[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 211 artiklit, väljastan 100

hakkima, hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken 'id.', sks hacken 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 zaggema 'hacken'; Hupel 1780: 390 hacken 'zaggama d.'; Lithander 1781: 497 Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki
Murded: akkima 'tükeldama' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl EMS I: 232
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' EEW 1982: 262; EES 2012: 67; < kasks hacken Raun 1982: 9; < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' EKS 2019

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'öömaja; varjupaik'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 95 ninck weye tedda se Herbergi sisse; Gutslaff 1647-1657: 249 Kesk Herbergin; Göseken 1660: 234 Herpergi 'Herberge (Losament)'; Hupel 1780: 150 härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; Hupel 1818: 36 härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; Lunin 1853: 22 härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbäń, `härbäl´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber : hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
Käsitlused: < kasks herberge Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; < bsks Herberge EEW 1982: 463; < asks herberge 'öömaja, ööbimispaik; majutamine' EES 2012: 86
Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis 'die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude' < kasks herberge Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33; ērbeģis 'die Herberge, das Nebengebäude, das Wohnhaus' < kasks herberge ME: I: 574
Sugulaskeeled: sm helperi [Agr] 'majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung' < mr härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' SSA 1: 154; lv ēbriɢ, ērbiɢ 'herberge (nebenwohngebäude auf dem hofe)' < kasks herberge Kettunen 1938: 48

hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < asks hütte 'maja, onn', sks Hütte 'hurtsik, hütt'

Esmamaining: Lunin 1853
Vana kirjakeel: Lunin 1853: 30 hüt, -ta d. 'горница, хижина'
Murded: ütt 'hurtsik' R(ütti VNg Vai); üt´t Sa L K I Trv Puh EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 hüt´t´ : hüti 'Hütte'; ÕS 1980: 177 hütt 'hurtsik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hütte 'Hütte, kleines Haus, Bude, Schuppen'
Käsitlused: < sks Hütte ~ kasks EEW 1982: 474; < asks hütt(e) Raun 1982: 16; < sks Hütte ~ asks hutte EES 2012: 86; < asks hutte 'maja, onn' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm hytti, hyttä [1766] 'koju, maja, mökki; kajuutta / Hütte; kabine; Kajüte' < rts hytt 'hytti, koju' [‹ asks hütt, hütte] SSA 1: 200; Häkkinen 2004: 231

† ilis, ilise 'vaestemaja' < kasks hillich 'püha'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94 meye spittale ninck hillisse sisse
Murded: ilissemaja 'vaestemaja' Kod EMS I: 929
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1571 ilis : ilize (d), ilize-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1869: 627 waeste-maja 'Armenhaus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 hillig 'heilig' '(oft Bezeichnung des Hospitals)'
Käsitlused: < kasks dat hilliche hus Ariste 1940a: 112; < kasks EEW 1982: 500

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude 'id.', sks Jude 'id.' [Piiblist tuntuks saanud rahvas, kellega Eestis alles 19. sajandil kokku puututi.]

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 314 Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603); Rossihnius 1632: 119 Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb II 1637: 28 nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; Gutslaff 1648: 220 Judalinne 'Jude'; Göseken 1660: 90 Judalinne 'Jude'; VT 1686 Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; Vestring 1720-1730: 53 Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; Helle 1732: 101, 102 judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; Piibel 1739 Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; Hupel 1780: 164 judalinne r. d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; Lunin 1853: 39, 40 Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'; Jakobson 1867: 86 Juut see juhtus tema juure, Nääb seal kullast leheked
Murded: juut (-t´) 'rahvus' eP eL; `juudi R EMS II: 235-236; `juutlane 'juut' Kod EMS II: 237
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´ : jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude EEW 1982: 580; < sks Jude Raun 1982: 22; < asks jude 'juut' SSA 1: 253; EES 2012: 102
Läti keel: lt jūds (im Altertum) 'Jude' VLV 1944: 291
Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude Häkkinen 2004: 296; sm juutalainen [Agr Judalainen] 'Jude, jüdisch' < rts jude 'juutalainen' [‹ kasks jude]; is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee SSA 1: 253; vdj juudalain '1. juut / еврей; 2. juudalane / иудей' VKS: 326; vdj juutti 'juut / еврей' VKS: 328

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
Läti keel: lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < mr kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102

kabel, kabla 'pael; nöör' < kasks kabel 'köis; nöör'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 124 Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; Gutslaff 1648-1656 ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; Virginius 1687-1690 et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; Hupel 1780: 166 kabel, -bla d. 'ein Band'; Hupel 1818: 60 kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; Lunin 1853: 41 kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
Murded: kabel : kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ : kabla T V(kapl) EMS II: 438-439
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl : pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd nöör'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
Käsitlused: < kasks kabel 'nöör' Raun 1982: 25
Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] 'sähköjohto; touvi, köysi / Kabel' < mr kabel 'touvi, köysi' [‹ kasks kabel, sks Kabel] SSA 1: 264
Vrd kaabel

kamper, kampri 'lõhnaaine' < asks kamper 'id.', sks Kampfer 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 152 Kamper 'Campffer'; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga
Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I EMS II: 623-624; `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää EKI MK; EMS II: 623-624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper : kamperi '= kampwer'; kampwer : kampweri 'Kampfer'; EÕS 1925: 171 kamper 'arstirohi (Kampfer)'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus camphora), häufiges Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kamper 'Kampfer' Liin 1964: 58; Liin 1968: 49; < sks Kampfer EEW 1982: 684; Raun 1982: 29; < asks kamper 'kamper' EKS 2019
Läti keel: lt kam̃pars 'Kampfer' < asks kamper Sehwers 1953: 46; lt kam̃pars 'Kampfer' ME: II: 151
Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. [1764 campher pulveri] 'kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer' < mr kamfer SSA 1: 294; sm kanvertti 'kamper' Mägiste 1931: 147; lv kam̄p̆pə̑r 'kampfer' Kettunen 1938: 104; lv kampõr 'kamper / kampars' LELS 2012: 102; vdj kamfõra 'kamper / камфара' VKS: 376

kaneel, kaneeli 'maitseaine' < asks kanêl, kannêl 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Virginius 1687-1690 kallist Mürri, Wiis sadda Seekli, nink Kanelit pool se werra; Helle 1732: 107 kanel 'der Zimmet, Caneel'; Hupel 1780: 172 kaneel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; Lithander 1781: 530 üks lussika täis woid, Sukrut, Kannelit; Hupel 1818: 70 kanel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; Lunin 1853: 48 kanel, -i r. d. 'корица'
Murded: kanee·l (-l´) 'maitseaine' eP(-ie-); kani̬i̬l´ Trv; kane·l´l Kod; kanel VNg EMS II: 653
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 221 *kanēl : kanēli 'Zimmet'; EÕS 1925: 173 kaneel; kaneelipuu 'Zimtbaum'; ÕS 1980: 232 kaneel 'kaneelipuu koor maitseainena'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kannêl 'Zimmet, Zimt'; MND HW II: 1 kanêl (kaneil), kannêl 'Kaneel, Stangenzimt (als Gewürtz und Heilkraut)'
Käsitlused: < kasks kannêl Liin 1964: 55; < kasks kan(n)êl Raun 1982: 30; < rts kanel, kasks kannēl SSA 1: 298; < asks kannēl 'kaneel' EKS 2019
Läti keel: lt kanēlis 'Kaneel' Sehwers 1953: 46
Sugulaskeeled: sm kaneli [1642 caneli] 'mauste / Zimt' < mr caneel 'cinnamomum' [‹ kasks kannel)] SSA 1: 298; lv kanēļ 'kaneel / kanēlis' LELS 2012: 104

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 76 Kan : kannu∫t 'Kan'; Gutslaff 1648: 221 Kanne 'Kanne'; Gutslaff 1647-1657: 238 Kanni sissest johta; Göseken 1660: 90 Kann/ u 'Kandel'; Göseken 1660: 266 Suhr kanno 'krause culullus'; Vestring 1720-1730: 65 Kañ, -no 'Eine Kanne'; Helle 1732: 107, 322 kan 'die Kanne'; Hupel 1766: 111 teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; Hupel 1780: 172 kan, -no r.; -ni d. 'die Kanne'; Lithander 1781: 524 Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja sisse; Hupel 1818: 69 kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; Lunin 1853: 48 kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann : kannu 'nõu, anum' S L K Iis Kod M; kann : `kannu R; kańn : kańni Kod Pal KodT V; kańn : kanni Trm Hel T EMS II: 676
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann : kannu; kańń : kańńi 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < kasks kanne Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300; < kasks pl. kannen Ariste 1963: 91; < asks Kanne Liin 1964: 56; < rts kanna, kasks EEW 1982: 691; < erts kann Raun 1982: 30; < rts kanna, asks kanne [i-tüveline variant] EES 2012: 128; < germ, vrd vrts, rts kanna 'kann' EKS 2019
Läti keel: lt kañna [1638 Kanna] 'Kanne' < kasks kanne Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46; kanna 'die Kanne' ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kannu [Agr] 'puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne' < mr kanna SKES: 156; SSA 1: 300; lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm SSA 1: 300; lv kō̬na 'kanne; honigzelle' < germ Kettunen 1938: 149; lv kǭna 'kann / kanna' LELS 2012: 132; vdj kannu 'kann / кувшин, кружка' VKS: 383; is kannu 'hapupiima nõu' Laanest 1997: 61

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck 'id.' [Alamsaksa laensõna jekk ~ kekk on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa geck toel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Inimeste keckide Sædtuße wasta; Rossihnius 1632: 111 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; Stahl 1637: 94 Geck 'Narr'; Gutslaff 1648-1656 Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema; Göseken 1660: 89, 398 Keck, Jeck 'Geck'; Jeck 'Stocknarr morio'; Göseken 1660: 306 keckima 'Närren (einen Mensch)'
Murded: kekk (kek´k) : keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut EMS II: 964
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk : keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; EÕS 1925: 200 kekjas, kekk '(schmuck)'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
Käsitlused: < kasks geck Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; < kasks geck, sks geck EEW 1982: 765; < kasks Geck 'Narr' Raun 1982: 35; < asks geck 'rumal, totter; narr, tola' EES 2012: 142
Läti keel: lt ģeķis [1587 Jeckis] 'Geck' < kasks geck Sehwers 1918: 80, 147; lt jeķis [1587 Jeckis] 'Geck, Tor, Narr' Sehwers 1953: 43; ģeķis 'Geck, Tor, Narr; Spötter' < kasks gek Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìᴅ 'narr' < kasks geck Kettunen 1938: 56

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 kild : kildast 'zunfft'; Göseken 1660: 89 Kild, -a 'Gilde'; Göseken 1660: 489 kild 'Zunft tribus'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; Hornung 1693: 36 Kild : Killa : Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; Helle 1732: 113 kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; Helle 1732: 308 suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; Hupel 1780: 180 kild : killa r. d. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; Lunin 1853: 58 kild : killa r. d. 'гильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
Murded: kild : killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild : `killa R EMS III: 125
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild : killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d : kil´l´i; kilde : kilde 'Gilde'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
Käsitlused: < kasks gilde Liin 1964: 50; < germ, vrd kasks gilde, mr gilde EEW 1982: 823; < germ, vrd kasks gilde Raun 1982: 39; < asks gilde 'selts, vennaskond, gild' EES 2012: 154
Sugulaskeeled: sm kilta [1637 killantupa 'kapakka'] 'yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde' < germ, vrd rts gille 'kilta', mr gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' SSA 1: 364; sm kilta < kasks gilde ~ mr gilde Bentlin 2008: 67

kinkima, kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 139 mea tæma meile schencknut on; Rossihnius 1632: 145 awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; Stahl 1637: 106 kenckima : kenckin : kencksin : kenckinut '∫chencken'; Gutslaff 1648: 234 kinckma /e 'schencken'; Göseken 1660: 95, 113 kinckima 'Schencken'; kinckima 'Bescheren (verehren)'; Helle 1732: 113 kinkima 'schenken'; Piibel 1739 Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; Hupel 1780: 181 kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; Hupel 1818: 84 kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; Lunin 1853: 59 kinkima r. d. 'даровать, дарить'
Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kińkmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima : kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; < asks schenken 'kinkima, andma' EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt šķiñķuõt 'schenken' < kasks schenken Sehwers 1918: 162; šķiņ̃ķuôt 'schenken (geben)' < asks schinken Sehwers 1953: 133
Sugulaskeeled: lvS sk´ińk, -ub 'schenken' SLW 2009: 176; lv škiŋ̄k̆kə̑ 'schenken' < kasks schenken Kettunen 1938: 396; lv škinkõ 'kinkida / dāvināt' LELS 2012: 312
Vt kink

klooster, kloostri 'munkade ja nunnade kinnine elupaik' < kasks klôster 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 looster/ i 'Kloster'; Helle 1732: 307 Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; Hupel 1780: 183, 208 klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; Lunin 1853: 62, 94 klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M EMS III: 333
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster : klōśtri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
Käsitlused: < kasks closter, cloester Liin 1964: 43; < sks Kloster EEW 1982: 869; < kasks klôster Raun 1982: 43; < asks klōster 'klooster' EES 2012: 166; EKS 2019
Läti keel: lt kluõsteris [1638 Kloh∫ter] 'Kloster' < kasks klōster Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53; kluosteris 'Kloster' < kasks klôster Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] 'Kloster' < mr kloster [‹ kasks klōster]; ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster SSA 2: 109; lv klùo̯stə̑r 'kloster' < kasks klōster Kettunen 1938: 141; lv klūostõr 'klooster / klosteris' LELS 2012: 128

koi, koi 'magamisase laevas' < asks koje 'id.', sks Koje 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: koi R S Khn Hää Ris EMS III: 455
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 koi : koi, koie 'Koie, Schiffskoie'; Haljaspõld 1937: 625 koje 'holl kooi ’laevavoodiase’'; ÕS 1980: 281 koi 'magamisase (laevas)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 koje 'Verschlag, enger Raum' < vrd asks kajute 'Schiffskajüte'; MND HW II: 1 kôje (koye) 'enger Verschlag, Stall, Scheunenfach; Gefängniszelle'; Seemannsprache 1911: 468 nd. Kojen 'Schlafstellen für das Schiffsvolk'
Käsitlused: < asks Koje 'Schlafsstelle für das Schiffsvolk' GMust 1948: 56, 79; < sks Koie EEW 1982: 900; < kasks koje 'magamisase' Raun 1982: 45; < asks koje 'kitsas ruum, latter; magamisruum laevas' EES 2012: 171; < sks Koje, asks koje 'koi' EKS 2019
Läti keel: lt koja 'koi' ELS 2015: 313
Sugulaskeeled: sm koju [1637] 'maja, makuupaikka kajuutassa (laivassa) / Bude, Koje'; krj koju '(reen) kuomu; havumaja; kota, vahtikoju, -koppi' < rts koj 'makuupaikka laivassa' [‹ hol kooi] SSA 1: 386

koot, koodi 'soot, purjenöör' < asks schôte 'id.' ~ rts skot 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: koot (-t´) : koodi 'soot, purjenöör' Jäm EMS III: 637; koud : kou (`koui, `koudi) R(`koudi VNg Vai) EMS III: 772-773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt : kōdi (D) 'Schote (am Segel)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecken des Segels um dieses zu spannen'
Käsitlused: < kasks schôte 'Tau an der unteren Ecke des Segels' GMust 1948: 41, 79; < kasks schôte ~ rts skot EEW 1982: 946
Läti keel: lt skuote, skuotiņš 'das Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird' < asks schōt 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' Sehwers 1953: 108; lt šķuote 'ein Strick zum Zusammenziehen der Segel' < asks schōte 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' Sehwers 1953: 134; lt skuotiņš 'Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird' < asks schot(e) ME: III: 911
Sugulaskeeled: lv skùo̯t́̀, (oder) šōt̀ 'schot, strick zum einziehen des segels' < sks Kettunen 1938: 373; vdj škotta 'soot / шкот' VKS: VI, 15
Vrd soot

koots|penning, -penningu 'annetus kirikule; käsiraha' < asks godes-pennink 'almus; käsiraha'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 218 Koetspenni 'Gottes-Pfenning'; Helle 1732: 119 kootspenning 'der Zahlpfennig'; Hupel 1780: 189 kootspenning, -i r. 'Zahlpfennig'; Hupel 1818: 98 koots-penning, -i r. 'Zahlpfennig'; koots-penning, -i r. d. 'Geschenk an die Magd bey dem Antritte ihres Dienstjahres'; Lunin 1853: 70 koots-penning r. d. 'шиллингъ, подарокъ служанкѣ при вступленiи ея на службу'
Murded: ku̬u̬tspeńnik, -e 'käsirahaks antud kingitus' Kod Plv EMS III: 640
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōts-penniṅg : -penniṅgi '(Gottespfenning ?), Geschenk an die in den Dienst tretende Magd, Zahlpfenning'; Tuksam 1939: 422 Gottespfennig 'armuand, almus; käsiraha'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 godes-pennink 'Handgeld, insofern es ursprünglich gottesdienstlichen Zwecken od. den Armen zu Gute kam'; MND HW II: 1 gōdespenninc 'Handgeld, Kaufschilling, Angeld, Mietgeld usw., ursprünglich Kirchenspende, Gottespfenning'
Käsitlused: < kasks godespennink Liin 1964: 50; < sks Gottespfenning EEW 1982: 946

korp, korba 'koorik; korp, kärn' < asks schorf 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: korp : korba '(krobeline) koorik; kärn' eP M Krl; korp, `korba R; korp (-ŕ-) : korbi Pä Trv; korp : korbu Kod EMS III: 701-702
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 383 korp : korba; koŕp : koŕbi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; ÕS 1980: 303 korp : korba 'karp, kärn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorf 'Schorf, Grind, Räude'; MND HW III schorf, scharf 'Schorf, Grind; Krätze, Räude'
Käsitlused: < kasks schorf 'koorik' Raun 1982: 49; < asks schorf 'korp, kärn' EES 2012: 179; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm korppu [1637 skorpup] 'uunissa kuivattu (vehnä)leivän viipale / Zwieback' < rts skorpa 'rupi, kuori; korppu'; is korppu < sm; vdj korppu < is ~ sm SSA 1: 405; vdj korppu 'kuivik; koorik / сухарь' VKS: 473

korter, korteri 'eluruum (linnas)' < asks quôrtêr 'id.'

