[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < asks herink 'id.', sks Hering 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Heerinck/ a 'Hering'; Göseken 1660: 323 Sohla herinck 'pickelhering'; Vestring 1720-1730: 35 Hering 'Ein Häring'; Helle 1732: 93 hering 'der Häring'; Hupel 1780: 136, 154 äring, -o und -e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; Lithander 1781: 4 Haug häringiga tuwitud; Lunin 1853: 6, 27 äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
• Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(ie-, jee-, jää-); eering M T; heeri|ng, -ńg V EMS I: 571
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas : hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; ÕS 1980: 154 heeringas; Tuksam 1939: 478 Hering 'heeringas'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 142 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
• Käsitlused: < kasks herink Liin 1964: 64; Raun 1982: 11; < sks Hering EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190; < asks herink 'heeringas' EKS 2019
• Muud keeled: rts † häring, hering [1548] 'heeringas' SAOB; lt ẽriņģis, ẽrings 'Hering' Sehwers 1953: 34; lt ēriņģis 'Hering' < sks Kettunen 1938: 49
• Sugulaskeeled: sm haarkala 'Strömling, baltischer Hering' < asks hering 'Hering' Bentlin 2008: 204; lv ēriń, ēriŋ 'hering' < sks Kettunen 1938: 49; lv ēriņ 'heeringas / siļķe' LELS 2012: 60

hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'ülesriputamise (ja kinnitamise) vahend'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 hingit 'Hengen an einer Thür'; Vestring 1720-1730: 268 Ukse Ingid 'Die Thür Hengen'; Helle 1732: 172 saggarad 'Hölzerne Hängen'; Helle 1732: 196 ukse ingid 'die Hengen'; Hupel 1780: 154, 529 henke d. 'die Thürhenge'; ing, -e r. 'die eiserne Thürhenge'; Hupel 1818: 43 ing, -i ~ -e r. 'eiserne Thürhenge'
• Murded: ing '(ukse, akna) kinnitusosa' eP; (h)ińg V; `(h)inged R; eng Pä; enge M; eńge T EMS I: 1001
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 hiṅg : hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; SÕS 1951: 167 hing '(uksel)'; ÕS 1980: 161 hing '(näit uksel)'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 henge (meist Pl.) 'Aufhänger, eiserne Öse, Haken, Türangel, Henkel'; henk 'Aufhänger, Öse'
• Käsitlused: < kasks henge Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; < kasks henge (henk) 'Hänge' EEW 1982: 356; < asks henge 'hing, nagi, riputamisvahend' EES 2012: 76; EKS 2019
• Muud keeled: lt eņ̃ģe [1638 Enghes] 'Hänge' < kasks henge Sehwers 1918: 87, 147; lt eņ̃ģe, eņģis 'Türhänge' < asks häng, hänge 'der Haken, worin die Tür hängt, Türangel' Sehwers 1953: 32
• Sugulaskeeled: lv eŋ̄ɢ 'angel (der tür)' < kasks henge Kettunen 1938: 46; lv eng 'hing (kinnitusosa) / eņģe' LELS 2012: 59

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'id.'

• Esmamaining: Koell 1535
• Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 68 sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; Müller 1600/2007: 72 mitte v̈chex Englix (18.12.1600); Rossihnius 1632: 102 sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; Stahl 1637: 52 Engel : Englist 'Engel'; Gutslaff 1648: 212 Engel 'Engel'; Göseken 1660: 173 Jngel 'engel'; Engli koggodus 'engelschaar'; Virginius 1687-1690 Nink Jssand üttel selle Engelille; Helle 1732: 99, 322 ingel 'der Engel'; Hupel 1780: 162 ingel : ingli r. 'Engel'; Hupel 1818: 33 engel, -gli d. 'Engel'; Lunin 1853: 19, 37 engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
• Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L; `eńgel M TLä; `eńgli T V EMS I: 1010
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 111, 137 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; iṅṅel : iṅgli 'Engel'; ÕS 1980: 187 ingel; Tuksam 1939: 255 Engel 'ingel'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger'
• Käsitlused: < kasks engel Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raun 1982: 18; Raag 1987: 323; < sks Engel, vrd kasks EEW 1982: 511; < asks engel 'ingel' EES 2012: 92; EKS 2019
• Muud keeled: rts ängel [11. saj] 'ingel' RES 2004: 1310; lt eņ̃ģelis [1585 touws ∫chweetez Engels] 'Engel' < kasks engel Sehwers 1918: 79, 147; eņģelis 'Engel' < kasks engel Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62
• Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] 'Engel' < vrts ängil, engil SSA 1: 105; lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil 'Engel' SLW 2009: 56; lv eŋ̄gə̑lZ 'engel' Kettunen 1938: 46; lv engõl 'ingel / eņģelis' LELS 2012: 59; vdj aŋgeli, eŋkeli 'ingel / ангел' VKS: 130, 211

kabel, kabla 'pael; nöör, köis' < kasks kabel 'köis; nöör'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 124 Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; Gutslaff 1648-1656 ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; Virginius 1687-1690 et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; Hupel 1780: 166 kabel, -bla d. 'ein Band'; Hupel 1818: 60 kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; Lunin 1853: 41 kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
• Murded: kabel : kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ : kabla T V(kapl) EMS II: 438-439
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl : pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd nöör'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
• Käsitlused: < kasks kabel 'nöör' Raun 1982: 25
• Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] 'sähköjohto; touvi, köysi / Kabel' < vrts kabel 'touvi, köysi' [‹ kasks kabel, sks Kabel] SSA 1: 264
• Vrd kaabel

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < asks kalkûnsch hāne 'id.', vrd bsks Kalkun 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 116 Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; Gutslaff 1648: 220 Saxemah Kanna 'Kalckaun'; Göseken 1660: 244, 251 Saxa mah kanna 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck 'Kalekutischer Hahn'; Vestring 1720-1730: 116 Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; Hupel 1780: 171 kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; Lithander 1781: 514 ni suuri oune kui kalkuni munnad; Lunin 1853: 47 kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
• Murded: `kalkun : `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkuń VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalguń); `kalkun : `kalkuna R Har VId EMS II: 594
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun : kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'; Hupel 1795: 104 Kalkun 'hört man durchgängig statt kalekutscher oder wälscher Hahn und Henne'; Nottebeck 1988: 39 Kalkuhn (E. K. L. R.) 'Pute'
• Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) EEW 1982: 672; < bsks Kalkun ~ asks Kalkuun Raun 1982: 28; < bsks kalkun SSA 1: 287; < asks kalkūn, bsks Kalkun EES 2012: 122; < asks Kalkuun 'kalkun' EKS 2019
• Muud keeled: rts kalkon [1590] 'kalkun' RES 2004: 445; lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] 'Truthahn' < asks kalkūn Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45
• Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] 'kanalintulaji / Truthahn, Pute(r)' < vurts kalkon ~ asks kalkun SKES: 149; SSA 1: 287; is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < bsks kalkun SSA 1: 287; vdj kalkkuni < ee kalkun EES 2012: 122; lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon 'kalkun / truthahn' Kettunen 1938: 103; lv kalkon 'kalkun / tītars' LELS 2012: 102; vdj kalkkuni, kalkkuna 'kalkun / индюк' VKS: 370

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 76 Kan : kannu∫t 'Kan'; Gutslaff 1648: 221 Kanne 'Kanne'; Gutslaff 1647-1657: 238 Kanni sissest johta; Göseken 1660: 90 Kann/ u 'Kandel'; Göseken 1660: 266 Suhr kanno 'krause culullus'; Vestring 1720-1730: 65 Kañ, -no 'Eine Kanne'; Helle 1732: 107, 322 kan 'die Kanne'; Hupel 1766: 111 teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; Hupel 1780: 172 kan, -no r.; -ni d. 'die Kanne'; Lithander 1781: 524 Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja sisse; Hupel 1818: 69 kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; Lunin 1853: 48 kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
• Murded: kann : kannu 'nõu, anum' S L K Iis Kod M; kann : `kannu R; kańn : kańni Kod Pal KodT V; kańn : kanni Trm Hel T EMS II: 676
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann : kannu; kańń : kańńi 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann; Tuksam 1939: 543 Kanne 'kann'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
• Käsitlused: < kasks kanne Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300; < kasks pl. kannen ~ germ Ariste 1963: 91; < asks Kanne Liin 1964: 56; < rts kanna, kasks EEW 1982: 691; < erts kann Raun 1982: 30; < rts kanna, asks kanne [i-tüveline variant] EES 2012: 128; < germ, vrd vrts, rts kanna 'kann' EKS 2019
• Muud keeled: rts kanna [14. saj] 'kann; kolb' RES 2004: 449; lt kañna [1638 Kanna] 'Kanne' < kasks kanne Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46; kanna 'die Kanne' ME: II: 156
• Sugulaskeeled: sm kannu [Agr] 'puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne' < vrts kanna SKES: 156; SSA 1: 300; lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm SSA 1: 300; lv kō̬na 'kanne; honigzelle' < germ Kettunen 1938: 149; lv kǭna 'kann / kanna' LELS 2012: 132; vdj kannu 'kann / кувшин, кружка' VKS: 383; is kannu 'hapupiima nõu' Laanest 1997: 61

