[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

antvärk, -värgi 'käsitööline' < asks hant-werk 'käsitöö(lised); tsunfti liikmed'

• Esmamaining: Arvelius 1790
• Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; Arvelius 1790: 181 hantwerki mees; Jannsen 1861: 82 Kes hantwärgi tööd möistab tehha; Jakobson 1867: 107 Üks hantwärgisel reisis talwel kange külmaga
• Murded: `antvärk 'ametimees (mõisas); käsitööline' eP M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V EMS I: 376
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-väŕk : -wäŕgi 'Handwerk(er)'; hant-werkel : -weŕkli 'Handwerker'; hant-wärkre : -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wäŕgi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 † antvärgid 'käsitöölised, keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 † antvärk 'käsitööline; ametimees'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker'
• Saksa allikadA: EWD 2005 Handwerk 'mit Hand und (einfachem) Werkzeug ausgeübte Berufstätigkeit'; ahd. (um 1000) hantwerc 'Handarbeit, Verfertigung'
• Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; < kasks ~ sks SSA 1: 140; < asks hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed' EES 2012: 52
• Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] 'käsityö / Handwerk'; hantvärkkäri, -verkkari [1727] 'käsityöläinen' < rts hantverk, hantverkare [‹ kasks hantwerk t. sks Handwerk] SSA 1: 140

kuur, kuuri 'kerge ehitis; varjualune' < asks schûr 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kuur : kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuuŕ : kuuri M San V; kuur : `kuuri R EMS IV: 166
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūŕ : kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
• Käsitlused: < kasks kûr ~ schur EEW 1982: 1075; < kasks schûr Raun 1982: 58; < kasks kūr SSA 1: 458; < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' EES 2012: 197; EKS 2019
• Läti keel: lt skũra, skũre 'das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens' < kasks schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' Sehwers 1953: 109; lt šķũre, šķũris 'ein Anbau mit Dach, Abschauere' < asks schũr 'Schauer' Sehwers 1953: 134; lt kūre, kūris 'kalade soolamisruum' < lv kūŕ ~ ee kuur [‹ asks kûr] Vaba 2020: 995
• Sugulaskeeled: sm kuuri [1756] 'kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen' < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' [‹ kasks kūr] SSA 1: 458; lv kūŕ 'scheuer, worin fische eingesalzen werden' < kasks kûr Kettunen 1938: 171; lv kūr 'kuur / šķūnis' LELS 2012: 153

pakkima, pakin 'pakki panema; sisse pakkima' < asks packen 'id.', ee pakk

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 318 pahckima 'Packen / Einpacken (Saltz)'; Göseken 1660: 169 üx paaketut Soola Tünder 'ein gepackete Saltz Tonne'
• Murded: pakkima 'kokku panema; pakki tegema' R S L Ris JMd Koe VJg IPõ Plt; `pakma Vig KJn; `pak´ma (-me) eL(-mõ Krl) EMS VII: 130
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 834 pakkima : pakin 'packen, einpacken'; ÕS 1980: 487 pakkima
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 packen 'Ware für den Transport verpacken'
• Käsitlused: < kasks packen, paken Liin 1964: 49; < ee pakk EEW 1982: 1902; < asks packen 'pakkima' EES 2012: 348
• Läti keel: lt pakot 'pakkida / pakkõ' LELS 2012: 225; lt bakât 'packen' ME: I: 252; lt pakât 'packen' ME: III: 44
• Sugulaskeeled: sm pakata [1680] 'ein-, ver-, zusamennenpacken' < rts backa [‹ kasks packen, paken] SSA 2: 294; is pakata 'pakata, panna pakettiin'; krj pakata < sm SSA 2: 294; lv pa`kkə̑ 'packen' < sks Kettunen 1938: 272; lv pakkõ 'pakkida / pakot, saiņot' LELS 2012: 225; vdj pakettaa 'pakkida / упаковывать' VKS: 869
• Vt pakk

