[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

mis <m'is mille mi[da -, mille[l_&_m'i[l mille[lt_&_m'i[lt; pl m'is, mille_&_mille[de, mi[da 00 pron>
1. (substantiivselt otsese küsimuse algul) mi ♦ mis [on] lahti? mi a helyzet?; mis uut v uudist? mi újság?; mis v mida teha? mit kell tenni?; mis need seal laual on? mik ezek ott az asztalon?; milleks sa raha vajad? mire kell pénz neked?
2. (adjektiivselt täpsustusküsimuses) (missugune samalaadsete seast?, missugune?, milline?) milyen ♦ mis keeli te räägite? milyen nyelven beszél?; mis kell rong saabub? mikor érkezik a vonat?; mis ajast mis ajani kiirteekleebis kehtib? mettől meddig érvényes az autópálya matrica?
3. (põhjusküsimuses: miks?, mispärast?) miért ♦ mis sa nutad? miért sírsz?
4. (määraküsimuses: kui palju?, kui vana?) mennyi ♦ mis see raamat maksab? mennyibe kerül ez a könyv?; mis kell on? hány óra van?, mennyi az idő?; mis ta vanus võib olla? hány éves lehet?
5. (lause lõpus küsimusena: kas on nii?, eks ole [nii]?) ugye
6. (adjektiivselt retoorilistes hüüd- ja küsilausetes) micsoda ♦ oi, mis üllatus! micsoda meglepetés!

mi <mi mi mi[d -, mi[de mi[sid 26 s> muus (kolmanda alusheli silpnimetus) mi ♦ mi-minoor e-moll; Mi-mažoor E-dúr

meie pl <meie meie m'ei[d, meie[ks meie[ni meie[na meie[ta meie[ga; sg mina 00 pron (kasutatakse rõhulises asendis)>; me pl <m'e_&_me m'e_&_me m'e[id, m'e[isse m'e[is m'e[ist m'e[ile m'e[il m'e[ilt m'e[iks; sg ma 00 pron (kasutatakse rõhutus asendis)>
1. (osutab vähemalt kahesele rühmale, kuhu kõneleja v kirjutaja kuulub) mi ♦ meie ja teie mi és ti; meie -- sina ja mina mi - te meg én; meid on kokku viis öten vagyunk
2. (kelle oma) a mi ...-(u)nk/-(ü)nk ♦ meie maa az országunk; meie rahvas a népünk; meie vanaema a nagymamánk; meie ajal a mi időnkben
3. (väliskohakäänetes) (märgib kõneleja peret, kodu, töö-, elupaika vms) ♦ tule meie poole v meile gyere el hozzánk; naabrid olid eile õhtul meil a szomszédaink tegnap nálunk voltak; ei meil ega mujal maailmas se nálunk, se a világon

jah <j'ah adv>
1. (jaatuse v kinnitust väljendava vastuse puhul) igen, hogyne, de, igenis ♦ ah jah! igen, hogyne!; jah, me sõidame igen, mi utazunk
2. (küsimuse puhul, eks) ugye ♦ kas tuled meile, jah? jössz hozzánk, ugye
3. (rõhutamisel, küll, tõepoolest) igen, valóban ♦ seda oli kuulda jah igen, erőől valóban lehetett hallani; on jah ilus tüdruk igen, valóban szép lány; oleme jah uhked selle üle igen, valóban büszkék vagyunk erre
4. (kahtluse väljendamisel, eks ju) mi ♦ kuulab ta sul, jah, sõna küll! hallgat rád, mi!; võtab ta sul, jah, õppust! tanul belőle, mi

või1 <v'õi konj, adv>
1. konj (seob valikut väljendavaid sõnu v lauseosi) vagy ♦ nüüd või ei iialgi! most vagy soha!; olla või mitte olla? lenni vagy nem lenni; varem või hiljem előbb-utóbb, előbb vagy utóbb, maholnap; nii või teisiti így vagy úgy
2. konj (ähvarduses: muidu, vastasel juhul) különben ♦ mine ära, või muidu läheb halvasti! menj el, különben baj lesz!
3. konj (jutustava lause lõppu lisatuna muudab selle küsilauseks) vagy mi? ♦ päris põrunud oled või? elment az eszed, vagy mi?
4. adv (rõhutav sõna: väljendab imestust, kahtlust, üleolekut, halvakspanu) még hogy ♦ või sina pole nõus! még hogy nem egyezel bele!
5. adv (koos adverbiga „veel“: kuidas teisiti, aga muidugi, kus sa sellega) ugyan, hogyne ♦ või veel, kes siis teda ei mäletaks! ugyan ki ne emlékezne rá!