koots|pool, -pooli 'süstik' < asks schotspole 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 98, 102 koots-pool, -i r. d. 'Weberspule'; kuds-pool, -i r. d. 'Weberspule'; Lunin 1853: 70, 71, 73 koots-pool, -i r. d. 'веретено'; kots-pool r. d. 'мотушка; веретено у ткачей'; kuud-pool, -i r. d. 'веретено'
• Murded: kootspool 'süstik' Pär; ku̬u̬t´spu̬u̬l´ Hää; kotspool Hlj Jõh Tõs M T; kot´spo(o)l Ha Lai EMS III: 640, 764; kuts-, kut´spo(o)l Nai VNg Lä Ha Kad EMS IV: 133
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´s : kōt´si (d) '= kōnal'; kōt´si-pū, kōt´si-käzi 'der Theil am Spinnrade'; kōt´sli (d) '= kōt´s, kōnal'; Wiedemann 1869: 937 kuts-pōl´ 'Weberschiffchen, Weberschütze'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schotspole (schêtspole) 'Weberspole, Weberschiffen'; MND HW III schôtspole (-spoele) 'Schießspule, Weberschiffchen'
• Käsitlused: < rts skottspole Koponen 1998: 139
• Muud keeled: rts skottspole [u 1635] 'süstik' RES 2004: 935; lt ķauce 'die Weberspule, das Weberschiff' ME: II: 357
• Vrd pool

kreeka, kreeka 'kreekalik, Kreekast pärit' < asks greke 'kreeklane'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 157 Sihn ei ole üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb III 1638: 17 Sihn ep olle Judalinne echk Greeck 'Hier ist kein Jüde noch Grieche'; VT 1686 Olge Pahandusseta / ni Judalissil / kui Greekalissil; Hupel 1780: 191 Krekalinne d. 'ein Grieche'; Hupel 1818: 101 kreka ma r. d. 'Griechenland'; kreka keel r. d. 'griechische Sprache'; krekalinne d. 'ein Grieche'; Lunin 1853: 72 kreka ma r. d. 'Греция'; kreka keel r. d. 'греческiй языкъ'; krekalinne d. 'грекъ'
• Murded: kreeka Emm Vän Tõs Tor; kreeka Juu Plt Puh; `kreeka Krl Har Vas; krieka JMd VJg; `krieka 'kreeka [maa, usk]' R Ris Iis; reeka Pöi Muh Tor KJn M; `reeka Khk Vll Kse EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēka : krēka 'Griechenthum'; krēkaline, -lize 'Grieche'; krēga, krēgalane, -laze '= krēka, krēkaline'; ÕS 1980: 306 kreeka [keel, pähkel]; Tuksam 1939: 428 griechisch 'kreeka'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 128 greke 'Grieche'; MND HW II: 1 grêke 'Grieche; griechisch'
• Käsitlused: < kasks Greeck Ariste 1963: 93; < asks Greken Liin 1964: 41; < kasks greke Raun 1982: 51; < asks greke 'kreeklane' EES 2012: 182
• Muud keeled: rts grekisk [1526] 'kreeka' RES 2004: 338; lt griẽķis 'Grieche' < kasks grēke Sehwers 1918: 30, 148; Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63
• Sugulaskeeled: sm Kreikka [Agr Grecan kielen] 'Griechenland' < nrts grek, grekisk 'kreikkalainen' SSA 1: 418; lv grìe̯kkə̑-mō̬ 'Griechenland' Kettunen 1938: 61; lv grēkmǭpē'gõz 'kreeka pähkel / valrieksts' LELS 2012: 65; vdj greekaa 'kreeka / греческий' VKS: 236

kruup, kruubi, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'id.', vrd bsks Gruben 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 387 Graupen 'surwotu keswä d.; krupid r.; surrätu keswä d.'; Lithander 1781: 468 Leika se lihha ni penikesseks katki, kui sured odra krubid on; Hupel 1818: 101 krupid pl. r. 'Deutsche Graupen'
• Murded: kruup : kruubi 'kooritud oder' Hi Lä Hää KPõ I TaPõ TLä; kruup : `kruubi R; kruup : kruuba Urv Har Rõu; ruup : ruubi Sa L M; kruṕp : krupi T Plv EMS III: 886
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; ÕS 1980: 312 hrl mitm kruubid; Tuksam 1939: 426 Graupe (geschälte Gerste) 'kruup, kruubid'
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Grūpe 'Graupe, Graupenkorn'; Hupel 1795: 83 Gruben selt. und pöb. 'st. Graupen'
• Käsitlused: < asks Gruup EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks pl. gruben 'kruubid' EES 2012: 184; < asks grūpen 'kruubid' EKS 2019
• Muud keeled: lt † grũbas 'Graupen' < asks grūben 'die Graupen' Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 37; lt grũbes 'Graupen' < asks grūben 'Graupen' ME: I: 667
• Sugulaskeeled: lv grup̄ 'graupen' < asks grūben Kettunen 1938: 62; lv grūbõd, grūpõd 'kruubid / grūbas' LELS 2012: 65

köök, köögi 'söögivalmistamise ruum' < kasks kȫke 'id.'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 140 Janus koeke; Gutslaff 1648: 223 Köki 'Küche'; Göseken 1660: 91, 268 Köeck/ i 'Küche'; Vestring 1720-1730: 85 Köök, -gi 'Die Küche'; Helle 1732: 116, 322 köök 'die Küche'; Hupel 1780: 185 köök : kögi r. d. 'die Küche'; Arvelius 1790: 147 toa körwas olli temmal köök; Lunin 1853: 64, 69 köök : kögi r. d. 'кухня'; köök, -e d. 'крестьянская кцхня'
• Murded: köök : köögi eP(-üö-, -üe-); kü̬ü̬k´ : köögi eL; küök : `küögi R EMS IV: 629
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫk : kȫgi 'Küche'; ÕS 1980: 340 köök; Tuksam 1939: 599 Küche 'köök'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 181 koke, kokene, koke-hûs 'Küche; alles, was zur Küche gehört = Hoflager'; MND HW II: 1 kȫke (kocke, kogge), kāke, kȫke(ne) 'Küche, Kochhaus, Kochgelegenheit, Feldküche; allg. Versorgung mit Speisen, Verpflegung'
• Käsitlused: < kasks kokene, koke Liin 1964: 52; < kasks köke Ariste 1972: 95; < kasks koke EEW 1982: 1162; Raun 1982: 64; < kasks Raag 1987: 324; < asks koke, köke 'köök' EES 2012: 212; < asks koke 'köök' EKS 2019
• Muud keeled: rts kök [1538] 'köök' RES 2004: 528; lt ķẽķis 'Küche' < kasks kȫke 'Küche' Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 64
• Sugulaskeeled: sm kyökki, köökki, köykki [1732] 'keittiö / Küche' < nrts kök 'keittiö' [‹ kasks koke, kokene]; vdj kȫkki < sm ~ ee SSA 1: 469; SKES: 258; lv kēk̀, kē'k̀ 'küche' < kasks koke Kettunen 1938: 117; lv kēk 'köök / virtuve, ķēķis' LELS 2012: 112; vdj köökki 'laevaköök, kambüüs / кухня, камбуз' VKS: 551

lahing, lahingu 'võitlus, taplus' < asks slachtinge 'id.', rts slachtning 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

• Esmamaining: Virginius 1687-1690
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Tapplus 'Schlacht'; Virginius 1687-1690 neid löödi se Lahhengo sees liggi Nelli Tuhhat Meest mahha; Sõdurivanne 1697 slahing; Vestring 1720-1730: 106 Lahhing, -gi 'Die Schlacht'; Helle 1732: 127 lahhing 'die Schlacht'; Piibel 1739 üks Penjamini mees jooksis lahhingist ärra; Hupel 1780: 199 lahing, -e od. -i r. d. 'die Schlacht'; Lunin 1853: 82 lahing, -i r. d. 'бой, битва, сражение'
• Murded: lahing : lahingu 'võitlus; kaklus' RId Sa Muh Ha JMd VJg TaPõ VlPõ M TLä San VLä; laheng, -u L Võn Urv VId; lahing, -i Rei Kse Koe; lahing, -e Kuu Jõh EMS IV: 821
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 490 lahiṅg : lahiṅge (lahiṅgi), lahiṅgu 'Schlacht'; ÕS 1980: 349 lahing; Tuksam 1939: 848 Schlacht 'lahing'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slacht 'Schlacht; das Schlachten'; slachtinge 'das Schlagen; Schlacht'; MND HW III slacht 'Schlacht, Kampf; (Tier:) Schlachtung, Tötung'; slachtinge 'Schlacht, Kampf; Erschlagung, Tötung; (Vieh:) Schlachtung, Abschlachtung, Opferung'
• Käsitlused: < kasks slachtinge Liin 1964: 47; Raun 1982: 68; < kasks schlachtinge 'Schlacht' ~ rts slakt(n)ing, schlacht-, slacht- Raag 1987: 339; < asks slachtinge 'kaklus, lööming' ~ rts slachtning 'veresaun; võitlus, lahing; tüli' EES 2012: 221; < asks slachtinge 'lahing, tapatöö' EKS 2019
• Muud keeled: rts slakt [1440] 'tapatöö, piltl tapatalgud' RES 2004: 953; lt slaktiņš [1638 Slacktinoh∫s] 'Schlacht' < kasks slachtinge Sehwers 1918: 36, 95, 158; Sehwers 1953: 109; lt slaktiņš 'die Schlacht, das Gemetzel' < kasks slachtinge ME: III: 914
• Sugulaskeeled: vdj lahiŋko 'lahing; sõda / сражение; война' VKS: 562

leivang, leivangi 'puitpruss või tross põiki laevatekki' < ? asks leiwagen 'id.', vrd rts levang 'id.'

