[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < asks herink 'id.', sks Hering 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Heerinck/ a 'Hering'; Göseken 1660: 323 Sohla herinck 'pickelhering'; Vestring 1720-1730: 35 Hering 'Ein Häring'; Helle 1732: 93 hering 'der Häring'; Hupel 1780: 136, 154 äring, -o und -e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; Lithander 1781: 4 Haug häringiga tuwitud; Lunin 1853: 6, 27 äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
• Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(ie-, jee-, jää-); eering M T; heeri|ng, -ńg V EMS I: 571
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas : hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; ÕS 1980: 154 heeringas
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
• Käsitlused: < kasks herink Liin 1964: 64; Raun 1982: 11; < sks Hering EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190; < asks herink 'heeringas' EKS 2019
• Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings 'Hering' Sehwers 1953: 34; lt ēriņģis 'Hering' < sks Kettunen 1938: 49
• Sugulaskeeled: sm haarkala 'Strömling, baltischer Hering' < asks hering 'Hering' Bentlin 2008: 204; lv ēriń, ēriŋ 'hering' < sks Kettunen 1938: 49; lv ēriņ 'heeringas / siļķe' LELS 2012: 60

hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < asks hengist, hingest 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; ingisti Khk; ingusti Hlj EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472; hingist KJn Kan; hingis Hel Regilaul 2003-2016
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd'
• Käsitlused: < kasks hengist, hingist EEW 1982: 359; < germ, vrd mr hengist, hingist, hingest [‹ kasks hingest, hengest] SSA 1: 156; < rts hingst 'Hengst' Alvre 2001: 191
• Läti keel: lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) 'Hengst' < kasks hingest, hinxt, hengest Sehwers 1918: 61, 87, 148; iņ̃ģests 'ein Hengst' < kasks hingest 'Hengst' Sehwers 1953: 42
• Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö [Agr] 'ori, hevonen / Hengst, Pferd'; lv iŋkst < germ, vrd mr hengist, hingist, hingest, rts hingst SSA 1: 156; lv iŋ̄kst 'unbändiges pferd' < vrd sks hengst Kettunen 1938: 74; lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist SKES: 68

karn, karni 'lihakauplus' < kasks scharne 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 190 Leeha karnn 'fleisch-Marckt'; Helle 1732: 131 lihhakarn 'die Scharnen'; Piibel 1739 mis lihha-karnis müakse, sedda söge; Hupel 1818: 72 karn, -i r. d. 'Fleischbude, Fleischmarkt; lf. Scharn'; Lunin 1853: 50 karn, -i r. d. 'мясная лавка'
• Murded: karn : `karni 'lihakauplus' R; kaŕn : karni (-ŕ-) Khk Vll L Ha Koe ViK VlPõ Hls Krk; käŕn Mih Tõs EMS II: 758
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 274 kaŕn : kaŕni 'Fleischbude, Scharen'; käŕn : käŕni (P) '= kaŕn'; ÕS 1980: 240 † karn 'lihakauplus'
• Saksa leksikonid: MND HW III scharne, schāre, scharre, scherne 'Verkaufsbank, Verkaufsstand, Marktbude der Fleischer und Bäcker'
• Käsitlused: < kasks scharne Liin 1964: 48; EEW 1982: 714; Raun 1982: 32; Raag 1987: 324; < kasks scharne, scherne Ariste 1972: 98; < asks scharne 'lett; letistik, ruum, kus letid paiknevad' EES 2012: 132; EKS 2019
• Läti keel: lt skãrnis, skãrņi [Glück 1689/1694 Skahrnî] 'Scharren' < kasks scharne Sehwers 1918: 34, 94, 158; lt skãrņi 'Scharren, Fleischbank' < kasks scharne 'Bank, auf welcher Fleisch, Brot usw. feil gehalten wurde' Sehwers 1953: 106; skārnis 'der Scharren, die Fleischbank' < kasks scharre 'Bank, auf welcher Fleisch, Brod usw. feil gehalten wurde' ME: III: 880
• Sugulaskeeled: lv skarn 'lihakarn / skārnis' LELS 2012: 295

kipper, kipri 'laevnik, laevajuht' < kasks schippere 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 Kipper : kippri∫t '∫chiffer'; laiwamees 'schiffer'; Göseken 1660: 94 Kipper, -i 'Schiffer'; Vestring 1720-1730: 80 Kippar 'der Schiffer'; Helle 1732: 322 kippar 'der Schiffer'; Piibel 1739 Agga se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; Hupel 1780: 181 kippar r. 'ein Schiffer'; Hupel 1818: 85 kippar, -i; kiper, -pri r. d. 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; Lunin 1853: 60 kippar, -i ~ kipper, -pri r. d. 'корабельщикъ, шкиперъ'
• Murded: kipper : `kipri 'laeva juht' S L Kos; kiper : `kipre Ris EMS III: 189
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 319 kiper : kipri, kipre (P) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; ÕS 1980: 267 † kipper 'väikse laeva juht'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schipper 'Schiffer'; MND HW III schiphêr(e), schepper, schipper 'Eigentümer eines Schiffes, Schiffseigner, Reeder; Führer des Schiffes, Kapitän'
• Käsitlused: < kasks schiphere 'Schiffer, Schiffsherr' GMust 1948: 69, 78; < kasks schipper 'Schiffer' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 40; < kasks schippere EEW 1982: 838; SSA 1: 369; < asks schipper, schiphere EES 2012: 158; EKS 2019
• Läti keel: lt † šķiperis [Glück 1689/1694 Schkipperam] 'Schiffer' < kasks schipper Sehwers 1918: 98, 162; šķiperis 'Schiffer, Seemann' < kasks schipper 'Seemann' Sehwers 1953: 133; lt šķeperis < asks schöpper 'Schiffer, Kahnführer' Sehwers 1953: 130; šķiperis 'Steuermann' < kasks schipper 'Schiffseigner, Reeder, meist in einem Person zusammenfallend mit dem Führer des Schiffes, Kapitän' Jordan 1995: 101; lt ķeperis 'nootkonna vanem' < ? lv kep̆pàr 'laevakapten' [‹ kasks scheper] Vaba 2020: 995
• Sugulaskeeled: sm kippari, skippari [1637] 'laivuri, kalastusryhmän päämies / Schiffer'; is kippari 'kalastusryhmän vanhin' < skand, vrd mr skipari, rts skeppare [‹ kasks schippere] SSA 1: 369; lvS kippar, kipper 'Schiffer, Steuermann' SLW 2009: 82; lv kep̆pàr 'schiffskapitän' Kettunen 1938: 115; kepār 'kipper / kuģa kapteinis, šķiperis' LELS 2012: 113

knoop, knoobi 'sõlm' < asks knôp 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: knoop 'meremehesõlm; sõlm kiirusühikuna' Rei Phl Hää; noop Khk Emm Khn; nuup Kuu EMS III: 351
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 347 knōp : knōbi (D, P) 'Knoten'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 knôp 'Knoten, Knopf, Knauf, Knospen'; Schiller-Lübben knopen 'knüpfen'; MND HW II: 1 knôp 'Verdickung, dicker Knoten im Schiffstau'
• Saksa allikadA: Kluge 'Seemannsprache' < nd. knôp 'Knoten im Log'
• Käsitlused: < asks knôp 'Knoten im Log' GMust 1948: 49, 79
• Läti keel: lt † knupis 'zusammengebundenes Tuch, in dem etwas getragen wird, kleiner Packen' Sehwers 1918: 151
• Sugulaskeeled: lv knop̄ 'strauss, grosses flachsbündel (von 1 liespfund und mehr)' < kasks knôp Kettunen 1938: 142

kolter, koltri 'tüüri käepide' < ? asks kolter 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 188 koltri pu P. 'der Stiel am Steuerruder'
• Murded: `koltribu 'paadi roolipuu' Mus EMS III: 515
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 368 kolter : kol´tri, koltre (I, P) 'Handhabe am Steuer'; kolter-pū, kol´tri-pū 'Handhabe am Steuer'; EÕS 1925: 249 kolter = kolterpuu 'tüüri-, käepide'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kolter 'ansa gubernaculi'; Köbler 2014 kolter 'Öse des Steuerruders ?'
• Käsitlused: < vrd kol´tri-, kolter-puu 'Handhabe am Steuer' EEW 1982: 922