Esmamaining: Sõdurivanne 1697
Vana kirjakeel: Sõdurivanne 1697 Ux iggalick peab se korteri Kahs rahwul ollema; Eesti-Ma 1771: 66 se teine ja surem ossa läks Pohla male korterisse, kus nende moon walmis olli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Hupel 1818: 99 korter, -i r. d. 'Quartier (Wohnung und Maaß)'; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'квартира'
Murded: `korter : `korteri (`kortri) '(ajutine) elukoht' Hlj RId Sa Muh Mar ViK Kod VlPõ Trv Ran Har VId; `korti̬i̬ŕ Har Plv; `kortel : `korteli (`kortli) R Sa Hi Var Tor KuuK Jä I Ran; `kortel : `kortle L; `kolter : `koltri Sa EMS III: 720
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D), korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung and Mass)'; koŕtin : koŕtina (d) '= korter'; ÕS 1980: 304 korter
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
Käsitlused: < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
Sugulaskeeled: sm kortteeri, kortteiri, kortte(e)li [1721] 'majapaikka, asunto / Quartier, Wohnung' < rts kvarter 'majatalo, maja, asunto, kortteeri' [‹ kasks quartēr]; krj korttieri 'majapaikka' < sm; lv kūortil´ 'maja, asunto' < ? rts SSA 1: 407; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'wohnung' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'korter / dzīvoklis' LELS 2012: 152; vdj korttõri, korttõli 'korter / квартира' VKS: 473
Vrd kortel

korv, korvi 'punutud pealt lahtine nõu' < kasks korf 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1538 Korue, Mattis; Rossihnius 1632: 156 minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja; Stahl 1637: 80 korw : korwi∫t 'Korb'; Gutslaff 1647-1657: 171 korwi sissen; Göseken 1660: 90, 263 Korw/ i 'Korb'; Göseken 1660: 148, 455, 129 Leiba korwi 'brodkorb'; Wanckri korw 'Wagen Korb'; suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; Vestring 1720-1730: 93 Korw 'der Korb'; Hupel 1780: 190 korw, -i r. d. 'der Korb'; Lithander 1781: 550 et se kui üks korw seäl ülle seisab; Hupel 1818: 99 korw, -i r. d. 'Korb'; Lunin 1853: 71 korw, -i r. d. 'корзина'
Murded: koŕv : korvi (-ŕ-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv : korvi Muh Hi Aud Saa; korv : `korvi R; koŕb : korbi (-ŕ-) L; kori : korvi Jäm Mus Hää Saa Hls EMS III: 727
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 koŕw : koŕwi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
Käsitlused: < kasks korf 'korv' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; Raun 1982: 49; SSA 1: 402; < kasks korb 'Korb' EEW 1982: 962; < asks korf 'korv' EES 2012: 179; EKS 2019
Läti keel: lt kur̃vis [1587 kurwes] 'Korb' < kasks korf Sehwers 1918: 29, 80, 152; kur̃vis 'der Korb; der Korb auf dem Schlitten; ein Netz' < kasks korf ME: II: 326
Sugulaskeeled: sm kori [Agr] 'koppa, vasu, vakka; korireki, korja / Korb; Schlittenkasten' < mr korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm SSA 1: 402; lvS kurb 'Korb' SLW 2009: 91; lv kur̄v 'korb' < kasks korf Kettunen 1938: 168; lv kurv 'peenem korv / kurvis, grozs' LELS 2012: 154

† kraan, kraani 'tõsteseade, kraana' < asks krān(e) 'id.', sks Kran 'id.' [i-tüvelise asks ~ sks laensõna asendas hiljem a-tüveline vene laen.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kraan 'kraanpalk' Emm EMS III: 784; kraana 'vints; püstpöör' Emm Rei Rid; raana Mus Krj EMS III: 784; krana 'vaier' Iis Kod Lai Plt EMS III: 806; kranama, `kraanama, kraanatama 'üles tõmbama' Kuu Mus Rid Plv EMS III: 784, 806
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāń : krāni 'Krahn, Hahn'; krāń-pal´k 'Krahnbalken'; Wiedemann 1869: 422 krana : krana 'Krahn'; EÕS 1925: 274 kraan 'ülestõmbe-masin'; ÕS 1980: 306 kraana
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krāne, krān (kraen) 'Kran, Hebegerät; Zapfhahn am Faß'; Seemannsprache 1911: 485 Kran 'Hebemaschine zum Ein- und Ausladen schwerer Schiffslasten'
Käsitlused: < kasks kran ~ sks Krahn [a-tüvelised variandid (kraana, krana) ? ‹ vn кран] EEW 1982: 973; < kasks krân 'kurg; tõsteseade' Raun 1982: 50; < asks krān 'kurg; tõsteseade', sks Kran, Krahn 'kraana; kraan' EES 2012: 181
Läti keel: lt krāns 'kraana' ELS 2015: 342
Sugulaskeeled: sm kraana [1874] 'nosturi, nostokurki; (vesi)hana / Kran; Lehmmühle; (Wasser)hahn' < rts kran [‹ kasks kran 'kurki; nostolaite'] SSA 1: 416; krj krana, kroana 'hana; nostokurki' < vn кран SSA 1: 416; lv krǭn 'kraana / ceļamkrāns' LELS 2012: 140; vdj kraana 'kraan / подьёмный кран' VKS: 481

kraapima, kraabin 'kõva esemega korduvalt tõmbama; kratsima' < asks schrapen 'id.', ee kraap

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265, 367 krassima / krapima 'krazen'; krazima / krahpima 'Schrepffen'; Hupel 1818: 251 raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Arvelius 1782: 43 Üks korstna krapia; Hupel 1818: 100, 197 kraapma r. d. 'kratzen'; raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; Lunin 1853: 72, 153 kraapma r. d. 'чистить скребницей, скоблить'; krapima r. d. 'скоблить, чесать'; raapma d. 'чистить (рыбу)'
Murded: `kraapima 'kraabiga töötama; kratsima, kriipima' R Hi L K I(-oa-, -ua-); `kraapma Mar Tõs Kod T V(-ṕ-); `raapima Sa L; `raaṕme M EMS III: 786
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāpima : krābin 'kratzen, scharren'; Wiedemann 1893: 385 krāpima : krābin (krāpsama, krāpsima, rāpima, krāpama) 'kratzen, scharren'; ÕS 1980: 307 kraapima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrapen '(mit Geräusch) schaben, kratzen, schrapen'; MND HW III schrāpen, schrappen 'scharren, kratzen'
Käsitlused: < kasks schrapen Liin 1964: 54; < ee [deskr], vrd kasks schrapen EEW 1982: 947; < lms [deskr], vrd kasks schrapen ~ rts skrapa Raun 1982: 50; < lms [deskr], vrd sm raapia [või asks schrapen 'kraapima' mõju] EES 2012: 181
Läti keel: lt skrãpêt 'schaben, striegeln' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 106; skrāpēt 'schrapen, striegeln, kratzen' < kasks schrāpen 'schaben, kratzen' ME: II: 889
Sugulaskeeled: sm krapata, kravata [Agr] 'kaapia; sukia' < rts skrapa 'kaapia, raapia; sukia' SSA 1: 417; sm raapia [1880; 1745 kraappia]; is rāppia, krāppia; krj roapie raapia, kynsiä; vdj krāpin 'raapin'; ee kraapida < rts skrapa 'raapia' [ainakin osittain] SSA 3: 34; lv krō̬pšə̑ 'kratzen, schaben; schälen' Kettunen 1938: 156; lv krǭpšõ 'kraapida / skrāpēt' LELS 2012: 141; lv rǭibõ 'kokku kraapida / grābt, raust' LELS 2012: 272; vdj kraappia 'kraapida, kaapida; kratsida / (на)скрести; (на)скоблить' VKS: 482
Vt kraap

krookima, kroogin 'voltima, kurrutama' < asks kroken 'id.', bsks kroken 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 183 krookima 'Falten'; Vestring 1720-1730: 94 Krokima 'in Falten legen (Reval)'; Helle 1732: 103, 120 käiksid krokima 'die Obertheile in Falten legen, krocken'; krokima 'in Falten legen'; Hupel 1780: 191 krokima r. 'in Falten legen'; Hupel 1818: 101 krokima r. 'in kleine Falten legen; lf. kroken'; Lunin 1853: 72 krokima r. 'складывать въ маленькiя складки'
Murded: `krookima 'kurrutama' Mar Mär TaPõ; `kruokima R KPõ Iis; `kru̬u̬kma Kod KJn EMS III: 865
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōkima : krōgin 'fälteln'; ÕS 1980: 311 krookima 'krookeid tegema, krookesse seadma'; Deutschbaltisch 2019 kroken 'in kleine Falten legen (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kroken, krokelen 'runzeln, Falten machen'; MND HW II: 1 krōken, krāken 'falten'; Hupel 1795: 129 kroken 'in kleine Falten legen'; 'Kroke, daher das Zeitwort kroken'
Käsitlused: < kasks kroken Liin 1964: 56; < kasks kroke(le)n Raun 1982: 52; < asks kroken 'kortsutama' EES 2012: 183
Läti keel: lt kruõķêt 'Falten machen' < kasks krōken 'runzeln' Sehwers 1953: 59; kruõkât, kruõkêt 'Falten machen, faltig nähen' < kasks kroken ME: II: 294; Sehwers 1953: 59
Vt krooge

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < asks schrubbe-hövel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krupp`üevel Lüg Trm Har; kruṕp- V; rupp- Pöi Hel EMS III: 881; kruop : `kruobi; kruop`üevel (-oo-) VNg Lüg EMS III: 870; krubi`ü̬ü̬vel TLä EMS III: 875; kropp- (kroṕp-) Krl Rõu Vas EMS III: 872; krohv`öövel 'rupphöövel' LNg Vän Tor Ha EMS III: 858; krump- Kod; rump- Muh Krk(-ḿ-) EMS III: 877; kruup`öövel Jäm VJg Plt; ruup- Ans Khk KJn Har EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1869: 434 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; EÕS 1925: 280 krupphöövel 'Schrob- od. Schrupphobel'; ÕS 1980: 602 rupphöövel; Tuksam 1939: 869 Schrubbhobel 'rupphöövel, rupik[höövel]'
Käsitlused: < asks schrubbehövel 'Schrupphobel' Viires 1960: 68
Läti keel: lt skrubẽvele, skrubele 'Schrubbhobel' < asks schrubbehȫvel 'ein Hobel, womit das Gröbste abgehobelt wird, ein Schärfhobel' Sehwers 1953: 107; lt skrube 'der Schrubbhobel' < asks schrubbe(-hövel) ME: III: 897
Sugulaskeeled: lv skru’bb-ēviĺ 'schrubbhobel' < asks schrubbe-hövel Kettunen 1938: 373

krussima, krussin 'kähardama' < asks krussen 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Masing 1822: 251 ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
Murded: `kruśsima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `kruśma Kod Ran; `ruśsima Han PJg EMS III: 882
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
Käsitlused: < kasks krusen 'kräuseln, lockig machen' EEW 1982: 1001; < vrd kasks krusen Raun 1982: 52; < asks krusen 'kähardama, krussima' EES 2012: 184
Läti keel: krũzêt 'kräuseln, kraus machen' < kasks krusen ME: II: 294; krũzêt, skrũzêt 'kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken' < kasks krūsen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60, 107
Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] 'kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422
Vt kruss. Vrd krousima

† kruuse|mint, -mindi 'käharmünt (Mentha crispa)' < asks kruse mynte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 301 kruese minte 'müntz menta'; Hupel 1780: 219, 414 münti : münti r.; münti : münti d. 'Krausemünze'; Krausemünze 'münt, -i r. d.; wilde konna müntid, punnad r.'; Lunin 1853: 164 rusament d. 'мята'
Murded: kruusmińt 'käharmünt' Jäm; kruusmeńt Kod EMS III: 890
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūze-müńt : pl. -müńdid 'Krauseminze'; Wiedemann 1893: 396 *krūze-müńt : pl. -müńdid; krūzement (rūzement) : pl. krūzementid 'Krauseminze'; Tuksam 1939: 592 Krauseminze 'käharmünt (taim)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben minte (kruse mynte, menta) 'die Pflanze Münze'; MND HW II: 1 krûseminte 'Krausemünze, Mentha crispa, als Heilpflanze'
Käsitlused: < asks Kruse-minte Liin 1964: 62; < kasks EEW 1982: 1002
Läti keel: lt krũzaminta, krũzemente 'Krausemünze (mentha crispa)' < asks krūseminte 'Krausemünze' Sehwers 1953: 60
Sugulaskeeled: lv krūz-mǟt̆tə̑r 'krauseminze (Mentha viridis)' Kettunen 1938: 158; lv krūzmǟtõr 'rohemünt / krūzmētra (Mentha viridis)' LELS 2012: 141
Vt münt

kuller, kulleri 'kiirkäskjalg' < asks kurēr 'id.'

Esmamaining: Tarto-maa 1806
Vana kirjakeel: Tarto-maa 1806: 26 Kurreli tullewa nink läwa .. ei tija kas om kurrel woi muido üts teekäüja; Masing 1822: 292 agga läkkitas sesamma kulleritega töiste Kindralitele sõnna
Murded: `kuller 'kiirkäskjalg' L Juu Jä KJn; kuller Muh Mär Koe Kod Plt Har; kuler R VJg; kurel Rõn; korel´ San; hullõr Vas EMS III: 1021
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 446, 467 kuller : kulleri, kulleru 'Courier'; *kūrēr, -i 'Courier'; Wiedemann 1893: 406, 425 kuller : kulleri, kulleru (kurer, kurel) 'Courier'; *kūrēr, -i; kūrīr, -i 'Courier'; ÕS 1980: 317 kuller 'kiirkäskjalg'; Tuksam 1939: 605 Kurier 'kuller, kiirkäskjalg, virgats'
Käsitlused: < sks Kurier Treiman 1981: 45; EEW 1982: 1034; < asks kurēr 'kuller' Raun 1982: 55; EES 2012: 190; EKS 2019
Läti keel: lt kulieris, kuliers [1782] 'Kurier' < asks kurēr Sehwers 1953: 60; lt kurjērs 'Kurier' VLV 1944: 320; lt kurjērs 'kuller' ELS 2015: 357
Sugulaskeeled: sm kuriiri (coureri) [1747] 'pikalähetti / Kurier' < rts kurir SSA 1: 447; vdj kurjeri 'kuller / курьер' VKS: 515

kumm, kummi 'sump; kalakast' < asks kumme 'id.', vrd sks Kumme 'suur anum'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 124 kum 'der Fischkasten'; Hupel 1780: 194 kum, -mi 'Fischkasten, Kumme'
Murded: kumm : kummi 'sump' Rid Mär Hää Trm Kod; kumm : `kummi Lüg; kuḿm : kummi sporeL EMS IV: 14; koḿm : kommi 'käänivõrk' Ran EMS III: 528
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 449 kumm : kummi, kummu 'Gewölbe, Wölbung; Fischkasten'; Wiedemann 1893: 409 kumm : kummi (komm, kumo, kummik) 'Gewölbe, Wölbung; Gefäss; Fischkasten'; ÕS 1980: 318 kumm 'murd sump'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kum, kumme, kump (komp) 'ein rundes (tiefes) Gefäß, Behältnis'; MND HW II: 1 kum, kump, kumme 'grôßes offenes Gefäß, Becken, Wanne, bes. Wassergefäß, Wasserbegälter'; MND HW II: 1 kumis 'Fischbehälter'; Paul 1956: 352 Kumme 'nordd. große Schüssel, Napf'
Käsitlused: < kasks kom, kumme Liin 1964: 49; < kasks kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' Liin 1968: 50; < ? lms EEW 1982: 1040; < kasks kum(me) '(anum)' Raun 1982: 55; < asks kumme 'ümmargune, sügav anum' EES 2012: 191; EKS 2019
Läti keel: lt † kumbis 'Fischkumme' < kasks kumme 'rundes, tiefes Gefäß' Sehwers 1918: 46, 151; kumbis, kummis, kuma 'Fischkumme' < asks kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' Sehwers 1953: 60; kumbis 'die Fischbehälter im Wasser, die Fischkumme' < kasks kumme ME: II: 310
Sugulaskeeled: lv kum̄ 'kleine schüssel' < kasks kumme Kettunen 1938: 161

kupp, kupu 'kupusarv; pea(nupp)' < asks kop 'id.', sks Kuppe '(ümar) tipp'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 263, 274 Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Vestring 1720-1730: 101 Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; Helle 1732: 124 kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; Piibel 1739 sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; Hupel 1780: 195 kup : kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; Arvelius 1790: 38 laskis temmale .. kuppo; panni kupposarwed peäle; Hupel 1818: 108 kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; Lunin 1853: 77 kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
Murded: kupp : kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp : kuppu R; kupp : kupa VId EMS IV: 52-54; kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg EMS IV: 55-56
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp : kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
Käsitlused: < asks Kopp Liin 1964: 58; < kasks kop Raun 1982: 56; < asks kopp 'pea; kupp' EES 2012: 193
Läti keel: lt ķepe 'Schröpfkopf' < kasks kop Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71; ķepēt 'schröpfen' < kasks köppen Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71
Sugulaskeeled: sm kupata, kupita [Agr] 'schröpfen'; is kuppia 'kupata'; krj kupata 'kupata, iskeä suonta'; vdj kuppia 'kupata'; ee kuppida 'kupata' < rts koppa 'kupata' [‹ kasks, hol koppen] SSA 1: 444; sm kuppari [1637] 'Schröpfer(in)'; is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar 'kuppari' < rts koppare 'kuppari, välskare' SSA 1: 446; lv kep̄ 'Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen'; kep̆pìdi pānda 'schröpfen, schröpfköpfe setzen' Kettunen 1938: 115; lv kup 'kupp / bankas' LELS 2012: 153

kuur, kuuri 'kerge ehitis; varjualune' < asks schûr 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kuur : kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuuŕ : kuuri M San V; kuur : `kuuri R EMS IV: 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūŕ : kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
Käsitlused: < kasks kûr ~ schur EEW 1982: 1075; < kasks schûr Raun 1982: 58; < kasks kūr SSA 1: 458; < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' EES 2012: 197; EKS 2019
Läti keel: lt skũra, skũre 'das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens' < kasks schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' Sehwers 1953: 109; lt šķũre, šķũris 'ein Anbau mit Dach, Abschauere' < asks schũr 'Schauer' Sehwers 1953: 134; lt kūre, kūris 'kalade soolamisruum' < lv kūŕ ~ ee kuur [‹ asks kûr] Vaba 2020: 995
Sugulaskeeled: sm kuuri [1756] 'kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen' < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' [‹ kasks kūr] SSA 1: 458; lv kūŕ 'scheuer, worin fische eingesalzen werden' < kasks kûr Kettunen 1938: 171; lv kūr 'kuur / šķūnis' LELS 2012: 153

kärpima, kärbin 'teritama, õhemaks või teravaks lõikama' < asks scherpen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 350 kerpima 'schärffen (das Holtz)'; Piibel 1739 omma raud-labbidast kerpima; Hupel 1780: 168 hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; Hupel 1818: 64 kerpima r. 'schärfen'; Lunin 1853: 56 kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R S L K Trm; `käŕpmä (-me) Kod eL EMS IV: 507; Saareste II: 731
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 käŕpima : käŕbin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 käŕpima : käŕbin (kaŕpima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < asks scharpen Liin 1964: 54; < kasks scherpen 'teritama' Ariste 1972: 97; < ? kasks scherpen 'teritama' Raun 1982: 63; < asks scherpen 'teritama' Uibo 2010: 373
Läti keel: lt šķērpêt 'schärfen, wetzen' < asks scherpen ME: IV: 35; lt šķẽrpêt 'schärfen, wetzen, kratzen' < asks scherpen 'schärfen' Sehwers 1953: 132

kärpima, kärbin 'lühemaks lõikama, pügama' < asks kerven 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 168 kärpma d. 'umkerben'; Hupel 1780: 530 kärpma d. 'einkerben'; Lithander 1781: 278 Kerwi sedda kalla wisi pärrast mollemist küljest ärra; Hupel 1818: 64 kärpma d. 'ein- od. umkerben'; Lunin 1853: 43 kärpma r. d. 'дълать зарубки'
Murded: `kärpima : kärbi(n) 'pügama; vähendama, lühemaks tegema' S L K; `käŕpmä Kod EMS IV: 507
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275, 294 käŕpima 'abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; keŕpima 'kerben, einschneiden'; EÕS 1925: 325 kärpima 'lühemaks lõikama (kappen, abstutzen, beschneiden)'; VÕS 1933: 192 kärpima 'lühemaks lõikama'; ÕS 1980: 336 kärpima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerven 'einschneiden, einhauen, kappen'
Käsitlused: < asks kerven '(otsast) lühemaks lõikama' Uibo 2010: 372-374; EKS 2019; < asks kerven 'sisselõiget tegema; sisse taguma; lühemaks lõikama' EES 2012: 208

köömen, köömne 'maitsetaim (Carum carvi)' < asks kȫmen, kȫmel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 270 teije Kümnest annate .. sest Köhmnest; Hupel 1766: 91 panne weel jure .. kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; Hupel 1780: 185 köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; Lithander 1781: 670 Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; Arvelius 1790: 67 peeneks tougatud köömnid; Hagemeister 1790: 16 köömli suppi; Hupel 1818: 91 köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; Lunin 1853: 64 köömne r. d. 'тминъ'
Murded: köömen : `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen : `kü̬ü̬mne eL; `köömel : `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel : `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) EMS IV: 630
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel : kȫmli 'Kümmel'; kȫmen : kȫmni; kȫmer : kȫmri '= kȫmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
Käsitlused: < kasks kome(n), komîn Liin 1964: 63; < kasks komen EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65; < asks kome(n) 'köömen' EES 2012: 212; < asks komen, komīn 'köömen' EKS 2019
Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles, ķimenes 'Kümmel' < ee köömel ME: II: 373; lt ķẽmele, ķiemeles < asks kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71
Sugulaskeeled: sm kumina [Agr] 'Kümmel'; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, mr kumin [‹ kasks komen, komin] SSA 1: 434; lvS kiemil 'Kümmel' SLW 2009: 82; lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil 'kümmel (Carum carvi)' < sks Kettunen 1938: 124; lv kīemgõz, kīmgõz 'köömen / ķimene' LELS 2012: 117, 122; vdj kumina 'köömen / тмин' VKS: 507
Vrd kümmel

