[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

autogramm <autogr'amm autogrammi autogr'ammi autogr'ammi, autogr'ammi[de autogr'ammi[sid_&_autogr'amm/e 22 s> (oma käega kirjutatud nimi) aláírás ♦ autogrammide kogumine aláírásgyűjtés

epitaaf <epit'aaf epitaafi epit'aafi epit'aafi, epit'aafi[de epit'aafi[sid_&_epit'aaf/e 22 s> (hauakiri, hauakirjaga mälestussammas); kirj (surma puhul kirjutatud lühiluuletus) sírfelirat

juhuluule <+luule l'uule luule[t -, luule[te l'uule[id 06 s> kirj (kirjutatud mingi sündmuse tarbeks) alkalmi vers

kirjutama <kirjuta[ma kirjuta[da kirjuta[b kirjuta[tud 27 v>
1. (kirja panema, kirjas teatama) ír, megír ♦ tähti kirjutama betűket ír; kriidiga tahvlile kirjutama krétával ír a táblára; dokument tuleb täita trükitähtedega az okmányt nyomtatott nagybetűvel kell kitölteni; vasaku käega kirjutama bal kézzel ír; laps õpib kirjutama írni tanul a gyermek; mu pastakas ei kirjuta nem ír a töltőtollam; miski on talle näkku kirjutatud vmi van írva az arcára; poeg kirjutab, et elab hästi a fia azt írja, hogy jól van; ajalehed kirjutavad palju sellest, et az újságok sokat írnak arról, hogy; kirjutamata seadus íratlan törvény
2. (mingit teost looma) ír ♦ ta kirjutab luuletusi verseket ír; helilooja on kirjutanud kaks ooperit a zeneszerző két operát írt; ta ei kirjuta juba aastaid már évek óta nem ír
3. (kuhugi registreerima) ír ♦ midagi kellegi nimele kirjutama vkinek a nevére ír vmit
4. piltl (kellegi-millegi arvele panema) ír ♦ midagi kellegi arvele kirjutama vkinek a számlájára ír vmit
5. (määrama, välja kirjutama) felír ♦ mulle kirjutati uued prillid új szemüveget írtak fel nekem

kirjutatud <s> írásbeli, írott, írott

kvartett <kvart'ett kvarteti kvart'etti kvart'etti, kvart'etti[de kvart'etti[sid_&_kvart'ett/e 22 s> muus (neljaliikmeline ansambel, neljale kirjutatud helitöö) kvartett, négyes

kvintett <kvint'ett kvinteti kvint'etti kvint'etti, kvint'etti[de kvint'etti[sid_&_kvint'ett/e 22 s> muus (viieliikmeline ansambel, viiele kirjutatud helitöö) kvintett, ötös

käsikiri <+kiri kirja k'irja k'irja, k'irja[de k'irja[sid_&_k'irj/u 24 s> kézirat ♦ käsitsi kirjutatud käsikiri kézzel írott kézirat; käsikirja toimetama lektorál

käsitsi <käsitsi adv> (käte jõul v abil) kézzel ♦ käsitsi õmblema kézzel varr; käsitsi kirjutatud tekst kézzel írott szöveg; käsitsi kootud müts kézzel kötött sapka
■LS: käsitsi+ ♦ käsitsikülv põll kézi vetés; käsitsilüps põll kézi fejés; käsitsitöö kétkezi munka; käsitsivõitlus kézitusa

pealdis <p'ealdis p'ealdise p'ealdis[t p'ealdis[se, p'ealdis[te p'ealdis/i_&_p'ealdise[id 11_&_09 s> (peale kirjutatud lühitekst) felirat

pärgament <pärgam'ent pärgamendi pärgam'enti pärgam'enti, pärgam'enti[de pärgam'enti[sid_&_pärgam'ent/e 22 s>
1. (nahk kirjutusmaterjalina, käsikiri sellel) pergamen, hártya ♦ pärgamendile kirjutatud ürik pergamenre írott oklevél
2. (pärgamentpaber) pergamenpapír
■LS: pärgamendi+ ♦ pärgamendileht pergamenlap; pärgamendirull pergamentekercs

