[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

karu <karu karu karu -, karu[de karu[sid 17 s> medve ♦ taltsutatud karu szelídített medve; bambuskaru zool (Ailuropoda melanoleuca) óriáspanda; emakaru nőstény medve; jääkaru zool (Ursus v Thalarotos maritimus) jegesmedve; kaeluskaru zool (Ursus thibetanus) örvös medve; malaikaru zool (Helarctos malayanus) maláj medve; merekaru piltl tengeri medve; prillkaru zool (Tremarctos ornatus) pápaszemes medve; pruunkaru zool (Ursus arctos) barna medve; karu on talveunes v magab talveund a medve téli álmot alszik; karu mõmiseb a medve dörmög; ära jaga laskmata karu nahka ne igyál előre a medve bőrére
■LS: karu+ ♦ karujaht medvevadászat; karutantsitaja medvetáncoltató; karukoobas medveodú; karukämmal, karukäpp piltl a medve mancsa; karukütt medvevadász; karunahk medvebőr; karuliha medvehús; karupeied folkl medveünnep, medvetor; karurasv medvezsír; karupoeg medvebocs; karutopis kitömött medve

kuru <kuru kuru kuru -, kuru[de kuru[sid 17 s> geogr (ülekäik mägedes) hágó, szurdok, szoros ♦ mäekuru hágó, hegyszoros

kõdu <kõdu kõdu kõdu -, kõdu[de kõdu[sid 17 s, adj>
1. s (taimejäänuste lagunemissaadus) korhadtság
2. adj (pehkinud, pehastunud) korhadt ♦ kõdu palgid korhadt gerendák
3. s (kõdunemine) rothadás, korhadás

kõlu <kõlu kõlu kõlu -, kõlu[de kõlu[sid 17 s> (koejäänused toornaha lihapoolel) húsolás hulladéka

kõmu <kõmu kõmu kõmu -, kõmu[de kõmu[sid 17 s> (kuuldused) pletyka, szóbeszéd, hallomás, fáma; (sensatsioon) szenzáció ♦ palju kõmu tekitama nagy port kavar
■LS: kõmu+ ♦ kõmujutt szenzációs ügy; kõmuleht bulvárlap, szenzációéhes újság

kõrb1 <k'õrb k'õrbe k'õrbe[t k'õrbe, k'õrbe[te k'õrbe[id 02 s> sivatag ♦ elutu kõrb kihalt sivatag; viljatu kõrb terméketlen sivatag; kivikõrb kősivatag; klibukõrb kavicssivatag; liivakõrb homoksivatag; poolkõrb félsivatag; savikõrb agyagsivatag; soolakõrb sósivatag; hüüdja hääl kõrbes pusztába kiáltó/kiáltótt szó
■LS: kõrbe+ ♦ kõrbeelanik sivataglakó; kõrbekliima sivatagi éghajlat; kõrbelaev piltl a sivatag hajója, teve; kõrbeleevike zool (Bucanetes githagineus) trombitás sivatagipinty; kõrbeloom sivatagi állat; kõrbemaastik sivatagi táj; kõrbetaim sivatagi növény; kõrbetuul sivatagszél; kõrbevöönd geogr sivatagi zóna

kõrb2 <k'õrb kõrve k'õrbe k'õrbe, k'õrbe[de k'õrbe[sid_&_k'õrb/i 22 s> (suur asustamata metsaala) erdőség

kõrb3 <k'õrb kõrvi k'õrbi k'õrbi, k'õrbi[de k'õrbi[sid_&_k'õrb/e 22 s, adj>
1. adj (punakaspruun) pej ♦ kõrb varss pej csikó
2. s (punakaspruun hobune) pej

kõrg+ (kõrguv) magas; (astme, taseme poolest kõrge) felső ♦ kõrgharidus felsőoktatás, felsőfokú képesítés; kõrghoone magas/többemeletes épület, toronyház; kõrgkihtpilved meteor lepelfelhő; kõrgkool felsőoktatási intézmény, főiskola; kõrgkultuur magaskultúra; kõrglend lenn magasrepülés; kõrgmets szálerdő; kõrgreljeef kunst magas dombormű; kõrgrenessanss érett/virágzó reneszánsz; kõrgrõhk (1) meteor anticiklon; (2) tehn magasnyomás; kõrgrünkpilved meteor párnafelhő; kõrgsagedus füüs magasfrekvencia; kõrgstiil kirj, keel választékos stílus; kõrgtase klasszis; kõrgtrükk trük magasnyomtatás

kõri <kõri kõri kõri k'õrri, kõri[de kõri[sid 17 s> anat (hääletekkeelund) gége, torok ♦ toit jäi kõrisse kinni gégéjén akadt a falat; täiest kõrist, kõri põhjast teli torokkal/torokból; täiest kõrist röökima/karjuma kikiabálja/kiordítja a tüdejét; karjub kõigest v täiest kõrist ordít, ahogy a torkán kifér, teli torokból ordít; kellelgi saab kõrini vkiben felmegy a pumpa; kellelgi on millestki kõrini tele van a hócipője vkinek vmivel; mul on sellest kõrini elegem van, már a könyökömön jön ki; kellestki/millestki on kõrini torkig van vkivel/vmivel
■LS: kõri+ ♦ kõrihäälik keel torokhang; kõripõletik med gégegyulladás, gégehurut; kõrituberkuloos med gégetuberkulózis; kõrivähk med gégerák

