[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

ammuks <ammuks adv> (nüüdsama, alles) alig, éppenhogy ♦ ammuks see sadas vihma, kui juba paistab päike alig esett egy kicsit, máris süt a nap; ammuks sa tulid, kui juba lähedki éppenhogy csak megjöttél, máris elmész

halastamatult <halastamatult adv> irgalmatlanul, könyörtelenül, kíméletlenül; (julmalt) kegyetlenül ♦ kedagi halastamatult taga kiusama irgalmatlanul üldöz vkit; päike kõrvetab halastamatult könyörtelenül éget a nap

hele <hele heleda heleda[t -, heleda[te heleda[id 02 adj> (valgust kiirgav, valgusküllane, valkjas) világos; (ere, kirgas) ragyogó ♦ hele päike ragyogó nap; hele valgus világos fény; heledad suveööd világos nyári éjszakák; heledad juuksed viláos haj, szőke; heledad lootused szép remények
■LS: hele+ ♦ heleblond hirtelenszőke, világosszőke; helehall világosszürke; helepruun világosbarna, zsemleszínű; helepunane világospiros; heleroheline világoszöld; helesinine világoskék
heleda+ (valkjas) ♦ heledajuukseline szőke hajú; heledanahaline világos bőrű; heledapäine szőke, szöszke
heleda+ (kõlav)

hellitama <hellita[ma hellita[da hellita[b hellita[tud 27 v>
1. babusgat, pátyolgat, melenget, kényeztet, elkényeztet, dédelget, becéz; (õrnustega ümbritsema) gyengédséggel vesz körül ♦ vanemad hellitasid oma ainust tütart a szülők elkényeztették egyetlen lányukat; elu ei ole teda hellitanud nem kényeztette el az élet; päike hellitas nägu a nap melengette arcom; hellitatud memmepoeg anyámasszony katonája; hellitav pilk becéző tekintet
2. piltl (meeles kandma) ♦ lootusi hellitama illúziókban ringatja magát

horisont <horis'ont horisondi horis'onti horis'onti, horis'onti[de horis'onti[sid_&_horis'ont/e 22 s> (vaatepiir, silmapiir); geol, põll (kivimi-, mullakiht); hüdr (tase) horizont, látóhatár, látókör, szemhatár ♦ põhjaveehorisont geol víztartó réteg; laev kadus horisondi taha a hajó eltűnt a horizont mögött; päike on horisondil a Nap a horizonton van

hääbuma <h'ääbu[ma h'ääbu[da h'ääbu[b h'ääbu[tud 27 v> (pikkamisi vaibuma v kustuma) elsorvad, elenyészik; (kaduma, välja surema) kihal ♦ lõke hääbub pikkamisi a tűz lassan kialszik; päike loojub, päev hääbub leszáll a nap, véget ér a nappal; ta anne hääbub elsorvad a tehetsége; rahvapärimused hääbuvad kihalnak/feledésbe merülnek a népszokások; hääbuv keel kihaló nylev; hääbunud kultuur kihalt kultúra

juba <juba adv>
1. (ajaliselt) már, máris, immár ♦ juba tulen jövök már; me juba tunneme teineteist már ismerjük egymást; ööd on juba valged már fehérek az éjszakák; päike on juba loojunud már lement a nap; toas on juba soojem már melegebb van a szobában; olin selle juba unustanud már el is felejtettem; märkasin teda juba eemalt már messziről észrevettem; aeg on juba läbi máris letelt az idő; juba ammu már rég; juba väikese poisikesena már kisfiúként; sa oled juba viies küsija az ötödik kérdező vagy; jäta juba hagyd már; aitab juba elég már; kui ema juba tuleks ha anya jönne már
2. (rõhutavalt) már, aztán ♦ seda juba ei juhtu azt már nem; tema juba sinna ei lähe ő aztán nem megy oda; meist nad juba jagu ei saa minket aztán nem győznek le; see oleks juba huvitav ez aztán érdekes lenne; hea on juba seegi, et ... már az is jó, hogy; juba see mõtegi on hirmus már a gondolati is rettenetes; kui juba, siis juba ha (már) lúd, legyen kövér
3. (isegi, koguni) még ♦ kui juba tema ei oska, siis ei oska keegi ha még ő sem tudja, akkor senki
4. (eituse või tugeva kahtluse puhul) hogyne ♦ jaah, juba sa tuled! hogyne, már jössz is!; juba nad sind aitavad! hogyne, majd ők segítenek!

