[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 55 artiklit

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524: 60 Amen; Koell 1535: 68 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen; Tuksam 1939: 37 Amen 'aamen'; SES 2007: 53 amen 'aamen (palve, õnnistuse jne lõpetuseks)'
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'; EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Muud keeled: rts amen [14. saj] 'relig aamen' RES 2004: 40; lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < asks achter 'id.', rts akter 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 239 laiwa hend 'hinter Theil des Schiffs'
Murded: `ahter 'laeva (harvem paadi) päraosa' S L Ris; `ahtri R EMS I: 148
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1562 ahter : ahtri (A) 'Hintersteven'; EÕS 1925: 6 ahter 'laeva tagumine osa'; ahterlaev 'Hinterschiff'; ÕS 1980: 29 ahter 'laeva päraosa'; Tuksam 1939: 28 achter 'ahtris, päras, taga'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben achter 'hinter; hinten'; MND HW I achter(e) 'hinten, zurück; später'; EWD 2005 achter 'hinter'; (aus dem Seemannssprache ins Hd. übernommen)
Käsitlused: < kasks achter 'hinten' GMust 1948: 25, 74; < rts akter EEW 1982: 32; Raun 1982: 2; Raag 1987: 333; < asks achter, rts akter EKS 2019
Muud keeled: rts akter [1489] 'ahter (laeva päraosa)' RES 2004: 33
Sugulaskeeled: sm ahteri [1863] '(aluksen) perä, takaosa / Heck, Hinterschiff' < nrts akter ‹ kasks ~ khol achter 'veneen, aluksen (perä)peili' SSA 1: 55; sm ahteri 'perä, (aluksen) takaosa'; vdj ahte̮ri; ee ahter < nrts akter SKES: 7; vdj ahte̮ri 'ahter / корма' VKS: 105

epistel, epistli 'apostli kiri; manitsev noomitus- või õpetuskõne' < kasks epistel(e) 'id.', sks Epistel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 64 Neet Euangeliumit, Epistlit, ninck muhd kaunit Tænnolaulut (18.10.1600); Gutslaff 1648-1656 se Esimenne Epistel laodiceast; VT 1686 Epistli eesmätzel Pöhäpeiwäl Pahstun; Piibel 1739 Epistel essimessel pühhapäwal pärrast kolme Kunninga Pühha; Hupel 1818: 375 Epistel 'epistel bl. r.; ramat r. d.'; Masing 1821: 55 mis pühha Jakobus ommas Epistlis .. õppetab
Murded: `ebi·stel (ebistel, `eebi·stel, eebistel) 'apostli kiri (piiblis); noomitus- või õpetuskõne' Jäm Rei Mar Tor Hää Juu Koe VJg I Vil Hls; `ie·bistel Kuu; `iepi·stel Lüg; `epi·stel Plt Har Plv; `pistel Mar Mär Plt Trv Krk; `ebi·stli, `pistli Nõo; eebistli Rõu Vas EMS I: 768
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēpistel 'Epistel'; EÕS 1925: 60 epistel 'kiri; noomitus, „jutlus“'; ÕS 1980: 113 epistel 'kirikl apostli kiri, sellest etteloetav pala jumalateenistusel; pilt noomituskõne'; Tuksam 1939: 266 Epistel 'epistel; kiri'; die Epistel lesen '(kellelegi) epistlit lugema, kedagi noomima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 101 epistole 'Epistel'; Köbler 2014 epistele, epistel, epistole 'Epistel'
Käsitlused: < sks Epistel EEW 1982: 201
Muud keeled: rts epistel [1527] 'relig epistel, apostli kiri; piltl (pikk) noomituskõne' RES 2004: 233; lt epistula 'epistel' ELS 2015: 113
Sugulaskeeled: sm epistola [Agr] 'Epistel' < vrts epistola ~ lad epistola SSA 1: 106

hakkima, hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken 'id.', sks hacken 'id.' [Laensõnale eelnes murdeline omasõna tsagama.]

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 zaggema 'hacken'; Hupel 1780: 390 hacken 'zaggama d.'; Lithander 1781: 497 Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki
Murded: akkima 'tükeldama' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl EMS I: 232
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' EEW 1982: 262; EES 2012: 67; < kasks hacken Raun 1982: 9; < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' EKS 2019
Muud keeled: rts hacka [16. saj] 'hakkima, hekseldama' RES 2004: 356
Sugulaskeeled: sm hakata 'katkaista, irrottaa tai poistaa jatkuvasti lyömällä; pirstoa, paloitella, pilkkoa, hienontaa' NS I 1978: 330

hüll, hülli '(meeste või naiste) müts' < kasks hülle 'peakate'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Hüll 'Hülle (Mütze)'; Göseken 1660: 303, 358 hüll 'Mütze'; Hüll 'Schlaff-Haube'
Murded: ül´l 'peakate' Sa Hi; üll Hi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1409 hül´l´ : hül´l´i (I) 'Männermütze (von Tucht mit einem Rand von Schafsfell)'; SÕS 1951: 182 hüll 'etn teatud peakate'; Tuksam 1939: 512 Hülle 'kate; ümbris, mähis; kehakate, rüü; loor'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hülle 'Kopfbedeckung, Kopfüberwurf, Kopftuch, Haube'
Käsitlused: < kasks hulle Ariste 1938: 96; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 469
Muud keeled: rts hylle [1872] 'bot tupp- ja kroonleht; (üld)loor kandseentel' RES 2004: 387

karnapp, karnapi 'rehetoa osa' < asks karnap 'eend, ärkel, maja väljaulatuv osa'

Murded: `karnapp : `karnapi 'rehetoa osa, peakast' Kam EMS II: 758; kaarnapp, kaarnapi 'lisaruum rehe kõrval, kuhu veeti peksmisele tulev vili' Räp Raud 1940: 194; kaŕn : karni 'külgehitis rehetoa otsas või kõrval, kuhu veetakse pekstav vili, peakast' Nõo EMS II: 758
Saksa leksikonid: Lübben 1888 karnap 'Ausbau, Vorsprung am Hause, Erker'
Käsitlused: < kasks karnap Raud 1940: 194

knee, knee 'laevakere kinnituspuu või -raud' < asks knê 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: knee 'kinnituspuu või -raud' Rei Phl Ris Hää; nee Mus Käi Rid EMS III: 351; põlved 'laeva piitade alused kõverad toed' Saareste II: 368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 313 knē : knē 'Knie (am Schiffsrumpf)'; Tuksam 1939: 570 Knie 'põlv; käänak; tehn põlvis'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 knê 'winkelig gebogenes Werkstück zum Schiffbau; Biegung, Krümmung, Winkel'
Käsitlused: < ? sks 'Knie (am Schiffsrumpf)' EEW 1982: 876
Muud keeled: lt † kneĩja 'Kniestück zum Zusammenhalten der Boote' < kasks knē 'Knie' Sehwers 1918: 150; ME: II: 245; kneija 'das Kniestück an dem Boden der Boote' < asks knei 'das krumme Holz, das Knieholz, das den Boden und die Seitenwände des Bootes zusammenhält' Sehwers 1953: 53

koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Koppli 'Koppel'; Göseken 1660: 263 Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; Vestring 1720-1730: 92 Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; Helle 1732: 309 teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; Hupel 1780: 189 koppel, -pli r. d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; Hupel 1818: 98 koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; Lunin 1853: 70 koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-ṕ-) Nõo Kam Ote V EMS III: 651
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel : kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel; Tuksam 1939: 585 Koppel (Weide) 'koppel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; zusammengebundene Lebewesen, bes. Jagdhunde; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
Käsitlused: < kasks koppel Liin 1964: 52; EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; SSA 1: 400; < asks koppel 'karjamaa' EES 2012: 177; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm koppeli [1786] 'pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel' < nrts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' [‹ kasks koppel]; vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee SSA 1: 400; lv koppel 'koppel, anger' Kettunen 1938: 145

kupp, kupu 'kupusarv; pea(nupp)' < asks kop 'id.', sks Kuppe '(ümar) tipp'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 263, 274 Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Vestring 1720-1730: 101 Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; Helle 1732: 124 kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; Piibel 1739 sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; Hupel 1780: 195 kup : kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; Arvelius 1790: 38 laskis temmale .. kuppo; panni kupposarwed peäle; Hupel 1818: 108 kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; Lunin 1853: 77 kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
Murded: kupp : kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp : kuppu R; kupp : kupa VId EMS IV: 52-54; kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg EMS IV: 55-56
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp : kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend'; Tuksam 1939: 604 Kuppe 'ümarik (mäe)hari; kuppel; (naela)pea'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
Käsitlused: < asks Kopp Liin 1964: 58; < kasks kop Raun 1982: 56; < asks kopp 'pea; kupp' EES 2012: 193
Muud keeled: rts koppa [16. saj] 'med van kuppu panema' RES 2004: 494; lt ķepe 'Schröpfkopf' < kasks kop Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71; ķepēt 'schröpfen' < kasks köppen Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71
Sugulaskeeled: sm kupata, kupita [Agr] 'schröpfen'; is kuppia 'kupata'; krj kupata 'kupata, iskeä suonta'; vdj kuppia 'kupata'; ee kuppida 'kupata' < vrts koppa 'kupata' [‹ kasks, hol koppen] SSA 1: 444; sm kuppari [1637] 'Schröpfer(in)'; is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar 'kuppari' < vrts koppare 'kuppari, välskare' SSA 1: 446; lv kep̄ 'Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen'; kep̆pìdi pānda 'schröpfen, schröpfköpfe setzen' Kettunen 1938: 115; lv kup 'kupp / bankas' LELS 2012: 153

kärpima, kärbin 'teritama, õhemaks või teravaks lõikama' < asks scherpen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 350 kerpima 'schärffen (das Holtz)'; Piibel 1739 omma raud-labbidast kerpima; Hupel 1780: 168 hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; Hupel 1818: 64 kerpima r. 'schärfen'; Lunin 1853: 56 kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R S L K Trm; `käŕpmä (-me) Kod eL EMS IV: 507; Saareste II: 731
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 käŕpima : käŕbin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 käŕpima : käŕbin (kaŕpima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima; Tuksam 1939: 837 schärfen 'teritama, teravaks tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < asks scharpen Liin 1964: 54; < kasks scherpen 'teritama' Ariste 1972: 97; < ? kasks scherpen 'teritama' Raun 1982: 63; < asks scherpen 'teritama' Uibo 2010: 373
Muud keeled: rts skärpa [1588] 'teritama, teravdama; karmistama' RES 2004: 949; lt šķērpêt 'schärfen, wetzen' < asks scherpen ME: IV: 35; lt šķẽrpêt 'schärfen, wetzen, kratzen' < asks scherpen 'schärfen' Sehwers 1953: 132

lahtima, lahin 'veristama, tapma' < asks slachten 'looma tapma' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 tappema 'schlachten'; Göseken 1660: 358 lachtima 'schlachten'; Vestring 1720-1730: 106 Lahhima 'Schlagen, prügeln'
Murded: `lahtima 'looma tapma; looma lahkama või tükeldama' Kuu Hlj Muh Hi L KPõ Iis KJn EMS IV: 841
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 493 lahtima : lahin 'schlachten'; Tuksam 1939: 848 schlachten '(maha) tapma; ohverdama'
Saksa leksikonid: MND HW III slachten '(Vieh) schlachten'
Käsitlused: < kasks slachten ~ sks schlachten EEW 1982: 1211; < asks slachten SSA 2: 34; < asks slachten 'tapma, veristama' ~ sks schlachten 'tapma, veristama' EES 2012: 222
Muud keeled: rts slakta [15. saj] '(looma) tapma; tükeldama' RES 2004: 953; lt † slaktêt [1638 ∫lakteht] < kasks slachten 'schlachten' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109
Sugulaskeeled: sm lahdata [Agr slachta] 'teurastaa / schlachten' < vrts slakta, slagta 'teurastaa' [‹ kasks slachten] SSA 2: 34; sm lahdata 'schlachten' < asks slachten ~ rts slagta, slakta Bentlin 2008: 133
Vt lahter