korp, korba 'koorik; korp, kärn' < asks schorf 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: korp : korba '(krobeline) koorik; kärn' eP M Krl; korp, `korba R; korp (-ŕ-) : korbi Pä Trv; korp : korbu Kod EMS III: 701-702
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 383 korp : korba; koŕp : koŕbi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; ÕS 1980: 303 korp : korba 'karp, kärn'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorf 'Schorf, Grind, Räude'; MND HW III schorf, scharf 'Schorf, Grind; Krätze, Räude'
• Käsitlused: < kasks schorf 'koorik' Raun 1982: 49; < asks schorf 'korp, kärn' EES 2012: 179; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm korppu [1637 skorpup] 'uunissa kuivattu (vehnä)leivän viipale / Zwieback' < rts skorpa 'rupi, kuori; korppu'; is korppu < sm; vdj korppu < is ~ sm SSA 1: 405; vdj korppu 'kuivik; koorik / сухарь' VKS: 473

kruvi, kruvi 'materjalisse keeratav kinnitusvahend; laeva sõukruvi' < kasks schruve 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 kruw/ i 'Schraube'; Vestring 1720-1730: 94 Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; Helle 1732: 121 kru 'die Schraube'; Hupel 1780: 191 kru : krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; Hupel 1818: 101 kru : krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; Masing 1821: 149 Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; Lunin 1853: 72, 73 kru : krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, шрупъ'
• Murded: kruvi 'kinnitusvahend' VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu : `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v) : kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv : kruvvi T; kruvv (-v´v-) : kruvvi TLä V EMS III: 891
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi : kruwi (P, SO) '= krūw'; krū : krūi, krū '= krūw'; krūw : krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
• Käsitlused: < kasks schrûve 'Schraube' GMust 1948: 26, 80; < kasks schrūve Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; < kasks schruve Liin 1964: 51; Raun 1982: 52; < asks schrūve 'mutter, kruvi' EES 2012: 185; < asks schruve 'kruvi' EKS 2019
• Läti keel: lt skrũve 'Schraube' < kasks schrūve 'Schraube' Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107; skrūve, skruve 'Schraube; Schraube am Spinnrad' < kasks schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' Jordan 1995: 88; skrũvêt 'schrauben' < kasks schrūven 'schrauben' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107
• Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] 'Schraube' < rts, vrd skruv 'ruuvi' [‹ kasks schrūve] SSA 3: 115; sm ruuvi 'Schraube' < asks schrûve 'Schraube, Gewinde' ~ rts skruv 'Schraube' Bentlin 2008: 178; lv skre̮ù̯v, skriù̯v 'schraube' < kasks schruve Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327; lv skrõuv 'kruvi / skrūve' LELS 2012: 295; lv skrõuvõ 'kruvida / skrūvēt' LELS 2012: 295; vdj kruuvi 'kruvi / шруп' VKS: 490

kört, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 171 tegkisit heñesalle Schörti; Virginius 1687-1690 sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; Hupel 1780: 185 kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; Hupel 1818: 92 kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
• Murded: kört (-ŕ-) : kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M EMS IV: 618
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
• Käsitlused: < kasks schorte 'põll' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < rts skört, vrd küsks schurz EEW 1982: 1160; < asks schorte 'põll; alusseelik' EES 2012: 211; EKS 2019
• Läti keel: lt skuõtele, skuõrtele 'Schurzfell, Schurz für die Männer' < vrd kasks schorteldōk Sehwers 1918: 44, 158; lt šķuotele 'Schürze; lange Tasche im Weiberrock' < kasks schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102
• Sugulaskeeled: sm körtti [1637] 'lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten' < rts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' [‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate’] SKES: 266; SSA 1: 485; sm körtti 'Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze' < asks schörte ~ rts skörte Bentlin 2008: 129; lvS k´ört ~ k´ürt 'Weiberrock' SLW 2009: 103; lvS k´ört 'hame' < ee SSA 1: 485; lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan 'Umwurf der Frauen' < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört 'weiberrock' < kasks schorte Kettunen 1938: 122, 179

liin, liini '(purje)nöör' < asks lîne 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: liin : liini 'nöör; köis (merenduses)' Sa Hi L Ris; liin : `liini R EMS V: 195
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līń : līni (P) 'Leine, tünnes Tau, Warpleine'; ÕS 1980: 370 liin 'peenike nöör'; Mereleksikon 1996: 219 liin 'taimsetest või tehiskiududest keerutatud või punutud nöör'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 line 'Leine, Strick'; Schiller-Lübben line 'Leine, Strick'; MND HW II: 1 lîne 'Leine, Strick, meist aus Flachs, häufiger Handelsartikel'
• Käsitlused: < kasks line 'Leine, Strick' GMust 1948: 47, 81; < kasks line EEW 1982: 1304; SSA 2: 74
• Läti keel: lt līne 'liin' LELS 2012: 170
• Sugulaskeeled: sm liina [1863] 'köysi, nuora / Seil, Leine' < rts lina; lv līn 'köysi, nuora' < kasks līne SSA 2: 74; lv līn 'seil, leine' < kasks lîne Kettunen 1938: 198; Raag 1987: 327; līn 'liin, tugev nöör / līne, stipra virve' LELS 2012: 170

liiper, liipri 'teritaja; lihvija' < asks sliper 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `liiper : `liipre 'libisti' Juu EMS V: 198; `leepima 'teritama; lihvima' Tõs Tor; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līper : līpri, līpre (W, P) 'Schleifer'; Wiedemann 1869: 543 *lēper : lēpri 'Schleifer'; lēpri-kiwi 'Schwefelkies'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sliper 'Messer-, Scherenschleifer'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîper 'der Waffen und Werkzeug schleift, Schleifer'
• Käsitlused: < kasks sliper 'Schleifer' EEW 1982: 1263, 1305
• Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' ME: III: 937; Sehwers 1953: 111
• Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen' < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74
• Vt liipima

liipima, liibin 'teritama; lihvima' < asks slipen 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198; `leepima Pä; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipama Pä JMd Kod TLä Kam EMS V: 197
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp : lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama : lībata, līpada 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima : lībin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
• Käsitlused: < skand ~ kasks slipen 'schleifen' EEW 1982: 1305; < kasks slipen Raun 1982: 75; < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma' EES 2012: 240
• Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111; slīpēt 'schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' Jordan 1995: 90
• Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen'; krj liipata < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; sm liipata 'seitwärts gleiten, rutschen, schlittern' < ? asks slîpen Bentlin 2008: 232; lv slīp̀ 'schleifen' < kasks slipen Kettunen 1938: 374
• Vt liiper

looper, loopri 'laevaköis' < asks lôper 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `looper : `loopri '(laeva)köis' Khk Emm Khn(-õr); `lu̬u̬per, `lu̬u̬pre Hää EMS V: 421
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōper : lōpre (P) 'Lauftau (das über eine Blokrolle geht)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 loper 'Läufer, so heisst in der Seemannsprache der eine von zwei in dieselbe Linie fallenden Gegenständen, der dem Forbeifahrenden näher ist und deshalb zu laufen scheint; Scheiben-, Blocktau'; lôp-line '?Scheiben-, Blocktau'; Schiller-Lübben lopline 'Laufleine?'; MND HW II: 1 lö̂per (loiper, lopper) 'laufendes Tauwerk; der obene, sich drehende Mühlstein'
• Käsitlused: < asks looper 'Lauftau' ~ hol looper GMust 1948: 46, 82, 102
• Vrd lööper

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 85 louwend : louwendist 'Leinwand'; Göseken 1660: 278, 355 louwend 'leinwand'; peenikenne Louwend 'klein Linwand'; Vestring 1720-1730: 111, 123 Lauent : Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; Helle 1732: 134 louendid 'Leinwand'; Hupel 1780: 201, 208, 209 lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; Lunin 1853: 93 löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
• Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-ńd) I Plt M Ote EMS V: 630; lõhvend Ksi EMS V: 574; lõugend Mär Ris Kei EMS V: 634; lõveng Kod EMS V: 645
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601, 603 lõuend : lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril linane või kanepine'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
• Käsitlused: < kasks lu-, lou-, lo-went Liin 1964: 56; < kasks louwent EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83; < kasks Raag 1987: 324; < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' EES 2012: 260; EKS 2019

meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < asks mei, meige 'maikuu'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Hack /o 'Mey'; Göseken 1660: 294 Meykuh 'Mey (majus)'; Vestring 1720-1730: 135 Meioot 'Meien, Bircken laub'; Hupel 1780: 215 meiud (meiood P) r. 'Mayen, Birkenlaub'
• Murded: mei : meiu Muh Hi Mar; meig : meiu Sa EKI MK; `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär EMS VI: 9
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei : meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
• Käsitlused: < kasks meje EEW 1982: 1524; < kasks mei, meige SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; < asks mei, meige 'maikuu' EES 2012: 279; < asks mei, meig; meige, meigen 'maikuu; haljad pühadeoksad' EKS 2019
• Läti keel: lt meĩja 'grüne Zweige, junge Birkenbäume' < kasks meige Sehwers 1918: 33, 153; lt meĩja 'Maie' < asks mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' Sehwers 1953: 78
• Sugulaskeeled: sm meiju [Agr] 'juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün' < rts maj 'lehvä, limo' [‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa'] SSA 2: 156; lv meì̯, meì̯ə̑z 'maie, birke' < kasks mei, meige Kettunen 1938: 219

