[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < asks hāgel 'id.', sks Hagel 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 529 aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r. d. 'Schroot'; Hupel 1818: 536 Schrot (zur Flinte) 'hawlid r. d.; aaglid, haaglid r.'; Lunin 1853: 5, 25 aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
• Murded: `aavel R eP(`oavel, `uavel, `voavel); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä EMS I: 72
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel : pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1869: 70 hāwel : pl. hāwlid '= hāgel'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; im frühnhd. hat Hagel (wie kasks hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
• Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot EEW 1982: 246; < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' Raun 1982: 9; EES 2012: 65; EKS 2019; < ? kasks hagel SSA 1: 147
• Läti keel: lt ãģele 'Schrot, Schießhagel' < asks hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' Sehwers 1953: 5
• Sugulaskeeled: sm hauli [1745] 'Schrotkugel' < mr haghl 'rae, hauli' [= kasks hagel, küsks hagal] SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177

kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < asks klên 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi; leenuke Krj Mär Koe EMS III: 317-318
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene : klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
• Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein EEW 1982: 864; < vrd asks kleenken '(noor laps)' Raun 1982: 42; < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' EES 2012: 165; < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' EKS 2019
• Läti keel: lt kliens LELS 2012: 127
• Sugulaskeeled: sm kleini [1786] 'hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach' < rts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' [‹ kasks kleine, klēne]; krj kleini 'hento' < sm SSA 1: 379; lv klīen 'kleenuke / vājš, kliens' LELS 2012: 127

klii, klii, pl. kliid 'teravilja seemnekestad; loomasööt' < kasks klîe, klige 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 lijh 'Kleye'; Forselius 1694 kli; Hupel 1766: 146 woite ka sojad kli-jahhud tühti panna; Hupel 1780: 183 kli jahho r. d. 'Kley'; Arvelius 1790: 176 rukki jahhud ja kliid; Hupel 1818: 88 kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; Lunin 1853: 62 kli r. d. 'отруби'
• Murded: kliid (liid) 'teravilja seemnekestad' R eP TLä; `liide M Rõn San; `liie^ʔ (`liide^ʔ) Hel V
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī : pl. līd, līed '= klī'; klī : pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril mitm kliid
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
• Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie EEW 1982: 866; < kasks klie Raun 1982: 43; < kasks klie, klige Liin 1964: 55; < asks klie, klige 'klii' EES 2012: 165; EKS 2019
• Läti keel: lt klijas, klĩjas [1638 Klijas] 'Kleie' < kasks klīge, klīe Sehwers 1918: 89, 150; lt klijas, klījas 'Kleie' < kasks klīge 'Kleie' Sehwers 1953: 50; klijas, klījas 'die Kleie' < kasks klîge ME: II: 226
• Sugulaskeeled: sm klii [1637 kliidit] 'vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl' < rts klij, mr kli [‹ kasks klīe] SSA 1: 379; lv klija 'kleie' < kasks klīge, klīe Kettunen 1938: 139; lv klijād 'kliid / klijas' LELS 2012: 127; is liiᴅu, liiᴅu jauho 'klii, kliijahu' Laanest 1997: 102

kört, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 171 tegkisit heñesalle Schörti; Virginius 1687-1690 sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; Hupel 1780: 185 kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; Hupel 1818: 92 kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
• Murded: kört (-ŕ-) : kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M EMS IV: 618
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
• Käsitlused: < kasks schorte 'põll' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < rts skört, vrd küsks schurz EEW 1982: 1160; < asks schorte 'põll; alusseelik' EES 2012: 211; EKS 2019
• Läti keel: lt skuõtele, skuõrtele 'Schurzfell, Schurz für die Männer' < vrd kasks schorteldōk Sehwers 1918: 44, 158; lt šķuotele 'Schürze; lange Tasche im Weiberrock' < kasks schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102
• Sugulaskeeled: sm körtti [1637] 'lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten' < rts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' [‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate’] SKES: 266; SSA 1: 485; sm körtti 'Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze' < asks schörte ~ rts skörte Bentlin 2008: 129; lvS k´ört ~ k´ürt 'Weiberrock' SLW 2009: 103; lvS k´ört 'hame' < ee SSA 1: 485; lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan 'Umwurf der Frauen' < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört 'weiberrock' < kasks schorte Kettunen 1938: 122, 179

