[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < asks klên 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi; leenuke Krj Mär Koe EMS III: 317-318
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene : klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
• Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein EEW 1982: 864; < vrd asks kleenken '(noor laps)' Raun 1982: 42; < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' EES 2012: 165; < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' EKS 2019
• Läti keel: lt kliens LELS 2012: 127
• Sugulaskeeled: sm kleini [1786] 'hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach' < rts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' [‹ kasks kleine, klēne]; krj kleini 'hento' < sm SSA 1: 379; lv klīen 'kleenuke / vājš, kliens' LELS 2012: 127

murjan, murjani 'moorlane, neeger' < kasks moriân 'id.', rts morian 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 16 ümber keick se morjani rahwa mah; Gutslaff 1648-56 Sest temma olli ütte Murriani naist wötnut; Göseken 1660: 298 mustmah rahwas 'mohr æthiops'; Vestring 1720-1730: 143 Murjan 'der Mohr'; Arvelius 1782: 62 selle Murjani saksad
• Murded: `murjan : `murjani '(tumedanahalisest või määrdunud inimesest)' RId Rei Hää Ris Trm Lai Pst; `murjam : `murjami Khk; murjand, -i Kod EMS VI: 203
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 698 muŕjan : muŕjani 'Mohr, Neger'; EÕS 1925: 532 murjan 'neeger (Mohr)'; ÕS 1980: 435 murjan 'must, kasimata laps; van neeger'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 moriân (selten bloss môr) 'Mohr'; morinne 'Mohrin'; Schiller-Lübben morian 'Mohr, ethiops'; môrinne, môrwîf 'Mohrin'; MND HW II: 1 môre 'Mensch mit dunkler Hautfarbe'; lant der môren 'vorderer Orient und nordöstliches Afrika'
• Käsitlused: < sm murjaani, rts morian Ariste 1980a: 55-56; < ? kasks moriân EEW 1982: 1578; < kasks moriân 'neeger' Raun 1982: 94; < rts morian 'murjan (neegri kohta)' ~ asks morian 'neeger; maur' ~ sm murjaani 'neeger; murjan; mooramaalane' EES 2012: 289
• Läti keel: lt muôris 'der Mohr' ME: II: 683; Sehwers 1953: 81
• Sugulaskeeled: sm murjaani [1642] 'musta ihminen, neekeri; äkäisen näköinen juro ihminen / Mohr; schmutziger oder mürrischer Mensch' < rts morian 'murjaani' [‹ kasks mōrian] SSA 2: 181
• Vrd moorlane

määr|kass, -kassi 'pärdik; marakratt' < asks merkatte 'id.', sks Meerkatze 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780: 428
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 428 määrkas d. 'Meerkatze, Affe'; Hupel 1818: 132 määrkas : -kassi d. 'Meerkatze'; Lunin 1853: 98 määrkas, -si d. 'мартышка'
• Murded: määrkass (-kass) 'ahv' Sa Rei Vig Kse Saa Ris Ksi KJn Trv Krk V; määrkaśs 'fig määrdunud inimene' Han Hää JMd Lai Krk Ran Urv Plv Vas EMS VI: 366; määrkatt Lüg Jõh EMS VI: 367
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 *mǟr-kaśś : -kaśśi 'Meerkatze'; ÕS 1980: 443 määrkass 'pilt kriimsilm, kasimatu laps'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mer-katte 'Meerkatze (d.i. langgeschwänzter Affe), cercopithecus'; MND HW II: 1 mērkatte 'geschwänzte Affenart, cercopithecus, von ape unterschieden, als besonders häßliches Tier dargestellt'
• Käsitlused: < sks, vrd kasks merkatte, sks Meerkatze Viires 1969: 350; Raun 1982: 98; < asks merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv', sks Meerkatze 'pärdik, merikass' EES 2012: 297
• Läti keel: lt mẽrkaķis 'Meerkatze' < kasks mērkatte 'Meerkatze' Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79; lt mērkaķis, mērkaķe 'die Meerkatze, der Affe' < kasks merkatte ME: II: 619
• Sugulaskeeled: sm marakatti [1670] 'Meerkatze' < rts markatta [‹ kasks merkatte] SSA 2: 149; lvS mer kaśś 'Meerkatze, Affe' SLW 2009: 120; lv mēr-kaš̄´, mǟr-kaš̄´, nǟr-kaš̄´ 'affe' < kasks merkatte Kettunen 1938: 220; lv mēr-kaš̄ 'Affe' Raag 1987: 328; lv nǟrkaš 'ahv / mērkaķis'; nǟrkaš 'määrkass / sušķis' LELS 2012: 206; vdj marakatti 'ahv, pärdik; määrkass / обезьяна, мартышка' VKS: 701