naat, naadi '(laevakere) jätkukoht' < asks nât 'õmblus', sks Naht 'õmblus'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: naat (naet) : naadi 'tõrvatakk laevaplankude tihtimiseks; purjeõmblus; raudpulk laevakaarte ühendamiseks (Ris)' Mus Emm Rei Tõs Khn Ris; knaat : `knaadi VNg EMS VI: 441
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 720 nāt´ : nadi (P) 'Fuge (in der Brettverkleidung eines Schiffes)'; Tuksam 1939: 708 Naht 'õmblus'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nât 'Naht; das Nähen'; Schiller-Lübben nât 'Naht'; MND HW II: 1 nât (naet), Pl. nêde 'Naht, zum Heften von Kleidungsstücken oder als Ziernaht; genietete Naht, Fuge am Panzer; Näharbeit'
• Käsitlused: < kasks nât 'Naht' GMust 1948: 22, 84; < ? sks Naht EEW 1982: 1651; < sks Naht 'õmblus' EKS 2019
• Sugulaskeeled: lv nō̬`t 'naht' Kettunen 1938: 253

narr, narri 'veiderdaja; naerualune, -väärne' < kasks narre 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 226 meÿe olleme nÿ|sarnset hulluth Narrit; Rossihnius 1632: 232 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit, se|perrast et teye tarckat ollete; Stahl 1637: 94 nar : narri∫t 'Narr'; Stahl LS II 1649: 618 ommat nem̃at Narriz ∫ahnut '∫ind ∫ie zu Narren worden'; Gutslaff 1648: 228 Jeck /e 'Narr'; Göseken 1660: 92, 413 Narr 'Narr'; narr 'thor stultus'; Hupel 1780: 222 nar, -ri (od. narr) r. d. 'Narr, Thor, Gaukler'; Lunin 1853: 114 nar, -ri r. d. 'дуракъ, безумецъ, глупецъ'
• Murded: narr : `narri 'kerglane, alp; naeruväärne' R(`narri); naŕr : naŕri (-rr-) Sa Muh Rei Lä K I eL; narr : narra Pä Hls EMS VI: 499
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 naŕŕ : naŕŕi; narr : narra (P) 'Narr, Thor, Gaukler, Possenreisser, ausgestopfter Lockvogel'; ÕS 1980: 450 narr
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 narre 'Narr'; MND HW II: 1 narr, (seltener) nar 'Narr, Tor, dummer, unvernüftiger Mensch; Narr, närrische Figur, Possenreißer'
• Käsitlused: < kasks narre 'Narr' Ariste 1963: 97-98; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 94; EEW 1982: 1671; Raun 1982: 101; Raag 1987: 324; < asks narre 'narr' EES 2012: 308; EKS 2019
• Läti keel: lt nar̃s, ner̃ris 'Narr' < kasks narre Sehwers 1918: 29, 154; lt nar̃ris, ner̃ris 'Narr' < asks narr Sehwers 1953: 82
• Sugulaskeeled: sm narri [1616] 'ilveilijä; hupsu / Narr; Hanswurst' < rts narr 'hupsu; ilveilijä, narri' [‹ kasks narre] SSA 2: 206; sm narri 'Narr' < asks nar(re) 'Narr, Tor' ~ rts narr Bentlin 2008: 148; lv nō̬ra (nō̬ŕa) 'narr; scherz' < kasks narre Kettunen 1938: 253; nar 'alp, narr / āksts' LELS 2012: 204
• Vt narrima

nüppel, nüpli 'vits, vemmal' < asks knüppel 'id.', sks Knüppel 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: nüppel : `nüpli (-e) 'vits, vemmal' Plt KJn Trv Hls Rõu; `nüpli : `nüpli Nõo Krl Vas; `nüplik, -u 'jäme vits' Hää Ksi Plt EMS VI: 870
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 770 nüplik : nüpliku (P) 'dünner Stock'; Wiedemann 1893: 699 nüpal, nüpel : nüpli; nüpli : nüpli 'Knüttel'; ÕS 1980: 470 nüppel 'nüblik ('tugev painduv vits')'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 knuppel 'Knüppel'; Schiller-Lübben knup(p)el 'Knüppel'; MND HW II: 1 knüppel (knupel, knopel) 'Knüppel, Knittel, Prügel als Schlagwaffe'
• Käsitlused: < sks Knüppel EEW 1982: 1807; < kasks knuppel Raun 1982: 109; < asks knup(p)el ~ sks Knüppel 'malakas, vemmal' EES 2012: 331; < asks knuppel 'kaigas, malakas' EKS 2019
• Läti keel: lt knipele 'Knüttel' < asks knüppel 'Knüttel' Sehwers 1953: 54; knipelēt 'prügeln; ein wenig schlagen, beißen oder kneifen' < kasks knüppelen 'mit einem Knüppel schlagen, verprügeln' Jordan 1995: 68

polvärk, polvärgi 'umbreeling; kalda tugisein' < asks bolwerk 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `pulvärk : `pulvärgi 'sadamamuul' Hlj VNg; `pulvärk : pulvärgi (poolvärk) 'sadamasild' Sa Tõs Khn Tor KJn Pst; `pulveŕk, -väŕk Nõo EMS VII: 840
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476 pull-wäŕk : -wäŕgi 'Bollwerk'; Salem 1890: 303 pull-wärk : -wärgi 'больверкъ (в гавани)'; Wiedemann 1893: 890 pull-wäŕk : -wäŕgi (P) 'Bollwerk (am Hafen)'; EÕS 1930: 855 pulvärk 'kalda tugisein, kaitsetamm'; ÕS 1980: 546 pulvärk 'kalda tugisein, kaitsetamm'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bolwerk 'urspr. Bohlenwerk, hölzerne Wehr; später jede Befestigung (auch von Erde)'; Schiller-Lübben bolwerk 'urspr. eine hölzerne Wehr, ein Werk von Bohlen'; MND HW I bōlwerk, bolwerk, bōlewerk 'Verbindung starker Bohlen, Wehr, Schanz-, Befestigungs-, Festungswerk; Damm, Mole zum Schutz der Hafenanlage, Hafenbollwerk, Liegeplatz für Schiffe'
• Käsitlused: < kasks bolwerk 'Bollwerk (am Hafen)' GMust 1948: 58, 87; < kasks bolwerk, vrd sks Bollwerk EEW 1982: 2223; < asks bolwerk 'puitkindlustus, plankudest konstruktsioon' EES 2012: 391; EKS 2019
• Läti keel: lt † bul̃verķis [1638 Bullwercks] 'Bollwerk, Vorwerk' < kasks bolwerk Sehwers 1918: 29, 85, 144; lt bulverķis 'Bollwerk' < kasks bolwerk 'Schanz-, Befestigungs-, Festungswerk' Sehwers 1953: 20
• Sugulaskeeled: sm bolvärkki [1642] 'valli, vallitus / Bollwerk' < mr bolwärk [‹ kasks bolwerk] SSA 1: 95; lv bulà-, bul̄drik-pūᴅ 'zaunstangen'; bulàpū zu’ogə̑ zaun aus dicken stangen, bollwerk; bul̄vie̯r, bul̄ver 'stangenzaun' Kettunen 1938: 31

† prakk, praki 'laevariismed, laevavrakk' < asks wrak 'id.', sks Wrack 'id.' [Eesti keeles on toimunud häälikuasendus v- › p-.]