just <j'ust adv, interj>
1. (nüüdsama, äsja) az előbb, most, imént, éppen ♦ jõudsin just koju most értem haza; päike oli just tõusnud éppen felkelt a nap; tahtsin just välja minna éppen ki akartam menni; olin just magama jäämas éppen kezdtem elaludni; keetsin just endale kohvi éppen most főztem magamnak kávét
2. (nimelt) csak, pláne; (täpselt) pont, pontosan ♦ just praegu éppen most; just niisugune pont ilyen; ootasime just sind pont téged vártunk; just täna on mul aega pont ma van időm; just nii éppígy, pont így/úgy, csak úgy, pontosan, persze, igenis, éppúgy; et siin palav oleks, seda just ei saa öelda azt éppen nem mondhatnánk, hogy itt meleg van; just nii palju kui vaja pontosan annyi, amennyi kell, pont/éppen annyi, amennyi szükséges; käed on külmad just nagu jäätükid éppen olyan hidegek a kezei, mint a jég; just nagu oleks tema mintha ő lenne; just nagu peast pühitud mintha kitörölték volna a fejemből
3. (juhtumisi, tingimusel) véletlenül, feltéve, hacsak, ha ♦ teen, kui just aega on megcsinálom, ha lesz időm; eks ma tule, kui just kutsutakse jövök, ha hívnak
4. (eriti, päris) különösen, éppen ♦ pole just kerge töö nem éppen könnyű munka; tööd pole just palju, aga ... nincsen különösebben sok munka, de

kiirgama <k'iirga[ma kiira[ta k'iirga[b kiira[tud 29 v>
1. (levitama) áraszt, kibocsát ♦ päike kiirgab valgust ja soojust a nap fényt és meleget áraszt; lamp kiirgab kollast valgust a lámpa sárga fényt bocsát ki
2. (levima, kiirguma) sugároz ♦ ahjust kiirgab soojust a kályha sugározza a hőt
3. (särama, sätendama) ragyog ♦ tähed kiirgavad öises taevas az éjszakai égen a csillagok ragyognak; rõõm kiirgas ta silmadest öröm ragyog a szemében

kirkalt <k'irkalt adv> ragyogóan, fényesen ♦ päike säras kirkalt ragyogóan sütött a nap

kuni <kuni konj, adv, prep>
1. konj (aega väljendav) amíg, mire, mígnem, míg ♦ oota, kuni ma tagasi tulen várj, amíg vissza (nem) jövök; sa vaid oota, kuni päike jälle tõuseb te csak várj, míg felkel majd a nap
2. konj (ühendav)- ♦ kuue- kuni kaheksa-aastased lapsed hat-nyolc éves gyerekek
3. adv; prep [term] (rõhutab piiri, milleni miski toimub v esineb) -ig ♦ see võib maksta kuni tuhat forinti ez akár ezer forintba is kerülhet; saadan sind kuni nurgani elkísérlek a sarokig; lugesin kuni keskööni éjfélig olvastam

kuumalt <kuumalt adv> forrón, hevesen ♦ päike kõrvetas kuumalt hevesen sütött a nap

kõrgel <k'õrgel adv> vt ka kõrgele, kõrgelt magasan ♦ päike on juba kõrgel a nap már magasan áll

kõrgelt <k'õrgelt adv> vt ka kõrgel, kõrgele magasról ♦ päike käib juba kõrgemalt a nap már magasan jár; kõrgelt alla hüppama magasról ugrik le; kõrgelt kukkuma nagyot bukik