• Murded: `leivang, -i 'raud purjepaadi päras, mille külge kinnitub soodiots' Kuu; `leivant, -ndi (-nti) VNg Phl; `leivaak, -gi 'raudklamber laevapäras, millel liigub alumine soodiplokk'; leivak, -i 'leivaak' Pöi Hää EMS V: 78, 79, 84
• Eesti leksikonid: Deutschbaltisch 2019 Leihwagen 'auf Schiffen (Gutzeit 1874)'
• Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 537 Leuwagen 'eine gebogene, runde Stange, die von einem Bord des Schiffs zum andern geht'
• Käsitlused: < rts levang [‹ asks leiwagen] GMust 1948: 81; < sks Leitwagen Mereleksikon 1996: 214
• Muud keeled: rts levang [1837] 'mer pikavarreline tekihari; teki käsipuu' RES 2004: 546
• Sugulaskeeled: sm levanki 'aluksen kannen poikki kulkeva rautatanko tai -ketju' NS SS 1980: 240

lähker, lähkri 'puunõu joogi kaasvõtmiseks' < asks lechel(en), lecher 'puidust tünnike'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 224 Püttikenne 'Lechel'; Göseken 1660: 91 Leckel/ i 'Lechel'; Hornung 1693: 59 Lähker : Lähkri : Lähkrid / Acc. pl. Lähkriid 'ein Legel'; Vestring 1720-1730: 105 Lähkel 'Der Lägel'; Helle 1732: 126 lähker 'das Lägel'; Piibel 1739 sadda wigi-kakko ja lähker wina; Hupel 1780: 198 lähker (lähkel), -kri r. 'ein Lägel'; Hupel 1818: 112 lähker, -kri; lähkel, -kli r. 'Lägel, Schlauch'; Lunin 1853: 81 lähker, -kri r. 'кадочка, молочный сосудъ съ маленькимъ отверстiемъ'
• Murded: `lähker : `lähkri 'puunõu' R eP; `lähkär Lüg Jõh Khk Trm; `lehker Nai Kuu Hi; `lähkri Võn San Krl Rõu; `lähkur Kõp M EMS V: 674
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 523 lähker : lähkri (lähkre) 'Lägel, kleines Fässchen, Schlauch'; lähkel : lähkli '= lähker'; ÕS 1980: 391 lähker; Tuksam 1939: 609 Lägel 'lähker, lass, pütik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 legen = legel 'Fässchen'; lechelen, leghelen, lechelken 'kleines Fass, Tönnchen'; Schiller-Lübben lechelen, legelen, lechelken 'kleines Faß, Tönnchen'
• Käsitlused: < kasks Ariste 1937: 135; < asks Lecher Viires 1960: 102; < kasks lechelen, asks leggel Liin 1964: 53; < asks Lechel, Lecher Ariste 1972: 97; Raun 1982: 84; < kasks, vrd Lech, Lechel, Lechum, Legel, Leichel 'Legel' EEW 1982: 1438; < asks lechelen, lechelken, lecher 'puidust tünnike' EES 2012: 262; EKS 2019
• Muud keeled: rts lägel [1357] 'etn lähker' RES 2004: 575; lt † lẽģeris [1638 Leggels] 'Legel (Fäßchen)' < kasks legel 'Faß, Tönnchen' Sehwers 1918: 45, 90, 152; lt leģels, -le, -ne, -ris; lēģere, leģile 'Lägel, Fäßchen' < asks leggel 'ein hölzernes Gefäß, meist für Getränke' Sehwers 1953: 70; leģele 'Läger, Fäßchen' < kasks lẽgelîn (neben lêchelen) Jordan 1995: 74
• Sugulaskeeled: sm leili [Agr] 'Lägel, Schlauch' < vrts läghil 'leili, soikea astia' SSA 2: 60; sm lekkeri [1772] 'leili, nassakka; taskumatti / Lägel; Flachmann' < rts läckel 'leili, nassakka' SSA 2: 61; sm lekkeri 'Lägel; Flachmann' < kasks lage, logelen, leggelen 'Lägel, kleines Faß' ~ rts läckel 'Lägel' Bentlin 2008: 230; lv legìĺ 'lägel, kleines fässchen' < küsks legel Kettunen 1938: 187; lv legīļ 'lass / muciņa, enkurītis'; legīļ 'lähker / ķērne' LELS 2012: 164; vdj lähkeri 'lähker / маленький бочонок' VKS: 664

mirt, mirdi 'mürt (Myrtus communis)' < asks mirt 'id.'

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 299 sinniko wardet 'Myrten-Baum'; Piibel 1739 toge öllipu lehtä ja waikopu okse ja mirtipu lehtä ja palmipute lehtä; Lenz 1796: 20 Nende wöra maa Oransi puijega, Mirtidega, Lorberi puijega .. ota weel ni kaua kui töise pole Ku päle
• Murded: mirt (-ŕ-) : mirdi Pöi Muh Mar Tor IisK Kod KJn Kõp Hls Puh Rõn; miŕt : miŕdi V; `mirti : `mirdi Vai EMS VI: 85
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 510 mirt '= mürt'; ÕS 1980: 424 mirt 'mürt (taim)'; Tuksam 1939: 697 Myrte 'mürt (ehk mirt)'
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Mirt, Miert, Mürt 'Myrte'
• Käsitlused: < sks Mürte, kasks EEW 1982: 1541; < asks Mirt Raun 1982: 91; < asks mirt 'mürt' EES 2012: 282
• Muud keeled: rts myrten 'bot mirt, mürt' RES 2004: 639; lt mirte 'Myrte' Sehwers 1953: 80; lt mirte 'mürt' LELS 2012: 190
• Sugulaskeeled: sm myrtti [1541] 'mirt, mürt' Mägiste 1931: 339; sm myrtti [Agr mirtus] 'eräs kasvi / Myrte' < nrts myrten SSA 2: 189; lv mir̄`t-pū 'Myrte (Myrtus communis)'; lv mirtpū 'mürt / mirte' LELS 2012: 190
• Vrd mürt

märk, märgi 'tähis, märgistus' < kasks merk(e) 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 221 mea merck echk tuñistæcht se on; Gutslaff 1647-1657: 274 ossat sahwat mercke kah; Göseken 1660: 91, 481, 512 mercki 'Merck'; Merck 'zeichen / kenzeichen'; mehraTecht 'Merck-Zeichen'; Hornung 1693: 29 Märk : Märgi / Acc. pl. Märkisid 'ein Zeichen'; Vestring 1720-1730: 130 Märk, -gi 'Ein Zeichen'; Helle 1732: 136 märk 'das Zeichen, Exempel'; Hupel 1766: 26 Panne sepärrast need märkid tähhele, mis ma sulle ütlen; Hupel 1780: 212 märk : märgi r. d. 'Zeichen, Exempel'; Arvelius 1787: 25 sest piddid märki wötma; Hupel 1818: 134 märk, -i od. märgi r. d. 'Zeichen, Exempel'; Lunin 1853: 99 märk, -i, märgi r. d. 'зарубка; знакъ: примѣръ'
• Murded: merk : `mergi (mä-) '(võrgu)tähis; peremärk' R(`merki Vai); mäŕk (-r-) : märgi eP eL EMS VI: 342
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 651 mäŕk : mäŕgi 'Zeichen, Merkzeichen, Ziel'; ÕS 1980: 442 märk
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mark, merk 'Zeichen; bes. Zeichen der Handwerker etc. auf ihren Waren, üblicher ist merke'; merke 'Beachtung, (genaue) Wahrnehmung; Zeichen, Merkzeichen'; MND HW II: 1 mark, merk, marke, merke 'Zeichen, Mal, Merkmal; Markierung, Merkzeichen; Hausmarke, Kennmarke'; merke, marke 'Beachtung, Erkenntnis, Beachtenswertes'
• Käsitlused: < kasks merk Liin 1964: 65; Ariste 1972: 97; EEW 1982: 1620; < kasks merk(e) Raun 1982: 97; < asks merk, merke 'märk; tähelepanu, märkamine' EES 2012: 296; EKS 2019; < rts SSA 2: 160
• Muud keeled: rts märke [11. saj] 'märk; jälg; kauba-, tunnusmärk; rinnamärk' RES 2004: 644; lt mẽrķis [1638 Mehrkis] 'Ziel, Merkmal' < kasks merk(e) Sehwers 1918: 34, 92, 154; mẽrķis 'Merkzeichen, Merkmal, Ziel' < kasks merk 'Zeichen, Merkzeichen' Sehwers 1953: 79
• Sugulaskeeled: sm merkki [Agr] 'merkki, jälki, tuntomerkki / Zeichen'; is merkki < vrts mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkki; vdj merkki < sm SSA 2: 160; lv mer̄`k 'zeichen, merkzeichen' < kasks merk(e) Kettunen 1938: 219-220; lv merk 'kupp (võrgu ujuv otsamärk) / tīkla mērķis'; merk 'märk, tähis / zīme, apzīmējums' LELS 2012: 186; vdj merkki 'märk / знак, метка' VKS: 724; is merkki 'märk, tähis' Laanest 1997: 115
• Vt märkama, märkima

müürima, müürin 'müüri laduma; müüriga ümbritsema' < kasks mü̂ren 'id.', ee müür

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 90 mührima : mührin : mühri∫in : mührinut 'Mauren'; Göseken 1660: 290, 207 müürima 'mauren'; mühritut 'gemauret'; Virginius 1687-1690 ni hääste Müritut Linnade, kui kaas Küllade eest; Hupel 1780: 219 müürma r., d. 'mauren'; Lunin 1853: 109 müürma r. d. 'производить каменную работу; класть кирпичи въ строение; муровать'
• Murded: `müürima Lüg Vai Jäm Rei Mar Kse Mih VMr VJg Iis; `müürümä Kuu Khn; `müirima Khk Vll Mär Tõs Hää JMd Trm Plt; `müüŕmä (-üi-) Kod KJn Trv Krk Võn EMS VI: 428
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖrima, -rin 'mauern'; ÕS 1980: 445 müürima; Tuksam 1939: 664 mauern 'müüri(ta)ma'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 muren 'mauern; bauen; jem. einmauern'; MND HW II: 1 mü̂ren 'mauern, mit Steinen aufbauen, auf-, ausmauern'
• Käsitlused: < ee müür [‹ kasks mure] Ariste 1963: 97; < kasks mūren Liin 1964: 52; < kasks muren Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; < kasks mûre, mûr EEW 1982: 1645; < asks muren 'müürima' EES 2012: 302
• Muud keeled: rts mura [1320-1350] 'müüri laduma, müürima' RES 2004: 635; lt mũrêt 'mauern' < kasks mūren Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 82; mūrēt 'mauern; sehr langsam etwas tun' < kasks mü̂ren 'mauern' Jordan 1995: 79
• Sugulaskeeled: sm muurata [Agr] 'mauern' < vrts mura 'muurata' SSA 2: 186; lv mīrt̆tə̑ 'mauern' Kettunen 1938: 226; lv mīrtõ 'müürida / mūrēt' LELS 2012: 190; vdj müüriä 'müürida, müüri laduda / класть каменную стену' VKS: 782
• Vt müür