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: prakk : praki 'laeva riismed' Hää EKI MK; prakk : praki 'vrakk, laeva riismed' Sa Saareste II: 358
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 *prakk : praki (P) 'Schiffstrümmer, Wrack'; EÕS 1930: 820 prakk 'praak; laevarusud'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wrak 'Schiffswrak'; wrak 'beschädigt'; Schiller-Lübben wrak, wrack 'untauglich, beschädigt; bes. von einem beschädigten, durch Strandung etc. untauglich gewordenen Schiff'
• Saksa allikadA: Kluge Wrack (17. Jh.) 'völlig beschädigtes Schiff'
• Käsitlused: < sks Wrack 'Schiffstrümmer, Wrack' GMust 1948: 88; < kasks ~ sks Wrack EEW 1982: 2162; < sks Wrack 'laevavrakk' [‹ asks wrak 'laevavrakk'] EES 2012; EKS 2019
• Läti keel: lt braks 'das Wrack' < kasks wrack Sehwers 1953: 15; lt braks 'Wrack, Untauglicher; zerbrechlich, untauglich' < kasks wra(c)k 'Ware, die beschädigt, verdorben, untauglich ist und daher geringer taxiert wird' Jordan 1995: 56
• Sugulaskeeled: lv brak̄ 'wrack' < kasks wrack Kettunen 1938: 27; lv brak 'vrakk / vraks' LELS 2012: 48
• Vrd vrakk

pruukima, pruugin 'kasutama, tarvitama' < kasks brûken 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma; Stahl HHb I 1632: Hij eth meije ∫e prukime 'das wir es gebrauchen'; Stahl 1637: 44 prüchkma : prüchkin : prüchk∫in : prüchknut 'gebrauchen'; kürja∫t prühckima 'mißbrauchen'; Gutslaff 1648: 439 kurjaste prukma 'mißbrauchen'; Göseken 1660: 283 pruhkima 'Brauchen'; Göseken 1660: 87, 147 ruhkima 'Brauchen'; kuriast ruhkima 'mißbrauchen'; VT 1686 nink pruhksime Appi / nink keüdime seddä Laiwakest kinni; Vestring 1720-1730: 188 prukima; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Piibel 1739 agga meie ei olle sedda melewalda mitte prukinud; Hupel 1766: 6 pruki warsti need rohhud, mis ma ettespiddi sind öppetan; Hupel 1780: 247, 260 prukima r. d. 'brauchen'; pruukma d. 'brauchen'; rukima P. 'gebrauchen'; Lunin 1853: 148 prukima, pruukma r. d. 'употреблять, имѣть нужду'
• Murded: `pruukima 'kasutama' R Jäm Hi L K I; `pruuk´ma T V; `pruukme M; `ruukima Sa Muh EMS VII: 770
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 1093 prūkima : prūgin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruken 'nötig haben, gebrauchen'; Schiller-Lübben bruken 'gebrauchen, sich bedienen'; MND HW I brûken, gebrûken, brü̂ken 'brauchen, benutzen, gebrauchen, anwenden; verwenden'
• Käsitlused: < kasks bruken Ariste 1963: 101; Liin 1964: 54; Raun 1982: 128; < kasks brūken EEW 1982: 2185; SSA 2: 413; < asks bruken 'kasutama' EES 2012: 386; EKS 2019
• Läti keel: lt brũķêt 'gebrauchen' < kasks brūken Sehwers 1918: 144; lt brũķêt < kasks brūken 'gebrauchen' Sehwers 1953: 18; brūķēt 'gebrauchen; trinken, saufen' < kasks brûken 'gebrauchen' Jordan 1995: 57
• Sugulaskeeled: sm pruukata (ruukata) [Agr] 'olla tapana; käyttää, pitää / gewöhnlich tun, pflegen; benutzen, halten' < rts bruka [‹ kasks bruken] SSA 2: 412-413; is prūkata < sm SSA 2: 413; lvS brūt´, -ub 'gebrauchen' SLW 2009: 52; lv brùi̭k̆kə̑ 'gebrauchen' < kasks bruken Kettunen 1938: 30; lv brūikõ 'pruukida, tarvitada / lietot, brūķēt' LELS 2012: 49; vdj pruukkia 'pruukida, kasutada / употреблять, применять' VKS: 966
• Vt pruuk

pruul, pruuli 'pruulija, õllepruul' < asks bru(w)er 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 139 Pruul 'Bierbrauwer'; Vestring 1720-1730: 188 Pruul, Pruar; Hupel 1780: 247 pruli; pruul, -i d. 'der Brauer'; Hupel 1818: 191 pruer, -i r. '(Bier)Brauer'; pruul, -i r. d.; pruli d. 'Brauer; Branntweinbrenner'; Lunin 1853: 148 pruer, -i r. 'пивоваръ'; pruul, -i r. d.; pruli d. 'пивоваръ, винокуръ'; Jakobson 1867: 80 Palju odre tarwitab ka õlle pruel
• Murded: `pruual (`pruuvar), -i Kuu; `pruual (`pruuval, `pruuvel, `proovel, `pluuar), -i L Koe Trm Plt KJn; `pruuel, -i JMd Puh; `pruuval, -i Vai; `provval, -i Iis; pruul : pruuli Jäm Khk Vll Muh Rei Ris Ann Kod; ruul : ruuli Jäm Khk Vll Muh Tor; `ruuvel : `ruuvle Saa Hls; `ruubel : `ruubli Pst Hls Krk; `ruvvel : `ruvle Trv; `ruulija Khk Muh; `pruuli Kam Võn San V EMS VII: 771
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 970 prūer : prūeri 'Brauer'; prūar : prūari; prūbel : prūbli (F) '= pruer'; prūl´ : prūli 'Brauer'; prūwel : prūwli, prūwle (P) '= prūl´'; Wiedemann 1869: 615 lūr : lūri (lūar) 'Brauer'; õlle-lūr 'Bierbrauer'; ÕS 1980: 541 pruul
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruwer (bruer) 'Brauer'; Schiller-Lübben bruwer, bruere 'Brauer'; MND HW I brûwer, brouwer 'Brauer, Bierbrauer, Essigbrauer'
• Käsitlused: < kasks brūwer Liin 1964: 55; < kasks bru(w)er Raun 1982: 128; < kasks Raag 1987; < asks bruwer, bruere 'õllepruulija' EES 2012: 387; EKS 2019
• Läti keel: lt brũveris, brũvelis [1638 Bruweris] 'Brauer' < kasks brūwer Sehwers 1918: 40, 85, 144; brũveris, brũvelis < kasks brūwer Sehwers 1953: 19; brūveris (neben brūvelis) 'Brauer' < kasks brûwer Jordan 1995: 58
• Vt pruulima

punn, punni 'prunt, kork; sulund' < asks spunt 'id.', sks Spund 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 169, 212 punnima 'einlegen (den bühnen)'; punnetut 'gespündet / getaffelt'; Vestring 1720-1730: 193 Pun, -ni 'Ein Spunt'; Hupel 1780: 250 pun, -ni P. 'der Spunt'; Hupel 1818: 195 pun, -ni r. d. 'Spund; (Bouteillen) Kork'; Lunin 1853: 151 pun, -ni r. d. 'шпунка, втулка; пробка'
• Murded: punn : `punni 'prunt, kork' sporR; puńn (-nn) : puńni (-nn-) Saa L KPõ I Plt KJn Kõp eL EMS VII: 854; punn : `punni 'sulund, sulundiga laud' Lüg Vai; puńn : puńni (-nn-) Sa Emm Kul Var Mih Hää Nis HJn Trm Kod M Ran Har Plv EMS VII: 855
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 985 puńń : puńńi; punn : punnu 'harter, gedrungener rundlicher Gegenstand (Ball, Knaul, kleiner Lägel, Propf, Spund, Zapfen)'; EÕS 1930: 861 punn 'tehn laual (Feder, Spund)'; ÕS 1980: 548 punn 'prunt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spunt 'Verschlusszapfen, bes. mitten oben auf dem Fasse; Spundloch'; MND HW III spunt 'Spundloch, Zapfloch; Spund, Zapfen des Fasses; Zapfen eines Brettes der in die Nute paßt'
• Käsitlused: < sks Spund EEW 1982: 2232; < kasks spunt Raun 1982: 131; < asks spunt 'sulgemispunn; punniauk' ~ sks Spund 'punn, prunt' EES 2012: 392; < sks Spund 'punn, prunt, sulund' EKS 2019
• Läti keel: lt spuñde 'Spund' < asks spund Sehwers 1953: 118; lt spuñdêt 'spunden' < asks spunden Sehwers 1953: 118
• Sugulaskeeled: lv pun̄´ 'spädel; propfen, spund' Kettunen 1938: 314; lv puņ 'punn / spunde, tapa'; lv puņņõ 'punnida / spundēt' LELS 2012: 257

