[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' < kasks schale 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 234 Kale 'Schale'; Gutslaff 1648: 245 Kâl : Kâla 'Wage'; Gutslaff 1648-1656 Enge teill peawat ollema öigke kahle, öigket lohdit, öigket wackat; Göseken 1660: 95 Kaal/ i 'Schaal'; Göseken 1660: 349 Kahli 'Schale (Wageschale)'; Virginius 1687-1690 Kulda andis täma Kaaloga; Vestring 1720-1730: 55 Kaal, -lo 'Gewicht, Wagschale'; Hupel 1780: 166 kaal, -o r. d. 'Gewicht, Waagschale, Waage'; Lunin 1853: 40 kaal, -o r. d. 'вѣсъ, вѣсы'
• Murded: kaal : kaalu 'kaalumisseade; raskus' eP(koal, kual); kaal : kaalu eL; kaal : `kaalu R EMS II: 387
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāl : kālu; kāl´ : kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; ÕS 1980: 215 kaal : kaalu '(keha)raskus; kaalumisseade'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schale 'Wagschale'; Schiller-Lübben schale 'Gewichts-, Wagschale'; MND HW III schâle 'Schale der Waage'
• Käsitlused: < kasks schale 'Gewichtsschale, Wagschale' Liin 1964: 48; < kasks EEW 1982: 617; < germ, vrd kasks schale Raun 1982: 24; < asks schale 'kauss, jooginõu; teatav mõõtühik; kaalukauss' EES 2012: 108; EKS 2019
• Läti keel: lt skãle [1638 Skahle] < kasks schāle Sehwers 1918: 94; lt skãle 'Wagschale' < kasks schāle 'Wagschale' Sehwers 1953: 106; skāle 'Wage, Schalwagen' < kasks schale 'Wagschale' ME: III: 879
• Sugulaskeeled: sm kooli [1644 Wichti skoli 'vaakakuppi'] 'pyöreä matalahko vati, malja / (Trink)schale, Schüssel' < rts skål 'malja, kulppo' SSA 1: 399; lv skō̬l 'waagschale' < kasks schale Kettunen 1938: 373; lv skǭlõd 'kaal / svari' LELS 2012: 295

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < asks koppe 'id.', vrd sm koppa 'id.'

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: VT 1686 Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; Hupel 1780: 189 kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; Hupel 1818: 98 kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; Lunin 1853: 70 kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
• Murded: kopp : kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp : kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL EMS III: 650
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp : kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware'; Köbler 2014 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß, Trinkschale, Pokal'
• Käsitlused: < kasks koppe Viires 1960: 86; < kasks kop, koppe Liin 1964: 53; < lms, vrd sm koppa EEW 1982: 948; < ? kasks koppe, vrd sm koppa Raun 1982: 48; < lms, vrd sm koppa ~ asks kop 'karikas' EES 2012; < asks schope 'kopp, kapp' EKS 2019
• Läti keel: lt kapa 'ein kleines Maß' < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' Sehwers 1953: 47
• Sugulaskeeled: sm koppa [1786] 'kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo / Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse' < lms [deskr] SSA 1: 400; sm kuppi [1637] 'Tasse, Napf'; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' [todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi'] SSA 1: 446; vdj kuppi 'tass, kruus; tops; kopsik, kopp / чашка, кружка; кубышка; ковш' VKS: 513

