[EKS] Eesti keele sõnaraamat

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

ajama

1 kedagi või midagi kuhugi liikuma sundima või liikuma panema
▫ Piletita sõitjad aeti bussist välja.
▫ Ajasin lapsed magama.
▫ Tuul ajas paadi kaldast eemale.
▫ Liha aeti vardasse.
▫ Aja püksid jalga!
■ (oma keha või kehaosa teatud asendisse viies)
▫ Ajas jalad harki.
▫ Aja ennast püsti!
■ (sõiduvahendi (või hobuse) juhtimise, ka sõitmise kohta)
▫ Ajas auto tee äärde.
▫ Teekäijale aeti otsa.
▫ Ajame võidu!
■ (taime kohta:) oma osi kasvatama
▫ Puu on juured alla ajanud.
2 ‹ka isikuta lauses› mingit tundmust, meeleolu, seisundit, olukorda, muutust põhjustama, esile kutsuma
▫ Iiveldama ajab.
▫ Näkku valetamine ajas ta marru.
▫ Ära aja mind naerma.
▫ Nii kurb lugu, et ajab nutu peale.
▫ Sa ajad mind segadusse.
▫ Viin on mehe hukka ajanud.
▫ Uhkus ajab upakile.
▫ Aja see asi korda.
3 ‹tugiverb› (ühenduses mingi tegevusega või mingis suunas tegutsemisega)
▫ Mul on linnas asju ajada.
▫ Mingit äri ta ajab.
▫ Naabrid ajasid lihtsalt kiusu.
▫ Laps ajab jonni.
▫ Tuleb ajada oma joont.
4 ‹(ka) tugiverbina› rääkima, kõnelema
▫ Ajame pisut juttu.
▫ Ära aja jama!
▫ Ah, mis sa ajad!
■ mingi heli, hääle tekitamisega ühenduses
▫ Poiss ajab vilet.
▫ Kõrvad ajavad pilli.
5 midagi endast eraldama või välja saatma
= välja ajama (2. täh)
▫ Kuusk hakkas juba enne uut aastat okkaid ajama.
▫ Pliit ajab suitsu.
6 ‹(ka) tugiverb› (kellegi või millegi jälitamisega, kellelegi järgnemisega, järjepidamisega ühenduses)
▫ Kass ei viitsi hiiri taga ajada.
▫ Tüdruk ajas raamatus näpuga järge.
7 trassi, teed vms hrl otsesuunalist rajama
= sisse ajama (2. täh)
▫ Mutt ajab käike.
▫ Läbi metsa on siht aetud.
▫ Suusarada jäigi sisse ajamata.
8 ‹hrl ühendverbi osana› õmmeldes kinnitama
▫ Ajas krae külge ja nööbid ette.
9 keetmise teel destilleerima; utma
▫ Kartulitest aetud piiritus.
▫ Tökatit aeti kasetohust.
◊ põlissõna soome-ugri: soome ajaa 'ajada; juhtida; sõita', saami vuodjit 'ajada', mansi wojt- 'taga ajama'. Soome-ugri sõna on häälikuliselt lähedane samatähendusliku indoeuroopa sõnaga (vanaindia ájati, ladina agere jt) ja seda on peetud ka ürgvanaks indoeuroopa laenuks