lapp, lapi 'kanga- või nahatükk; paik' < kasks lappe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91, 287 lappi 'Lappe (Flicke)'; Lapp 'Flecke im Kleide'; Hornung 1693: 33 Lap : Lappi / Acc. pl. Lappisid 'ein Flikken'; Vestring 1720-1730: 109 Lap, -pi 'Der Lappen'; Helle 1732: 128 lap 'der Lappen'; Hupel 1780: 200 lap : -pi r. 'der Lappen'; Hupel 1818: 115 lap, -pi r. d. 'Lappen; Fleck'; Lunin 1853: 84 lap, -pi r. d. 'трябка, лоскутъ; пятно'
Murded: lapp : lapi eP; lapp : lappi R; laṕp : lapi (-ṕ-) Muh sporPä eL EMS IV: 931
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lapp : lapi 'Lappen, Flick, Fleck'; Wiedemann 1893: 457 lapp : lapi (lapak, lapakas) 'Lappen, Flick, Fleck'; ÕS 1980: 354 lapp; Tuksam 1939: 615 Lappen 'lapp, paik; rebe; näru, räbal'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappe 'Stück, Fetzen Tuches oder Leders etc.'; MND HW II: 1 lappe 'herunterhängendes Teil von Tuch, abgeschnittenes oder abgerissenes Stück, Fetze, Flicken, Lappen; Stück Land'
Käsitlused: < kasks lappe 'Zeug-, Lederlappen' Liin 1964: 56; EEW 1982: 1233; Raun 1982: 70; SSA 2: 48; < asks lappe 'kanga või naha tükk, räbal' EES 2012: 227
Muud keeled: rts lapp [1405] 'paik, lapp, riidetükk' RES 2004: 538
Sugulaskeeled: sm lappi murt. 'kengän kantalappu, korkorauta / Absatzstück, Stiefeleisen' < ee lapp 'lappu, paikka, tilkku' [‹ kasks lappe ’kangas-, nahkatilkku’]; sm lappu [1678] 'Zettel, Flicken, Lappen' < nrts lapp 'lappu, paikka, tilkku, pala' SSA 2: 48; lv lap̄ 'flick' < ? ee Kettunen 1938: 184; lv lap 'lapp / lupata, ielāps' LELS 2012: 159
Vt lappima

leeder, leedri 'heitlehine põõsas või madal puu (Sambucus)' < asks vlêder 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 63 Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; Hupel 1780: 400 wledri pu; hollundri pu r. d. 'Hollunderbaum'; Luce 1812: 176 kennel Lederpuud aidas on; Lunin 1853: 232 wliedri pu r. d. 'бузина'
Murded: `leeder : `leedri Muh Mih; leeder : leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl EMS V: 25
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder : lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder : lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)'; Tuksam 1939: 321 Flieder 'sirel; leeder, leedripuu (Holunder)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 1259; < kasks vleder Raun 1982: 72; < asks vleder 'must leeder' EES 2012: 232; EKS 2019
Muud keeled: lt † pliẽderi, pliẽderes 'Flieder, Hollunder' < kasks vlēder Sehwers 1918: 30, 155; ME: III: 351; kliẽderis, kliedras 'der Flieder' ME: II: 231; pliẽderis 'Flieder, Hollunder' < asks flēder 'Flieder' Sehwers 1953: 92
Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r 'flieder (Syringa sp.)' Kettunen 1938: 139; lv plēdə̑r 'Flieder, Holunder' Raag 1987: 328; lv plēdõrmǭŗa, plēdõrpū 'leedrimari, leedripuu / plūškoka oga, plūškoks' LELS 2012: 248

leivang, leivangi 'puitpruss või tross põiki laevatekki' < ? asks leiwagen 'id.', vrd rts levang 'id.'

Murded: `leivang, -i 'raud purjepaadi päras, mille külge kinnitub soodiots' Kuu; `leivant, -ndi (-nti) VNg Phl; `leivaak, -gi 'raudklamber laevapäras, millel liigub alumine soodiplokk'; leivak, -i 'leivaak' Pöi Hää EMS V: 78, 79, 84
Eesti leksikonid: Deutschbaltisch 2019 Leihwagen 'auf Schiffen (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 537 Leuwagen 'eine gebogene, runde Stange, die von einem Bord des Schiffs zum andern geht'
Käsitlused: < rts levang [‹ asks leiwagen] GMust 1948: 81; < sks Leitwagen Mereleksikon 1996: 214
Muud keeled: rts levang [1837] 'mer pikavarreline tekihari; teki käsipuu' RES 2004: 546
Sugulaskeeled: sm levanki 'aluksen kannen poikki kulkeva rautatanko tai -ketju' NS SS 1980: 240

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < asks slenge 'id.', bsks Schlenge 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 21. X: aknapostid (lengid) sissemüritud
Murded: leng : lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng : `lengi R; leńg : lengi (-ń-) Kam Ote V; lenk (-ń-) : lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki : `lengi Vai EMS V: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527, 538 *läṅg : läṅgi '= leṅg'; *leṅg : leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg : leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das Fenster umgeben.'; S. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
Käsitlused: < kasks slenge Kobolt 1933: 154; < sks Schlenge EEW 1982: 1281; < bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' EES 2012: 236
Muud keeled: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] 'Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen' < kasks slenge 'Einfassung' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110; sleņģis, sleņģes 'Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen' < kasks slenge 'Einfassung' ME: III: 926

liht, lihi 'istelaud vene ninas või päras' < asks plicht 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 43; 268 plichtanker 'peaankur'; Müller 1600/2007: 712 se eike Plicht Anker ollema (05.09.1606) 'peaankur'
Murded: liht : lihi 'istelaud paadis' Aud EMS V: 166
Saksa leksikonid: Lübben 1888 plicht 'das Verdeck des Hinter- und Vorderteils eines (kleinen, sonst offenen) Fahrzeuges)'; plicht-anker 'Anker, der auf der plicht liegt, Notanker'; MND HW II: 2 plicht 'Überbau, Verdeck am Bug des Schiffes'; plichtanker 'auf dem Verdeck am Schiffsbug gelagerter größter Anker des Schiffes, Notanker'
Käsitlused: < asks plichtanker Liin 1964: 49
Muud keeled: lt blikta < asks plicht 'Verdeck des Bootes' Sehwers 1953: 15
Sugulaskeeled: sm lihti [1637] 'pieni laiva, proomu / kleines Schiff, Leichter' < nrts liktare 'proomu, lastauksessa käytetty apulaiva' [‹ asks t. hol lichter] SSA 2: 72

liik, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud; SES 2007: 739 Leikauf 'liigud (alkoholiga kostitamine ostu vm lepingu kinnitamiseks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
Muud keeled: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 85 louwend : louwendist 'Leinwand'; Göseken 1660: 278, 355 louwend 'leinwand'; peenikenne Louwend 'klein Linwand'; Vestring 1720-1730: 111, 123 Lauent : Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; Helle 1732: 134 louendid 'Leinwand'; Hupel 1780: 201, 208, 209 lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; Lunin 1853: 93 löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-ńd) I Plt M Ote EMS V: 630; lõhvend Ksi EMS V: 574; lõugend Mär Ris Kei EMS V: 634; lõveng Kod EMS V: 645
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601, 603 lõuend : lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril linane või kanepine'; Tuksam 1939: 630 Leinwand 'lõuend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
Käsitlused: < kasks lu-, lou-, lo-went Liin 1964: 56; < kasks louwent EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83; < kasks Raag 1987: 324; < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' EES 2012: 260; EKS 2019

maat, maadi 'laevakapteni või tüürimehe abi' < asks mât(e) 'id.', sks Maat 'id.'

Eesti leksikonid: Haljaspõld 1933: 740 maat 'holl kaaslane, seltsimees, abiline laevadel; sks laevaväes allohvitser'; EKSS 3: 296 maat 'kõnek tüürimehe või pootsmani abi'; Tuksam 1939: 650 Maat 'maat, mereväe allohvitser'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 māt, mate 'Genosse, Kamerad, Gehülfe, bes. in der Schiffersprache'; Schiller-Lübben mât(e) 'Genoße, Kamerad (holl. maat, engl. mate); bes. früher und jetzt in der Schiffersprache üblich'; MND HW II: 1 māt 'Genosse, Geselle; Schiffsgefährte, Matrose'
Saksa allikadA: EWD 2005: 821 Maat 'Unteroffizier der Marine'; mnd. māt 'Kamerad'
Käsitlused: < asks māt 'Maat, Gehilfe des Kapitäns' GMust 1948: 69, 83; < asks māt(e) 'kaaslane, kamraad' EES 2012: 269

meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < asks mei, meige 'maikuu' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Hack /o 'Mey'; Göseken 1660: 294 Meykuh 'Mey (majus)'; Vestring 1720-1730: 135 Meioot 'Meien, Bircken laub'; Hupel 1780: 215 meiud (meiood P) r. 'Mayen, Birkenlaub'
Murded: mei : meiu Muh Hi Mar; meig : meiu Sa EKI MK; `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär EMS VI: 9
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei : meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
Käsitlused: < kasks meje EEW 1982: 1524; < kasks mei, meige SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; < asks mei, meige 'maikuu' EES 2012: 279; < asks mei, meig; meige, meigen 'maikuu; haljad pühadeoksad' EKS 2019
Muud keeled: lt meĩja 'grüne Zweige, junge Birkenbäume' < kasks meige Sehwers 1918: 33, 153; lt meĩja 'Maie' < asks mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' Sehwers 1953: 78
Sugulaskeeled: sm meiju [Agr] 'juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün' < nrts maj 'lehvä, limo' [‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa'] SSA 2: 156; lv meì̯, meì̯ə̑z 'maie, birke' < kasks mei, meige Kettunen 1938: 219

meski, meski 'rukkijahuleotis, käärimata õlle- või viinavedelik' < asks mêsch, meisch 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 416 mechkil 'tranck potus'; Hornung 1693: 23 Mesk 'Mesch im Brauen'; Vestring 1720-1730: 136 Mesk 'Die Mesche vom Bier (Reval)'; Helle 1732: 139 mesk 'die Mesche vom Bier'; Hupel 1780: 216 mesk r. 'die Mesche vom Bier'
Murded: `meski (-e) 'käärimata õlle- või viinavedelik' R S Lä; `meśki K Trm MMg Lai; mõśk : mõse (`mõśki) Mär Kse Pä Ris Plt KJn; meśs : meśsi Kod T Rõu Vas Se EMS VI: 30; miss : miśsi 'meski' Hää Saa Vil eL EMS VI: 31
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 meśk : meśki; meske : meśki, meski : meske; meśś : meśśi, mesi (d) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; ÕS 1980: 417 meski 'leotis õlle või viina tegemiseks'; Tuksam 1939: 654 Maische 'meski'; Deutschbaltisch 2019 Meische 'fast allgemein gebräuchlich für das frühere Masche, Meusche, Meisch u. Mesche. Letzteres fürt Sallmann auf und dazu mnd. mesch u. estn. mesk.'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 masch, mêsch 'Maische, Biermaltz'; 'meisch = mêsch'; mêske-wert 'Meischwürtze'; Schiller-Lübben (masch), mesch 'Maische, Biermalz'; meskewert 'Maischwert'; MND HW II: 1 mêͥsch 'Maische, Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung'; mê(i)schewert
Käsitlused: < kasks (masch) mesch Liin 1964: 55; < kasks mêsch, meisch EEW 1982: 1531; Raun 1982: 91; < asks mēsch, meisch 'meski, õllelinnased' EES 2012: 281; < asks mesche 'meski' EKS 2019
Muud keeled: rts mäsk [15. saj] 'meski' RES 2004: 645
Sugulaskeeled: sm mäski < nrts mäsk SKES: 360; sm mäski 'Schlempe, Treber; Maische' < asks mêⁱsch 'Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung' ~ rts mäsk 'Maische' Bentlin 2008: 147

