[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

aadlitiitel <+t'iitel t'iitli t'iitli[t -, t'iitli[te t'iitle[id 02 s> nemesség, nemesi cím, nemesi előnév ♦ ta teenis välja aadlitiitli kiérdemelte a nemesi címet

aadress <'aadr'ess 'aadressi 'aadr'essi 'aadr'essi, 'aadr'essi[de 'aadr'essi[sid_&_'aadr'ess/e 22 s> cím, címzés ♦ täpne aadress pontos cím; puudulik aadress hiányos címzés; halvasti loetav aadress rosszul olvasható címzés; kodune aadress lakcím; tööaadress, töökoha aadress munkahelyi cím; saatja aadress a feladó címe; saaja aadress a címzett címe; aadressita läkitus cím nélküli küldemény; kiri tuli valel aadressil téves cím; a levél rossz címre jött; märkus oli tehtud valel aadressil téves kézbesítés; kriitika {kelle-mille} aadressil valakinek címzett kritika; anna mulle oma aadress add meg a címedet; kirjutage mulle vanal v endisel aadressil írjon a régi v. az előző címemre
■LS: aadressi+ ♦ aadressimärkmik címtár; aadressiraamat címtár, címgyűjtemény; aadressirada info címsor; aadressiteated címadatok

arvustama <arvusta[ma arvusta[da arvusta[b arvusta[tud 27 v>
1. (kritiseerima) bírál, kritizál ♦ {kelle-mille} tööd arvustama vki munkáját bírálja; valitsuse tegevust arvustama bírálja a kormány tevékenységét
2. (kriitikuna hinnangut andma) kritikát ír ♦ kirjandusteost arvustama könyvet bírál

aunimetus <+nimetus nimetuse nimetus[t nimetus[se, nimetus[te nimetus/i 11 s> cím

cm cm

dm dm

doktorikraad <+kr'aad kraadi kr'aadi kr'aadi, kr'aadi[de kr'aadi[sid_&_kr'aad/e 22 s> doktorátus, doktori cím/fokozat ♦ doktorikraadi andma a doktori címet adományoz

džemm <dž'emm džemmi dž'emmi dž'emmi, dž'emmi[de dž'emmi[sid_&_dž'emm/e 22 s> (moos) dzsem, íz, gyümölcsíz ♦ õunadžemm almaíz

ennäe <enn'äe interj> (imestuse, üllatuse puhul) lám csak, nicsak, íme ♦ ennäe, sina siin! lám csak, itt vagy

helindama <helinda[ma helinda[da helinda[b helinda[tud 27 v> (filmile muusikat looma) zenét szerez, zenét ír ♦ ta on helindanud mitut filmi több filmhez is írt zenét

hm <hm interj> hm, hmm

iiri <iiri ag> ír ♦ iiri keel ír; iiri setter ír szetter

Iiri ír

iirlane <'iirlane 'iirlase 'iirlas[t 'iirlas[se, 'iirlas[te 'iirlas/i_&_'iirlase[id 12_&_10? s> ír

ilma jääma vm nélkül marad, elveszt

ilmajäämine <+j'äämine j'äämise j'äämis[t j'äämis[se, j'äämis[te j'äämis/i_&_j'äämise[id 12_&_10? s> vm nélkül maradás, elvesztés

Interneti-aadress <+'aadr'ess 'aadressi 'aadr'essi 'aadr'essi, 'aadr'essi[de 'aadr'essi[sid_&_'aadr'ess/e 22 s> internetes cím

irdriim <+r'iim riimi r'iimi r'iimi, r'iimi[de r'iimi[sid_&_r'iim/e 22 s> kirj (ebatäpne riim) pontatlan rím

isane <isane isase isas[t -, isas[te isase[id 10 adj, s>
1. adj hímnemű ♦ isane jänes bak; isane kass kandúr
2. s hím

isas+ hím ♦ isaslind hímivarú

jne s.í.t.