prii, prii 'vaba, sõltumatu; tasuta' < kasks vrî 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Prylickeleib '?priilik leib'; Müller 1600-1606: 272 se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; Gutslaff 1648: 213 wabba 'frey (liber)'; Göseken 1660: 194 Wryherr, -i 'Freyherr'; Forselius 1694 pri; Vestring 1720-1730: 188, 297 Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; Helle 1732: 162 pri 'frey'; Hupel 1780: 247, 317 pri r. d. 'frey'; wri r. 'frey'; Lunin 1853: 148, 235 pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
• Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M EMS VII: 746
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī : prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī : prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
• Käsitlused: < kasks frî [?] EEW 1982: 2170-71; < kasks vrî Raun 1982: 128; < kasks vrî 'frei' ~ rts fri Raag 1987: 339; < asks vri 'vaba' EES 2012: 385; EKS 2019
• Läti keel: lt brĩvs [1585 briwe] 'frei' < kasks vrī Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17; brīvs 'frei' < kasks vrî Jordan 1995: 57
• Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] 'vapaa / frei' < mr fri 'vapaa, verovapaa' [‹ asks vrī] SSA 1: 118; lv brī 'frei, ledig' < kasks vrī Kettunen 1938: 29; lv brī 'prii / brīvs' LELS 2012: 48

purpur, purpuri 'teatud punane värvus' < kasks purpur 'id.', sks Purpur 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 290 se ähitis hendas Purpuri ninck illusa Linatze reiwa kahn; Stahl HHb III 1638: 234 ninck pannit öhe purpurimantli tema pehle 'vnd legten jhm ein Purpur Mantel an'; Göseken 1660: 327 Purpur 'Purpur purpura'; purpur punnane 'Purpurroht purpureus'; Virginius 1687-1690 ke ennese tagga löidis, Kollast Sidi, Purpurid, Rosikarwalist, Walget Sidi; Hupel 1780: 250 purpur, -i r. d. 'Purpur'; Hupel 1818: 196 purpur, -i r. d. 'Purpur'; Lunin 1853: 152 purpur, -i r. d. 'пурпуръ, багряница, парфира'
• Murded: `purpur, -i sporR Khk Muh Käi sporL Ris Koe Kad Sim IPõ Lai Plt M Puh V EMS VII: 878
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *purpur : purpuri 'Purpur'; ÕS 1980: 549 purpur 'teat punane värv'; Tuksam 1939: 778 Purpur 'purpur'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 purper, purpur 'Purpur, ein Seidenstoff'; MND HW II: 2 purpure, purpur, purpern, purper 'kostbare purpurfarbige Stoffart'
• Käsitlused: < asks purpur ~ sks Purpur Ariste 1963: 101; < asks purpure, Purpur Liin 1964: 40; < sks Purpur EEW 1982: 2241; EKS 2019; < kasks purpur Raun 1982: 131; Raag 1987: 324; < sks Purpur 'purpur' EKS 2019
• Läti keel: lt purpurs [Glück 1689/1694 Purpuris] 'Purpur' < sks Sehwers 1918: 93, 156; lt purpurs 'Purpur' VLV 1944: 404; lt purpurs 'purpur' ELS 2015: 671
• Sugulaskeeled: sm purppura [Agr purpuri] 'punainen väri(aine); (hohtavan) punainen / Purpur; purpurn' < rts purpur, lad purpura 'purppura' SSA 2: 437; vdj purpura 'purpur / пурпур, порфира' VKS: 978

riim, riimi 'luuleriim' < asks rîm 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 93, 335 rijhmi 'Reim'; Riem 'reim rhytmus'; Hupel 1818: 512 Reim 'sündis sanna r.; ütte-hälelinne sõnna d.'
• Murded: riim : `riimi 'teksti korraldav häälikuline kooskõla; ladusus' Kuu RId; riim : riimi Sa Muh Mär Tõs Hää I Plt KJn M Ran Kan Plv; riiḿ : riimi Krk Har; riiv´ : riivi Krl Se EMS VIII: 331
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 *rīm : rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; ÕS 1980: 595 riim
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rîm, rime 'Reim'; rimen 'reimen/Verse machen'; Schiller-Lübben rîm 'Reim, Reimspruch'; rimen 'reimen, passen'; MND HW II: 2 rîm 'Verszeile in gebundener Sprache; gereimter Bruch, Strophe, Gedicht'
• Käsitlused: < kasks rîm Liin 1964: 60; SKES: 874; EEW 1982: 2477; Raun 1982: 142; SSA 3: 73; < asks rīm 'riim, luuletus' EES 2012: 427; EKS 2019
• Läti keel: lt rĩme 'Reim, Gedicht' < kasks rīm 'Reim; Reimspruch; Dichtung überhaupt' Sehwers 1953: 102; rīme 'Rein; Gedicht' < kasks rîm 'Reim, Dichtung überhaupt'; *rẽmêt 'reimen' < kasks rīmen Sehwers 1918: 157; rẽmêt 'reimen; dichten' < kasks rīmen 'reimen, Verse machen' Sehwers 1953: 102
• Sugulaskeeled: sm riimi [1583] 'loppusointu, loppusoinnullinen runo / Reim, Vers' < mr rim, riim 'säe, runo, riimi' [‹ kasks rīm] SSA 3: 73; SKES: 784; lv rīm 'reim' Kettunen 1938: 340