moorima, moorin 'suletud nõus keetma või praadima' < asks smoren 'id.', sks schmoren 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 267 möhrima 'kröschen / schmören'; Hupel 1818: 143 morima r. d. 'schmoren'; Lunin 1853: 108 morima r. d. 'жарить'
Murded: `moorima (-uo-) '(pruunistatult) hautama' R Sa Phl sporL JMd Koe VJg Lai; `mu̬u̬ŕma (-me) KJn Trv Krk Nõo Krl Rõu EMS VI: 126
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōrima, -rin 'schmoren'; ÕS 1980: 429 moorima 'pruunistatult hautama'; Tuksam 1939: 859 schmoren 'moorima, hautama, küpsetama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smoren 'langsam in einem bedeckten Gefässe kochen oder braten'; MND HW III smōren 'langsam kochen oder braten'
Käsitlused: < kasks smoren Liin 1964: 56; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 92; < sks schmoren EEW 1982: 1552; < asks smoren 'hautama' EES 2012: 284; EKS 2019
Muud keeled: lt šmuõrêt 'schmoren, Fleisch aufbraten' < kasks smoren 'langsam in einem bedeckten Gefäß kochen oder braten' Sehwers 1953: 113; lt šmuõrêt 'in ganz bedecktem Gefäß langsam braten oder kochen' < sks schmōren 'Fleisch in verschlossenem Topfe kochen' Sehwers 1953: 137
Sugulaskeeled: lv šmūorõ 'moorida / sutināt, šmorēt' LELS 2012: 313

murjan, murjani 'moorlane, neeger' < kasks moriân 'id.', rts morian 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 16 ümber keick se morjani rahwa mah; Gutslaff 1648-56 Sest temma olli ütte Murriani naist wötnut; Göseken 1660: 298 mustmah rahwas 'mohr æthiops'; Vestring 1720-1730: 143 Murjan 'der Mohr'; Arvelius 1782: 62 selle Murjani saksad
Murded: `murjan : `murjani '(tumedanahalisest või määrdunud inimesest)' RId Rei Hää Ris Trm Lai Pst; `murjam : `murjami Khk; murjand, -i Kod EMS VI: 203
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 698 muŕjan : muŕjani 'Mohr, Neger'; EÕS 1925: 532 murjan 'neeger (Mohr)'; ÕS 1980: 435 murjan 'must, kasimata laps; van neeger'; Tuksam 1939: 686 Mohr 'murjan, moora(maa)mees, neeger'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 moriân (selten bloss môr) 'Mohr'; morinne 'Mohrin'; Schiller-Lübben morian 'Mohr, ethiops'; môrinne, môrwîf 'Mohrin'; MND HW II: 1 môre 'Mensch mit dunkler Hautfarbe'; lant der môren 'vorderer Orient und nordöstliches Afrika'
Käsitlused: < sm murjaani, rts morian Ariste 1980a: 55-56; < ? kasks moriân EEW 1982: 1578; < kasks moriân 'neeger' Raun 1982: 94; < rts morian 'murjan (neegri kohta)' ~ asks morian 'neeger; maur' ~ sm murjaani 'neeger; murjan; mooramaalane' EES 2012: 289
Muud keeled: rts morian [1603] 'van murjan (neegri kohta)' RES 2004: 628; lt muôris 'der Mohr' ME: II: 683; Sehwers 1953: 81
Sugulaskeeled: sm murjaani [1642] 'musta ihminen, neekeri; äkäisen näköinen juro ihminen / Mohr; schmutziger oder mürrischer Mensch' < nrts morian 'murjaani' [‹ kasks mōrian] SSA 2: 181
Vrd moorlane

märss, märsi '(kala)kott; tohust paun' < asks merse '(pudu)kaup', rts märs 'kalakott, -korv' [Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi laenu kasuks.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 130, 139 Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; Helle 1732: 136 märs : märre 'der Fischkorb'; Hupel 1780: 212 märs : märre; märts : märtso H. 'der Fischkorb, Fischsack'; Lunin 1853: 99 märs : märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
Murded: merss : `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu EMS VI: 26; märss : `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mäŕss : märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks; mäŕss : märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mäŕss : mäŕsi eL EMS VI: 347
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕs : mäŕsi, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mäŕs : mäŕsi (mäŕts, mäŕz, meŕs) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse)'
Käsitlused: < kasks merse (mersche), marse Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98; < rts märs EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151; < kasks mers(e) 'kott' Raun 1982: 97; < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' EES 2012: 296
Sugulaskeeled: sm marsio [1637] 'kalakassi t. -kontti / Fischsack' < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi 'kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi'; is merssi 'verkkopussi' < nrts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' SSA 2: 151

määre, määrde 'võie; salv' < asks smer 'id.', ee määrima

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `määre 'võie' R; määre (-ea-, -ia-) Sa Muh Phl sporL K I TLä Rõn Rõu EMS VI: 364
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟŕ : mǟri 'Schmiere'; kēle-mǟŕ 'ein Trunk (Bier oder Branntwein)'; ÕS 1980: 443 määre; Tuksam 1939: 859 Schmiere 'määre, võie'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smer, smêr 'Fett, Schmer'; Schiller-Lübben smêr; smêr 'Schmeer, Fett'; MND HW III smēr 'von Tieren gewonnenes Fett, bes. Schweinefett; Schmierfett zum Fetten von Leder; Wagenschmiere'
Käsitlused: < kasks smer EEW 1982: 1627; Raun 1982: 98
Muud keeled: rts smörja [1529] 'määre, rasv' RES 2004: 975; lt smẽrs, smẽre 'Schmiere' < kasks smēr Sehwers 1918: 30, 159; Sehwers 1953: 112; smēre, smērs 'Wagenschmiere; Schmiere; Salbe überhaupt' < kasks smēr Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lv smēr 'määre / smērs, ziede' LELS 2012: 297
Vt määrima

nööp, nööbi 'riietuseseme kinnitusvahend' < kasks knôp 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 79 nöhp : nöhpi∫t 'knopff'; Gutslaff 1648: 222 Nôp 'Knopff'; Göseken 1660: 260 nöhp, -i 'knopff'; nöhpiken 'knopff'; Virginius 1687-1690 täma teggi Kaks Nööpi Wassest Wallatut; Vestring 1720-1730: 83 Knööp, -pi 'Ein Knopff'; Helle 1732: 115 knööp 'der Knopf'; Helle 1732: 322 nööp 'der Knopf'; Hupel 1780: 183, 225 knööp, -i bl. r. 'Knopf, Knauf'; nööp, -i r. d. 'Knopf'; Lunin 1853: 62, 117, 118 knööp, -i r. d. 'пуговица, запонка; шишка'; nööp, -i r. d. 'пуговица, запонка'; nöps, -i r. 'пуговица'; nöp, -pi d. 'пуговица, головка, набалдашникъ'
Murded: nüöp : `nüöbi 'kinnitus- või kaunistusvahend' R(`nüöpi Vai); nööp : nööbi (-üö-, üe-) S L Ha JMd Koe Kad VJg I Plt; nü̬ü̬p : nööbi Hää Kod KJn M San Rõu; knööp : knööbi Phl Ris EMS VI: 859
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫp : nȫbi 'Knopf, Flitter'; Wiedemann 1893: 681 nȫp : nȫbi (knȫp, nöpp, nöps) 'Knopf, Flitter'; ÕS 1980: 469 nööp; Tuksam 1939: 571 Knopf (an Kleidern) 'nööp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knôp 'Knoten; Knopf, Knauf, Knospe'; MND HW II: 1 knôp (knoep), Pl. knö̂pe, knöppe 'Knopf an der Kleidung, als Verschluß und als Schmuck'
Käsitlused: < kasks knop 'Knopf, Knauf' Ariste 1963: 98; < kasks knôp 'Knopf' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1803; Raun 1982: 109; Raag 1987: 324; < asks knōp 'nööp; nupp; pung; sõlm' EES 2012: 331; EKS 2019
Muud keeled: rts knapp [14. saj] 'nööp; nupp' RES 2004: 471; lt knuõpe [1638 Knohpe] 'Knopf' < kasks knōp Sehwers 1918: 89, 151; Sehwers 1953: 56; lt knẽpes 'zwei verbundene Knöpfchen, um Hemdärmel und dgl. zusammenzuhalten' < asks knȫpe 'Knöpfe' Sehwers 1953: 54; knuopēt 'knöpfen' < kasks knö̂pen Jordan 1995: 68; kniẽpêt 'mit Stecknadeln befestigen; zusammenknöpfen' < kasks knö̂pen 'knöpfen, zuknöpfen' Sehwers 1953: 54; Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm nappi [1644 knappi] 'Knopf'; is nappi, nappu; krj nappi; vdj nappu < vrts knap SSA 2: 205; lvS knüöp 'Knopf' SLW 2009: 83; lv knēp̀, knȫp̀ 'Knopfhaken am Kleide; Knopf' < kasks knepe, pl. knȫpe Kettunen 1938: 141; lv knēp 'trukknööp / spiedboga, kņope' LELS 2012: 128; vdj nappu 'nööp / пуговица' VKS: 795; is nappi 'nööp' Laanest 1997: 125

oldermann, oldermanni 'gildi või tsunfti vanem; isamees; peamees, ülem' < asks oldermann 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Masing 1822: 63 aldermánnidele .. pandi iggaühhele 25 Rublad trahwi peäle; Jannsen 1858: 163 Koddanikud on .. kahhes kildas .. ja iggal seltsil omma olderman ees
Murded: `oldermann, -i Kuu VNg Vai; oldermańn Mar Plt KJn; ollermańn Noa KJn EMS VI: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 781, 1229 older-pappa, pappa; olderman, oldermani 'Aeltermann'; ÕS 1980: 474 oldermann 'aj gildi või tsunfti vanem'; Tuksam 1939: 36 Ältermann 'oldermann, vana'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 oldermann 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmanns, der Kirchen und geistlichen Brüderschaften'; MND HW II: 1 ōlderman (Pl. -manne, ōlderlü̂de) 'Ältermann, Vorsteher einer Vereinigung (z.B. der hansischen Kontore in Nowgorod, Brügge, London), Vorsteher einer kirchlichen Einrichtung (Kirchenältester), einer geistlichen Bruderschaft, eines Spitals'
Käsitlused: < kasks olderman Ariste 1940: 48; Liin 1964: 50; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 1828; < asks olderman 'kaupmeeste tsunfti vanem, hiljem kirikutes, hospitalides' EES 2012: 336; EKS 2019
Muud keeled: rts ålderman [u 1400] 'aj oldermann' RES 2004: 1294; lt † al̃dermanis 'Ältermann' < kasks alderman Sehwers 1918: 141; Sehwers 1953: 1; lt oldermenis 'eltermanis' SV 1978: 513
Sugulaskeeled: sm oltermanni [1643] 'kylänvanhin; ammattikunnan esimies / Dorfältester; Zunft-, Altmeister' < vrts ålderman 'ammattikunnan esimies' [‹ kasks olderman] SSA 2: 264; SKES: 428; Häkkinen 2004: 825; lv ōldə̑r, ōldar 'tölpisch; unbändiger, ausgelassener, unachtsamer' < kasks olderman Kettunen 1938: 263