kõrvetama <kõrveta[ma kõrveta[da kõrveta[b kõrveta[tud 27 v> (kergelt põletama, ka päikese, nõgeste vm kohta) éget, megéget, perzsel, csíp, megcsíp; (ennast) megégeti magát; (praadimisel, küpsetamisel) megéget ♦ kuum puder kõrvetas tal suu ära a forró kása megégette a száját; päike oli ta pruuniks kõrvetanud barnára égette a nap; päike kõrvetab perzsel a nap; nõges kõrvetab kätt megcsípi/égeti a csalán a kezét; paprika kõrvetab keelt égeti nyelvét a paprika; külm kõrvetab nägu a fagy csípi az arcát; kõrvetav kuumus égető forróság; kõrvetav pakane égető fagy; kõrvetav viha égető harag; näppe kõrvetama/põletama megégeti az újját, megégeti a körmét

küpsetama <küpseta[ma küpseta[da küpseta[b küpseta[tud 27 v>
1. (toitu) süt ♦ leiba küpsetama kenyeret süt
2. piltl (päikese kohta) süt ♦ päike küpsetab halastamatult kegyetlenül süt a nap
3. (vilju, seemneid) érlel ♦ päike küpsetas maasikad punaseks a nap pirosra érlelte az epret

looja2 <l'ooja adv> vt ka loojas (taevakehade kohta: silmapiiri taha) ♦ päike läks looja lehanyatlott a nap

loojuma <l'ooju[ma l'ooju[da l'ooju[b l'ooju[tud 27 v> (looja minema) lenyugszik, lehanyatlik ♦ päike loojub hanyatlik a nap; päike on just loojumas lenyugvóban van a nap

lõunane <l'õunane l'õunase l'õunas[t l'õunas[se, l'õunas[te l'õunas/i_&_l'õunase[id 12_&_10 adj> (keskpäevane) déli ♦ lõunane päike déli nap; kas lähed hommikuse või lõunase bussiga? reggeli vagy déli busszal mész?

lõõskama <l'õõska[ma lõõsa[ta l'õõska[b lõõsa[tud 29 v>
1. (lõõmama) fellobog ♦ päike lõõskab a nap perzsel
2. (lõõtsuma, puhuma) fúj
3. (põõnama) alszik

madalal <madalal adv> vt ka madalale, madalalt
1. (mingile pinnale suhteliselt lähedal) alacsonyan ♦ päike on juba üsna madalal már egészen alacsonyan jár a nap
2. (komparatiivis: millegi kõrgemal asuva suhtes allpool, tasemelt v määralt kellest-millest all- v tagapool) lejjebb ♦ paar korrust madalamal pár emelettel lejjebb

madalalt <madalalt adv> vt ka madalale, madalal
1. (mingi pinna suhtes lähedalt) alacsonyról ♦ talvel käib päike madalalt télen alacsonyan jár a nap
2. (madalate toonidega) mélyen ♦ ta hääl kõlas madalalt mélyen csengett a hangja

pimestama <pimesta[ma pimesta[da pimesta[b pimesta[tud 27 v> elkápráztat, vakít, megvakít, elvakít, elhomályosít ♦ päike pimestas silmi a nap elvakította a szemét; ta oli vihast pimestatud a harag elhomályosította tisztánlátását; pimestav valgus vakító fény

põletama <põleta[ma põleta[da põleta[b põleta[tud 27 v>
1. (tulega hävitama, midagi valgustamiseks v soojendamiseks põleda laskma) éget, eléget, megéget, odaéget ♦ prügi põletama szemetet éget; küünlaid põletama gyertyát éget; surnut/laipa põletama elhamvaszt; küla põletati maani maha a falut teljesen leégették; küünalt mõlemast otsast põletama piltl mind a két végén égeti a gyertyát; põletab enda järelt kõik sillad piltl minden hidat feléget maga mögött
2. (kuumutamisega töötlema v valmistama) éget ♦ puidu sisse mustrit põletama fába mintát éget; lupja põletama meszet éget; viina põletama szeszt éget
3. (tulisena tunduma, sellisena valu põhjustama) (meg)csíp, megéget; (päikese kohta) éget ♦ suud [ära] põletama megégeti a száját; kõrvenõgesed põletavad käsi a csalán csípi a kezét; jäine tuul põletab nägu a metsző szél csípi az arcát; päike on ta pruuniks põletanud barnára égette a nap

