[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

ikka <'ikka adv>
1. (alati) mindig ♦ ikka ja alati mindig; ikka ja jälle minduntalan; tal oli õigus nagu ikka igaza volt, mint mindig; ikka ja jälle meelde tuletama újra és újra eszembe jut
2. (veelgi) még ♦ ikka veel valas vihma még mindig esett; ta on ikka veel siin még mindig itt van
3. (aina, üha) egyre ♦ ikka selgemini egyre tisztábban; ta hakkab mulle ikka enam meeldima egyre inkább tetszik nekem
4. (siiski) mégis ♦ tulid ikka mégis eljöttél; vaadata võime ikka megnézhetjük; kuhu tal ikka minna on! mégis hova mehetne
5. (nimelt, muidugi) persze ♦ lähed jalgsi? -- jalgsi ikka gylog mész? perzse, hogyne

mitte1 <m'itte adv>
1. (rõhutab, intensiivistab eitust) nem, sem ♦ hoopis mitte egyáltalán nem; mitte midagi semmi(t); mitte keegi senki; mitte mingil juhul semmi esetre sem; mitte üks põrm semennyire sem; mitte ainult ..., vaid ka ... nemcsak ..., hanem ... is
2. (jaatavas kontekstis väljendab eitust) nem ♦ miks mitte miért ne; mitte eriti nem nagyon; muidugi mitte dehogy, persze hogy nem; vist mitte talán nem; mitte ilmaski soha; mitte suitsetada! tilos a dohányzás!

muidugi <muidugi adv> (iseendastmõistetavalt, loomulikult, teadagi, mõistagi, nagunii) természetesen, persze, hogyne ♦ muidugi tulen természetesen jövök; muidugi mõista magától értedődik, természetesen; muidugi mitte persze, hogy nem

mõistma <m'õist[ma m'õist[a mõista[b mõiste[tud, m'õist[is m'õist[ke 34 v>
1. (aru saama, taipama) (meg)ért ♦ õigesti mõistma jól ért; vääriti mõistma félreért; ära mõista mind valesti! félre ne érts!; muidugi mõista természetesen, magától értedődik; kas sa mõistad, mis ma sellega mõtlen? érted, mire gondolok?
2. (mõistatama, ära arvama) kitalál
3. kõnek (oskama) tud ♦ kas sa rootsi keelt mõistad? tudsz svédül?; laps mõistab juba lugeda már tud olvasni a gyerek; mõistab suu kinni hoida tudja, hogy kell fognia a száját
4. (kelle-mille kohta otsust langetama, hinnangut andma) elítél; (kohtuotsusega määrama) megítél ♦ kohus mõistis hüvitise hageja kasuks välja a bíróság megítélte a felperes javára a kártérítési összeget; süüdi mõistma bűnösnek nyilvánít

no <no adv, interj> (aitab väljendada tundetooni v teatavat suhtumist: meelepaha, möönmist, nõustumist, imestust, palvet, kehutust vm) hát, ugyan, nahát, na; (mõttepööret) de ♦ no kes siis nii teeb! hát ki csinál ilyet!; no pagan võtaks! na, az ördög vigye el!; no ütle nüüd! na mond hát!; no oota sa! na megállj csak!; no katsu sa ainult! na azt próbáld meg!; no kuulge, mis liig, see liig! nahát, ami sok, az sok!; no olgu pealegi, ma tulen! hát legyen, jövök!; no nüüd sa oled mul käes v peos na most megvagy; no siis on hästi na akkor jó; Kas ma tohin ka tulla? -- No muidugi. Én is jöhetek? - Hát persze.; no kuidas sul siis elu läheb? hát hog yvagy?; no lähme! na menjünk/induljunk!; no jumalaga siis akkor hát isten veled; lähete lahku -- no aga mis saab lastest? elváltok, de mi lesz a gyerekekkel?

