[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

imema <ime[ma ime[da ime[b ime[tud 27 v>
1. (suhu tõmbama, lutsima) beiszik, szopogat, szop(ik), szív, megzív, iszik, felszív; (välja) kiszív; (aeg-ajalt, veidi) szopogat, szivogat; (lutsutama) szopogat ♦ laps imeb rinda a gyerek szopik; kompvekki imema cukorkát szopogat; piipu imema pipázik; mahla kõrrega imema gyümölcslevet szívószállal inni; pump imeb vett vizet szív a pompa
2. (midagi endasse v kuskilt välja tõmbama) beszív, kiszív ♦ taimed imevad pinnasest niiskust a növények nedvességet szívnak a talajból; kaan imes end jala külge kinni a pióca a lábra tapadt; sääsk on enda verd täis imenud a szúnyog teleszívta magát vérrel; maa imes endasse kogu niiskuse a föld beszívta az egész nedvességet; endasse teadmisi imema tudást szív magába; ma ei ole seda näpust välja imenud nem az ujjamból szop(ik)tam; näpust imetud az ujjából szopta
■LS: imemis+ ♦ imemisliigutused szopómozgás; imemisrefleks füsiol szopóreflex

kihutama <kihuta[ma kihuta[da kihuta[b kihuta[tud 27 v>
1. (kiiresti sõitma, tormama) száguld; (kohale) robog ♦ maanteel kihutavad autod autók száguldnak az országúton; kiirabi kihutas sündmuskohale a mentők a helyszínre robogtak; nafta- ja toorainehinnad kihutavad ülespoole az olaj- és nyersanyagárak vágtában növekednek; pilved kihutasid Kuu ees felhők száguldoztak a hold előtt
2. (kuskilt ära ajama, kupatama) kiűz, kiszorít ♦ välisajakirjanikud kihutati riigist välja a külföldi újságírókat kiűzték az országból
3. (tagant sundima, ajendama) sürget; (ässitama, õhutama) bujtogat, felbujt ♦ ma ei kihutaks sind tagant, kui tähtaeg ei läheneks nem sürgetnélek, ha a határidő nem közelednék; kuriteole kihutama bűncselekményekre felbujt
4. kõnek (virutama, lööma) repít ♦ kellelegi kuuli pähe kihutama golyót repít/röpít vkinek a fejébe

kraamima <kr'aami[ma kr'aami[da kraami[b kraami[tud 28 v>
1. (koristama) kitakarít ♦ tuba kraamima kitakarítja a szobát
2. kõnek (kuskile paigutama, panema) eltesz
3. kõnek (kuskilt võtma, välja otsima) elővesz

kuskil <k'uskil adv> vt ka kuskile, kuskilt (teadmata kus) valahol, valamerre; (ükskõik kus) bárhol; (eitusega) sehol ♦ kuskil lähedal valahol közelben; kuskil haukus koer valahol egy kutya ugatott; teda pole [mitte] kuskil sehol nincs

kuskile <k'uskile adv> vt ka kuskil, kuskilt (teadmata kuhu) valahova, valamerre; (ükskõik kuhu) bárhova; (eitusega) sehova ♦ istu ometi kuskile! ülj le valahova!; ta ei lähe siit kuskile nem megy innen sehova

kuskilt <k'uskilt adv> vt ka kuskile, kuskil (teadmata kust) valahonnan, valamerről; (ükskõik kust) bárhonnan; (eitusega) sehonnan ♦ lugesin seda kuskilt valahol olvastam; mul ei valuta kuskilt nekem nem faj sehol