lappima, lapin 'paikama; parandama' < kasks lappen 'id.', ee lapp

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; Müller 1600/2007: 536 lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); Göseken 1660: 190 lappima 'flicken (alt Kleid)'; Vestring 1720-1730: 109 lappima 'flicken, ausbessern'; Piibel 1739 wannad lappitud kingad; Hupel 1818: 116 lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; Lunin 1853: 84 lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
• Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-ṕ-) Kod V; laṕme M EMS IV: 937
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima : lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
• Käsitlused: < kasks lappen Liin 1964: 56; Raun 1982: 70; < kasks, sks lappen EEW 1982: 1233; < asks lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama' EES 2012: 227
• Läti keel: lt lāpīt 'lappima, paikama' ELS 2015: 412, 597
• Sugulaskeeled: lv lǭipõ 'paigata, lappida / lāpīt' LELS 2012: 172
• Vt lapp

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 85 louwend : louwendist 'Leinwand'; Göseken 1660: 278, 355 louwend 'leinwand'; peenikenne Louwend 'klein Linwand'; Vestring 1720-1730: 111, 123 Lauent : Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; Helle 1732: 134 louendid 'Leinwand'; Hupel 1780: 201, 208, 209 lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; Lunin 1853: 93 löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
• Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-ńd) I Plt M Ote EMS V: 630; lõhvend Ksi EMS V: 574; lõugend Mär Ris Kei EMS V: 634; lõveng Kod EMS V: 645
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601, 603 lõuend : lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril linane või kanepine'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
• Käsitlused: < kasks lu-, lou-, lo-went Liin 1964: 56; < kasks louwent EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83; < kasks Raag 1987: 324; < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' EES 2012: 260; EKS 2019

tust, tusti 'peen (jahu)tolm' < kasks dust 'id.', sks Dust 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1481
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1481 Tust, Jacob; Vestring 1720-1730: 261 Tust, -ti 'Staubmehl'; Helle 1732: 193 tust 'das Staub-Mehl'; Hupel 1780: 535 tust r. d. 'Staubmehl'
• Murded: tuśt : tusti Sa Rei sporL Kei Juu Ann Jür Plt KJn Trv Krk Rõn; tuust : `tuusti Hlj; tuust : tuusti Sim Trm Kod Nõo EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1356 tuśt : tuśti 'Staubmehl'; ÕS 1980: 740 tust 'peen tolm; jahutolm'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dust 'Spreu, Hülse, Kleie, Staub'; MND HW I dust, dûst 'Staub, Mehlstaub, Spreu, Hülsen'
• Käsitlused: < kasks dust Liin 1964: 61; Raun 1982: 185; < kasks dust ~ sks Dust EEW 1982: 3380; < asks dust 'aganad, sõklad, kliid; peen tolm, jahutolm', sks Dust 'tolm, (jahuga segatud) aganad, sõklad' EES 2012: 557-558; < asks dust 'aganad, kliid, tolm, pihu' EKS 2019

