'koor / koris'; kūoŗ 'kiriku lääneosa rõdu / koris, balkons baznīcā' LELS 2012: 152; vdj hoora, hoorõ 'laulukoor / хор' VKS: 262, 263

koot, koodi 'fig jalg' < asks kote 'kabi; kederluu, pahkluu'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 91 Kood, -di 'Das unterste Gelenke am Pferde-Fuß'
Murded: koot : koodi 'jala osa' Hi L K(-uo-, -ua-); kuut´ Hää Saa Hls; koet Sa Muh Mar Tõs(-ue-); kuot : `kuodi R EMS III: 636
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´ : kōdi 'Köthe, Gelenk über der Fessel'; ÕS 1980: 300 koot 'koib, sääreluu (loomal)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'; MND HW II: 1 kö̂te, kuͤte 'Gelenkknöchel, Fuß- oder Fingerknöchel'
Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel' Liin 1964: 64; EEW 1982: 946; < ? kasks kote 'kabi, pahkluu' Raun 1982: 48; < asks kote 'pahkluu, kederluu; kabi; täring' EES 2012: 177; EKS 2019

koot, koodi 'vart (ka tähekogus)' < asks kote 'kabi, kederluu'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 91 Kood, -di 'Ein krümmer Dresch Flegel'; Hupel 1780: 189 koot, -i r. d. 'Dreschflegel'; Lunin 1853: 69, 70 kood, -i r.; -e d. 'молотило; цѣпь; валекъ'; koot '= kood'
Murded: koot : koodi 'rehepeksuriist' Pä K I(-uo-, -ua-); ku̬u̬t´ : koodi Hää Sa TaPõ eL; kuot : `kuodi IisR EMS III: 635-636
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´ : kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; ÕS 1980: 300 koot 'endisaegne rehepeksuriist, pint'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'
Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel; Würfel' EEW 1982: 946; < asks kote 'pahkluu, kederluu, kabi; täring' EKS 2019

kortel, korteli 'endisaegne mõõtühik' < asks quôrtêr 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 312 karteer 'nössel sextarius'; Piibel 1739 peent jahho .. ja ühte korterit ölli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Lithander 1781: 496 leota neid hästi pool neljat korteri rösa pima sees; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'четверть, четвертая часть; четверикъ'
Murded: `kortel : `kortli (-le) 'mahu- ja pikkusühik' R S L K M Ote; `kortel´ Hls Urv; kortel Mär Tor Hls; `kolter Sa Rid Mar; `korter Pöi Muh Mar Vig EMS III: 719
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D); korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304 kortel 'veerand toopi; veerand küünart'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
Käsitlused: < rts kvarter ~ asks kwartēl SKES: 221; SSA 1: 407; < kasks quartêr, quatêr; kartel, karteel Liin 1964: 48; < kasks quartêr ~ asks kwartêl ~ rts kvarter EEW 1982: 960; < kasks quartêr Raun 1982: 49; < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
Läti keel: lt *kuõrtẽlis [1638 Kohrtelis] 'Quartier, Viertel' < kasks quartēr Sehwers 1918: 43, 90, 151; ME: II: 348
Sugulaskeeled: sm kortteli, kortteri [1701] 'neljänneskyynärä, neljännestuoppi; tietty kaupunkialue / Viertel' < rts kvarter [‹ kasks quartēr]; krj kortteli 'neljänneskyynärä, neljännes' < sm SSA 1: 407; sm kortteli 'Viertel (Längen- bzw. Hohlmaß)' < asks quârtêr ~ ee kortel Bentlin 2008: 222; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'quart' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'kortel, veerand toopi / kortelis, ceturtaļstops' LELS 2012: 152
Vrd korter

korv, korvi 'punutud pealt lahtine nõu' < kasks korf 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1538 Korue, Mattis; Rossihnius 1632: 156 minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja; Stahl 1637: 80 korw : korwi∫t 'Korb'; Gutslaff 1647-1657: 171 korwi sissen; Göseken 1660: 90, 263 Korw/ i 'Korb'; Göseken 1660: 148, 455, 129 Leiba korwi 'brodkorb'; Wanckri korw 'Wagen Korb'; suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; Vestring 1720-1730: 93 Korw 'der Korb'; Hupel 1780: 190 korw, -i r. d. 'der Korb'; Lithander 1781: 550 et se kui üks korw seäl ülle seisab; Hupel 1818: 99 korw, -i r. d. 'Korb'; Lunin 1853: 71 korw, -i r. d. 'корзина'
Murded: koŕv : korvi (-ŕ-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv : korvi Muh Hi Aud Saa; korv : `korvi R; koŕb : korbi (-ŕ-) L; kori : korvi Jäm Mus Hää Saa Hls EMS III: 727
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 koŕw : koŕwi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
Käsitlused: < kasks korf 'korv' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; Raun 1982: 49; SSA 1: 402; < kasks korb 'Korb' EEW 1982: 962; < asks korf 'korv' EES 2012: 179; EKS 2019
Läti keel: lt kur̃vis [1587 kurwes] 'Korb' < kasks korf Sehwers 1918: 29, 80, 152; kur̃vis 'der Korb; der Korb auf dem Schlitten; ein Netz' < kasks korf ME: II: 326
Sugulaskeeled: sm kori [Agr] 'koppa, vasu, vakka; korireki, korja / Korb; Schlittenkasten' < mr korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm SSA 1: 402; lvS kurb 'Korb' SLW 2009: 91; lv kur̄v 'korb' < kasks korf Kettunen 1938: 168; lv kurv 'peenem korv / kurvis, grozs' LELS 2012: 154

kraapima, kraabin 'kõva esemega korduvalt tõmbama; kratsima' < asks schrapen 'id.', ee kraap

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265, 367 krassima / krapima 'krazen'; krazima / krahpima 'Schrepffen'; Hupel 1818: 251 raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Arvelius 1782: 43 Üks korstna krapia; Hupel 1818: 100, 197 kraapma r. d. 'kratzen'; raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Lunin 1853: 72, 153 kraapma r. d. 'чистить скребницей, скоблить'; krapima r. d. 'скоблить, чесать'; raapma d. 'чистить (рыбу)'
Murded: `kraapima 'kraabiga töötama; kratsima, kriipima' R Hi L K I(-oa-, -ua-); `kraapma Mar Tõs Kod T V(-ṕ-); `raapima Sa L; `raaṕme M EMS III: 786
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāpima : krābin 'kratzen, scharren'; Wiedemann 1893: 385 krāpima : krābin (krāpsama, krāpsima, rāpima, krāpama) 'kratzen, scharren'; ÕS 1980: 307 kraapima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrapen '(mit Geräusch) schaben, kratzen, schrapen'; MND HW III schrāpen, schrappen 'scharren, kratzen'
Käsitlused: < kasks schrapen Liin 1964: 54; < ee [deskr], vrd kasks schrapen EEW 1982: 947; < lms [deskr], vrd kasks schrapen ~ rts skrapa Raun 1982: 50; < lms [deskr], vrd sm raapia [või asks schrapen 'kraapima' mõju] EES 2012: 181
Läti keel: lt skrãpêt 'schaben, striegeln' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 106; skrāpēt 'schrapen, striegeln, kratzen' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' ME: II: 889
Sugulaskeeled: sm krapata, kravata [Agr] 'kaapia; sukia' < rts skrapa 'kaapia, raapia; sukia' SSA 1: 417; sm raapia [1880; 1745 kraappia]; is rāppia, krāppia; krj roapie raapia, kynsiä; vdj krāpin 'raapin'; ee kraapida < rts skrapa 'raapia' [ainakin osittain] SSA 3: 34; lv krō̬pšə̑ 'kratzen, schaben; schälen' Kettunen 1938: 156; lv krǭpšõ 'kraapida / skrāpēt' LELS 2012: 141; lv rǭibõ 'kokku kraapida / grābt, raust' LELS 2012: 272; vdj kraappia 'kraapida, kaapida; kratsida / (на)скрести; (на)скоблить' VKS: 482
Vt kraap

kraas, kraasi 'villakraas' < asks krasse 'id.', bsks Krase 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 460 kahset 'weberkarthe / wollenkarthe'; Vestring 1720-1730: 94 Krasid 'Woll Kratzen'; Krasima 'Die Wolle kratzen'; Helle 1732: 120 krasid 'Wollkratzen'; Helle 1732: 322 krasid 'die Krasen'; Hupel 1780: 190, 166 krasid pl. r. 'Wollkratzen'; kaarsed r., kaarsi pl. d. 'Wollkratzen'; kaarsma d. 'Wolle kratzen'; Hupel 1818: 100 kraas, -i r. d. 'Wollkratze, Krempel'; kraasma d. 'krempeln, Wolle kratzen'; Lunin 1853: 41, 72 kaars, -e ~ -i r. d. 'чесалка, гребень для чесанiя шерсти'; kaarsma d. 'чесать шерсть'; kraas -i r. d. 'чесалка'; kraasma d. 'чесать шерсть'
Murded: kraas : kraasi 'villakraas' K I TLä; kraaś Jä VJg I; kraass (-śs) Kam Urv Krl; kraas : `kraasi R; raas : raasi L KJn Trv Pst EMS III: 789; `kraaśsli Rõu; kraaśt Rõn EMS III: 791
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāź : krāzi 'Wollkratze'; Wiedemann 1893: 386 krāź : krāzi (kāŕ, kāŕs) 'Wollkratze'; EÕS 1925: 274 kraas 'Wollkratze'; kraasima 'kratzen, krempel, kardätschen'; ÕS 1980: 307 kraas
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krasse 'Wollkamm, Gerät zum Auskämmen der Wolle'; krassen (kratzen, krazen) 'kratzen, auskämmen, durchkämmen, krempeln (bei der Wollbereitung)'; Hupel 1795: 125 Krase (statt Wollkratze, Krempel) 'daher das Zeitwort krasen statt krempeln ’kämmen, kartetschen'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 975; < ee kraasima, vrd sm raasia Raun 1982: 50
Läti keel: lt karstūvis 'Wollkratze' VLV 1944: 313
Sugulaskeeled: sm karsta [1745] 'villan muokkaukseen käytetty piikikäs lauta(pari) / Wollkamm, Karde' < ? balti, vrd ld kar̃šti 'karstata villoja; sukia hevosta', lt kārst 'karstata (villoja), kammata' SSA 1: 318; sm raasi [1826] '(villa)karsta / Wollkamm, Karde' < ee kraas SSA 3: 34; sm karstata (villoja) 'Wolle kratzen, docken' Kettunen 1938: 107; lv kaŕ̄š̀ 'wolldocke'; lv kaŕ̄š̆šə̑ 'wolle kratzen, docken' < vrd kasks harst 'harke' Kettunen 1938: 107; is kraaziᴅ 'villakraasid' Laanest 1997: 82

kraav, kraavi 'kaevand, piklik süvend' < asks grave 'id.'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 216 kaiwomo 'graben'; Virginius 1687-1690 ka se Kraw saj täis wett; Göseken 1660: 219 kaiwand 'Grabe'; Vestring 1720-1730: 94 Kraaw, -wi 'Der Graben'; Helle 1732: 120 kraaw 'der Graben'; Hupel 1780: 190, 251 kraaw, -i r. d. 'der Graben'; raaw, -i W. 'ein Graben'; Arvelius 1790: 165 kui temma krawist wet jöi; Hupel 1818: 100 kraaw, -i r. d. 'Graben; Graf'; Lunin 1853: 72 kraaw, -i r. d. 'канава; графъ'
Murded: kraav : kraavi 'kaevand' Hi L K I(-oa-, -ua-); kraav : kraavi T V(-v´); kraav : `kraavi R; kravi RId; kraab Lä; raav Sa Muh L VlPõ; raav´ M; raab L EMS III: 792
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāw : krāwi 'Graben'; ÕS 1980: 307 kraav
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grave 'Graben'; graven 'graben, be-, auf-, eingraben' < germ *grab-a-; MND HW II: 1 grāve 'Graben, Kanal, Flußbett'
Käsitlused: < asks grâf Ariste 1972: 95; < kasks grave EEW 1982: 975; Raun 1982: 50; < asks grāve 'kraav' EES 2012: 181; EKS 2019
Läti keel: lt grãvis [1638 Ghrawis] 'Graben' < kasks grāve 'Graben' Sehwers 1918: 39, 87, 148; ME: I: 645; grāvis 'Graben' < kasks grāve 'Graben' Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: sm ravi [1659 iuoxugrawi] 'oja, tien reuna / Graben, Straßenrand;' < mr grav 'hauta, kaivanto, viemäri, uurre'; is kravi 'pieni oja' < ee; krj ravi 'maantienoja'; vdj kravi 'oja, viemäri' < sm SSA 3: 58; sm krävätä [1874] 'kaivaa, kovertaa / graben, aushöhlen' < rts gräva 'kaivaa' SSA 1: 423; lvS grāv 'Graben' SLW 2009: 58; lv grō̬v : grō̬i 'der graben' < kasks grave Kettunen 1938: 62; lv grǭv 'kraav / grāvis' LELS 2012: 65; vdj kravi 'kraav / канава, ров' VKS: 484

krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Hans Kranc '(Ahjas)'; Rossihnius 1632: 157 et nemmat ütte krantzi .. sahwat meije enge ütte ilma|erra|nerwetamatta; Stahl 1637: 81 krantz : krantzist 'Krantz'; Gutslaff 1648: 223 Wannick /o 'Kranz'; Göseken 1660: 265 Ranzi 'Krantz'; Ranzi pail 'Krantz-Band'; Piibel 1739 teggi temmale kaks kuld-röngast ta krantsi alla; Hupel 1780: 190 krants r. d. 'der Kranz; Hund (Scheltw.)'; Lithander 1781: 554 punnu neid kaks ja kaks krantsi wisi kokko; Lunin 1853: 72 krants, -i r. d. 'вѣнокъ'
Murded: krants : `krantsi 'pärg; vanik' R; krants : krantsi Hi; krańts, krań(t)si K I T V; rańts, ran(t)si Sa Muh; rańts, rań(t)si L KJn Kõp M Urv(-ńd-) EMS III: 807-809
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krańts : krańtsi 'Kranz'; EÕS 1925: 275 krants 'pärg'; ÕS 1980: 307 † krants 'pärg'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kranz 'Kranz'; MND HW II: 1 krans (kranz, krantz) 'Kranz, Blumen- oder Blattkranz'
Käsitlused: < kasks kranz Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 51; < sks Krantz ~ kasks krans EEW 1982: 979; < asks kranz 'pärg, krants' EES 2012: 181; EKS 2019
Läti keel: lt † krañcis [1638 Krantzis] 'Kranz oder Streifen' < kasks kranz Sehwers 1918: 90, 151; lt krancis 'Kranz; Bauschicht, eine Schicht Balken im Quadrat' < sks Kranz 'Balkenkranz, Balkenschicht' ME: II: 259; Sehwers 1953: 57
Sugulaskeeled: sm kranssi, ranssi [1622 krantzi] 'seppele, kiehkura, rengas, takan reunus / Kranz, Ring, Kaminsims' < rts krans, mr krantz 'seppele, kehä, kiehkura, reunus' [‹ kasks kranz] SKES: 228; SSA 1: 417; lv kran̄ts 'rand; kranz' Kettunen 1938: 153; lv kraņtš 'krants / krancis'; kǭŗa kraņtš 'karjakrants / ganu krancis' LELS 2012: 139

kriit, kriidi 'lubjakivist kirjutuspulk' < kasks krît(e) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 Krîte 'Kreide'; Göseken 1660: 91 Rijhti 'Kreyde'; Göseken 1660: 266 rihti walgke 'weisse kreide'; Piibel 1739 Pusep .. märgib sedda ärra kridiga; Hupel 1766: 83 kabi pissut sedda kriti mis saksad pleiweis nimmetawad; Hupel 1780: 191 kriit : kriti r. d. 'Kreide'; Lunin 1853: 72 kriit, -i r. d. 'мелъ'
Murded: kriit : kriidi Hi L K I Rõn; kriit´ : kriidi TLä San V; kriit : `kriidi R; riit : riidi Khk Vll Muh Kse Pä Krk; riik : riigi Vll Pöi Khn Pä KJn M(riik´); krõit´ : krõidi VId EMS III: 842
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīt´ : krīdi 'Kreide'; ÕS 1980: 309 kriit
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krite 'Kreide'; kriten 'mit Kreide bezeichnen'; MND HW II: 1 krîte, krît 'Kreide, das Mineral als Baustoff'
Käsitlused: < kasks krite Liin 1964: 62; EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; SSA 2: 75; < asks krite 'kriit' EES 2012: 183; EKS 2019
Läti keel: lt krĩts [1638 Kriete] 'Kreide' < kasks krīte Sehwers 1918: 59, 90, 151; krĩts < kasks krīte 'Kreide' Sehwers 1953: 59; krīts, krīte 'Kreide' < kasks krite ME: II: 283
Sugulaskeeled: sm liitu, kliitu, kriitu [1670 kl-] 'Kreide' < rts krita, klita, klito 'liitu'; krj liitu < sm SSA 2: 75; lv krī`t´ 'kreide' < kasks krīte Kettunen 1938: 155; lv krīţ 'kriit / krīts'; krīţõ 'kriitida, kriidiga kirjutada / krītot' LELS 2012: 140

kroon, krooni '(valitseja) peaehe' < kasks krône 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 154 Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; Rossihnius 1632: 158 temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; Stahl 1637: 81 krohn : krohni∫t 'Krone'; Gutslaff 1648: 223 Krôni 'Krone'; Göseken 1660: 154 Rooni 'Chron corona'; Helle 1732: 322 kroon 'die Crone'; Piibel 1739 ja panni kroni ta pähhä; Hupel 1780: 191 kroon r. d. 'die Krone'; Hupel 1818: 101 kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; Lunin 1853: 72 kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
Murded: kroon (-ń) : krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (-ń) : krooni Hel T V; kruon : `kruoni R; roon (-ń) : rooni Sa Muh L; ru̬u̬ń : rooni Saa KJn M EMS III: 867
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōń : krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōń : krōni (rōń) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
Käsitlused: < kasks krone Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45; Raun 1982: 52; < kasks krône ~ sks Krone EEW 1982: 996; SSA 1: 422; < kasks krone, rts krona Raag 1987: 336, 341; < asks krōne 'kroon' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt kruõnis [1587 kronis] 'Krone, Kranz' < kasks krōne Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruona 'Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen' < kasks krōne 'Tonsur' Sehwers 1953: 59; kruonis 'die Krone, der Kranz; die Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes' < kasks krone ME: II: 294-295
Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu] 'hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone' < rts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' [‹ kasks krōne, krūne]; krj kruunu '(vihki)kruunu, valtio' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯n(ə̑) 'krone; staatlich' < kasks krone Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroon / kronis' LELS 2012: 141
Vt kroonima

kross, krossi 'rahaühik' < asks grosse(n) 'id.', sks Groschen 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb III 1638: 36 öhe gro∫∫i pehwa palckax 'vmb einen Gro∫chen zum Taglohn'; Göseken 1660: 220 Rossi 'grosch'
Murded: kross : `krossi 'rahaühik' R; krośs (-ss), krośsi Jäm Hi Mar Tõs K I T V; rośs : rossi Sa Kse Pä M EMS III: 872
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krośś : krośśi (rośś) 'Groschen (eine halbe Kopeke)'; ÕS 1980: 312 kross 'rahaühik mõnel maal'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen'
Käsitlused: < kasks grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 48; < sks Groschen, kasks grosse, krosse, vn грош EEW 1982: 997; < kasks grosse(n) Raun 1982: 52; < asks grosse, krosse 'kross' EES 2012: 184; < asks grosse, grossen 'kross' EKS 2019
Läti keel: lt grasis 'Groschen' < kasks grosse Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: lvS groš 'Groschen' SLW 2009: 58; lv groš 'kross / grasis' LELS 2012: 65; vdj groošša, groošši 'kross (endisaegne münt) / грош' VKS: 238

kruss, krussi 'juukselokk, -keerd; käharus' < asks krûs, krūse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 kahare 'krauß'
Murded: kruśs : kruśsi (krussi) 'keerd; kihar' Jäm Mär Tõs Aud K I; kruss : `krussi Kuu Jõh; (k)russ : (k)russu sporL EMS III: 882; EMS IV: 97; `krussi (-śs-) 'keerdu; käharasse' R Jaa Emm Ha ViK TaPõ Ran Rõu; `russu(s) 'krussi(s); keerdu(s)' L(`krussus Lih Tõs) EMS III: 882-883
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426, 435 kräss : krässu (kruśś, kräśś) 'Krausheit'; ÕS 1980: 312 kruśs 'kihar; keerd'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt; gelockt, lockig'
Käsitlused: < ee kruus 'Krausheit, Gelock' EEW 1982: 1000-1001; < asks krūse 'käharus, säbarus' EKS 2019
Läti keel: lt krũzs 'kraus' < kasks krūs Sehwers 1918: 71, 151; Sehwers 1953: 60; krūzs 'kraus' < kasks krûs Jordan 1995: 70
Sugulaskeeled: sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu 'koriste; koristelu' < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] 'kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristellas'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm SSA 1: 422
Vt krussima. Vrd krous, kruus

kruvi, kruvi 'materjalisse keeratav kinnitusvahend; laeva sõukruvi' < kasks schruve 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 kruw/ i 'Schraube'; Vestring 1720-1730: 94 Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; Helle 1732: 121 kru 'die Schraube'; Hupel 1780: 191 kru : krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; Hupel 1818: 101 kru : krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; Masing 1821: 149 Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; Lunin 1853: 72, 73 kru : krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, шрупъ'
Murded: kruvi 'kinnitusvahend' VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu : `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v) : kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv : kruvvi T; kruvv (-v´v-) : kruvvi TLä V EMS III: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi : kruwi (P, SO) '= krūw'; krū : krūi, krū '= krūw'; krūw : krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
Käsitlused: < kasks schrûve 'Schraube' GMust 1948: 26, 80; < kasks schrūve Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; < kasks schruve Liin 1964: 51; Raun 1982: 52; < asks schrūve 'mutter, kruvi' EES 2012: 185; < asks schruve 'kruvi' EKS 2019
Läti keel: lt skrũve 'Schraube' < kasks schrūve 'Schraube' Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107; skrūve, skruve 'Schraube; Schraube am Spinnrad' < kasks schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' Jordan 1995: 88; skrũvêt 'schrauben' < kasks schrūven 'schrauben' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] 'Schraube' < rts, vrd skruv 'ruuvi' [‹ kasks schrūve] SSA 3: 115; sm ruuvi 'Schraube' < asks schrûve 'Schraube, Gewinde' ~ rts skruv 'Schraube' Bentlin 2008: 178; lv skre̮ù̯v, skriù̯v 'schraube' < kasks schruve Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327; lv skrõuv 'kruvi / skrūve' LELS 2012: 295; lv skrõuvõ 'kruvida / skrūvēt' LELS 2012: 295; vdj kruuvi 'kruvi / шруп' VKS: 490

kunst, kunsti 'loov inimtegevus; oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94, 158 ohma kÿtusse kunste; Se on nuit se eike Kunst; Stahl 1637: 82 Kun∫t : kun∫ti∫t 'Kun∫t'; Stahl HHb II 1637: 112 Jssand .. hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR .. bhüt mich für falschen Tücken'; Göseken 1660: 91, 333, 111 Kunst/ i 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida 'Rede-Kunst'; Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; Vestring 1720-1730: 101 Kunst, -sti 'Die Kunst; Die Zauberey'; Helle 1732: 124 kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; Hupel 1766: 131 Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; Hupel 1780: 195 kuns, -i; kunst, i r. d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; Lunin 1853: 77 kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
Murded: kunst : kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst : `kunsti Kuu VNg; kuńst : kuństi Noa Iis Võn V; kuńts : kun(t)si (-ń-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts : kuntsi Hi Mih KJn; kunts : `kuntsi RId; konst : konsti San EMS IV: 38-40
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kuńs : kuńsi 'Kunst; Hexerei'; aptēki-kuńs 'Chemie'; kuńst, kuńts '= kuńs'; Wiedemann 1893: 411 kuńs(t), kuńsi 'Kunst; Hexerei'; kōlitamize-kuńs 'Pädagogik'; ÕS 1980: 319 kunst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
Käsitlused: < kasks kunst Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; Raun 1982: 56; < sks ~ kasks konst, kunst EEW 1982: 1049; < asks kunst 'oskus, teadmised' EES 2012: 192; EKS 2019
Läti keel: lt skuñste 'Kunst, Geschicklichkeit' < kasks kunst Sehwers 1918: 46, 158; lt skuñste 'die Kunst' ME: III: 905; lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] 'Geschicklichkeit' < kasks kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' Sehwers 1918: 80
Sugulaskeeled: sm konsti [Agr] 'temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand' < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' [‹ kasks konst, kunst]; is konsti 'keino, tapa, temppu'; krj konsti 'keino, niksi, konsti; metku, temppu' < sm SSA 1: 397; lv kun̄´št, skun̄´št 'kunst' Kettunen 1938: 162, 373; lv kuņšt 'kunst / māksla' LELS 2012: 146; vdj konsti 'temp, vigur; mustkunst, nõidus / шутка; фокус; колдовство' VKS: 463

kärpima, kärbin 'teritama, õhemaks või teravaks lõikama' < asks scherpen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 350 kerpima 'schärffen (das Holtz)'; Piibel 1739 omma raud-labbidast kerpima; Hupel 1780: 168 hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; Hupel 1818: 64 kerpima r. 'schärfen'; Lunin 1853: 56 kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R S L K Trm; `käŕpmä (-me) Kod eL EMS IV: 507; Saareste II: 731
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 käŕpima : käŕbin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 käŕpima : käŕbin (kaŕpima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < asks scharpen Liin 1964: 54; < kasks scherpen 'teritama' Ariste 1972: 97; < ? kasks scherpen 'teritama' Raun 1982: 63; < asks scherpen 'teritama' Uibo 2010: 373
Läti keel: lt šķērpêt 'schärfen, wetzen' < asks scherpen ME: IV: 35; lt šķẽrpêt 'schärfen, wetzen, kratzen' < asks scherpen 'schärfen' Sehwers 1953: 132

kärpima, kärbin 'lühemaks lõikama, pügama' < asks kerven 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 168 kärpma d. 'umkerben'; Hupel 1780: 530 kärpma d. 'einkerben'; Lithander 1781: 278 Kerwi sedda kalla wisi pärrast mollemist küljest ärra; Hupel 1818: 64 kärpma d. 'ein- od. umkerben'; Lunin 1853: 43 kärpma r. d. 'дълать зарубки'
Murded: `kärpima : kärbi(n) 'pügama; vähendama, lühemaks tegema' S L K; `käŕpmä Kod EMS IV: 507
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275, 294 käŕpima 'abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; keŕpima 'kerben, einschneiden'; EÕS 1925: 325 kärpima 'lühemaks lõikama (kappen, abstutzen, beschneiden)'; VÕS 1933: 192 kärpima 'lühemaks lõikama'; ÕS 1980: 336 kärpima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerven 'einschneiden, einhauen, kappen'
Käsitlused: < asks kerven '(otsast) lühemaks lõikama' Uibo 2010: 372-374; EKS 2019; < asks kerven 'sisselõiget tegema; sisse taguma; lühemaks lõikama' EES 2012: 208

kään, kääni '(vankri) kaitseraud; lahas; rööbas' < asks schene 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 355 Rattaste keenit 'schien im Rade absis'; Vestring 1720-1730: 57 Kään 'die Schäne am Wagen'
Murded: kään (-ń) : kääni 'vankri puutelje kaitseraud' Sa Muh L K(-ea-, -ia-, -eä-); kääń : kääni eL; kään : `kääni R; kiäń : kiäni I EMS IV: 569
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kǟń : kǟni 'Eisenschiene an der Axe des Bauerwagens'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schene 'Schiene als Teil der Rüstung, am Wagenrade, in der Sägemühle, als Gerät der Schuster'; MND HW III schēne, schenne 'Eisen das zum Beschlag verschiedener Gegenstände dient, spez. Rad- und Achsenbeschlag'
Käsitlused: < kasks schene Liin 1964: 49; Ariste 1972: 97
Läti keel: lt šķiẽne [1638 Schkehnes] 'Schiene' < kasks schene Sehwers 1918: 97, 161; lt šķiẽne 'Schiene' < kasks schēne 'Schiene' Sehwers 1953: 131, 132

