[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

päike[ne] <p'äike_&_p'äikene p'äikese p'äikes[t p'äikes[se, p'äikes[te p'äikes/i_&_p'äikese[id 12_&_10? s; p'äike_&_p'äikene p'äikse p'äikes[t -, p'äikes[te p'äikse[id 10 s>, ka Päike
1. (Galaktika täht) nap ♦ kevadine päike tavaszi napsütés; polaarpäike éjféli nap; päike on kõrgel magasan jár a nap; päike tõuseb felkel a nap; päike paistab süt a nap; päike läheb looja v loojub lemegy/lenyugszik a nap; ei ole midagi uut siin päikese all piltl nincs új a nap alatt; Maa tiirleb ümber Päikese astr a Föld a Nap körül kering
2. (päikesepaiste) napsütés ♦ päikest võtma napozik; sügisene päike ei hakka enam peale ősszel már nem barnít a nap
■LS: päik[e]se+ ♦ päikeseenergia napenergia; päikesekell napóra; päikeseketas piltl napkorong; päikesekiir napsugár; päikesekummardaja napimadó; päikesekummardamine napimádat; päikeseküllane napos; päikesepaiste napsütés, napfény; päikesepatarei el napelem; päikesepiste napszúrás; päikeseplekk napfolt; päikesepoolne napos oldalra néző, déli (fekvésű); päikesepõletus napégette; päikeseseisak astr napforduló; päikesetuul astr napszél; päikesevalgus napfény; päikesevann napfürdő; päikesevari napernyő; päikesevarjutus napfogyatkozás