leht <l'eht lehe l'ehte l'ehte, l'ehte[de l'ehte[sid_&_l'eht/i 22 s>
1. bot levél ♦ esileht előlap; kaseleht nyírfalevél; viigileht fügefalevél; puud lähevad lehte kizöldülnek a fák; väriseb nagu haavaleht remeg, mint a kocsonya/nyárfalevél; reszket, mint a nyárfalevél
2. (paberi-, metalli- vms) lap ♦ puhtad lehed tiszta lapok; graafiline leht kunst grafika; lehte välja rebima kuskilt kitép egy lapot vmiből; infoleht értesítő, ismertető, hírlevél; küsitlusleht kérdőív; paberileht papírlap; registreerimisleht jelentkezési lap; sõiduleht, teekonnaleht menetlevél
3. kõnek (ajaleht) újság, lap ♦ bulvarileht bulvárlap; naisteleht női lap; päevaleht napilap; reklaamleht reklámújság; seinaleht faliújság; lehest lugema az újságban olvas
4. kõnek (mängukaart) kártya
■LS: lehe+ bot ♦ lehekroon lombkorona, lombozat; leheroots bot kocsány; lehesadu lombhullás, lombhullató
lehe+ (ajalehe kohta) ♦ lehepoiss újságos fiú; leheputka kõnek újságosbódé
leht+ aiand ♦ lehtkapsas põll, aiand leveles káposzta; lehtköögivili aiand leveles zöldség; lehtmets lombos erdő; lehtpeet aiand mángold; lehtpuit keményfa; lehtsalat aiand tépősaláta; lehttubakas leveles dohány
leht+ tehn ♦ lehtkuld tehn aranyfüst, aranylap; lehtmetall tehn fémlemez; lehtsaag tehn lombfűrész; lehtteras tehn acéllemez; lehtvineer puidut furnér

läbi vedama (kuskilt, millestki läbi tõmbama, läbi tirima) áthúz

nagu <nagu konj, adv>
1. konj (võrdlustes: kui, justkui, otsekui) ahogy, mint, így, akárcsak, akár ♦ vait nagu sukk hallagat, mint a sír; kerge nagu sulg könnyá, mint a pihe; isu nagu hundil étvágya akár a farkasé; magab nagu nott alszik, mint a tej, alszik, mint a bunda; vihma kallab nagu oavarrest úgy ömlik az eső, mintha dézsából öntenék; tegi nõnda, nagu poleks midagi kuulnud úgy tett, mintha semmit sem hallott volna
2. konj (alustab ajalauset: niipea kui) amint ♦ nagu mind nägi, lippas minema amint meglátott, elfutott; nagu teada saad, ütle teistele ka amint megtudod, mondd el a többieknek is
3. adv (tagasihoidliku ettepaneku, möönduse, ebakindluse puhul) mintha; (kerge põlastuse, pahameele väljendamiseks) mintha, de ♦ oleks nagu põhjust rääkida lenne ok a beszélgetésre; aga eile sa nagu lubasid tulla de tegnap megígérted, hogy jössz; keegi nagu kobistab ukse taga mintha valaki motozna az ajtó mögött; oli nagu kuskilt kuulnud, et ... mintha hallotta voln avalahonnan, hogy ...; nagu ta mu nõu kuulda võtaks! mintha megfogadná a tanácsom!; nagu ta seda ise ei teaks! mintha nem tudná!

näkkama <n'äkka[ma näka[ta n'äkka[b näka[tud 29 v>
1. (õnge hakkama) kap ♦ hommikul näkkab [kala] hästi reggelente jó a kapás; forell ei näkka ilma vihmaussita nem akad horogra a lazac giliszta nélkül
2. kõnek (õnnestuma, vedama) szerencse ♦ mul näkkas eksamil piletiga szerencsém volt a tétellel a vizsgán; meil näkkas ilmadega szerencsénk volt az időjrással; otsin sobivat tööd, aga ei näkka kuskilt megfelelő munkát keresek, de nincs szerencsém

pugema <puge[ma puge[da p'oe[b p'oe[tud 28 v>
1. (ronides, litsudes kuhugi, kuskilt läbi v välja minema) bújik ♦ pugesime magamiskottidesse belebújtunk a hálózsákba; peitu pugema elrejtőzik
2. (kellelegi meeldida püüdma, lipitsema) nyalizik, gazsulál, hízeleg, dörgölő(d)zik ♦ poeb ülemuse ees v ülemusele gazsulál a főnökének

põikama <p'õika[ma põiga[ta p'õika[b põiga[tud 29 v>
1. (liikumissuunast [kiiresti] kõrvale pöörama) letér (az útról), eltér ♦ mööda põikama megkerül; kõrvale põikama kitér
2. (korraks kuhugi minema, kuskilt läbi astuma) ruccan, beugrik, betér ♦ mägedesse põikama a hegyekbe ruccan; sisse põikama kellegi juurde beugrik vkihez; poodi sisse põikama betér a boltba