kört, kördi 'jahusupp' < asks görte 'tangupuder'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 86 Kört 'Mehl-Suppe Welling (Reval)'; Helle 1732: 117 kört 'die Meel-Suppe, Welling'; Helle 1732: 380 koddo lakkuwad körti, leent ehk mis käes on 'zu Hauß lecken sie ihr Grütz, Wassersuppen, oder was man denn hat'; Hupel 1780: 185 kört, -i r. 'Mehlsuppe, dünner Grütz; Welling'; Arvelius 1790: 74 küpseks keedetud körti; Lunin 1853: 65 kört, -i r. 'кисель; жидкая каша'
Murded: köŕt : kördi 'jahusupp' Sa L sporK eL; köŕt (-r-), köŕdi (-r-) Pä Kei Tür ViK I Plt SJn Pst Puh Har Rõu Räp; kört : `kördi R EMS IV: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'Mehlsuppe'; ÕS 1980: 339 kört 'jahusupp'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 görte (grütte) 'Grütze (Buchweizen, Gerste, Hafer, Mannagras); Grützbrei (bôkwê(i)teng)'; Niedersächsisches Görte, Grütte 'Grütze, Graupen; die aus Görte zubereitete Speise'; Hupel 1795: 108 Kert (Ehstn.) 'dünner Mehlbrei'
Käsitlused: < kasks gorte 'tangupuder' Raun 1982: 64; < asks gorte 'kört, jahusupp' EES 2012: 211; < asks gorte 'tangud, tangupuder' EKS 2019

ladina, ladina '(ladina keelest)' < kasks latîn 'id.', vrd lad latina 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 179 se olli kirjutut Hebræj Græki ninck latina kehle kahn; Stahl HHb III 1638: 236 Lattina keelel 'auff .. Lateini∫che Sprach'; Gutslaff 1648-1656 pählekirri olli Kirjutut ülle Græca n. Lattina n. Hebræa Tähede Kahn; Göseken 1660: 274 ke laddina keel rehckib 'Lateiner'; Hupel 1780: 197 laddina keel r. d. 'lateinisch'; Lunin 1853: 80 laddina keel r. d. 'латинскiй языкъ'
Murded: ladina [keel] Kuu L K Kod M San Krl Plv Vas EMS IV: 790
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 485 ladina-kēl´ : -kēle 'lateinische Sprache'; ÕS 1980: 314 ladina '[keel, kiri]'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 latîn 'lateinische Sprache, Lateinisch; lateinisch geschrieben'; latînesch, isch, latinsch 'lateinisch'
Käsitlused: < asks ~ sks Ariste 1963: 95; < kasks latin 'lateinisch' EEW 1982: 1197
Läti keel: lt latīņu- 'ladina' ELS 2015: 403
Sugulaskeeled: sm latina [Agr] 'latinan kieli / Latein' < [‹‹ lad latinus, latina] SSA 2: 51; vdj latinõssi 'ladina keeles / по-латыни' VKS: 583

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 Lat : lattist 'Latte'; Gutslaff 1648: 224 Rôde / Latte 'Latte'; Göseken 1660: 91 latti 'Latte'; Vestring 1720-1730: 110 Lat, -ti 'Eine Latte'; Piibel 1739 Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; Hupel 1780: 201 lat : latti r. 'die Latte'; Lunin 1853: 85 lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
Murded: lat´t : lat´i 'peenike puu' L K I eL; lat´t : lati Sa Hi; latt : latti R EMS IV: 1000
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´ : lat´i 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'; Hupel 1795: 140 Latte 'heißt jede Stange, sie sey kurz oder lang, rund oder behauen oder gesäget'
Käsitlused: < kasks latte 'latt' Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; Raun 1982: 71; < sks Latte, vrd kasks latte EEW 1982: 1244; < asks latte 'latt, jäme ritv' EES 2012: 229; EKS 2019
Läti keel: lt † lata [1638 Latte] 'Latte' < kasks latte Sehwers 1918: 90, 152; lt lakta 'die Latte' ME: II: 417; lt lakta, lata, late 'Latte' Sehwers 1953: 68; lata 'Latte, Dachlatte' < kasks latte Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: lv lat̄´ 'latte' < sks Kettunen 1938: 185; lv laţ 'latt, roovlatt / lata, latiņa' LELS 2012: 160; vdj latti 'laudi (ritvadest või lattidest lagi) / жердный настил' VKS: 584

lehter, lehtri 'koonusekujuline vahend (vedeliku) valamiseks' < kasks trechter 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Trechter; Wallim/i 'Trechter'; Göseken 1660: 95 trichtel 'Trechter'; Göseken 1660: 418 wallim 'trichter infundibulum'; Vestring 1720-1730: 255 Trehter, -tri 'Der Trichter'; Helle 1732: 191 tröhter 'der Trichter'; Hupel 1780: 288 tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; Lithander 1781: 552 panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; Hupel 1818: 252 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli ~ trehtri d. 'Trichter'; Lunin 1853: 199 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
Murded: `lehter : `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv EMS V: 57; `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) EMS V: 735; treht (trest) 'lehter' R; `trehtel : `trehtli (-le) R Hi L K I EKI MK; `trehter : `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel : `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531, 1321 lehtre : lehtre (d) '= trehter'; trehtel : trehtli; trehter : trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt lehter
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
Käsitlused: < kasks trechter Liin 1964: 56; EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Raag 1987: 324; < asks trechter 'lehter; ruupor' EES 2012: 234; EKS 2019
Läti keel: lt trekteris [1638 Treckters] 'Trichter' < kasks trechter 'Trichter' Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104; lt tekteris, trekteris 'der Trichter' ME: IV: 159, 230
Sugulaskeeled: lvS lekter 'Trichter' SLW 2009: 107; lv lek̆tàr 'trichter' < kasks trechter Kettunen 1938: 187; tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr 'trichter' (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks Kettunen 1938: 412; lv lektār 'lehter / piltuve' LELS 2012: 165; lv tektār 'trehter / piltuve, trekteris' LELS 2012: 321

liik, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
Läti keel: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe, lowe 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 195 Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; Rossihnius 1632: 196 se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; Stahl HHb II 1637: 96 kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; Stahl LS I 1641: 37 kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; Gutslaff 1648: 225 Loeiwi Penni 'Loewe'; Gutslaff 1647-1657: 208 kui ütz weggew louw; Göseken 1660: 91, 283 Loiwkoijr 'Löw'; Helle 1732: 134 lou-koer 'der Löwe'; Hupel 1780: 208 löuw, -i d. 'der Löwe'; Arvelius 1787: 35 kui loukoer; Arvelius 1787: 52 woidles ta kui löwwi; Hupel 1818: 126, 128 löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; Lunin 1853: 93, 95 löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris EMS V: 646; lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris EMS V: 637; lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut EMS V: 643
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw : lõuwi (d) 'Löwe'; lõwi : lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' Ariste 1963: 96; < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe Liin 1964: 63; < kasks louwe EEW 1982: 1426; < kasks lo(u)we 'Löwe' Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325; < asks louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi' EES 2012: 261; EKS 2019
Läti keel: lt laũva [1638 Lawis] 'Löwe' < kasks louwe, lauwe 'Löwe' Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69; lauva 'der Löwe' < kasks louwe ME: II: 431
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] 'Löwe' < rts leijon SSA 2: 59; lv loù̯v̆və̑z 'löwe' < kasks louwe, lauwe Kettunen 1938: 203; lv louv 'lõvi / lauva' LELS 2012: 175; vdj leeva ~ leff; leijoni 'lõvi / лев' VKS: 594, 598

lõõr, lõõri '(ahju)truup, suitsukäik' < asks rö̂re 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 Loehri 'Rahre arteria'; Hupel 1780: 207 löör, -i d. 'die Gurgel'; Hupel 1818: 126 löör, -i d. 'Gurgel, Kehle'; Lunin 1853: 92 löör, -i d. 'горло, гортань'
Murded: lõõr : lõõri 'truup; ahjutoru' Mar Var Saa K; lõõŕ : lõõri Kõp Vil M sporT; lõ̭õ̭ŕ : lõõri T V; löör : lööri Kaa Hi Rid Ha; leer : leeri L Nis Pil; lier : `lieri RId; lõ̭ir Lut; lõõr : `lõõri RId EMS V: 651; iir (eir) : iire Lei EMS I: 900
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 603 lȭŕ : lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; ÕS 1980: 389 lõõr '(ahju) truup, toru'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
Käsitlused: < kasks rôr Liin 1964: 58; EEW 1982: 1429; < asks Rör Raun 1982: 83; < asks rōr 'toru' EES 2012: 261; EKS 2019
Läti keel: lt † riẽris, iẽris 'Ofenröhre' Sehwers 1918: 32, 157; lt riẽris, riẽre (› iẽris, iẽre) 'Ofenröhre' < sks Röhre ME: III: 546; Sehwers 1953: 40, 101; rieris, riere 'Ofenröhre' < kasks rore, rôr 'Röhre, Rohr' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] 'uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre' < mr rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' [‹ kasks rōr, sks Rohr] SSA 3: 136; SKES: 932; lv rǜör, rièr '(ofen)röhre, rohr' Kettunen 1938: 336
Vrd röör

lüht, lühi 'voki osa' < asks vlucht 'id.', vrd rts flyht 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 210 lühte hakid r. 'die Haken in den Flügeln der Spule'; Hupel 1818: 185 plüht : plühhi Pp. 'Spulen-Flügel am Spinnrade'
Murded: lüht : lühi 'voki osa' R(lühü Jõh, lüht, `lühti VNg Vai); lüht (lüh´t), lühi L K I M TMr Võn; lühi IisR Rid Rak EMS V: 797
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht : lühi (plüht) 'Spulenflügel (am Spinnrocken)'
Saksa leksikonid: MND HW I vlucht 'Flug, Fliehen der Vögel, Flugbild; fliegendes Getier, Geflügel; Flügel, Fittich'
Käsitlused: < kasks vlucht 'siipi' SSA 2: 117; < rts flyht 'voki osa' ~ asks vlucht 'lend; tiib; lendav' EES 2012: 266; < rts flyht 'voki osa' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm lyhty, lyhti [1787] 'siivenmuotoinen rukin osa / Flügel der Spindel am Spinnrad'; is lüht´ü < rts flykt, flyht, flikt SSA 2: 117; vdj lühti 'lüht (vokil) / гребень веретена' VKS: 673

meski, meski 'rukkijahuleotis, käärimata õlle- või viinavedelik' < asks mêsch, meisch 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 416 mechkil 'tranck potus'; Hornung 1693: 23 Mesk 'Mesch im Brauen'; Vestring 1720-1730: 136 Mesk 'Die Mesche vom Bier (Reval)'; Helle 1732: 139 mesk 'die Mesche vom Bier'; Hupel 1780: 216 mesk r. 'die Mesche vom Bier'
Murded: `meski (-e) 'käärimata õlle- või viinavedelik' R S Lä; `meśki K Trm MMg Lai; mõśk : mõse (`mõśki) Mär Kse Pä Ris Plt KJn; meśs : meśsi Kod T Rõu Vas Se EMS VI: 30; miss : miśsi 'meski' Hää Saa Vil eL EMS VI: 31
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 meśk : meśki; meske : meśki, meski : meske; meśś : meśśi, mesi (d) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; ÕS 1980: 417 meski 'leotis õlle või viina tegemiseks'; Deutschbaltisch 2019 Meische 'fast allgemein gebräuchlich für das frühere Masche, Meusche, Meisch u. Mesche. Letzteres fürt Sallmann auf und dazu mnd. mesch u. estn. mesk.'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 masch, mêsch 'Maische, Biermaltz'; 'meisch = mêsch'; mêske-wert 'Meischwürtze'; Schiller-Lübben (masch), mesch 'Maische, Biermalz'; meskewert 'Maischwert'; MND HW II: 1 mêͥsch 'Maische, Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung'; mê(i)schewert
Käsitlused: < kasks (masch) mesch Liin 1964: 55; < kasks mêsch, meisch EEW 1982: 1531; Raun 1982: 91; < asks mēsch, meisch 'meski, õllelinnased' EES 2012: 281; < asks mesche 'meski' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm mäski < rts mäsk SKES: 360; sm mäski 'Schlempe, Treber; Maische' < asks mêⁱsch 'Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung' ~ rts mäsk 'Maische' Bentlin 2008: 147