punt, pundi 'kimp, kahl' < asks bunt 'id.', sks Bund 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 210 Wicht /u 'Bündlein manipilus'
• Murded: punt : `pundi 'kimp, kahl; kobar; salk' R; puńt : puńdi (pundi) Pha Pöi Emm L Kei Juu Pee VJg I Äks VlPõ eL; punt : punda Vll EMS VII: 859
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 986 puńt : puńdi (P) 'Bund, Bündel (bes. von Flachs, Stroh)'; EÕS 1930: 862 punt 'linu (Knocke); võtmeid (Bund)'; ÕS 1980: 548 punt 'kimp, salk'; Tuksam 1939: 176 Bund 'kimp, neos'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bunt 'Bund, Bündel'; MND HW I bunt 'Bund, Verbindung, Bündnis; Bündel, das Zusammengebundene'; Hupel 1795: 39 Bund 'heißt alles was gebunden ist, z.B. ein Rogenbund st. Garbe, ein Bund Langstroh st. Schütte, ein Strauchbund st. Welle'
• Käsitlused: < sks Bund EEW 1982: 2234; < kasks bunt Raun 1982: 131; < asks bunt, buntwerk 'karusnahad' ~ sks Bund 'kubu, viht, kimp' EES 2012; < sks Bund 'kimp, kubu' EKS 2019
• Läti keel: lt buñte 'Bund' < kasks bunt Sehwers 1918: 145; lt buñte 'Bündel' < kasks bunt 'Bündel' Sehwers 1953: 21; bunte, bunts 'Bund, Bündel' < kasks bunt Jordan 1995: 58
• Sugulaskeeled: sm puntti 'nippu, paketti, pakka, käärö / Bündel, Packet, Pack(en)' < rts bund 'kimppu, tukku, mytty; lankamitta' [‹ kasks bunt, bund] SSA 2: 429; lv bun̄´t̀ 'bund' Kettunen 1938: 31; lv buņţ 'punt, kimp / saišķis, kūlītis, bunte' LELS 2012: 51

puuk, puugi 'pisuhänd, kratt' < asks spûk 'kummitus, tont', vrd rts puke 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 576 pughk (kratt) 'zwerg pumilio'; Hupel 1818: 197 puuk : pugi r. 'Genius oder Drache, welcher Milch von Andern zuschleppen soll'; Lunin 1853: 153 puuk : pugi r. 'генiй, змѣй, который долженъ носить отъ других молоко'
• Murded: puuk : puugi Sa Kul sporI Äks Ksi Plt KJn Hel sporT V(-k´); puuk : puuga sporSa Muh EMS VII: 918
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūk : pūgi, pūga (P) 'Drache, geisterhaftes Wesen, welches angeblich Schätze zuträgt, auch den Kühen die Milch aussaugt'; ÕS 1980: 550 puuk 'kratt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spôk, spûk 'Spuk, und concr. spukhaftes Wesen, Gespenst'; MND HW III spôk (spoyk, spouk), spůk, spôke 'Spuk, gespenstisches Wesen; Unwesen; Spukgestalt, Gespenst, Scheingestalt'
• Käsitlused: < kasks spôk, spûk Liin 1964: 65; < kasks puuk EEW 1982: 2259-60; < asks puuk ~ rts puke Raun 1982: 133; < rts puke 'kratt' ~ asks spōk, spūk 'kummitus, tont' EES 2012: 397
• Läti keel: lt spuoks 'Spuk, Gespenst' < kasks spôk Sehwers 1918: 160; Jordan 1995: 94
• Sugulaskeeled: lv pùi̯`k, pū`k 'drache; windstoss, windhose' < germ Kettunen 1938: 313, 321; lv spùo̯k̀ 'spuk, gespenst' < kasks spōk Kettunen 1938: 380; lv pūik 'kratt, puuk / pūķis' LELS 2012: 256

rihv, rihva 'kivirähk; leetseljak meres' < asks rif 'id.', sks Riff 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: riuhk : rihva 'klibu; kruus' Sa Muh Phl Kse Han Var; rihk : rihva Khk; rihvk : rihva Khk Jaa Pöi; rihv : rihva Khk Pha Kse Var Tõs EMS VIII: 323
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1053, 1052, 1046 rihw : rihwa 'Riff' '= rihk'; rihk : riha (P, W) 'Kies, ”Grant”'; rehw : rehwi 'Riff'; ÕS 1980: 590 rihv 'kaldaäärne kivirähk, klibu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rif, ref 'Fels oder Sandbank in der See'; Schiller-Lübben rif, ref 'schmale Sandbank in der See (altnorw. rif, schwed. ref, dän. rev, ndl. rif)'; MND HW II: 2 rif, ref 'Felsenbank, Klippe im Meer, Riff'
• Käsitlused: < kasks rif 'Riff, Sandbank im Meere' GMust 1948: 9; < sks Riff 'Kies, Grant' EEW 1982: 2470; < kasks rif Raun 1982: 142; < kasks rif 'Sandbank im Meere'; < asks rif, ref 'leetseljak' ~ sks Riff 'veealune kalju; leetseljak' EES 2012: 426
• Läti keel: lt † rava 'Riff, Sand- oder Steinbank im Meere' < kasks ref, reve Sehwers 1918: 29, 156; lt rava 'ein Riff, Sand- od. Steinbank im Meer' ME: III: 491; lt rēve 'steiniges Feld; Reihe von Erhöhungen' < kasks rif (ref) 'Fels oder Sandbank in der See' Jordan 1995: 85
• Sugulaskeeled: sm riutta [1683] 'pitkähkö, osittain vedenalainen rantakivikko, särkkä / Riff' < germ, vrd mr gryt 'kivi, sora' SSA 3: 84; lv rīţ 'rannamadal / sēklis' LELS 2012: 271

rullima, rullin 'veeretama, keerutama; rulli keerama' < asks rullen, rollen 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 wêritama 'rollen'; Vestring 1720-1730: 210 Rullima 'Rollen'; Hupel 1780: 260, 288 rullima r. 'rollen'; trullima r. d. 'rollen'; Lithander 1781: 497 pärrast rulli sedda laua peäl kättega; Hupel 1818: 211, 252 rullima P. 'rollen, walzen'; trullima r. d. 'rollen, walzen'; Lunin 1853: 163, 199 rullima r. 'катать бѣлье'; trullima r. d. 'катать, свивать, углаживать каткомъ'
• Murded: `rul´lima 'rulliga töötama, tasandama' Khk Kär Vll Muh Rei Lä Tor Hää Ris Kei JõeK Amb Pil; `trul´lima (-ll-) R Juu Jä ViK I Plt; `rul´ma Vig Var Mih Tõs Khn Saa KJn M(-me); `trul´ma Kod T V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; Wiedemann 1893: 986 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; rul´l´i ajama 'zusammen rollen'; uksi kaudu keŕjamas rul´l´ima 'sich bettelnd umher treiben'; ÕS 1980: 602 rullima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rullen 'auf Rollen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen'; MND HW II: 2 rullen, rüllen, rollen 'sich rollend bewegen; etw. mehrfach herumdrehen, rollen; etw. in zylindrische Form bringen, aufrollen; etw. auf Rollen, Walzen bewegen; mit einem Fahrzeug fahren'
• Käsitlused: < ? kasks rullen EEW 1982: 2552; < asks rullen 'rulli peale keerama; lahti või kokku rullima' EES 2012: 438
• Läti keel: lt rul̃lêt 'rollen' Sehwers 1918: 157; lt rul̃lêt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < asks rullen Sehwers 1953: 102; rullēt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < kasks rullen 'auf Rullen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen' Jordan 1995: 85
• Sugulaskeeled: sm rullata 'kartuta vaatteira; jyrätä; sotkea' < mr rulla SSA 3: 102; lvS rull 'rollen' SLW 2009: 166; lv ru ̀ĺĺə̑ 'rollen, walzen, mangeln' < sks Kettunen 1938: 347; lv ruļļõ 'rullida, rullile keerata / rullēt' LELS 2012: 276; lv skruļļõ 'rullida, rulli keerata / rullēt, skrullēt' LELS 2012: 295; vdj rullata 'rullida; vaalida; kokku käärida / укатывать; катать (бельё); свёртывать' VKS: 1079; is rullaᴅaɢ 'rullida' Laanest 1997: 171
• Vt rull

rööp, rööpe 'õnar, sisselõige, sälk, soon, renn, valts' < asks grōpe 'id.'

• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 206 Rööp : röpad 'Die Wagen und Schlitten Spuren auffn Wege'; Hupel 1780: 258 rööp, -a r. d. 'Wagen- oder Schlittenspur, Fahrgleise'; Hupel 1818: 208 rööp, -e r. d. 'Gleis, Fuhr- od. Fahrgleise'; Lunin 1853: 161 rööp, -e r. d. 'колея, колесовая выбоина'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫp : rȫbe (P) '= rōbas'
• Käsitlused: < kasks grope, vrd rts grop Metsmägi 2016: 161-162; < kasks grōpe ~ lt gruõpe Vaba 2018: 482

siisike, siisikese 'lind (Carduelis spinus)' < kasks sîsek 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 520 paolind P.; zisike d. 'Zeischen (Vogel)'; Hupel 1818: 294 zisike 'Zeisig (Vogel)'; Lunin 1853: 173, 336 sisike r. d. 'чижикъ'; zisike 'чижикъ'
• Murded: pajulind (paiu-) Kuu Lüg Vai Rid Mar Hää Nis Amb Iis Trm EKI MK; paiu sisass Har; paiu tsirk Har Plv EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1162 sīzikene : sīzikeze 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; Wiedemann 1869: 1333 tsīzikene : tsīzikeze (d) 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; tsīskene, -ze (d) '= tsīzikene'; Wiedemann 1893: 1026 tsīzikene, tsīzikeze (d) (tsīskene) 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; ÕS 1980: 636 siisike[ne] 'lind (Carduelis spinus)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sisek, cisek, sisex, ziseke 'Zeisig'; Schiller-Lübben sisek 'Zeisig'; MND HW III sîsek, sîsex, sîseke(n) 'Zeisig'
• Käsitlused: < sks Mäger 1967: 182; < sks EEW 1982: 2786; < kasks sisek Raun 1982: 156; < asks sisek, ziseke 'siisike' EES 2012: 471; < asks sisek EKS 2019
• Läti keel: lt cĩzītis 'der Zeisig' ME: I: 392; lt cīsķens Sehwers 1953: 24
• Sugulaskeeled: vdj tšiizikka 'siisike / чнжик' VKS: 1334

soldat, soldati 'sõdur; mängukaart' < asks soldât 'id.', sks Soldat 'id.', vrd vn солдат 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 neihle Soldanille saih nöuw, eth ne. seda wangi rahwast peassit erra tapma; Göseken 1660: 302 need Soldatit munstrima 'Mustern lustrare'; need Soldatit ülle wahtima 'übersehen'; Helle 1732: 322 soldan 'der Soldat'; Hupel 1780: 272 soldan od. soldat r. d. 'der Soldat'; Lunin 1853: 177 soldan, soldat, -i r. d. 'солдать; валетъ (в картахъ)'
• Murded: `soldat, -i Hlj RId Sa Muh(`soldadi); soldat, -i sporL KPõ I Ksi Plt Pil KJn Hel T; soldat : soldadi Emm Rei; `soldan, -i Vig Mih Khn Saa Juu KJn Kõp Vil M Kam San V; `soldand, -i Kuu EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1166 soldat : soldati 'Soldat; Bube (im Kartenspiel)'; soldan : soldani (P) '= soldat'; EÕS 1937: 1413 soldat 'sõdur (Soldat); kaardimängus (Bube)'; ÕS 1980: 647 soldat, -i; Tuksam 1939: 903 Soldat 'sõdur, soldat'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 soldenêr, (seltener) soldat, soldêr 'Söldner, stipendiarius'; Schiller-Lübben soldât, soldener, solder 'Söldner'; MND HW III soldât 'Söldner'; soldeman, söldenêr(e), söldêr(e) 'Söldner'
• Käsitlused: < sks Soldat ~ vn солдат EEW 1982: 2845; < sks Soldat, vn солдат Raun 1982: 159; SSA 3: 197; < asks soldāt 'palgasõdur' ~ sks Soldat ~ vn soldat 'sõdur' EES 2012: 478; < sks Soldat EKS 2019
• Läti keel: lt zal̃dãts 'Soldat' Sehwers 1953: 161; lt zaldāts 'soldat' ELS 2015: 795
• Sugulaskeeled: sm soltaatti [1615] 'sotamies / Soldat' < rts soldat; krj saltatta; krjA saldat; vps saudat; vdj soldatti < vn солдат SSA 3: 197; lvS saldāt 'Soldat' SLW 2009: 171; lv zōldat̀ 'soldat' Kettunen 1938: 401; lv zōldat 'soldat / zaldāts' LELS 2012: 377; vdj soldatti 'soldat / солдат' VKS: 1162

taaler, taalri 'endisaegne rahaühik' < kasks dāler 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 344 kuÿ tæmalle mitto tuhat Talerit echk Kuld Penningit saab antuth; Gutslaff 1648: 90 Wannathaler 'Thalerus'; Gutslaff 1647-1657: 257 [saht] ütte pohle Thaleri leuwda; Göseken 1660: 335 Saxa wanna Thaler 'ReichsThaler'; Helle 1732: 339 Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; Hupel 1780: 277, 279 tader, -i d. 'der Thaler'; taler : taalri r. 'der Thaler'; Hupel 1818: 234, 235, 239 taalder, -dri r. d. 'der Thaler'; tader, -i r. d. selt. 'der Thaler'; taler : taalri r. d. 'Thaler'; Lunin 1853: 184, 187 taalder, -dri r. d. 'талеръ'; tader, -i r. d. 'талеръ'; taler : taalri r. d. 'талеръ'
• Murded: `taaler : `taaldri Kuu Jäm Rei Kse Vän Trv San Plv(`taalõr); `taalder : `taaldri Sa Muh Rei Mar Han Mih Ris Kos JMd VJg; `talder : `taldri Kse Juu; `taader : `taadri Kul Han Khn Hää Plt KJn Kõp Trv; `taadri Har Vas EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244, 1245 tāder : tādri (P) '= tāler'; tālder : tāl´dri (P) '= tāler'; tāler : tāl´ri, tāl´dri 'Thaler'; ÕS 1980: 687 taaler 'aj (hõbemünt); maa hindamise ühik Liivimaal'
• Saksa leksikonid: MND HW I dāler, dalder 'Taler'
• Käsitlused: < kasks dāler, dalder Liin 1964: 48; < asks da(a)ler Raun 1982: 168; < sks Thaler (‹ Joachimsthaler), vrd kasks da(a)ler EEW 1982: 3025; < asks dāler, dalder ~ sks Taler EES 2012: 505
• Läti keel: lt dãlderis [1638 Dahlderis] 'Taler' < kasks dāler Sehwers 1918: 22, 86, 145; lt dalderis, dãlderis 'Taler' < kasks dāler, dalder Sehwers 1953: 25
• Sugulaskeeled: sm taalari [1572 sata dalarita] 'vanha rahayksikkö / Taler' < rts daler [‹ asksks da(a)ler] SSA 3: 248; SKES: 1186; lv dōldər < ee taalder SKES: 1186; lv dō̬ldə̑r 'taler' < vrd lt dālderis Kettunen 1938: 39; lv dǭldõr 'taaler / dālderis' LELS 2012: 53; vdj tanderi 'taaler (hõbemünt) / серебреник (монета)' VKS: 1266

tiin, tiinu 'kaanega (liha)nõu, vann, toober' < asks tîne 'id.', vrd rts tina 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 248 Tiin, -ni 'Eine länglichte Küfe'; Helle 1732: 188 tiin 'die längliche Kufe'; Hupel 1780: 284 tiin, i r. 'der längliche Küfen (Kübel, Kufe)'; Hupel 1818: 245 tiin, -i r. d. 'ein länglicher Kübel'; Lunin 1853: 193 tiin, -i r. d. 'лоханъ'
• Murded: tiin : `tiinu Kuu; tiin : tiinu Jäm Ris Pai Trm Plt KJn Ote; tiiń : tiini Trv Hls Krk Kan Lut; teiń : teini Lei EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1285 tīn : tīni; tīn : tīnu (P) 'Zuber, Kübel, Wanne, Fleischgeschirr'; Salem 1890: 398 tiin, tiini 'ушатъ, чанъ'; EKÕS 1918 tiin : tiinu
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tine 'Butte, Kübel, Zuber; dem tineken'; Schiller-Lübben tine '(tinne)'
• Käsitlused: < kasks tine Viires 1960: 101; < kasks tine (tinne) Liin 1964: 53; < kasks tîne [› tiin : tiini], rts tina [› tiin : tiinu] EEW 1982: 3156; < kasks tīne SSA 3: 292
• Läti keel: lt tĩnis, tĩne 'ein großes, rundes hölzernes Gefäß mit einem Deckel' < kasks tīne 'Kübel, Zuber, Butte' Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 143; tīna, tīne 'aus einem Holz gehöhltes Gefäß mit Deckel zum Aufbewahren von Kleidern, Mehl, Getreide usw.' < kasks tine 'Butte, Kübel, Zuber' Jordan 1995: 103; lt stĩnis, stĩne 'ein großes, ründes hölzernes Gefäß mit einem Deckel' < kasks tīne Sehwers 1953: 123
• Sugulaskeeled: sm tiinu [1637] 'suurikokoinen kimpiastia / Bottich' < rts tina [‹ kasks tīne 'saavi, sammio, sanko']; lv tīn´ 'iso kannellinen laatikko t. pyöreäpohjainen astia, tiinu' < kasks tīne SSA 3: 292; lv tīn´ 'kasten; zuber; aussteuer; rundes gefäss mit deckel zum aufbewahren von korn, mehl' < kasks tine Kettunen 1938: 424; lv tīņ 'astja (vilja, jahu, kaasavara hoidmiseks) / tīne; kirst / šķirsts; toober / toveris' LELS 2012: 327