sedel <sedel sedeli sedeli[t -, sedeli[te sedele[id 02 s> (paberileht sellele kirjutatud sõnumiga) cédula, cetli; (märgis, lipik) címke ♦ paarirealine, kiiruga kritseldatud sedel emlékeztető; hinnasedel árcímke; sõnasedel szócetli; söögisedel, toidusedel étrend; rahasedel bankjegy; valimissedel szavazólap, szavazócédula

suurtäht <+t'äht tähe t'ähte t'ähte, t'ähte[de t'ähte[sid_&_t'äht/i 22 s> (suur kirjutatud v trükitud [algus]täht) nagybetű

tihedalt <tihedalt adv>, ka tihedasti
1. (väga lähestikku, külg külje kõrval) sűrűn ♦ tihedalt asustatud piirkond sűrűn lakott vidék; neli tihedalt täis kirjutatud lehekülge négy sűrűn teleírt oldal; saal oli rahvast tihedalt täis a terem zsúfolásig tele volt emberekkel
2. (tihti, sageli) sűrűn, gyakran ♦ pilgutab tihedalt silmi sűrűn pislog
3. (tugevasti, kindlalt ühendatuna) szorosan ♦ tihedalt sulguv kaas szorosan záródó fedő; need sündmused on omavahel tihedalt seotud ezek az események szorosan összefüggenek egymással

toon <t'oon tooni t'ooni t'ooni, t'ooni[de t'ooni[sid_&_t'oon/e 22 s>
1. hang, hangzás ♦ südametoon med szívhang; tõusev toon keel emelkedő hanglejtés; langev toon keel ereszkedő hanglejtés
2. (värvitoon, värving, värvivarjund) tónus ♦ heledad toonid világos tónusok; soojad toonid meleg tónusok; pastelltoon pasztell tónus; pruunides toonides maalitud pilt barna tónusokban festett kép
3. (kõneleja suhtumist, meeleolu, tunnet väljendav häälevarjund, kirjutatu üldine tundelaad, selle värving) tónus, hangnem ♦ hea toon jó modor; halb toon rossz modor; käskiv toon parancsoló tónus; kiri oli kirjutatud äärmiselt viisakas toonis a levél rendkívüli udvarias hangnemben íródott

väike[ne] <v'äike_&_v'äikene v'äikese v'äikes[t v'äikes[se, v'äikes[te v'äikes/i_&_v'äikese[id 12_&_10? adj, s; v'äike_&_v'äikene v'äikse v'äikes[t -, v'äikes[te v'äikse[id 10 adj, s>
1. adj (mõõtmetelt, pinnalt, kogult, mahult) ♦ ta on väikest kasvu termetre kicsi
2. (vähese tähtsuse v tähendusega) ♦ ta ei liiguta väikest sõrmegi a kisujját sem mozdítja; väike tegija kis pont
■LS: väike+ ♦ väikeaju anat kis agyvelő, kisagy; väikeauto kiskocsi; väikebuss mikrobusz; väikeettevõte kisvállalat, kisüzem; väikeettevõtja kisvállalkozó; väikeinvestor kisbefektető; väikekaubandus maj kiskereskedés; väikekaupmees kiskereskedő; väikekodanlane kispolgár, nyárspolgár; väikekodanlik kispolgári; väikekodanlus aj kispolgárság; väiketalunik gazdálkodó, kisparaszt, kisgazda; väiketootja maj kistermelő, kisiparos; väiketäht (väike kirjutatud v trükitud [algus]täht) kisbetű; väiketööstus maj kisipari, kisipar; väikevend, väikeveli kistestvér, öcs; väikevenelane van kisorosz; väikeõde kistestvér