salm, salmi 'värss' < kasks salm, psalm 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 Psalmit ninck Lauluth; Rossihnius 1632: 289 Oppeket ninck mainitzeket hendas essi Psalmide ninck kittusse laulude, ninck waimoliko laulude sissen; Stahl HHb III 1638: 31 P∫almide .. kahs 'mit P∫almen'; Gutslaff 1648: 231 Laul /o 'Psalm'; Gutslaff 1648-1656 N. pajataket essi hennesselle psalmide kahn; Helle 1732: 173 salm 'der Vers'; Hupel 1780: 263 salm, -i r. 'Vers'; Hupel 1818: 215 salm, -i r. 'Vers'; Lunin 1853: 167 salm, -i r. 'псаломъ; стихъ'
• Murded: salm : `salmi R; sal´m : sal´mi (-l-) S Lä Hää Saa KPõ I Plt KJn M TLä San Krl Rõu Vas EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1105 sal´m : sal´mi 'Psalm, Vers, Strophe'; ÕS 1980: 615 salm
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben salm 'Psalm'; MND HW III salm(e) 'Psalm'; salm(e)bôk 'Psalter, Buch der Psalmen'
• Käsitlused: < asks Psalm Ariste 1963: 103; Liin 1964: 41; < kasks psalm ~ sks Psalm EEW 1982: 2685-86; < kasks salme Raun 1982: 152; < asks salm, psalm 'psalm, laul' EES 2012: 458; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm psalmi [Agr] 'kirkollinen laulu, virsi / Psalm, Kirchenlied' < rts psalm 'psalmi' SSA 2: 413

värk, värgi 'asi; tegu; töö' < kasks werk 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 78 Töh 'Werck'; Gutslaff 1648: 206 Werck /e 'Arth / artific.'; Gutslaff 1647-1657: 282 sehsa[mm]a werck; Göseken 1660: 299 werck 'Werck'; Virginius 1687-1690 Nink teggi Keedi-wärki Koori sisse; Vestring 1720-1730: 275 Wärk, -ki 'Art, Gestalt'; Helle 1732: 200 sedda wärki 'von der Art'; Hupel 1780: 302 wärk, -i r.; warki d. 'Art, Gestalt, Weise'; Hupel 1818: 271 wärk, -i r. d. 'Art, Gestalt, Weise'; Lunin 1853: 217 wärk, -i r. d. 'родъ, образъ; видъ'
• Murded: verk : `vergi Jõe Kuu; värk : `värgi Hlj RId(`värki Vai); värk (väŕk) : värgi eP M T; väŕk : väŕgi V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1491 wäŕk : wäŕgi 'Werk, Bau, Gerüst, Gewerk, Getriebe, Maschine'; weŕk : weŕgi '= wäŕk'; werkel : weŕkli '= wäŕk'; ÕS 1980: 810 värk
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 werk, wark 'Werk; Tätigkeit, Arbeit, Verrichtung; Product der Arbeit; Arbeitsgerät, Werkzeug; Material zur Arbeit'; Schiller-Lübben werk, wark 'Werk, Thätigkeit, Arbeit; Product der Arbeit; die Gesammtheit der in einem bestimmten Zweige Arbeitenden (Gewerk, Gilde, Zunft)'
• Käsitlused: < kasks werk, wark Liin 1964: 50; < kasks werk Ariste 1972: 97; Raun 1982: 212; < sks Werk EEW 1982: 3985; < asks werk 'tegu, töö; toode' EES 2012: 621
• Läti keel: lt verķis 'Handwerker' < kasks werk Sehwers 1953: 154; Jordan 1995: 109
• Sugulaskeeled: sm värkki [1731] 'työkalu, kapine, vehje; tekotarpeet / Werkzeug, Gerät; Material'; krj värkki 'tarve- t. työkalu, kapine; kelvoton ihminen t. eläin; penis, oriin suoro' < rts, vrd mr værk 'työ, teko, toimi, teos, laitos, varustus' SSA 3: 483; sm verstas [1655] 'työ-, korjauspaja / Werkstatt' < rts verkstad 'työhuone, paja' [‹ kasks werkstede] SSA 3: 428