palk, palgi 'laasitud puutüvi' < kasks balke 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1583
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1583 Palke, Mats; Rossihnius 1632: 265 sedda Balcki sinnu silma sissen ei näghe sinna mitte; Stahl 1637: 39 Palck : palcki∫t 'Balck'; Stahl LS II 1649: 685 Palcki ommas Silmas 'des Balcken in deinem Auge'; Gutslaff 1648: 207 Hirs /e 'Balcke'; Gutslaff 1647-1657: 230 sedda Balcki, kumb sinnu Silman om; Göseken 1660: 87 Palck, -i 'Balcke'; Göseken 1660: 393 üx palck 'steg / schmale Brücke ponticulus'; Göseken 1660: 242 palcki mets 'Ban Holtz'; palcki puh 'Ban Holtz'; Hornung 1693: 29 Palk : Palgi / Acc. pl. Palka 'ein Balcken'; Vestring 1720-1730: 171 Palk, -gi 'Ein Balcken'; Helle 1732: 154 palk 'der Balcken'; Piibel 1739 ärrawallitsetud seedri-palgid; Hupel 1780: 235 palk, -i r. d. 'der Balken'; Lunin 1853: 132 palk : palgi r. d. 'балка, бревно'
• Murded: palk : `palgi R(`palki Vai); palk : palgi Hi; pal´k : palgi (-l´-) Sa Muh L K I eL EMS VII: 158
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 837 pal´k : pal´gi 'Balken'; ÕS 1980: 489 palk; Tuksam 1939: 110 Balken 'palk; kantpalk, pruss'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 balke 'Balken; Korn-, Heuboden, die Decke des Zimmers; Wagebalken'; Schiller-Lübben balke 'Balken'; MND HW I balke 'Balken; Wagebalken'
• Käsitlused: < kasks balke 'Balken' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1913; Raun 1982: 115; < asks balke 'palk' EES 2012: 350; EKS 2019
• Muud keeled: rts balk, bjälke [13. saj] 'ehit palk; pruss; tala' RES 2004: 84, 123; lt baļ̃ķis [1587 tho Balcke] 'Balken' < kasks balke 'Balken' Sehwers 1918: 142; ME: I: 261
• Sugulaskeeled: sm palkki [1584] 'veistetty hirsi, lankku / Bohle, Balken, Planke'; is palkki 'hirsi'; krj palkka, palkki 'paksu lattia- t. kannatinpalkki' < rts balk, vrd nrts balk 'parru, (kannatin)palkki; lain kaari'; vdj balkka 'parru'; vps balk 'parru; kannatinpalkki' < vn балка 'parru, palkki' SSA 2: 301; lvS palt´ (palkis 1829) 'Balken' SLW 2009: 144; lv baĺ̄k̀ 'balken' Kettunen 1938: 20-21; baļk 'palk / baļķis' LELS 2012: 42; vdj balkka, palkki 'tahutud palk, tala, aampalk / балка; бревно' VKS: 157, 873

pann, panni 'metallist praadimis- või küpsetusnõu' < kasks panne 'id.' [Murdeis esineva u-tüvelise vormi lähteks on rootsi panna.]

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 96 Pan : panni∫t 'Pfan'; Gutslaff 1648: 230 Panni 'Pfanne'; Gutslaff 1648-1656 pannit, wigklat, ninck hützepannit, keick temma rihsta peat Sinna wassest teggema; Göseken 1660: 94, 146 pann/ i 'Pfanne'; praadi pann 'Bratpfan'; Hornung 1693: 35 Pan : Panno : Acc. pl. Pannosid 'eine Pfanne'; Vestring 1720-1730: 172 Pan, -ni 'Die Pfanne'; Helle 1732: 154 pan : panni od. panno r. d. 'die Pfanne'; Piibel 1739 pottide sees ja katlatte sees ja pannude sees; Hupel 1780: 236 pan r. d. 'die Pfanne'; Lithander 1781: 529 siis te se pankoki pan hästi pallawaks; Hupel 1818: 172 pan, -ni od. -no r. d. 'Pfanne'; Lunin 1853: 133 pan, -ni r. d. 'сковорода, протинень'
• Murded: pann : `panni Kuu Jõh; pańn : panni (-ńn-) Sa Muh Rei L K I eL; `pannu (pann) : `pannu VNg Lüg Vai; pann : pannu Käi Vig Kse HMd EMS VII: 185
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańń : pańńi; pann : pannu (bl, SW) 'Pfanne'; ÕS 1980: 491 pann; Tuksam 1939: 750 Pfanne 'pann'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne 'Pfanne, Hirnpfanne, Schädel'; Schiller-Lübben panne 'Pfanne'; MND HW II: 2 panne, pan, pannen 'Pfanne, Haushaltsgerät zum Backen, Braten und Sieden'
• Käsitlused: < kasks panne 'Pfanne' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 55, 56; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1927; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks panne 'pann' EES 2012: 352
• Muud keeled: rts panna [14. saj] 'kok pann; katel, pada' RES 2004: 748; lt pañna [1638 Panna] 'Pfanne' < kasks panne Sehwers 1918: 25, 92, 155; Sehwers 1953: 86; pañna 'die Pfanne' < kasks panne ME: III: 78
• Sugulaskeeled: sm pannu [1609] 'Pfanne, Wasserkessel' < vrts panna 'pannu' SSA 2: 309; is pannu < sm SSA 2: 309; lv pan̄, pō̬na 'pfanne' < kasks panne Kettunen 1938: 274, 307; Raag 1987: 328; lv pan 'pann / panna' LELS 2012: 227; vdj panni '(sütega) soojenduspann / жаровня' VKS: 879; vdj pannu 'pann / сковорода' VKS: 879

pant, pandi 'tagatis(vara)' < kasks pant 'id.'

• Esmamaining: Stahl HHb I 1632
• Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: Fij kumb temma ∫e Sacramenti ∫ees münnul pantix andnut on 'im Sacrament mir zum pfande gegeben'; Stahl 1637: 96 Pant : [pant]i∫t 'Pfand'; Gutslaff 1648: 230 kichlas 'Pfand (pignus)'; Göseken 1660: 92, 320 pant, -i 'Pfandt'; Hornung 1693: 28 Pant : Pandi : Acc. pl. Panta 'ein Pfand'; Vestring 1720-1730: 172 Pant, -di 'Das Pfant'; Helle 1732: 154 pant 'das Pfand'; Piibel 1739 ta piddi se panti selle naese käest wötma; Hupel 1780: 236 pant, -ndi r. d. 'Pfand'; Hupel 1818: 173 pant, -i od. pandi r. d. 'Pfand'; Lunin 1853: 134 pant, -i ~ pandi r. d. 'закладъ, залогъ'
• Murded: pant : `pandi Kuu Lüg; `panti : `pandi VNg Vai; pańt (-n-) : pandi (-ń-) S L Ris JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San V EMS VII: 187
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańt : pańdi 'Pfand, Hypothek; Geisel'; ÕS 1980: 491 pant; Tuksam 1939: 750 Pfand 'pant'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pant 'Pfand'; pant-brêf 'Verpfändungsurkunde'; Schiller-Lübben pant 'Pfand'; MND HW II: 2 pant 'Pfand (als Sicherheit für Darlehen)'
• Käsitlused: < kasks pant 'Pfand' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 48; EEW 1982: 1929; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks pant 'pant' EES 2012: 352; EKS 2019
• Muud keeled: rts pant [14. saj] 'pant; käsipant; taara' RES 2004: 749
• Sugulaskeeled: sm pantti [Agr] 'vakuus / Pfand' < vurts pant 'pantti' [‹ kasks pant]; is pantti; krj pantti; vdj pantti < sm pantti SSA 2: 310; SKES: 487; sm pantti 'Pfand' < asks pand, pant ~ rts pant Bentlin 2008: 153; vdj pantti 'pant / заклад' VKS: 879
• Vt pantima