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Moldi 'Molde'; Göseken 1660: 92, 299 molli 'Mulde'; üx moll 'molde'; Hornung 1693: 39 Mold : Molli : Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; Vestring 1720-1730: 140 Mold, -di 'Die Molde'; Helle 1732: 140, 322 mold 'die Molle'; Helle 1732: 353 Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; Hupel 1780: 218 mold : molli r. d. 'Molle, Mulde'; Lunin 1853: 107 mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
Murded: mold : `molli '(lühike) küna' R; mold (moll) : molli Hi; mol´d (mol´l) : molli Sa Muh; mol´d (mol´l) : mol´li L K I Trv T V EMS VI: 111
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d : mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d : mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll : molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
Käsitlused: < kasks molde, molle Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; < kasks molde EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171; < asks molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu' EES 2012: 283; EKS 2019
Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] 'Mulde' Sehwers 1918: 92, 154; mul̃da 'Brottrog, Mulde' Sehwers 1953: 80
Sugulaskeeled: sm molti (murt.) 'suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog' < ee mold SSA 2: 171; lvS moll (1828) 'Trog' SLW 2009: 123; lv moĺ̄ᴅ 'mulde, trog' < kasks molde Kettunen 1938: 232; lv mȯļd 'mold / sile, mulda' LELS 2012: 194; vdj molti, moldi 'pohemold / ночовка' VKS: 739

mood, moodi 'komme, tava' < asks môde 'id.', sks Mode 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 ? Modykas, Safferyn; Gutslaff 1647-1657: 241 teije is hejtta Leino mohdolle; Göseken 1660: 202 mohdo 'Gebrauch'; Hupel 1818: 480 mood, -i r. d. 'Mode'; Mode 'wiis r. d.; mood r. d.'; Lunin 1853: 108 mood, -i r. d. 'мода, обычай'
Murded: muod : `muodi 'tava, harjumus, komme' R(`muodi Vai); moed : moe (moodi) Sa Muh Lä Ris; mood : moodi (-uo-) Hi L K I; mu̬u̬d : moodu eL EMS VI: 116
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676, 678 mōd : mōe; mōd : mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; mōt´ : mōdi; mōt : mōdu '= mōd´'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood : moe
Käsitlused: < asks Mood Raun 1982: 92; < sks Mode EEW 1982: 1548; SSA 2: 179; < sks Mode 'tava, harjumus, komme' EES 2012: 283
Läti keel: lt muõde [1782] 'Mode' Sehwers 1953: 81
Sugulaskeeled: sm muoti [1749] 'Mode' < rts mod 'käytäntö; tapa; muoti; kuosi'; is muoti < sm ~ ee SSA 2: 179; lvS muoda 'Art, Weise, Mode' SLW 2009: 124; lv mùo̯ᴅ 'mode, weise, art' Kettunen 1938: 234; lv mūod 'mood / mode' LELS 2012: 199; vdj mooda 'komme, tava, mood / обычай, обряд, мода' VKS: 739

munster, munstri 'muster' < kasks munster 'muster; tegumood'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 326 Munster 'Probe / Muster Kunst'; Piibel 1739 selle altari kuio ja temma munstri; Lithander 1781: 504 Leika siis sest wäljarullitud taignast keiksuggusi lillikessi ehk muud Munstrid wälja; Hupel 1818: 145 munster, -tri r. d. 'Muster, Ritz, Beschreibung, Abzeichnung'; Lunin 1853: 109, 111 munster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ; смотръ'; muuster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ'
Murded: `muntser : `muntsri 'lõige, šabloon' Lüg Muh Vig Han; `muntser : `munstre Tor K; `munster : `munstri (`mü-) Kuu Jõh Vai; `munstri Krl; `munsser Hää; `müntser Krk EMS VI: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munster : munstri, munstre 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild'; Salem 1890: 212 munster : munstri 'образецъ, модель'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 munster 'Muster; Schnitt und Farbe der Kleidung; Zierrat (z.B. am Geschirr der Frachtpferde)'; Schiller-Lübben munster 'Muster (so noch jetzt üblich); Muster, Zierrath, wie es noch jetzt die Frachtpferde am Geschirr haben'; MND HW II: 1 munster, muster 'Probestück, Muster, Vorlage; Metallplättchen als Schmuck am Pferdegeschirr'
Käsitlused: < kasks munster Liin 1964: 65; Haak 1976: 85; EEW 1982: 1572
Läti keel: lt mul̃sturs, muñsturs 'Muster' < kasks mulster, munster Sehwers 1918: 154; lt munsturis, muñsturs 'das Muster' ME: II: 667; munsturis, muñsturs 'Munsterung, Muster, Modell' < asks munster 'Modell, Muster' Sehwers 1953: 81
Sugulaskeeled: sm mynsteri, mynstäri [1637] 'suutarin, räätälin ja ompelijan leikkuukaava / Schnittmuster, Schuhmuster' < rts mönster 'kaava, malli, esikuva' [‹ kasks munster] SSA 2: 188; lv mun̄stie̯r 'militärische übung' Kettunen 1938: 234
Vrd muster

märkama, märgata 'tähele panema, täheldama' < kasks merken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 221 voywat merckada; mercka minu Palwet; Stahl HHb III 1638: 13 eth tem̃a merckap ∫edda kurja erraheitada 'Das er wi∫∫e bö∫es zu verwerffen'; Gutslaff 1648: 227 moistma /a (intelligere) 'mercken'; tähelle pannema (notare) 'mercken'; Vestring 1720-1730: 130 Märkama 'Verstehen, Vermögen'; Helle 1732: 136 märkama 'verstehen, vermögen'; Hupel 1780: 212 märkama r. 'verstehen; vermögen'; Arvelius 1790: 181 kes nende rummalust märkis; Hupel 1818: 134 märkama r. d. 'verstehen; spüren; vermögen'; Lunin 1853: 99, 104 märkama r. d. 'понимать, замѣчать, видѣть, разумѣть, вывѣдывать'; merkama '= märkama'
Murded: `märkama (-ämä) 'taipama; tähele panema' R Sa Muh L K I; `mäŕkmä (-me) M TLä San Har VId EMS VI: 344
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 märkama, -kan; märkanema, -nen 'verstehen, einsehen, merken, bemerken, spüren'; ÕS 1980: 442 märkama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken '(auf)merken, beachten, erkennen, verstehen'; Schiller-Lübben merken, marken '(auf)merken'; MND HW II: 1 merken, marken 'zur Kenntnis nehmen, bemerken, beobachten'
Käsitlused: < kasks merken '(auf)merken' Ariste 1963: 97; EEW 1982: 1621; Raun 1982: 97; < kasks merken, marken Liin 1964: 59; < asks merken 'märgiga varustama; märkama, tajuma' EES 2012: 296
Läti keel: lt mẽrķêt 'zielen' < kasks merken 'bezeichnen, zielen' Sehwers 1918: 35, 154; Sehwers 1953: 79
Sugulaskeeled: lvS mierk´, -ub 'zielen' SLW 2009: 121; lv mer̄k̆kə̑ 'begreifen, verstehen; zielen' Kettunen 1938: 220; lv merkõ 'sihtida / mērķēt' LELS 2012: 187; vdj merkittsää 'märgata, tähele panna / замечать, примечать' VKS: 724
Vt märk

märkima, märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'id.', ee märk

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 tähendama signare 'mercken'; Gutslaff 1648-1656 nemmat merckwat tetta keick asja; Göseken 1660: 481 merckima 'zeichnen notare'; Vestring 1720-1730: 130 Märkima 'Zeichnen'; Helle 1732: 136 märkima 'zeichnen, bemerken'; Piibel 1739 Ja minna kuulsin nende arro, kes pitseriga ollid märkitud; Hupel 1766: 113 Teie jodikkud wötke ommeti .. ning märkige iggakord need koppikad mis teie körtsis ärrajote; Hupel 1780: 212 märkima r.; märkma d. 'zeichnen, abzeichnen, bemerken'; Lunin 1853: 99 märkima r. d.; märkma d. 'замѣчать, означать, дѣлать замѣтки'
Murded: `märkima 'tähistama; taipama, tähele panema; aru pidama, kavatsema' R(`merkimä Kuu); `märkima Sa Muh Rei L K I; `mäŕkmä (-me) Khn Kod KJn eL EMS VI: 345
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕkima, -da, -gin 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; ÕS 1980: 442 märkima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken 'mit einer Marke, einem Merkmal versehen'; Schiller-Lübben merken, marken 'mit der Marke, Märke versehen'; MND HW II: 1 merken, marken 'mit einem Zeichen (Mark) versehen; kennzeichnen, mit Besitzzeichen versehen'
Käsitlused: < ee märk [‹ kasks merk], kasks marken EEW 1982: 1620
Sugulaskeeled: sm merkitä [Agr] 'varustaa merkillä, leimata, kirjoittaa muistiin; panna merkille, havaita' < mr mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkitä < sm; vdj merkittǟ 'muistaa' SSA 2: 160; lv mer̄k̆kə̑ 'bezeichnen' Kettunen 1938: 220; lv merkõ 'märkida, tähistada / apzīmēt' LELS 2012: 187; vdj merkitä, merkkiä 'märkida, märgistada / отмечать' VKS: 724
Vt märk

määre, määrde 'võie' < asks smer 'id.', ee määrima

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `määre 'võie' R; määre (-ea-, -ia-) Sa Muh Phl sporL K I TLä Rõn Rõu EMS VI: 364
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟŕ : mǟri 'Schmiere'; kēle-mǟŕ 'ein Trunk (Bier oder Branntwein)'; ÕS 1980: 443 määre
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smer, smêr 'Fett, Schmer'; Schiller-Lübben smêr; smêr 'Schmeer, Fett'; MND HW III smēr 'von Tieren gewonnenes Fett, bes. Schweinefett; Schmierfett zum Fetten von Leder; Wagenschmiere'
Käsitlused: < kasks smer EEW 1982: 1627; Raun 1982: 98
Läti keel: lt smẽrs, smẽre 'Schmiere' < kasks smēr Sehwers 1918: 30, 159; Sehwers 1953: 112; smēre, smērs 'Wagenschmiere; Schmiere; Salbe überhaupt' < kasks smēr Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lv smēr 'määre / smērs, ziede' LELS 2012: 297
Vt määrima

määrima, määrin 'võidma; ära määrima, mustaks tegema' < asks smeren 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 woidma 'schmieren'; Lithander 1781: 542, 547 panne need märitud wilokad Pabberi peäle; siis märi sedda ühhe noaga öhhukeste wälja selle rullitud taigna peäle; Hupel 1818: 134 märima (ärra) r. d. 'beschmieren'; Lunin 1853: 99 märima (ärra) r. d. 'замарать, засуслить, запачкать; мазать'
Murded: `määrima (-mä) 'võidma, rasvatama; mustaks tegema' R; `määrima (-ea-, -ia-) Sa Muh Rei L K I(`miärmä Kod); `määŕmä (-me) KJn eL EMS VI: 365
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟrima, -rin; mǟŕmä (d) 'schmieren'; ära mǟrima 'beschmieren, beschmutzen'; ÕS 1980: 443 määrima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smeren 'schmieren, salben; schminken'; Schiller-Lübben smeren 'schmieren'; MND HW III smēren 'schmieren, durch Einschmieren mit Fett beweglich machen; mit Fett einreiben, ölen, einwichsen; einfetten, salben; schminken'
Käsitlused: < kasks smeren EEW 1982: 1627; < kasks smer Raun 1982: 98; < asks smeren 'määrima, võidma' EES 2012: 297
Läti keel: lt smẽrêt [1638 ∫mehreht] 'schmieren' < kasks smēren 'schmieren' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; smērēt 'schmieren' < kasks smēren 'schmieren' Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lv smērõ 'määrida / smērēt, ziest' LELS 2012: 297
Vt määre

mölder, möldri 'veskimees, viljajahvataja' < kasks möller, mölner 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 103, 139 moysa moller; Kucki moller; Tallinna Linnaarhiiv 1561 Molder, Jacob; Gutslaff 1648: 227 Möller /e 'Müller'; Göseken 1660: 301 moller 'müller'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Möldri Jahni Tohmas; Vestring 1720-1730: 138 Mölder, -dri 'Der Müller'; Helle 1732: 140, 322 mölder 'der Müller'; Helle 1732: 347 Möldri sead ning junkro hobbosed on ikka lihhawad 'der Müller ihre Schweine und des Amtmanns Pferde sind allzeit am fettsten'; Hupel 1780: 217 mölder, -dri r. d. 'der Müller'; Hupel 1818: 141 mölder, -dri r. d. 'der Müller'; möltre d. 'der Müller'; Lunin 1853: 106 mölder, -dri r. d. 'мѣльникъ'; möltre d. 'мѣльникъ'
Murded: `mölder : `möldri (-re) 'veskimees' R Sa Muh Rei L K I M TLä; `möldre (-ri) T V; `melder : `meldri Kse EMS VI: 375
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mölder : möldre (d), möldre, möl´dri 'Müller'; ÕS 1980: 443 mölder
Saksa leksikonid: Lübben 1888 molner, molre, moller 'Müller'; Schiller-Lübben molner, molre 'Müller'; MND HW II: 1 möller(e), mölre, mölner(e) (mollener), müller(e), mülre, mül(le)ner 'Müller, Mühlenbesitzer, -pächter'
Käsitlused: < kasks möller Liin 1964: 50; < kasks moller Ariste 1972: 96; < kasks molner, molre EEW 1982: 1631; Raag 1987: 324; < kasks moller, molner Raun 1982: 98; < asks molner, molre 'mölder' EES 2012: 298; EKS 2019
Läti keel: lt mel̃deris 'Müller' < kasks moller, asks möller Sehwers 1918: 29, 153; mel̃deris 'Müller' < asks möller 'Müller' Sehwers 1953: 78; melderis 'Müller' < kasks möller(e) Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm mylläri [1580] 'Müller'; is mülläri; vdj mülläri < mr myllare, mylnare SSA 2: 187; lv mēldaŕ, mēldar 'müller' < kasks mölre Kettunen 1938: 220; lv mēldar´ 'Müller' < kasks molner, molre Raag 1987: 327; lv mēldar 'mölder / dzirnavnieks, melderis' LELS 2012: 186; vdj mülläri 'mölder / мельник' VKS: 780

müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 224 kuÿ üx kindel Mühr; Rossihnius 1632: 229 lebbi se mühri; Stahl 1637: 90 mühr : mühri∫t 'Maur'; Stahl HHb II 1637: 69 Jerus∫alem̃i mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; Gutslaff 1648: 226 Müri 'Mawr'; Göseken 1660: 91, 391 mühr/ i 'Maur'; Lihna Mühr 'stadtmaur'; Hornung 1693: 24 Müür 'eine Maur'; Vestring 1720-1730: 142 Müür, -ri 'Die Mauer'; Helle 1732: 141 müür 'die Mauer'; Helle 1732: 308 kloostri müri tagga 'hinter der Kloster-Mauer'; Hupel 1780: 219 müür, -i r. d. 'die Mauer'; Lunin 1853: 109 müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
Murded: müür : `müüri R(`müüri Vai); müür : müüri Rei Iis Trm SJn M(-ŕ); müür : müürü Khn San V(-ŕ); müir : müiri Sa Muh L TLä; müir : müüri (müiri) K Kod EMS VI: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖŕ : mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
Käsitlused: < kasks mure Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; < kasks mûre, mûr EEW 1982: 1645; < asks mure 'müür' EES 2012: 302; EKS 2019
Läti keel: lt mũris [1587 to Mure] 'Mauer' < kasks mūre Sehwers 1918: 76, 80, 154; mũris, mũrs 'Mauer' < kasks mūre Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] 'tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel' < mr mur 'muuri, muurikivi' SSA 2: 186; lvS mǖrnika 'Maurer'; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] SLW 2009: 127; lv mīr (mǖr) 'mauer' < kasks mure Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328; lv mīr 'müür / mūris' LELS 2012: 190; vdj müüri, müürü 'müür / каменная стена' VKS: 782
Vt müürima