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
Läti keel: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

ladina, ladina '(ladina keelest)' < kasks latîn 'id.', vrd lad latina 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 179 se olli kirjutut Hebræj Græki ninck latina kehle kahn; Stahl HHb III 1638: 236 Lattina keelel 'auff .. Lateini∫che Sprach'; Gutslaff 1648-1656 pählekirri olli Kirjutut ülle Græca n. Lattina n. Hebræa Tähede Kahn; Göseken 1660: 274 ke laddina keel rehckib 'Lateiner'; Hupel 1780: 197 laddina keel r. d. 'lateinisch'; Lunin 1853: 80 laddina keel r. d. 'латинскiй языкъ'
Murded: ladina [keel] Kuu L K Kod M San Krl Plv Vas EMS IV: 790
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 485 ladina-kēl´ : -kēle 'lateinische Sprache'; ÕS 1980: 314 ladina '[keel, kiri]'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 latîn 'lateinische Sprache, Lateinisch; lateinisch geschrieben'; latînesch, isch, latinsch 'lateinisch'
Käsitlused: < asks ~ sks Ariste 1963: 95; < kasks latin 'lateinisch' EEW 1982: 1197
Läti keel: lt latīņu- 'ladina' ELS 2015: 403
Sugulaskeeled: sm latina [Agr] 'latinan kieli / Latein' < [‹‹ lad latinus, latina] SSA 2: 51; vdj latinõssi 'ladina keeles / по-латыни' VKS: 583

laeng, laengu 'lõhkeainekogus' < asks lading 'laadimine; laeng'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 111 laeng, -o r. 'Ladung, Schutz; Mal'; Suwwe Jaan 1841: 16 Ükski ep wötnud seda aega püssi laengisse panna; Lunin 1853: 80 laeng, -o r. 'выстрѣлъ, мѣтка'
Murded: laeng : `laengu 'lõhkeainekogus' Kuu Lüg Khk Pöi Rei sporL I VlPõ TLä; laeng : `laengi Lä JMd ViK EMS IV: 799; lahing, -u 'laeng' R Kod Plv; lahing, -i (-e) Lüg Vai Ris Krl(-õ); lahing, -a Jäm EMS IV: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laeṅg : laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püśś on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; ÕS 1980: 347 laeng
Käsitlused: < kasks laden, sks Ladung EEW 1982: 1200; < vrd kasks laden Raun 1982: 67; < asks lading 'laadimine' EES 2012: 220
Sugulaskeeled: sm latinki, larinki, lalinki, laahinki [1745] '(pyssyn) panos, ammus / Ladung (einer Waffe)' < rts ladding; is laeŋki; krj latinki, loahinki; vdj lāheŋki < sm SSA 2: 51; vdj laajõŋki 'laeng / заряд' VKS: 556
Vt laadima

lappima, lapin 'paikama; parandama' < kasks lappen 'id.', ee lapp

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; Müller 1600/2007: 536 lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); Göseken 1660: 190 lappima 'flicken (alt Kleid)'; Vestring 1720-1730: 109 lappima 'flicken, ausbessern'; Piibel 1739 wannad lappitud kingad; Hupel 1818: 116 lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; Lunin 1853: 84 lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-ṕ-) Kod V; laṕme M EMS IV: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima : lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
Käsitlused: < kasks lappen Liin 1964: 56; Raun 1982: 70; < kasks, sks lappen EEW 1982: 1233; < asks lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama' EES 2012: 227
Läti keel: lt lāpīt 'lappima, paikama' ELS 2015: 412, 597
Sugulaskeeled: lv lǭipõ 'paigata, lappida / lāpīt' LELS 2012: 172
Vt lapp

leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < asks vlêder 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 63 Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; Hupel 1780: 400 wledri pu; hollundri pu r. d. 'Hollunderbaum'; Luce 1812: 176 kennel Lederpuud aidas on; Lunin 1853: 232 wliedri pu r. d. 'бузина'
Murded: `leeder : `leedri Muh Mih; leeder : leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl EMS V: 25
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder : lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder : lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 1259; < kasks vleder Raun 1982: 72; < asks vleder 'must leeder' EES 2012: 232; EKS 2019
Läti keel: lt † pliẽderi, pliẽderes 'Flieder, Hollunder' < kasks vlēder Sehwers 1918: 30, 155; ME: III: 351; kliẽderis, kliedras 'der Flieder' ME: II: 231; pliẽderis 'Flieder, Hollunder' < asks flēder 'Flieder' Sehwers 1953: 92
Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r 'flieder (Syringa sp.)' Kettunen 1938: 139; lv plēdə̑r 'Flieder, Holunder' Raag 1987: 328; lv plēdõrmǭŗa, plēdõrpū 'leedrimari, leedripuu / plūškoka oga, plūškoks' LELS 2012: 248

leer, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'õpetus; õppimine'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 184 eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; Stahl HHb III 1638: 99 Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; Göseken 1660: 369 leeri Rahha 'schul-Geld'; Hupel 1818: 118 leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
Murded: leer : leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier : lieri KPõ Iis Kod; lier : `lieri R; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Kod Pal eL EMS V: 37
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
Käsitlused: < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' Ariste 1963: 95; < kasks lere, lare Liin 1964: 61; < bsks Lehre EEW 1982: 1264; < kasks lêre Raun 1982: 72; < asks lēre 'õpetus, õppimine' EES 2012: 233; EKS 2019

lehter, lehtri 'koonusekujuline vahend (vedeliku) valamiseks' < kasks trechter 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Trechter; Wallim/i 'Trechter'; Göseken 1660: 95 trichtel 'Trechter'; Göseken 1660: 418 wallim 'trichter infundibulum'; Vestring 1720-1730: 255 Trehter, -tri 'Der Trichter'; Helle 1732: 191 tröhter 'der Trichter'; Hupel 1780: 288 tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; Lithander 1781: 552 panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; Hupel 1818: 252 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli ~ trehtri d. 'Trichter'; Lunin 1853: 199 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
Murded: `lehter : `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv EMS V: 57; `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) EMS V: 735; treht (trest) 'lehter' R; `trehtel : `trehtli (-le) R Hi L K I EKI MK; `trehter : `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel : `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531, 1321 lehtre : lehtre (d) '= trehter'; trehtel : trehtli; trehter : trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt lehter
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
Käsitlused: < kasks trechter Liin 1964: 56; EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Raag 1987: 324; < asks trechter 'lehter; ruupor' EES 2012: 234; EKS 2019
Läti keel: lt trekteris [1638 Treckters] 'Trichter' < kasks trechter 'Trichter' Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104; lt tekteris, trekteris 'der Trichter' ME: IV: 159, 230
Sugulaskeeled: lvS lekter 'Trichter' SLW 2009: 107; lv lek̆tàr 'trichter' < kasks trechter Kettunen 1938: 187; tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr 'trichter' (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks Kettunen 1938: 412; lv lektār 'lehter / piltuve' LELS 2012: 165; lv tektār 'trehter / piltuve, trekteris' LELS 2012: 321

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < asks līs-, lives-, liveschpunt 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 153 Leusck 'Centner (Lispfund)'; Vestring 1720-1730: 112, 113 Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; Helle 1732: 130 leisik 'das Lihs-Pfund'; Hupel 1780: 203 leisik, -o r. 'das Ließpfund'; Lunin 1853: 87 leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
Murded: leisikas : leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas : leesika Vll Käi L Ha; `leisikas : `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik : leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk : `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm EMS V: 74; `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg EMS V: 86
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas : leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk : leiwiska '= leizikas'; leizik : leiziki, leiziku '= leizikas'; Salem 1890: 170 leisikas 'лисфунт (= 20 фунтовъ)'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'; Hupel 1795: 143 Ließpfund 'ein Gewicht von 20 Pfunden'
Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- EEW 1982: 1275; SSA 2: 61; < kasks lîspunt Raun 1982: 73; < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' EES 2012: 235
Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] 'painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund' < mr lifspund [‹ kasks līvesch pund] SSA 2: 61; sm leiviskä 'Liespfund' < ee leivisk, leisik, leisikas Bentlin 2008: 73

lihtne, lihtsa 'loomulik; mittekeeruline' < asks slicht 'id.', sks schlicht 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 531 liht r. 'schlicht'; Hupel 1818: 122 liht : lihi r. d. 'schlicht'; Lunin 1853: 89 liht : lihi r. d. 'гладкiй, грина'
Murded: `lihtne : `lihtsa 'tavaline, argine' VNg Lüg Jäm Vll Muh Pä Juu Jä VJg I Plt KJn M TLä(-sä Ran); `lihtne : `lihtse Kuu Vai Khk Pöi Muh Kse Tõs KuuK JJn Kod KJn Vil Hls; `lihtnõ Krl; `lih´tne Har EMS V: 168
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 lihtne : lihtse 'schlicht, einfach'; ÕS 1980: 368 lihtne
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slichtes, slechtes 'einfach, ohne Winkelzüge, bloss'; Schiller-Lübben slichte, slechte 'einfach, ohne Umschweife, ohne weiteres'; MND HW III slicht(e), slecht(e) 'einfach, nur, ohne weiteres'
Käsitlused: < sks schlicht EEW 1982: 1295; < kasks slicht Raun 1982: 74; < asks slicht ~ sks schlicht 'lihtne, sile' EES 2012: 239; < asks slicht 'sile; lihtne' EKS 2019
Läti keel: lt slikts 'schlecht' < kasks slicht 'schlecht, einfach' Sehwers 1953: 111

liiper, liipri 'teritaja; lihvija' < asks sliper 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liiper : `liipre 'libisti' Juu EMS V: 198; `leepima 'teritama; lihvima' Tõs Tor; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līper : līpri, līpre (W, P) 'Schleifer'; Wiedemann 1869: 543 *lēper : lēpri 'Schleifer'; lēpri-kiwi 'Schwefelkies'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sliper 'Messer-, Scherenschleifer'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîper 'der Waffen und Werkzeug schleift, Schleifer'
Käsitlused: < kasks sliper 'Schleifer' EEW 1982: 1263, 1305
Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' ME: III: 937; Sehwers 1953: 111
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen' < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74
Vt liipima

liipima, liibin 'teritama; lihvima' < asks slipen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198; `leepima Pä; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipama Pä JMd Kod TLä Kam EMS V: 197
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp : lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama : lībata, līpada 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima : lībin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
Käsitlused: < skand ~ kasks slipen 'schleifen' EEW 1982: 1305; < kasks slipen Raun 1982: 75; < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma' EES 2012: 240
Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111; slīpēt 'schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' Jordan 1995: 90
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen'; krj liipata < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; sm liipata 'seitwärts gleiten, rutschen, schlittern' < ? asks slîpen Bentlin 2008: 232; lv slīp̀ 'schleifen' < kasks slipen Kettunen 1938: 374
Vt liiper

liist, liistu 'kingaliist' < asks līste 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 278 leisti 'leiste (zum Schuhe)'; Hupel 1818: 118 leest, -i d. 'Schuhleisten'; Lunin 1853: 86, 90 leest, -i d. 'колодка (сапожная)'; liist, -i r. d. 'колодка (сапожная)'; Jannsen 1862: 108 mönned wanna liisto järrele kooldund pead
Murded: liist : liistu 'jalatsimudel' Kaa Vll Muh Käi L Ha Jä I Trv Plt Hls TLä San; liist : `liistu RId; liist : liisti Kod Lai Hls Krk San; list : listi Krl Vas EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544 lēśt : lēśti 'Leisten'; EÕS 1925: 392 liist '(Leiste)'; ÕS 1980: 371 liist
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêst, lêste 'Leisten'; Schiller-Lübben lêste 'Leisten'; MND HW II: 1 lêͥst 'Schuhform des Schuhmachers, Leisten'; Köbler 2014 līste 'Leiste'; Kobolt 1990: 172 Leiste [mnd. līste] 'Schusterleisten'
Käsitlused: < ? sks Leisten, kasks lîste EEW 1982: 1265
Läti keel: lt lĩste 'die Leiste' < mnd. liste ME: II: 490; liẽste, liests 'Schuhmacherleiste' < kasks lēste Sehwers 1953: 71; lieste 'Schusterleiste; Stück, Teil' < kasks lêst Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: sm lesti, lesta [1637] '(kengän) malli, muotti / Leisten' < rts läst SSA 2: 65
Vrd laist

liist, liistu 'latt; liistak, riba' < kasks lîste 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; Virginius 1687-1690 neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; Hupel 1780: 205 liist, -i r. d. 'die Leiste'; Lunin 1853: 90 liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
Murded: liist : liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist : `liistu R; liiśt : liisti Kod Kõp Krk Rõn; liśt : liśti (-s-) Kam Urv Krl Rõu EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līśt : līśti; līst : līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' EEW 1982: 1306; < kasks lîste Raun 1982: 75; < asks liste 'liist, latt, ääris' EES 2012: 240
Läti keel: lt lĩste, lĩsts 'Leiste' < kasks līste Sehwers 1918: 60, 153; lt lĩkste 'Leiste' < asks līste 'Leiste' Sehwers 1953: 73; līste 'Leiste; Fach' < kasks lîste 'Leiste' Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] 'pitkä puusäle / Latte, Leiste'; krj lisse 'liiste, päre, reen irtopohja'; lv līst 'hylly; kaistale' < lms [deskr], vrd sm listiä SSA 2: 75; sm liiste 'Latte, Leiset' < asks lîste ~ rts list, lista Bentlin 2008: 233; lv līst 'leiste' < kasks lîst Kettunen 1938: 198; lv līst 'liist / līste' LELS 2012: 171

link, lingi 'käepide, -raud' < kasks klinke 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 linck/ i 'Klincke'; Hornung 1693: 29 Klink : Klingi / Acc. pl. Klinkisid 'eine Klinke an der Thür'; Vestring 1720-1730: 83 Klink, -ki 'Eine Klincke'; Hupel 1780: 183, 205 klink, -i r. 'die Klinke'; link, -i r. d. 'die Thürklinke'; Lunin 1853: 62, 90 klink, -i r. d. 'защелка, ручка у дверей'; link, -i r. d. 'защелка, позвонокъ у дверей'
Murded: link : lingi '(ukse) käepide' S L Ha Jä VJg I VlPõ Krk San Lut; lińk : lińgi (-n-) Khn Kod eL; link : `lingi R; klink : klingi Ris HMd Jür HJn JõeK Lei EMS V: 244
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅk : liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; ÕS 1980: 374 link '(uksel, aknal)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klinke, klenke 'Klinke, einfallender Thürriegel; Schlagbaum'; Schiller-Lübben klinke, klenke 'Klinke, der einfallende Thürriegel (oder Thüreisen), den man vermittelst eines Druckes hebt (wie noch jetzt in den geringeren Häusern)'; MND HW II: 1 klinke, klenke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel'
Käsitlused: < kasks klinke, klenke Liin 1964: 52; < kasks klinke [an der Tür] EEW 1982: 1320; Raun 1982: 76; SSA 2: 78; < asks klinke, klenke 'ukselink, riiv' EES 2012: 242; EKS 2019
Läti keel: lt kliņķis [1638 Klinckis] 'Klinke; Gerät zum Drillen eines Strickes' < kasks klinke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel' Sehwers 1918: 89, 150; Jordan 1995: 66; lt kliņķis 'die Klinke' ME: II: 229
Sugulaskeeled: sm linkku, klinkku [1637 klincko] '(oven) kääntösalpa / Türriegel, Klinke' < rts klinka 'säppi' [‹ kasks klinke 'salpa'] SKES: 296; is liŋkki 'oven pyörö' < ee ~ sm SSA 2: 78; lv kliŋ̄k̀ 'klinke' < kasks klinke Kettunen 1938: 140; lv klink 'ukse käepide, link / durvju rokturis, kliņķis' LELS 2012: 26, 127; vdj kliŋkki '(ukse)pöör / дверная завёртка, клинок' VKS: 440

loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 190 packatis kui üx Loerber|Puh; Stahl 1637: 88 lohrber : [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; Stahl LS I 1641: 219 kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; Göseken 1660: 91, 283 Loorbeer 'Lohrbeer'; lorbeeri Rantz 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; Helle 1732: 138 loormarri 'die Loorbeer'; Helle 1732: 299 loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; Hupel 1766: 91 siis panne weel jure .. kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; Hupel 1780: 208 loormarja (loorperi) pu r. d. 'Lorbeerbaum'; Lithander 1781: 561 kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte; Hupel 1818: 128 lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sbeŕg Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd EMS V: 422
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr : lōrbēri; lōrberi : lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
Käsitlused: < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer Ariste 1963: 95; < asks lôrbere Liin 1964: 62; < sks Lorbeer EEW 1982: 1363; < kasks lôr-bere Raun 1982: 79; < asks lōrbere 'loorber' EES 2012: 250; EKS 2019
Läti keel: lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] 'Lorbeer' < kasks lōrbere Sehwers 1918: 91, 153; lt luorbẽres, luozbẽres 'Lorbeeren' < kasks lōrbēr Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] 'mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer' < rts lager; lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr 'lorbeer (Laurus)' Kettunen 1938: 208; lv lūozber 'loorber / lauri' LELS 2012: 179; vdj lavroovoi 'loorberi- / лавровый' VKS: 591; is laurillehti 'laakerinlehti' < vn лавр SSA 2: 31

luurama, luurata 'salamahti jälgima; varitsema' < kasks lûren 'id.', rts lura 'id.' [luuri-tüvi pärineb tõenäoliselt alamsaksa ja luura-tüvi rootsi keelest.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 195 nemmat luhrsit temma pähle; Göseken 1660: 275 luhrima 'Lauren (des Hasen)'
Murded: `luurama 'jälgima; varitsema' Kuu VNg Vai Sa Muh Emm L Ris Juu Jä VJg I VlPõ Trv San; `luurame Hel; `luuramma Har EMS V: 549; `luurima 'luurama' Sa Muh Rei Mär Pä Koe Kod KJn; `luuŕma Nõo Kan Rõu; `luuŕme M; `luuŕmõ Krl EMS V: 550
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūrima, -rin 'lauern'; lūrama, -ran '= lūrima'; ÕS 1980: 386 luurama; van luurima 'luurama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luren 'lauern, warten; betrügen, hintergehen'; MND HW II: 1 lûren 'warten, bes. lauernd warten, heimlich auf der Lauer liegen, auflauern'
Käsitlused: < kasks luren 'lauern' Liin 1964: 47; EEW 1982: 1399, 1400; Raun 1982: 82; Raag 1987: 323; < asks luren 'varitsema, luurama' [a-tüve tõenäol mõjutanud rts lura] EES 2012: 257; < asks luren 'varitsema' EKS 2019
Läti keel: lt † lũrêt 'lauern' < kasks lūren Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 75; lūrēt 'lauern' < kasks luren ME: II: 520
Sugulaskeeled: sm luurata, luurailla, luuria [1749] 'vaania, väijyä / (auf)lauern' < rts lura 'vaania, väijyä, kuunnella' [‹ kasks lūren]; krj luurata < sm SSA 2: 115; lvS lūrub 'lauern' SLW 2009: 113; lv lūrə̑, lūŕə̑ 'lauern' < kasks luren Kettunen 1938: 210; lv lūrõ 'luurata / izlūkot, izspiegot' LELS 2012: 179; vdj luuria 'nuhkida, nuuskida / шнырять' VKS: 650