paber, paberi 'õhuke kirjutus- või pakkematerjal' < asks pap(p)îr 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39, 96 rahmato nachk 'Papir'; Gutslaff 1648: 230 Ramato Nachk /a 'Pappier'; Gutslaff 1648-1656 is tahha m. enge papperi n. Tümma l. kiriutada; Göseken 1660: 319 ramato nachk 'Papier'; Göseken 1660: 319 papijr 'Papier charta'; Hornung 1693: 59 Papper : Papre : Paprid / Acc. pl. Papriid 'Pappier'; Helle 1732: 151 pabber 'das Pappier'; Helle 1732: 166 ramato-nahk 'das Pergament'; Piibel 1739 Mul olli paljo teile kirjotamist, agga ei ma tahtnud pabbiri ja ramato-mustaga; Hupel 1780: 232, 236 pabber, -i r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lithander 1781: 498 küpseta pärrast sedda Taarti, Pabberi peäl ahjo sees; Hupel 1818: 166, 173 pabber od. pabbir, -i od. -bre r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lunin 1853: 127, 134 pabber, pabbir, -i r. d. 'бумага'; pappir, papper r. d. 'бумага'
Murded: paber, -i R(paberi Vai); paber, -i Hi Lä sporK I; papper (paper) : `papri (-e) Sa Muh Kse Var Pä Kõp Vil; paper : `papre M T; papõŕ : `paprõ San V EMS VII: 58
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 819 paber : paberi 'Papier'; pabir : pabiri '= paber'; Wiedemann 1893: 744 paber : paberi (papper, paper, papir, pabir) 'Papier'; ÕS 1980: 484 paber; Tuksam 1939: 740 Papier 'paber'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pappîr, papîr 'Papier'; MND HW II: 2 papîr (papier, pappir, pappier, bappyer), popêr, pupêr 'Papier'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks pap(p)îr Liin 1964: 61; Raun 1982: 113; < kasks pap(p)îr ~ sks Papier EEW 1982: 1870; < asks pap(p)îr 'paber' EES 2012: 342; EKS 2019
Muud keeled: rts papper [1401] 'paber; dokument' RES 2004: 750; lt papĩrs [1638 Pappiers] 'Papier' < kasks papīr Sehwers 1918: 92, 155; papīrs, papīris 'das Papier' ME: III: 81
Sugulaskeeled: sm paperi [Agr] 'Papier' < vrts pap(p)er, papir [‹ kasks pap(p)īr]; vdj paperi < sm paperi SSA 2: 311; lv pap̆pie̯r, pap̆pìr 'papier' Kettunen 1938: 275; lv papīer 'paber / papīrs' LELS 2012: 228; vdj paperi 'paber / бумага' VKS: 880; is pappeeri 'paber' Laanest 1997: 141

pakpoord, pakpoordi '(laeva) vasakpoolne parras, paaparras' < asks bakbōrt 'id.'

Murded: `pakport 'laeva vasakpoolne (või ka parempoolne) parras' Khk Hää; `pakpord Käi; pak`puordi VNg EMS VII: 133
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855 pā : pāu 'Seite des Schiffes'; EÕS 1930: 687 pakpoord 'paaparras, paapoord'; Haljaspõld 1933: 908 pakpoord 'paaparras, backboard'; ÕS 1980: 487 pakpoord 'mer laeva vasakpoolne parras'; Tuksam 1939: 108 Backbord 'paaparras, pakpoord'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 24 backbord 'links vom Schiffe; überh. links'; MND HW I bakbōrt 'die linke, urspr. dem Steuernder in Rücken liegende Seite'; Grimm bakbord 'bei niederdeutschen schiffern die linke hintere seite des schiffes'
Käsitlused: < kasks bakbōrt 'Backbord' [vrd asks, hol backboord] GMust 1948: 26, 85
Muud keeled: rts babord [1691] 'mer pakpoord, laeva vasakpoolne parras' RES 2004: 80; lt † bakbuõrds 'die linke Seite des Schiffes' < asks bakbōrd, backbōrd 'die linke, urspr. dem Steuernder im Rücken liegende Seite' Sehwers 1953: 7
Sugulaskeeled: sm paapuri [1863] 'aluksen vasen puoli perästä katsottuna / Backbord' < nrts babord SSA 2: 281; lv bakbord 'pakpoord / bakborts' LELS 2012: 42

palsam, palsami 'lõhnavaik; ravimtaimedest valmistatud salv või tinktuur' < kasks balsam 'id.', sks Balsam 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 184 ütte weittokesst Balsammit, ninck ütte weittokest mette, kallist rochto; Göseken 1660: 122 Kallis hais 'Balsam'; Virginius 1687-1690 nende Kamelit kandsit kallist Rohto, Palsamit nink Mirrid; Piibel 1739 Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid; Hupel 1780: 236 palsam, -i d. 'Balsam'; Marpurg 1805: 14 Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam; Hupel 1818: 172 palsam, -i r. d. 'Balsam'; Lunin 1853: 133 palsam, -i r. d. 'бальзамъ; ритина'
Murded: `palsam, -i sporR Muh Vän Tor JMd Koe IPõ VlPõ Hls TLä San Krl; `palsam, -e Hls Krk; paldsam, -i Nõo Vas; `paltsam, -i Kuu VNg Lüg Sa Käi L Ha VJg Trm VlPõ; `paltsam, -a Ris Trv EMS VII: 164
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 palsam : palsami 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; ÕS 1980: 490 palsam 'eeterlikus õlis lahustunud lõhnav vaik'; Tuksam 1939: 111 Balsam 'palsam'
Saksa leksikonid: MND HW I balsam, balsem(e), balsme 'Balsam, ein harz-, ölartiges Produkt der Gattung Balsamodendron, dem als Heilmittel besondere Kraft innewohnen soll'
Käsitlused: < kasks balsam, balsam(e) Liin 1964: 58; < sks Balsam EEW 1982: 1917; Raun 1982: 115; EKS 2019
Muud keeled: rts balsam [u 1420] 'palsam' RES 2004: 85; lt bal̃zãms 'Balsam' Sehwers 1953: 8; lt bal̃zāms, balzene 'das Balsamkraut' ME: I: 260
Sugulaskeeled: sm balsami, pals(s)ami [Agr] '(hyvähajuinen) voide Balsam' < vrts balsam(a) SKES: 478; SSA 1: 93; lv balzõm 'palsam / balzāms' LELS 2012: 42; vdj bal´zami, bal´zama 'palsam / бальзам' VKS: 158

pann, panni 'metallist praadimis- või küpsetusnõu' < kasks panne 'id.' [Murdeis esineva u-tüvelise vormi lähteks on rootsi panna.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 96 Pan : panni∫t 'Pfan'; Gutslaff 1648: 230 Panni 'Pfanne'; Gutslaff 1648-1656 pannit, wigklat, ninck hützepannit, keick temma rihsta peat Sinna wassest teggema; Göseken 1660: 94, 146 pann/ i 'Pfanne'; praadi pann 'Bratpfan'; Hornung 1693: 35 Pan : Panno : Acc. pl. Pannosid 'eine Pfanne'; Vestring 1720-1730: 172 Pan, -ni 'Die Pfanne'; Helle 1732: 154 pan : panni od. panno r. d. 'die Pfanne'; Piibel 1739 pottide sees ja katlatte sees ja pannude sees; Hupel 1780: 236 pan r. d. 'die Pfanne'; Lithander 1781: 529 siis te se pankoki pan hästi pallawaks; Hupel 1818: 172 pan, -ni od. -no r. d. 'Pfanne'; Lunin 1853: 133 pan, -ni r. d. 'сковорода, протинень'
Murded: pann : `panni Kuu Jõh; pańn : panni (-ńn-) Sa Muh Rei L K I eL; `pannu (pann) : `pannu VNg Lüg Vai; pann : pannu Käi Vig Kse HMd EMS VII: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańń : pańńi; pann : pannu (bl, SW) 'Pfanne'; ÕS 1980: 491 pann; Tuksam 1939: 750 Pfanne 'pann'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne 'Pfanne, Hirnpfanne, Schädel'; Schiller-Lübben panne 'Pfanne'; MND HW II: 2 panne, pan, pannen 'Pfanne, Haushaltsgerät zum Backen, Braten und Sieden'
Käsitlused: < kasks panne 'Pfanne' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 55, 56; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1927; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks panne 'pann' EES 2012: 352
Muud keeled: rts panna [14. saj] 'kok pann; katel, pada' RES 2004: 748; lt pañna [1638 Panna] 'Pfanne' < kasks panne Sehwers 1918: 25, 92, 155; Sehwers 1953: 86; pañna 'die Pfanne' < kasks panne ME: III: 78
Sugulaskeeled: sm pannu [1609] 'Pfanne, Wasserkessel' < vrts panna 'pannu' SSA 2: 309; is pannu < sm SSA 2: 309; lv pan̄, pō̬na 'pfanne' < kasks panne Kettunen 1938: 274, 307; Raag 1987: 328; lv pan 'pann / panna' LELS 2012: 227; vdj panni '(sütega) soojenduspann / жаровня' VKS: 879; vdj pannu 'pann / сковорода' VKS: 879

pilt, pildi 'pilt, maal; ettekujutus; foto' < kasks bilt 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 42 Pild : pildi∫t 'Bild'; Stahl LS I 1641: 49 ep kahs ∫e kulda∫e Bildi 'noch das gülden Bilde'; Gutslaff 1648: 208 Palck /e 'Bilde'; Göseken 1660: 87, 140 pild, -i 'Bild'; pild 'Bild statua'; Helle 1732: 121 kuio 'das Bild'; Hupel 1818: 181 pild, -i r. d. 'Bild, Kupferstich, Gemälde'; Lunin 1853: 140 pild, -i r. d. 'картина'
Murded: pilt : `pildi 'kujutis (kellesti või millestki)' Kuu Lüg IisR Vai; pil´t : pildi (-l´-) Sa Muh Rei L sporKPõ I Plt KJn eL EMS VII: 481
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 903 pil´t : pil´di 'Bild'; ÕS 1980: 514 pilt; Tuksam 1939: 153 Bild 'kuju, pilt; maal; päevapilt; näopilt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 belde (belt), bilde (bilt) 'Bild; Vorbild, Muster'; MND HW I bē̆lde, bilde, bē̆lt, bilt 'Bild (Malerei und Plastik), Figur; Abbild, Sinnbild, Vorbild, Beispiel, Muster'
Käsitlused: < kasks bilt Ariste 1963: 101; Raun 1982: 122; < kasks bilde, bilt Liin 1964: 53; < sks Bild ~ kasks bilt EEW 1982: 2056-2057; < asks bilde, bilt 'pilt; mudel, eeskuju; muster' ~ sks Bild 'pilt; ettekujutus' EES 2012: 370; < asks bilt 'pilt' EKS 2019
Muud keeled: rts bild [1707] 'pilt; kuju, kujutis; kujund' RES 2004: 118; lt bil̃de [1638 Bilde] 'Bild' < kasks bilde Sehwers 1918: 83, 143; bilde 'Bild' < kasks bilde (neben bēlde/bĕlde) Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: lv bīlda 'bild' < kasks bilde Kettunen 1938: 23; lv bīlda 'pilt / bilde' LELS 2012: 44