kaar <k'aar kaare k'aar[t k'aar[de, kaar[te k'aar[i 13 s>
1. ív; (võlv) boltív ♦ elektrikaar el villamos ív; roidekaar anat bordaív; sillakaar ehit a híd íve; taevakaar égív; teravkaar ehit csúcsív; triumfikaar aj, ehit diadalív; kaares kulmud ívelt szemöldök; viskas oda suure kaarega gyönyörű ívben dobta a gerelyt
2. mer (laeva ribi) borda ♦ paadikaared a csónak bordái
3. (ilmakaar) égtáj, világtáj ♦ idakaar kelet; lõunakaar dél; läänekaar nyugat; põhjakaar észak; kust kaarest on täna tuul? melyik irányból fúj a szél ma?
4. (heinakaar) rend ♦ tihe kaar sűrű rend; niidukaar lekaszált fű
■LS: kaar+ ♦ kaaraken ehit íves ablak; kaarhall hangár; kaarpall sport ívelt labda; kaarkeevitus tehn ívhegesztés; kaarlamp el ívlámpa; kaarsild ehit ívhíd; kaarvõlv ehit boltív

kae1 <k'ae interj> (vaata, ennäe) nézd (csak), íme; (pahameele puhul) látod ♦ kae, kui udune ilm! látod, milyen ködös az idő!

kirjama <k'irja[ma kirja[ta k'irja[b kirja[tud 29 v> (mustriga kaunistama) ír; (välja õmblema) hímez ♦ kirjatud kindad hímzett kesztyű

kirjutama <kirjuta[ma kirjuta[da kirjuta[b kirjuta[tud 27 v>
1. (kirja panema, kirjas teatama) ír, megír ♦ tähti kirjutama betűket ír; kriidiga tahvlile kirjutama krétával ír a táblára; dokument tuleb täita trükitähtedega az okmányt nyomtatott nagybetűvel kell kitölteni; vasaku käega kirjutama bal kézzel ír; laps õpib kirjutama írni tanul a gyermek; mu pastakas ei kirjuta nem ír a töltőtollam; miski on talle näkku kirjutatud vmi van írva az arcára; poeg kirjutab, et elab hästi a fia azt írja, hogy jól van; ajalehed kirjutavad palju sellest, et az újságok sokat írnak arról, hogy; kirjutamata seadus íratlan törvény
2. (mingit teost looma) ír ♦ ta kirjutab luuletusi verseket ír; helilooja on kirjutanud kaks ooperit a zeneszerző két operát írt; ta ei kirjuta juba aastaid már évek óta nem ír
3. (kuhugi registreerima) ír ♦ midagi kellegi nimele kirjutama vkinek a nevére ír vmit
4. piltl (kellegi-millegi arvele panema) ír ♦ midagi kellegi arvele kirjutama vkinek a számlájára ír vmit
5. (määrama, välja kirjutama) felír ♦ mulle kirjutati uued prillid új szemüveget írtak fel nekem

km km

kummatigi <kummatigi adv>
1. (ometi, siiski) mégis, azonban ♦ epideemiale suudeti kummatigi piir panna a járványt mégis meg tudták fékezni
2. (ammuks, liiatigi) bizony
3. (lisaks kõigele, pealegi) ám

kõrbemaitse <+maitse m'aitse maitse[t -, maitse[te m'aitse[id 06 s> égett íz

kõõlus <kõõlus kõõluse kõõlus[t -, kõõlus[te kõõluse[id 09 s> anat (künnap) ín ♦ kannakõõlus, Achilleuse kõõlus Achilles-ín; kõõluse rebend ínszakadás
■LS: kõõluse+ ♦ kõõlusepõletik med íngyulladás; kõõlusetupp anat ínhüvely

luuletama <luuleta[ma luuleta[da luuleta[b luuleta[tud 27 v>
1. (luuletust kirjutama, värsse looma) verseket költ, verset ír, versel
2. (välja mõtlema, luiskama) költ ♦ mida kõike ta kokku ei luuleta mindenfélét összehord