värnits, värnitsa 'vedel sideaine värvide valmistamisel' < asks fernis 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 430 potti warw 'Vernis vernix'; warw 'Vernis vernix'
• Murded: `värnits, -ä Kuu Vai; `värnits (`ver-), -a VNg Lüg; värnits, -i (-e) Khk Vll Emm Mär Kse Pä Ris Pai KJn Krk T Kan Har Rõu; värnits, -a Rei Mar Juu JMd Kad VJg Iis Kod Plt Trv; värnäts, -i Juu; värnets, -ä Plv Vas; värmits Vig EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477 wäŕnits : wäŕnitsa, wäŕnitse, wäŕnitsi 'Firniss'; ÕS 1980: 810 värnits
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 fernis (ferniis, vernus) 'Firnis'; Schiller-Lübben fornisse 'Firnis'; MND HW I vernis, vornis 'Firnis'
• Käsitlused: < kasks fernis EEW 1982: 3986; Raun 1982: 212; SSA 3: 428; < asks fernis, vernis 'värnits' EES 2012: 621
• Läti keel: lt pernice 'Firnis' < sks Fernitz 'Firnis' Sehwers 1953: 87; pärnits 'Firnis' Kettunen 1938: 324
• Sugulaskeeled: sm vernissa, fernissa, förnissa, vernitsa [1823] 'eräs pintakäsittelyaine / Firnis' < mr färnissa [‹ kasks fernis] SSA 3: 428; lv pär̄nits 'firnis' Kettunen 1938: 324; lv färnits 'värnits / pernica' LELS 2012: 61

värske, värske 'äsja valminud; keetmata' < kasks versch 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 420 V̈x se|sarn Pu, kæ ickex kaswab, Öitzeb, wiliane ninck verschk iæb; Göseken 1660: 88, 195 Wersck 'Frisch'; wersck 'frisch recens /Frische Fische oder Fleisch'; Forselius 1694 wärsk; Vestring 1720-1730: 275 Wärsk, -ki 'Frisch'; Helle 1732: 200 wärske 'frisch'; Piibel 1739 essimest udist wilja, wärsket wina ja ölli ja met; Hupel 1780: 302 wärsk, -i r.; wärske r.; wärski d. 'frisch'; Lithander 1781: 516 Woia ühhe tinna ehk hõbbe waagna wärske woiga; Hupel 1818: 272, 283 wärsk, -i r.; wärske r.; wärski d. 'frisch'; wersk d. 'frisch'; Lunin 1853: 218, 227 wärs, -ke r.; wärski d. 'свѣжiй'; wersk d. 'свѣжо; живо'
• Murded: värsk : `värski (-e) Kuu RId; värsk : värsi Rid Mar; `värske Jõe Hlj IisR Sa Hi L K I M; `väŕske T V(`väŕski); `värski Muh Rid HMd Hää Ris EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477 wärske : wärske 'frisch'; wäŕski : wäŕski '= wärske'; ÕS 1980: 810 värske
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 versch, varsch 'frisch, neu'; verschen 'auf-, erfrischen'; Schiller-Lübben versch, vers, varsch 'frisch'; MND HW I versch (veersch, vers, varsch) 'frisch, unverdorben, genießbar; ungesalzen, ungetrocknet; frisch, trinkbar, süß; neu, ungebraucht'
• Käsitlused: < kasks versch, varsch Liin 1964: 65; < kasks versche Ariste 1972: 97; < kasks versch EEW 1982: 3987; Raun 1982: 212; SSA 1: 120; < asks versch 'värske' EES 2012: 621; EKS 2019
• Läti keel: lt brišs, prišs < kasks vrisch 'frisch' Sehwers 1953: 17, 95
• Sugulaskeeled: sm färski, värski, ferski, verski [1874] 'veres, tuore / frisch' < rts färsk [‹ kasks versch]; is värski < sm; vdj värski, värske < sm, ee SSA 1: 120; lv ver̄´šk 'frisch' (= priš̄) Kettunen 1938: 479; lv priš 'värske / svaigs' LELS 2012: 254; vdj värski 'värske / cвежий' VKS: 1566