plekk, pleki 'õhuke metall, leht- või lintmaterjal' < asks bleck 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 108 kard 'das Blech'; Helle 1732: 159, 243 plek-leier H. 'der Blechschläger, Klempner'; Piibel 1739 kullasep lööb kullast plekki selle ümber; Lithander 1781: 503 wotta ühhe ni sure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on
Murded: plekk : plegi (plä-) 'plekkmaterjal' R(plekki Vai); plekk : pleki Jäm Hi Mar KPõ I Ksi Plt T V; lekk (-k´k) : leki Sa Muh L KJn Kõp Vil M EMS VII: 582
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536, 925 lekk : leki '= plekk'; plekk : pleki 'Blech'; ÕS 1980: 520 plekk 'õhuke metall'; Tuksam 1939: 157 Blech 'kard, plekk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bleck, blick 'Blech'; blickvlasche 'Flasche von Blech'; Schiller-Lübben bleck, blik 'Blech'; MND HW I blek, blik 'Blech'
Käsitlused: < kasks bleck 'Blech' Hinderling 1981: 79; EEW 1982: 2098; Raun 1982: 124; SSA 2: 123; < asks bleck 'plekk, kard' EES 2012: 376; EKS 2019
Muud keeled: rts bleck [1517] 'plekk, kard; plekitahvel' RES 2004: 125; lt bleķis 'Blech' < kasks bleck Sehwers 1918: 143; bleķis 'Blech' Sehwers 1953: 14
Sugulaskeeled: sm läkki, pläkki [1757] 'pelti, peltinen maitoastia / Blech; Blechgefäß' < vrts bläk 'pelti' [‹ kasks bleck] SSA 2: 123; sm läkki 'Blech' < asks blek ~ rts bleck, bläck Bentlin 2008: 140; lv blek̄ 'blech' < kasks bleck Kettunen 1938: 24; lv blek 'plekk / skārds' LELS 2012: 45, 127

plokk, ploki 'tõsteseadme osa (laeval)' < asks block 'hoob, kang'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: plokk : plokki (plogi) 'tõste- või tõmbeseade' R(lokki VNg); plokk : ploki Jäm Hi Lä Hää KPõ I Plt KJn Krk sporT; lokk : loki Sa Muh L Trv Hls EMS VII: 594
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plokk : ploki 'Block, Klotz, Leisten'; ÕS 1980: 521 plokk 'tõstemehhanismi osa'; Tuksam 1939: 159 Block 'plokk; majade plokk; plokkraamat'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 block 'Schiffsrolle'; MND HW I blok, block 'Kloben, Gehäuse des Flaschenzugs, bes. auf Schiffen, Schiffsrolle, Blockrolle, Winde'; Seemannsprache 1911: 105 Block 'Rolle in einer Winde, einem Flaschenzuge auf Schiffen'
Käsitlused: < kasks block 'Block, Hebebock, Mastenkran' GMust 1948: 45, 87; < sks Block EEW 1982: 2104; < asks block 'hoob, kang' EES 2012: 376
Muud keeled: rts block [1621] 'plokk; pakk' RES 2004: 128; lt bluķis [1638 Blugkis] 'Block, Klotz' < kasks block Sehwers 1918: 84, 144; Jordan 1995: 56; lt bluķis 'Block' VLV 1944: 121; lt bloks 'plokk' ELS 2015: 646
Sugulaskeeled: sm ploki (plokki) [1678 pluki] 'väkipyörä / Rolle, Block am Flaschenzug' < nrts block SSA 2: 381; lv blek̄, blök̄, blok̄ 'block, klotz' < kasks block Kettunen 1938: 24; lv blok 'plokk (tõsteseade) / bloks (ierīce celšanai)' LELS 2012: 45; vdj blokki 'plokk / блок' VKS: 163

priit, priidi 'purje hoidev põikpuu või latt' < ? asks spriet 'id.', vrd rts sprit 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: priit : priida 'purjepuu' Jäm Khk Tõs Khn Aud Hää; priit : priidu Khk; riit : riida Pöi Muh; riit : riidi Khk EMS VII: 749
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 877 prīt´ : prīdi (M) 'schräge Stange am Bootsegel'; EÕS 1930: 825 priit 'laev purjeritv (Spriet)'; priidipuri 'Sprietsegel'; ÕS 1980: 535 priit 'purje ülemist välisnurka ülalhoidev puu'; Tuksam 1939: 917 Spriet 'mer priit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sprêt 'Stange oder Baum, bes. eine Segelstange'; MND HW III sprêt 'eiserne, wohl gegabelte Stange; vom Mast ausgehende Segelstange, Spriet'
Käsitlused: < asks spriet 'Segelstange' GMust 1948: 88; < sks Sprietsegel 'priitpuri' EKS 2019
Muud keeled: rts spri [1691] 'mer spriit' RES 2004: 1001; lt sprĩtzẽģelis 'Segel in kleinen Booten (Sprietsegel)' Sehwers 1953: 118; lt šprite 'Stange, mit deren Hilfe man das Segel an den Mast befestigt' < sks Spriet 'am Maste befestigte Segelstange' Sehwers 1953: 139; lt šprits LELS 2012: 303
Sugulaskeeled: sm prii [1863] 'tanko, jolla veneen purjetta pingotetaan / Spriet' < nrts spri, sprit 'purje, joka levitetään sen poikki kulkevalla tangolla' [‹ hol spriet] SSA 2: 410; lv sprīt 'pirkel / šprits' LELS 2012: 303
Vt pukspriit

prohvet, prohveti 'jumala tahet või ilmutusi kuulutav ennustaja' < kasks prophête 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 se Propheti Joelis häle mele panku; Müller 1600-1606: 272-273 loehme meÿe nente Prophetide Kiria siddes; Rossihnius 1632: 68 Ninck sähl olli ütz Propheti Emand, nimme kahn Hanna; Stahl HHb II 1637: 3 lebbi ommade pöhade Prophetide ∫uh 'durch den Mund ∫einer heiligen Propheten'; Gutslaff 1647-1657: 79 temma om ütz Propheth; Göseken 1660: 326 Proweht 'Prophet'; prowehti Emmand 'Prophetin'; VT 1686 Nink meil om kindmämb Proweeti Sönna; Vestring 1720-1730: 188 Prohwet 'Der Prophet'; Helle 1732: 162 prohwet 'der Prophet'; Piibel 1739 Suur wahhe on walle- ja tössiste prohwetide wahhel; Hupel 1780: 247 prohwet, -i bl. r. 'Prophet'; proweet, -i bl. d. 'Prophet'; Lunin 1853: 148 prohwet, -i r. d. 'пророкъ'; proweet, prowet, -i d. 'пророкъ'
Murded: `prohvet : `prohvedi Kuu Lüg Vai; `prohvit, -i Vll; prohvet, -i Jäm Khk Rei Lä Tõs Tor Ris JMd Iis Trm Pal Plt KJn Puh San sporV(prohvet´ Har); prohveet : prohveedi Muh Koe; `rohvet, -i Khk Pöi Mih PJg M(-t´) EMS VII: 757
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 967, 968 prohwet : prohweti; prohwēt : prohwēti 'Prophet'; prōwēt, -i (d. bl) '= prohwet'; ÕS 1980: 537 prohvet; Tuksam 1939: 773 Prophet 'prohvet, nägija, ennustaja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prophête 'Prophet'; MND HW II: 2 profête (prophete) 'Weissager, Seher; Mittler zwischen Gottheit und Gläubigen, Prohpet'
Käsitlused: < asks Prophet Ariste 1963: 101; < asks Prophet(e) Liin 1964: 40; < sks Profet EEW 1982: 2178; < kasks prophête Raun 1982: 128; < asks prophēte 'prohvet' EES 2012: 385; EKS 2019
Muud keeled: rts profet [14. saj] 'relig prohvet' RES 2004: 793; lt praviẽts [1587 to Prophete] 'Prophet' < kasks prophēte Sehwers 1918: 81, 156; Sehwers 1953: 94; pravietis 'Prophet, Seher' < kasks prophête Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: sm profeetta 'Jumalan tahdon julistaja; uuden aatteen esitaistelija' NS SS 1980: 335; lvS praviet 'Prophet' SLW 2009: 152-153; lv pravie̯t̀, pravie̯`š 'prophet' Kettunen 1938: 312; profēt 'prohvet / pravietis' LELS 2012: 254

pruukost, pruukosti 'söögikord, kerge eine hommikul või õhtul' < asks vro-kost 'hommikueine'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 196 wrookost 'Frühstück'; wrookost wotma 'Frühstücken'; pollastama 'Frühstücken'; Helle 1732: 182 surus 'die Brösse, Morgenbrodt'; Hupel 1780: 247 pruukost, -i r. d. 'Frühstück'; Hupel 1818: 191, 192 prokost, -i d. 'Frühstück, Morgenbrod'; prukost, -i d. 'Morgenbrod; lf. Frühstück'; Lunin 1853: 148 prokost, -i d. 'завтракъ'; prukost, -i r. d. 'завтракъ'
Murded: `pruukost (-śt), -i 'hommikueine; oode, vahepala' Kuu Lüg Sa(`ruu- Vll); pruukost (-gest, -gast), -i Hi; `pruukośt (ruu-), -i L; `pruukośt, -i sporHa Tür Koe I Äks Ksi Plt T V(`pruukus Har); `ruukośt (-gośt), -i Amb VlPõ M EMS VII: 770
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūkost : prūkosti (prōkost) 'Frühstück, Imbiss'; pruukosti wõtma 'frühstücken'; EÕS 1930: 838 pruukost 'eine, suurus (Frühstück)'; ÕS 1980: 541 † pruukost 'hommikueine'; Tuksam 1939: 343 Frühstück 'hommikusöök, -eine, pruukost, suurus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vro-kost 'Frühkost, -stück'; Schiller-Lübben vrokost 'Frühkost, Frühstück'; MND HW I vrôkost 'Frühkost, Frühstück, übertr. Vorspeise, Vorgeschmack'
Käsitlused: < kasks vro-kost Liin 1964: 55; Raun 1982: 128; < kasks vrō-kost EEW 1982: 2185; < asks vrōkost 'varane eine' EES 2012: 386; EKS 2019
Muud keeled: rts frukost [1479] 'hommikusöök, -eine, pruukost' RES 2004: 281; lt bruõkasts, bruõkastis [1638 Broka∫ts] 'Frühstück' < kasks vrokost Sehwers 1918: 41, 84, 144; bruōkastis < kasks vrōkost Sehwers 1953: 18; bruokastis 'Morgenfrühstück' < kasks vrôkost Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm fruukosti, hruukosti, pruukosti, ruukosti [1874] 'aamiainen, ruoka, kestitys / Frühstück; Verpflegung' < nrts frukost 'aamiainen' SSA 1: 118; lv brùo̯kst 'frühstück' < kasks vrōkost Kettunen 1938: 30; lv brōkst 'pruukost / brokastis' LELS 2012: 49

puur, puuri 'looma või linnu hoiukoht' < kasks bûr 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 125 Linno puur 'Baur / Vogelbaur'; Helle 1732: 395 [mesilane] panne puri sisse 'thut sie ins Meysel-Häusgen'; Lunin 1853: 153 puur, -i d. 'клѣтка'
Murded: puur : `puuri 'varbseintega vahend loomade või lindude pidamiseks' R; puur : puuri 'linnupuur; pesakast; kanatool' S L sporKPõ sporI Plt M sporT Har VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūŕ : pūri 'Bauer; Käfig'; ÕS 1980: 551 puur '(kinnipidamiseks)'; Tuksam 1939: 115 Bauer '(linnu- või looma)puur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bûr 'Bauer, Gehäuse'; MND HW I bûr 'Bauer, Käfig'; bûrkrûze, bûrbôm 'Dorfgemeinde zeichen („Vogelstange“)'
Käsitlused: < kasks bûr Liin 1964: 64; Raun 1982: 133; < kasks bur 'Bauer; Gehäuse' EEW 1982: 2261; < asks būr '(linnu)puur, koda, karp' EES 2012: 397; < asks būr 'linnupuur' EKS 2019
Muud keeled: rts bur [1430-1450] 'puur; sport värav' RES 2004: 157; lt bũris 'Käfig, Vogelbauer' < kasks būr 'Käfig, Vogelbauer' Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 23; būris 'Vogelbauer; Zelt; schlecht gebauter Anbau' < kasks bûr Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm puuri [1826] '(linnun)häkki, pesäpaikka t. -pönttö / Vogelbauer, Käfig' < nrts bur, vrts bur, kasks būr 'aitta, mökki; pieni huone' SSA 2: 445; SKES: 665-666

