[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

kuulama <k'uula[ma kuula[ta k'uula[b kuula[tud 29 v>
1. hallgat, meghallgat, figyel ♦ muusikat kuulama zenét hallgat; poole kõrvaga kuulama fél füllel hallgat; tähelepanelikult kuulama figyelmesen hallgat; kuula mind! figyelj rám!; kellegi telefoni pealt kuulama lehallgatja vkinek a telefonját; kedagi salaja pealt kuulama titokban kihallgat vkit
2. med (kuulatlema, auskulteerima) meghallgat ♦ kellegi kopse kuulama meghallgatja vkinek tüdejét
3. (kuulda võtma, kuuletuma) hallgat ♦ ta ei kuula kedagi nem hallgat senkire; kellegi sõna kuulama szót fogad vkinek, engedelmeskedik

pealt kuulama (kellegi juttu kõrvalt kuulama) hallgató(d)zik, kihallgat; (salaja) lehallgat titokban

sõna kuulama engedelmeskedik ♦ kellegi sõna kuulama szót fogad vkinek

üle kuulama kihallgat