narr, narri 'veiderdaja; naerualune, -väärne' < kasks narre 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 226 meÿe olleme nÿ|sarnset hulluth Narrit; Rossihnius 1632: 232 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit, se|perrast et teye tarckat ollete; Stahl 1637: 94 nar : narri∫t 'Narr'; Stahl LS II 1649: 618 ommat nem̃at Narriz ∫ahnut '∫ind ∫ie zu Narren worden'; Gutslaff 1648: 228 Jeck /e 'Narr'; Göseken 1660: 92, 413 Narr 'Narr'; narr 'thor stultus'; Hupel 1780: 222 nar, -ri (od. narr) r. d. 'Narr, Thor, Gaukler'; Lunin 1853: 114 nar, -ri r. d. 'дуракъ, безумецъ, глупецъ'
Murded: narr : `narri 'kerglane, alp; naeruväärne' R(`narri); naŕr : naŕri (-rr-) Sa Muh Rei Lä K I eL; narr : narra Pä Hls EMS VI: 499
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 naŕŕ : naŕŕi; narr : narra (P) 'Narr, Thor, Gaukler, Possenreisser, ausgestopfter Lockvogel'; ÕS 1980: 450 narr
Saksa leksikonid: Lübben 1888 narre 'Narr'; MND HW II: 1 narr, (seltener) nar 'Narr, Tor, dummer, unvernüftiger Mensch; Narr, närrische Figur, Possenreißer'
Käsitlused: < kasks narre 'Narr' Ariste 1963: 97-98; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 94; EEW 1982: 1671; Raun 1982: 101; Raag 1987: 324; < asks narre 'narr' EES 2012: 308; EKS 2019
Läti keel: lt nar̃s, ner̃ris 'Narr' < kasks narre Sehwers 1918: 29, 154; lt nar̃ris, ner̃ris 'Narr' < asks narr Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: sm narri [1616] 'ilveilijä; hupsu / Narr; Hanswurst' < rts narr 'hupsu; ilveilijä, narri' [‹ kasks narre] SSA 2: 206; sm narri 'Narr' < asks nar(re) 'Narr, Tor' ~ rts narr Bentlin 2008: 148; lv nō̬ra (nō̬ŕa) 'narr; scherz' < kasks narre Kettunen 1938: 253; nar 'alp, narr / āksts' LELS 2012: 204
Vt narrima

neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 234 euckedus sahb se keutmine temmast niudast ollema, ninck usck se keutmine temmast nehrost; Stahl 1637: 95 Neer : [Neer]u∫t 'Niere'; Stahl LS I 1641 Rahut 'Nieren'; Gutslaff 1648: 229 Rahow /o 'Nieren'; Göseken 1660: 92, 311 neerit 'Nieren'; rachket 'nier(ren)'; Vestring 1720-1730: 149 Nerud 'Die Nieren'; Helle 1732: 145 nerud 'die Nieren'; Piibel 1739 raswa, mis maksa liggi, sedda peab ta nerudega ärrawötma; Hupel 1780: 223 nerud r. 'die Nieren Pl.'; Lithander 1781: 537 Nero leib 'Nierenbrot'; Wotta nerud raswaga tükkis; Hupel 1818: 151 neer, -o r. d.; -u d. 'Niere'; Lunin 1853: 115 neer, -o r. d. 'почка'
Murded: nier : `nieru R(`niero Vai); nier : nieru (-ee-) K I; neer : neeru Jäm Vll Pöi Muh Hi L; neel : neelu Ans Khk Kaa Krj Pha; ni̬i̬r : neeru Hää M TLä Kam San Krl Rõu Vas Lei EMS VI: 519
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēr : nēru, nēro (d) 'Niere'; ÕS 1980: 452 neer
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêre 'Niere'; Schiller-Lübben nere 'Niere'; MND HW II: 1 nêre (neyre) 'Niere, das menschliche Organ'
Käsitlused: < kasks nêre 'Niere' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1680; Raag 1987: 324; < kasks nere Liin 1964: 58; Raun 1982: 102; < asks nere 'neer' EES 2012: 309; EKS 2019
Läti keel: lt niẽre, nieris 'Niere' < kasks nēre Sehwers 1918: 154; lt niẽre, niẽris 'Niere' < asks nēre 'Niere' Sehwers 1953: 83; lt niere 'Niere' < kasks nêre Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm nierunen 'munuaiset / Nieren' < rts njure [vrd kasks nēre] SSA 2: 216; lv nìe̯rə̑z 'niere' < kasks nere Kettunen 1938: 247; lv nīerõz 'neer / niere' LELS 2012: 208

paber, paberi 'õhuke kirjutus- või pakkematerjal' < asks pap(p)îr 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39, 96 rahmato nachk 'Papir'; Gutslaff 1648: 230 Ramato Nachk /a 'Pappier'; Gutslaff 1648-1656 is tahha m. enge papperi n. Tümma l. kiriutada; Göseken 1660: 319 ramato nachk 'Papier'; Göseken 1660: 319 papijr 'Papier charta'; Hornung 1693: 59 Papper : Papre : Paprid / Acc. pl. Papriid 'Pappier'; Helle 1732: 151 pabber 'das Pappier'; Helle 1732: 166 ramato-nahk 'das Pergament'; Piibel 1739 Mul olli paljo teile kirjotamist, agga ei ma tahtnud pabbiri ja ramato-mustaga; Hupel 1780: 232, 236 pabber, -i r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lithander 1781: 498 küpseta pärrast sedda Taarti, Pabberi peäl ahjo sees; Hupel 1818: 166, 173 pabber od. pabbir, -i od. -bre r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lunin 1853: 127, 134 pabber, pabbir, -i r. d. 'бумага'; pappir, papper r. d. 'бумага'
Murded: paber, -i R(paberi Vai); paber, -i Hi Lä sporK I; papper (paper) : `papri (-e) Sa Muh Kse Var Pä Kõp Vil; paper : `papre M T; papõŕ : `paprõ San V EMS VII: 58
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 819 paber : paberi 'Papier'; pabir : pabiri '= paber'; Wiedemann 1893: 744 paber : paberi (papper, paper, papir, pabir) 'Papier'; ÕS 1980: 484 paber
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pappîr, papîr 'Papier'; MND HW II: 2 papîr (papier, pappir, pappier, bappyer), popêr, pupêr 'Papier'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks pap(p)îr Liin 1964: 61; Raun 1982: 113; < kasks pap(p)îr ~ sks Papier EEW 1982: 1870; < asks pap(p)îr 'paber' EES 2012: 342; EKS 2019
Läti keel: lt papĩrs [1638 Pappiers] 'Papier' < kasks papīr Sehwers 1918: 92, 155; papīrs, papīris 'das Papier' ME: III: 81
Sugulaskeeled: sm paperi [Agr] 'Papier' < mr pap(p)er, papir [‹ kasks pap(p)īr]; vdj paperi < sm paperi SSA 2: 311; lv pap̆pie̯r, pap̆pìr 'papier' Kettunen 1938: 275; lv papīer 'paber / papīrs' LELS 2012: 228; vdj paperi 'paber / бумага' VKS: 880; is pappeeri 'paber' Laanest 1997: 141

palk, palgi 'laasitud puutüvi' < kasks balke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1583
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1583 Palke, Mats; Rossihnius 1632: 265 sedda Balcki sinnu silma sissen ei näghe sinna mitte; Stahl 1637: 39 Palck : palcki∫t 'Balck'; Stahl LS II 1649: 685 Palcki ommas Silmas 'des Balcken in deinem Auge'; Gutslaff 1648: 207 Hirs /e 'Balcke'; Gutslaff 1647-1657: 230 sedda Balcki, kumb sinnu Silman om; Göseken 1660: 87 Palck, -i 'Balcke'; Göseken 1660: 393 üx palck 'steg / schmale Brücke ponticulus'; Göseken 1660: 242 palcki mets 'Ban Holtz'; palcki puh 'Ban Holtz'; Hornung 1693: 29 Palk : Palgi / Acc. pl. Palka 'ein Balcken'; Vestring 1720-1730: 171 Palk, -gi 'Ein Balcken'; Helle 1732: 154 palk 'der Balcken'; Piibel 1739 ärrawallitsetud seedri-palgid; Hupel 1780: 235 palk, -i r. d. 'der Balken'; Lunin 1853: 132 palk : palgi r. d. 'балка, бревно'
Murded: palk : `palgi R(`palki Vai); palk : palgi Hi; pal´k : palgi (-l´-) Sa Muh L K I eL EMS VII: 158
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 837 pal´k : pal´gi 'Balken'; ÕS 1980: 489 palk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balke 'Balken; Korn-, Heuboden, die Decke des Zimmers; Wagebalken'; Schiller-Lübben balke 'Balken'; MND HW I balke 'Balken; Wagebalken'
Käsitlused: < kasks balke 'Balken' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1913; Raun 1982: 115; < asks balke 'palk' EES 2012: 350; EKS 2019
Läti keel: lt baļ̃ķis [1587 tho Balcke] 'Balken' < kasks balke 'Balken' Sehwers 1918: 142; ME: I: 261
Sugulaskeeled: sm palkki [1584] 'veistetty hirsi, lankku / Bohle, Balken, Planke'; is palkki 'hirsi'; krj palkka, palkki 'paksu lattia- t. kannatinpalkki' < rts balk 'parru, (kannatin)palkki; lain kaari'; vdj balkka 'parru'; vps balk 'parru; kannatinpalkki' < vn балка 'parru, palkki' SSA 2: 301; lvS palt´ (palkis 1829) 'Balken' SLW 2009: 144; lv baĺ̄k̀ 'balken' Kettunen 1938: 20-21; baļk 'palk / baļķis' LELS 2012: 42; vdj balkka, palkki 'tahutud palk, tala, aampalk / балка; бревно' VKS: 157, 873

pann, panni 'metallist praadimis- või küpsetusnõu' < kasks panne 'id.' [Murdeis esineva u-tüvelise vormi lähteks on rootsi panna.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 96 Pan : panni∫t 'Pfan'; Gutslaff 1648: 230 Panni 'Pfanne'; Gutslaff 1648-1656 pannit, wigklat, ninck hützepannit, keick temma rihsta peat Sinna wassest teggema; Göseken 1660: 94, 146 pann/ i 'Pfanne'; praadi pann 'Bratpfan'; Hornung 1693: 35 Pan : Panno : Acc. pl. Pannosid 'eine Pfanne'; Vestring 1720-1730: 172 Pan, -ni 'Die Pfanne'; Helle 1732: 154 pan : panni od. panno r. d. 'die Pfanne'; Piibel 1739 pottide sees ja katlatte sees ja pannude sees; Hupel 1780: 236 pan r. d. 'die Pfanne'; Lithander 1781: 529 siis te se pankoki pan hästi pallawaks; Hupel 1818: 172 pan, -ni od. -no r. d. 'Pfanne'; Lunin 1853: 133 pan, -ni r. d. 'сковорода, протинень'
Murded: pann : `panni Kuu Jõh; pańn : panni (-ńn-) Sa Muh Rei L K I eL; `pannu (pann) : `pannu VNg Lüg Vai; pann : pannu Käi Vig Kse HMd EMS VII: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańń : pańńi; pann : pannu (bl, SW) 'Pfanne'; ÕS 1980: 491 pann
Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne 'Pfanne, Hirnpfanne, Schädel'; Schiller-Lübben panne 'Pfanne'; MND HW II: 2 panne, pan, pannen 'Pfanne, Haushaltsgerät zum Backen, Braten und Sieden'
Käsitlused: < kasks panne 'Pfanne' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 55, 56; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1927; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks panne 'pann' EES 2012: 352
Läti keel: lt pañna [1638 Panna] 'Pfanne' < kasks panne Sehwers 1918: 25, 92, 155; Sehwers 1953: 86; pañna 'die Pfanne' < kasks panne ME: III: 78
Sugulaskeeled: sm pannu [1609] 'Pfanne, Wasserkessel' < mr panna 'pannu' SSA 2: 309; is pannu < sm SSA 2: 309; lv pan̄, pō̬na 'pfanne' < kasks panne Kettunen 1938: 274, 307; Raag 1987: 328; lv pan 'pann / panna' LELS 2012: 227; vdj panni '(sütega) soojenduspann / жаровня' VKS: 879; vdj pannu 'pann / сковорода' VKS: 879

pood, poe 'müügikoht' < kasks bôde 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 286 neggi temma ütte Inimesse se tolli pohti sissen istwat; Gutslaff 1648: 209 Bôdi 'Bude'; Gutslaff 1647-1657: 234 neggi t. ütte Innemisst Jähvke Bohdi sissen istwat; Göseken 1660: 150 Poedi 'Bude'; Poodi-Mees 'budensitzer'; Hupel 1780: 246 pood : podi d.; pood : poe r. 'die Bude'; Lunin 1853: 146 pood, poe ~ poodi r. d. 'лавка'
Murded: puod : pue (`puodi) R; poed : poe Sa Muh Lä; pood : poodi Hi; pood´ : poe (pue) L; pood´ : poe ~ pue K I; pu̬u̬d´ : poe Hää Kod KJn M; pu̬u̬t´ : poodi T V EMS VII: 652
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pōd´ : pōe 'Bude, Kramladen'; rohu-pōd 'Gewürzladen'; pōdik : pōdiku, pōdiki 'kleine Bude, kleiner Laden'; ÕS 1980: 526 pood
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bode 'kleines von Handwerkern u. sog. kleinen Leuten bewohntes Haus; Baracke, Zelt; Verkaufs- u. Arbeitsbude der Handwerker'; MND HW I bôde (bude) 'Verkaufs- und Arbeitsbude; Bude, Baracke, Zelt'
Käsitlused: < kasks bode Ariste 1963: 101; Liin 1964: 48; Raun 1982: 126; SKES: 648; < kasks bôde EEW 1982: 2131; < asks bode 'barakk, telk; käsitööliste müügi- ja tööruum' EES 2012: 379; EKS 2019
Läti keel: lt buõde [1587 Buude] 'Bude' < kasks bōde 'Bude' Sehwers 1918: 79, 102, 145; Sehwers 1953: 21; buõde 'Bude' < kasks bôde Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm puoti [1609] 'kauppa, aitta, varastohuone / Kaufladen; Vorratsgebäude, -kammer' < rts bodh 'kauppapuoti; aitta; koju'; krj puoti 'puoti, kauppapuoti' < sm SSA 2: 433; lv bùo̯ᴅ´ 'bude, laden' < kasks bōde Kettunen 1938: 31; lv būoḑ 'pood / veikals, bode' LELS 2012: 51; is pooᴅi 'pood' Laanest 1997: 152