päev <p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid_&_p'äev/i 22 s>
1. nap ♦ ilus päev szép nap; laupäevane päev szombati nap; eilne päev tegnapi nap; homne päev holnapi nap; väsitav päev kimerítő nap; aprillipäev áprilisi nap; emadepäev anyák napja; puhkepäev munkaszüneti nap; südapäev dél; tööpäev munkanap; ärasõidupäev az indulás napja; päeval napközben, nappal; päise päeva ajal, päisel päeval fényes nappal; keset päeva napközben; iga jumala päev minden istenadta nap; päeval ja öösel nappal és éjjel; päev otsa, kogu päeva naphosszat; kahe päeva pärast két nap múlva; üle päeva minden második nap; mõni päev tagasi, mõne päeva eest néhány nappal ezelőtt; lähipäevil a közeli napokban; kolm korda päevas naponta háromszor; tänasest päevast alates mától kezdve; lahtiste uste päev nyílt nap; meie päevil napjainkban; tänase päevani mindmáig, a mai napig, mind a mai napig; päevast päeva v päev päeva kõrval napról napra; tere päevast! jó napot (kívánok)!, adj(on) isten (jó napot)!, fogadj isten!; elab päeva korraga márol holnapra él; iga[l] päev[al] mindennap; mis päev täna on? milyen nap van ma?; päev kisub v kaldub õhtusse v õhtule esteledik; sadas pool päeva [vihma] fél napig esett; tema päevad on loetud meg vannak számlálva a napjai; mustadeks päevadeks kõrvale panema nehéz/szűkös/rossz időkre félretesz; päeva surnuks lööma vkinek (a) hasára süt a nap; iga päev ei ole pühapäev egyszer volt Budán kutyavásár; elab ainult tänasele päevale csak a mának él; kellegi/millegi päev (veel) tuleb feljön/felsüt/felvirrad vkinek/vminek a napja; ka homme on päev holnap is nap lesz; keegi/miski on näinud (ka) paremaid päevi vki/vmi jobb napokat látott
2. (päike) nap
■LS: päeva+ (24-tunnise tsükliga seotud) ♦ päevaaeg napszak; päevakurss maj (antud päeva valuutakurss) a napi árfolyam; päevapaabusilm zool (päevaliblikas Inachis io) nappali pávaszem; päevapalk napibér; päevaplaan (päevakava) napirend; päevapoliitika napi politika; päevaraha napidíj; päevasärk ing; päevatoodang napi teljesítmény; päevauudised napi hírek
päeva+ (päikesega seotud) ♦ päevatõus napkelet

päike <s> nap

päike[ne] <p'äike_&_p'äikene p'äikese p'äikes[t p'äikes[se, p'äikes[te p'äikes/i_&_p'äikese[id 12_&_10? s; p'äike_&_p'äikene p'äikse p'äikes[t -, p'äikes[te p'äikse[id 10 s>, ka Päike
1. (Galaktika täht) nap ♦ kevadine päike tavaszi napsütés; polaarpäike éjféli nap; päike on kõrgel magasan jár a nap; päike tõuseb felkel a nap; päike paistab süt a nap; päike läheb looja v loojub lemegy/lenyugszik a nap; ei ole midagi uut siin päikese all piltl nincs új a nap alatt; Maa tiirleb ümber Päikese astr a Föld a Nap körül kering
2. (päikesepaiste) napsütés ♦ päikest võtma napozik; sügisene päike ei hakka enam peale ősszel már nem barnít a nap
■LS: päik[e]se+ ♦ päikeseenergia napenergia; päikesekell napóra; päikeseketas piltl napkorong; päikesekiir napsugár; päikesekummardaja napimadó; päikesekummardamine napimádat; päikeseküllane napos; päikesepaiste napsütés, napfény; päikesepatarei el napelem; päikesepiste napszúrás; päikeseplekk napfolt; päikesepoolne napos oldalra néző, déli (fekvésű); päikesepõletus napégette; päikeseseisak astr napforduló; päikesetuul astr napszél; päikesevalgus napfény; päikesevann napfürdő; päikesevari napernyő; päikesevarjutus napfogyatkozás

