[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

hukka <h'ukka adv> vt ka hukas (hukatusse, moraalselt allakäinuks, käest ära, taunitavaks, raisku, määrituks) odavesz, életét veszti, elpusztul, züllik, elítél, romlik, tönkremegy, tönkretesz ♦ tormis sai mitu laeva hukka a viharban sok hajó a tengerbe veszett; ta sai mõõga läbi hukka kard által veszette életét; palju loomi sai hukka sok állat pusztult el; noormees on päris hukka läinud a fiatalember teljesen elzüllött; mõistan tema käitumise hukka elítélem a viselkedését; liha on hukka läinud megromlott a hús; saapad said poriga hukka tönkretette a csizmát a sár