tokk, toki 'lõngatokk, -viht' < asks docke 'id.', rts docka 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 159 titto 'Docke'; Vestring 1720-1730: 253 Tok, -ko 'Eine Docke'; Hupel 1780: 286 tok, -ko r. 'eine Docke'; Hupel 1818: 250 tok, -ko ~ -ki r. 'Docke'; Lunin 1853: 197 tok, -ko ~ -ki r. 'кукла, мотокъ'
• Murded: tokk : tokki 'lõngaviht' VNg Lüg; tokk : toki Rei Mar Kse Aud Tor Ris Juu JJn VJg Iis; tokk : togi Kuu EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1291 tokk : toki, toku 'Docke'; nȫri-tokk (P) 'ein Bündel von zwölf Faden Schnur'; ÕS 1980: 716 tokk 'lõngavihike'; Tuksam 1939: 201 Docke '(Puppe) nukk; (Schnur usw.) tokk, kimbuke'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 docke 'Puppe, Figur; Strohbündel (in Puppenform) zum Dachdecken'; Schiller-Lübben docke 'Puppe; Strohbündel, welches zwischen die Dachziegel gelegt wird, um den Regen abzuhalten'; MND HW I docke 'Puppe, Figur; Bündchen, Bündel von Garn, Seide; Strohbündel, die unter Pfannen, Schindeln gelegt wird'
• Käsitlused: < kasks docke, erts docka 'Puppe; Docke, Fitze, Bündel, Päckchen' EEW 1982: 3211; < asks docke 'nukk, kuju; õlekubu' ~ rts docka 'nukk; lõngaviht' EES 2012: 536; < sks Docke SSA 3: 306; EKS 2019
• Läti keel: lt daka, daķis 'Docke' < asks docke Sehwers 1953: 25
• Sugulaskeeled: sm tokka [1787] 'nukke; lankavyyhti; nippo, kääry / Puppe' < rts docka 'nukke; nippu, lankavyyhti' [‹ asks docke, sks Docke] SSA 3: 306; krj dokka 'Puppe' < sm tokka SKES: 1332-1333

tops, topsi 'väike anum, viinapits' < asks dop 'id.', sks Topf 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 250 tops, -i r. 'kleiner Becher, Tumler'; Lunin 1853: 198 tops, -i r. 'бокалъ, кубокъ'
• Murded: tops : `topsi 'väike (joogi)nõu, viinapits; karbike, toos' VNg Jõh Vai; tops : topsi eP; toṕs : topsi eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 tops : topsi (P, S) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; Wiedemann 1893: 1172 tops : topsi (P, S) (tups) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; ÕS 1980: 720 tops 'väike kruus; toos'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Topf'; top 'Topf'; Schiller-Lübben dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Hülse'; MND HW I dop, doppe 'etwas Rundes, Hohles; Schale, Kappe, Kapsel; Topf (top)'
• Käsitlused: < ee [deskr] ~ ? sks Topf ~ kasks top EEW 1982: 3362; < ee toos [deskr] Raun 1982: 180; < ? asks dop(pe) 'kapsel, karbike, kest' ~ sks Topf 'pott, kastrul; pütt' EES 2012: 540
• Vrd topp

troi, troi 'kampsun' < vrd rts troijo, tråja 'kampsun', asks troie '(mundri)kuub'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: troi 'meesterahva kampsun; lühike meestekuub' Sa Rei Khn Hää; tröi Nai; troijökk 'isaste riie' Jäm EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 troi-jakk : -jaku (P) 'geschlossene, über den Kopf zu ziehende Jacke'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 troie, troge, troige 'Jacke, Wamms (zur kriegerischen Ausrüstung gehörend)'; Schiller-Lübben troie, troge, troye 'Jacke, Wamms' '[Noch erhalten im ostfries. tröje, gestickte Unterjacke für Männer, in Form einer Blouse.]'
• Käsitlused: < kasks troie 'Jacke, Wams' Ariste 1930: 10; GMust 1948: 71, 94; < kasks troÿe, troie, trôge 'Männerrock, Jacke' EEW 1982: 3275; SSA 3: 133; < rts troijo, tråja 'murd kampsun' Raag 1992: 171; < asks troie, troge 'jakk, vammus' EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm röijy (tröijy, treiju) [1616 röjyd] 'lyhyt naisten pusero, jakku; miesten takki; villatakki, lapsen nuttu / kurze Frauenjacke od. -bluse; Männerjacke; Wolljacke, Kinderjäckchen' < mr tröia 'röiju, ruumiinmyötäinen vartalon yläosaa verhoava vaatekappale' [‹ kasks trōge 'takki, jakku'] SSA 3: 133

tung|raud, -raua 'tõstevahend' < vrd asks dûm(e) ’pöial’ + ee raud 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tung- (tuńg-) Kuu Hlj Sa Muh Emm Rei Lä Juu JMd Koe VJg Trm Kod Plt Krk San Räp; tunk- (-ń-) Kse Var sporPä Iis Plt KJn Hls Krk TLä Har Plv Vas; tong- VNg Lüg VJg Krk EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1351 tuṅg-raud : -raua; tuṅk-raud : -raua (P) '”Daumkraft”, Daumenwelle'; Salem 1890: 419 tunk-raud : -raua 'домкраты'; ÕS 1980: 738 tungraud 'tehn (tõstevahend)'
• Käsitlused: < vrd kasks dûm(e)- EEW 1982: 3359; < asks dûmkraft Raun 1982: 184; < asks dūmkraft, dummkraft ~ rts domkraft, donkraft ~ sks Daumkraft ~ vn domkrát [‹ hol dommekracht ’tungraud’] EES 2012: 555
• Sugulaskeeled: sm tunkki 'nostolaite / Hebebock, Wagenheber' < rts domkraft, donkraft [‹ asks dūmkraft, dummkraft; hol dommekracht, duimkracht] SSA 3: 326; sm tunkki < rts tunkraffi, tunkrahvi Häkkinen 2004: 1352

tuur, tuura 'kala (Acipenser Sturio L.)' < asks stôr 'id.', vrd rts Stör 'id.' [Murretest registreeritud töör on tõenäoliselt rootsi laen.]

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 399 Töri kalla 'Stör sturio'; Vestring 1720-1730: 63 Tuur-Kalla 'ein Stöhr'; Hupel 1780: 292 tuura kalla P. 'der Stöhr (Fisch)'
• Murded: tüir : tüira Mus; stüir : stüira Phl EKI MK; `tuurakala Lüg; tuurakala Muh Emm Rid Mar Khn JMd Trm; tüirkala ~ stüirikala Phl; tüirakala Mus; tüürakala Ans Rid Hää EKI MK; töönakala Khk; töörakala Jäm Khk Rei EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1360, 1372, 1305 tūr : tūra; tūra-kala 'Stör'; tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' '(Acipenser Sturio)'; ÕS 1980: 742 tuur = tuurakala (Acipenser)
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stor(e) 'Stör'; Schiller-Lübben stôr 'Stör'; MND HW III stȫr(e) (stoer), stür 'Stör'
• Käsitlused: < kasks stor(e) Raun 1982: 186; < kasks stôr Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190; < ? asks stōr 'tuur' EES 2012: 559
• Läti keel: lt stuõre 'Stör' < kasks stōr 'Stör' Sehwers 1953: 127; lt stūre, store 'Stör (Acipenser sturis)' < kasks stü̂r (neben stȫr(e)) Jordan 1995: 99; lt stora 'Stör' VLV 1944: 506
• Sugulaskeeled: lvS tǖr 'Stör' SLW 2009: 207; lv tīr, tǖr, tīr-kala 'stör (Acipenser sturio)' < asks stur, kasks sture Kettunen 1938: 424

tõu, tõu 'köis' < asks tow, touwe 'id.'