poom|õli, -õli 'oliivõli' < asks bômölie 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 71 Poom-ölli on wägga hea, pallu sedda moisas ehk osta Apteke peäle sedda; Hupel 1818: 190 poom-ölli r. d. 'Baumöl'; Lunin 1853: 147 poom-ölli r. d. 'деревянное масло'
Murded: puomeli R(-öli Kuu); poomeli (-uo-) Vll Muh L K I; puomöli Sa Hi; puomõli Pöi Plt; pu̬u̬meli Hää Kod KJn SJn M Puh San sporV EMS VII: 683
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 941 pōm-eli 'Baumöl'
Saksa leksikonid: MND HW I bômȫlie (öly) 'Baumöl, Olivenöl'
Läti keel: lt *buõmeļ̃ļa 'Baumöl' < asks bōmölie Sehwers 1953: 21
Sugulaskeeled: lv bùo̯mə̑ĺ (Sal. buomelje) 'baumöl' Kettunen 1938: 32

post, posti 'sideteenistus; postisaadetised' < asks post 'id.', sks Post 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 325 posti hobbone 'postpferd'; posti wancker 'postfuhr (veredus)'; Helle 1732: 161 post 'die Poste'; post-hone 'das Post-Haus'; posti-mees 'der Postillion'; Hupel 1780: 247 post, -i r. d. 'die Post'; Luce 1812: 44 need kirjad postiga .. issa kätte piddi läkkitama; Lunin 1853: 147 post, -i r. d. 'почта, почтамтъ'
Murded: post : `posti 'postisaadetis; postiasutus' Kuu VNg Jõh Vai; post : posti Hi; pośt : pośti (-s-) Sa Muh Rei L sporK Iis Lai eL EMS VII: 706
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pośt : pośti 'Post'; ÕS 1980: 531 post 'postside; postiasutus; postisaadetised'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben post 'Postreiter, (reitender) Bote'; MND HW II: 2 post 'Nachrichtenbeförderung durch wechselnde reitende Boten; durch Boten verschickte Mitteilung; Boten-, Poststation'
Käsitlused: < kasks post Liin 1964: 47; < sks Post EEW 1982: 2154; < asks post 'postiratsanik; (ratsa)käskjalg' ~ sks Post 'sõnum, teade; sideasutus; postisaadetised' EES 2012: 382
Läti keel: lt pasts, paste 'Post' Sehwers 1953: 86; pasts post < kasks post 'Postreiter' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm posti [1648] 'Post' < rts post [‹ sks post] SSA 2: 404; lv pos̄t 'post; fuhren-, transportpflicht' Kettunen 1938: 306; lv post, pošt 'post / pasts' LELS 2012: 251; vdj posti 'post / почта' VKS: 954
Vt postiljon

pott, poti 'anum, keedunõu' < kasks pot 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Potte, Hans; Müller 1600-1606: 272 v̈che katla echk Potte siddes ketab se tulle æres; Rossihnius 1632: 288 ütte pot|seppa; Stahl LS I 1641: 106 Se∫t kudt ∫e ahhi kiu∫ap needt uhet pottit 'Dann gleich wie der Offen bewehrt die newen Töpffe'; Gutslaff 1648: 231 padda 'Pott'; Gutslaff 1647-1657: 285 ostsit neihnde ehs ütte pottseppa; Göseken 1660: 95 pott/ i 'Topff'; Göseken 1660: 415 pott 'topff'; potti sepp 'töpffer figulus'; Vestring 1720-1730: 188 Pot, -ti 'Der Topf'; Helle 1732: 161 pot 'der Topf, Pott'; Helle 1732: 322 pot 'der Topf'; Hupel 1780: 247 pot, -ti r. d. 'Topf, Pott'; Hupel 1818: 190 pot, -ti r. d. 'Topf; lf. Pott, Napf'; Lunin 1853: 147 pot, -ti r. d. 'горшокъ; скудельникъ, урыльникъ, чашка'
Murded: pott : podi (potti) R; pot´t : poti (pot´i) Sa Muh L sporK TaPõ eL EMS VII: 713
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´ : poti 'Topf'; ÕS 1980: 532 pott '(keedunõu)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pot, put 'Topf, bes ein irdener; Ofentopf'; MND HW II: 2 pot, put 'rundlichbauchiges Gefäß, Topf, Krug; Trinkgefäß, Kanne'
Käsitlused: < kasks pot Ariste 1963: 101; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 127; < kasks pot, put Liin 1964: 56; < sks Pott ~ kasks pot EEW 1982: 2156; < asks pot, put 'pott, savipott; ahjupott; kaardimast' EES 2012: 383; EKS 2019
Läti keel: lt puods 'Topf; Kessel' < kasks pot, put Jordan 1995: 84; lt pods, katls 'pada, pott' LELS 2012: 223
Sugulaskeeled: sm potti (potta, pottu) [1699 pottu] 'saviruukku, pata; pullo; yöastia / Tonkrug, Topf; Flasche; Nachttopf' < rts pott 'ruukku; pullo; nestemitta' [‹ kasks pot, put 'ruukku'] SSA 2: 406; lv pot̆´t´à 'topf; napf' Kettunen 1938: 306; lv poţā 'savipott / māla pods' LELS 2012: 251; vdj potti 'pott, anum / посуда, горшок' VKS: 956
Vrd pott

prii, prii 'vaba, sõltumatu; tasuta' < kasks vrî 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Prylickeleib '?priilik leib'; Müller 1600-1606: 272 se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; Gutslaff 1648: 213 wabba 'frey (liber)'; Göseken 1660: 194 Wryherr, -i 'Freyherr'; Forselius 1694 pri; Vestring 1720-1730: 188, 297 Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; Helle 1732: 162 pri 'frey'; Hupel 1780: 247, 317 pri r. d. 'frey'; wri r. 'frey'; Lunin 1853: 148, 235 pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M EMS VII: 746
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī : prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī : prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
Käsitlused: < kasks frî [?] EEW 1982: 2170-71; < kasks vrî Raun 1982: 128; < kasks vrî 'frei' ~ rts fri Raag 1987: 339; < asks vri 'vaba' EES 2012: 385; EKS 2019
Läti keel: lt brĩvs [1585 briwe] 'frei' < kasks vrī Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17; brīvs 'frei' < kasks vrî Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] 'vapaa / frei' < mr fri 'vapaa, verovapaa' [‹ asks vrī] SSA 1: 118; lv brī 'frei, ledig' < kasks vrī Kettunen 1938: 29; lv brī 'prii / brīvs' LELS 2012: 48

prill, prilli 'silmaklaas' < asks bril(le) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 148 lihck silmat 'brillen'; prillit 'brillen'; Vestring 1720-1730: 150, 188 Ninna Klasid 'Der Bril'; Pril, -li 'Der Brill'; Helle 1732: 162 pril 'ein Brill'; Helle 1732: 382 Et ostke ennesele prilli! 'Ey! legt euch Brillen zu.'; Hupel 1780: 247 pril, -li r. d. 'die Brille'; Lunin 1853: 148 pril, -li r. d. 'очки'
Murded: prill : `prilli R(`prilli Vai); prill : prilli (-l´l-) Jäm Khk Hi Lä Tõs Khn Hää K I T V; rill : rilli Sa Muh Pä KJn; rel´l : relli Khk Vll Vig Saa KJn M EMS VII: 751
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 343, 965 silma-klāzid 'Brille'; pril´l´, pril´l´i (ril´l´) 'Brille'; ÕS 1980: 535 prill, haril mitm prillid
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben bril(le) 'Brille'; MND HW I bril, pl. brille 'Brille'
Käsitlused: < kasks brill(e) EEW 1982: 2175; < asks Brill Raun 1982: 128; < asks bril(le) ~ sks Brille 'prillid' EES 2012: 385; < asks brill, brille 'prillid' EKS 2019
Läti keel: lt bril̃les 'Brille' < kasks brille Sehwers 1918: 144; lt brille 'die Brille' ME: I: 332
Sugulaskeeled: sm prillit (rillit) [1898] 'silmälasit / Brille' < rts briller 'silmälasit' [‹ kasks brille] SSA 2: 411; lv bril̄, pl. bril̀lə̑ᴅ 'brille' < lt brille Kettunen 1938: 29; lv bril, brillõd 'prill, pl. prillid / brilles, brille' LELS 2012: 48-49

pruuk, pruugi 'kasutus; komme, tava' < asks brûk 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 423 ruhckiminne 'übung usus'; Vestring 1720-1730: 188 Pruuk; Hupel 1818: 192 pruuk, -i r. d. selt. 'Gebrauch'; Lunin 1853: 148 pruuk r. d. 'обычай, обрядъ'
Murded: pruuk : pruugi 'komme' Jäm Muh Hi L K I; pruuk´ : pruugi Ote San V; pruuk : `pruugi R; ruuk : ruugi Sa Muh Tor Vil M(-k´) EMS VII: 769
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969 prūk : prūgi 'Gebrauch'; EÕS 1930: 838 pruuk 'Usus, Brauch, Observanz'; ÕS 1980: 541 pruuk
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brukinge 'Gebrauch, Nutzniessung'; MND HW I brûk, gebrûk 'Nutzung, Gebrauch'; brûkinge 'Gebrauch, Benutzung, Verwendung'
Käsitlused: < kasks brūk 'Brauch' EEW 1982: 2185
Läti keel: lt brũķe 'Gebrauch' < asks brūk Sehwers 1918: 71, 144; brũķe < kasks brūk 'Gebrauch' Sehwers 1953: 18
Sugulaskeeled: sm ruukki [1643] 'tehdas, teollisuuslaitos / Fabrik' < rts bruk 'käyttö, tapa' SSA 3: 113; lv brùi̭k̀ 'gebrauch' Kettunen 1938: 30; lv brūik 'tava / paraža' LELS 2012: 49; vdj pruukki 'pruuk(imine), kasutamine / употребление, применение' VKS: 966
Vt pruukima

pruukima, pruugin 'kasutama, tarvitama' < kasks brûken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma; Stahl HHb I 1632: Hij eth meije ∫e prukime 'das wir es gebrauchen'; Stahl 1637: 44 prüchkma : prüchkin : prüchk∫in : prüchknut 'gebrauchen'; kürja∫t prühckima 'mißbrauchen'; Gutslaff 1648: 439 kurjaste prukma 'mißbrauchen'; Göseken 1660: 283 pruhkima 'Brauchen'; Göseken 1660: 87, 147 ruhkima 'Brauchen'; kuriast ruhkima 'mißbrauchen'; VT 1686 nink pruhksime Appi / nink keüdime seddä Laiwakest kinni; Vestring 1720-1730: 188 prukima; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Piibel 1739 agga meie ei olle sedda melewalda mitte prukinud; Hupel 1766: 6 pruki warsti need rohhud, mis ma ettespiddi sind öppetan; Hupel 1780: 247, 260 prukima r. d. 'brauchen'; pruukma d. 'brauchen'; rukima P. 'gebrauchen'; Lunin 1853: 148 prukima, pruukma r. d. 'употреблять, имѣть нужду'
Murded: `pruukima 'kasutama' R Jäm Hi L K I; `pruuk´ma T V; `pruukme M; `ruukima Sa Muh EMS VII: 770
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 1093 prūkima : prūgin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruken 'nötig haben, gebrauchen'; Schiller-Lübben bruken 'gebrauchen, sich bedienen'; MND HW I brûken, gebrûken, brü̂ken 'brauchen, benutzen, gebrauchen, anwenden; verwenden'
Käsitlused: < kasks bruken Ariste 1963: 101; Liin 1964: 54; Raun 1982: 128; < kasks brūken EEW 1982: 2185; SSA 2: 413; < asks bruken 'kasutama' EES 2012: 386; EKS 2019
Läti keel: lt brũķêt 'gebrauchen' < kasks brūken Sehwers 1918: 144; lt brũķêt < kasks brūken 'gebrauchen' Sehwers 1953: 18; brūķēt 'gebrauchen; trinken, saufen' < kasks brûken 'gebrauchen' Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm pruukata (ruukata) [Agr] 'olla tapana; käyttää, pitää / gewöhnlich tun, pflegen; benutzen, halten' < rts bruka [‹ kasks bruken] SSA 2: 412-413; is prūkata < sm SSA 2: 413; lvS brūt´, -ub 'gebrauchen' SLW 2009: 52; lv brùi̭k̆kə̑ 'gebrauchen' < kasks bruken Kettunen 1938: 30; lv brūikõ 'pruukida, tarvitada / lietot, brūķēt' LELS 2012: 49; vdj pruukkia 'pruukida, kasutada / употреблять, применять' VKS: 966
Vt pruuk

