[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

nõlv <n'õlv nõlva n'õlva n'õlva, n'õlva[de n'õlva[sid_&_n'õlv/u 22 s>, ka nõlvak (kallak külg) domboldal, lejtő ♦ järsk nõlv meredek lejtő; raudteetammi nõlvad a vasúti töltés oldala; kraavide nõlvu kindlustatakse mätastega az árkok oldalát gyeptéglával fedték be; laava voolab mööda vulkaani nõlvu alla a láva lefolyik a vulkán oldalán; väike künkanõlvak kis domboldal; lõunapoolsetel nõlvakutel on lumi juba ära sulanud a déli lejtőkön a hó már elolvadt

äkiline <äkiline äkilise äkilis[t äkilis[se, äkilis[te äkilis/i 12 adj>
1. (äkki toimuv) hirtelen, heveny ♦ äkiline tõmme hirtelen rántás; äkilised liigutused hirtelen mozdulatok; külalise äkiline ärasõit a vendég hirtelen távozása; vastase äkiline rünnak az ellenfél hirtelen támadása; äkiline surm hirtelen halál; äkiline vihapurse hirtelen dühkitörés; {kellele} lõi kõhtu äkiline valu hirtelen/heveny fájdalom nyilallt a hasába
2. (ägedaloomuline) lobbanékony, heves, hirtelen haragú, vehemens, indulatos; (talitsematu, järsk) szilaj, féktelen, nyers ♦ äkiline iseloom lobbanékony természet; isa oli järsu, äkilise ütlemisega inimene apám szókimondó/nyers ember volt
3. (millegi kohta: järsk) meredek, hirtelen ♦ äkiline nõlvak meredek lejtő; äkiline trepp meredek lépcső; jõgi teeb siin äkilise käänaku a folyó itt hirtelen kanyarulatot vet