püks, püksi, pl. püksid 'alakeha kattev riietusese' < kasks büxe 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 219 Kaltzi 'Hosen'; Göseken 1660: 87, 129 Püxit 'Büxen (Hosen)'; püxit 'Bein kleider'; Virginius 1687-1690 Linnaset Püksit omma Ihho päle; Vestring 1720-1730: 191 Püksid 'Die Bein Kleider, Hosen'; Helle 1732: 163 püksid 'die Beinkleider'; Hupel 1780: 249 püksi d. 'lederne Hosen'; püksid r. 'Hosen, Beinkleider Pl.'; Hupel 1818: 194 püksid, -e r.; püksi d. 'Hosen'; Lunin 1853: 150 püksid, -e r.; püksi d. 'штаны, брюки'
Murded: `püksid (`püksüd) 'alakeha kattev alus- või pealisrõivas' R; püksid eP; pöksi TLä; püksi eL EMS VIII: 102
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942, 1003 pöks : pl. pökse' (d) '= püksid'; püks : pl. püksid 'Hosen'; ÕS 1980: 563 püks, haril mitm püksid
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boxe, buxe 'Hose (urspr. aus Bochsleder gemacht?)'; Schiller-Lübben boxe, buxe 'urspr. wol nur die aus Bocksleder gemachte' '= brôk'; brôk 'Beinkleid, eig. die Bekleidung der Oberschenkel'; MND HW I böxe, bökse, bükse, büxe 'Beinkleid, Hose'
Käsitlused: < kasks bükse, büxe, bügse Liin 1964: 57; < kasks buxe 'Hosen' EEW 1982: 2346; < kasks buxe Raun 1982: 137; < kasks, rts SSA 2: 466; SKES: 694; < asks boxe, buxe 'püks' EES 2012: 407; < asks buxe 'püksid' EKS 2019
Muud keeled: rts byxor [1487] 'pl. püksid' RES 2004: 160; lt bikses [1638 Bixes, 1644 büxse] 'Hosen, Beinkleider' Sehwers 1918: 30, 83, 143; biksas, bikses 'Hosen, Beinkleide' < kasks bükse 'Hose' Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm pöksyt [1644 pöxyt] '(lasten t. naisten) housut / (Kinder- od. Frauen)hose' < vurts böxa, böxor 'housut' [‹ kasks buxe ‹ buckhose 'pukinnahkaiset housut']; is pöksüt 'miesten päällyshousut'; krj pöksy 'naisten, lasten housut'; vdj pöksüd; is pöksüt 'miesten päällyshousut' < sm SSA 2: 466; lv bik̄šə̑ᴅ (bük̄šə̑ᴅ) 'hosen' < kasks büxen Kettunen 1938: 23; lv bikšāz, pl. bikšõd 'püks(id) / bikses' LELS 2012: 43; vdj bikseld 'püksid / брюки' (Kreevini) VKS: 162; vdj pöksü 'püksid / штаны' VKS: 1010; is pöksüᴅ 'püksid' Laanest 1997: 160

püts, pütsi 'veeämber (laevas)' < asks pütz, butze 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: püts : pütsi 'puust või puldanist veeämber, mida laevadel tarvitatakse' Hi; pits : pitsi Emm Saareste II: 1202
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püts : pütsi (D) '„Pütze“, Wassereimer'; lāg-püts 'Eimer zum Schöpfen von aussen'
Saksa allikadA: Lübben 1888; Schiller-Lübben butze, buse 'kleines Schiff zum Heringsfang'; MND HW I büse, büsse (butze, buyse) 'Büse, kleines Schiff in der Frachtfahrt und Fischerei (Heringsfang), 15. Jh.'
Käsitlused: < asks Pütze 'Pfütze, Wassereimer' GMust 1948: 52, 89; < kasks pütz EEW 1982: 2352; < kasks pütz SKES: 674; < sks Pütze SSA 2: 452
Muud keeled: rts pyts [1784] '(väike) ämber, pang' RES 2004: 807
Sugulaskeeled: sm pytsy [1863] 'puusanko (et. laivassa); puupytty / Holzeimer, Pütz; kleines Holzfäßchen' < nrts pyts 'laiva- t. palosanko' [‹ asks, vrd hol puts] SSA 2: 452; lvS put´̄s 'Pfütze'; lv put´̄š SLW 2009: 156

rakk, raki 'võru või silmus raa kinnitamiseks masti külge' < asks rak, rack 'id.', sks Rack 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: rakk : ragi 'purje kinnitusvõru' Kuu; rakk : raki Emm Phl Khn Hää; rake Ris EMS VIII: 201
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1019 rakk : raki, raka (D) 'Verrichtung zur Befestigung der Rae an den Mastbaum'; EÕS 1930: 1009 rakk 'laeva raa-kinniti'; ÕS 1980: 572 rakk 'raud raa hoidmisks masti küljes'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 rak 'um den Schiffsmast angebrachter Ring mit dem die Rah aufgezogen wird'
Käsitlused: < asks Rack 'Vorrichtung zur Befestigung der Rahe an dem Mastbaum' GMust 1948: 39, 90; < asks rack 'Schleife oder Schlinge' EEW 1982: 2402; < sks Rack SSA 3: 43; < asks rack 'silmus raa masti külge sidumiseks', rts rack 'seadis raa masti külge kinnitamiseks' EES 2012: 417; < asks rack 'silmus raa hoidmiseks masti küljes' [‹ rts rack] EKS 2019
Muud keeled: rts rack [u 1350] 'mer rakk (seadis raa kinnitamiseks masti külge)' RES 2004: 814
Sugulaskeeled: sm rakki [1609] 'kytkin, jolla purjealuksen raaka kiinnitetään mastoon / Vorrichtung zur Befestigung der Rahe am Mast, Rack' < rts rack 'ra'an kiinnike' SSA 3: 43

reis, reisi 'teekond; sõit, retk' < kasks reise 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 293 se Te echk Reise pæle iethma; Gutslaff 1648: 232 Teh 'Reise'; Göseken 1660: 93 Reisi 'Reise'; Hupel 1780: 255 reisi kot d. 'der Ränzel, Reisesack'; reisja mees d. 'ein Reisender'; Luce 1812: 43 siis läks Herra temmaga reisimisse peäle; Lunin 1853: 158 reis, -si r. d. 'поѣздка, путешествiе'
Murded: reis : `reisu 'käik, sõit; retk, rännak' Kuu VNg Lüg; reis : reisu Khk Mar Mär Tõs Tor Ha Koe Iis Trm; reis : `reisi Vai; reis : reisi S Kse Han Tõs Khn Hää Juu JMd Trm Plt KJn M TLä Rõn San V(-ś); reis : reesi Khn Kod MMg KJn TLä EMS VIII: 298
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reiź : reizi; reiz : reizu 'Reise, Fahrt, Gang'; ÕS 1980: 583 reis; Tuksam 1939: 801 Reise 'matk, reis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 reise 'Aufbruch, Reise; Kriegszug zu Lande oder See; Handelsreise'; Schiller-Lübben reise 'Aufbruch zum Kriegszuge, Feldzug; Handelsreise oder andere Reise'; MND HW II: 2 rêͥse (rese, royse) 'Fahrt zu einem entfernten Ort, Reise (Handelsfahrt, Botengang, Kriegszug, Kreuzzug); Wegstrecke'
Käsitlused: < kasks reise 'Reise' Liin 1964: 49; EEW 1982: 2452-2453; Raag 1987: 324; < asks reise 'sõjaretkele minek; kauba- vm reis' EES 2012: 424; EKS 2019
Muud keeled: rts resa [1366] 'reis, matk, sõit' RES 2004: 836; lt † reĩze 'Reise' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 99; ziemas reiss 'talvereis' LELS 2012: 328
Sugulaskeeled: sm reissu [1580] 'matka, retki; väylä, reitti / Reise; Route, Strecke'; krj reissu < rts, vrd vrts, vurts, nrts resa [‹ kasks reise] SSA 3: 62; SKES: 761; is reisu 'matka' < sm; vdj reisu 'matka' < is ~ sm SSA 3: 62; lv reì̯z 'reise, fahrt' < kasks reise Kettunen 1938: 332; lv reiz 'reis, teekond / ceļojums' LELS 2012: 265; vdj reisi, reisu 'reis, (laeva)sõit / посадка, рейс' VKS: 1044
Vt reisima

roos, roosi 'lill; nahahaigus' < kasks rose 'id.', sks Rose 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301 Roside pæl piddame keuwma; Stahl HHb II 1637: 107 taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; Stahl 1637: 101 Rohse : rohsi∫t 'Rose'; Gutslaff 1648: 232 Roseninni 'Rose'; Göseken 1660: 93 Roese 'Rose'; Göseken 1660: 340 Rohse 'rose (flos)'; Rosanini 'rose flos'; Virginius 1687-1690 ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; Vestring 1720-1730: 209 Roos, -si 'Eine Rose'; Hupel 1780: 259, 260 roos, -i r. d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r. d. 'der Rosenstock'; Lenz 1796: 21 Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; Schmidt 1816: 99 Mis siis rosist saab, kui sedda ei arstitakse; Hupel 1818: 209 roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; Lunin 1853: 162 roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
Murded: ruos : `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes : roosi Sa Muh Lä; roos : roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬ś : roosi Hää Kod KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´ : rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med'; Tuksam 1939: 814 Rose 'roos; roos, (h)eliting'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
Käsitlused: < sks Rose SKES: 891; EEW 1982: 2537; < kasks rose Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raun 1982: 145; Raag 1987: 325; < asks rose 'roos', sks Rose 'erüsiipel' EES 2012: 436; < asks rose 'roos' EKS 2019
Muud keeled: rts ros [1385] 'bot, med roos (lill; nahapõletik)' RES 2004: 853; lt ruõze [1585] 'Rose' < kasks rōse Sehwers 1918: 81, 157; † ruõdze 'Rose (Krankheit)' Sehwers 1918: 54, 157; lt ruõdze 'Rose; Rotlauf' Sehwers 1953: 103; ruoze 'Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf' < kasks rose 'Rose' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm ruusu [Agr rosi] 'ruusukukka; ruusutauti / Rose' < vrts rōs, rōsa 'ruusu' [‹ kasks rose, ruse]; is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' [‹ sks rose] SSA 3: 115; lvS ruoš, ruož 'Rose (auch die Krankheit)' SLW 2009: 167; lv rùo̯ž 'rose; krankheit' < sks Kettunen 1938: 348; lv rūož 'roos / roze (Rosa)'; lv rūož 'roospõletik, roos, erüsiipel / roze' LELS 2012: 278; vdj rooza 'roos / роза' VKS: 1074; vdj ruuso 'roos (sügav nahapõletik) / рожа' VKS: 1083