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 85 louwend : louwendist 'Leinwand'; Göseken 1660: 278, 355 louwend 'leinwand'; peenikenne Louwend 'klein Linwand'; Vestring 1720-1730: 111, 123 Lauent : Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; Helle 1732: 134 louendid 'Leinwand'; Hupel 1780: 201, 208, 209 lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; Lunin 1853: 93 löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-ńd) I Plt M Ote EMS V: 630; lõhvend Ksi EMS V: 574; lõugend Mär Ris Kei EMS V: 634; lõveng Kod EMS V: 645
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601, 603 lõuend : lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril linane või kanepine'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
Käsitlused: < kasks lu-, lou-, lo-went Liin 1964: 56; < kasks louwent EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83; < kasks Raag 1987: 324; < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' EES 2012: 260; EKS 2019

lärm, lärmi 'kära; sõnelus' < asks allarm, allerm 'id.', sks Lärm 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 224 Tüld /e 'Larm'; Göseken 1660: 274 Lermi 'Larm'; lermi teggema 'Larm blasen / machen'; Hupel 1818: 112, 120 lärmama u. lermima u. lärmitsema r. 'lärmen, ein Gerücht ausbringen'; Lunin 1853: 81, 88 lärmama r. 'шумѣть, кричать'; lärmama, lermima, lärmitsema, lermitama r. 'шумѣть, кричать'
Murded: lärm (-ŕ-) : lärmi Sa L KPõ TaPõ VlPõ M TLä Kam; lärm : `lärmi VNg EMS V: 710; larm (-ŕ-) : larmi 'lärm' Kaa Muh Rei sporL Hag Juu Jä I Ksi eL; laŕm : laŕmi Trm Kod V EMS IV: 954
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 506 laŕm : laŕmi (läŕm) 'Lärm, Gerede, Nachrede'; ÕS 1980: 392 lärm
Saksa leksikonid: Lübben 1888 allarm 'Allarm, Waffenruf; später bloss Lerm, Geschrei und Getöse'; MND HW I allārm, allarm, allerm, alārme, alarum 'Alarm, Waffenruf; Lärm, Geschrei, Getöse'; allārm schrîen 'Alarm schlagen'; *larm(e) 'Alarm, Schlachtruf'
Käsitlused: < kasks allarm, allerm 'Lärm' Liin 1964: 60; < sks Lärm Raun 1982: 85; < asks allārm, allarm, allerm ~ sks Lärm 'kära, müra; alarm, häire' EES 2012: 264; EKS 2019
Läti keel: lt lẽrums, lẽrms, lẽrmis 'Lärm' Sehwers 1953: 71
Sugulaskeeled: lv lär̄m 'lärm'; lǟrə̑m 'lärm, aufsehen' Kettunen 1938: 212, 213
Vrd alarm

lööv, löövi 'piklik katusealune' < asks love, lovene 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 207 lööw, -i d. 'eine Hütte'; Hupel 1818: 126 lööw, -i r. d. 'die Hütte'; Lunin 1853: 93 lööw, -i r. d. 'хижина, шалашъ'
Murded: lööv : löövi 'varjualune; elumaja' Sa Muh Ha Tür Ksi Lai VlPõ; lü̬ü̬v́ (lü̬ü̬v) : löövi Hää Kod KJn eL; lüöv : lüövi Jür Koe Sim; lüöb : lööbi Mar Juu EMS V: 789
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 lȫw : lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; ÕS 1980: 393 lööv 'pikk katusealune'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 love, lovene 'Laube, d.i. bedeckte Halle, bes. der offene Gang am obern Stockwerk eines Hauses; Gallerie; Balkon, bes. über dem Wasser'; MND HW II: 1 lôve, lö̂ve 'Laubhütte; Gartenhaus; Vorbau, Vorhalle, Erkervorbau; offener Gang, Galerie, offene Halle; offene Tribüne; Markthalle'
Käsitlused: < germ hlewa-, vrd vn EEW 1982: 1457; < vrd kasks love(ne) Raun 1982: 85; < ? kasks love(ne) 'huvimaja, katos' Koponen 1998: 125; < asks lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik' EES 2012: 266; EKS 2019
Läti keel: lt liẽvenis, liẽvenes, liẽviņš [1638 Leewenis] 'bedeckter Umlauf um die Korndarre, um ein Haus (Veranda), bedeckte Treppe, eine Reihe Schatten gebender Bäume' < kasks lȫvene 'Laube, bedeckte Halle, besonders der offene Gang, Gallerie am oberen Stockwerk eines Hauses', asks löving Sehwers 1918: 32, 90, 152; lt lieve 'Kirchenchor' < asks lȫve; lievs 'Gallerie' < asks lȫw 'Gallerie, Vorhalle' Sehwers 1953: 71; liẽves, lievenes 'der Balkon, das Chor, die Emporkirche' ME: II: 508
Sugulaskeeled: lv lìe̯və̑ᴅ 'bedeckte treppe, veranda' < kasks love(ne) Kettunen 1938: 193

maaler, maalri 'maalikunstnik; värvija' < kasks maler 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 nedt Malerit; Stahl 1637: 88 Mahler 'Maler'; Helle 1732: 322 maalmeistar 'der Mahler'; Hupel 1780: 211 maalmeister, -tri r. d.; maalmeistri d. 'der Mahler'; Lunin 1853: 98 maalmeister, -tri r. d. 'живописецъ'
Murded: `maalder : `maaldri R(`maander Vai); `maaler : `maalri (-oa-) Jäm Khk Vll Pä Trm Kod Lai VlPõ M Puh San V(`maalõr Har Plv Vas); `maalder : `maaldri (-oa-, -ua-) Pöi Lä KPõ Iis EMS V: 833
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māler : māl´ri, māl´dri 'Maler'; mālder : māl´dri '= māler'; ÕS 1980: 396 maaler; Tuksam 1939: 655 Maler 'maalija, maalikunstnik; maaler (Stubenmaler)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 maler, mêler 'Maler'; Schiller-Lübben maler, meler 'Maler, pictor'; MND HW II: 1 mâler(e), mâlre, mêler(e) 'Maler, Bildmaler, bildender Künstler, Zeichner, zugleich handwerklicher Maler, Anstreicher'
Käsitlused: < kasks maler 'Maler, pictor' Ariste 1963: 96; < kasks maler, meler Liin 1964: 60; < sks Maler ~ kasks maler EEW 1982: 1470; < kasks malen Raun 1982: 86; < asks maler 'maalija, maalikunstnik; maaler' EES 2012: 268
Läti keel: lt mãlderis 'Maler' < kasks māler Sehwers 1918: 53, 153; ME: II: 581; Sehwers 1953: 77
Sugulaskeeled: sm maalari [1642] 'Maler' < mr malare 'maalari, maalaaja' [‹ kasks maler] SSA 2: 134; lv mō̬ldə̑r 'anstreicher, maler' < kasks maler Kettunen 1938: 229; lv kuņštmǭļṭiji 'maalija / gleznotājs' LELS 2012: 146; lv mǭldõr, mǭļţiji 'maaler / krāsotājs'; mǭļkuņštnikā, mǭļţiji 'maalikunstnik / gleznotājs' LELS 2012: 192; vdj mal´ari 'maaler / маляр' VKS: 698
Vt maalima

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 saab meddÿ Silmade ette malituth; Rossihnius 1632: 203 neine kiwide sisse mahlitut; Stahl 1637: 88 mahlima 'Malen'; Piibel 1739 keik nende malitud kuiud hukka saatma; Hupel 1780: 211, 214 maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; Lithander 1781: 503 mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle; Lunin 1853: 98, 102 maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maal´ma Kod KJn Vil M Puh San V EMS V: 834; maal : `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-l´), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId EMS V: 833
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima : mālin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z.B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
Käsitlused: < kasks malen 'malen' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; < asks malen 'maalima, värvima' EES 2012: 269
Läti keel: lt mālêt 'malen' < kasks mālen Sehwers 1918: 153; lt mālēt, pervēt 'maalima' ELS 2015: 464
Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] 'malen' < mr mala, maala 'maalata, kuvata' [‹ kasks mālen] SSA 2: 135; sm maalata < asks mâlen ~ rts måla Bentlin 2008: 141-142; lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] 'malen' SLW 2009: 117; lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ 'malen, anstreichen'; mōĺ 'farbe' Kettunen 1938: 229; lv mǭļţõ 'maalida / gleznot, krāsot' LELS 2012: 192; vdj maalia 'halvasti värvida, plätserdada / грубо, неумело раскрашивать' VKS: 682
Vt maaler

matt, mati 'õõnesmõõt (pool külimittu)' < kasks mat, matte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 294 matte hühd 'metzen Korn'; Hornung 1693: 33 Mat : Matti / Acc. pl. Matta 'eine kleine Kornmaass: eine Matte'; Virginius 1687-1690 Se Jahho ei pea mitte Matti seest ärrasöödama; Vestring 1720-1730: 134 Mat 'Die Metze (Reval)'; Helle 1732: 138 mat 'die Metze, Matte'; Hupel 1780: 215 mat, -ti r. 'die Metze, Matte'; Hupel 1818: 138 mat, -ti r. d. 'Metze; lf. Matte'; Lunin 1853: 103 mat, -ti r. d. 'циновка, рогожа'
Murded: matt : matti 'puunõu; mahumõõt' RId; matt : madi Kuu; mat´t : mati (-t´-) Sa Muh L KPõ Trm Kod Äks VlPõ eL EMS V: 992
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´ : mati 'Metze, halbes Külmit'; EÕS 1925: 481 matt 'õõnesmõõt (Metze)'; ÕS 1980: 411 matt 'endisaegne õõnesmõõt; mativili'; Tuksam 1939: 673 Metze '(Maß) matt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte, mette, mat 'Metze, das Maß Getreide, welches der Müller für das Mahlen erhält (auch auf andere Abgaben übertragen)'; MND HW II: 1 matte, mette, ○mat 'Metze, Trockenmaß bes. für Getreide, normalerweise 1/16 schēpel; Maßgefäß zum Abmessen; vorgeschriebenes Hohlmaß für Abgaben, insbes. das Maß für die Mahlabgabe'
Käsitlused: < kasks mat(te) Ariste 1937: 135; Liin 1964: 48; Raun 1982: 90; < kasks matte Viires 1960: 128; EEW 1982: 1517; < asks mat(te) 'viljamõõt (jahvatamise tasuks)' EES 2012: 278; < asks matte, mette 'matt' EKS 2019
Läti keel: lt mats 'Metze' < kasks mat, matte Sehwers 1918: 40, 153; mats 'Metze' < asks matte 'die Mahlmetze, welche der Müller für das Mahlen des Kornes nimmt' Sehwers 1953: 77; mats 'Metze in der Mühle' < kasks matte Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm matto, mattu [1874] 'niinisäkki (jauhomatto) / bastener Mehlsack'; krj matto 'viljan mitta, n. 9 puutaa' < mr matta 'matto' [‹ kasks matte] SSA 2: 155; lv mat̄, maš̄ 'mahlkorn, metze' < kasks matte Kettunen 1938: 217

mekkima, mekin 'maitsma' < asks smecken 'id.', sks schmecken 'id.', ee mekk

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 maitzma 'schmecken'; Lenz 1796: 57 Kui nüüd ne Marja jo nakkawa mekkimist sama; Hupel 1818: 139 mekkima r. d. 'schmecken, kosten'; Lunin 1853: 104 mekkima r. d. 'отвѣдывать, пробовать'
Murded: mekkima (-mä) R; mekkima eP; `mek´mä (-me) Kod KJn Krk Hel TLä San Rõu Plv EMS VI: 12; mekk : mekki 'maitse, maik' Rid(mekk : megi Kuu VNg, mekki Jõe Vai); mekk : meki eP; mek´k : meki Krk T Har Rõu Vas Se EMS VI: 12
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 mekk : meki 'Schmecken'; mekkima : mekin 'schmecken, kosten'; ÕS 1980: 414 mekkima; mekk : meki kõnek 'maik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smecken 'Geschmack haben; kosten, schmecken'; smacken 'schmecken; schmatzen, mit den Lippen (namentl. beim Essen, wie die Schweine thun)'; smek-mêster 'Speisemeister, der die Speisen und Getränke zu schmecken hat'; Schiller-Lübben smecken 'Geschmack haben, Geruch haben, riechen; kosten, schmecken'; smaken 'schmecken, kosten'; smak 'Schmecken, Genießen; Geschmack'; MND HW III smāken, smecken 'Geschmack besitzen; schmecken, kosten, prüfen, genießen'
Käsitlused: < ee mekk 'Schmecken, Geschmack' EEW 1982: 1526; < kasks smecken Raun 1982: 91; < asks smecken 'maitsma' EES 2012: 280; < sks schmecken EKS 2019
Läti keel: lt smeķêt [1638 smeckeht] 'schmecken' < kasks smecken Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; lt smeķēt 'schmecken, kosten' < kasks smecken (neben smāken) Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lvS ∫chmeckeb [1769] 'schmecken' SLW 2009: 186; lv smek̀kə̑ 'schmecken' < kasks smecken Kettunen 1938: 375; lv smek̄ 'geschmack' Kettunen 1938: 375; lv mak̆kà 'geschmack; beigeschmack' < kasks smak Kettunen 1938: 215; lv smekkõ 'maitsta, maitseda / garšot, nogaršot'; lv smekīg 'maitsev / garšīgs' LELS 2012: 297; vdj mekkiä 'mekkida, maitsta / отведывать, пробовать' VKS: 717

meldima, meldin 'teatama; registreerima' < asks, sks melden 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Sönna wîma 'melden'
Murded: `meldima 'registreerima, sisse kirjutama' Lüg Han; `mel´tma Trv; `mel´tmä Nõo Har; `mel´dmä Plv; `mel´mä Kod EMS VI: 13; `möl´lima (-ll-) 'meldima, registreerima' R sporSa Emm Han Kir Ha VJg Trm; `möl´mä KJn EMS VI: 379
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 *mel´dima : mel´din (O) 'melden'; Grenzstein 1884: 89 meldima (melden) 'teada andma, tulemisest teatama'; EÕS 1925: 487, 555 meldima 'teatama'; möllima 'teatama, meldima'; ÕS 1980: 414 † meldima 'teatama; sisse kirjutama, registreerima'; ÕS 1980: 443 möllima 'van sisse kirjutama, registreerima; teatama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 melden 'melden, verraten'; meldinge 'Meldung, Verrat, Anzeige'; Schiller-Lübben melden 'melden, verrathen'; meldinge 'Verrath, Anzeige'; MND HW II: 1 melden 'verraten, angeben, mitteilen, berichten, öffentlich bekanntgeben, melden, anzeigen'; meldinge 'Verrat, Anzeige, Erzählung, Mitteilung'
Käsitlused: < kasks melden, mölden Ariste 1972: 96; < kasks melden Raun 1982: 91; < sks melden EEW 1982: 1526; < asks melden 'teatama; reetma' EES 2012: 280; < bsks melden 'tulekust teatama' EKS 2019
Läti keel: lt *mel̃dêt 'melden' < kasks melden Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79

meski, meski 'rukkijahuleotis, käärimata õlle- või viinavedelik' < asks mêsch, meisch 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 416 mechkil 'tranck potus'; Hornung 1693: 23 Mesk 'Mesch im Brauen'; Vestring 1720-1730: 136 Mesk 'Die Mesche vom Bier (Reval)'; Helle 1732: 139 mesk 'die Mesche vom Bier'; Hupel 1780: 216 mesk r. 'die Mesche vom Bier'
Murded: `meski (-e) 'käärimata õlle- või viinavedelik' R S Lä; `meśki K Trm MMg Lai; mõśk : mõse (`mõśki) Mär Kse Pä Ris Plt KJn; meśs : meśsi Kod T Rõu Vas Se EMS VI: 30; miss : miśsi 'meski' Hää Saa Vil eL EMS VI: 31
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 meśk : meśki; meske : meśki, meski : meske; meśś : meśśi, mesi (d) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; ÕS 1980: 417 meski 'leotis õlle või viina tegemiseks'; Deutschbaltisch 2019 Meische 'fast allgemein gebräuchlich für das frühere Masche, Meusche, Meisch u. Mesche. Letzteres fürt Sallmann auf und dazu mnd. mesch u. estn. mesk.'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 masch, mêsch 'Maische, Biermaltz'; 'meisch = mêsch'; mêske-wert 'Meischwürtze'; Schiller-Lübben (masch), mesch 'Maische, Biermalz'; meskewert 'Maischwert'; MND HW II: 1 mêͥsch 'Maische, Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung'; mê(i)schewert
Käsitlused: < kasks (masch) mesch Liin 1964: 55; < kasks mêsch, meisch EEW 1982: 1531; Raun 1982: 91; < asks mēsch, meisch 'meski, õllelinnased' EES 2012: 281; < asks mesche 'meski' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm mäski < rts mäsk SKES: 360; sm mäski 'Schlempe, Treber; Maische' < asks mêⁱsch 'Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung' ~ rts mäsk 'Maische' Bentlin 2008: 147

mettima, metin 'lõimelõngu immutama' < asks smetten, smitten 'id.', ee mett

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: mettima (-mä) 'lõimelõngu niisutama; määrima' Kuu Han Tor Jür Sim Plt; `met´mä Kod KJn; mättima 'määrima' Sa Muh Var EMS VI: 44; mit´tima Aud Hää; `mit´mä (-me) Vig Trv Krk Ote V EMS VI: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 659, 673 met´t´ima : metin 'schlichten (Garn mit d. Weberkleister)'; mit´t´ima : mitin '= met´t´ima'; ÕS 1980: 421 mettima 'tekst lõngu metiga immutama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smitten 'das Garn oder die Scherung mit einem Kleister stärken'; Schiller-Lübben smitten 'in der Weberei das Garn oder die Scherung mit einem Kleister bestreichen und stärken'; MND HW II: 1 smitten, smetten 'die Schärung mit Kleister stärken'
Käsitlused: < ee mett 'Schlichte, Webekleister' EEW 1982: 1533; < asks smitte, smette [sub mett] EES 2012: 281
Läti keel: lt smitêt [1638 ∫mitteht] 'schlichten' < kasks smitten 'das Garn oder die Scherung mit einem Kleister stärken' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 113; lt smitēt 'schlichten' < kasks smitten ME: III: 966; smite, smits 'Schlichte, Webekleister zum Schlichten; Leimwasser zum Steifen des Garns usw.' < kasks smitte 'Brei oder Kleister, mit dem die Leineweber den Aufzug stärken' Jordan 1995: 91
Vt mett