tõmbama <t'õmba[ma tõmma[ta t'õmba[b tõmma[tud 29 v>
1. húz; (kuskilt välja, esile võtma v kiskuma) kihúz ♦ joont tõmbama vonalat húz; tõmbab teki üle pea a fülére húzza a takarót; tõmbab paadi kaldale partra húzza a csónakot; tõmbab ukse kinni behúzza az ajtót; tõmbab kõhu sisse behúzza a hasát; tõmbab hädapidurit meghúzza a vészféket; kedagi juustest tõmbama meghúzza vkinek a haját; tõmbab hamba välja kihúzza a fogat; tõmbab vetsus vett lehúzza a vécét; tõmbab kaardipakist kaardi kihúz egy kártyát a pakliból; kedagi käisest tõmbama meghúzza vkinek a ruhaujját; tõmbab suvilasse elektri sisse bevezeti az áramot a nyaralóba; tikku tõmbama gyúfát meggyújt
2. (rütmiliselt tõmmates midagi tegema) húz ♦ tõmbab aerudega húzza az evezőt; tõmbab tšaardašit mängida csárdást húz
3. (selga, kätte, jalga, pähe panema) felhúz, felvesz; (seljast, käest, jalast, peast võtma) lehúz ♦ tõmbab kindad kätte felhúzza a kesztyűt; tõmbab sokid jalga felhúzza a zoknit a lábára; tõmbab saapad jalast lehúzza a csizmát a lábáról
4. (märgib asendi v olukorra muutmist v muutumist) húz, húzódik ♦ ilm tõmbab pilve beborul; tõmba end koomale, ma istun sinu kõrvale! húzódj egy kicsit arrébb, leülök melléd!; tõmbab kulmu[d] kipra v kortsu összeráncolja a szemöldökét; kõuts tõmbas küüru selga macska felgörbítette a hátát; vana foto on kollaseks tõmmanud a régi fotó besárgult; taevas on selgemaks tõmmanud kiderült az ég; tõmbab paar õlut sisse felhajt két sört; tõmbas enda nina korralikult täis jól felöntött a garatra, leissza magát
5. (sissehingamise kohta) (be)szív, elszív ♦ tõmbab kopsud õhku täis teleszívja a tüdejét levegővel; hinge tõmbama lélegzik; tõmbab ühe suitsu elszív egy cigarettát; ta tõmbab piipu pipázik; mina ei tõmba nem dohányzom
6. (tuuletõmbuse v õhu liikumise kohta) huzata van ♦ ahi tõmbab halvasti rossz huzata van a kemencének; siin tõmbab itt huzat van
7. (mingisse kooslusse, tegevusse kaasa haarama, tähelepanu, huvi äratama) magához vonz ♦ magnet tõmbab rauda [külge] a mágnes magához vonzza a vasat; üritus tõmbab publikut az esemény vonzza a közönséget; mind tõmbab mere äärde engem vonz a tenger
8. (hoogsalt liikuma hakkama, põrutama, kihutama) elhúz ♦ tõmbame Ameerikasse! húzzunk el Amerikába!; tõmba uttu v lesta v minema! húzz el!
9. kõnek (varastama) ellop; (petma, tüssama, alt tõmbama) becsap, rászed ♦ bussis tõmmati mul rahakott ära ellopták a pénztárcámat a buszon; haneks tõmbama átdob, mint szart a palánkon

väljasõit <+s'õit sõidu s'õitu s'õitu, s'õitu[de s'õitu[sid_&_s'õit/e 22 s> (sõites kuskilt lahkumine, kuhugi suundumine) kirándulás
■LS: välja+sõidu+ ♦ väljasõiduistung vándorgyűlés; väljasõidukoht kirándulóhely; väljasõiduviisa kiutazási engedély

välja vedama (kuskilt välja tooma, välja tõmbama) előráncigál, exportál

väljavedu <+vedu v'eo vedu v'ettu, vedu[de vedu[sid 18 s> (kuskilt välja vedamine v toomine) export, kivitel
■LS: välja+veo+ ♦ väljaveokeeld maj kiviteli tilalom