pekk, peki 'korjandustaldrik; kauss' < kasks becken 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 275 perräst wallas tem̃ä wet ütte Becki sisse; Stahl HHb III 1638: 207 pecki sisse; Gutslaff 1648: 207 Bicken /e 'Becken'; Göseken 1660: 125 Pecki 'Becken'; Göseken 1660: 305 kambri pecki 'Nacht-Scherbel'; Hornung 1693: 33 Pek : Pekki / Acc. pl. Pekkisid 'ein Bekken'; Vestring 1720-1730: 175 Pekken 'Das Becken'; Helle 1732: 156 pek 'das Becken'; Piibel 1739 Ja noad, ja pekkid, ja suitsetamisse-rohho kausid; Hupel 1780: 238 pekken r. selt. 'das Becken'; Hupel 1818: 176 pekken r. d. selt. 'das Becken'
• Murded: pekk : peki 'korjanduskarp kirikus' Khk Han Tõs Jür; pek´k : peki (-k´-) Hls Krk Nõo Har Rõn Plv Vas EMS VII: 328
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk : peki 'Becken'; EÕS 1930: 737 pekk 'korjanduskarp kirikus (Becken)'; Tuksam 1939: 117 Becken 'kauss (Schale); pekk (Armenbüchse)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW I becken 'Becken, Schüssel'; Schiller-Lübben becken 'Becken'
• Käsitlused: < kasks becken 'Becken' Ariste 1963: 100; Liin 1964: 54; EEW 1982: 1981; Raun 1982: 119
• Läti keel: lt † beķenis [1587 Bekenne] 'Becken' < kasks becken Sehwers 1918: 143; beķenis 'Becken' < kasks becken 'Becken' Sehwers 1953: 10
• Sugulaskeeled: sm päkkinä [1787] 'malja, (läkkipeltinen) astia, kippo / Schale, Gefäß, Napf' < rts bäckin 'malja; kaste-, kolehtimalja; yöastia etc' [‹ kasks becken] SSA 2: 457

tops, topsi 'väike anum, viinapits' < asks dop 'id.', sks Topf 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 250 tops, -i r. 'kleiner Becher, Tumler'; Lunin 1853: 198 tops, -i r. 'бокалъ, кубокъ'
• Murded: tops : `topsi 'väike (joogi)nõu, viinapits; karbike, toos' VNg Jõh Vai; tops : topsi eP; toṕs : topsi eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 tops : topsi (P, S) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; Wiedemann 1893: 1172 tops : topsi (P, S) (tups) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; ÕS 1980: 720 tops 'väike kruus; toos'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Topf'; top 'Topf'; Schiller-Lübben dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Hülse'; MND HW I dop, doppe 'etwas Rundes, Hohles; Schale, Kappe, Kapsel; Topf (top)'
• Käsitlused: < ee [deskr] ~ ? sks Topf ~ kasks top EEW 1982: 3362; < ee toos [deskr] Raun 1982: 180; < ? asks dop(pe) 'kapsel, karbike, kest' ~ sks Topf 'pott, kastrul; pütt' EES 2012: 540
• Vrd topp

vaag, vae 'kaalud' < kasks wage 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 126 wahgk 'Wage / damit man wieget'; Stahl LS I 1641: 292 üllekochto möhto ninck wahgki 'falscher Mase vnd Gewichte'; Gutslaff 1648: 245 Kâl /a 'Wage libra'; Göseken 1660: 95 wahgk 'Wage'; waghkaal/ i 'Wageschal'; Vestring 1720-1730: 272 Waag, -gi 'Eine Wage'; Wagi Kaus 'Wage Schale'; Helle 1732: 199 wa-ed 'die grosse hölzerne Wage, balances'; Helle 1732: 323 waag 'die Wage'; Piibel 1739 kullutawad kulda kukrust, ja wagiwad höbbedat waega; Hupel 1780: 299, 300 waag : wagi od. wae r. 'die Waage'; waed r. 'die große hölzerne Waage'; Lunin 1853: 214, 215 waag, -i ~ wae r. d. 'вѣсы'; waed r. 'большiе деревянные вѣсы'
• Murded: vaag : vae 'kaal; hoob' Sa Mär Hää Kei; `vaagi VNg; vaeg Ris; vae Hi; aeg : aagi Muh; voag : voagi Juu EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāg : wāe 'Wage, Hebebaum'; wāe : wāe (D) '= wāg'; EÕS 1937: 1626 vaag 'kaalud'; ÕS 1980: 761 † vaag 'kaalud'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wage 'Wage; als Sternbild; Ort, wo gewogen wird, Wägehaus'; Schiller-Lübben wage 'Wage, Werkzeug zum Wiegen; der Ort, wo gewogen wird; die Wagegerechtigkeit; ein bestimmtes Gewicht, nach den Waren verschieden'
• Käsitlused: < sks EEW 1982: 3599; < kasks wage Liin 1964: 48; Raun 1982: 194; EES 2012: 582
• Läti keel: lt pl. vãģi 'der Wagen; das Sternbild des großen Bären' < kasks wage 'der Wagen; das Sternbild' Sehwers 1918: 42, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 107; lt vãga 'Wage, darauf gewogen wird' < asks wāge Sehwers 1953: 152
• Sugulaskeeled: sm vaaka [Agr] 'painonmääritysväline; tähtimerkki; voimisteluliike / Wage' < mr vāgh 'vaaka' SSA 3: 383; SKES: 1572; vdj vāge̮ 'vipu, vipuvarsi' < ee ~ vn; krj voakat 'puntari, vaaka (pl.)' < vn вага SSA 3: 383; lv va'it 'kaal / svars' LELS 2012: 350; vǭigõd 'kaal(ud) / svāri' LELS 2012: 369
• Vt vaagima