miil, miili 'söepõletus; miiliahi, -auk' < kasks mîle 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 262 mijhl, -i 'Kohlen Grub'; mijhli mahha pañema 'kohlen Holtz nieder legen'; Vestring 1720-1730: 137 Miil, -li 'Kohlen Grübe'; Mili polletaja 'Kohlen brenner'; Helle 1732: 139 miil 'Köhlergrube'; Hupel 1780: 216 miil, -i r. 'die Kohlengrube'; Lunin 1853: 105 miil, -i r. 'угольная яма'
Murded: miil : `miili 'söepõletus' Kuu Jõh; miil : miili Sa Hi sporL Ha Koe VJg Kod KJn Krk; miil´ : miilõ Rõu EMS VI: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 mīl´ : mīli 'Meiler'; mīli-põletaja 'Kohlenbrenner'; ÕS 1980: 421-422 miil 'seade söe valmistamiseks; miiliahi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben miler 'Meiler, Kohlenmeiler'; MND HW II: 1 mîle, mîler 'Meiler, Kohlenmeiler'
Käsitlused: < kasks mile Liin 1964: 51; Raun 1982: 91; < kasks mile (mîle) EEW 1982: 1535; < kasks mīle SSA 2: 167; < asks mile 'miil' EES 2012: 281; < asks mile, miler 'miiliahi, miiliauk' EKS 2019
Läti keel: lt mĩle 'Kohlenmeiler' < kasks mīle Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 80; mīlis, mīle 'die Kohlengrube, der Meiler' < kasks mile ME: II: 645
Sugulaskeeled: sm miilu [1745] 'sysi-, tervahauta / Meiler' < mr mila 'sysimiilu' [‹ kasks mīle]; lv mīl´ < kasks mīle SSA 2: 167; lv mīl´ 'meiler, kohlengrube' < kasks mile Kettunen 1938: 226

mirt, mirdi 'mürt (Myrtus communis)' < asks mirt 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Helle 1732: 299 sinniko wardet 'Myrten-Baum'; Piibel 1739 toge öllipu lehtä ja waikopu okse ja mirtipu lehtä ja palmipute lehtä; Lenz 1796: 20 Nende wöra maa Oransi puijega, Mirtidega, Lorberi puijega .. ota weel ni kaua kui töise pole Ku päle
Murded: mirt (-ŕ-) : mirdi Pöi Muh Mar Tor IisK Kod KJn Kõp Hls Puh Rõn; miŕt : miŕdi V; `mirti : `mirdi Vai EMS VI: 85
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 510 mirt '= mürt'; ÕS 1980: 424 mirt 'mürt (taim)'
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Mirt, Miert, Mürt 'Myrte'
Käsitlused: < sks Mürte, kasks EEW 1982: 1541; < asks Mirt Raun 1982: 91; < asks mirt 'mürt' EES 2012: 282
Läti keel: lt mirte 'Myrte' Sehwers 1953: 80; lt mirte 'mürt' LELS 2012: 190
Sugulaskeeled: sm myrtti 'mirt, mürt' Mägiste 1931: 339; sm myrtti [Agr mirtus] 'eräs kasvi / Myrte' < rts myrten SSA 2: 189; lv mir̄`t-pū 'Myrte (Myrtus communis)'; lv mirtpū 'mürt / mirte' LELS 2012: 190
Vrd mürt

moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < asks môs 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 284 kop∫e moes 'Lungen muß'; Hupel 1766: 95 Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna; Lithander 1781: 499, 500 Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; Hupel 1818: 483 Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
Murded: muos : `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos : moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬ś : moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes : moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor EMS VI: 127
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōź : mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok moos; keedetud toit või jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
Käsitlused: < kasks môs Ariste 1937: 136; Liin 1964: 55; EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; < kasks Raag 1987: 324; < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' EES 2012: 284; EKS 2019
Läti keel: lt † muõze 'Mus' < kasks mōs Sehwers 1918: 154; muõze 'Mus' < asks mōs Sehwers 1953: 81; muõzêt 'viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln' < asks mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' Sehwers 1953: 81; muoze 'Mus' < kasks môs Jordan 1995: 79
Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z 'klunkermuss' Kettunen 1938: 162

mukk, muki 'kena, mukitud' < asks smuk 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 504 kaunis 'schmuck'; Göseken 1660: 94, 243 muck 'Schmuck'; muck 'hübsch / schön'; Helle 1732: 88 ehte 'der Schmuck'
Murded: mukk : muki 'ilus, kaunis; ehitud' PJg Saa Iis Kod Plt KJn; mukk : mugi Kuu EMS VI: 156
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukk : muku 'hübsch, schmuck'; ÕS 1980: 432 † mukk : muki 'kena, nägus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smuk 'Schmuck, Zierat'; smuk 'schön, zierlich, schmuck'; smuke, smoke 'Hure'; MND HW III smuk 'Schmuck, Putz, Zierath'; smuk 'hübsch, zierlich, schön'
Käsitlused: < sks schmuck ~ kasks [pigem] EEW 1982: 1563; < asks smuck 'kena, kaunis' Liin 1964: 57; EES 2012: 286; < ee [deskr] Raun 1982: 93
Läti keel: lt smuks 'hübsch, schmuck, angenehm in die Augen fallend' < kasks smuk Sehwers 1918: 72, 159; ME: III: 969; Jordan 1995: 91; lt šmuks 'schmuck, hübsch, angenehm in die Augen fallend' < sks schmuck Sehwers 1953: 136
Sugulaskeeled: lvS smukk, -ed ~ smuk ~ smuk´k´ [1829 ∫mukk] SLW 2009: 177
Vt mukkima

mukkima, mukin 'end ilusaks tegema, ehtima' < asks smucken 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 ähhitama 'schmücken'; Helle 1732: 88 ehhitama 'schmücken, bauen, kleiden'
Murded: mukkima '(end) ehtima' Jõe Kuu IisR Hi Mar Mär Han Saa sporKPõ Iis Trm Lai Plt Pst Hls; `muk´ma (-me) Kod KJn Krk Nõo Ote EMS VI: 157
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; EÕS 1925: 525 mukitama '= mukkima'; mukkima '(edevalt) ehtima, end ilusaks tegema'; ÕS 1980: 432 mukkima '(edevalt) ehtima, ilusaks tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smucken 'schön machen, schmücken'; MND HW III smücken 'mit Kleidung ausstatten; mit Schmuck, bes. schönen Kleidern Zier ausstaffieren; festliches Aussehen geben; sich festlich anziehen, sich schön machen; sich putzen, sich aufmachen'
Käsitlused: < kasks smucken Liin 1964: 57; Raun 1982: 93; < kasks EEW 1982: 1563; < asks smucken 'kaunistama, ehtima' EKS 2019
Läti keel: lt smuks 'schmuck, hübsch' < asks smuk 'schön, schmuck, zierlich' Sehwers 1953: 113
Vt mukk

munk, munga 'eraldi kogukonnas, kloostris elav mees' < kasks monk 'id.', vrts munk 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1514 Monkepete, Madelene ''Mönchsbetrüger''; Kullamaa 1524: 140 Han Muck '? muuk'; Müller 1600-1606: 216 nente Mukade hæ Töh; Rossihnius 1632: 221 kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; Stahl 1637: 91 munck : muncka∫t 'münch'; Gutslaff 1648: 227 Munck 'Muenck'; Gutslaff 1647-1657: 261 Kumbat essi munckis om heitnut; Göseken 1660: 92 Munck 'Münch'; Vestring 1720-1730: 142, 144 Munk, -ka 'Der Münch'; Muuk 'der Mönch'; Helle 1732: 141, 322 munk 'der Mönch'; Hupel 1780: 219, 220 munk, -a r. d. 'der Mönch'; muuk, -a r. d. 'der Mönch'; Lunin 1853: 109 munk, -a r. d. 'монахъ'
Murded: munk : `munga VNg Lüg Vai; munk : munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V EMS VI: 184; muuk : `muuga Jõe Kuu; muuk : muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk : muugi Hää Kod Plt Krl Se EMS VI: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas : muṅka; muṅk : muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
Käsitlused: < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43; < vrts munk ~ kasks monk 'Mönch' EEW 1982: 1571; < kasks monk Raun 1982: 94; < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk EES 2012: 288; < vrts munk EKS 2019
Läti keel: lt mũks [1638 Muhks] 'Mönch' < vasks *munik Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154; mũks 'der Mönch' < germ munk ME: II: 678
Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] 'Mönch' < rts munk [‹ kasks monk, monik] SSA 2: 178; lv mū`k 'mönch' < germ Kettunen 1938: 237; lv mūk 'munk / mūks' LELS 2012: 198

murjan, murjani 'moorlane, neeger' < kasks moriân 'id.', rts morian 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 16 ümber keick se morjani rahwa mah; Gutslaff 1648-56 Sest temma olli ütte Murriani naist wötnut; Göseken 1660: 298 mustmah rahwas 'mohr æthiops'; Vestring 1720-1730: 143 Murjan 'der Mohr'; Arvelius 1782: 62 selle Murjani saksad
Murded: `murjan : `murjani '(tumedanahalisest või määrdunud inimesest)' RId Rei Hää Ris Trm Lai Pst; `murjam : `murjami Khk; murjand, -i Kod EMS VI: 203
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 698 muŕjan : muŕjani 'Mohr, Neger'; EÕS 1925: 532 murjan 'neeger (Mohr)'; ÕS 1980: 435 murjan 'must, kasimata laps; van neeger'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 moriân (selten bloss môr) 'Mohr'; morinne 'Mohrin'; Schiller-Lübben morian 'Mohr, ethiops'; môrinne, môrwîf 'Mohrin'; MND HW II: 1 môre 'Mensch mit dunkler Hautfarbe'; lant der môren 'vorderer Orient und nordöstliches Afrika'
Käsitlused: < sm murjaani, rts morian Ariste 1980a: 55-56; < ? kasks moriân EEW 1982: 1578; < kasks moriân 'neeger' Raun 1982: 94; < rts morian 'murjan (neegri kohta)' ~ asks morian 'neeger; maur' ~ sm murjaani 'neeger; murjan; mooramaalane' EES 2012: 289
Läti keel: lt muôris 'der Mohr' ME: II: 683; Sehwers 1953: 81
Sugulaskeeled: sm murjaani [1642] 'musta ihminen, neekeri; äkäisen näköinen juro ihminen / Mohr; schmutziger oder mürrischer Mensch' < rts morian 'murjaani' [‹ kasks mōrian] SSA 2: 181
Vrd moorlane

märkima, märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'id.', ee märk

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 tähendama signare 'mercken'; Gutslaff 1648-1656 nemmat merckwat tetta keick asja; Göseken 1660: 481 merckima 'zeichnen notare'; Vestring 1720-1730: 130 Märkima 'Zeichnen'; Helle 1732: 136 märkima 'zeichnen, bemerken'; Piibel 1739 Ja minna kuulsin nende arro, kes pitseriga ollid märkitud; Hupel 1766: 113 Teie jodikkud wötke ommeti .. ning märkige iggakord need koppikad mis teie körtsis ärrajote; Hupel 1780: 212 märkima r.; märkma d. 'zeichnen, abzeichnen, bemerken'; Lunin 1853: 99 märkima r. d.; märkma d. 'замѣчать, означать, дѣлать замѣтки'
Murded: `märkima 'tähistama; taipama, tähele panema; aru pidama, kavatsema' R(`merkimä Kuu); `märkima Sa Muh Rei L K I; `mäŕkmä (-me) Khn Kod KJn eL EMS VI: 345
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕkima, -da, -gin 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; ÕS 1980: 442 märkima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken 'mit einer Marke, einem Merkmal versehen'; Schiller-Lübben merken, marken 'mit der Marke, Märke versehen'; MND HW II: 1 merken, marken 'mit einem Zeichen (Mark) versehen; kennzeichnen, mit Besitzzeichen versehen'
Käsitlused: < ee märk [‹ kasks merk], kasks marken EEW 1982: 1620
Sugulaskeeled: sm merkitä [Agr] 'varustaa merkillä, leimata, kirjoittaa muistiin; panna merkille, havaita' < mr mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkitä < sm; vdj merkittǟ 'muistaa' SSA 2: 160; lv mer̄k̆kə̑ 'bezeichnen' Kettunen 1938: 220; lv merkõ 'märkida, tähistada / apzīmēt' LELS 2012: 187; vdj merkitä, merkkiä 'märkida, märgistada / отмечать' VKS: 724
Vt märk

määrima, määrin 'võidma; ära määrima, mustaks tegema' < asks smeren 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 woidma 'schmieren'; Lithander 1781: 542, 547 panne need märitud wilokad Pabberi peäle; siis märi sedda ühhe noaga öhhukeste wälja selle rullitud taigna peäle; Hupel 1818: 134 märima (ärra) r. d. 'beschmieren'; Lunin 1853: 99 märima (ärra) r. d. 'замарать, засуслить, запачкать; мазать'
Murded: `määrima (-mä) 'võidma, rasvatama; mustaks tegema' R; `määrima (-ea-, -ia-) Sa Muh Rei L K I(`miärmä Kod); `määŕmä (-me) KJn eL EMS VI: 365
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟrima, -rin; mǟŕmä (d) 'schmieren'; ära mǟrima 'beschmieren, beschmutzen'; ÕS 1980: 443 määrima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smeren 'schmieren, salben; schminken'; Schiller-Lübben smeren 'schmieren'; MND HW III smēren 'schmieren, durch Einschmieren mit Fett beweglich machen; mit Fett einreiben, ölen, einwichsen; einfetten, salben; schminken'
Käsitlused: < kasks smeren EEW 1982: 1627; < kasks smer Raun 1982: 98; < asks smeren 'määrima, võidma' EES 2012: 297
Läti keel: lt smẽrêt [1638 ∫mehreht] 'schmieren' < kasks smēren 'schmieren' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; smērēt 'schmieren' < kasks smēren 'schmieren' Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lv smērõ 'määrida / smērēt, ziest' LELS 2012: 297
Vt määre

müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 224 kuÿ üx kindel Mühr; Rossihnius 1632: 229 lebbi se mühri; Stahl 1637: 90 mühr : mühri∫t 'Maur'; Stahl HHb II 1637: 69 Jerus∫alem̃i mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; Gutslaff 1648: 226 Müri 'Mawr'; Göseken 1660: 91, 391 mühr/ i 'Maur'; Lihna Mühr 'stadtmaur'; Hornung 1693: 24 Müür 'eine Maur'; Vestring 1720-1730: 142 Müür, -ri 'Die Mauer'; Helle 1732: 141 müür 'die Mauer'; Helle 1732: 308 kloostri müri tagga 'hinter der Kloster-Mauer'; Hupel 1780: 219 müür, -i r. d. 'die Mauer'; Lunin 1853: 109 müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
Murded: müür : `müüri R(`müüri Vai); müür : müüri Rei Iis Trm SJn M(-ŕ); müür : müürü Khn San V(-ŕ); müir : müiri Sa Muh L TLä; müir : müüri (müiri) K Kod EMS VI: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖŕ : mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
Käsitlused: < kasks mure Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; < kasks mûre, mûr EEW 1982: 1645; < asks mure 'müür' EES 2012: 302; EKS 2019
Läti keel: lt mũris [1587 to Mure] 'Mauer' < kasks mūre Sehwers 1918: 76, 80, 154; mũris, mũrs 'Mauer' < kasks mūre Sehwers 1953: 82
Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] 'tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel' < mr mur 'muuri, muurikivi' SSA 2: 186; lvS mǖrnika 'Maurer'; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] SLW 2009: 127; lv mīr (mǖr) 'mauer' < kasks mure Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328; lv mīr 'müür / mūris' LELS 2012: 190; vdj müüri, müürü 'müür / каменная стена' VKS: 782
Vt müürima

müürima, müürin 'müüri laduma; müüriga ümbritsema' < kasks mü̂ren 'id.', ee müür

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 90 mührima : mührin : mühri∫in : mührinut 'Mauren'; Göseken 1660: 290, 207 müürima 'mauren'; mühritut 'gemauret'; Virginius 1687-1690 ni hääste Müritut Linnade, kui kaas Küllade eest; Hupel 1780: 219 müürma r., d. 'mauren'; Lunin 1853: 109 müürma r. d. 'производить каменную работу; класть кирпичи въ строение; муровать'
Murded: `müürima Lüg Vai Jäm Rei Mar Kse Mih VMr VJg Iis; `müürümä Kuu Khn; `müirima Khk Vll Mär Tõs Hää JMd Trm Plt; `müüŕmä (-üi-) Kod KJn Trv Krk Võn EMS VI: 428
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖrima, -rin 'mauern'; ÕS 1980: 445 müürima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 muren 'mauern; bauen; jem. einmauern'; MND HW II: 1 mü̂ren 'mauern, mit Steinen aufbauen, auf-, ausmauern'
Käsitlused: < ee müür [‹ kasks mure] Ariste 1963: 97; < kasks mūren Liin 1964: 52; < kasks muren Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; < kasks mûre, mûr EEW 1982: 1645; < asks muren 'müürima' EES 2012: 302
Läti keel: lt mũrêt 'mauern' < kasks mūren Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 82; mūrēt 'mauern; sehr langsam etwas tun' < kasks mü̂ren 'mauern' Jordan 1995: 79
Sugulaskeeled: sm muurata [Agr] 'mauern' < mr mura 'muurata' SSA 2: 186; lv mīrt̆tə̑ 'mauern' Kettunen 1938: 226; lv mīrtõ 'müürida / mūrēt' LELS 2012: 190; vdj müüriä 'müürida, müüri laduda / класть каменную стену' VKS: 782
Vt müür

napp, napa 'väike anum' < asks nap 'id.', rts napp 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 228 Liuwd /a 'Napff'; Hornung 1693: 31 Nap : Nappa : Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; Vestring 1720-1730: 147 Nap, -pi 'Ein Näpchen'; Helle 1732: 144, 322 nap 'das Näpfen'; nap 'der Napf'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; Hupel 1818: 150 nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
Murded: napp : nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp : napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp : napi Kir Pä JõeK Kad San; naṕp : naṕi V EMS VI: 489
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn väike (puu)kauss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
Käsitlused: < kasks nap Liin 1964: 56; < kasks nap [mindestens die i-stämmige Variante] EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Koponen 1998: 131; < alggerm *χnappa-z, vrd visl hnappr 'kauss', vrts napper 'peeker, jooginõu' EES 2012: 307; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] 'puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß'; is nāppa; vdj nāppi < rts napp SSA 2: 205; vdj naappa 'napp, (puu)kauss / (деревянная) чашка или миска' VKS: 784