värss, värsi 'luulerida; salm' < kasks vers(ch) 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 420 ninck ollet teÿe sa|sama Iütluße siddes löhitelt kulnuth, sest Eßimeße Versist; Müller 1600/2007: 144 igka Versse iures saab lauletuth (30.01.1601); Hupel 1780: 302, 310 wärs, -i r. d. 'der Vers'; wers, -i r. d. 'ein Vers'; Tarto-maa 1806 04.04: Piibli lauloraamatun 37 pätükkin 37 wersin.; Lunin 1853: 218, 227 wärs, -i r. d. 'стихъ, вирша'; wers, -i r. d. 'стихъ'
• Murded: värs (vers) Kuu Vai; väŕss : värsi (-ŕ-) Jäm Khk Hää VJg Kod MMg M TLä San V(veŕss) EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477, 1491 wäŕs : wäŕsi 'Vers, Paragraph, Punkt'; weŕs : weŕsi '= wäŕs'; ÕS 1980: 810 värss 'luulerida'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vers, versch, versche 'Vers, Strophe'; Schiller-Lübben versc(e) 'Vers'; MND HW I versc(e) (varsch), ○versch, ○vers 'Vers, Reimvers, Bibelvers, Psalmvers; Besprechungsformel'
• Käsitlused: < kasks versch(e) Liin 1964: 60; < kasks vers, versch EEW 1982: 3987; Raun 1982: 212; SSA 3: 483; < asks versch(e) 'värss' EES 2012: 621
• Läti keel: lt *per̃ša 'Vers' < kasks versche Sehwers 1918: 155; perša 'Vers (namentlich Bibel- oder Gesangbuchvers)' < kasks versch(e) 'Vers, Bibelvers, Psalmvers' Sehwers 1953: 87; Jordan 1995: 81
• Sugulaskeeled: sm värssy (värsy) [Agr wersu] 'säkeistö / Strophe' < rts, vrd mr värs 'säe, säkeistö, värssy, runo' SSA 3: 483; lv fer̄š̀ (spēršk, pēršk); pēršk(ə̑z), per̄š 'vers' < kasks versche Kettunen 1938: 54, 283, 378; lv spēršk, spērškõz 'salm / pants' LELS 2012: 302; vdj virsi 'värss, regilaul, regivärss / вирши, народная песня' VKS: 1536; is verz '(rahva)laul' Laanest 1997: 221
• Vrd regi|värss