penn, penni 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs' < asks bent 'id.', vrd rts spänne 'id.'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: Hornung 1693: 33 Pen : Penni / Acc. pl. Pennisid 'eine Qver-Holz so zwischen beyden Sparren'; Vestring 1720-1730: 176 Peñ, -ni 'Querholtz in den Sparen (Reval)'; Helle 1732: 156 pen 'das Quer-Holtz in den Sparren'; Hupel 1780: 239 pen, -ni 'Querholz in den Sparren'; Lunin 1853: 137 pen, -ni r. d. 'перекладина на стропилахъ'
• Murded: penn : `penni 'sarika põikpuu; (kana)õrs' R(`penni Vai); peńn (-nn) : penni S; peńn : peńni L Ha Amb JMd Tür Kad Sim I VlPõ M Ote; peńd : peńni Kei Jür JJn Pee Koe EMS VII: 344
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 peńń : peńńi 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; Wiedemann 1893: 799 peńń : peńńi (peńd) 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; EÕS 1930: 740 penn 'sarikapaari siduv rõhtpuu (Kehlbalken)'; ÕS 1980: 503 penn 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
• Saksa leksikonid: MND HW I bent (bant) 'Band, Schnur, Reif, Tonnenreif'
• Käsitlused: < kasks bent Liin 1964: 52; < erts spänne 'Spange, Schnalle' EEW 1982: 1991; Raun 1982: 119; < kasks Raag 1987: 324; < ? asks bent 'nöör, (tünni)vits' ~ ? rts spänne 'pannal, haak; sarikaid või laevakaari ühendav palk' EES 2012: 361
• Muud keeled: rts spänne [1459] 'pannal; haak; sõlg' RES 2004: 1007; lt pinne 'Querholz' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen' Sehwers 1953: 88; Jordan 1995: 82; ME: III: 220
• Sugulaskeeled: sm penni, pänni, penna < nrts spänne, spänning SKES: 519

piip|kann, -kannu 'tilaga puukann' < asks pîp-kanne 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 354, 274 pijhp kanno 'schenck-Kanne cirnea'; Suur pijpkanno 'Schenk-Kanne'; Lenz 1796: 57 sis om neid waija .. ütte penikesse piipkannu-pritsiga .. ärrakastma; Hupel 1818: 180 piipkan, -no od. -ni r; -nu d. 'Pfeifkanne, Gießkanne'; Lunin 1853: 139 piipkan, -no r. d. 'лейка'
• Murded: piipkann : -`kannu 'tilaga puust õllekann' Lüg Jõh; piipkann : -kannu Mus Muh Ris Plt KJn Vas EMS VII: 435
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 pīp-kann 'Giesskanne'; EÕS 1930: 761 piibukann '(Giesskanne)'; ÕS 1980: 510 piipkann 'etn suur tilaga puukann'; Deutschbaltisch 2019 Pipkanne 'Pfeifkanne. Eine Riesenkanne, Piepkanne genannt, diente zum Heraustragen des Bieres aus dem Keller'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîp-kanne 'Kanne mit einer Ausflussröhre'; MND HW II: 2 pîpkanne, pîpen-, pü̂p- 'Kanne mit einer Ausgußröhre oder Tülle'
• Käsitlused: < kasks pīpkanne Viires 1960: 98; Liin 1964: 56
• Muud keeled: lt † pĩpkañna 'Kanne mit einer Pfeife' < kasks pīpkanne Sehwers 1918: 155; lt peipkanna 'Gießkanne' < bsks Pfeifkanne 'eine große Bierkanne mit einer Röhre zum Eingießen' Sehwers 1953: 87; pīpkanna 'Kanne mit Pfeife' < kasks pîpkanne Jordan 1995: 82
• Sugulaskeeled: lv pī`p-kōna 'schnabelkanne' < kasks pīpkanne Kettunen 1938: 149; lv pīpkrūz 'piipkann / krūze ar snīpi'

plaat, plaadi 'lame õhuke ese mingi pinna katmiseks' < kasks plate 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 raud plaati 'plaat lamina'; Virginius 1687-1690 kiskus Hiskias Juda Kuningas Jssanda Koa Uksed ärra, nink need Kullased Platit; Piibel 1739 sa pead teggema ühhe öhhukesse plati puhtast kullast; Lithander 1781: 503 wotta ühhe ni suure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on; Hupel 1818: 184 plaat, -i r. d. 'eiserne Platte; lf. Plate'; Lunin 1853: 143 plaat, -i r. d. 'желѣзный листь, жесть'
• Murded: plaat : `plaadi Kuu VNg Lüg; plaat : `plaada Lüg Jõh; plaat (-t´), plaadi Hi Mar Mär Hää sporKPõ Iis Kod Plt TLä VId; laet : laadi Sa Muh; laat´ : laadi Mär Vig Lih Kse PJg Tor M EMS VII: 554
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 521 plāt´ : plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; lāt´ : lādi '= plāt´'; ÕS 1980: 518 plaat; Tuksam 1939: 759 Platte '[laua]plaat; tahvel'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 plate 'Platte, bes. plattgeschlagenes Metall; Brustplatte'; Schiller-Lübben plate 'Platte; die eiserne Brustplatte'; MND HW II: 2 plāte 'flache Scheibe, Platte; Holzscheibe, Metallplatte'
• Käsitlused: < kasks plate Liin 1964: 51; Raun 1982: 124; < asks plate 'plaast; (rinna)turvis' EES 2012: 375; EKS 2019
• Muud keeled: rts platta [1716] 'plaat, tahvel' RES 2004: 773; lt plãte 'Platte' < kasks plate ME: III: 331; Sehwers 1918: 155; lt plāte, plāts 'Platt, Blechplatte, Fliese; Hölzchen, darin der Mühlenstock läuft; Überachse; kantiges Holz über den Wagenachse, auf dem der Wagenkorb ruht' < kasks plate 'Platte' Jordan 1995: 82
• Sugulaskeeled: sm laatta [1648] 'levy, litteä kivi; litteä, laakea / Platte, flacher Stein; flach, platt' < vrts plāta 'tasainen pinta, levy' [‹ kasks plāte] SSA 2: 33-34; sm laatta 'Platte, flacher Stein; flach, platt' < asks plāte ~ rts plåt Bentlin 2008: 131; lv plō̬`t´, plå̬̄`t´ 'platte' Kettunen 1938: 303; lv plat plaat / plate; plǭt 'plaat / plāts' LELS 2012: 247, 248
• Vrd plate

plekk, pleki 'õhuke metall, leht- või lintmaterjal' < asks bleck 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 108 kard 'das Blech'; Helle 1732: 159, 243 plek-leier H. 'der Blechschläger, Klempner'; Piibel 1739 kullasep lööb kullast plekki selle ümber; Lithander 1781: 503 wotta ühhe ni sure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on
• Murded: plekk : plegi (plä-) 'plekkmaterjal' R(plekki Vai); plekk : pleki Jäm Hi Mar KPõ I Ksi Plt T V; lekk (-k´k) : leki Sa Muh L KJn Kõp Vil M EMS VII: 582
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536, 925 lekk : leki '= plekk'; plekk : pleki 'Blech'; ÕS 1980: 520 plekk 'õhuke metall'; Tuksam 1939: 157 Blech 'kard, plekk'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bleck, blick 'Blech'; blickvlasche 'Flasche von Blech'; Schiller-Lübben bleck, blik 'Blech'; MND HW I blek, blik 'Blech'
• Käsitlused: < kasks bleck 'Blech' Hinderling 1981: 79; EEW 1982: 2098; Raun 1982: 124; SSA 2: 123; < asks bleck 'plekk, kard' EES 2012: 376; EKS 2019
• Muud keeled: rts bleck [1517] 'plekk, kard; plekitahvel' RES 2004: 125; lt bleķis 'Blech' < kasks bleck Sehwers 1918: 143; bleķis 'Blech' Sehwers 1953: 14
• Sugulaskeeled: sm läkki, pläkki [1757] 'pelti, peltinen maitoastia / Blech; Blechgefäß' < vrts bläk 'pelti' [‹ kasks bleck] SSA 2: 123; sm läkki 'Blech' < asks blek ~ rts bleck, bläck Bentlin 2008: 140; lv blek̄ 'blech' < kasks bleck Kettunen 1938: 24; lv blek 'plekk / skārds' LELS 2012: 45, 127

praak, praagi 'kõlbmatu asi, toode' < asks wrak 'id.', vrd bsks Brack 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 308 praakhone 'die Wracke'; Hupel 1780: 247 praakhone r. 'die Wrake, Wrakhaus'; Lunin 1853: 147 praak, praag r. d. 'брага; бракъ'
• Murded: praak : `praagi 'kõlbmatu asi' R; praak : praagi Jäm Phl Mär HMd Koe ViK Iis Kod Plt Rõn Har; raak : raagi Tor Trv EMS VII: 718; prakk : praki '(miski) kõlbmatu, kehv, ebakvaliteetne' Sa sporL KJn SJn; prakk : pragi Kuu; prak´k : praki Kod Lai Hel sporT V; rakk : raki Kär Muh Tor; rak´k : raki Saa sporM EMS VII: 731
• Eesti leksikonid: Salem 1890: 296 praak : praagi 'бракъ, негодное'; EÕS 1930: 819 praak 'kõlbmatu asi (Brack, Ausschuss)'; ÕS 1980: 532 praak 'alaväärtuslik toode või toodang'; Tuksam 1939: 166 Brack 'praak, -gi; kõlbmatu asi või kaup'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak 'beschädigt, verdorben, untauglich'; Lübben 1888 wrake 'Prüfung u Sonderung der Waren nach ihren Güte'; wragen 'Waren auf ihre Güte untersuchen u das Schlechte aussondern'; wraker 'der Beamte, welcher die Waren auf ihre Güte prüft'; Schiller-Lübben brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak, wrack 'untauglich, beschädigt'; MND HW I brak 'mangelhaft, defectus'; brāke 'gebrechend, mangelnd, fehlend; Prüfung der Waren'; Kobolt 1990: 71 brack 'schadhaft, fehlerhaft, minderwertig (‹ mnd wrak, wrack 'untauglich, beschädigt')'
• Käsitlused: < kasks brak EEW 1982: 2157; < ? bsks braak 'Brack-' EEW 1982: 3923; < bsks Braak Raun 1982: 127; < kasks wrak SSA 3: 32; < asks wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu' EES 2012: 383
• Muud keeled: lt brãķis [Glück 1689/1694: par Brakku] 'schlechte Ware' < kasks wrak Sehwers 1918: 84, 144; lt braks, brãks, brãķis 'das Wrack, das Untaugliche, das Nichtige' < kasks wrack 'untauglich, beschädigt' Sehwers 1953: 15-16
• Sugulaskeeled: lv brå̀i̮k 'vrd ee praak' Kettunen 1938: 28; lv brǭik 'praak / brāķis' LELS 2012: 49; vdj braakki, braakku 'praak; kasutamiskõlbmatu / бракованный, негодный' VKS: 169
• Vt praakima. Vrd vrakk

prantsuse, prantsuse 'Prantsusmaaga seotud; suguhaigus' < kasks frantzôs, frantzosen 'id.', sks Franzose 'id.' [Eesti keeles on toimunud häälikuasendus fr- › pr-.]