seniit <sen'iit seniidi sen'iiti sen'iiti, sen'iiti[de sen'iiti[sid_&_sen'iit/e 22 s> astr (lagipunkt) delelő, zenit ♦ päike on seniidis a nap delelőn áll

silmapiir <+p'iir piiri p'iiri p'iiri, p'iiri[de p'iiri[sid_&_p'iir/e 22 s> (horisont, vaatepiir, vaateväli) látóhatár, láthatár, horizont ♦ päike vajub silmapiiri taha a nap a horizont mögé süllyed; silmapiirile on ilmunud uus austaja egy új udvarló tűnt fel a láthatáron

sodiaak <sodi'aak sodiaagi sodi'aaki sodi'aaki, sodi'aaki[de sodi'aaki[sid_&_sodi'aak/e 22 s> astr (loomaring, 12 tähtkujuga taevaskeravöö, mida Päike aasta jooksul näivalt läbib) állatöv
■LS: sodiaagi+ ♦ sodiaagimärgid állatövi jegyek, csillagjegyek

soojendama <soojenda[ma soojenda[da soojenda[b soojenda[tud 27 v> (sooja andma) melegít, melenget, bemelegít, megmelegít; (end) bemelegíti magát; (end [pisut]) meleged; (üles) felmelegít ♦ päike soojendab a nap melegít; toitu soojendama megmelegíti az ételt; soojendab ahju vastas käsi a kályhánál melegíti a kezét; läheb tuppa end soojendama bemegy melegedni; südant soojendav kiri szívet melengető levél; suhteid üles soojendama felmelegíti a kapcsolatot; madu oma rinnal soojendama kígyót melenget a keblén

särama <sära[ma sära[da sära[b sära[tud 27 v>
1. (helendama, sätendama) ragyog, fénylik, csillog, sugárzik ♦ päike särab pilvitus taevas ragyog a nap a felhőtlen égen; nägu särab õnnest az arca örömtől ragyog; ta särab rõõmust sugárzik az örömtől
2. (millegagi välja paistma, hiilgama) tündököl, pompázik ♦ siin lõi ta talent särama itt ragyogott fel a tehetsége

tõusma <t'õus[ma t'õus[ta tõuse[b t'õus[tud, t'õus[is t'õus[ke 32 v>
1. (ülespoole, kõrgemale liikuma) felmegy; (õhku, lendu) felszáll ♦ mäkke v mäele tõusma felmászik a hegyre; lennuk tõuseb õhku felszáll a repülőgép; eesriie tõuseb felmegy a függöny; päike tõuseb felkel a nap; kanadega tõusma a tyúkokkal kel; Kristus on üles tõusnud Krisztus feltámadt; viin tõusis pähe v latva {kellele} piltl fejébe szállt a pálinka; jõgi tõusis üle kallaste a folyó kicsapott/kilépett a medréből
2. (püsti tõusma) feláll, felkel ♦ voodist tõusma felkel az ágyból; lauast tõusma feláll az asztaltól; jalule tõusma talpra áll; varvastele tõusma lábujjhegyre áll; tõusis voodist vasaku jalaga piltl bal lábbal kelt fel
3. (määralt, ulatuselt, astmelt, näitajatelt jne suurenema, kasvama, kiirenema) emelkedik, növekszik, fokozódik ♦ elatustase tõuseb emelkedik az életszínvonal; hinnad tõusevad az árak emelkednek
4. (tekkima, sündima) keletkezik, támad ♦ torm tõuseb vihar támad; tuul on tõusnud a szél kerekedett
5. (teatud positsiooni saavutama, edenema) (fel)kerül, (fel)jut ♦ troonile tõusma trónra kerül
6. (võitlusse astuma, vastu hakkama, üles tõusma) felkel ♦ kellegi vastu [üles] tõusma felkel vki ellen