narrima, narrin 'pilkama, narritama' < kasks narren 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 263 Ninda on Jummala Sanna .. neile pagkanalle üx narrimine 'Also ist auch das Wort GOttes .. den Griechen eine Thorheit'; Virginius 1687-1690 Seperrast, et sina mind ollet narrinut; Helle 1732: 144 narrima 'zerren, vexiren'; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Hupel 1780: 222 narrima r. d. 'Possen treiben, vexiren'; Lunin 1853: 114 narrima r. d. 'забавлять, шутить; тормощить, дѣлать дурачества'
Murded: `narrima 'narritama; petma, õrritama; tüdrukut häbistama' R S; `narrima (-ŕr-) L(`nardima Hää); `naŕrima (-rr-) KPõ Iis Trm Plt; `naŕma Vig Han Tõs Khn Kod M T VLä; narima Har VId EMS VI: 500
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 naŕŕima : naŕŕida : naŕŕin 'Possen treiben, necken, zum Besten haben, täuschen'; ÕS 1980: 450 narrima
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 narren, genarren 'sich närrisch benehmen, Narrerei treiben, den Schalksnarren spielen; trans. narren, zum besten haben'
Käsitlused: < sks narren 'narrima, narritama' EES 2012: 308
Läti keel: lt nar̃ruôt, ner̃ruǒt 'narren, necken, foppen' < asks narren, nerren 'einen zum Narren haben, foppen, necken' Sehwers 1953: 82; lt nerrot 'narrida / narrõ' LELS 2012: 204
Sugulaskeeled: sm narrata [1702] 'puhua perättömiä; pettää; viekoitella / flunkern; narren; locken' < rts narra 'petkuttaa, pettää, narrata; viekoitella'; is narrata < sm SSA 2: 206; lvS narr 'narren' SLW 2009: 129; lv na`rrə̑ 'narren, necken' < sks; nō̬rastə̑ 'narren, possen treiben' < vrd lv nō̬ra Kettunen 1938: 242, 253; lv narrõ 'narrida / nerrot' LELS 2012: 204; vdj narria 'narrida, narritada, pilgata / дразнить, насмехаться' VKS: 797
Vt narr

neetima, needin 'neediga ühendama' < kasks nêden 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 148 Neetma 'Zuneten'; Helle 1732: 144 neetma 'zuneten'; Hupel 1780: 223 neetma r. 'zuneten'; Hupel 1818: 151 neetma r. d. 'nieten, vernieten'; Lunin 1853: 115 neetma r. d. 'заклепывать, заковать'
Murded: `niedima (-mä) Kuu VNg IisR Iis; `nietima Lüg Vai; `needima (-i̬i̬-) Jäm Muh Mär Tor Hää Lai KJn; `neema Khk Mar Kse Han; `needma (-ie-) Rei Kse Ris Juu Koe Iis; `neet´ma Han Aud; `ni̬i̬t´ma (-me) M; `ni̬i̬t´mä Kod TLä Rõn V; `ni̬i̬dmä Tõs EMS VI: 520
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nētma : nēdan 'nieten, vernieten'; Wiedemann 1893: 666 nētma : nēdan (nēdima) 'nieten, vernieten'; ÕS 1980: 452 neetima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêden 'nieten'; Schiller-Lübben neden 'nieten, mit dem Hammer durch Breit- oder Krummschlagen eines Nagels oder der Nägel befestigen'; MND HW II: 1 nêden (niden) 'nieten, durch Nieten befestigen'
Käsitlused: < ee neet ~ kasks nêden EEW 1982: 1680; < kasks nêden Raun 1982: 102; < asks nēt, nede- 'neetima' EES 2012: 309; < asks nēten, neden 'neetima' EKS 2019
Läti keel: lt † niẽdêt 'nieten' < kasks nēden Sehwers 1918: 154; lt niẽdêt 'mit Zwirn anreihen, nieten' < asks nēden 'nieten, vernieten, aneinander heften' Sehwers 1953: 83; lt niedēt 'nieten; mit Zwirn anreihen' < kasks nêden 'nieten' Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm niitata 'kotkata' < rts nita 'niitata' SSA 2: 219; lv at̄-nìe̯də̑ 'vernieten'; nìe̯də̑, nìe̯t̆tə̑ 'nieten' < kasks neden Kettunen 1938: 17, 246; lv nīetõ 'neetida / kniedēt' LELS 2012: 208
Vt neet

nepp, nepi 'lind, kurvits (Scolopax rusticola)' < asks sneppe 'id.', sks Schnepfe 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 Röarähk /e 'Schnepffe'; Hupel 1780: 223 neppid (im Oberpahls.) 'Schnepfen'; Hupel 1818: 151 nep, -pi r. 'Schnepfe'; Lunin 1853: 115 nep, -pi r. d. 'куликъ, бекасъ'
Murded: nepp (-ṕp) : nepi Khk LNg Tõs Tor Hää JMd Tür Kod SJn Hls Puh Rõu; näpp (-ṕp) : näpi Rei Mär Ris IisK Äks Puh Ote Har Rõu; näpp : näbi VNg Lüg IisR; nipp : nipi Trv; nippis : nippi Jõe; neps : nepsi Jäm Aud; näps : näpsi Plt KJn; snepp Kse; šnepp Lei EMS VI: 533
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 nepp : nepi 'Schnepfe'; ÕS 1980: 454 nepp '(lind)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sneppe, snippe 'Schnepfe'; Schiller-Lübben sneppe, snippe, snippel 'Schnepfe'; MND HW III sneppe, snebbe 'Schnepfe, Grasmücke'; snippe 'Schnepfe'
Käsitlused: < sks Schnepfe 'Vogel' EEW 1982: 1686; < kasks sneppe Raun 1982: 102; < asks sneppe, snippe 'kurvits, nepp' EES 2012: 310; < asks sneppe 'nepp' EKS 2019
Läti keel: lt šņepis 'Schnepfe' < sks Sehwers 1918: 62, 66; Sehwers 1953: 137; lt šņepis 'Schnepfe' < kasks sneppe Sehwers 1918: 162; lt šnepe 'die Doppelschnepfe' < sks Schnepfe Sehwers 1953: 137
Sugulaskeeled: lv snep̄, (SjW) snep̄t 'schnepfe' Kettunen 1938: 375; lv šnepa 'metskurvits, nepp / sloka' LELS 2012: 313

nipp, nipu 'nibu, tipp' < asks (s)nibbe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 252, 327 Nipp 'Kappel'; nipp 'Purzel (an Hünern)'; Hupel 1818: 153 nip, -pi r. 'Spitze, Ende'; Lunin 1853: 116 nip, -pi r. 'кончикъ'; nips r. d. 'щелчокъ'
Murded: nipp(u) : nibu 'nibu; nupp, tipp' Kuu Vai; nipp : nippu VNg Lüg Jõh; nipp : nipu Vig Var Tõs Tor JMd JJn VJg I Ksi Plt; nipp : nipi S Khn Hää Juu Tür Sim Kod Lai KJn M San Kan(niṕi Urv Se) EMS VI: 599
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 nipp : nipi, nipu 'Spitze, Ende'; Wiedemann 1893: 671 nipp : nipi, nipu (nibu) 'Spitze, Ende'; ÕS 1980: 457 nipp 'nibu, väike nupp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nebbe, nibbe 'Schnabel'; snebbe, snibbe 'Schnabel'; snippe 'Schneppe, Schuhschnabel'; Schiller-Lübben nebbe, nibbe 'Schnabel'; snibbe, snebbe 'Schnabel'; MND HW III nibbe, nebbe 'Schnabel des Vogels'; snibbe 'Schnabel des Vogels; übertr. Nase der Menschen'
Käsitlused: < kasks snibbe, nibbe 'nibu' Liin 1964: 58; < kasks snibbe 'Schnabel' Hinderling 1981: 113; < germ, vrd kasks Snibbe, Snipp 'Spitze, gespitzter Gegenstand' EEW 1982: 1689; < kasks (s)nibbe 'nokk' Raun 1982: 103; < asks snibbe 'nokk, tila' EES 2012: 311
Läti keel: lt nibe [1705] 'kleiner Vogelschnabel' < kasks nibbe 'Schnabel' Sehwers 1953: 83; Jordan 1995: 80; lt knipis 'ein Knippchen, Schnippchen' ME: II: 247
Sugulaskeeled: sm nippa 'huippu, kärki, nipukka / Spitze' < lms [deskr], vrd rts snibb 'nipukka', asks snipp 'nokka, kärki' SSA 2: 223

nunn, nunna 'eraldi kogukonnas, hrl kloostris elav naine' < kasks nunne 'id.', rts nunna 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1415
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1415 Nunnenzappe, Hinr. '(nunn + ? saba)'; Gutslaff 1648: 229 Nunne 'Nonne'; Göseken 1660: 92, 311 Nunne 'Nonne'; Nunne werra 'die Süster Pfort'; Vestring 1720-1730: 155 Nunn 'die Nonne'; Helle 1732: 307 nunnawärraw 'die Systern-Pforte'; Hupel 1818: 158 nunna r. d. 'Nonne'; Lunin 1853: 120 nunna r. d. 'монахиня'
Murded: nunn : `nunna Kuu VNg Lüg; nunn : nunna Sa Muh Kir Han Tõs Hää Iis San; nunn : nunne Mär Juu VJg Hls Krk; nuńn : nuńni Krk Rõu; `nunni Vai EMS VI: 692; nońn : nonni (-ńn-) 'nunn; seltsimatu naisterahvas' Vll Pöi Muh Lä Tõs Khn Ris JMd Koe Trm Kod Plt KJn Trv TMr Krl Har Rõu Räp; nonn : nonne Tor; `nonni VNg Vai EMS VI: 639
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nunn : nunna, nunnu, nunne 'Nonne'; nunna-maja 'Nonnenkloster'; Wiedemann 1893: 693 nunn : nunna, nunnu, nunne (nońń, nonn, nunna, nuńń) 'Nonne'; ÕS 1980: 462 nunn
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nunne 'Nonne'; MND HW II: 1 nunne, nonne 'Nonne, Klosterfrau'
Käsitlused: < kasks nunne 'nunn' Liin 1964: 43; < kasks nunne, vrts nunna, nonna [a- und u-stämmigen Varianten] EEW 1982: 1742; < kasks nunne ~ rts nunna Raun 1982: 106; < asks nunne 'nunn', vrts nunna, nonna 'nunn' EES 2012: 321
Läti keel: lt † nuñne 'Nonne' < kasks nunne 'Nonne' Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 83
Sugulaskeeled: sm nunna [Agr] 'Nonne' < mr nunna [‹ kasks nunne] SSA 2: 238; SKES: 399; lv non 'nunn / mūķene' LELS 2012: 210

nupp, nupu '(ülemine) ots; lillenupp, õiepung' < kasks knuppe, knopp 'id.', vrd rts knopp 'pung, (pea)nupp'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 wahbas neihde knopit erra, ninck neihde witzat kulla kahn; Hornung 1693: 34 Nup : Nuppo / Acc. pl. Nupposid 'ein Knopff'; Vestring 1720-1730: 155 Nup, -pi 'Der Knopf'; Helle 1732: 147 nup, g. o 'der Knopf'; Piibel 1739 arratas nende nuppud ja panni wardad nende külge; Hupel 1780: 227 nup, -pi od. -po r. 'der Knopf'; Arvelius 1782: 118 torni otsas se nupp; Hupel 1818: 88, 158 knup, -po r. 'Stengel'; nup, -pi od. -po r. d. 'Knopf; Knospe'; Lunin 1853: 62, 120 knup, -po r. 'стебель'; nup, -pi r. d. 'пуговица, головка'
Murded: nupp : nupu 'käepide; (labida)varre põikpulk; (ülemine) tipp; pea' S L Ha Tür VJg Iis Kod Äks Plt M Kam; nupp : nubu Kuu; nupp : nuppu Lüg; nupp (-ṕp) : nupi Mus Muh Rõn San VLä Rõu Se EKI MK; nupp : nupu 'õiepung; väike õis; linakupar' Jäm Vll Muh Hi Lä Hää Ris I KJn Trv Krk; nupp : nubu Kuu VNg; nupp(u) : nuppu Lüg Vai; nupp : nupi Khk TLä Kam Krl VId EMS VI: 694
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nupp : nupu, nupi 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; Wiedemann 1893: 693 nupp : nupu, nupi (knupp) 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; ÕS 1980: 463 nupp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppe, knoppe 'Knospe'; MND HW II: 1 knuppe, knoppe 'Knoten, Bündel; Knospe, Blütenknospe'
Käsitlused: < kasks knuppe Liin 1964: 63; Raun 1982: 106; < lms [deskr] ~ kasks knuppe, knopp EEW 1982: 1743; SSA 2: 241; < asks knuppe, knoppe 'pung, (õie)nupp' ~ rts knopp 'pung; nupp, pide; (pea)nupp' EES 2012: 321; < germ, vrts knopper, knoppa EKS 2019
Läti keel: lt knupis 'zusammengebundenes Tuch; ein kleiner Packen; der Zulp für Säuglinge' < asks knupp 'Knoten' Sehwers 1953: 56
Sugulaskeeled: sm nuppi [1637 knuppi] 'aukeamaton kukka, perunan marja; nuttura; nyppy / Knospe; Frucht der Kartoffel; Haarknoten' < vrd rts knopp 'nuppi; nuppu, silmu', vrd kasks knoppe; is nuppu 'villanyppy'; krj ńuppu 'kärki, huippu; nuppi'; vdj nuppu 'nuppi' SSA 2: 241

nõge|nool, -noole 'kala, jõesilm (Petromyzon fluviatilis)' < asks nēgenôge 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Silm /a 'Neunaug'; Göseken 1660: 309 üdixa Silm 'neun Aug'
Murded: noginuol Kuu; nögenool (näge-) Jäm; näägenook Khk; neinuk San; pl neinugi^ʔ Har; `neinok Hää; `neinook Kod Pil EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 749, 752, 1151 nõge-nōl´ (O) 'Neunauge'; nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 680 nõge-nōl´, nägunōl´ (O) 'Neunauge'; EÕS 1930: 615 nõgenool '= silm : silmu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 nēgenôge 'Neunauge, Bricke, Lampreta, aalähnlicher Süßwasser- oder Meeresfisch mit 7 Kiemenspalten hinter dem rechten Auge, murenula, nonoculus, sehr beliebter Speisefisch'
Käsitlused: < kasks negenoge EEW 1982: 1759; < kasks nēgen-ōge 'jõesilm' Kendla 2014: 190
Läti keel: lt nẽģis, nẽģenuõgs 'Neunauge' < kasks negenōge Sehwers 1918: 154; lt nẽģis, nẽģenuogs 'Neunauge (Petromyzon fluviatilis)' < asks nēgenōge 'Neunauge, Lamprete, Bricke' Sehwers 1953: 83
Sugulaskeeled: lv nēgə̑z 'neunauge (Petromyzon fluviatilis)' < kasks negenoge Kettunen 1938: 244; lv nēgõz 'silm, -u / nēģis' LELS 2012: 206

näär, nääri 'aastavahetuse aeg' < asks nie-, ni-jâr 'uusaasta'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 148 Neari Pääw 'Der Neujahrs tag'; Helle 1732: 144 neäri-pääw 'der Neujahrs-Tag'; Helle 1732: 299-300 Neäri ku 'Januarius'; neäri pühha 'Neu-Jahr'; Piibel 1739 Ewangelium pärrast Neäri Pühha; Arvelius 1790: 5 näri päwa
Murded: näär : nääri (-ea-, -iä-) 'aastavahetus' S sporL Ris Juu JMd VJg Kod KJn Trv; nääris Khk; pl. näärid (nea-, niä-) Khk Noa Lih Khn Koe; `näärid Kuu; `niijarid Kuu EMS VI: 848
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731 nǟri : nǟri (aus nījari, in nǟri-kū) 'Januar'; nǟri-päew 'Neujahrstag'; ÕS 1980: 469 † näärikuu 'jaanuar'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nie-, ni-jâr 'Neujahr'; Schiller-Lübben niejâr 'Neujahr; Neujahrsgabe'; MND HW II: 1 nîejâr 'Neujahr; Naujahrstag; Geschenk zum Neujahr'
Käsitlused: < kasks niejâr Liin 1964: 43; Raag 1987: 324; < kasks ni-jâr, nie-jâr 'Neujahr' EEW 1982: 1801; Raun 1982: 109; < asks niejār, nijār 'uusaasta' EES 2012: 330; EKS 2019

nööp, nööbi 'riietuseseme kinnitusvahend' < kasks knôp 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 79 nöhp : nöhpi∫t 'knopff'; Gutslaff 1648: 222 Nôp 'Knopff'; Göseken 1660: 260 nöhp, -i 'knopff'; nöhpiken 'knopff'; Virginius 1687-1690 täma teggi Kaks Nööpi Wassest Wallatut; Vestring 1720-1730: 83 Knööp, -pi 'Ein Knopff'; Helle 1732: 115 knööp 'der Knopf'; Helle 1732: 322 nööp 'der Knopf'; Hupel 1780: 183, 225 knööp, -i bl. r. 'Knopf, Knauf'; nööp, -i r. d. 'Knopf'; Lunin 1853: 62, 117, 118 knööp, -i r. d. 'пуговица, запонка; шишка'; nööp, -i r. d. 'пуговица, запонка'; nöps, -i r. 'пуговица'; nöp, -pi d. 'пуговица, головка, набалдашникъ'
Murded: nüöp : `nüöbi 'kinnitus- või kaunistusvahend' R(`nüöpi Vai); nööp : nööbi (-üö-, üe-) S L Ha JMd Koe Kad VJg I Plt; nü̬ü̬p : nööbi Hää Kod KJn M San Rõu; knööp : knööbi Phl Ris EMS VI: 859
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫp : nȫbi 'Knopf, Flitter'; Wiedemann 1893: 681 nȫp : nȫbi (knȫp, nöpp, nöps) 'Knopf, Flitter'; ÕS 1980: 469 nööp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knôp 'Knoten; Knopf, Knauf, Knospe'; MND HW II: 1 knôp (knoep), Pl. knö̂pe, knöppe 'Knopf an der Kleidung, als Verschluß und als Schmuck'
Käsitlused: < kasks knop 'Knopf, Knauf' Ariste 1963: 98; < kasks knôp 'Knopf' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1803; Raun 1982: 109; Raag 1987: 324; < asks knōp 'nööp; nupp; pung; sõlm' EES 2012: 331; EKS 2019
Läti keel: lt knuõpe [1638 Knohpe] 'Knopf' < kasks knōp Sehwers 1918: 89, 151; Sehwers 1953: 56; lt knẽpes 'zwei verbundene Knöpfchen, um Hemdärmel und dgl. zusammenzuhalten' < asks knȫpe 'Knöpfe' Sehwers 1953: 54; knuopēt 'knöpfen' < kasks knö̂pen Jordan 1995: 68; kniẽpêt 'mit Stecknadeln befestigen; zusammenknöpfen' < kasks knö̂pen 'knöpfen, zuknöpfen' Sehwers 1953: 54; Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm nappi [1644 knappi] 'Knopf'; is nappi, nappu; krj nappi; vdj nappu < rts knapp SSA 2: 205; lvS knüöp 'Knopf' SLW 2009: 83; lv knēp̀, knȫp̀ 'Knopfhaken am Kleide; Knopf' < kasks knepe, pl. knȫpe Kettunen 1938: 141; lv knēp 'trukknööp / spiedboga, kņope' LELS 2012: 128; vdj nappu 'nööp / пуговица' VKS: 795; is nappi 'nööp' Laanest 1997: 125