saagima, saen 'saega lõikama või tükeldama' < asks sagen 'id.', ee saag

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Saijema 'Sagen'; Vestring 1720-1730: 213, 214 Saema oder Sagima 'Sägen'; sagima 'sägen'; Piibel 1739 saega saetud seest- ja wäljaspiddi,; Hupel 1780: 262 saema r. 'sägen'; sagima r. 'sägen'; Hupel 1818: 212, 213 saagma d. 'sägen'; sagega leikama r. d. 'sägen'; saema r. 'sägen'; Lunin 1853: 164, 165 saagma, sagima d. 'пилить'; saema r. 'пилить'
Murded: `saagima (-oa-, -ua-) R Sa Muh L K I; `saema Jaa Pöi Hi; `saegma Mar Tõs; `saagma (-ua-) Var Khn Saa KJn Vil; saaǵma (-me) M TLä San Urv Krl Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāema : sāeda (D) '= sāgima'; sāgima : sāen; sāgma (d) 'sägen'; ÕS 1980: 610 saagima; Tuksam 1939: 825 sägen 'saagima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sagen 'sägen'; MND HW III sāgen 'sägen, absägen'
Käsitlused: < kasks sagen Liin 1964: 51; < ee saag ~ kasks sagen 'sägen' EEW 1982: 2644; < asks sagen 'saagima' EES 2012
Muud keeled: rts såga [1400-1425] 'saagima' RES 2004: 1072; lt zãģêt [1638 ∫aghet] 'sägen' < kasks sagen 'sägen' Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162
Sugulaskeeled: sm sahata '(katki) saagida' Mägiste 1931: 482; lvS sād´, -ub 'sägen' SLW 2009: 170; lv zò̬i̯gə̑, zō̬igə̑ 'sägen' < kasks sagen Kettunen 1938: 401; lv zǭigõ 'saagida / zāģēt' LELS 2012: 377; vdj sahata 'saagida / пилить' VKS: 1104
Vt saag

salv, salvi 'võie' < kasks salve 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 322 tey temma ütte klasi Salwi kahn; Stahl HHb III 1638: 246 ninck ∫alwit 'vnd Salben'; Gutslaff 1648: 233 Salw/e 'Salbe'; Göseken 1660: 93 Salwi 'Salbe'; Göseken 1660: 345 Salw/ i 'Salbe ungentum'; VT 1686: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Hornung 1693: 24 Salw 'die Salbe'; Vestring 1720-1730: 215 Salw, -wi 'Eine Salbe'; Helle 1732: 173 salw 'die Salbe'; Piibel 1739 ei salwi egga wiroki, ei wina egga ölli; Hupel 1780: 263 salw, -i r. d. 'Salbe'; Lunin 1853: 167 salw, -i r. d. 'мазь; шалфей'
Murded: salv : `salvi R(`salvi); sal´v : sal´vi (-l-) Sa Muh Hi L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn M TLä Rõn San sporV; sal´b : salbi Mar; sal´m : salmi Juu Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w : sal´wi 'Salbe'; ÕS 1980: 615 salv; Tuksam 1939: 825 Salbe 'salv, võie'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 salve 'Salbe'; Schiller-Lübben salve 'Salbe'; MND HW III salve 'Salbe, Mittel zur Pflege der Haut'
Käsitlused: < kasks salve 'Salbe' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 58; EEW 1982: 2688; Raun 1982: 152; Raag 1987: 325; < asks salve 'salv' EES 2012: 458; EKS 2019
Muud keeled: rts salva [u 1430] 'salv, võie' RES 2004: 884; lt † zal̃ves [1638 Sallwes] 'Salbe' < kasks salve Sehwers 1918: 82, 100, 165; pl. zalves 'Salbe' < kasks salve 'Salbe' Sehwers 1953: 161
Sugulaskeeled: sm salva [1622] '(lääke)voide / Salbe' < vrts salva [‹ kasks salve] SSA 3: 150; SKES: 957; lv zal̄´, zal̄v 'salbe' Kettunen 1938: 398; lv zalb 'salv / ziede' LELS 2012: 376
Vt salvima

sihtima, sihin 'mingisse suunda osutama või seadma; sihikule võtma' < asks sichten 'id.', ee siht

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 222 Sihtima 'Zielen (Reval)'; Sihhitut 'abgezielt'; Helle 1732: 176 sihtima 'zielen'; sihhitud 'abgezielt'; Piibel 1739 kuhho so silmad sihhiwad; Hupel 1780: 267 sihtima H. 'zielen'; Hupel 1818: 221 sihtima H. 'zielen'; Lunin 1853: 172 sihtima d. 'мѣтить, прицѣливаться'
Murded: `sihtima (-mä) 'sihikule võtma; seirama, vahtima' R S sporL Ris Juu JMd VJg Iis Trm Plt KJn; `sih´tmä Tõs; `sihkima Saa; `sihkmä (-e) Kod Kõp M TLä EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1147, 1330 sihtima : sihin 'visiren, eine Linie abstecken, zielen, abzielen'; tsihtma (d) '= sihtima'; Wiedemann 1893: 1040 sihtima : sihin (sihkima, tsihtima) 'visiren, eine Linie abstecken, zielen, abzielen'; ÕS 1980: 635 sihtima; Tuksam 1939: 896 sichten 'mer silmama, nägema, avastama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sichtich, sichtlich 'sichtbar'; MND HW III sichtich 'sichtbar, wahrnehmbar; augenscheinlich, evident'; sichtlîk 'sichtbar, mit den Augen wahrnehmbar'
Käsitlused: < kasks sichten SKES: 1012; < ee siht [‹ kasks sicht] ~ kasks sichten EEW 1982: 2777-2778
Muud keeled: lt † ziktêt 'visieren, zielen' < asks sichten Sehwers 1918: 165; lt ziktêt 'beaufsichtigen, bewachen; heimlich anschauen; aufmerksam beobachten; gespannt, aufmerksam zuschauen' < sks sichten 'in Sicht bekommen, wahrnehmen, beobachten' Sehwers 1953: 164
Sugulaskeeled: sm sihdata [1697] 'tähdätä; katsoa tarkkaan'; is tšihata < nrts sikta SSA 3: 175; lv zik̄tə̑ 'visieren, zielen' < vrd lv zik̄ Kettunen 1938: 400; lv ziktõ 'sihtida / mērķēt' LELS 2012: 377
Vt siht

taht, tahi 'küünla- või lambitaht' < kasks dacht 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 346 sen pißokeße pollewa tachti erra|kustuda; Stahl 1637: 46 tacht : tachti∫t 'Dacht'; tachtlöngk 'Dacht'; Gutslaff 1648: 241 Künala Lang 'Tacht'; Göseken 1660: 88 Tacht/ i 'Dacht im Licht'; Göseken 1660: 155 kühnla tacht, -i 'Dacht'; Hornung 1693: 39 Taht : Tahhi : Tahti / Acc. pl. Tahta & Tahtisid 'Dacht im Licht'; Vestring 1720-1730: 240 Taht, -hi 'Der Dacht'; Helle 1732: 184 taht : tahti 'das Dacht, Docht'; Hupel 1780: 279 taht : tahti od. tahhi r. d. 'Dacht'; Hupel 1818: 238, 249 taht, -i od. tahhi r. d. 'Dacht'; toht, -i r. d. 'Dacht'; Lunin 1853: 187, 197 taht : tahhi r. 'свѣтильня'; tahhi lõng r; lang d. 'свѣтильня'
Murded: taht (tah´t) : tahi Kuu VNg Lüg IisR S L sporK I(taśt Kod); tah´t : tahi M(tah´k Hls); taht´ (taht) : tahi TLä TMr San V; `tahti : tahi VNg Vai EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1225 taht : tahi 'Docht'; ÕS 1980: 690 taht; Tuksam 1939: 201 Docht 'taht'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dacht, decht, dicht 'Docht'; Schiller-Lübben dacht 'Docht'
Käsitlused: < kasks dacht Ariste 1963: 104; Liin 1964: 53; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 169; < kasks EEW 1982: 3045; < asks dacht 'taht' EES 2012: 508; EKS 2019
Muud keeled: lt dakte, dakts [1638 Dacktz] 'Docht' < kasks dacht Sehwers 1918: 39, 86, 145; Sehwers 1953: 25; dakts 'Docht' < kasks dâcht, dacht Jordan 1995: 59; lvS dakt 'Docht'
Sugulaskeeled: lvS dakt 'Docht' SLW 2009: 52-53; lv dak̄t 'docht' < kasks dacht Kettunen 1938: 35; lv dakt, lampdakt 'taht, lambitaht / dakts, deglis, lampas dakts' LELS 2012: 52, 159

trügima, trügin 'tunglema, tõuklema, endale teed tegema' < asks drücken 'id.', sks drücken 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: trügima (-mä) 'tunglema; (peale) tükkima; püüdlema' Kuu Lüg Vai Han Tõs Ris Juu JMd Koe VJg Nõo Vas; trükkima '(vahele) pugema' Ris EKI MK; trügima (-mä) 'pingutama; (tõsta või lükata) rükkima' Kuu VNg Mär Juu Koe VJg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1327 trükkima : trükin; trükmä (d) (trügima) 'drucken, bedrucken'; EÕS 1937: 1572 trügima; ÕS 1980: 729 trügima; Tuksam 1939: 208 drücken 'suruma, rõhuma, vajutama; end suruma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 drucken 'drücken; sich drücken, drängen'; Schiller-Lübben drucken 'sich drücken, drängen'; MND HW I drücken 'drücken, einen Druck ausüben; andrücken'
Käsitlused: < kasks drucken, vrd sks drucken EEW 1982: 3288; < vrd kasks drucken Raun 1982: 182; < asks drucken 'pressima; tunglema, tõuklema' EES 2012: 548
Vrd trükkima

türgi, türgi 'türklaste või türgi keelega seotud' < kasks turcke 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 377 Türck 'türklane'; Iuda echk Türcke Rachwa æst peetuth sama; Stahl HHb II 1637: 142 ninck tallita ∫e Pawe∫ti ninck Turcki tappetu∫∫e 'vnd stewr deß Pabst vnd Türcken mord'; Vestring 1720-1730: 261 Turck, -gi 'Der Türcke'; Helle 1732: 193 turk 'der Türcke'; türki-rahwas 'die Türcken'; Hupel 1780: 291 turk, -i r. d. 'der Türcke'; turki rahwas r. d. 'die Türcken'; Lithander 1781: 16 Türgi oad; Marpurg 1805: 37 pool Türki rikist; Hupel 1818: 257 turk r. d. 'Türke'; Lunin 1853: 204 Turk, -i r. d. 'Турокъ'; Turki rahwas 'Турки'
Murded: `türgi Kuu; türgi S L KPõ Plt Pil KJn M T Krl Har; türgü VId; `turgi sporR VJg IisK Iis Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1353, 1369 tuŕk : tuŕgi 'türkisch'; turklane (turklaene) : turklaze 'Türke'; tüŕk : tüŕgi; türklane : türklaze '= tuŕk, turklane'; ÕS 1980: 752 türgi [keel, diivan]; Tuksam 1939: 980 türkisch 'Türgi, türgi'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben Turkie, Turkerie, Turkerlant 'Türkei'
Käsitlused: < asks Turck 'türklane' Ariste 1963; < asks Törck(en) 'türklane' Liin 1964: 65; < sks Türke, ? kasks EEW 1982: 3499; < asks turke 'türklane' EES 2012: 572
Muud keeled: rts turkisk [1560] 'türgi' RES 2004: 1157; lt turks Kettunen 1938: 422
Sugulaskeeled: sm turkki(lainen) [1732] < rts, vrd vrts, nrts turk 'turkkilainen'; krj turkki, turkkilainen < sm SSA 3: 335; lv tir̄k̀, tür̄k̀ 'türke' Kettunen 1938: 422; vdj turkki 'türklane / турок' VKS: 1395