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 508 se Kuñingka Franckrike Maast (03.05.1605); Göseken 1660: 88 Pransozi 'Franzosen'; Göseken 1660: 193 pranzosit 'frantzosen venera lues'; pranzosi többe 'frantzosen venera lues'; Hupel 1780: 247 prantsiusse ma 'Frankreich'; prantsiusse többi r. d. 'Franzosen, venerische Krankheit'; Lenz 1796: 52 ni kui Saksa- nink Prantsosi-maal tettas; Marpurg 1805: 33 Wenne riikin ellawa kigesuggutse rahwakesse: Saksa, Prantsosi, Rootsileisi..; Schmidt 1816: 24 siis ei wöta nisuggune mitte horada ja seläbbi mitte ennesele suurt haigust ehk wrantsosi többe sata; Lunin 1853: 147 Prantsusse ma r. d. 'Францiя'
• Murded: `prantsus, -e 'prantslane; Prantsusmaa; suguhaigus' Lüg Vai Jäm Hi sporL Ris Koe Kad VJg Iis Plt sporT V; `prantsuss : `prantsuse Nõo Kam San V(-sõ); `rantsus, -e Khk Vll Pöi Muh Vig Aud Tor SJn; `rantsuss, -se M EMS VII: 735
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961, 962 prants (prans) 'französisch (in Zusammensetzungen)'; prants-kēl´ 'französische Sprache'; prants-mā 'Frankreich'; prantsus, -e, -i 'Franzose'; prantsuse-kēl´ 'französische Sprache'; prantsuse-mā 'Frankreich'; ÕS 1980: 555 prantsuse '[keel ja kirjandus]'; Tuksam 1939: 333 französisch 'prantsuse'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 Vranke, Vrankrike 'Francia, Frankreich'; frans 'französisch'; frantzôs, fransois 'französisch, die franz. Sprache'; MND HW I franzois, franzôs 'französisch, französische Sprache'; franzö̂sisch, französch 'französisch, französische Sprache; syphilitisch'
• Käsitlused: < kasks frantzôs Liin 1964: 58, 65; Raun 1982: 127; < sks Franzose ~ vn француз 'Franzose' EEW 1982: 2166; < asks franzōs 'prantsuse' ~ sks Franzose 'prantslane' EES 2012: 384
• Muud keeled: rts fransk [u 1640] 'prantsuse' RES 2004: 276; lt brantzo∫es [1638] 'Franzosenkrankheit' < kasks Frantzosen Sehwers 1918: 84; lt brancuozes 'Franzosen, Lustseuche, Syphilis' < asks francōsen 'Syphilis' Sehwers 1953: 15; lt pl. sprañči 'venerische Krankheiten' ME: III: 1010
• Sugulaskeeled: sm ranska [1782 franskalainen]; sm (f)ransuusi [1670 franshusit] 'ranskalainen; syfilis' < vrts franzoos 'ranskalainen; syfilis' [‹ kasks frantzoser, franzozen] SSA 3: 47; lvS Sprantše ~ sprantse (mā) 'Frankreich' SLW 2009: 179; lv fran̄tsuz, pran̄tsuz 'franzose' Kettunen 1938: 54, 311; lv prantsuz 'prantslane / francūzis'; prantsuz|te'b 'süüfilis / sifiliss' LELS 2012: 253; vdj frantsusi, frantsuskõi 'prantsuse / французкий' VKS: 226

punn, punni 'prunt, kork; sulund' < asks spunt 'id.', sks Spund 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 169, 212 punnima 'einlegen (den bühnen)'; punnetut 'gespündet / getaffelt'; Vestring 1720-1730: 193 Pun, -ni 'Ein Spunt'; Hupel 1780: 250 pun, -ni P. 'der Spunt'; Hupel 1818: 195 pun, -ni r. d. 'Spund; (Bouteillen) Kork'; Lunin 1853: 151 pun, -ni r. d. 'шпунка, втулка; пробка'
• Murded: punn : `punni 'prunt, kork' sporR; puńn (-nn) : puńni (-nn-) Saa L KPõ I Plt KJn Kõp eL EMS VII: 854; punn : `punni 'sulund, sulundiga laud' Lüg Vai; puńn : puńni (-nn-) Sa Emm Kul Var Mih Hää Nis HJn Trm Kod M Ran Har Plv EMS VII: 855
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 985 puńń : puńńi; punn : punnu 'harter, gedrungener rundlicher Gegenstand (Ball, Knaul, kleiner Lägel, Propf, Spund, Zapfen)'; EÕS 1930: 861 punn 'tehn laual (Feder, Spund)'; ÕS 1980: 548 punn 'prunt'; Tuksam 1939: 919 Spund 'punn, prunt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spunt 'Verschlusszapfen, bes. mitten oben auf dem Fasse; Spundloch'; MND HW III spunt 'Spundloch, Zapfloch; Spund, Zapfen des Fasses; Zapfen eines Brettes der in die Nute paßt'
• Käsitlused: < sks Spund EEW 1982: 2232; < kasks spunt Raun 1982: 131; < asks spunt 'sulgemispunn; punniauk' ~ sks Spund 'punn, prunt' EES 2012: 392; < sks Spund 'punn, prunt, sulund' EKS 2019
• Muud keeled: lt spuñde 'Spund' < asks spund Sehwers 1953: 118; lt spuñdêt 'spunden' < asks spunden Sehwers 1953: 118
• Sugulaskeeled: lv pun̄´ 'spädel; propfen, spund' Kettunen 1938: 314; lv puņ 'punn / spunde, tapa'; lv puņņõ 'punnida / spundēt' LELS 2012: 257

renn, renni 'kraavike, kanal; süvend, vagu' < kasks renne 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 Rönni 'Rinne'; Gutslaff 1647-1657: 131 neihde rönnede sisse; Göseken 1660: 93, 324 Rönni 'Rinne'; wee rönni 'plumpe antlia'; Vestring 1720-1730: 202 Ren, -ni 'Eine Rinne'; Piibel 1739 wötsid wet ja täitsid need rennid; Hupel 1780: 256 ren, -ni r. d. 'die Rinne'; Lunin 1853: 158 ren, -ni r. d. 'жолобъ у крыши; канавка, протокъ'
• Murded: renn : `renni 'vagu, süvend, soon' Kuu; reńn : renni Khk Mus L VMr Trm Kod Lai eL(rińn Vas); reńd : renni Pöi Muh KPõ Plt KJn; rõnn : `rõnni Lüg Jõh; rönn : `rönni VNg RId EMS VIII: 302
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048, 1085 reńń : reńńi 'Rinne, Ausguß, Röhre zum Abfluss des Birkenwassers'; rõńń : rõńńi '= reńń'; ÕS 1980: 585 renn; Tuksam 1939: 811 Rinne '(räästa)renn; rentsel; toru, kanal'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 renne 'Rinne, Wasserröhre, Dachtraufe, Gosse, Rinnstein'; Schiller-Lübben renne, ronne, runne 'Renne, Canal'; MND HW II: 2 renne, rinne, rönne, rünne 'längliche schmale oben offene Vertiefung zur Durchleitung von Flüssigkeiten, Rinne; Abflußrinne, Gosse; Wasserleitung; Wasserbehälter, Tränke'
• Käsitlused: < kasks renne Kobolt 1931: 151; < kasks renne, ronne Liin 1964: 58; < kasks renne, rönne Ariste 1972: 96; < kasks renne Raun 1982: 141; < asks renne, ronne, runne 'renn, kanal' EES 2012: 424
• Muud keeled: rts ränna [1494] 'renn, vagu, soon, uure, kraav' RES 2004: 870; lt rene [1638 Renne] 'Rinne' < kasks renne Sehwers 1918: 93, 156; rene 'Rinne' < kasks renne 'Rinne' Sehwers 1953: 99; rene 'Rinne, ein kleiner Graben zum Ableiten von Regenwasser; Brunnenröhre' < kasks renne 'Rinne, Wasserröhre' Jordan 1995: 84
• Sugulaskeeled: sm ränni [1637] 'kouru, kuurna / Rinne' < rts ränna 'kouru, ränni' SSA 3: 126; krj ränni '(tukku)ränni, (räystäs)kouru' < sm SSA 3: 126; sm ränni 'Rinne, Dachrinne' < asks renne, rinne, rönne 'Wasserrohr; Rinnstein; Röhre' ~ rts ränna 'Rinne' Bentlin 2008: 180; lv reń̄, reń̄ᴅ 'rinne' < kasks renne Kettunen 1938: 333; Raag 1987: 328; lv reņ 'renn, rentsel / noteka, renstele' LELS 2012: 266; vdj ränni, rönni 'renn, kraav / жёлоб, канавка' VKS: 1087, 1092
• Vrd rentsel