nöör, nööri 'sidumis- ja kinnitusvahend' < kasks snôr(e) 'Schnur'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 238 Iumala Sana on se eike Richt|schnor; Gutslaff 1648: 236 Nörick /o 'Schnur'; Göseken 1660: 94, 365 nöhr, nöör 'Schnur'; Göseken 1660: 142 möhta nöer 'richt Schnur'; Hornung 1693: 24 Nöör 'ein Schnur'; Virginius 1687-1690 peat sedda ühhe Koldse Nööriga Kübbara külge ette pool panema; Vestring 1720-1730: 152 Nöör, -ri 'Eine Schnure'; Helle 1732: 146, 306, 322 nöör 'die Schnur'; Hupel 1780: 225 nöör, -i r. d. 'die Schnur'; Arvelius 1782: 49 olli .. nöri katki nühkinud; Hupel 1818: 154 nöör, -i r. d. 'Schnur, Strickchen'; Lunin 1853: 118 nöör, -i r. d. 'веревка, бичевка, круглая тесьма'
Murded: nüör : `nüöri R(`nüöri Vai); nöör : nööri (-üö-, -üe-) eP; nü̬ü̬r (-ŕ), nööri Hää Kod KJn SJn Vil eL EMS VI: 860
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫŕ : nȫri 'Schnur, dünner Strick'; Wiedemann 1893: 681 nȫŕ : nȫri; nȫr : nȫrä (d) (nōr) 'Schnur, dünner Strick'; ÕS 1980: 469 nöör
Saksa leksikonid: Lübben 1888 snôr, snôre 'Schnur, Messschnur, Richtsschnur; Schnur als Band und Schmuck; Gerät zum Fischfang; Bogensehne'; Schiller-Lübben snôr 'Scnur, Meßschnur; Schnur als Schmuck, bes. Haarband; Gerät zum Fischfang'
Käsitlused: < kasks snore Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 96; < kasks snôr(e) Raun 1982: 109; < kasks snôr ~ rts [dial.] EEW 1982: 1803-1804; < asks snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; (juukse)pael' EES 2012: 331; EKS 2019
Läti keel: lt snuõre 'Schnur' < kasks snōr 'Schnur' Sehwers 1918: 55, 159; Sehwers 1953: 113; snuore, snuors 'Schnur' < kasks snôr Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm nuora [Agr] 'rihma, (ohut) köysi / Schnur, Leine'; is nōra; krj nuora; krjA nuor(e̮); vps nor; vdj nōra 'köysi' < skand, vrd mr snōr 'naru, nuora, nyöri' SSA 2: 239; sm nyöri [1642 snyöri] 'nyöri, punos, hihna / Schnur, Band'; is nȫrüt 'nyörit'; krj nyöri '(rukin)nyöri' < mr snöre 'naru, nyöri' SSA 2: 249; SKES: 409; lv snùo̯r 'schnur' < kasks snôr Kettunen 1938: 376; Raag 1987: 327; lv snūor 'nöör / aukla, virve'; šnūor 'nöör / virve, šņore' LELS 2012: 297, 313; vdj noora 'köis; nöör / канат; верёвка' VKS: 815; is noora 'nöör' Laanest 1997: 128; vps nor 'веревка' Zaitseva-Mullonen 1972: 364

ork, orgi 'ora, okas; kahvel' < asks vorke 'kahvel'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 164 ork, -i Ob. 'dünner hölzerner Spieß od. langer Pflock'
Murded: oŕk : orgi 'kahvel' Kad; ork, `orgi Lüg; ork (oŕk), orgi 'ora; okas; varras' S L Juu JMd JJn Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil M Puh Vas EMS VI: 997
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 787 hoŕk : hoŕgi 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; Wiedemann 1893: 714 hoŕk : hoŕgi (hõŕk : hõŕgi; woŕk : woŕgi) 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; ÕS 1980: 479 ork
Saksa leksikonid: Lübben 1888 forke, vorke 'Gabel jeder Art, zwei- oder dreizinkig, Tischgabel, bes. eine grosse (Feuer-, Heu-, Mist-) Gabel'; Schiller-Lübben vorke 'Gabel jeder Art, bes. die große (Feuer-, Heu-, Mistgabel)'; MND HW I vorke 'Gabel, als Eßgerät, als landwirtschaftliches Gerät'
Käsitlused: < vrd ee ora [‹ aaria laen, vanaindia ārā] Raun 1982: 111-112; < ? asks vorke 'suur hark, kahvel' EES 2012: 339; < asks vorke 'hark, kahvel' EKS 2019
Läti keel: lt urka, urķis [1638 Vrkis] 'Ofengabel; Gabel; Mistgabel, Mistforke; spitzes Stück Holz oder Metall; spitzer Stock zum Kartoffelgraben' < kasks vorke 'Gabel als Eßgerät; Mist-, Heugabel' Sehwers 1918: 99, 163; Jordan 1995: 106

paavst, paavst 'roomakatoliku kiriku pea' < kasks pāwest, pauwst 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 156 Sen Pañitze Pawesti; Rossihnius 1632: 259 se Babsti umbussest; Pawesti; Stahl HHb II 1637: 144, 169 Bab∫t ninck Key∫er 'Papst / Käyser'; Se Pawe∫t 'Der Pabst'; Göseken 1660: 92 Pawest, -i 'Pabst'; Helle 1732: 151 paawst 'der Pabst'; Hupel 1780: 232 paawst r. d. 'der Pabst'; Lunin 1853: 127 paawst, -i r. d. 'Папа'
Murded: paavst : paavsti Jäm Khk Mar Tor Hää Kod Plt Trv San Har; paavist´, -i Rõu Plv; paapst : `paapsti Kuu; paapst : paapsti Iis Trm; paaps : paapsi Plt; paavest, -i Jäm Hls; paast, -i Muh; paaost´, -i Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857, 858 pāpst : pāpsti '= pāwst'; pāwst : pāwsti 'Pabst'; Wiedemann 1893: 779 pāwst : pāwsti (pāwest, pāpst, pābst) 'Pabst'; EÕS 1930: 675 paavst 'rooma-katoliku kiriku pea (Pabst)'; ÕS 1980: 484 paavst 'roomakatoliku kiriku pea'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paves, pawes (später pawest, pauwst) 'Papst'; Schiller-Lübben pawest 'Papst'; MND HW II: 2 pâwes (pauwes), pâves, pâfs (pavs), pâwest (pauwest), pâvest, pâwst, pâfst (pavst) 'Oberhaupt der rö.-kath. Kirche, Pabst'
Käsitlused: < kasks pawest 'Papst' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 42; Raag 1987: 323; < kasks paves EEW 1982: 1870; < kasks pawest, pauwst Raun 1982: 113; < asks pāwest 'paavst' EKS 2019
Läti keel: lt pãvests [1638 Pawe∫ts] 'Papst' < kasks pāwest 'Pabst' Sehwers 1918: 92, 155; Sehwers 1953: 86; pãvȩsts 'Papst' < kasks pawest ME: III: 191
Sugulaskeeled: sm paavi [Agr] 'katolisen kirkon päämies Pabst' < mr pāve 'paavi' [‹ kasks pāwes] SSA 2: 285; lv pōpst, på̄vest 'papst' Kettunen 1938: 307; lv pāvest 'paavst / pāvests' LELS 2012: 229; vdj paapa 'paavst / папа' VKS: 855

pali, pali 'pesunõu, vann' < asks ballie, ballige 'id.', bsks Balje 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pali 'pesunõu' Kuu Khk Hi Lä Tõs KPõ Kod Krk EMS VII: 149
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836 pali : pali 'Wanne'; kǖŕ-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; EÕS 1930: 690 pali 'vann (Balge, Wanne)'; ÕS 1980: 489 pali 'puust anum pesupesemiseks, kolmjalg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balge, ballige (balleie) 'Kufe, Wanne kleinerer Art, bes. für Milch; Vertiefung im Watt, die als Fahrwasser dient; Rinnsal, Wasserleitung'; MND HW I balge, ballige 'Kufe, Wanne'; Hupel 1795: 15 Balge od. Balje (Lett.) 'eine kleine Kufe'; Nottebeck 1988: 20 Balje 'Bottich / E.'
Käsitlused: < kasks ballige Viires 1960: 99; Raun 1982: 115; < kasks ballie, ballye, balge ~ ? rts balja EEW 1982: 1910; < asks balge, ballige 'tõrs, vann' EES 2012: 350; < bsks Balge 'pali, toober' EKS 2019
Läti keel: lt baļ̃ļa [1644 ballie] 'ein großer Zuber, Waschfaß' Sehwers 1918: 142; baļ̃ļa 'die Balge, ein großer Zuber' < kasks balge 'Kufe, Wanne' ME: I: 261; Sehwers 1953: 8
Sugulaskeeled: sm palju [1637] 'jalaton amme, soikko / Bottich, Bütte' < vur balia SSA 2: 301; lv bō̬ĺa 'zuber' < ? kasks balge Kettunen 1938: 27; lv bǭļa 'pali, küna / baļļa' LELS 2012: 46

† palper, palperi 'habemeajaja; velsker' < asks balberer 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Helle 1732: 85 aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; Piibliraamat 1739 wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks oma Pea ja omma habbe; Hupel 1780: 236, 338 palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r. d. 'Balbierer'; Hupel 1818: 172 palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; Lunin 1853: 133 palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' Saareste I: 352; palber : palbre 'arst' Krk Vana Kannel IV: 526; palber 'habemeajaja' Hlj Vana Kannel VI: 2: 761; palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb Regilaul 2003-2016; `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu EMS VII: 146
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
Käsitlused: < asks barbêr, balbêr 'palper' Treiman 1981: 47; < kasks balberer EEW 1982: 1908
Läti keel: lt † bal̃biẽris [1644 balber] 'Barbier' Sehwers 1918: 142; lt bal̃bẽris 'Barbier' < kasks balbēr Sehwers 1953: 7
Sugulaskeeled: sm palperi 'parturi; välskäri' SKES: 478; lv bal̄biḙr barbier < lt balbiers Kettunen 1938: 20

papagoi, papagoi 'troopikalind (Psittaciformes)' < asks papagoie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 319 Papakoij 'Papagoy psitaccus'; Kreutzwald 1849: 10 perdikud ja pappakoid, mis mahhapekstud pu oksade läbbi surma leidnud; Jakobson 1867: 47 kirjud pappakoid, weiksed koolipriid, kensakad ahwid ja muud loomad; Jakobson 1868: 100 rohelised tuikesed, mustad luiged ja pappakoid
Murded: papagoi Lüg Vai Jäm Khk Vll Hää KJn M TLä; papakoi V(papakohv, -i Vas); paabagoi Mar JMd Koe Iis Kod Plt; papugoi Kuu; paabugoi Muh Phl Mar Mär Kse Tõs Aud Hää Juu Trm KJn; pabogoi (pabu-) Ris Juu JMd; paabukana Muh; paabulind Tõs EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855, 857 pābogoi; pābakoi (pāpagoi) 'Papagei'; pāpagoi '= pābogoi'; ÕS 1980: 492: papagoi; Deutschbaltisch 2019 Papagoi 'Papagei (nd. papagoje)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 papa-, papegoie 'Papagei; der Vogel als Ziel der Schützen'; papagoien-bôm 'Vogelstange'; Schiller-Lübben pape-, papagoie 'Papagei'; MND HW II: 2 papegôie (-goge, -goyge), papegoye, papagôie, papagoy, papigôie, pavegôie, papegeye 'tropischer Vogel, Papagei; Holzfigur als Ziel beim Vogelschießen'
Käsitlused: < kasks papagoie (papegoie) Liin 1964: 64; EEW 1982: 1930; < kasks papagoie Raun 1982: 116; Raag 1987: 323
Läti keel: lt papagailis, papugailis 'der Papagei' ME: III: 80, 84; lt papagajs (neben papagailis) 'Papagei' < kasks papegôie Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm papukaija [1644 papu-caja] 'Papagei' < rts papegoja 'papukaija' SSA 2: 312; SKES: 489; lv papāgoj 'papagoi / papagailis' LELS 2012: 227

paradiis, paradiisi 'õndsate asupaik taevas' < kasks paradîs 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 252 Mea Iumall Issa iße se Paradise sid: on toÿwutanuth; Rossihnius 1632: 268 Temma sai tombatut se Paradysi sisse; Stahl HHb II 1637: 18 ∫e∫t illu∫a∫t Paradi∫i∫t 'zu schönen Paradeiß'; Göseken 1660: 319 paradijs 'Paradis'; paradijs lind 'Paradis Vogel'; VT 1686 tähmbä saht sinna minnoga Paradisin ollema; Piibel 1739 tänna pead sa minnoga Paradisis ollema; Lunin 1853: 134 paradis r. d. 'рай, царство небесное'
Murded: paradiis : `paradiisi Kuu VNg Lüg Vai; paradiis : paradiisi Jäm Khk Muh Mar Tõs Tor Ris JMd Kod KJn Trv Krk Nõo VId(paradiids, -i Plv); paradis, -i Juu Trm Hls Krl; parades, -i Khn; paradeis, -i Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāradīz : pāradīzi 'Paradies'; ÕS 1980: 492: paradiis
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paradîs 'Paradies; Vorhof, Vorbau einer Kirche'; MND HW II: 2 paradîs 'Garten Eden, Paradies; himmliches Paradies, Himmel; Vorhof, Vorraum einer Kirche'
Käsitlused: < kasks paradîs Ariste 1963: 99; Liin 1964: 39; Raun 1982: 116; < sks Paradies 'paradiis' EEW 1982: 1932; EKS 2019
Läti keel: lt paradĩze [1585 tho paradi∫e] 'Paradies' < kasks paradīs Sehwers 1918: 80, 155; Sehwers 1953: 86
Sugulaskeeled: sm paratiisi [Agr] 'Paradies' < mr paradis 'paratiisi' SSA 2: 314; lv paràdīz 'paradies' Kettunen 1938: 275; lv paradīz 'paradiis / paradīze' LELS 2012: 228

paslik, pasliku 'kõlblik, sobilik' < asks paslik 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `paslik (-ś-), -u 'sobiv, sünnis' Jäm Käi Mar Mär Tor Hää Kod MMg Plt KJn Trv Hls; `paślik : `paśligu TLä Krl EMS VII: 231; `passilik : `passiligu Kuu Lüg; `passilikko (-u) VNg Vai; passilik, -u (-śs-) Jäm Khk Kse Ha Koe Kad VJg Trm Kod Lai EMS VII: 234
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 773 paślik : paśliku '= paśśilik'; paśśilik, -u (paślik) 'passlich, passend'; ÕS 1980: 496 paslik 'sünnis, sobiv, kõlblik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paslik 'passlich, ziemlich'; MND HW II: 2 paslĩk (-lich), passelĩk, peslĩk 'passend, günstig; ausreichend'
Käsitlused: < kasks passen EEW 1982: 1951; < kasks paslik Raun 1982: 117; < asks passen 'sobivaks, parajaks tegema' EES 2012: 356
Läti keel: lt pasêt < asks passen Sehwers 1953: 86; lt pasīgs 'paslik / paššiji' LELS 2012: 229
Sugulaskeeled: sm passeli [1886] < rts passlig [‹ kasks passen] SSA 2: 321; lv paššiji 'paslik / piemērots, pasīgs' LELS 2012: 229
Vt passima

patrama, padrata 'lobisema, pikalt rääkima' < ? kasks pateren 'id.', vrd lad pater noster 'meieisapalve'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 100 Pöha Patre siddes (28.12.1600) 'meieisapalves'
Murded: `patrama : `patrada R; `patrama : padrata Khk Vll Muh L Hag Juu Trm Kod VlPõ Trv TLä; `patrame : padrate Hls Krk Hel San; `patram(m)a : padrada Rõu Vas; `patramõ : padradõ Krl EMS VII: 240
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 821 padrama (patrama) 'plappern'; Wiedemann 1893: 745 padrama (patrama) 'plappern'; ÕS 1980: 497 patrama 'latrama, lobisema, vatrama'; Tuksam 1939
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pateren 'in monotoner Weise viel sprechen'
Käsitlused: < ee [onom] EEW 1982: 1954; EES 2012: 356; < vrd kasks pateren 'pikalt monotoonselt rääkima' Raun 1982: 117; < lad pater noster Tarvel 1998: 139
Läti keel: lt pātarot 'palvetada' LELS 2012: 251
Sugulaskeeled: lv pǭţõrtõ 'palvetada / skaitīt lūgšanas, pātarot' LELS 2012: 251

peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spêgel 'id.' [Murdeis esineva peil-variandi laenuallikaks on tõenäoliselt rts spegel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 258 ia kuÿ v̈x SPegel; Rossihnius 1632: 273 Meye kajeme nüd lebbi ütte Spegli ächk warjo|kajetawa ütte pimmeda sönna sissen; Stahl LS I 1641: 266 ke omma palgke ∫pegli ∫ees katzup 'der ∫ein leiblich Ange∫icht im Spegel be∫chawet hat'; Göseken 1660: 94 peigel 'Spiegel'; Göseken 1660: 387 pegel 'spiegel speculum'; Hornung 1693: 24 Peel 'ein Spiegel'; Vestring 1720-1730: 175 Pegel, -li 'Der Spiegel'; Helle 1732: 156, 322 pegel : peegli 'der Spiegel'; Hupel 1780: 238 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Hupel 1818: 176 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Lunin 1853: 136 pegel : peegli r. d. 'зеркало'
Murded: `piegel Kuu Lüg Vai; `peegel : `peegli (-ie-) Muh Emm Rei Mar Kse Var sporPä VJg I; `pi̬i̬gel : `pi̬i̬gli Hää M; `pi̬i̬gli Ote Rõn San V EMS VII: 295; peel : peeli (-ie-) 'peegel' Jäm Kul Mär Kir PJg Ha JMd Koe I Plt Pil; pi̬i̬l : peeli Kod KJn T; peel : peele Sa Lä Han EMS VII: 296; peil : `peili 'peegel' R(`peili VNg Vai); peil : peili Emm Rei Jür HJn Koe VMr Kad I EMS VII: 324
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 888 peil´ : peili '= pēgel'; pēgel : pēgli; pēgli : pēgli (d) 'Spiegel'; ÕS 1980: 501 peegel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spegel, spiegel, speiel 'Spiegel'; spêgelen, spiegelen 'spiegeln'; MND HW III spêgel (speygel), speyl, spigel (spiegel) 'Spiegel (als Gerät und Handelsware, Mittel der Bespiegelung)'
Käsitlused: < kasks spegel Ariste 1963: 99; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 118; SSA 2: 330; < kasks spegel, speigel Liin 1964: 53; < kasks spêgel EEW 1982: 1967; < asks spegel 'peegel' EES 2012: 358; EKS 2019
Läti keel: lt spiẽģelis [1587 Spegel] 'Spiegel' < kasks spēgel Sehwers 1918: 81, 159; lt spiẽģelis 'Spiegel' < kasks spēgel 'Spiegel' Sehwers 1953: 115; spieģelis 'Spiegel' < kasks spêgel ME: III: 1006; spieģelēt 'spiegeln' < kasks spegelen Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm peili [1637 speili] 'Spiegel'; krj peili < rts spegel [‹ kasks spēgel]; is speili < sm SSA 2: 330; lvS spiegel, spiegil 'Spiegel' SLW 2009: 178; lv spìe̯giĺ 'spiegel' < kasks spegel; spìe̯giĺt́̆t́ə̑ 'sich spiegeln' < sks Kettunen 1938: 378; lv spīegiļ 'peegel / spogulis'; spīegiļtõ 'peegeldada / atspoguļot' LELS 2012: 302; vdj špeili 'peegel / зеркало' VKS; is peili 'peegel' Laanest 1997: 144

