|
Eessõna • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
immitsema <immitse[ma immitse[da immitse[b immitse[tud 27 v>
1. (nõrgalt imbuma, kuhugi tungima v levima) szivárog, nedve(d)zik; (sisse) beszivárog ♦ kasest immitseb mahla a nyírfából szivárog a lé; haavast ei immitsenud enam verd már nem szivárog vér a sebből; koridorist immitses tuppa nõrka valgust a folyosóról gyenge fény szivárog a szobába; kahtlus immitses hinge lelkébe fészkelte magát a gyanú
2. (vähehaaval hõõguma v põlema) izzik, parázsik ♦ tuli immitseb turbakihis parázslik a tűz tőzegrétegben; viha immitseb nagu tuli tuha all parázslik a harag, mint a tűz a hamu alatt
kiirgama <k'iirga[ma kiira[ta k'iirga[b kiira[tud 29 v>
1. (levitama) áraszt, kibocsát ♦ päike kiirgab valgust ja soojust a nap fényt és meleget áraszt; lamp kiirgab kollast valgust a lámpa sárga fényt bocsát ki
2. (levima, kiirguma) sugároz ♦ ahjust kiirgab soojust a kályha sugározza a hőt
3. (särama, sätendama) ragyog ♦ tähed kiirgavad öises taevas az éjszakai égen a csillagok ragyognak; rõõm kiirgas ta silmadest öröm ragyog a szemében
levima <levi[ma levi[da levi[b levi[tud 27 v>
1. (laiali v edasi kanduma) (el)terjed, terjeszkedik; (ühelt objektilt teisele) átterjed ♦ resistentsed bakterid levivad kergesti a rezisztens baktériumok könnyen terjednek; kuuldus levis kiiresti gyorsan terjedt a hír; suust suhu levima szájról szájra száll; laialt levinud arvamus széles körben elterjedt vélemény
2. (laiuma) (el)terül
■LS: levimis+ ♦ levimiskiirus terjedési sebesség
rändama <r'ända[ma ränna[ta r'ända[b ränna[tud 29 v>
1. (reisima, matkama) vándorol, utazgat, kóborol ♦ ringi rändama körbeutazik; rändab laias ilmas ringi körbeutazza a világot
2. (uuele asualale siirduma, kuskile levima, ameti tõttu ühest kohast teise liikuma) vándorol, költözik, letelepedik ♦ andekad noored rändavad linna a tehetséges fiatalok a városba vándorolnak; elevandid peavad rändama pikki vahemaid elefántoknak nagyobb távolságokat kell megtenniük; linnud rändavad sügisel lõunasse a madarak ősszel délre költöznek; rändavad mustlased vándorló cigányok
3. piltl (levima, [edasi] kanduma, ringi liikuma) kering ♦ kuulujutud rändavad ringi pletykák keringenek; meie mõtted rändasid kallile isale visszagondoltunk drága édesapánkra
suu1 <s'uu s'uu s'uu[d su[hu, s'uu[de_&_suu[de s'uu[sid_&_s'u[id 26 s>
1. (huuled v kogu vastav ala näost, suuava, -õõs) száj; (loomadel) pofa ♦ suule suudlema kedagi szájon csókol vkit; piip suus pipával a szájában; suust suhu v suult suule hingamine szájból szájba lélegeztetés; suu- ja sõrataud száj- és körömfájás; täis suuga ei räägita tele szájjal nem illik beszélni; tal on nutuvõru suu ümber félreáll a szája; nagu isa suust kukkunud apja fia; kiköpött az apja; ootab, et magavale kassile jookseks hiir suhu várja, hogy a sült galamb a szájába repüljön; millegi maitset suhu saama érez vminek az ízére; elab peost suhu máról holnapra él; suu jookseb vett millegi järele csurog a nyála vmi után; kellelgi jookseb suu vett összefut/összeszalad vkinek a szájában a nyál; vesi tuleb suhu összefut a nyál a szájában; suur tükk ajab suu lõhki jóból is megárt a sok; suu jääb (imestusest) lahti tátva marad a szája; kingitud hobuse suhu ei vaadata ajándék lónak ne nézd a fogát
2. (kõnetrakti osa, kõnelemist vm võimaldav elund) száj ♦ kellegi suu ei seisa kinni be nem áll vkinek a szája; tal tuleb tangidega sõna suust kiskuda harapófogóval kell kihúzni/kiszedni belőle a szót; {kelle} suust ei tulnud enam sõnagi egy szót sem tudott kiejteni a száján; lapse suu läbi v lapse suust pead sa tõde kuulma gyerek szájából hallod az igazságot; valetab nii, et suu suitseb v vahutab hazudik, mintha könyvből olvasná; (úgy) hazudik, mint a vízfolyás; kellegi suud sulgema torkára forrasztja a szót; kellegi suud lukku panema lakatot tesz a szájára; suud lukus hoidma befogja/tartja a száját; pea suu!, suu kinni! fogd be a szád!; suud lahti tegema kinyitja a száját; suust suhu levima szájról szájra száll
3. kõnek (kõne, kõneosavus, kõnepruuk, suuvärk, rääkija) száj ♦ keegi on kasimata/ropu suuga vkinek mocskos/csúnya szája van; tema teenib endale suuga leiba, meie aga kätega ő a szájával keresi a kenyerét, mi pedig a kezünkkel; talitse v taltsuta oma suud! fogd vissza a szádat!; ilmaaegu suud kulutama (hiába) koptatja a száját/nyelvét; ilmaasjata suud kulutama rojtosra beszéli a száját; (kellelgi) sõnad suust võtma a szájából veszi ki a szót; suud pruukima száját járatja
4. (millegi ava) száj ♦ ahjusuu a kemence szája; koopasuu a barlang szája; püssisuu, püssi suu a puska torkolata; pudelisuu az üveg szája; kitsa suuga kann keskeny szájú kancsó
5. (voolava vee v veekogu kuhugi avanemise v suubumise piirkond, sissepääs mere poolt) torkolat ♦ jõesuu folyótorkolat
■LS: suu+ (seoses suuga) ♦ suupill szájharmonika; suutropp szájpecek; suuvalge szájpenész; suuvesi szájvíz; suuõõs szájüreg
suu+ keel ♦ suuhäälik szájhang
valguma <v'algu[ma v'algu[da v'algu[b v'algu[tud 27 v>
1. (vedeliku, peeneteralise aine kohta: allapoole, madalamale voolama) ömlik, omlik, tolul ♦ haavast valgub verd a sebből ömlik a vér; silmist valguvad pisarad a szeméből könnyek omlanak; suu valgus sülge täis a szája megtelt nyállal; nisu valgub kotist välja kiömlik a búza a zsákból; veri valgub näkku piltl vér tolul az arcába
2. (hulgana tulema) áramlik, tolul, tódul, özönlik ♦ rahvahulk valgub väljakule a tömeg a térre tolul
3. ([aegamööda] levima) áramlik ♦ põhjast valguvad meile külmad õhumassid északról hideg légtömegek áramlanak felénk