rung, runga 'vankrikorvi külgtugi, vankrirõuk' < asks runge 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: rüng : `rünga 'vankriosa, vankrirõuk' Lüg Jõh; rung : runga 'vankriredeli tugi' Trm Kod Äks Ksi Lai T Rõu Plv Räp Se; ruńg : ruńgi Hel Rõn San Kan Urv Krl Rõu; rońg : rońgi Ote San Krl Har EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1091 ruṅg : ruṅṅa (SO) 'Runge, Leiterstütze am Bauerwagen'; EÕS 1937: 1170 rung 'rõuk; post vankriredeli püstihoidmiseks (Runge)'; ÕS 1980: 602 rung : runga 'murd rõuk (vankril)'; SES 2007: 1004 Runge 'tehn koormatugi'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben runge '(Wagen)runge'; MND HW II: 2 runge, ronge 'hölzerne Stange; Querholz unter dem Obergestell des Wagens; an der Seite eines Transportfahrzeugs angebrachte Stange als Halterung für die Seitenbretter und -leitern'
• Käsitlused: < kasks runge 'Leiterstütze am Bauerwagen' Koponen 1998: 160; < asks runge 'vankrikorvi püstine külgtugi' EES 2012: 439; EKS 2019
• Muud keeled: lt ruñga 'Runge, Knüttel, Prügel' < kasks runge Sehwers 1918: 24; Sehwers 1953: 103; lt runga Kettunen 1938: 349; ruñga SLW 2009: 167
• Sugulaskeeled: sm runko 'elinten, koneiden, laitteiden koossa pitävistä sisä- tai ulkopuolisista osista' NS IV 1978: 776; lvS ruŋg 'Knittel, Stange; Stütze für die Leitern am Bauernwagen' SLW 2009: 167; lv rūŋga 'knüttel; wagenstütze' < kasks runge Kettunen 1938: 349; lv rūnga 'nui, kaigas / runga, sprungulis' LELS 2012: 277

saag, sae 'tööriist' < kasks sāge 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 103 ∫ai : ∫ai∫t '∫age'; Gutslaff 1648: 233 Saje 'Sage Serra'; Göseken 1660: 93 Saij 'Sage'; Virginius 1687-1690 nink jaggas neid Sagide, Raud-Haakide ja Kirwestega ärra; Vestring 1720-1730: 211 Saag, -gi 'Die Säge'; Helle 1732: 171, 322 saag 'die Säge'; Piibel 1739 satis neid ärra sagedega, ja raud-ekkedega, ja kirwestega tööd teggema; Hupel 1780: 261 saag : sagi od. sae r. d. 'die Säge'; Lunin 1853: 164 saag : sagi ~ sae r. d. 'пила'
• Murded: saag : sae R Sa Muh sporL; saag (soag, suag) : sae K I; sae Hi Kod; saeg : sae Lä Ris Trm; saaǵ : sae eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1118 sāe : sāe (D) '= sāg'; sāg : sāe 'Säge'; ÕS 1980: 610 saag; Tuksam 1939: 824 Säge 'saag'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sage 'Säge'; MND HW III sāge 'Säge'
• Käsitlused: < kasks sage Viires 1960: 60; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 150; < kasks sāge, saghe 'Säge' EEW 1982: 2643-44; < asks sage 'saag' EES 2012: 453; EKS 2019
• Muud keeled: rts såg [14. saj] 'saag; saeveski, -kaater' RES 2004: 1072; lt zãģis [1638 Saghis] 'Säge' < kasks sage 'Säge' Sehwers 1918: 54, 100, 165; Sehwers 1953: 162; lt zāģis, zāģe 'Säge, Instrument zum Schneiden der Kimme' < kasks sāge 'Säge' Jordan 1995: 111
• Sugulaskeeled: sm saha [Agr] 'Säge'; is saha; krj saha; vdj saha < vrts sagha 'saha' SSA 3: 141; sm saha 'Säge' < kasks sāge ~ rts, vrd vrts sagha, nrts såg Bentlin 2008: 254; lv zò̬i̯ɢ, zōiɢ 'säge' < kasks sage Kettunen 1938: 401; lv zǭig 'saag / zāģis' LELS 2012: 377; vdj saha 'saag / пила' VKS: 1104
• Vt saagima

tangid pl, tangide 'tööriist' < kasks tange 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 349 hend laßexime Tullise echk kumade Tangede kaas katki kisckuda; Göseken 1660: 479 Tangi 'Zange forceps'; Vestring 1720-1730: 242 Tang, -gi 'Eine Zange'; Helle 1732: 185 tang 'die Zange'; Hupel 1780: 280 tang, -i r.; tangi d.; tangid r. Pl. 'die Zange'; Lunin 1853: 188 tang, -i r. d. 'щипцы, клещи'
• Murded: `tangid R(`tanged Vai); tangid S(taid Emm); tangid L Ha JMd Koe VJg I Plt KJn Vil; tangi M EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1235 tang : tangi 'pl. Zange'; ÕS 1980: 695 tangid; Tuksam 1939: 1140 Zange 'pl. tangid; pihid'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben tange 'Zange'; MND HW III tange 'Werkzeug, Zange (Schmiedezange, chirurgisches Instrument, glühende Folterzange u. a.)'
• Käsitlused: < kasks tange Viires 1960: 80; Liin 1964: 51; EEW 1982: 3073; Raun 1982: 171; SSA 3: 309; < asks tange 'tangid' EES 2012: 514; EKS 2019
• Muud keeled: rts tång, pl. tänger [1400-1425] 'tangid, pihid; tanghaarats' RES 2004: 1167; lt stañgas [1638 Tanghas] 'Zange' < kasks tange Sehwers 1918: 24, 96, 160; pl. tangas, stanga 'Zange, Kneifzange' < kasks tange Jordan 1995: 102
• Sugulaskeeled: sm tongit [1900-luv.] 'pihdit / Zange' < nrts tång, tang SSA 3: 309; lv taŋ̄´gə̑ᴅ, taŋ̄´giᴅ, tāŋ´gə̑ᴅ 'zange' < kasks stange, tange Kettunen 1938: 409; lv taŋ´gǝd 'pihdit' < lt stangas [‹ kasks] SSA 3: 309; lv taņgõd 'tangid, näpitstangid, pihid / knaibles' LELS 2012: 317

tann, tanni 'suurem puunõu, tõrs' < asks stanne, stande 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 122 Tann 'Balg / Bauch, Dickerbalg'; Vestring 1720-1730: 242 Tan, -ni 'Ein Küfen, Hülper'; Hupel 1780: 280 tan, -ni W. 'Küfen, Kübel'
• Murded: tańn : tanni 'suurem puunõu' S L M San EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1234 tańń : tańńi 'Bottich, Kufe, Kübel (kleiner als tõŕs)'; ÕS 1980: 695 tann 'murd suur tõrs'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stande 'Kübel von Holz oder Metall, unten breit und oben schmal, Stellfass'; MND HW III stande, stanne 'Kübel aus Holz oder Metall, spez. aus Zinn'
• Käsitlused: < asks Stann 'Kübel, Bottich' Liin 1964: 57; < asks stande 'ülalt kitsenev tõrs', stann 'tõrs, toober' EES 2012: 514
• Muud keeled: lt stañda 'ein stehendes Gefäß, Zuber, Tonne aus einem Stück' Sehwers 1953: 119; lt stanga 'ein kleiner Zuber, eine Halbtonne' < sks stange 'Stande' Sehwers 1953: 119; standa 'ein aus einem runden Baumstück gehöhltes zylindrisches Gefäß, stehendes Gefäß, Zuber, Tonne aus einem Stück' < kasks stande 'Kübel von Holz oder Metall' Jordan 1995: 94

tiin, tiinu 'kaanega (liha)nõu, vann, toober' < asks tîne 'id.', vrd rts tina 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 248 Tiin, -ni 'Eine länglichte Küfe'; Helle 1732: 188 tiin 'die längliche Kufe'; Hupel 1780: 284 tiin, i r. 'der längliche Küfen (Kübel, Kufe)'; Hupel 1818: 245 tiin, -i r. d. 'ein länglicher Kübel'; Lunin 1853: 193 tiin, -i r. d. 'лоханъ'
• Murded: tiin : `tiinu Kuu; tiin : tiinu Jäm Ris Pai Trm Plt KJn Ote; tiiń : tiini Trv Hls Krk Kan Lut; teiń : teini Lei EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1285 tīn : tīni; tīn : tīnu (P) 'Zuber, Kübel, Wanne, Fleischgeschirr'; Salem 1890: 398 tiin, tiini 'ушатъ, чанъ'; EKÕS 1918 tiin : tiinu
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tine 'Butte, Kübel, Zuber; dem tineken'; Schiller-Lübben tine '(tinne)'
• Käsitlused: < kasks tine Viires 1960: 101; < kasks tine (tinne) Liin 1964: 53; < kasks tîne [› tiin : tiini], rts tina [› tiin : tiinu] EEW 1982: 3156; < kasks tīne SSA 3: 292
• Muud keeled: rts tina [1549] 'tõrs, toober, pütt' RES 2004: 1118; lt tĩnis, tĩne 'ein großes, rundes hölzernes Gefäß mit einem Deckel' < kasks tīne 'Kübel, Zuber, Butte' Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 143; tīna, tīne 'aus einem Holz gehöhltes Gefäß mit Deckel zum Aufbewahren von Kleidern, Mehl, Getreide usw.' < kasks tine 'Butte, Kübel, Zuber' Jordan 1995: 103; lt stĩnis, stĩne 'ein großes, ründes hölzernes Gefäß mit einem Deckel' < kasks tīne Sehwers 1953: 123
• Sugulaskeeled: sm tiinu [1637] 'suurikokoinen kimpiastia / Bottich' < vurts, nrts tina [‹ kasks tīne 'saavi, sammio, sanko']; lv tīn´ 'iso kannellinen laatikko t. pyöreäpohjainen astia, tiinu' < kasks tīne SSA 3: 292; lv tīn´ 'kasten; zuber; aussteuer; rundes gefäss mit deckel zum aufbewahren von korn, mehl' < kasks tine Kettunen 1938: 424; lv tīņ 'astja (vilja, jahu, kaasavara hoidmiseks) / tīne; kirst / šķirsts; toober / toveris' LELS 2012: 327

