[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. (mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima) hajt, űz ♦ taga ajama üldöz; välja ajama kihajt, kikerget; laiali ajama szétkerget; segi ajama összezavar; niiti nõela taha ajama befűzi a cérnát a tűbe
2. (riietuseset selga panema v seljast võtma) felvesz, levesz
3. (end v oma kehaosa mingisse asendisse viima) ♦ end istuli v istukile ajama felül; püsti ajama felállít; end püsti ajama feláll; selga sirgu ajama kiegyenesíti a derekát
4. (füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma) ♦ vihale ajama dühít, mérgesít, haragít, felhergel, feldühít, dühösít; nina püsti ajama fenn/magasan hordja az orrát; kellelegi puru silma ajama port hint vkinek a szemébe
5. (mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema) ♦ rauda tuliseks ajama izzítja a vasat; plaane nurja v segi ajama elrontja a terveket
6. (kätte saada püüdes järgnema) űz
7. (rääkima, kõnelema) ♦ juttu ajama beszélget, elbeszélget, dumál
8. (kiiresti sõitma v minema) hajt
9. (korraldama, õiendama) intéz ♦ asju ajama ügyet intéz
10. (mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema) ♦ midagi kellegi teise kraesse ajama más nyakába varr/sóz vmit
11. (sihti v käiku rajama) ♦ vagusid ajama barázdát húz
12. (destilleerima, utma) főz ♦ puskarit ajama pálinkát főz
13. (habeme v juuste kohta) ♦ habet ajama borotvál, borotválkozik

istukil <istukil adv>, ka istuli, vt ka istukile ültő helyzetben ♦ poolistukil félig ülve; olin istukil magama jäänud ülve elaludtam; jõudsin end vaevu istukil hoida alig bírtam ülni

istukile <istukile adv>, ka istuli, vt ka istukil ülő helyzetben ♦ istukile tõusma felül; aita mind istukile segíts felülni

ohhetama <ohheta[ma ohheta[da ohheta[b ohheta[tud 27 v> sóhajtozik ♦ ohhetades ajas haige end istuli a beteg sóhajtozva felült; ema aina ohhetas ja ahhetas anya egyre csak sóhajtozott