värv, värvi 'värvus, keha nähtav omadus' < kasks verwe, varwe 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 433 Sihskit peäwat sahma nemma kuj lummi, echk nemmät olles kui werrest farb, sihskit pääwat nemmat kuj will sahma; Stahl 1637: 54 farw : farwi∫t 'Farbe'; Stahl HHb IV 1638: 246 ninck kus temma on kudt punnane Farw 'vnd wenn ∫ie gleich ist, wie Ro∫infarb'; Gutslaff 1648: 212 Karw /a 'Farbe'; Göseken 1660: 88, 183, 341 warwi 'Farbe'; warw 'Farb'; punnane warw 'röthe rubedo'; Piibel 1739 ommad silmad wärwiga hörunud; Hupel 1780: 302 wärw, -i r. d. 'die Farbe (zum Färben)'; Lunin 1853: 218 wärw, -i r. d. 'краска для крашенiя'
• Murded: värv : `värvi R(`värvi Vai); väŕv (-r-) : värvi S(väŕm Jäm Muh); väŕv (-r-) : värvi K I Nõo Võn Kam Ote; väŕm (-r-) : värmi L Kõp Vil M TLä San V(veŕm Har); värb : värbi (värvi) Mar Mär Vän Nis EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1477 wäŕm : wäŕmi '= wäŕw'; wäŕw : wäŕwi 'Farbe'; ÕS 1980: 810 värv
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 verwe, varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe'; MND HW I verwe (verve) 'Färbung, Farbe, Farbstoff'; varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe, color; Farbstoff, Farbe; Aussehen'
• Käsitlused: < kasks varwe 'Farbe' Ariste 1963: 108; < kasks verwe, varwe 'Farbe' Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 3988; < kasks verwe Raun 1982: 212; < asks verwe, varwe 'värv' EES 2012: 621; EKS 2019
• Läti keel: lt per̃ve 'Farbe' < kasks verwe 'Farbe' Sehwers 1918: 49, 155; Sehwers 1953: 87; lt varve 'Farbe' < kasks varwe 'Farbe' Sehwers 1953: 152; perve 'Farbe, vorzüglich Ölfarbe' < kasks verwe 'Färbung, Farbe, Farbstoff' Jordan 1995: 81
• Sugulaskeeled: sm väri [1642 färi] 'Farbe' < rts färg SSA 3: 483; lvS peru 'Farbe' SLW 2009: 147; lv ver̄m 'farbe, farbstoff' < küsks warve Kettunen 1938: 478; lv verm 'värv / krāsa' LELS 2012: 360
• Vt värvima

värvima, värvin 'värviga katma' < kasks verwen 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 433 se pöha Waimo sissen, ilma|ferwitut armu sissen; Stahl 1637: 54 warwima : warwin : warwi∫in : warwinut 'Farben'; Stahl LS I 1641: 226 eth ücheckit farwija mah pehl 'das kein Ferber auff Erden'; Göseken 1660: 110, 184 werwima 'anstreichen'; warwima 'Farben'; Göseken 1660: 363 palle warwima 'schminken'; Vestring 1720-1730: 276 Wärwima 'färben'; Pallet wärwima 'sich schmincken'; Helle 1732: 201, 323 wärwima 'färben'; Helle 1732: 207 werwal 'der Färber'; Piibel 1739 ja wärwis ommad silmad ärra; Hupel 1766: 95 sinna wärwid agga nende kallaste öisedega; Hupel 1780: 302 wärwima r. d.; wärwma d. 'anmahlen, färben, tünchen'; Hupel 1818: 272 wärwima r. d.; wärwma d. 'färben, anstreichen, anmalen; tünchen; glasiren'; Lunin 1853: 218 wärwima r. d.; wärwma d. 'красить'
• Murded: `värvima (-ŕ-) R Sa Hi K I; `värbima Lä; `värmima (-ŕ-) Muh Pä; `väŕvmä, `väŕmmä (-mme) eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1477 wäŕmima, -in '= wäŕwima'; wäŕwima, -in; wäŕwmä (d) 'farben, anmalen, anstreichen, tünchen, glasiren'; ÕS 1980: 810 värvima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vaewen, verwen 'färben; bemalen, anstreichen'; Schiller-Lübben verwen 'färben'; MND HW I varwen, verwen (ferwen) 'färben'
• Käsitlused: < kasks varwen 'farben' Ariste 1963: 108-109; < kasks verwen Liin 1964: 50; < ee värv ~ kasks verwen EEW 1982: 3989
• Läti keel: lt pẽrvêt 'färben' < kasks verwen 'färben' Sehwers 1918: 155; Sehwers 1953: 87; lt pervēt 'färben' < kasks verwen Jordan 1995: 81; lt varvêt 'färben' < kasks varwen 'färben' Sehwers 1953: 152; lt vervêt, vẽrvêt 'färben' < kasks verwen 'färben' Sehwers 1953: 155, 157
• Sugulaskeeled: sm värjätä [Agr] < sm väri ~ rts färga Häkkinen 2004: 1519; lv ver̄m 'werben' < kasks werven; ver̄mə̑, ver̄mt̆tə̑ 'färben' < küsks werwen Kettunen 1938: 478, 479; lv vermtõ 'värvida / krāsot' LELS 2012: 360
• Vt värv