|
Eessõna • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
kaaluma <k'aalu[ma k'aalu[da kaalu[b kaalu[tud 28 v>
1. (kaalu omama) nyom ♦ pakk kaalub kolm kilo a csomag három kiló; palju sa kaalud? mennyi a súlyod?
2. (kaalu kindlaks määrama) megmér, lemér; (end) megméri magát; (teatud kogust) kimér ♦ jahu kottidesse kaaluma zsákokba méri a lisztet; olukorda põhjalikult kaaluma alaposan mérlegeli a helyzetet; kaalusin kotti kilo suhkrut kimértem egy kiló cukrot a zsákba
3. (raskusega vajutama) nyom ♦ raamatud kaalusid riiuli looka meggörbült a könyvek súlya alatt a polc
4. (aru pidama) megfontol <{vmit}> ♦ minden lépését megfontolta ta kaalus iga oma sammu
kaalutlema <kaalutle[ma kaalutle[da kaalutle[b kaalutle[tud 27 v> (mõttes läbi kaaluma, arutlema) mérlegel, latolgat, megfontol ♦ võimalusi põhjalikult kaalutlema latolgatja a lehetőségeket; kaalutlesime kaua, kas minna või mitte sokáig latolgattuk, menni vagy sem; kaalutletud otsus megfontolt döntés
känd <k'änd kännu k'ändu k'ändu, k'ändu[de k'ändu[sid_&_k'änd/e 22 s>
1. (puu langetamisel jääv tüveosa) fatönk, tönk, tuskó ♦ kändude mõõtmine a tönkök mérése; kände juurima v kaaluma tuskót kitép; istub kännu otsas egy tönkön ül; käbi ei kuku kännust kaugele nem esik messze az alma a fájától
2. piltl (vana inimene) vén tuskó
■LS: kännu+ ♦ kännujuurimine csonkgyökerezés; kännuraha mets a fakivágási díj
pakendama <pakenda[ma pakenda[da pakenda[b pakenda[tud 27 v> (kaupa kindlas koguses kaaluma ja valmis panema) (be)csomagol
sõeluma <s'õelu[ma s'õelu[da sõelu[b sõelu[tud 28 v>
1. (ki)rostál, (le)szűr, (meg)szitál, megrostál ♦ vilja sõeluma a gabonát rostálja; liiva sõeluma megszitálja a homokot; koogi peale oli sõelutud tuhksuhkrut a tortára porcukrot szitáltak
2. piltl (läbi arutama, kaaluma) kitárgyal
vaagima <v'aagi[ma v'aagi[da v'ae[b v'ae[tud 28 v> (järele mõtlema, kaalutlema, läbi kaaluma) mérlegel, megrág, megfontol, átgondol ♦ asja põhjalikult vaagima jól megrágja a dolgot; vaeti kõiki võimalusi minden lehetőséget mérlegeltek
vaatama <v'aata[ma vaada[ta v'aata[b vaada[tud 29 v>
1. (oma pilku kellele v millele suunama, silmadega jälgima) (meg)néz ♦ telekat vaatama televiziót néz; filmi vaatama megnézi a filmet; vaatasin kella megnéztem az órát; vaatab ennast peeglist tükörben nézi magát; peeglisse vaatama tükörbe néz; paremale vaat! sõj jobbra nézz!; kellegi peale kõõrdi vaatama ferde szemmel néz vkire; vaata kui ilus! nézd, milyen szép!; vaatan, et kevad on kohe käes úgy nézem, már nemsokára itt a tavasz; korteri aknad vaatavad aeda a lakás ablakai a kertre néznek; tulevikku vaatama a jövőbe néz; sügavalt klaasi põhja vaatama (mélyen) a pohár fenekére néz
2. (kedagi külastama) meglátogat ♦ läks haiglasse ema vaatama elment a kórházba meglátogatni az anyját; tulge meid vaatama! gyertek el hozzánk!, látogassatok meg bennünket!
3. (kellegi järele valvama, millegi eest hoolt kandma) figyel, vigyáz ♦ vaata lapse järele! vigyázz a gyerekre!; ta vaatab, et siin kõik korras oleks ügyel arra, hogy minden rendben legyen; vaata ette! vigyázz magadra!
4. (otsima, leidma, hankima) néz, keres ♦ vaatab [endale] sobivat korterit megfelelő lakást keres; vaatab [endale] uut töökohta új állás után néz
5. (tulevikus toimuvaga ühenduses: aru pidama, järele kuulama, kaaluma, otsustama) (meg)lát ♦ vaatame, mis teha annab majd meglátjuk, mit lehet tenni
6. kõnek (imperatiivi vormid adverbi- v interjektsioonilaadselt: tähelepanu juhtides, seletades, kinnitades) néz ♦ vaadake, armas proua, mul on oma põhimõtted nézze, kedves hölgyem, nekem elveim annak; vaata, ära praegu tema juurde mine nézd, most ne menj el hozzá; vaata, kui häbematu! no nézd, milyen szemtelen!
7. (koos sidesõnaga „et“: vaat et, peaaegu, äärepealt) majdnem ♦ sadas vaata et õhtuni välja majdnem estig esett az eső