nojah <noj'ah adv, interj>, ka nojaa kõnek (väljendab jaatust, juhatab sisse täpsustuse v seletuse) biz, hát igen, nohát, ja, nahát, de; (väljendab möönmist, nõustumist; taipamist; kahtlust, kõhklust) hát ♦ nojah, tema see oli, kes siis muu hát ő volt, ki más lett volna; nojaa, muidugi hát hogyne; kui aega on, nojah ja raha, siis ehitaksin suvila ha lenen időm, na meg pénzem, építenék egy nyaralót; nojah, minge siis pealegi hát jó, menjetek csak; nojah, eks ta ise tea paremini hát igen, ő jobban tudja; nojah, olgu siis nii hát jó, akkor legyen így; nojah, kes see minu juttu usub hát igen, ki hiszi azt el, amit én mondok

oh <'oh interj>
1. (rõõmu, imestuse, üllatuse, soovi, kaastunde väljendamisel) hej, juj, jaj, ó, oh; (etteheite, kirumise puhul) ej!; (pahameele puhul) ó ♦ oh kui ilus ilm! jaj de szép!; oh tuleks juba kevad! ó bár jönne már a tavasz!; oh saaks ta terveks! ó, bárcsak meggyógyulna!; oh sa vaesekene, mis juhtus? ó te szegény, mi történt?; oh kui halvasti see välja kukkus! ej, de rosszul sült el a dolog!; oh kurat küll! kõnek ó az ördögbe!, a hét szentségit/szentségét!
2. (viisaka tõrjumise väljendamisel) ó ♦ oh, mis te nüüd! ó, szóra sem érdemes!; oh ei, tuppa ma küll ei tule! ó nem, nem jövök be!
3. (nõustumise, kinnituse väljendamisel) hát, ó, oh ♦ oh muidugi hát hogyne; oh ärge mind oodake oh, ne várjatok rám; oh olgu pealegi hát legyen; oh jaa, olen kuulnud ó igen, hallottam róla

oi <'oi interj>
1. (rõõmu, vaimustuse, imestuse väljendamisel) ó ♦ oi kui tore! ó, de jó!; oi kui palju rahvast! ó, mennyi ember!; oi aeg, mis juhtus? ó jaj, mi történt?
2. (igatsuse, soovi väljendamisel) ó ♦ oi, jõuaksime kord koju! ó, bárcsak hazaérnénk már!
3. (kurtmise, ehmatuse, kohkumise väljendamisel) ó, jaj ♦ oi häda! ó,a mindenit!; oi, keegi tuleb! ó, valaki jön!; oi teid vaesekesi! ó, ti szegények!; oi kuidas pea valutab! jaj, hogy fáj a fejem!
4. (pahameele, viha, kahjurõõmu väljendamisel) ej; (kirumisel) ej, ejnye ♦ oi sa pagan! ejnye, az ördögbe!
5. (nõustumise, möönmise väljendamisel) ó ♦ oi, miks mitte ó, miért is ne; oi, muidugi ó hogyne, persze!

teadagi <t'eadagi adv> (muidugi, arusaadavalt, mõistagi) persze, természetesen, köztudottan

või1 <v'õi konj, adv>
1. konj (seob valikut väljendavaid sõnu v lauseosi) vagy ♦ nüüd või ei iialgi! most vagy soha!; olla või mitte olla? lenni vagy nem lenni; varem või hiljem előbb-utóbb, előbb vagy utóbb, maholnap; nii või teisiti így vagy úgy
2. konj (ähvarduses: muidu, vastasel juhul) különben ♦ mine ära, või muidu läheb halvasti! menj el, különben baj lesz!
3. konj (jutustava lause lõppu lisatuna muudab selle küsilauseks) vagy mi? ♦ päris põrunud oled või? elment az eszed, vagy mi?
4. adv (rõhutav sõna: väljendab imestust, kahtlust, üleolekut, halvakspanu) még hogy ♦ või sina pole nõus! még hogy nem egyezel bele!
5. adv (koos adverbiga „veel“: kuidas teisiti, aga muidugi, kus sa sellega) ugyan, hogyne ♦ või veel, kes siis teda ei mäletaks! ugyan ki ne emlékezne rá!