vilksatama <vilksata[ma vilksata[da vilksata[b vilksata[tud 27 v>
1. (hetkeks nähtav olema, silma hakkama) (fel)villan; (välgatama) (meg)villan, csillan ♦ pilvede vahelt vilksatas päike a felhők közül megvillant a nap; ta huulil vilksatas pilkav naeratus gúnyos mosoly villant a száján
2. (kiiresti v põgusalt vaatama) rápillant

võtma <v'õt[ma v'õtt[a võta[b v'õe[tud, v'õtt[is v'õt[ke 35 v>
1. vesz, levesz, kivesz, felvesz, levet; (söömise, sissevõtmise ja joomise kohta) bevesz ♦ võtab riiulilt raamatu leveszi a könyvet a polcról; võtab ahjust koogi välja kiveszi a tortát a sütőből; võtab maast prügi üles felveszi a szemetet a földről; võta laps sülle! vedd ölbe a gyereket!; rohtu sisse võtma beveszi a gyógyszert; napsi võtma pálinkát iszik; võtab kingad jalast leveszi a cipőt; võtab mantli seljast leveti a kabátot; võtab pangast laenu hitelt vesz fel a banktól; võtab sõbralt võlgu köcsönkér a barátjától; võtab puhkust szabadságot vesz ki; kartuleid võtma krumplit szed; kedagi tööle võtma alkalmaz vkit, felvesz vkit munkába; kelleltki sõrmejälgi võtma ujjlenyomatot vesz vkitől; võtsime sõbraga paar õlut a barátommal ittunk pár sört; üldiselt võttes általában véve; võtab mugava asendi sisse kellemes testhelyzetet vesz fel; arvesse võtma figyelembe vesz; eeskuju võtma példát vesz; ta võttis kätte ja tegi minekut kõnek fogta magát és elment; kõne alla võtma, jutuks võtma szóba hoz; luubi alla võtma alaposan megvizsgál; tõsiselt võtma piltl komolyan vesz; seisukohta võtma millegi suhtes piltl állást foglal vmiben; võtab oma sõnad tagasi piltl visszavonja, amit mondott; võta üks ja viska teist piltl bordában szőtték őket; selle peale võid mürki võtta piltl arra mérget vehetsz; kedagi oma tiiva alla võtma piltl szárnya alá vesz vkit
2. (kätte saama, kinni võtma) (meg)fog, elkap ♦ võtab kellelgi käest kinni megfogja vkinek a kezét; võtab takso taxit fog; kedagi vangi võtma elfog vkit; varast kinni võtma elfogja a tolvajt
3. (vastu võtma) (el)fogad ♦ altkäemaksu võtma kenőpénzt fogad el; külalisi vastu võtma fogadja a vendégeket; näidend võeti vaimustusega vastu lelkesen fogadták a darabot; arst võtab vastu ainult teisipäeviti az orvos csak keddenként fogad
4. (kaasa võtma) (el)visz ♦ võtab vihmavarju kaasa esernyőt visz magával; võta mind kaasa! vigyél magaddal!
5. (vajama, tarvitama) ♦ see töö võtab paar kuud ez a munka pár hónapot visz el; kui kaua teil rasestumine aega võttis? mennyi időbe telt, mire sikerült teherbe esni?; väiksem auto võtab vähem kütust egy kisebb autó kevesebb üzemanyagot fogyaszt
6. (kellegi v millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, suhtuma) vesz ♦ ärge võtke ta juttu tõsiselt! ne vegyék komolyan, amit mond!; ära võta seda asja nii traagiliselt ne vedd olyan tragikusan a dolgot!; ma ei võta tõe pähe kõike, mida internetist loen nem veszek készpénznek mindent, amit az interneten olvasok; võtab elu liiga kergelt túl könnyen veszi az életet
7. (liikumise vm tegevuse kohta, sageli mõne teise verbi asemel) ♦ trepist ülesminek võtab hingeldama a lépcsőzés kifullaszt; poisid võtsid ritta a fiúk felsorakoztak; lennuk võtab kõrgust a repülőgép emelkedik; võttis sõbrale kõne felhívta a barátját; treener võtab stopperiga aega az edző stopperórával méri az időt
8. (kahjustama, hävitama) elvisz ♦ öökülm võttis õunapude õied az éjszakai fagy elvitte az almafák virágait; tuli võttis maja a tűz elpusztította a házat
9. (mõju avaldama, toimima) ♦ mu silm ei võta enam már nem lát a szemem; päike võtab hästi jól fog a nap; leili võtma szaunában vizet dob a forró kövekre; jookseb, nii nagu jalad võtavad fut, ahogy csak a lába bírja
10. (riidlema) ♦ tütar sai ema käest v emalt võtta a lány kikapott az anyjától; kurat võtaks, mis siin toimub? kõnek a francba, mi folyik itt?
11. vesz ♦ naist võtma megnősül; János võttis Eszteri endale naiseks János Esztert feleségül vette; midagi oma hingele võtma piltl lelkére vesz vmit; südant rindu võtma piltl összeszedi a bátorságát; midagi südamesse võtma piltl a szívére vesz valamit; kedagi/midagi endale koormaks kaela võtma piltl a nyakába vesz vkit/vmit; kelleltki leiba ära võtma piltl szájától elvonja a falatot; võta või jäta kell vagy nem kell; võtke heaks! kérem!, szóra sem érdemes!