kõrk <k'õrk kõrgi k'õrki k'õrki, k'õrki[de k'õrki[sid_&_k'õrk/e 22 adj> (üleolev, ülbelt uhke) önhitt, leereszkedő, kevély, gőgös, dölyfös, nyegle; (upsakas) rátarti, elbizakodott ♦ kõrk [hääle]toon nyegle hang; kõrk ilme kevély tekintet; kõrk naeratus leereszkedő mosoly

kõrs <k'õrs kõrre k'õr[t k'õr[de, kõr[te k'õrs[i 14 s>
1. (taimevars) szár; (kõrrelistel) fűszál ♦ rohukõrs fűszál; õlekõrs szalmaszál; joogikõrs szívószál
2. (kõrretüügas, kõrrepõld) tarló
■LS: kõrre+ ♦ kõrrenõgi põll szárüszög; kõrrerooste põll fekete rozsda; kõrresõlm bot szárcsonk
kõrs+ ♦ kõrstaim pázsitfűféle

kõrv <k'õrv kõrva k'õrva k'õrva, k'õrva[de k'õrva[sid_&_k'õrv/u 22 s>
1. (kuulmiselund) fül ♦ peast eemale hoidvad kõrvad elálló fül; keskkõrv anat középfül; sisekõrv anat belsőfül; väliskõrv anat külsőfül; kõrv valutab féj a füle; kõrv jookseb mäda, kõrvast tuleb mäda folyik a füle; ta on ühest kõrvast kurt fél fülére süket, egyik fülére megsüketült; kõrvad lähevad lukku bedugul a füle; kõrvu teritama hegyezi a fülét; kellelegi kõrva sosistama vkinek a fülébe súg; andma kellelegi mööda kõrvu ad vkinek egy fülest; ta ei usu oma kõrvu nem hisz a fülének; olen üks suur kõrv csupa fül vagyok; kõrvust mööda laskma elengedi a füle mellett; poole kõrvaga kuulma fél füllel hallgat; kõrva taha panema eszébe vés; kõrvus kohiseb zúg a füle; ka seintel on kõrvad piltl a falnak is füle van; kõrvu pea alla panema kõnek fűbe harap, leteszi a kanalat; ühest kõrvast sisse, teisest välja az egyik fülén be(megy), a másikon ki; kellessegi kõrvuni armunud (olema) fülig szerelmes vkibe; kõrvuni punastama füle tövéig elpirul; kurtidele kõrvadele rääkima (hiába) koptatja a száját/nyelvét, süket fülekre talál; miski riivas ta kõrva megüti vmi a fülét; kellelegi kärbest kõrva panema bolhát ültet vkinek a fülébe; kõrvuni võlgadesse sattuma fülig eladósodik
2. (kuulmine) fül ♦ tal on hea[d] terav[ad] kõrv[ad] jó füle van
3. (sang, käepide) fül ♦ kruusi kõrv a bögre füle
4. (peakatte osa) fül, fülvédő ♦ mütsi kõrvad a sapka füle
■LS: kõrva+ ♦ kõrvaarst fülorvos; kõrvahaigus fülbetegség; kõrvalest anat fülkagyló; kõrvamärk põll füljelző; kõrvanibu anat fülcimpa; kõrvapõletik med fülgyulladás; kõrvatilgad fülcsepp; kõrvat[r]opp füldugó; kõrvavaik füsiol fülzsír

kõrvu <kõrvu adv> (kõrvuti) egymás mellett ♦ istume kõrvu! üljünk egymás mellett!

kõu <k'õu kõue k'õue k'õue, k'õue[de k'õue[sid 22 s> (müristamine) mennydörgés; (äike, pikne) villámlás ♦ kõu kõmab v kõmiseb dörög az ég
■LS: kõue+ ♦ kõueilm zivatar; kõuekõmin mennydörgés; kõuemürin mennydörgés, égzengés; kõuepilv zivatarfelhő

käru <käru käru k'äru kärru, käru[de käru[sid 17 s>
1. taliga, kordé; (ühe rattaga) talicska, tragacs ♦ aiakäru kerti talicska; ostukäru bevásárlókocsi
2. kõnek (sõiduk) tragacs

mõru <mõru mõru mõru -, mõru[de mõru[sid 17 adj>
1. (viha, kibe) keserű, kesernyés ♦ mõru ravim keserű orvosság; mõru nagu sapp keserű, mint az epe/üröm; mõru šokolaad keserű csokoládé
2. piltl (kibestunud) keserű ♦ mõru naeratus keserű mosoly; kibedat/mõru pilli alla neelama lenyeli a keserű pirulát
■LS: mõru+ ♦ mõrusool farm keserűsó

tõru <tõru tõru tõru -, tõru[de tõru[sid 17 s> (tammetõru) makk