[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

kõrvaline1 <kõrvaline kõrvalise kõrvalis[t kõrvalis[se, kõrvalis[te kõrvalis/i 12 adj, s>
1. adj (asjaga mitteseotud, asjasse mittepuutuv, mujalt lähtuv, väljaspoolt tulev) mellékes, kívülálló
2. adj (teisejärguline, ebaoluline) másodlagos, jelentéktelen ♦ kõrvalise tähtsusega másodlagos jelentőségű
3. adj (kõrvale jääv, eemal asuv) félreeső, elhagyatott, eldugott ♦ kõrvaline piirkond félreeső terület
4. s (asjaga mitteseotud isik) illetéktelen, jogosulatlan személy

mujal <mujal adv> vt ka mujale, mujalt (teises, muus kohas) máshol, másutt ♦ ta mõtted on mujal máshol járnak a gondolatai

mujale <mujale adv> vt ka mujal, mujalt (teise, muusse kohta) máshova ♦ mujale kolima máshova költözik

mujalt <mujalt adv> vt ka mujale, mujal (teisest, muust kohast) máshonnan ♦ ta on mujalt pärit máshonnan jött