torn, torni 'torn; vangla, vangitorn' < kasks torn 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1463
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1463 Tornekysseke, Hinrik '(torn + ? kiskuja)'; Müller 1600-1606: 360 kui tæma se Torni siddes olli, tunnistis tæma oma Pattut; Rossihnius 1632: 380 KVi Iohannes wangi|torni sissen need imme|teggut Christi kuhlis, läckitis temma omma Iüngrit; Stahl HHb III 1638: 6 wangitohrnis 'im Gefängnüß'; Gutslaff 1648: 243 Tôrn /i 'Turm'; Gutslaff 1647-1657: 44 tegkem meille ütte lihna, ninck ütte tohrni; Göseken 1660: 95, 414, 204 torn, -i 'Thurn'; torni 'Gefangnis'; Vestring 1720-1730: 254 Torn, -ni 'Der Thurm'; Helle 1732: 190 torni-ots 'die Thurn-Spitze'; Helle 1732: 323 torn 'der Thurm'; Hupel 1780: 287 torn, -i r. d. 'der Thurm'; Lunin 1853: 198 torn, -i r. d. 'башня'
• Murded: torn : `torni R; toŕn : torni S L Ris Juu Jä VJg I Äks Plt KJn eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1297 toŕn : toŕni 'Thurm'; ÕS 1980: 721 torn '(näiteks kirikul)'; Tuksam 1939: 980 Turm 'torn; türm, vangla'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 torn (toren, torne), tarn 'Turm (manchmal = Gefängnis)'; Schiller-Lübben torn 'Thurm, Gefängnis'
• Käsitlused: < kasks torn 'Turm' Ariste 1963: 106; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 3246; Raun 1982: 180; Raag 1987: 324; < kasks torn (torne) Liin 1964: 46, 52; < asks torn(e) 'torn; vangla' EES 2012: 542; EKS 2019
• Muud keeled: rts torn [1320-1350] 'torn' RES 2004: 1130; lt tuõrnis [1638 Tohrnis] 'Turm' < kasks torn, torne Sehwers 1918: 46, 98, 163; tuõrnis, turnis 'Turm' < kasks torn, turn Sehwers 1953: 146, 147; Jordan 1995: 105
• Sugulaskeeled: sm torni [Agr] 'Turm' < vrts torn 'torni; tyrmä' [‹ kasks torn] SSA 3: 312; krj torni < sm SKES: 1355; lvS tohrn [1829] 'Turm' SLW 2009: 198; lv toŕn < kasks torn; lvS torm, turm 'Turm' SLW 2009: 202; lv tor̄´n, tùo̯rn 'turm' < kasks turn Kettunen 1938: 428; lv toŗņ 'torn / tornis' LELS 2012: 329; vdj tori 'torn / башня' VKS: 1299

troi, troi 'kampsun' < vrd rts troijo, tråja 'kampsun', asks troie '(mundri)kuub'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: troi 'meesterahva kampsun; lühike meestekuub' Sa Rei Khn Hää; tröi Nai; troijökk 'isaste riie' Jäm EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 troi-jakk : -jaku (P) 'geschlossene, über den Kopf zu ziehende Jacke'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 troie, troge, troige 'Jacke, Wamms (zur kriegerischen Ausrüstung gehörend)'; Schiller-Lübben troie, troge, troye 'Jacke, Wamms' '[Noch erhalten im ostfries. tröje, gestickte Unterjacke für Männer, in Form einer Blouse.]'
• Käsitlused: < kasks troie 'Jacke, Wams' Ariste 1930: 10; GMust 1948: 71, 94; < kasks troÿe, troie, trôge 'Männerrock, Jacke' EEW 1982: 3275; SSA 3: 133; < rts troijo, tråja 'murd kampsun' Raag 1992: 171; < asks troie, troge 'jakk, vammus' EKS 2019
• Muud keeled: rts tröja [1334] 'džemper, kampsun' RES 2004: 1152
• Sugulaskeeled: sm röijy (tröijy, treiju) [1616 röjyd] 'lyhyt naisten pusero, jakku; miesten takki; villatakki, lapsen nuttu / kurze Frauenjacke od. -bluse; Männerjacke; Wolljacke, Kinderjäckchen' < vrts tröia 'röiju, ruumiinmyötäinen vartalon yläosaa verhoava vaatekappale' [‹ kasks trōge 'takki, jakku'] SSA 3: 133

tuhlis, tuhli 'kartul' < asks Tuffel 'id.', vrd sks Kartoffel 'id.'

• Esmamaining: Luce 1812
• Vana kirjakeel: Luce 1812: 22 kui temma ka monned tuhwlid olli istutand; Schmidt 1816: 20 Ni terwe roog ka tuhwlid täis kaswand innimestele on, ni wägga on nemmad immewa lastele kahjuks.
• Murded: `tuhlis : `tuhli Kuu Hlj VNg(`tuhvlid); tuhl : `tuhli Lüg; `tohvel : `tohvli Kuu; tuhlis : `tuhli S(`tuhvled Krj Pha, `tuhvel Rei, tuhl : tuhli Rei Phl); tuhlis : `tuhli LNg Kir Lih Juu Kos; `tuhvel : `tuhvli LNg Mär Lih Kse Han Pär Vän Ha JMd Iis Plt Pil; tuhel : tuhli Kse Han Juu Rak VJg Plt; tihvel : `tihle Var Tõs Aud Krk; `tohver : `tohvre Kul EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1341 tuhwel : tuhwli; tuhwlis : tuhwli 'Kartoffel'; Wiedemann 1893: 1213 tuhl : tuhli (D); tuhles : tuhle (O) 'Kartoffel'; tuhwel : tuhwli; tuhwlis : tuhwli 'Kartoffel'; ÕS 1980: 735 tuhlis 'murd kartul'; Tuksam 1939: 548 Kartoffel 'kartul'
• Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 233 Tuffel (ostfriesisch, oldenburgisch) 'Kartoffel'
• Käsitlused: < asks Tuffel Raun 1982: 183; < sks Kartoffel EEW 1982: 719; EES 2012: 133; EKS 2019
• Muud keeled: lt tupelis, tupulis 'Kartoffel' < asks tuffel 'Kartoffel' Sehwers 1953: 147
• Vrd kartul

tund, tunni 'ajaühik, 60 minutit' < kasks stunde, stunt 'id.'

• Esmamaining: Völker 1585
• Vana kirjakeel: Völker 1585; EKVTS 1997: 81 nink se tunde sisen, meie surmas; Müller 1600-1606: 365 sen wÿmse Surma Stunni siddes; Müller 1600/2007: 266 v̈che onsa Aÿa ninck Stunni perrast (19.08.1603); Rossihnius 1632: 385 SEst et meye ni|suggust tyame, nimme kahn se aick, et se tund sähl om, ülles|tousta sest maggamissest; Stahl HHb I 1632: Ciij kus meije Wihmane tund on tulnut 'Wenn vn∫er Stündlein kompt'; Stahl 1637: 119 tund : tundi∫t '∫tunde'; Stahl HHb III 1638: 1 eth ∫e tund nühdt on ülle∫tou∫ta 'das die ∫tunde da i∫t auffzu∫tehen'; Brockmann 1638: 117 Sel Tundil olli röhmsamb Aigk; Gutslaff 1648: 244 Tunni Kella 'Vhr'; Gutslaff 1647-1657: 233 pois saih terwes selsammal Tundil; Göseken 1660: 94, 404 Tund/ i 'Stund'; Tund 'Stunde hora'; Hornung 1693: 39 Tund : Tunni : Tundi 'eine Stunde'; Vestring 1720-1730: 260 Tund, -ni 'Die Stunde'; Hupel 1780: 291 tund : tunni r. d. 'die Stunde'; Lunin 1853: 204 tund : tunni r. d. 'часъ'
• Murded: tund : `tunni R(`tundi Vai); tund (-ń-), tunni S; tuńd : tuńni (-nn-) L sporK I; tuńn : tuńni Saa eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1349 tuńd : tuńni 'Stunde'; ÕS 1980: 737 tund; Tuksam 1939: 949 Stunde 'tund'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stunde, stunt 'Stunde, bestimmte Zeit, Zeit überhaupt'; MND HW III stunde, stunt 'Zeitpunkt; Augenblick; Zeit einer Verabredung; Wendepunkt; Zeitmaß, Stunde'
• Käsitlused: < kasks stunde, stunt Ariste 1963: 106; Liin 1964: 65; < kasks stunde, stunt ~ sks Stunde EEW 1982: 3355; < kasks stunde Raun 1982: 184; < asks stunde, stunt 'tund; (kindel) aeg; kord' EES 2012: 554; EKS 2019
• Muud keeled: rts stund [14. saj] 'hetk, silmapilk; viiv, moment' RES 2004: 1037; lt stuñda [1585 ∫tunde] 'Stunde' < kasks stunde Sehwers 1918: 29, 81, 161; Sehwers 1953: 126; stunda, stunde, stunds 'Stunde' < kasks stunde Jordan 1995: 98
• Sugulaskeeled: sm tunti [Agr stunti] 'Stunde' < rts, vrd vrts stund 'hetki' SSA 3: 327; krj tunti < rts; is tunni; vdj tunni < ee SSA 3: 327; lvS tunn, tuńń [1829] 'Stunde' SLW 2009: 201; lv stun̄´ᴅ 'stunde' < kasks stunde Kettunen 1938: 383-384; lv stuņḑ 'tund / stunda' LELS 2012: 305; vdj tunni, tunti 'tund / час' VKS: 1391, 1392