välgatama <välgata[ma välgata[da välgata[b välgata[tud 27 v>
1. (korraks välkuma) elővillan, (fel)csillan ♦ päike välgatas pilvede tagant a nap elővillant a felhők mögül
2. (äkki taipama, järsku pähe tulema, turgatama) átvillan, felcsillan ♦ peas v peast läbi v läbi pea välgatas hea mõte egy jó ötlet villant át az agyán; lootus välgatab felcsillan a remény

välja tulema
1. (millegi seest välja liikuma) kijön, kisüt, előjön, előkerül ♦ ilm läks ilusaks, päike tuli välja szép lett az idő, kisütött a nap; kadunud raamat tuli lõpuks välja az elveszett könyv végül előkerült
2. (keerulisest v raskest olukorrast tervelt pääsema) kijön ♦ sa tulid sellest loost veel hästi välja még szerencsésen jöttél ki ebből az ügyből
3. (õnnestuma, korda minema, teoks saama, kujunema, saama, välja kukkuma) sikerül, kisül ♦ katse tuli välja a kísérlet sikerült; kõik tuli välja hoopis teisiti, kui kavatsesime minden egészen másképp alakult, mint ahogy terveztük; sellest ei tule midagi head välja ebből semmi jó nem sül ki
4. ([materiaalselt] toime tulema, läbi tulema) kijön ♦ paljud ei tule oma palgaga välja sokan nem jönnek ki a fizetésükből
5. (selguma, ilmnema, osutuma) (ki)derül ♦ tuleb välja, et mul oli õigus kiderült, hogy igazam volt; pettus tuli välja fény derült a csalásra
6. (avalikkuse ette tulema) előáll ♦ ta tuli oma arvamusega välja előállt a véleményével

õkva <'õkva adv> murd (otse, kohe, lausa) egyenest, egyenesen ♦ päike paistab õkva silma sisse a nap egyenesen a szemembe süt

üleval <üleval adv>
1. (ülalpool, kõrgemal) fent ♦ päike on juba üleval a nap már fent van
2. (liikvel, jalul, ärkvel) ébren, fenn ♦ sa oled veel üleval? te még fenn vagy?; olin öö läbi v terve öö üleval egész éjjel ébren voltam; oled vara üleval korán felkeltél; ta pole veel üleval még nincs fenn, még nem kelt fel
3. (ülespanduna) ♦ sul on krae üleval feláll a gallérod; kartul on varsti üleval a krumpli hamarosan kikel; majas oli tuli veel üleval még égett a villány a házban
4. (püsivana, säilivana) ♦ isa hoidis lauas juttu üleval apa tartotta fenn a beszélgetést az asztalnál; see probleem on olnud üleval juba pikemat aega ez a probléma már hosszabb ideje napirenden van