peeker, peekri 'jooginõu' < kasks beker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Karritz 'Becher'; Gutslaff 1647-1657: 171 Pharao Bickr olli Minnu käjen; Minna .. anni sedda Bickrit Pharao kettehe; Göseken 1660: 87, 125 Picker, -i 'Becher'; Virginius 1687-1690 Höbbe Peekride tarwis, igga Peekrille oma Kaal; Piibel 1739 Ja ma pannin Rekabide suggu laste ette peekrid täis wina; Hupel 1780: 238, 241 peker : peekri r. d. 'Becher, Kelch'; pikker, -kri d. 'der Becher'; Hupel 1818: 176 peker : peekri r. d. 'Becher, Kelch'; Lunin 1853: 136 peker : peekri r. d. 'бокальъ, кубокъ'
Murded: `peeker : `peekri (-ie-) Kuu VNg IisR Vai Sa Muh sporL KPõ Iis Kod Trv Puh; `pi̬i̬ker : `pi̬i̬kri KJn; `pieger : `piegri (-ee-) IisR Mus Plt; `peekel : `peekli Khk EMS VII: 296
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 888, 898 pēker : pēkri; pēkri : pēkri (d), 'Becher'; piker : pikri (G, d, bl) '= pēker'; Wiedemann 1893: 806 pēker : pēkre, pēkri; pēkre : pēkre; pēkri : pēkri (d), (piker) 'Becher'; ÕS 1980: 501 peeker
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben beker 'Becher, als bestimtes Mass für flüssige und drockene Dinge'; MND HW I bēker 'Becher, Gefäß; ein Maß'
Käsitlused: < kasks bicker Liin 1964: 56; < kasks beker EEW 1982: 1967; Raun 1982: 118; < asks beker 'peeker, tops; mõõtühik' EES 2012: 358; EKS 2019
Läti keel: lt biķeris [1586 Bickers] 'Becher' < [vgl. mnd beker] Sehwers 1918: 143; biķeris 'Becher' Sehwers 1953: 12; biķeris 'der Becher, Kelch' < kasks bēker ME: I: 295
Sugulaskeeled: sm pikari [Agr] 'jalallinen lasi t. muu juoma-astia, malja / Kelch, Pokal, Becher'; is pikāri; krj pikari; vdj pikari < mr bikar(e) SSA 2: 360; lv bik̆kàr 'becher' Kettunen 1938: 23; lv bikār 'peeker / biķeris' LELS 2012: 43; vdj pikari 'viinaklaas, pits; peeker / рюмка, чарка' VKS: 917

pekker, pekri 'pagar' < asks becker 'id.', sks Bäcker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Päcker 'Bäcker'; Gutslaff 1648-1656 Näihde Beckride pähmehst enge poih temma ülles; Hupel 1780: 238 pekker r. selt. 'der Becker'; Lunin 1853: 136 pekker r. 'хлѣбникъ, булочникъ'
Murded: pekker : pekri 'pagar' RId Sa Han Khn sporPä Iis Kod Lai Plt KJn M; peker TLä Rõn; `pekri Nõo San sporV EMS VII: 328
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 1625 peker : pekri (SW) 'Bäcker'; suhkru-peker 'Zuckerbecker, Conditor'; Tuksam 1939: 108 Bäcker 'pagar'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 86 Bäcker 'wer Brot u. dgl. bäckt; ahd. beckeri, kasks becker'
Käsitlused: < sks Bäcker EEW 1982: 1981; < sks Bäcker 'leipuri' Koponen 1998: 143
Läti keel: lt beķeris 'der Bäcker' ME: I: 278; lt beķeris 'Bäcker' < asks becker Sehwers 1953: 10
Sugulaskeeled: lv bekār 'pagar / maiznieks' LELS 2012: 43; vdj pekari 'pagar / пекарь' VKS: 894; is pekkari 'pagar' Laanest 1997: 144
Vt pekerei

peldik, peldiku 'käimla; väljaheited' < ? kasks *pö̂l-dîk 'roojatiik'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 63 peltick : peltickust 'Heimlich gemach'; Göseken 1660: 107, 207, 353 peltick 'Anzucht / Cloack'; peltick, -u 'Heimlich gemach'; peltick 'scheis-Haus secessus'; Virginius 1687-1690 riksid ärra .. Paali Kirkud, nink teggit sedda Peldikuks; Vestring 1720-1730: 176 Peldik, -ko 'Der Abtrit'; Helle 1732: 156 peldik 'der Abtritt, Secret'; Hupel 1780: 239, 244 peldik, -ko r. 'Abtritt, heimlich Gemach'; pöldik, -ko d. 'Abtritt, heimlich Gemach'; Tarto-maa 1806: 24 Sääl kottal wäetas neid nurmi peldikuga mes rahwas linast towa; Hupel 1818: 176 peldik, -ko r. 'Abtritt, heimliches Gemach'; Lunin 1853: 137 peldik, -ko r. d. 'отхожее, нужное мѣсто'
Murded: `peldik : `peldiku (-gu) 'väljakäigukoht' R; peldik : peldigu Sa Emm Rei Puh Krl Rõu Vas Se; peldik (-l´-), -u Vll Pöi Muh L Ha JMd Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn M TLä Ote San Krl Plv EMS VII: 334
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´dik : pel´diku (põl´dik) 'Abritt, heimliches Gemach'; ÕS 1980: 503 peldik 'kõnek käimla'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pôl, pûl 'Pfuhl; stehendes, unreines Wasser, Schlamm'; dîk 'Teich, Deich'; MND HW II: 2 pôl, pûl (pl. pö̂le) 'mit Wasser, Schlamm, Unrat gefüllte Vertiefung, Pfuhl; Schlamm, Unrat'
Käsitlused: < bsks Peldik ~ asks pö̂l-dîk '(pôl, pûl 'Vertiefung, mit Wasser gefüllt, bes. stehendes, unreines Wasser, Schlamm' + dîk 'Teich')' Ariste 1963: 100; < kasks spelt 'Spelt' EEW 1982: 1983-1984; < kasks *pöl-dîk 'roojatiik' ~ kasks *spelt 'aganasara + ee -ik' Raun 1982: 119; < ? asks *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik' ~ ? asks spelt 'agan' EES 2012: 360
Läti keel: lt pẽlis, pẽle [1638 Pehlis] 'Pfühl' < kasks pöle, pöl Sehwers 1918: 92, 155; lt peldiķis 'die Pfütze' ME: III: 195
Sugulaskeeled: vdj peltikko '(kuiv)käimla, kõnek peldik / уброная, нужник' VKS: 896

penning, penningi 'rahaühik; kaelaraha' < asks penni(n)k 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 259 üche kaunÿ Kuld|Peñinge meddÿ keickede Kaila vmber; Gutslaff 1648: 90 Kuldpenning 'Ducatus'; Gutslaff 1648: 230 Teng /a 'Pfenning'; Gutslaff 1647-1657: 278 towutasit temmalle 30 Höbbe penningat; Göseken 1660: 218, 162 Kuldpenninck 'Goldgülden'; Kuldpenning 'Ducaten'; Virginius 1687-1690 neil olli Tuhhat Kuld-Penikid nink Kaks kallist Wask-Astjad
Murded: `penning, -i Kuu; penning, -e Kod; peningi Juu; päänik´ : pääninge Vas EMS VII: 345
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 peńńiṅg : peńńiṅgi, peńńiṅgu 'Pfenning'; EÕS 1930: 740 penning 'vt penn'; penn 'raha (Pfennig)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pennink 'Münzstück jeder Art; ein bestimtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; Schiller-Lübben penni(n)k 'ein Münzstück jeder Art; ein bestimmtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; MND HW II: 2 penninc (penninch, pening), pennich, pen (penn) [häufig in verkürzter oder symbolischer Schreibung penn., pen.] 'Währungsmünze, Geldstück; Geld allgemein'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks penni(n)k Liin 1964: 48
Sugulaskeeled: sm penninki [Agr] 'Ruotsin vallan ajan rahayksikkö / Münze im Wert von etwa 1/8 Öre; Geld' < mr pæn(n)inger 'raha' SSA 2: 336

petersell, peterselli 'maitsetaim (Petroselinum crispum)' < asks petersilie, peterselie 'id.', sks Petersilie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 320 petarsillien 'Petersilien'; Helle 1732: 298 petersilli 'Petersillien'; Hupel 1766: 139 Monned andwad ka Petersilli seemned; Hupel 1780: 240 petersilli r. d. 'Petersilien'; Lithander 1781: 540 panne .. hakkitud Petersilli lehti senna sekka; Marpurg 1805: 14 Medda-reigas, kali, nari, porkna, peterselli, maa ubbina, sibbula, ridda; Hupel 1818: 179 petersilli r. d.; peterselli, petersilge d. 'Petersilie'; Lunin 1853: 138 petersilli r. d.; petersilge d. 'петрушка (растенiе)'
Murded: `pietersell, -i Kuu Lüg; `piedersilli Vai; piidersel´l, -i Tõs; peetersill (-sell), -i Sa Rei Kse Hää Koe Plt; petersel´l (pi-, pie-), -i Mar Vig Lih Ris Juu JMd IisK Kod Pil Puh San V; pitersel´l, -i KJn Trv; pi̬i̬tersel´l (pi̬i̬der-), -i M EMS VII: 378
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 886, 890 pētersel : pl. pēterselid; pētersil : pl. pētersilid 'Petersilie'; ÕS 1980: 507 petersell
Saksa leksikonid: Lübben 1888 petersilie, pettercillige 'Petersilie'; MND HW II: 2 pêtersilie (peeter-, sillye, -cilie, -cyllye), -sil(l)ige, -selie 'Petersilie (als Speisegewürz, Arzneimittel)'
Käsitlused: < kasks pettercillige 'Petersilie' Liin 1964: 63; < sks Petersilie EEW 1982: 2003; VL 2012; < kasks petersilie Raun 1982: 120; < asks petersilie 'petersell' EKS 2019
Läti keel: lt pẽtersĩļi [1638 Petersilles] 'Petersilie' < kasks petersilie Sehwers 1918: 93, 155; lt pẽtersĩļis 'Petersilie (petroselinum sativum)' Sehwers 1953: 88; pētersīlis, pētersile 'die Petersilie (petroselium sativum)' ME: III: 211
Sugulaskeeled: sm persilja [1644 petersilia] 'mauste(kasvi) / Petersilie' < rts persilja SSA 2: 341; lv pēt̆tə̑rsi`l 'petersilie' Kettunen 1938: 283

piht, pihi 'patukahetsus' < kasks bicht(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 264 üche neile hæ Söbralle, echk selle Bicht|uaderille kaibma; Stahl HHb I 1632: 48 Münno arma∫ Bichtvader 'MEin lieber Beichtvater'; Göseken 1660: 87 Bicht 'Beicht'; Göseken 1660: 129, 344 bichti kuulma 'beicht hören'; pichtkam̃er 'Sacristey sacrarium'; Helle 1732: 157 piht 'die Beichte'; Hupel 1780: 241 piht : pihhi r. 'die Beichte'; Hupel 1766: 180 piht, -i od. pihhi r. 'Beichte'; Lunin 1853: 139 piht, -i 'исповедь'
Murded: piht (`pihti) : `pihti Kuu VNg Lüg Vai; piht : pihti Sa Muh Rei sporL Ha JMd Koe VJg I Plt KJn Trv Krk Puh TMr Har; piht : pihi Phl Mär Kod Trv San Urv EMS VII: 410
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 896, 897 piht : pihi 'Beichte'; pihti : pihti '= piht'; Wiedemann 1893: 813 piht : pihi (pihti) 'Beichte'; ÕS 1980: 509 piht 'pattude ülestunnistamine'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bichte 'Beichte'; bichter 'Beichtvater'; Schiller-Lübben bicht(e) 'Beichte'; bichtvader 'Beichtvater'; MND HW I bicht(e) 'Beichte'; bichter 'Bekenner; Beichtvater'; *bichtstôl 'Beichtstuhl'
Käsitlused: < kasks bicht(e) Liin 1964: 42; Raun 1982: 120; < kasks bichte EEW 1982: 2017; < asks bicht(e) 'piht, pihtimine' EES 2012: 365; EKS 2019
Läti keel: lt bikts 'Beichte' < kasks bicht(e) Sehwers 1918: 70, 143; Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: lv bik̄t 'beichte' < lt bikts Kettunen 1938: 23; lv bikt 'piht / grēksūdze, bikts' LELS 2012: 44
Vt pihtima

piilu|part, -pardi 'veelind (Anas crecca)' < asks pīle '(noor) part' [+ ee part]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 266 pihla part 'kriech Endlein querquedula'; Göseken 1660: 504S, 175 Pihle Part 'Kriech Ente querquedula'; Vestring 1720-1730: 179, 180 Piil, -lo 'Ein Kinder Wort, damit sie die Enten zu sich locken'; Pilo Part 'Eine kleine Ente'; Helle 1732: 158 pilopart 'eine kleine Ente'; Hupel 1780: 241, 242 piil od. piloke 'ist der Name den man den Enten giebt'; pillo part r. 'eine kleine Ente'
Murded: piilu (-l´u) 'part; savist vile' sporSa Muh Käi Mär Kse Tor Hää Saa Ris Juu Jür JMd Koe VMr VJg Trm Kod Plt KJn M Puh San sporV; piilo ( -ö) VId; `piilu R EMS VII: 425; `piilupart, -`pardi 'veelind; savist vilepill' Kuu Lüg Jõh; piilupaŕt, -pardi Khk Pöi Muh Mär Kse Tõs PJg Tor Plt KJn; piiluparts, -pardsi Pst Puh Võn EKI MK; EMS VII: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīl´-paŕt 'Kriekente'; pīl : pīlu, pīla 'Ente'; pīlu pīlu '(Lockruf für Enten)'; ÕS 1980: 509 piilpart 'zool (Anas crecca)'; piilupart 'savist mängupart'
Käsitlused: < kasks Piele (= pīlə̑) 'junge Gans oder Ente' Ariste 1937: 37; < asks pīle 'part' Liin 1964: 64; Raun 1982: 121; < lms [deskr] EES 2012: 366; < asks pile 'noor hani või part' EKS 2019
Läti keel: lt pĩle 'Ente' < asks pīle 'Ente' Sehwers 1953: 89; lt (māla) pīlīte '(savist) piilupart = vilepill' ELS 2015: 630
Sugulaskeeled: lvS pühl [1828 piel] 'Ente' SLW 2009: 161

pipar|kook, -koogi 'magus vürtsitatud küpsis' < asks pepper-koke 'id.' [Liitsõna on asks tõlkelaen, murdeis levinud vehver-algulise variandi laenuallikaks on sks Pfefferkuchen.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 230 Messileib 'Pfefferkuch'; Göseken 1660: 320 peperkohck 'pfefferkuch'
Murded: piparkook (-uo-) Kei Ann Kod Äks Lai SJn Hls(piper-); peperkuok Iis EKI MK; `vehverkuok 'piparkook' R; vihver- (vehver-) Khk Phl sporL Ris Kei Kad VJg Äks SJn; vehverku̬u̬k M Har; vehmer- San Plv; veper- Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1489, 1102 weper-kōk : -kōgi 'Pfefferkuchen'; mē-sai 'Pfefferkuchen, Honigkuchen'; Wiedemann 1893: 1345, 812 weper-kōk : -kōgi 'Pfefferkuchen'; pihkar : pihkari (d) 'Pfefferkuchen'; EÕS 1930: 778 piparkook '= pihkar'; ÕS 1980: 516 piparkook
Saksa leksikonid: Lübben 1888 peper-koke 'Pfefferkuchen'; MND HW II: 2 pēperkôke, pepper-, pēperkûke 'stark gewürztes Backwerk, Pfefferkuchen'
Käsitlused: < kasks peperkoke Liin 1964: 55; Liin 1968: 53; < kasks peper-koke, vrd ee pipar EEW 1982: 2071; < asks peper-koke 'piparkook' EKS 2019
Läti keel: lt pẽperkuoks < kasks peperkoke 'Pfefferkuchen' Sehwers 1953: 87; pēperkuoks 'Pfefferkuchen' < kasks peperkoke Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piparkakku [1880] 'maustepikkuleipä / Pfefferkuchen' < rts pepparkaka SSA 2: 371; lv pe`ppə̑r-kō̬k̀ 'pfefferkuchen' Kettunen 1938: 280; Raag 1987: 328; peppõrkok 'piparkook / piparkūka' LELS 2012: 235

pipar|münt, -mündi 'taim (Mentha piperita)' < asks pepermünt 'id.' [Liitsõna on asks tõlkelaen, murdeis levinud vehver-algulise variandi allikaks on sks Pfefferminze.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pipparmünt (-ment) R; piparmeńt Mus Kaa Plt; pipärments (pipar-) Mar Plt; piparmüńt Pöi Tõs IisK Trm Kod Trv Se(pipäŕ-); tipermüńt Krk EKI MK; vehvermeńts (-mińts) Kaa Vll Pöi Muh sporLä Tõs Saa IisK Trm Kod SJn Trv Krk V(-mäńts Urv); vihvervänts Emm; vihverments Khk; `vehvermänts Jõh IisR; vepperments Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 pipar-, pipre-müńt 'Pfefferminze'; Wiedemann 1893: 638 pipar-, pipra-, pipre-müńt 'Pfefferminze'; EÕS 1930: 779 piparmünt 'bot (Pfefferminze)'; ÕS 1980: 516 piparmünt 'rohttaim'
Käsitlused: < kasks Pepermünt EEW 1982: 2071; < sks Pfefferminze 'piparmünt' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm piparminttu [1880] 'Pfefferminze' < rts pepparmint SSA 2: 371; lv peppõrmints 'piparmünt / piparmētra' LELS 2012: 235

plaat, plaadi 'lame õhuke ese mingi pinna katmiseks' < kasks plate 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 raud plaati 'plaat lamina'; Virginius 1687-1690 kiskus Hiskias Juda Kuningas Jssanda Koa Uksed ärra, nink need Kullased Platit; Piibel 1739 sa pead teggema ühhe öhhukesse plati puhtast kullast; Lithander 1781: 503 wotta ühhe ni suure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on; Hupel 1818: 184 plaat, -i r. d. 'eiserne Platte; lf. Plate'; Lunin 1853: 143 plaat, -i r. d. 'желѣзный листь, жесть'
Murded: plaat : `plaadi Kuu VNg Lüg; plaat : `plaada Lüg Jõh; plaat (-t´), plaadi Hi Mar Mär Hää sporKPõ Iis Kod Plt TLä VId; laet : laadi Sa Muh; laat´ : laadi Mär Vig Lih Kse PJg Tor M EMS VII: 554
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 521 plāt´ : plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; lāt´ : lādi '= plāt´'; ÕS 1980: 518 plaat
Saksa leksikonid: Lübben 1888 plate 'Platte, bes. plattgeschlagenes Metall; Brustplatte'; Schiller-Lübben plate 'Platte; die eiserne Brustplatte'; MND HW II: 2 plāte 'flache Scheibe, Platte; Holzscheibe, Metallplatte'
Käsitlused: < kasks plate Liin 1964: 51; Raun 1982: 124; < asks plate 'plaast; (rinna)turvis' EES 2012: 375; EKS 2019
Läti keel: lt plãte 'Platte' < kasks plate ME: III: 331; Sehwers 1918: 155; lt plāte, plāts 'Platt, Blechplatte, Fliese; Hölzchen, darin der Mühlenstock läuft; Überachse; kantiges Holz über den Wagenachse, auf dem der Wagenkorb ruht' < kasks plate 'Platte' Jordan 1995: 82
Sugulaskeeled: sm laatta [1648] 'levy, litteä kivi; litteä, laakea / Platte, flacher Stein; flach, platt' < mr plāta 'tasainen pinta, levy' [‹ kasks plāte] SSA 2: 33-34; sm laatta 'Platte, flacher Stein; flach, platt' < asks plāte ~ rts plåt Bentlin 2008: 131; lv plō̬`t´, plå̬̄`t´ 'platte' Kettunen 1938: 303; lv plat plaat / plate; plǭt 'plaat / plāts' LELS 2012: 247, 248
Vrd plate

veebiliides @ veebihaldur