vaat, vaadi 'aam, tünn' < kasks vat 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 383 kax suhrd hirmsat Vate piddab ollema; Stahl 1637: 55 waht : wahti∫t 'Faß darin man getrenck helt'; Gutslaff 1648: 243 Wâti 'Vaß'; Göseken 1660: 88, 184 waat/ i 'Fas'; waahti 'Fas dolium'; Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas cadus'; Hornung 1693: 28 Waet : Wadi : Waeti / Acc. pl. (sid) & Waeta 'eine Tonne von 120 Stoff'; Vestring 1720-1730: 272 Waat, -ti 'Ein Faß'; Helle 1732: 199 waat 'das Vaß'; Hupel 1780: 299 waat : wadi od. wati r. d. 'das Faß'; Lunin 1853: 214 waat, -i; wadi r. d. 'бочка'
• Murded: vaat (-t´) : vaadi (-oa-, -ua-) Hi L K I eL; vaat : `vaadi R(`vaati Vai); vaet : vaadi Sa Rid Mar Ris; aet (aõt) : aadi Muh Khn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1466 wāt´ : wādi 'Fass'; ÕS 1980: 762 vaat
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vat 'Fass, Gefäss, Behälter; Schlüssel, Toller'; Schiller-Lübben vat 'Faß, Gefäß'; MND HW I vat (vad), vāt 'Gefäß jeder Art und Größe, Behälter, Faß, Topf; Maßangabe für flüssige und trockene Waren; Schlüssel, Teller aus Ton oder Metall'
• Käsitlused: < kasks vat Viires 1960: 102; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3610; Raun 1982: 194; SSA 3: 418; < asks vat 'vaat, tünn' EES 2012: 583; EKS 2019
• Läti keel: lt vãte, vãts [1638 Wahte] 'Faß' < kasks vat 'Faß, Gefäß, Behälter' Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 108
• Sugulaskeeled: sm vati [Agr fati] 'tarjoilu- t. ruokailuastia, aluslautanen, kulho, pesuastia; (vanh.) tynnyri / flache Schale, Platte, Teller, Untertasse, Waschschüssel; (früher auch) Faß'; is vadi vati; krj vati saviruukku, puukulho < mr fat, faat, fatt 'tynnyri' SSA 3: 418; vdj vaatti; is vaatti < ee vaat; sm vaatti SKES: 1584; Nirvi 1971: 649; lvS vāt, vaåt, vāot, vā°t, vaot 'Fass' SLW 2009: 213; lv vō̬`t´ 'fass' (= pit̄) < kasks vat Kettunen 1938: 501; lv vǭţ 'vaat / vāts, muca' LELS 2012: 370; vdj vaatti 'vaat / бочка' VKS: 1458