lüli <lüli lüli lüli -, lüli[de lüli[sid 17 s>
1. (järk, osa) láncszem ♦ keti tugevuse määrab selle nõrgim lüli a lánc is csak olyan erős, mint a leggyengébb láncszem
2. anat, zool csigolya ♦ kaelalüli anat nyakcsigolya; nimmelüli anat ágyéki csigolya; selgroolüli hátcsigolya; sõrmelüli anat ujjízület; varbalüli anat lábujjízület; õndralüli anat farkcsigolya
3. bot (kõrre sõlmevahe) szártag, íz
■LS: lüli+ ♦ lülijalgsed zool (Arthopoda) ízeltlábúak

maalima <m'aali[ma m'aali[da maali[b maali[tud 28 v>
1. (maali looma) (meg)fest, lefest ♦ portreed maalima arcképet fest; kuradit seinale maalima (a) falra festi az ördögöt; ei ole hea kuradit seinale maalida nem jó az ördögöt a falra festeni
2. kõnek (värvima) fest; (võõpama, minkima) kifest ♦ nägu pähe maalima kifesti magát
3. kõnek (aeglaselt ja hoolikalt v vaevaliselt kirjutama) ír
4. piltl (kujutluspilte looma) fest
■LS: maalimis+ ♦ maalimispukk festőállvány

maik <m'aik maigu m'aiku m'aiku, m'aiku[de m'aiku[sid_&_m'aik/e 22 s> kõnek (suuga tajutav maitse); piltl (iseloomuliku kõrvaltooni, varjundi, värvingu kohta) íz ♦ mõru maik keserű íz; suus oli vastik maik rossz íz volt a számban; tunnen suus juba auhinna maiku a számban érzem a győzelem ízét; maiku suhu saama rájön az ízére

maitse <maitse m'aitse maitse[t -, maitse[te m'aitse[id 06 s>
1. (maitsmisaistingut esile kutsuv aine omadus) íz ♦ magus maitse édes íz; hapu maitse savanyú íz; soolane maitse sós íz; kibe maitse keserű íz; vastiku maitsega rossz ízű; kohvi maitse a kávé íze; millegi maitset suhu saama rájön vminek az ízére
2. (esteetiliste väärtushinnangute kogum) ízlés ♦ muusikaline maitse zenei ízlés; peen maitse kifinomult ízlés; meil on ühesugune maitse egyforma az ízlésünk; maitse järgi ízlés szerint; sel (toidul) pole mingit maitset se íze, se bűze; maitse üle ei vaielda (az) ízlések és (a) pofonok különbözőek, ízlésekről nem lehet vitatkozni; ta pole minu maitse nem az én ízlésem
■LS: maitse+ ♦ maitseasi, maitseküsimus gusztus dolga, ízlés kérdése, ízlés dolga; maitsetaim fűszernövény

meiliaadress <+'aadr'ess 'aadressi 'aadr'essi 'aadr'essi, 'aadr'essi[de 'aadr'essi[sid_&_'aadr'ess/e 22 s> e-mail cím

mekk <m'ekk meki m'ekki m'ekki, m'ekki[de m'ekki[sid_&_m'ekk/e 22 s> kõnek (maik) íz

mm mm

moos <m'oos moosi m'oosi m'oosi, m'oosi[de m'oosi[sid_&_m'oos/e 22 s> dzsem, lekvár, (gyümölcs)íz ♦ aprikoosimoos baracklekvár; kirsimoos meggylekvár; ploomimoos szilvalekvár; vaarikamoos málnaíz; õunamoos almaíz; moosi keetma v tegema lekvárt főz
■LS: moosi+ ♦ moosipirukas bukta, lekváros bukta; moosipurk lekvárosüveg