pruun, pruuni 'värvus' < asks brûn 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 209 kerp /e 'braun'; Helle 1732: 116 körb 'braun (Pferd)'; Helle 1732: 164 punnase-körb 'braun-roth (Pferd)'; Helle 1732: 171 ruged 'gelbe, braune (Haare)'; ruskiad 'Brand-gelb, braun-roth'; Hupel 1766: 72 Need prunid pornikad, mis leht ku sees öhto lendwad, korjatakse, ja panna mee sisse; Lithander 1781: 509 woetakse .. üht pol Pitsklasi täit pruun Sirupi; Hupel 1818: 192 pruun, -i r. d. 'braun'; Lunin 1853: 148 pruun, -i r. d. 'коричневый, смуглый, гнѣдой'
Murded: pruun : `pruuni 'pruuni värvi, pruun värvus' R(`pruuni Vai); pruun : pruuni Hi L K sporI Hel T sporV; ruun : ruuni Sa Muh Tor M; pruum : pruumi 'pruun' Trm Kod Äks Ksi V(-ḿ); ruuḿ : ruumi Trv EMS VII: 771
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūń : prūni 'braun'; ÕS 1980: 541 pruun
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brûn 'glänzend, funkelnd; braun'; MND HW I brûn 'braun, glänzend (von Waffen)'
Käsitlused: < kasks brūn, vrd sks braun EEW 1982: 2186; < kasks brûn Raun 1982: 128; < asks brūn 'särav, läikiv; pruun' EES 2012: 387; EKS 2019
Läti keel: lt brũns 'braun' < kasks brūn Sehwers 1918: 71, 144; Sehwers 1953: 19; brũnis 'ein braunes Pferd' < asks brūne 'das kastanienbraune Pferd' Sehwers 1953: 19; brūns 'braun' < kasks brûn Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm ruuni (pruuni) [1826] '(tumman)ruskea / (dunkel)braun'; krj ruuni, pruuni; ee pruun < mr brun 'ruskea' SSA 3: 114; lvS brūn ~ brūni 'braun' SLW 2009: 52; lv brūni 'braun' < kasks brūn Kettunen 1938: 30; lv brūni 'pruun / brūns' LELS 2012: 49; vdj bruun 'pruun / коричневый' VKS: 172

pruut, pruudi 'mõrsja' < kasks brût 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 kauniste ehituth kudt v̈x Brudt; Stahl HHb I 1632: Diij Prudt; omma Pruti 'Braut; ewre Braut'; Stahl 1637: 44 prühdt : prühdti∫t 'braut'; Brockmann 1637: 93 Se Pruth on kaunis kül; Göseken 1660: 87, 147 Pruhdt/ i 'Braut'; Vestring 1720-1730: 188 Pruut, -ti 'Die Braut'; Helle 1732: 162 pruut, -i 'die Braut'; prudike 'das Bräutgen'; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Hupel 1780: 248 pruut, -i r. 'Braut'; Hupel 1818: 192 pruut, -i r. d. 'Braut'; Lunin 1853: 148 pruut, -i r. d. 'невѣста'
Murded: pruut : `pruudi R(`pruuti VNg Vai) pruut : pruudi Jäm Khk Hi L K I T V(-t´) ruut : ruudi Sa Muh Mih Tor Kõp Vil M(-t´) EMS VII: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūt´ : prūdi 'Braut'; ÕS 1980: 541 pruut 'mõrsja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 brût 'Braut; (auch) Gemahlin'; Schiller-Lübben brût 'Braut; auch von der rechtmässigen Gemahlin'; MND HW I brût 'Braut; junge Frau'
Käsitlused: < kasks brût Ariste 1963: 101; Liin 1964: 57; Raun 1982: 128; < asks brūt 'pruut; seaduslik naine' EES 2012: 387; EKS 2019
Läti keel: lt brũte [1586 Brute] 'Braut' < kasks brūt Sehwers 1918: 32, 144; brūte 'Braut' < kasks brût Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: lvS prūt ~ brūt´ [1839 pruut] SLW 2009: 153; lv brū`t´ 'braut' < kasks brūt Kettunen 1938: 30; brūţ 'pruut / līgava, brūte' LELS 2012: 49

pudel, pudeli 'kitseneva ülaosaga klaasanum' < asks Buddel 'paun, kukkur'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 4 panne se puddel peält hästi kinni; Hupel 1766: 8 Sedda wet walla ühhe puddeli sisse; Hupel 1818: 192 puddel, -i r. d. 'Bouteille'; Lunin 1853: 148 puddel, -i r. d. 'бутылка, фляга'
Murded: pudel, -i 'korgiga suletav (vedeliku)anum' R Sa Muh L I M(-l´); pudel (podel), -i K; `poodel : `poodli SaLä Rei; putõl : pudõli T V(-l´) EMS VII: 784
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 927, 971 podel : podeli (D) '= pudel'; pudel : pudeli 'Bouteille'; Wiedemann 1893: 881 pudel : pudeli (podel, põdel, pōdel) 'Bouteille'; ÕS 1980: 542 pudel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boddele; budel 'Beutel, Geldbeutel'; pudel 'Dose, Beutel'; Schiller-Lübben budel 'Beutel, Geldbeutel'; MND HW I bü̂del 'Beutel, Tasche'; pûdel, pôdel 'kleiner Behälter, Kistchen, Gewürzdose'
Käsitlused: < asks Buddel Ariste 1966: 74; Raun 1982: 129; < asks buddel, puttel 'paun, kukkur' EES 2012: 387; < asks buddel 'pudel' EKS 2019
Läti keel: lt budele, butele, pudele 'Flasche' < asks buddel Sehwers 1918: 144; Sehwers 1953: 19; lt butele < asks buttel 'Flasche' Sehwers 1953: 23
Sugulaskeeled: sm pullo [1774] 'Flasche' < rts bulle 'pikari'; is pullo; krj pullo < sm SSA 2: 423; sm puteli [1764 putelli] 'pullo / Flasche' < rts butelj SSA 2: 441; lvS putel 'Flasche' SLW 2009: 156; lv pot̆tìl´, pot́̆tìl´ 'flasche, bouteille' < sks ~ rts Kettunen 1938: 306; lv botīļ, potīļ 'pudel / pudele' LELS 2012: 47, 251; vdj puteli, putõli, putõl´i 'pudel / бутылка' VKS: 980; is putteeli 'pudel' Laanest 1997: 157

pukk, puki 'alus, toes' < asks buck, buk 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 195 puk, -ki r. 'kleines Gerüste; Stellage; Stützen in Kornhaufen auf dem Felde'; Lunin 1853: 151 puk, -ki r. 'подмостки, лѣса,'
Murded: pukk : pukki 'alus, toes; kutsari istekoht' RId; pukk (-k´k) : puki Sa Hi sporL K I eL; pukk : puka Muh Hi L EMS VII: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk : puki, puka 'Bock, Gestell, Kutschbock'; ÕS 1980: 545 pukk
Saksa leksikonid: MND HW I bok, buk (-ck) 'Bock, Schragen, Gestell zum Auflegen'
Käsitlused: < kasks buck, bock ~ erts bukk 'Bock, Gestell' EEW 1982: 2213-2214; < asks buck 'kõrgete jalgadega alus või iste; kutsaripukk' EKS 2019
Läti keel: lt buka 'Kutschbock; dicker Kopf an der Schneidebank, der das zu schneidende Holz andrückt, festhält' < kasks buk 'Bock' Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pukki [1601] 'Bock'; is pukki 'sahapukki'; krj pukki 'sahapukki' < rts bock 'saha-, kuskipukki' SSA 2: 419; lvS pukki 'Kutschbock'; lv buk̄ '(kutscher-)bock' < vrd lt buk̄s Kettunen 1938: 31
Vrd pukk

pulber, pulbri 'süüteaine; arstim' < asks pulver 'id.', sks Pulver 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 püssi Rocht /u 'Pulver'; Helle 1732: 91 se pulwer 'der Zunder'; Helle 1732: 169 püssi-rohhi 'Schieß-Pulver'; Hupel 1766: III mil wisil sa ennesele pead walmistama sedda pulwert; Hupel 1780: 250 pulwer, -wri r. d. 'Pulwer (Arzney)'; pulwer, -wri d. 'Zunder im Feuerzeug'; Lithander 1781: 344 Ööstri Pulwer 'Austernpulver'; Hupel 1818: 195 pulwer, -wri r. d.; pulper, -pri d. 'Pulver (Arzney); Zunder im Feuerzeuge'; Lunin 1853: 151 pulwer, -wri r. d. 'лекарственный порошокъ; трутъ'
Murded: `pulber : `pulbri (-re) 'pesupulber; ravim; väetis' R S Tõs Hää sporK Iis Trm M; `pul´bri : `pul´bri V; `pul´bre : `pul´bre T; `pulver : `pulvri (-re) VNg Vai Käi L Ha Trm Vil Trv EMS VII: 826
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978, 983 pulber : pul´bri 'Pulver'; pulwer : pul´wri '= pulber'; Wiedemann 1893: 888 pulber : pul´bri (pulper, pulwer) 'Pulver'; ÕS 1980: 546 pulber
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pulver 'Staub; Pulver; Schiesspulver'; Schiller-Lübben Pulver 'Staub'; MND HW II: 2 pulver, pulfer, polver 'Erde, Schmutz, Staub; Asche; Pulver; Schießpulver'
Käsitlused: < kasks pulver Raun 1982: 130; < asks pulver 'tolm', sks Pulver 'pulber; püssirohi' EES 2012: 390; < sks Pulver 'pulber' EKS 2019
Läti keel: lt pul̃veris [1638 Pullwers] 'Pulver (zum Schießen und zur Arznei)' < kasks pulver Sehwers 1918: 93,156; Sehwers 1953: 96
Sugulaskeeled: sm pulveri [1750] '(pesu-, lääke)jauhe / Pulver' < rts pulver [‹ kasks, sks Pulver 'pulveri, jauhe'] SSA 2: 425; lvS pulver [1829 pulwar] 'Pulver' SLW 2009: 154; lv pul̄vie̯r 'pulver' Kettunen 1938: 314; pulvõr 'pulber / pulveris' LELS 2012: 256

puss, pussi 'rattapuks' < asks busse 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 196 pus, -si r. 'Wellzapfen, eiserne Ring im Mühlsteine'; Lunin 1853: 152 pus, -si r. 'шипъ, зубецъ на мельничном колѣсѣ, желѣзный обручъ вокругъ жеркова'
Murded: puss : `pussi 'rattapuss, puks' sporR; puśs : puśsi (-ss-) 'raudpulk rattarummus' Khk Muh Hi sporL K I M T Har Räp EMS VII: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; ÕS 1980: 549 puss 'rattapuks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Büchse, walzenförmiges hohles Gefäß'; MND HW I büsse, busse 'Büchse, Dose, Gefäß; metallene Röhre zur Ausfütterung eines in Holz gebohrten Loches, Radbüchse (Hülse, Eisenring), in der die Achse läuft, Pfanne, in der sich der Zapfen der Welle dreht'; rādebüsse 'metallene Röhre zur Ausfütterung des Nabenloches, Radbuchse'
Käsitlused: < kasks busse 'Büchse (des Rades)' EEW 1982: 2249
Läti keel: lt † bikse 'Büchse (des Rades)' < sks Sehwers 1918: 62, 143; lt buksis 'Büchse (des Rades)' Sehwers 1918: 144; lt buse 'Büchse des Rades' < asks busse 'das Eisen, womit das Loch im Rade gefüttert ist, durch welches die Achse geht' Sehwers 1953: 22; Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pusninki [1863] 'kärryn rummun hylsy, laakeri; reiän metallinen vahvikerengas / Wagenradbuchse; Ringbeschlag um ein Loch' < rts bussning 'hylsy, holkki, tiivistin' SSA 2: 440; lv bus̄, buš̄ 'büchse im wagenrade' ‹ kasks busse Kettunen 1938: 33; lv buš 'rattapuks, rattapuss / riteņa bukse' LELS 2012: 51
Vrd puks

puts, putsi 'vulva' < vrd asks putz, puts 'märg auk'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 251 puts r. d. 'das weibliche Geburtsglied'; Lunin 1853: 152 puts r. d. 'женскiй дѣтородный удъ'
Murded: puts : `putsi 'naise suguelund' Jõe Kuu Lüg Vai; put´s : putsi S sporL sporK Iis Lai M TLä V EMS VII: 904
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 993 put´s : putsi 'weibliche Scham'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pütte, putte, puts, putz 'feuchte Grube, Vertiefung im Boden; Wasserloch, Pfütze; Morast, Sumpf; Wasserstelle, Quelle, Brunnen'
Käsitlused: < asks puss(e) 'Beutel' EEW 1982: 2255; < vrd sks Pfütze, Pfutze 'kaev; loik, lomp', asks putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev' EES 2012: 396; < sks putze 'naise suguelund' EKS 2019
Sugulaskeeled: lvS puts SLW 2009: 156; lv put̄´š 'pfütze' < sks Kettunen 1938: 320

pärm, pärmi 'kergitus- ja kääritamisaine' < kasks berme 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 283 sÿß piddawat nedt Pannitzet keicke wimatel se Pochia ninck se Perme ülles|rüpma; Stahl LS I 1641: 450 kumba ∫ees parm ninck roj ep olle 'darin kein Hefen i∫t'; Gutslaff 1648: 218 Sepp /e 'Hefe'; Göseken 1660: 87 Parm/ i 'Barm / Hefen'; Piibel 1739 peawad temma pärmi tilgatumaks wäljajoma; Hupel 1780: 239 perm, -i r. 'Hefen'; Lithander 1781: 510, 563 ja panne üht lussika täit head pärmi sisse; Lunin 1853: 129 pärm d. 'дрожжи, нодонки'
Murded: `pärme '(vedel) õllepärm' R; päŕm : pärmi 'kergitus- ja kääritamisaine' Sa Muh Hi L K I eL EMS VIII: 43
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 868 päŕm : päŕmi (peŕm) 'Hefe'; preśś-päŕm 'Presshefe'; ÕS 1980: 560 pärm
Saksa leksikonid: Lübben 1888 barm, berm 'Hefe, namentl. des Bieres'; Schiller-Lübben berm, barm 'Hefe'; MND HW I berme, bermen, barme 'Bierhefe, Bärme'
Käsitlused: < kasks barm, berm Ariste 1963: 102; Liin 1964: 55; EEW 1982: 2321; < kasks berm Ariste 1972: 97; Raun 1982: 135; EES 2012: 404; Raag 1987: 324; < asks berme 'pärm' EKS 2019

rent, rendi 'kasutamistasu, üüriraha' < kasks rente 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 134 rent : renti∫t 'zins'; Gutslaff 1648: 219 rent /e 'heure'; Gutslaff 1648-1656 Ei pea Sinna omma rahha temmalle mitte Renti pähle andma; Göseken 1660: 93, 337 renti 'Rente / Zinse'; Rahha Renti 'rente'; Vestring 1720-1730: 202 Rent, -di 'Renten, arrende Geld'; Piibel 1739 Annab rahha renti peäle, ja wöttab kasso; Hupel 1780: 256 rent : rendi (renti) r. d. 'Renten, Zins'; Hupel 1818: 204 rent, -i od. rendi r. d. 'Pacht, Arrende, Zins, Renten'; Lunin 1853: 158 rent, -i ~ rendi r. d. 'откупъ, аренда, доходы, проценты, рость'
Murded: rent : `rendi R(`renti Vai); reńt : rendi Sa Muh Rei L K I eL(rińt Rõu Vas Se) EMS VIII: 303
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reńt : reńdi 'Rente, Pacht, Arrende'; ÕS 1980: 585 rent
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rente 'Rente, Ertrag, Einkünfte'; MND HW II: 2 rente, rinte 'regelmäßiges Einkommen aus Vermögen oder Rechten gegen andere, Rente; regelmäßig zu leistende Zahlung, Aufgabe auf Vermögenswerte, Steuer'
Käsitlused: < kasks rente ~ sks Rente EEW 1982: 2458; < kasks rente Liin 1964: 48; Raun 1982: 141; EES 2012: 425
Läti keel: lt reñte 'Arrende, Pacht' < kasks rente Sehwers 1918: 24, 156; Sehwers 1953: 99; lt rente 'Arrende, Pacht, Miete, Rente' < kasks rente 'Rente, Ertrag, Einkünfte' Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: lv ren̄`t 'Arrende' < kasks rente Kettunen 1938: 333; lv rent 'rent, rendimaks / noma, nomas maksa, rente' LELS 2012: 266

ring, ringi 'ringikujuline kujund, sõõr; tiir' < asks rink 'id.'