– VÄLJENDID: karvu turri ajama, okkaid turri ajama, näost sisse ajama, taga ajama, pead kirjuks ajama, uhkus ajab upakile, pöördesse ajama, ringi ajama, üles ajama, teibasse ajama, närve krussi ajama, oksele ajama, verd keema ajama, paska ajama, närvi ajama, pead pulki täis ajama, suud vett jooksma ajama, tagajalgadele ajama, puskarit ajama, kuradit Peltsebuliga välja ajama, rinda ette ajama, pinde ajama, udu ajama, südant vesiseks ajama, prügi silma ajama, jalule ajama, end kohevile ajama, alla ajama, juttu ajama, kõrv ajab pilli, ligi ajama, vastu ajama, sooja õhku suust välja ajama, kotti ajama, läbi ajama, nurja ajama, näpuga rida ajama, ihukarvu püsti ajama, sulgi kohevile ajama, harja punaseks ajama, häda ajab härja kaevu, karvu püsti ajama, umbluud ajama, kopsu üle maksa ajama, puru silma ajama, harja turri ajama, näpuga järge ajama, mulli ajama, kiusu ajama, luhta ajama, okkaid püsti ajama, närvi mustaks ajama, kõrvu kikki ajama, hauda ajama, habet ajama, liini ajama, närve püsti ajama, üle ajama, kõrvad ajavad pilli, kaela kangeks ajama, nina püsti ajama, hinge täis ajama, laiali ajama, karva ajama, maha ajama, käojaani ajama, elu täis ajama, iba ajama, segamini ajama, juuksekarvu püsti ajama, peale ajama, päkki silma ajama, näppe külge ajama, suust välja ajama, eemale ajama, pilli lõhki ajama, auku ajama, karva turri ajama, südant täis ajama, suur tükk ajab suu lõhki, susse püsti ajama, kätt pikale ajama, juuksekarva lõhki ajama, närvi püsti ajama, jälgi ajama, segi ajama, kärbseid pähe ajama, koibi sirgu ajama, juukseid püsti ajama, välja ajama, oma rida ajama, kinni ajama, mullikesi ajama, sisse ajama, meeli segi ajama, küüsi taha ajama, tagasi ajama, kägu ajama, sõrgu vastu ajama, joonde ajama, kokku ajama, ära ajama, tühja tuult taga ajama, pada ajama, nahka ajama

eritama

endast välja eraldama
▫ Nahk eritab rasu.
▫ Kahjustatud kõhunääre ei erita enam insuliini.
▫ Kodumaised keemiakaubad eritasid hirmsat haisu.
◊ kirjakeele sõna Sõnast eri

– sisse ajama ‹v›
1 kõnekeelne palju või ahnelt sööma või jooma
▫ Lesin voodis ja ajan näost sisse viinamarju.
▫ Liha ei suuda endale sisse ajada, pigem söön puuvilju.
2 trassi, teed vms hrl otsesuunalist rajama
= ajama (7. täh)
▫ Buldooser on sihi sisse ajanud.
▫ Esimene vagu aeti sisse hobusega.
▫ Suusarajad aeti sisse juba novembris.
3 midagi endast kuhugi eraldama, sinna välja saatma
▫ Minu ahi ajab suitsu sisse.
4 millessegi, kuhugi sisse viima või sundima
▫ Naabritädi ajas lambad sisse.
5 midagi tööle, töökorda panema, kedagi tegevusele innustama
▫ Sellele, kes pillile hääle sisse ajab, kingin pilli.
▫ Autole aeti hääled sisse ja sõideti Rõžikule järele.
▫ Eluvaimu võib sisse ajada juba see, kui astute uksest välja.

– välja ajama ‹v›
1 kuskilt lahkuma sundima, minema ajama
▫ Mees hakkas kohe inimesi baarist välja ajama.
▫ Paha vaimu saab välja ajada.
▫ Miski ei suuda tal seda mõtet peast välja ajada.
2 midagi endast eraldama või välja saatma
= ajama (5. täh)
▫ Masin hakkas suitsu välja ajama ning peatus.
▫ Silm hakkas mäda välja ajama.
3 ‹mida, kellele› midagi (raskustega) hankima
▫ Olin Mikule välja ajanud lennupileti Helsingisse, majutuse ja harjutusaja.
▫ Olmetasandil oli vaja autolubasid, külmkappe, kortereid meestele välja ajada.
4 kedagi tööle, tegutsema sundima, midagi töökorda panema
▫ Pedro ajas välja oma hobused ning korraldas meile matka.
▫ Ajasin end tahtejõuga kodust välja.
▫ Ei olnud midagi teha, ajasin auto garaažist välja.

– VÄLJENDID: endast välja ajama, pinde välja ajama