niisakala <+kala kala kala -, kala[de kala[sid_&_kal/u 17 s> (isaskala) hím hal

nimetus <nimetus nimetuse nimetus[t nimetus[se, nimetus[te nimetus/i 11 s>
1. (üldnimi, hrv pärisnimi) megnevezés, név; (arvestusüksuste, kauba- ja toodanguartiklite kohta) tétel; (tiitlite, aunimetuste kohta Eestis nõukogude ajal, ka nüüdis-Venemaal) cím ♦ ainenimetus anyagnév; ametinimetus rang; üldnimetus elnevezés, közhasználatú név; lillede ladinakeelsed nimetused a virágok latin neve; tänavate nimetused az utcák nevei; kuidas on teie asutuse ametlik nimetus? mi az intézményük hivatalos neve?
2. (ametisse, ametikohale nimetamine) kinevez ♦ ootan nimetust kõrgemale ametikohale várom a kinevezést

pealkiri <+kiri kirja k'irja k'irja, k'irja[de k'irja[sid_&_k'irj/u 24 s> cím ♦ alapealkiri alcím; üldpealkiri főcím; raamatu pealkiri a könyv címe

poogen1 <p'oogen p'oogna p'oogna[t -, p'oogna[te p'oogna[id 02 s> (teatud suurusega paberileht) papírlap; (trüki-) ív ♦ korrektuurpoogen trük próbanyomat, kefelenyomat

poogen2 <p'oogen p'oogna p'oogna[t -, p'oogna[te p'oogna[id 02 s>
1. muus (poogenpillil heli tekitamise vahend) vonó ♦ viiulipoogen hegedűvonó
2. (kaar) ív

riim <r'iim riimi r'iimi r'iimi, r'iimi[de r'iimi[sid_&_r'iim/e 22 s> (sõnade v sõnaosade häälikuline kooskõla) rím ♦ kolmesilbiline riim három szótagos rím; täpne v puhas riim tiszta rím; lõppriim végrím; meesriim hímrím; naisriim nőrím; paarisriim páros rím; ristriim keresztrím; süliriim ölelkező rím
■LS: riim+ ♦ riimsõna rímszó

rops <r'ops interj, adv; r'ops ropsu r'opsu r'opsu, r'opsu[de r'opsu[sid_&_r'ops/e 22 s>
1. (järsk, kiire hoop, tõmme vm liigutus) ütés, csapás ♦ ühe ropsuga egy csapásra/csapással
2. kõnek (kord, puhk) íz, eset, alkalom ♦ lühikese ajaga tuli paar ropsu vihma két ízben rövid ideig esett az eső
3. kõnek (okse) okadék

tiitel <t'iitel t'iitli t'iitli[t -, t'iitli[te t'iitle[id 02 s>
1. (ameti-, au- v seisusenimetus) cím, titulus ♦ aadlitiitel nemesi cím; meistritiitel bajnoki cím
2. (teose pealkiri) cím

vast <v'ast adv>
1. (ehk, võib-olla) talán ♦ tasub vast siiski meelde tuletada, et... talán érdemes emlékeztetni arra, hogy...; tüdruk on ehk vast kakskümmend a lány talán huszonéves
2. (äsja, nüüdsama, alles) frissen, nemrég, éppen most; (kõigest) csak ♦ vast valminud maja a frissen elkészült ház; mõistsin seda vast täna, et olin eksinud csak ma jöttem rá, hogy eltévedtem
3. (esineb mingi üllatusliku asjaolu tõdemises, hrl hüüdlauses: ometi, ikka) ám ♦ on see vast mees! ez ám az ember!
■LS: vast+ ♦ vastilmunud nemrég megjelent; vastsündinu újszülött

vibu <vibu vibu vibu -, vibu[de vibu[sid 17 s> (relv noolte lennutamiseks) íj ♦ vibu laskma íjjal lő; tõmbab vibu vinna v pingule megfeszíti az íját
■LS: vibu+ ♦ vibukütt íjász; vibulaskmine íjászat; vibulaskur íjász; vibumees kõnek íjász; vibunool nyíl; vibunöör íjhúr; vibusport íjászat

võie <võie v'õide võie[t -, võie[te v'õide[id 06 s> (salv, kreem, määre vms) ír

värvima <v'ärvi[ma v'ärvi[da värvi[b värvi[tud 28 v> (värvainega katma) befest, piperézi magát, színez, színésít, piperéz, mázol, lefest, kiszínez, kifest, ír, fest, felfest, befészkel