Esmamaining: Laulo-Ramat 1721
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 Sörmuß /e 'Ring'; Göseken 1660: 93 Röngas 'Ring'; Laulo-Ramat 1721: 139 Pat! Oh kuida olled sinna Raskem koorm kui kiwwiring; Hupel 1780: 257 ring, -i r. 'der Kreis'; Hupel 1818: 206 ring od. rink, -i od. -o r. 'Kreis, Zirkel'; Lunin 1853: 159 ring r. 'кругло'
Murded: ring : `ringi 'sõõr; tiir' R; ring : ringi S(rink : ringi Mus Kaa Muh); rink (ring) : ringi L; ring : ringi K sporI M TLä San Krl VId EMS VIII: 352
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅk : riṅgi 'Ring, Kreis'; ÕS 1980: 592 ring
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rink 'Ring; Kreis'; MND HW II: 2 rinc, Pl. ringe 'Reif, Ring; geflochtener oder gebundener Ring; Kreis'
Käsitlused: < sks Ring SKES: 801; Raun 1982: 143; < asks rink 'ring, sõõr' EES 2012: 429
Läti keel: lt riņ̃ķis 'Kreis, Umkreis, Umweg, Ring' < kasks rink 'Ring; Kreis, Umkreis, Umfang' Sehwers 1918: 24, 157; Sehwers 1953: 101; riņķis 'Ring; Pfortenring; Kreis, Umkreis' < kasks rink 'Ring, z.B. Fingerring, Türring; Kreis, Umkreis, Umfang' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rinki [1625 rinkimuuri] 'ympyrä, kehä, (piiri)tanssi; vanne / Kreis, Ringelreigen; Felge' < rts ring 'piiri, kehä; rengas; sormus' SSA 3: 79; SKES: 801-802; is rinki 'piiri'; krj rinki 'kehä, piiri(tanssi)' < sm SSA 3: 79; lv riŋ̄`k 'ring, kreis' < kasks rink Kettunen 1938: 338; rink 'ring, sõõr / aplis, riņķis' LELS 2012: 269

roos, roosi 'lill; nahahaigus' < kasks rose 'id.', sks Rose 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301 Roside pæl piddame keuwma; Stahl HHb II 1637: 107 taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; Stahl 1637: 101 Rohse : rohsi∫t 'Rose'; Gutslaff 1648: 232 Roseninni 'Rose'; Göseken 1660: 93 Roese 'Rose'; Göseken 1660: 340 Rohse 'rose (flos)'; Rosanini 'rose flos'; Virginius 1687-1690 ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; Vestring 1720-1730: 209 Roos, -si 'Eine Rose'; Hupel 1780: 259, 260 roos, -i r. d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r. d. 'der Rosenstock'; Lenz 1796: 21 Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; Schmidt 1816: 99 Mis siis rosist saab, kui sedda ei arstitakse; Hupel 1818: 209 roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; Lunin 1853: 162 roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
Murded: ruos : `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes : roosi Sa Muh Lä; roos : roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬ś : roosi Hää Kod KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´ : rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
Käsitlused: < sks Rose SKES: 891; EEW 1982: 2537; < kasks rose Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raun 1982: 145; Raag 1987: 325; < asks rose 'roos', sks Rose 'erüsiipel' EES 2012: 436; < asks rose 'roos' EKS 2019
Läti keel: lt ruõze [1585] 'Rose' < kasks rōse Sehwers 1918: 81, 157; † ruõdze 'Rose (Krankheit)' Sehwers 1918: 54, 157; lt ruõdze 'Rose; Rotlauf' Sehwers 1953: 103; ruoze 'Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf' < kasks rose 'Rose' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm ruusu [Agr rosi] 'ruusukukka; ruusutauti / Rose' < mr rōs, rōsa 'ruusu' [‹ kasks rose, ruse]; is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' [‹ sks rose] SSA 3: 115; lvS ruoš, ruož 'Rose (auch die Krankheit)' SLW 2009: 167; lv rùo̯ž 'rose; krankheit' < sks Kettunen 1938: 348; lv rūož 'roos / roze (Rosa)'; lv rūož 'roospõletik, roos, erüsiipel / roze' LELS 2012: 278; vdj rooza 'roos / роза' VKS: 1074; vdj ruuso 'roos (sügav nahapõletik) / рожа' VKS: 1083

saag, sae 'tööriist' < kasks sāge 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 103 ∫ai : ∫ai∫t '∫age'; Gutslaff 1648: 233 Saje 'Sage Serra'; Göseken 1660: 93 Saij 'Sage'; Virginius 1687-1690 nink jaggas neid Sagide, Raud-Haakide ja Kirwestega ärra; Vestring 1720-1730: 211 Saag, -gi 'Die Säge'; Helle 1732: 171, 322 saag 'die Säge'; Piibel 1739 satis neid ärra sagedega, ja raud-ekkedega, ja kirwestega tööd teggema; Hupel 1780: 261 saag : sagi od. sae r. d. 'die Säge'; Lunin 1853: 164 saag : sagi ~ sae r. d. 'пила'
Murded: saag : sae R Sa Muh sporL; saag (soag, suag) : sae K I; sae Hi Kod; saeg : sae Lä Ris Trm; saaǵ : sae eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1118 sāe : sāe (D) '= sāg'; sāg : sāe 'Säge'; ÕS 1980: 610 saag
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sage 'Säge'; MND HW III sāge 'Säge'
Käsitlused: < kasks sage Viires 1960: 60; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 150; < kasks sāge, saghe 'Säge' EEW 1982: 2643-44; < asks sage 'saag' EES 2012: 453; EKS 2019
Läti keel: lt zãģis [1638 Saghis] 'Säge' < kasks sage 'Säge' Sehwers 1918: 54, 100, 165; Sehwers 1953: 162; lt zāģis, zāģe 'Säge, Instrument zum Schneiden der Kimme' < kasks sāge 'Säge' Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: sm saha [Agr] 'Säge'; is saha; krj saha; vdj saha < mr sagha 'saha' SSA 3: 141; lv zò̬i̯ɢ, zōiɢ 'säge' < kasks sage Kettunen 1938: 401; lv zǭig 'saag / zāģis' LELS 2012: 377; vdj saha 'saag / пила' VKS: 1104
Vt saagima

saagima, saen 'saega lõikama või tükeldama' < asks sagen 'id.', ee saag

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Saijema 'Sagen'; Vestring 1720-1730: 213, 214 Saema oder Sagima 'Sägen'; sagima 'sägen'; Piibel 1739 saega saetud seest- ja wäljaspiddi,; Hupel 1780: 262 saema r. 'sägen'; sagima r. 'sägen'; Hupel 1818: 212, 213 saagma d. 'sägen'; sagega leikama r. d. 'sägen'; saema r. 'sägen'; Lunin 1853: 164, 165 saagma, sagima d. 'пилить'; saema r. 'пилить'
Murded: `saagima (-oa-, -ua-) R Sa Muh L K I; `saema Jaa Pöi Hi; `saegma Mar Tõs; `saagma (-ua-) Var Khn Saa KJn Vil; saaǵma (-me) M TLä San Urv Krl Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāema : sāeda (D) '= sāgima'; sāgima : sāen; sāgma (d) 'sägen'; ÕS 1980: 610 saagima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sagen 'sägen'; MND HW III sāgen 'sägen, absägen'
Käsitlused: < kasks sagen Liin 1964: 51; < ee saag ~ kasks sagen 'sägen' EEW 1982: 2644; < asks sagen 'saagima' EES 2012
Läti keel: lt zãģêt [1638 ∫aghet] 'sägen' < kasks sagen 'sägen' Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162
Sugulaskeeled: sm sahata '(katki) saagida' Mägiste 1931: 482; lvS sād´, -ub 'sägen' SLW 2009: 170; lv zò̬i̯gə̑, zō̬igə̑ 'sägen' < kasks sagen Kettunen 1938: 401; lv zǭigõ 'saagida / zāģēt' LELS 2012: 377; vdj sahata 'saagida / пилить' VKS: 1104
Vt saag

siid, siidi 'õhuke läikiv riie' < kasks sîde 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 320 kuÿ üx vaña Rÿe, ia kudt se Sit piddama; Rossihnius 1632: 339 Sinno Sammet ninck sinno sidi|reiwat; Gutslaff 1648: 238 Sîde 'Seide'; Göseken 1660: 94 Sijhdi 'Seide'; Hornung 1693: 24 Siid 'die Seide'; Vestring 1720-1730: 222 Siid, -di 'Seide'; Helle 1732: 176 siid 'die Seide'; Helle 1732: 354 Sitke kannab sidi, heldel polle helmige kaelas 'der Sparer hat wol was, wenn nur der Zehrer was hätte'; Piibel 1739 pannin peent kallist linnast riet so ümber, ja katsin sind sidiga; Hupel 1780: 267 siid, -i r. d. 'Seide'; Hupel 1818: 221 siid od. siit, -i r. d. 'die Seide'; Lunin 1853: 172 siid, siit, -i r. d. 'шелкъ'
Murded: siid : `siidi '(siid)riie; rätik; juuksepael' Kuu Jõh; `siidi VNg Lüg Vai; siid : siidi Sa Muh Emm L K I M TLä Ote San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1160, 1162 sīd´ : sīi '= sīt´'; sīt´ : sīdi 'Seide, seidenes Band oder Tuch'; ÕS 1980: 635 siid
Saksa leksikonid: Lübben 1888 side 'Seide'; Schiller-Lübben side, siden 'Seide'; MND HW III sîde 'Seide'
Käsitlused: < kasks side, siden 'Seide' Ariste 1963: 104; < kasks side Liin 1964: 56; EEW 1982: 2780; Raun 1982: 156; Raag 1987: 324; < asks side 'siid' EES 2012: 471; EKS 2019
Läti keel: lt zĩds, zĩde [1587 Szide] 'Seide' < kasks sīde 'Seide' Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 165; zīds, zīde, zīdis 'Seide' < kasks sîde Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: sm silkki [Agr] 'Seide' < mr silke; krj silkki SSA 3: 181; lv zīᴅ´ 'seide' < kasks side Kettunen 1938: 401; Raag 1987: 328; lv zīḑõz 'siid / zīds' LELS 2012: 377; vdj silkki 'siid / шёлк' VKS: 1141

taht, tahi 'küünla- või lambitaht' < kasks dacht 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 346 sen pißokeße pollewa tachti erra|kustuda; Stahl 1637: 46 tacht : tachti∫t 'Dacht'; tachtlöngk 'Dacht'; Gutslaff 1648: 241 Künala Lang 'Tacht'; Göseken 1660: 88 Tacht/ i 'Dacht im Licht'; Göseken 1660: 155 kühnla tacht, -i 'Dacht'; Hornung 1693: 39 Taht : Tahhi : Tahti / Acc. pl. Tahta & Tahtisid 'Dacht im Licht'; Vestring 1720-1730: 240 Taht, -hi 'Der Dacht'; Helle 1732: 184 taht : tahti 'das Dacht, Docht'; Hupel 1780: 279 taht : tahti od. tahhi r. d. 'Dacht'; Hupel 1818: 238, 249 taht, -i od. tahhi r. d. 'Dacht'; toht, -i r. d. 'Dacht'; Lunin 1853: 187, 197 taht : tahhi r. 'свѣтильня'; tahhi lõng r; lang d. 'свѣтильня'
Murded: taht (tah´t) : tahi Kuu VNg Lüg IisR S L sporK I(taśt Kod); tah´t : tahi M(tah´k Hls); taht´ (taht) : tahi TLä TMr San V; `tahti : tahi VNg Vai EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1225 taht : tahi 'Docht'; ÕS 1980: 690 taht
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dacht, decht, dicht 'Docht'; Schiller-Lübben dacht 'Docht'
Käsitlused: < kasks dacht Ariste 1963: 104; Liin 1964: 53; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 169; < kasks EEW 1982: 3045; < asks dacht 'taht' EES 2012: 508; EKS 2019
Läti keel: lt dakte, dakts [1638 Dacktz] 'Docht' < kasks dacht Sehwers 1918: 39, 86, 145; Sehwers 1953: 25; dakts 'Docht' < kasks dâcht, dacht Jordan 1995: 59; lvS dakt 'Docht'
Sugulaskeeled: lvS dakt 'Docht' SLW 2009: 52-53; lv dak̄t 'docht' < kasks dacht Kettunen 1938: 35; lv dakt, lampdakt 'taht, lambitaht / dakts, deglis, lampas dakts' LELS 2012: 52, 159

veebiliides @ veebihaldur