vall, valli 'kaitsemüür; mulla- või lumekuhjatis' < kasks wal 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 ninck teggit ütte walli ülles se lihna wasto; Göseken 1660: 299 wall, -i 'Wall'; VT 1686 sinno Wainlasse sahwa sinno ümbre Walli ülles heitmä; Vestring 1720-1730: 279 Wal, -li 'Der Wall'; Helle 1732: 308 rannawärrawa ja wirrowärrawa walli wahhel [ulits] 'zwischen der kleinen Strandpforten und Leempforten Wall'; Piibel 1739 Pabeli kunningas hakkab walli üllesteggema, ja pu-tornid ehhitama; Hupel 1780: 304 wal, -li r. d. 'der Wall'; Lunin 1853: 220 wal, -li r. d. 'валъ, насыть'
Murded: vall : `valli 'kaitserinnatis; müür; mulla-, lumekuhjatis' R(`valli Vai); vall : valli Hi; val´l : valli Sa Muh; val´l : val´li (-ll-) L K I eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438 *wal´l´ : wal´l´i 'Wall'; mǖri-wal´l´ 'Ringmauer'; ÕS 1980: 770 vall '(müür)'; Tuksam 1939: 1099 Wall 'vall'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wal 'Erddamm, Festungswall'
Käsitlused: < kasks wal Liin 1964: 47; Raun 1982: 197; < sks Wall ~ kasks wal EEW 1982: 3685; < kasks wal ~ sks Wall ~ rts vall Raag 1987: 339; < asks wal 'muldvall, kindlustusrajatis' EES 2012: 589; EKS 2019
Muud keeled: rts vall [1285] 'vall, kõrgend' RES 2004: 1225; lt val̃nis, val̃vis [1638 Wallis] 'Wall, Schantze' < kasks wal Sehwers 1918: 99, 164; lt val̃lis, val̃nis 'Wall' < kasks wal (-ll-) 'Erddamm, Festungswall'
Sugulaskeeled: sm valli [1616] 'maasta, kivestä tms. tehty harjumainen suojavarustus, penger; reunama; lumikinos / Wall, Damm; Schneewehe' < vurts, nrts vall '(suoja)valli' SSA 3: 400; lv vaĺ̄ 'mauerwall' < sks Kettunen 1938: 467; vdj valli < ee vall SSA 3: 400; lv vaļ 'vall / valnis' LELS 2012: 353; vdj valli 'vall / вал, насып' VKS: 1475

vedru, vedru 'spiraali või muu kujuline mehhanismi osa' < asks vedder(e) 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 59 Wedder : Wedro : Wedro / Acc. pl. Wedruid 'Feder im Schloss etc.'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Marten Wöddro '(? Vedru)'; Helle 1732: 206 wedder 'die Feder im Schloß'; Hupel 1780: 309 wedder 'die Feder im Schloß' '(selt. H.)'; Hupel 1818: 280 wedder, -dro r. d. 'Feder (im Schloß, am Messer etc.)'
Murded: `vetru 'vedru; vedruvanker, -äke' R; vedru eP M T Krl Har Rõu; veder : vedru Vll; vedõr : vedro Võn VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1484 wedr : wedru, wedro (d) 'Feder, Ressort'; wedru : wedru (D) '= wedr'; ÕS 1980: 779 vedru; Tuksam 1939: 303 Feder (Schwungfeder) 'vedru'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 veder(e), vedder(e) 'Sprungfeder'; MND HW I vedder(e), vadder 'federnde Vorrichtung, Schnellfeder an Schloß, Armbrust usw.'
Käsitlused: < kasks vēder, vedder(e) Liin 1964: 51; < kasks EEW 1982: 3772; < kasks ved(d)er(e) Raun 1982: 200; < asks vedder(e) 'sulg; vedru' EES 2012: 596; < sks Feder 'sulg; vedru' EKS 2019
Muud keeled: rts fjäder [1728] 'sulg; vedru' RES 2004: 259; lt pedere 'Feder (am Schlosse, am Wagen, in der Uhr)' < asks fedder 'die Feder, der Schneller, das Freiblech in Schlössern, Uhren und anderen mechanischen Werken' Sehwers 1953: 86; vedere, veders 'Stahlfeder (namentlich am Flintenschloß)' < asks fedder 'die Feder in Schlössern, Uhren und anderen mechanischen Werken' Sehwers 1953: 153; vedere 'Stahlfeder (namentl. am Flintenschloß)' < kasks vedder(e) (neben vēder) 'Feder; federnde Vorrichtung, Schnellfeder an Schloß usw.' Jordan 1995: 108
Sugulaskeeled: sm vieteri [1826] 'jousi, joustin / (Schrauben-, Blatt)feder' < rts fjäder 'sulka, höyhen' SSA 3: 435; lv fe'ddõr 'vedru / atspere' LELS 2012: 61
Vrd veeder

värkima, värgin 'kapja või sõrga lõikama' < asks werken 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `värkima Jõe Hlj VNg Lüg Kaa Pöi L K I; `väŕkma Mar Vig; `väŕkmä (-me) Kod KJn M Kam San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476 wäŕkima : wäŕgin 'wirken, bearbeiten'; kabja wäŕkima 'den Huf auswirken'; EÕS 1937: 1692 värkima 'kapja ([aus]wirken)'; ÕS 1980: 810 värkima 'kapja rautamisel tasandama'; Tuksam 1939: 1128 wirken 'tegema, põhjustama; toimima; mõju avaldama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 werken, warken 'schaffen, thun, machen, spec. weben, sticken, schmieden, Teig wirken, den Acker bestellen usw.'; Schiller-Lübben werken, warken 'wirken, arbeiten, thätig sein'
Käsitlused: < kasks werken (warken) EEW 1982: 3986; < asks werken 'tegutsema; töötlema' EES 2012: 621
Muud keeled: rts verka [1690] 'värkima (kapja või sõrga)' RES 2004: 1242; lt † vẽrķêt 'den Pferdehut auswirken' < kasks werken Sehwers 1918: 164; vērķēt '(den Pferdehuf) auswirken' < kasks werken Jordan 1995: 109

vöör, vööri 'laeva või paadi esiosa, kiil' < ? asks vȫr 'id.', vrd rts för 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 192 laiwa nenna 'forder Theil des Schiffs'; Hupel 1780: 200 laiwa nönna d. 'das Vordertheil des Schiffs'
Murded: vüör : `vüöri R(`vüöri); vöör : vööri Rei Rid Ris; föör : fööri Ris EKI MK; vööriklüüs 'ankruketi avaus vööris' Emm; vüör`masti 'laeva esimene mast' VNg Vai; (v)öörmast Mus Rei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1540 wȫr 'vor (in Zusammensetzungen)'; EÕS 1937: 1695 vöör 'laev (fore)'; ÕS 1980: 812 vöör : vööri 'laeva esiosa'; VL 2012 vöör < rts för
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vor(e) 'vorne; voran'; MND HW I vȫr, vȫre 'lokal zur Bezeihnung desjenigen an dessen Vorderseite, in Richtung auf, von dessen Vorderseite sich etw. befindet oder bewegt'
Käsitlused: < asks vȫr 'Vorderteil des Schiffes' GMust 1948: 97; < rts för 'Bug (des Schiffes)' EEW 1982: 4003; < rts för Raun 1982: 213; < rts förstäva 'vööritääv, esitääv' EKS 2019
Muud keeled: rts för [1771] 'mer vöör' RES 2004: 292
Sugulaskeeled: sm fööri, vööri, fyyri, föri, fyöri [1886] 'veneen t. laivan keula; etumies, johtaja; ohjaus, johto / Bug; Vormann, Führung' < nrts för 'keula, kokka' SSA 1: 122; vdj vööri, vüüri 'vöör (laeva eesosa) / нос (носовая часть судна)' VKS: 1572

õli, õli 'taimset või loomset päritolu rasvalaadne vedelik' < kasks oli(e), olge 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 437 Temma laus: Sadda pütti öli; Stahl HHb III 1638: 110 Sadda ölli tündrit 'Hundert Tonnen Öls'; Gutslaff 1647-1657: 120 ninck wallas öhli sähl pähle; Göseken 1660: 92, 316 Öhli / ölli 'Öel'; öel : öeli 'Öl oleum'; Vestring 1720-1730: 159 Ölli, -li 'Das Öhl'; Helle 1732: 149 ölli 'das Oel'; ölli-marri 'die Olive'; ölli-pu 'der Oel-Baum'; Hupel 1766: 59 Kui sa tahhad ennesele keeta sedda kaddaka ölli; Hupel 1780: 228 öli d. 'Oel'; ölli r. 'das Oel'; Lithander 1781: 552 kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; Hupel 1818: 160 öli d. 'Oel'; ölilühter 'Lampe'; ölli r. d. 'Oel'; ölli marri 'Olive'; Lunin 1853: 123 öli d. 'масло'; ölli r. d. 'масло'; ölli marri 'алива'
Murded: õli Var Mih Iis Lai Krl VId; õl´l : õl´li San Krl Rõu; öli Kuu VNg Jäm Khk Hi; eli Hlj Lüg Vai Mus Krj Pha Vll Pöi Muh L K I M TLä Ote; el´l : el´li Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104 eli : eli 'Oel, Arom, flüssige Arznei'; Wiedemann 1869: 94 eli (ȫl, öli) 'Oel, Arom, flüssige Arznei'; ÕS 1980: 815 õli; Tuksam 1939: 732 Öl 'õli'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben olie, oley, oli, ol(l)ige, olge 'Öl'; MND HW II: 1 ȫlie (olige, olge), ȫlî (olij, ollich), ȫley (oyley), seltener ȫl (oel) 'Öl, oleum'
Käsitlused: < kasks olie, oley, oli, ol(l)ige, olge Ariste 1963: 109; Liin 1964: 56; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 4023; < kasks oli(e) Raun 1982: 214; < asks olie, oley 'õli' EES 2012: 626; < asks oli, olie, olge 'õli' EKS 2019
Muud keeled: rts olja [1385] 'õli; nafta' RES 2004: 708; lt eļ̃ļa, eļ̃je [1585 tho ∫chwete Olie] 'Öl' < kasks olie, ollige, olge Sehwers 1918: 35, 79, 147; eļļa 'Öl' < kasks ölje Sehwers 1953: 31; Jordan 1995: 61
Sugulaskeeled: sm öljy [Agr ölio] 'Öl' < vrts olio [‹ kasks olie] SSA 3: 502; lvS eĺ; eĺ pū 'Öl; Ölbaum' SLW 2009: 56; lv eĺ̄ (öĺ̄) 'öl' < asks ölje Kettunen 1938: 45; lv eļļõ 'õlitada / eļļot' LELS 2012: 58; vdj elju, öljü 'õli / масло' VKS: 201, 1605

üürima, üürin 'tasu eest kasutada võtma või andma' < asks hü̂ren 'id.', ee üür, vrd rts hyra 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `üürima (-mä) R(`hüürimä Kuu); `üirima Khk Muh Hi sporL sporKPõ Ksi Plt KJn; `üürima Hää Iis; `üüŕma Hää Trm; `üüŕmä (-me) Trv Krl Rõu Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1416, 1415, 1660 hǖrima, -in 'miethen (namentlich Gebäude, Wohnungen)'; hǖri peale andma 'vermiethen'; hǖŕmä (d) '= hǖrima'; ÕS 1980: 828 üürima 'üürile võtma; üürile andma'; Tuksam 1939: 487 heuern 'üürima, üürile võtma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben huren 'heuern, mieten (sowohl Sachen als Personen)'; MND HW II: 1 hü̂ren (hyren) 'pachten (Landbesitz, Grundstück), mieten (Haus, Raum, bewegliche Sachen, Tier)'
Käsitlused: < kasks huren Ariste 1972: 96; Raun 1982: 219; < ee üür EEW 1982: 4106; < rts hyra 'vuokrata, pestata' SSA 1: 202
Muud keeled: rts hyra [1519] 'üürima, rentima' RES 2004: 388; lt ĩrêt 'mieten' < asks hǖren Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 42; īrēt 'mieten' < kasks hü̂ren Jordan 1995: 64
Sugulaskeeled: sm hyyrätä, uloshyyrätä [1727] 'vuokrata, antaa t. ottaa vuokralle' < vurts, nrts hyra 'vuokrata, pestata' [‹ kasks hūren]; krj hyyrätä < sm SSA 1: 202; lvS īr, -ub 'mieten' SLW 2009: 60; lv īrə̑ 'mieten, vermieten, pachten' < lt īrēt Kettunen 1938: 82
Vt üür

veebiliides @ veebihaldur