• Esmamaining: Schüdlöffel 1843
• Vana kirjakeel: Schüdlöffel 1843: 31 Massinad käiwad, tõuid wenniwad pingule
• Murded: tõu (töu) '(slepi)tross' Khk Pöi Muh Ris EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1316, 1317 tõu : tõui ~ tõū (P) 'Seil, Tau'; tõuw : tõuwi 'Tau, Seil'; ÕS 1980: 744 tõu 'köis, tross'; Mereleksikon 1996: 438 tou (tau, tõu) 'hol touw)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 touwe, tow 'Tau, Seil'; Schiller-Lübben dow (douwe, dawe, dau) 'Thau'; MND HW I douwe, dow (dou, dauwe, *douch) 'Tau'
• Käsitlused: < kasks touwe, tow 'Tau, Seil' GMust 1948: 47, 94; Uibo 2010b: 925; < kasks touwe, tow, tau ~ vrts togh EEW 1982: 3429; < kasks tow Raun 1982: 187; < asks touwe, tow, tau 'tööriist; vanker; kangasteljed; laevaseadmestik, eriti köis; puri' [sub tou] EES 2012: 543
• Läti keel: lt taũva 'das Tau' < kasks touwe, tou Sehwers 1918: 33, 162; Sehwers 1953: 142; tauva 'Tau, Seil' < kasks touwe, tow, tau Jordan 1995: 103
• Sugulaskeeled: sm touvi [1699] 'paksu köysi / Tau' < mr togh, rts tåg, vrd kasks touwe, tow, tau 'laite; työkalu; köysi (laivassa)', hol tou(we) 'köysi' SSA 3: 316; SKES: 1366; is tovvi 'köysi, jolla merrat kiinnitetään'; vdj tovvi < sm SSA 3: 316; sm touvi Tau < kasks touwe, tow, tau 'Tau, Seil' Bentlin 2008: 94; lv touv 'tou, tõu / tauva' LELS 2012: 329; vdj tovvi '(jäme) köis, tross, tõu / канат, трос' VKS: 1302

tääv, täävi '(laevas)' < asks steven 'id.', rts stäv 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tiev : `tievi 'tugev püstpuu laeva ees- ja tagaotsas' Jõe Kuu Hlj VNg(`tievi); tiev :tievi Kad; tääv : täävi (-eä-) Sa Hi Rid Mar Kse Han Var Tõs Hää; tääve Aud; tääb : tääbi Rid Mar; teav : teavi Muh; tävi Khn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟw : tǟwi (P) 'Steven, Schiffsteven'; Salem 1890: 389 tääw : tääwi 'штевенъ'; EÕS 1937: 1604 tääv : täävi 'laev vannas (Steven)'; ÕS 1980 tääv 'laeva ninas või päras kiilust tekini ulatuv tugev puu või raud'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben steven 'Vordertheil, Schnabel des Schiffes; ein starkes, krumm laufendes Holz, das auf dem vorsten (vorde-) oder hintersten (achtersteven) Ende des Kieles fast lothrecht ruht'; MND HW III steven 'vorderer Bauteil des Schiffes, Vordersteven'
• Käsitlused: < kasks steven 'Steven, Vordersteven' GMust 1948: 21, 94; < sm täävi [‹ rts stäv ‹ kasks steven] EEW 1982: 3466; < germ, vrd kasks steven, rts stäv Raun 1982: 189; < asks steven 'laeva esiosa; tugev puu laeva otstes', rts stäv 'tääv' EES 2012: 568; EKS 2019
• Läti keel: lt tẽviņš 'Vorder- und Hintersteven am Schiffen' < sks Steven Sehwers 1953: 142
• Sugulaskeeled: sm tievi, täävi 'laivan t. vaneen kölin jatke l. keulavannas' < rts stäv 'kaula' SKES: 1286; vdj steevi, šteevi 'tääv (kiilu jätk laeva või paadi otstes) / штевень' VKS: 1174

tünn, tünni 'puuanum' < asks tunne 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 255 tünnik r. 'ein Fäßchen, Tönnchen'
• Murded: tünn : `tünni Kuu VNg Lüg Vai; tüńn : tünni sporSa Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Hää Juu JMd Koe VMr Kad VJg Iis Trm Lai Plt KJn Trv Hls TLä TMr Võn sporV; töńn : tönni Khk Rei Kse Var Vil Hel Ote Rõn San Urv Rõu Plv EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1368 tüńń : tüńńi (P) 'Tonne'; ÕS 1980: 752 tünn
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tunne 'Tonne; Seetonne zur Markierung des Fahrwassers'; Schiller-Lübben tunne, tonne
• Käsitlused: < kasks tunne Viires 1960: 103; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 3496; Raun 1982: 190; < asks tunne 'tünn' EES 2012: 572; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm tynnyri [Agr] 'Tonne, Faß' < mr tunna, tynna 'tynnyri' SSA 3: 346; vdj tünni 'tünnike / бочёнок' VKS: 1423
• Vrd tonn

valsk, valski 'võlts, vale(lik)' < kasks valsch 'id.'

• Esmamaining: LiiviTalu 1550
• Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 Keß Wal[s]kist tunnistap; Müller 1600-1606: 395 se|sama Oppetus on Valsck ninck Vnrecht; Müller 1600/2007: 254 valsche Oppetuße ollÿ errakustututh ninck erraunnututh (17.07.1603); Stahl 1637: 54 wal∫ch : wal∫chi∫t 'Fal∫ch'; Stahl HHb III 1638: 38 nende fal∫chide wennade ∫ehs 'vnter den fal∫chen Brüdern'; Göseken 1660: 88 walsk/ i 'Falsch'; Göseken 1660: 183, 232 walsck 'Falsch'; walsck 'Heimisch subdolus'; Forselius 1694 walsk; Vestring 1720-1730: 280 Walsk, -ki 'Falsch'; Helle 1732: 203 walsk 'falsch'; Piibel 1739 Piddago walskid uled suud kinni; Hupel 1780: 305 walsk, -i r. 'falsch'; Lithander 1781: 529 Walsk juusto kook 'Ein falscher Käsekuchen'; Lunin 1853: 221 walsk, -i r. 'ложный'
• Murded: valsk : `valski 'vale' Kuu Lüg; val´sk Hää JMd; valtsk VNg EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438, 1439 wal´ks : wal´ksi (P) '= wal´sk'; wal´sk (indecl.) 'falsch'; wal´sk kaup 'Contrebande'; ÕS 1980: 771 † valsk 'võlts, valelik, petlik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
• Käsitlused: < kasks valsch, vals Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45, 65; < kasks valsch Ariste 1972: 92; Raun 1982: 197; < kasks valsch ~ sks falsch EEW 1982: 3691; < kasks valsch, vals 'falsch' ~ vrts falsk, falsch Raag 1987: 339; < asks valsch 'vale; võlts' EES 2012: 589
• Läti keel: lt val̃šķis [1638 Wall∫chkis] 'Fälscher, Betrüger, Heuchler' < kasks valsch Sehwers 1918: 99, 164; Sehwers 1953: 151; valšķs 'heuchlerisch, falsch' < kasks valsch Jordan 1995: 107; valšķēt 'Falschheit üben, sich mit Falschheit, Betrug abgeben, heucheln; lügen' < kasks valschen [fälschen]
• Sugulaskeeled: sm falski [Agr] 'petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich' < rts falsk [‹ kasks valsch, sks falsch]; is valski; krj valški, valski < sm SSA 1: 111; lv fal̄š̀ 'falsch' Kettunen 1938: 54; vdj fal´šši 'valskus, pettus; valelik / фальшь, ложь; фальшивый' VKS: 223
• Vrd võlts

vatman, vatmani 'kodukootud vanutatud üleriie' < asks watmal 'id.'

• Esmamaining: Schüdlöffel 1844
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 121 kue-rie 'Wattmann, Tuch zu Bauer-Kleidern'; Hupel 1780: 191 kue rie (ride) r. 'Watman, Tuch zu Bauerkleidern'; Hupel 1818: 102 kue rie od. ride 'Bauertuch; lf. Watman, Watmal'; Schüdlöffel 1844: 16 suwisel ajal peab tema wadmanist kuube; Kreutzwald 1849: 116 Selle särk-kue ülle kantakse watmanist ehk ehk põdranahhast tehtud mantli suggune ülekuub; Lunin 1853: 225 watmanni rie r. d. 'грубое крестьянское сукно'
• Murded: `vatman, -i (-t´-) Jäm Phl EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1417, 1461 vadmal : wadmali '”Wadmal”, Bauertuch'; watlas : watla; watman : watmani '= watel'; watel : watla (P) 'Wadmal, Bauertuch'; ÕS 1980: 778 vatman 'kodukootud vanutatud villane riie'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wât-mâl, -mel, wat-man 'grobes Wollenzeug'; wât 'Gewand, Kleidung'; Schiller-Lübben wâtmâl, wammâl, wâtmel (wâtman) 'grobes Wollentuch'
• Käsitlused: < kasks watmal 'grobes Wollentuch' EEW 1982: 3763; < vn ватман 'vatman' EKS 2019
• Läti keel: lt vadmala, vadmals [1587 Wadmalle] 'selbst gewebtes wollenes Zeug' < kasks wātmāl Sehwers 1918: 34, 82, 163; vadmala 'grobes, selbstgewebtes wollenes Zeug' < kasks wātmāl 'grobes Wollenzeug' Sehwers 1953: 150
• Sugulaskeeled: lvS vadmal [1846] 'Tuch, Wollenzeug; Wollstoff' SLW 2009: 213; lv va’dmə̑l 'wollstoff, wand' < kasks watmal Kettunen 1938: 464; lv va'dmõl 'vatman (kodukootud vanutatud villane riie) / vadmala' LELS 2012: 348; vdj vadmalad 'kalev, vatman / сукно'