vammus, vammuse 'rõivas' < kasks wammes, wams 'id.'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Hans Vamus; Rossihnius 1632: 411 Sihs saiscket nüd ümber|keutetut teye nyutut se tötte kahn, ninck pähle tömbatut se raud|reiwa wammusse kahn sest euckedussest; Gutslaff 1648: 245 Wammus 'Wambs'; Göseken 1660: 95, 456 wammus 'Wambs'; Wammus 'Wambs thorax'; Vestring 1720-1730: 280 Wammus, -se 'Weisse baur unter kleid'; Helle 1732: 203 wammus 'das weisse Bauer-Unter-Kleid'; Piibel 1739 kes so kue ärrawottab, ärra kela ka mitte wammust; Hupel 1818: 276 wammus r. d. 'Kamisol; weisses Unterkleid r.'; Lunin 1853: 222 wammus r. d. 'камзолъ, фуфайка'
• Murded: `vammus : `vammukse (-sse) 'kuub' R; vammus, -(s)e '(pikk)kuub; jakk; kampsun' Sa Muh Emm L Ha JMd Hls Hel Puh; vammuss, -e I VlPõ Trv Pst KodT Urv Rõu; vammusk, -i '(üle)kuub' Krl Har EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1441, 1442 wambus, -e (S) '= wammus'; wammus : wammuse, wammukse 'Wams, Kamisol, Bauerrock'; ÕS 1980: 772 vammus '(riietusese)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wambois, -bôs, -bous, -bus, -bes 'Wams, ein Teil der Rüstung, dann überh. Kleid für Brust und Leib, Camisol'; wammes, -mas, -mis, wames, wams '= wambois'; Schiller-Lübben wambôs (-bois), -bes, -bus, wammis 'Wamms'
• Käsitlused: < kasks wambôs (-bois), wambus Liin 1964: 57; < sks Wams, vrd küsks wambis, wambois EEW 1982: 3699; < kasks wams, wammes Raun 1982: 197; < asks wambōs, wambus 'kampsun; pihtkuub' EES 2012: 590; < asks wambōs, wambus, wambes 'jakk soomusrüü all; jakk, kuub, ülakeha kattev rõivas' EKS 2019
• Läti keel: lt † pl. vam̃ži [1638 Wamba∫chi] 'Wams, Kamisol' < kasks wammes Sehwers 1918: 42, 99, 164; lt vambaži, vambži, vamži, vamziz 'Wams, kamisol' < kasks wambes, wammes, wams 'Kleid für Brust und Leib, Kamisol' Sehwers 1953: 151; vambadži, vambaži, vambudži, vamziz 'Wams, Kamisol' < kasks wambois, -bôs, -bous, -bus, wammis Jordan 1995: 107
• Sugulaskeeled: lvS vams, vamz, vambš 'Kleid, Rock' SLW 2009: 216; lv vāmž, vām’ž, vāmbə̑ks 'wams, frauenjacke mit taille' < sks wams ~ küsks wambis, wambois Kettunen 1938: 468

vooderdama, vooderdan 'vooderdisega katma' < asks vōderen 'id.', ee vooder

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 kingat woedrima kallewa kaas 'futtern die Schuh mit Lacken'; woeder pañema rijhde all 'futtern / die Kleider'; Piibel 1739 sedda suurt kodda woderdas ta mändse puga; Hupel 1818: 289 wodertama r. d. 'unterfüttern; täfeln'; Lunin 1853: 232 wodertama r. d. 'подпивать, подкладывать; делать паркетъ'
• Murded: `vuoderdam(m)a '(laudadega) katma' R; vooderdama (oo-) Jäm Khk Muh Hi sporL; vooderdama (vuo-, vua-) sporKPõ I Äks Plt KJn SJn Trv TLä; (v)ooderteme Hls Krk; (v)oodõrdam(m)a V(-õmmõ Krl) EKI MK; `vuotrima '(palitut) vooderdama' VNg EKI MK; voodertama 'riidele voodrit panema' Trm; voodõrdama Rõu Plv EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1536 wōderdama, -dan 'füttern, täfeln, mit Brettern beschlagen, fourniren'; wōdertama, -tan '= wōderdama'; ÕS 1980: 798 vooderdama
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 voderen 'unter-, ausfüttern (Kleidung)'; Schiller-Lübben voderen (voren) 'unter-, ausfüttern'; MND HW I vôderen, vôdern 'füttern, ausfüttern, mit Futter, Pelz ausschlagen; unterfüttern'
• Käsitlused: < ee vooder EEW 1982: 3908
• Läti keel: lt uõderêt '(Kleider) füttern' < kasks vōderen 'füttern' Sehwers 1953: 148; lt vuoderêt 'füttern ein Kleid' < kasks vōderen 'füttern (ein Kleid)' Sehwers 1953: 160
• Sugulaskeeled: sm vuorata, vuorittaa 'laudoittaa; pehmustaa' < rts fodra 'varustaa suojuksella, pehmusteella' SSA 3: 475; SKES: 1822
• Vt vooder